Riigikogu — Vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsituslepe — RT II, 1999, 22, 123

Protokoll Eesti ühinemise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooni Asutamislepinguga (Marrakeši lepinguga) Lisa 2 Liikmed on kokku leppinud järgmises: Artikkel 1. Ulatus ja kohaldamine 1. Käesoleva käsitusleppe eeskirju ja protseduure kohaldatakse käsitusleppe lisas 1 loetletud lepingute (käesolevas käsitusleppes edaspidi «loendilepingud») konsulteerimissätete ja vaidluste lahendamise sätete alusel algatatud vaidluste puhul. Käesoleva käsitusleppe eeskirju ja protseduure kohaldatakse kas eraldi või koos mis tahes muu loendilepinguga ka liikmetevaheliste konsultatsioonide ja vaidluste lahendamise suhtes, mis puudutavad nende õigusi ja kohustusi Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu (käesolevas käsitusleppes edaspidi «WTO leping») ja käesoleva käsitusleppe sätete järgi. 2. Käesoleva käsitusleppe eeskirju ja protseduure kohaldatakse kooskõlas käsitusleppe lisas 2 esitatud vaidluste lahendamise eri- või lisaeeskirjade ja -protseduuridega loendilepingutes. Kui käesoleva käsitusleppe eeskirjad ja protseduurid erinevad lisas 2 fikseeritud eri- või lisaeeskirjadest ja -protseduuridest, jäävad selles ulatuses ülimuslikuks lisas 2 esitatud eri- või lisaeeskirjad ja -protseduurid. Kui rohkem kui ühe loendilepingu järgseid eeskirju ja protseduure puudutavates vaidlustes on vastuolu kõnesolevate lepingute eri- või lisaeeskirjade ja -protseduuride vahel ning kui vaidluspooled 20 päeva jooksul alates vaekogu moodustamisest ei jõua eeskirjades ja protseduurides kokkuleppele, määrab järgitavad eeskirjad ja protseduurid vaidluspooltega konsulteerides kindlaks artikli 2 lõikes 1 sätestatud vaidluste lahendamise organi (käesolevas käsitusleppes edaspidi «VLO») esimees 10 päeva jooksul pärast ükskõik kumma liikme taotlust. Esimees järgib põhimõtet, et võimaluse korral tuleks kasutada eri- või lisaeeskirju ning käesolevas käsitusleppes sätestatud eeskirju ja protseduure tuleks kasutada ulatuses, mis on vajalik vastuolu vältimiseks. Artikkel 2. Rakendamine 1. Vaidluste lahendamise organ asutatakse käesolevate eeskirjade ja protseduuride ning loendilepingute konsulteerimissätete ja vaidluste lahendamise sätete rakendamiseks, kui loendilepingus pole määratud teisiti. Sellele vastavalt on VLO volitatud moodustama vaekogusid, heaks kiitma vaekogu ja apellatsioonikogu ettekandeid, korraldama järelevalvet otsuste ja soovituste elluviimise üle ning lubama loendilepingute järgsete kontsessioonide ja muude kohustuste peatamist. Kui loendileping on mõnepoolne kaubandusleping, tähistab siin kasutatud termin «liige» selle lepingu põhjal tekkivate vaidluste puhul ainult neid liikmeid, kes on vastava mõnepoolse kaubanduslepingu osalised. Kui VLO rakendab mõnepoolse kaubanduslepingu vaidluste lahendamise sätteid, võivad ainult kõnesoleva lepingu osalisteks olevad liikmed osa võtta selle vaidluse puhul tehtavatest VLO otsustest ja toimingutest. 2. VLO informeerib asjaomaseid WTO nõukogusid ja komiteesid mis tahes arengust vastavate loendilepingute sätetega seotud vaidlustes. 3. VLO tuleb kokku nii sageli, kui on vajalik tema funktsioonide täitmiseks käesolevas käsitusleppes sätestatud tähtaja piirides. 4. Kui käesoleva käsitusleppe eeskirjade ja protseduuridega on ette nähtud, et VLO peab vastu võtma otsuse, teeb ta seda konsensuse alusel.1 Artikkel 3. Üldsätted 1. Liikmed kinnitavad, et nad lähtuvad vaidluste lahendamise põhimõtetest, mida seni on kohaldatud vastavalt GATT 1947 XXII ja XXIII artiklile, ning siin täpsustatud ja muudetud eeskirjadest ja protseduuridest. 2. WTO vaidluste lahendamise süsteem on mitmepoolse kaubandussüsteemi turvalisuse ja prognoositavuse tagamise keskne element. Liikmed tõdevad, et selle eesmärk on kaitsta liikmete loendilepingute järgseid õigusi ja kohustusi ning selgitada kõnesolevate lepingute sätteid rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavareeglite kohaselt. VLO soovituste ja otsustega ei või suurendada ega vähendada loendilepingutes ette nähtud õigusi ega kohustusi. 3. WTO tõhusaks toimimiseks ning liikmete õiguste ja kohustuste vahelise tasakaalu säilitamiseks on hädavajalik lahendada viivitamata olukorrad, kus liige leiab, et teise liikme võetud meetmed vähendavad talle loendilepingust otseselt või kaudselt tulenevat kasu. 4. VLO soovitused ja otsused peavad olema suunatud asja rahuldava lahendamise saavutamiseks kooskõlas käesoleva käsitusleppe ning loendilepingute järgsete õiguste ja kohustustega. 5. Loendilepingute konsulteerimissätete ja vaidluste lahendamise sätete põhjal vormikohaselt tõstatatud küsimustes peavad kõik lahendused, sealhulgas vahekohtu otsused, olema kooskõlas nende lepingutega ning ei tohi olematuks muuta ega vähendada kasu, mida mis tahes liige nende lepingute põhjal saab, ega takistada nende lepingute ühegi eesmärgi saavutamist. 6. Loendilepingute konsulteerimissätete ja vaidluste lahendamise sätete põhjal vormikohaselt tõstatatud küsimustes vastastikuse kokkuleppe teel saavutatud lahendustest tuleb teatada VLOle ning asjaomastele nõukogudele ja komiteedele, kus iga liige võib tõstatada mis tahes sellega seotud küsimuse. 7. Enne asja algatamist peab liige kaaluma, kas käesolevate protseduuride järgi tegutsemine oleks tulemuslik. Vaidluste lahendamise mehhanismi eesmärk on tagada vaidluse positiivne lahendus. Kindlasti tuleb eelistada mõlemale poolele vastuvõetavat lahendust, mis on kooskõlas loendilepingutega. Vastastikku kokkulepitud lahenduse puudumise korral on vaidluste lahendamise mehhanismi esmane eesmärk tavaliselt tagada nende asjassepuutuvate meetmete kõrvaldamine, mis leitakse olevat vastuolus mis tahes loendilepingu sätetega. Kompensatsioonisätet tuleks kasutada ainult siis, kui on võimatu meedet viivitamata kõrvaldada, ning ajutise vahendina kuni loendilepinguga vastuolus oleva meetme kõrvaldamiseni. Viimane abinõu, mida käesolevas käsitusleppes vaidluste lahendamise protseduuridele tuginevale liikmele pakutakse, on võimalus teise liikme suhtes diskrimineerivalt peatada loendilepingute järgsete kontsessioonide või muude kohustuste kohaldamine, kui VLO annab selleks loa. 8. Juhul, kui on tegu loendilepingu põhjal võetud kohustuste rikkumisega, loetakse selline tegu prima facie olematuks muutmise või vähendamise juhtu moodustavaks. See tähendab, et tavaliselt eeldatakse, et eeskirjade rikkumine avaldab ebasoodsat mõju teistele liikmetele, kes on kõnesoleva loendilepingu osalised, ning sellistel juhtudel peab liige, kelle vastu on esitatud kaebus, süüdistuse ümber lükkama. 9. Käesoleva käsitusleppe sätted ei mõjuta liikmete õigust taotleda loendilepingu sätete autoriteetset tõlgendamist otsuse tegemise teel WTO lepingu või endast mõnepoolset kaubanduslepingut kujutava loendilepingu järgi. 10. Endastmõistetavalt ei tohiks lepitustaotlust ega vaidluste lahendamise protseduuride kasutamist kavandada ega käsitada tülitõstmisaktina ning juhul, kui tekib vaidlus, tegutsevad kõik menetluses osalevad liikmed heas usus, püüdes jõuda vaidluse lahenduseni. Samuti on endastmõistetav, et eri küsimusi puudutavaid kaebusi ja vastukaebusi ei tohiks ühendada. 11. Käesolevat käsituslepet kohaldatakse ainult loendilepingute konsultatsioonisätete põhjal WTO lepingu jõustumise kuupäeval või pärast seda esitatud uute konsultatsioonitaotluste suhtes. Vaidluste suhtes, mille puhul konsultatsioonitaotlus esitati GATT 1947 või mis tahes teise loendilepingutele eelnenud lepingu põhjal enne WTO lepingu jõustumise kuupäeva, kohaldatakse jätkuvalt neid asjassepuutuvaid vaidluste lahendamise eeskirju ja protseduure, mis olid jõus vahetult enne WTO lepingu jõustumise kuupäeva.2 12. Kui mis tahes loendilepingul põhineva kaebuse esitab arengumaaliige arenenud liikmesmaa vastu, on kaebaval poolel hoolimata lõikest 11 õigus tugineda 1966. aasta 5. aprilli otsuse (BISD 14S/18) vastavatele sätetele kui käesoleva käsitusleppe artiklite 4, 5, 6 ja 12 sätete alternatiivile; juhul kui vaekogu leiab, et nimetatud otsuse punktis 7 ettenähtud tähtajast ei piisa ettekande esitamiseks, võib seda tähtaega kaebava poole nõusolekul pikendada. Kui artiklite 4, 5, 6 ja 12 eeskirjad ja protseduurid ning nimetatud otsuse vastavad eeskirjad ja protseduurid erinevad, kohaldatakse selles ulatuses viimasena mainituid. Artikkel 4. Konsultatsioonid 1. Liikmed kinnitavad oma tahet tõhustada liikmete poolt kasutatavaid konsultatsiooniprotseduure. 2. Iga liige kohustub mõistvalt arvesse võtma teise liikme esildisi mis tahes küsimuses, mis puudutab esimese liikme territooriumil võetud mis tahes loendilepingu toimimist mõjutavaid meetmeid3, ning tagama piisavad võimalused sellealaseks konsulteerimiseks. 3. Kui konsultatsioonitaotlus on esitatud loendilepingu alusel, peab liige, kellele see on esitatud, vastama taotlusele 10 päeva jooksul pärast selle kättesaamist, juhul kui omavahel teisiti kokku ei lepita, ning heas usus alustama konsultatsioone hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist eesmärgiga jõuda vastastikku rahuldava lahenduseni. Kui liige ei vasta 10 päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist või ei alusta konsultatsioone 30 päeva jooksul või omavahel kokkulepitud teistsuguse ajavahemiku jooksul pärast taotluse kättesaamist, võib konsultatsioone taotlenud liige viivitamatult taotleda vaekogu moodustamist. 4. Kõigist sellistest konsultatsioonitaotlustest peab konsultatsioone taotlev liige teavitama VLOd ning asjaomaseid nõukogusid ja komiteid. Kõik konsultatsioonitaotlused tuleb esitada kirjalikult ning neis tuleb näidata taotluse põhjendus, sealhulgas määratleda problemaatilised meetmed ja näidata kaebuse õiguslik alus. 5. Loendilepingu sätetega kooskõlas peetud konsultatsioonide käigus peaksid liikmed püüdma küsimust rahuldavalt lahendada, enne kui nad saavad ette võtta toiminguid käesoleva käsitusleppe järgi. 6. Konsultatsioonid on konfidentsiaalsed ega mõjuta liikmete õigusi üheski edasises menetluses. 7. Kui 60 päeva jooksul pärast konsultatsioonitaotluse kättesaamist ei õnnestu konsultatsioonide käigus vaidlust lahendada, võib kaebav pool taotleda vaekogu moodustamist. Kaebav pool võib vaekogu moodustamist taotleda 60-päevase ajavahemiku jooksul, kui konsulteerivad pooled ühiselt leiavad, et konsultatsioonidega ei ole õnnestunud vaidlust lahendada. 8. Edasilükkamatutel juhtudel, sealhulgas juhul, kui on tegemist kergesti riknevate kaupadega, peavad liikmed alustama konsultatsioone hiljemalt 10 päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist. Kui 20 päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist ei ole õnnestunud vaidlust konsultatsioonide abil lahendada, võib kaebav pool taotleda vaekogu moodustamist. 9. Edasilükkamatutel juhtudel, sealhulgas juhul, kui on tegemist kergesti riknevate kaupadega, peavad vaidluspooled, vaekogud ja apellatsioonikogu tegema kõik, et menetlust võimalikult suurel määral kiirendada. 10. Konsultatsioonide käigus peaksid liikmed pöörama erilist tähelepanu arengumaaliikmete eriprobleemidele ja -huvidele. 11. Kui konsultatsioonides mitteosalev liige leiab, et tal on oluline kaubanduslik huvi konsultatsioonides, mida peetakse GATT 1994 XXII artikli lõike 1, GATS XXII artikli lõike 1 või muude loendilepingute4 vastavate sätete põhjal, võib ta 10 päeva jooksul pärast seda, kui jagati välja konsultatsioonitaotlus kõnesoleva artikli alusel, teatada konsulteerivatele liikmetele ja VLOle oma soovist võtta osa konsultatsioonidest. Selline liige kaasatakse konsultatsioonidesse eeldusel, et liige, kellele esitati konsultatsioonitaotlus, nõustub, et väide oluliste huvide kohta on põhjendatud. Sellisel juhul peavad nad VLOd informeerima. Kui konsultatsioonidest osavõtu taotlust ei aktsepteerita, on taotluse esitanud liikmel õigus taotleda konsultatsioone GATT 1994 XXII artikli lõike 1 või XXIII artikli lõike 1, GATS XXII artikli lõike 1 või XXIII artikli lõike 1 või muude loendilepingute vastavate sätete järgi. Artikkel 5. Head teened, lepitus ja vahendus 1. Head teened, lepitus ja vahendus on protseduurid, mis võetakse ette vabatahtlikult, kui vaidluspooled nii kokku lepivad. 2. Häid teeneid, lepitust ja vahendust hõlmav menetlus ning eriti vaidluspoolte esitatud seisukohad selle menetluse ajal on konfidentsiaalsed ega mõjuta kummagi poole õigusi mis tahes edasises menetluses nende protseduuride järgi. 3. Häid teeneid, lepitust või vahendust võib mis tahes vaidluspool taotleda igal ajal. Need võivad alata ja neid võib lõpetada igal ajal. Kui heade teenete, lepitus- või vahendusprotseduurid on lõpetatud, võib kaebav pool taotleda vaekogu moodustamist. 4. Kui heade teenete, lepituse või vahendusega alustatakse 60 päeva jooksul pärast konsultatsioonitaotluse kättesaamist, peab kaebav pool jätma 60-päevase ajavahemiku pärast konsultatsioonitaotluse kättesaamist konsultatsioonideks, enne kui ta taotleb vaekogu moodustamist. Selle 60-päevase ajavahemiku jooksul võib kaebav pool taotleda vaekogu moodustamist, kui vaidluspooled leiavad ühiselt, et heade teenete, lepitus- või vahendusmenetluse abil ei ole õnnestunud vaidlust lahendada. 5. Kui vaidluspooled kokku lepivad, võivad heade teenete, lepitus- või vahendusprotseduurid pärast vaekogu menetluse alustamist jätkuda. 6. Peadirektor võib ex officio pädevuse piires pakkuda häid teeneid, lepitust või vahendust, et aidata liikmetel vaidlust lahendada. Artikkel 6. Vaekogu moodustamine 1. Kui kaebav pool seda taotleb, moodustatakse vaekogu hiljemalt sellel VLO koosolekul, mis järgneb koosolekule, kus taotlus oli esimest korda VLO päevakorras, välja arvatud juhul, kui VLO sellel koosolekul konsensuse alusel otsustab vaekogu mitte moodustada.5 2. Vaekogu moodustamise taotlus tuleb esitada kirjalikult. Selles tuleb näidata, kas konsultatsioonid on toimunud, määratleda otsustamisele kuuluvad meetmed ja anda probleemi selgeks esitamiseks piisav lühikokkuvõte kaebuse õiguslikust alusest. Juhul, kui taotluse esitaja taotleb standardvolitustest erinevate volitustega vaekogu moodustamist, peab kirjalikus taotluses sisalduma ettepandud erivolituste sõnastus. Artikkel 7. Vaekogu volitused 1. Kui vaidluspooled 20 päeva jooksul vaekogu asutamisest ei lepi kokku teisiti, on vaekogul järgmised volitused: «Uurida VLOle . . . (poole nimetus) poolt dokumendis . . . lahendada antud küsimust vastavalt asjakohastele sätetele, mis sisalduvad . . . (loendilepingu(te) pealkiri (pealkirjad), millele vaidluspooled on viidanud), ning teha sellised järeldused, mis aitavad VLOl anda soovitusi või teha otsuseid, nagu selles (neis) lepingu(i)s on ette nähtud.» 2. Vaekogu peab lähtuma vaidluspoolte viidatud loendilepingu või loendilepingute sätetest. 3. Lõike 1 sätete kohaselt võib VLO vaekogu moodustades volitada oma esimeest koostama vaidluspooltega konsulteerides vaekogu volitused. Niimoodi koostatud volitused jagatakse laiali kõigile liikmetele. Kui lepitakse kokku standardsetest erinevate volituste suhtes, võib iga liige tõstatada VLOs nendega seotud mis tahes küsimuse. Artikkel 8. Vaekogu koosseis 1. Vaekogu koosseisu arvatakse hea ettevalmistusega riigiametnikud ja/või muud isikud, kaasa arvatud need, kes on varem olnud vaekogu koosseisus või esitanud asja vaekogule, tegutsenud liikme või GATT 1947 lepinguosalise esindajana või esindajana mis tahes loendilepingu või sellele eelnenud lepingu nõukogu või komitee juures või sekretariaadis, need isikud, kes on õpetanud või avaldanud töid rahvusvahelise kaubandusõiguse või -poliitika alal või olnud teenistuses liikme kaubanduspoliitika eest vastutava vanemametnikuna. 2. Vaekogu liikmed tuleks valida nii, et oleks tagatud liikmete sõltumatus, piisavalt mitmekesine taust ja lai kogemustepagas. 3. Nende liikmete kodanikud, kelle valitsused6 on vaidluspoolteks või kolmandateks isikuteks vastavalt artikli 10 lõike 2 määratlusele, ei või kuuluda selle vaidlusega tegeleva vaekogu koosseisu, välja arvatud juhul, kui vaidluspooled teisiti kokku lepivad. 4. Hõlbustamaks vaekogu liikmete valikut peab sekretariaadil olema viitenimekiri riigiametnikest ja muudest lõikes 1 kirjeldatud ettevalmistusega isikutest, kelle hulgast valitakse vajaduse korral vaekogu liikmed. See nimekiri peab sisaldama 30. novembril 1984. a moodustatud mitteriigiametnikest vaekogu liikmete nimekirja (BISD 31S/9) ja mis tahes loendilepingu alusel moodustatud muid viitenimekirju ning selles tuleb säilitada WTO lepingu jõustumise ajal nendes viitenimekirjades olnud isikute nimed. Liikmed võivad perioodiliselt esitada nimekirja lülitamiseks riigiametnike ja muude isikute nimesid, andes asjakohast teavet nende teadmiste kohta rahvusvahelises kaubanduses ja loendilepingutega hõlmatud sektorites või valdkonnas, ja need nimed lisatakse VLO nõusolekul nimekirja. Iga nimekirjas oleva üksikisiku puhul tuleb nimekirja märkida tema kogemused ja teadmised loendilepingute sektorites või valdkonnas. 5. Vaekogu koosseisu määratakse kolm isikut, välja arvatud juhul, kui vaidluspooled 10 päeva jooksul alates vaekogu moodustamisest lepivad kokku, et vaekogusse peab kuuluma viis isikut. Liikmesriike tuleb informeerida viivitamata vaekogu koosseisust. 6. Sekretariaat esitab vaidluspooltele ettepaneku määratavate isikute kohta. Ilma tungivate põhjusteta ei või vaidluspooled olla nimetamise vastu. 7. Kui 20 päeva jooksul pärast vaekogu moodustamist selle liikmete suhtes kokkuleppele ei jõuta, määrab ükskõik kumma poole taotlusel vaekogu koosseisu peadirektor, kes VLO esimehe ja asjaomase nõukogu või komitee esimehega konsulteerides nimetab pärast vaidluspooltega konsulteerimist vaekogu liikmed, keda peadirektor peab sobivaimaks vastavalt vaidlusaluse loendilepingu või loendilepingute asjakohastele eri- või lisaeeskirjadele või -protseduuridele. VLO esimees teavitab liikmeid niiviisi moodustatud vaekogu koosseisust hiljemalt 10 päeva jooksul pärast sellise taotluse saamist. 8. Liikmed kohustuvad üldjuhul lubama oma ametnikel tegutseda vaekogu liikmena. 9. Vaekogu liikmed tegutsevad iseenda nimel, mitte valitsuse või mõne organisatsiooni esindajana. Seetõttu ei tohi liikmed anda neile juhiseid ega püüda neid kui üksikisikuid vaekogus arutatavate küsimuste suhtes mõjutada. 10. Kui vaidlus on arengumaaliikme ja arenenud liikmesmaa vahel, peab selle arengumaaliikme taotlusel olema vaekogu koosseisus vähemalt üks mis tahes arengumaaliikmest pärit isik. 11. Vaekogu liikmete kulutused, sealhulgas sõidu- ja elamiskulud kaetakse WTO eelarvest vastavalt üldnõukogu poolt heaks kiidetud kriteeriumidele, mis tuginevad eelarve-, finants- ja halduskomitee soovitustele. Artikkel 9. Protseduurid mitme kaebaja korral 1. Kui rohkem kui üks liige taotleb ühe ja sama küsimusega seotud vaekogu moodustamist, võib nende kaebuste uurimiseks moodustada ühe vaekogu, arvestades kõigi asjaomaste liikmete õigusi. Kui võimalik, tuleks selliste kaebuste uurimiseks alati moodustada üks vaekogu. 2. See vaekogu peab korraldama uurimise ja esitama tulemused VLOle viisil, millega kuidagi ei kahjustata vaidluspoolte õigusi, mida nad oleksid saanud kasutada, kui kaebusi oleksid uurinud eraldi vaekogud. Kui üks vaidluspooltest seda taotleb, peab vaekogu esitama kõnesoleva vaidluse kohta eraldi ettekanded. Iga kaebaja kirjalikud esildised tuleb teha teistele kaebajatele kättesaadavaks ja igal kaebajal on õigus olla kohal, kui keegi teine kaebajatest esitab vaekogule oma seisukohti. 3. Kui ühe küsimusega seotud kaebuste uurimiseks on moodustatud rohkem kui üks vaekogu, peavad igas eraldi vaekogus liikmetena tegutsema võimalikult samad isikud ning sellistes vaidlustes ühtlustatakse menetluse ajakava. Artikkel 10. Kolmandad isikud 1. Vaekogu menetluse ajal tuleb võtta täielikult arvesse vaidluspoolte ja teiste liikmete vaidlusalust loendilepingut puudutavaid huve. 2. Igal liikmel, kellel on oluline huvi vaekogus arutatava küsimuse vastu ja kes on VLOle oma huvist teatanud (käesolevas käsitusleppes «kolmas isik»), peab olema võimalus esineda vaekogu ees ja teha sellele kirjalikke esildisi. Need esildised peavad olema antud ka vaidluspooltele ja kajastatud vaekogu ettekandes. 3. Kolmandad isikud peavad vaidluspoolte esildised kätte saama vaekogu esimeseks istungiks. 4. Kui kolmas isik leiab, et vaekogu menetluse objektiks juba olev meede muudab olematuks või vähendab talle mis tahes loendilepingust tulenevat kasu, võib see liige käesoleva käsitusleppe alusel kasutada normaalset vaidluste lahendamise protseduuri. Kui võimalik, tuleb selline vaidlus anda lahendada algsele vaekogule. Artikkel 11. Vaekogu funktsioonid Vaekogu funktsioon on abistada VLOd käesoleva käsitusleppe ja loendilepingute järgsete kohustuste täitmisel. Vastavalt sellele peaks vaekogu andma objektiivse hinnangu arutatavale küsimusele, sealhulgas objektiivse hinnangu faktilistele asjaoludele ning asjakohaste loendilepingute kohaldatavusele ja nende järgimisele, ning tegema muid selliseid järeldusi, mis aitavad VLOl loendilepingutes ette nähtud soovitusi anda või otsuseid teha. Vaekogud peaksid regulaarselt konsulteerima vaidluspooltega ning andma neile piisava võimaluse vastastikku rahuldava lahenduseni jõudmiseks. Artikkel 12. Vaekogu menetlus 1. Vaekogud järgivad lisas 3 sätestatud töökorda, kui vaekogu pärast vaidluspooltega konsulteerimist ei otsusta teisiti. 2. Vaekogu menetlusega peaks võimaldatama piisav paindlikkus, et tagada kvaliteetsed vaekogu ettekanded, samal ajal menetlust põhjendamatult venitamata. 3. Pärast vaidluspooltega konsulteerimist peavad vaekogu liikmed võimaluse korral ühe nädala jooksul pärast vaekogu koosseisu ja volituste kokkuleppimist, määrama menetluse ajakava, võttes vajaduse korral arvesse artikli 4 lõike 9 sätteid. 4. Vaekogu menetluse ajakava kindlaksmääramisel peab vaekogu varuma piisavalt aega vaidluspooltele nende esildiste ettevalmistamiseks. 5. Vaekogu peaks pooltele määrama täpsed tähtajad kirjalike esildiste esitamiseks ja pooled peaksid neist tähtaegadest kinni pidama. 6. Iga vaidluspool peab üle andma oma kirjalikud esildised sekretariaadile viivitamatuks edasiandmiseks vaekogule ning teisele või teistele vaidluspool(t)ele. Kaebav pool esitab oma esimese esildise enne kostja esimest esildist, välja arvatud juhul, kui vaekogu otsustab lõikes 3 viidatud ajakava kindlaks määrates ja pärast vaidluspooltega konsulteerimist, et pooled peavad esitama oma esimesed esildised üheaegselt. Kui esimeste esildiste üleandmine on korraldatud järjestikuliselt, peab vaekogu määrama kostja esildise vastuvõtmiseks kindla tähtaja. Mis tahes järgmised esildised tuleb esitada üheaegselt. 7. Kui vaidluspooltel pole õnnestunud leida vastastikku rahuldavat lahendust, esitab vaekogu oma järeldused VLOle kirjaliku ettekandena. Sellisel juhul tuleb vaekogu ettekandes välja tuua sedastused, asjakohaste sätete kohaldatavus ning tehtavate järelduste ja antavate soovituste põhjendus. Kui vaidluspoolte vahel on leitud küsimusele lahendus, piirdutakse vaekogu ettekandes asja lühikirjeldusega ja teatega, et lahendus on saavutatud. 8. Menetluse tõhustamise eesmärgil ei tohi ajavahemik, mille kestel vaekogu uurib, üldjuhul kesta kauem kui kuus kuud, alates vaekogu moodustamise ja volitustes kokkuleppimise päevast kuni lõpliku ettekande vaidluspooltele üleandmise päevani. Edasilükkamatutel juhtudel, sealhulgas sellistel, kui on tegemist kergesti riknevate kaupadega, peab vaekogu püüdma ettekande vaidluspooltele üle anda kolme kuu jooksul. 9. Kui vaekogu leiab, et ta ei suuda ettekannet üle anda kuue kuu jooksul või edasilükkamatul juhul kolme kuu jooksul, teavitab ta VLOd kirjalikult viivituse põhjustest, lisades arvamuse, millise ajavahemiku jooksul ta ettekande üle annab. Ühelgi juhul ei tohi ajavahemik vaekogu asutamisest kuni ettekande liikmetele laiali jagamiseni ületada üheksat kuud. 10. Konsultatsioonide puhul, mis puudutavad arengumaaliikme võetud meedet, võivad pooled kokkuleppel artikli 4 lõigetes 7 ja 8 kindlaksmääratud ajavahemikke pikendada. Kui pooled ei ole asjakohase ajavahemiku möödudes konsultatsioonide lõpetamise kohta kokkuleppele jõudnud, otsustab VLO esimees pärast pooltega konsulteerimist, kas kõnesolevat ajavahemikku pikendada ja kui kauaks. Peale selle peab vaekogu arengumaaliikme vastu esitatud kaebust uurides andma sellele arengumaaliikmele piisavalt aega oma argumentide ettevalmistamiseks ja esitamiseks. Mis tahes toiming käesoleva lõike alusel ei mõjuta artikli 20 lõike 1 ja artikli 21 lõike 4 sätteid. 11. Kui üks või rohkem kui üks pooltest on arengumaaliige, peab vaekogu ettekandes olema selgesõnaliselt näidatud, millises vormis on võetud arvesse asjakohaseid sätteid arengumaaliikmete suhtes kohaldatava diferentseeritud ja soodsama režiimi kohta, mis moodustavad osa loendilepingutest, mida arengumaaliige on vaidluse lahendamise menetluse käigus tõstatanud. 12. Kaebava poole taotlusel võib vaekogu oma töö ajutiselt peatada igal ajal ajavahemikuks, mis ei ületa 12 kuud. Sellise peatamise korral pikenevad käesoleva artikli lõigetes 8 ja 9, artikli 20 lõikes 1 ja artikli 21 lõikes 4 kindlaksmääratud tähtajad selle aja võrra, mille kestel töö oli peatatud. Kui vaekogu töö on olnud peatatud kauem kui 12 kuu jooksul, muutuvad vaekogu moodustamise volitused kehtetuks. Artikkel 13. Õigus nõutada teavet 1. Igal vaekogul on õigus saada teavet ja tehnilist konsultatsiooni mis tahes üksikisikult või organisatsioonilt, keda või mida ta kohaseks peab. Siiski peab vaekogu enne teabe või konsultatsiooni nõutamist mõne liikme jurisdiktsiooni all olevalt üksikisikult või organisatsioonilt teavitama selle liikme võimuorganeid. Igale sellisele teabetaotlusele peab liige vastama viivitamata ja täielikult, nagu vaekogu vajalikuks ja kohaseks peab. Edastatud konfidentsiaalset teavet ei avaldata ilma seda teavet andnud üksikisiku, organisatsiooni või liikme vormikohase loata. 2. Vaekogu võib nõutada teavet mis tahes asjakohasest allikast ja konsulteerida ekspertidega nendelt arvamuse saamiseks küsimuse teatavate aspektide kohta. Vaidluspoole tõstatatud teaduslikku või muud tehnilist küsimust puudutava fakti kohta võib vaekogu paluda ekspertrühmalt nõuandvat kirjalikku ettekannet. Reeglid sellise ekspertrühma moodustamise ja tema protseduuride kohta on sätestatud lisas 4. Artikkel 14. Konfidentsiaalsus 1. Vaekogu nõupidamised on konfidentsiaalsed. 2. Vaekogu ettekanded koostatakse esitatud teabe ja seisukohtade alusel vaidluspoolte juuresolekuta. 3. Ettekandes väljendatud üksikute vaekogu liikmete arvamused on anonüümsed. Artikkel 15. Vaheläbivaatuse etapp 1. Pärast kirjalike ja suuliste väidete ja vastuväidete kaalumist annab vaekogu vaidluspooltele oma ettekande eelnõu kirjeldava (faktilise ja põhjendava) osa. Vaekogu määratud aja jooksul tuleb pooltel esitada oma kirjalikud märkused. 2. Pärast vaidluspooltelt märkuste vastuvõtmiseks määratud tähtaja möödumist esitab vaekogu pooltele vaheettekande, milles sisalduvad nii kirjeldavad osad kui ka vaekogu tuvastatud asjaolud ning järeldused. Vaekogu määratud aja jooksul võib pool esitada vaekogule kirjaliku taotluse, et vaekogu vaataks läbi vaheettekande täpsed aspektid enne lõpliku ettekande jagamist liikmetele. Poole taotlusel kohtub vaekogu pooltega uuesti, et käsitleda kirjalikes kommentaarides täpsustatud asjaolusid. Kui pooled ei ole selleks ettenähtud ajavahemiku jooksul kommentaare esitanud, loetakse vaheettekanne lõplikuks ettekandeks ja jagatakse viivitamata liikmetele. 3. Vaekogu lõpliku ettekande järeldused peavad sisaldama vaheläbivaatuse etapis esitatud argumentide põhjenduse. Vaheläbivaatuse etapp tuleb läbi viia artikli 12 lõikes 8 määratud tähtaja jooksul. Artikkel 16. Vaekogu ettekannete heakskiitmine 1. Jätmaks liikmetele piisavalt aega vaekogu ettekannetega tutvumiseks, ei kiida VLO ettekandeid heaks enne 20 päeva möödumist nende laialijagamisest liikmetele. 2. Liikmed, kellel on vastuväiteid vaekogu ettekande kohta, peavad laialijagamiseks esitama oma vastuväiteid selgitava kirjaliku põhjenduse hiljemalt 10 päeva enne VLO koosolekut, kus arutatakse vaekogu ettekannet. 3. Vaidluspooltel on õigus täiel määral osa võtta vaekogu ettekande arutamisest VLOs ning nende seisukohad protokollitakse täielikult. 4. 60 päeva jooksul pärast vaekogu ettekande laialijagamist liikmetele kiidetakse ettekanne heaks VLO koosolekul7, välja arvatud juhul, kui üks vaidluspool VLOd vormikohaselt teavitab oma otsusest edasi kaevata või kui VLO otsustab konsensuse alusel ettekannet mitte heaks kiita. Kui üks pool on teatanud oma otsusest edasi kaevata, ei arutata ettekande heakskiitmist VLOs kuni apellatsiooniprotsessi lõppemiseni. See heakskiitmisprotseduur ei mõjuta liikmete õigust väljendada oma seisukohta vaekogu ettekande kohta. Artikkel 17. Apellatsioonide läbivaatamine Alaline apellatsioonikogu 1. VLO asutab alalise apellatsioonikogu. Apellatsioonikogu arutab apellatsioone vaekogu ettekannete kohta. Kogusse kuulub seitse isikut, kellest kolm tegelevad ühe konkreetse asjaga. Apellatsioonikogus tegutsevad isikud osalevad töös järjekorra alusel. Selline järjekord määratakse kindlaks apellatsioonikogu töökorras. 2. VLO nimetab apellatsioonikogus tegutsevad isikud neljaks aastaks ning iga isikut võib üks kord tagasi nimetada. Vahetult pärast WTO lepingu jõustumist määratakse siiski nimetatud seitsmest isikust loosiga kolm, kelle tähtaeg möödub kahe aasta lõppedes. Vabad kohad täidetakse nende tekkimisel. Isiku asendamiseks, kelle ametiaeg pole lõppenud, nimetatud isik on ametis oma eelkäija ülejäänud ametiaja jooksul. 3. Apellatsioonikogusse kuuluvad tunnustatud autoriteetsed isikud, kellel on märkimisväärne kogemus õiguses, rahvusvahelises kaubanduses ja loendilepingute valdkonnas. Nad ei tohi olla seotud ühegi valitsusega. Apellatsioonikogu liikmeskond esindab üldjoontes WTO liikmeskonda. Kõik apellatsioonikogus tegutsevad isikud peavad olema lühikese etteteatamise järel alati kättesaadavad ning kursis WTO tegevusega vaidluste lahendamisel ja WTO muu asjaomase tegevusega. Nad ei osale ühegi niisuguse vaidluse arutamisel, kus võiks tekkida otsene või kaudne huvide konflikt. 4. Vaekogu ettekande peale võivad edasi kaevata ainult vaidluspooled, mitte kolmandad isikud. Kõnesolevas küsimuses olulisest huvist vastavalt artikli 10 lõikele 2 VLOle teatanud kolmandad isikud võivad teha apellatsioonikogule kirjalikke esildisi ning neile peab andma võimaluse esineda apellatsioonikogus. 5. Üldjuhul ei tohi menetlus ületada 60 päeva alates päevast, millal vaidluspool vormikohaselt teavitas oma otsusest edasi kaevata, kuni päevani, millal apellatsioonikogu oma ettekande välja jagab. Oma ajakava kindlaks määrates võtab apellatsioonikogu arvesse artikli 4 lõike 9 sätteid, kui need on asjakohased. Kui apellatsioonikogu leiab, et ta ei saa oma ettekannet 60 päeva jooksul esitada, teavitab ta VLOle kirjalikult viivituse põhjustest, lisades arvamuse, millise ajavahemiku jooksul ta oma ettekande esitab. Ühelgi juhul ei tohi menetlus ületada 90 päeva. 6. Apellatsioonkaebus peab piirduma vaekogu ettekandes hõlmatud juriidiliste küsimustega ning vaekogu antud juriidilise tõlgendusega. 7. Apellatsioonikogule tagatakse vajalik haldus- ja õigustoetus vastavalt tema poolt nõutule. 8. Apellatsioonikogus tegutsevate isikute kulutused, kaasa arvatud reisi- ja elamiskulud, kaetakse WTO eelarvest vastavalt üldnõukogu poolt vastuvõetud kriteeriumidele, mis tuginevad eelarve-, finants- ja halduskomitee soovitustele. Apellatsioonimenetlus 9. Töökorra koostab apellatsioonikogu VLO esimehe ja peadirektoriga konsulteerides ning see tehakse teatavaks liikmetele. 10. Apellatsioonikogu menetlus on konfidentsiaalne. Apellatsioonikogu ettekanded koostatakse esitatud teabe ja seisukohtade alusel vaidluspoolte juuresolekuta. 11. Apellatsioonikogu ettekandes väljendatud, apellatsioonikogus tegutsevate üksikisikute arvamused on anonüümsed. 12. Apellatsioonikogu tegeleb iga küsimusega, mis on tõstatatud apellatsioonimenetluse käigus vastavalt lõikele 6. 13. Apellatsioonikogu võib vaekogu juriidilised järeldused ja otsused jätta muutmata, muuta või tühistada. Apellatsioonikogu ettekannete heakskiitmine 14. Apellatsioonikogu ettekande kiidab heaks VLO ning vaidluspooled tunnustavad seda tingimusteta, välja arvatud juhul, kui VLO 30 päeva jooksul pärast apellatsioonikogu ettekande liikmetele jagamist otsustab konsensuse alusel seda mitte heaks kiita.8 Kõnesolev heakskiitmise protseduur ei mõjuta liikmete õigust väljendada oma seisukohti apellatsioonikogu ettekande kohta. Artikkel 18. Suhtlemine vaekogu või apellatsioonikoguga 1. Vaekogus või apellatsioonikogus arutatavates küsimustes ei tohi olla ühepoolset ex parte suhtlemist vaekogu või apellatsioonikoguga. 2. Kirjalikke esildisi vaekogule või apellatsioonikogule käsitletakse kui konfidentsiaalseid, kuid need tuleb teha vaidluspooltele kättesaadavaks. Miski käesolevas üldsusele. Liikmetel tuleb käsitleda konfidentsiaalsena teise liikme poolt vaekogule või apellatsioonikogule esitatud teavet, mida kõnesolev liige on nimetanud konfidentsiaalseks. Vaidluspool peab liikme taotlusel esitama mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte oma kirjalikes esildistes sisalduvast teabest, mida võib üldsusele avaldada. Artikkel 19. Vaekogu ja apellatsioonikogu soovitused 1. Kui vaekogu või apellatsioonikogu otsustab, et meede on vastuolus loendilepinguga, tuleb tal soovitada asjaomasel liikmel9 kooskõlastada kõnesolev meede vastava lepinguga.10 Lisaks soovitustele võib vaekogu või apellatsioonikogu ette panna viise, kuidas asjaomane liige võiks soovitusi rakendada. 2. Vastavalt artikli 3 lõikele 2 ei või vaekogu ega apellatsioonikogu oma otsustes ja soovitustes suurendada või vähendada loendilepingutes sätestatud õigusi ja kohustusi. Artikkel 20. VLO otsuste vastuvõtmise tähtaeg Kui vaidluspooled ei ole teisiti kokku leppinud, ei või ajavahemik alates VLO poolt vaekogu moodustamise päevast kuni päevani, mil VLO arutab vaekogu või apellatsioonikogu ettekande heakskiitmist, üldjuhul ületada 9 kuud, kui vaekogu ettekandele ei esitata apellatsioonkaebust, või 12 kuud, kui ettekandele esitatakse apellatsioonkaebus. Kui vastavuses artikli 12 lõikele 9 või artikli 17 lõikele 5 on vaekogu või apellatsioonikogu pikendanud oma ettekande esitamise tähtaega, liidetakse võetud lisaaeg ülalnimetatud ajavahemikule. Artikkel 21. Järelevalve soovituste ja otsuste rakendamise üle 1. VLO soovituste või otsuste viivitamatu järgimine on oluliselt tähtis tagamaks vaidluste tulemuslik lahendamine kõigi liikmete hüvanguks. 2. Erilist tähelepanu tuleb pöörata arengumaaliikmete huve mõjutavatele küsimustele meetmete suhtes, mis on olnud vaidluslahenduse objektiks. 3. VLO koosolekul, mis korraldatakse 30 päeva jooksul11 pärast vaekogu või apellatsioonikogu ettekande heakskiitmist, teavitab asjaomane liige VLOd oma kavatsustest seoses VLO soovituste ja otsuste rakendamisega. Kui soovitusi ja otsuseid ei saa viivitamata järgida, tuleb asjaomasele liikmele jätta selleks põhjendatud ajavahemik. Põhjendatud ajavahemik on: a) asjaomase liikme poolt ette pandud ajavahemik, tingimusel et VLO sellega nõustub; või sellise nõusoleku puudumisel b) vaidluspoolte vahel 45 päeva jooksul pärast soovituste ja otsuste vastuvõtmist vastastikku kokkulepitud ajavahemik; või sellise kokkuleppe puudumisel c) siduva vahekohtumenetlusega 90 päeva jooksul pärast otsuste ja soovituste vastuvõtmist kindlaks määratud ajavahemik.12 Sellises vahekohtumenetluses peaks vahekohtunik13 juhinduma sellest, et põhjendatud ajavahemik vaekogu või apellatsioonikogu soovituste rakendamiseks ei ületaks 15 kuud alates vaekogu või apellatsioonikogu ettekande heakskiitmisest. Siiski võib see ajavahemik olenevalt asjaoludest olla pikem või lühem. 4. Välja arvatud juhul, kui vaekogu või apellatsioonikogu on pikendanud vastavalt artikli 12 lõikele 9 või artikli 17 lõikele 5 oma ettekande esitamise tähtaega, ei tohi ajavahemik alates VLO poolt vaekogu moodustamisest kuni põhjendatud ajavahemiku kindlaksmääramise päevani ületada 15 kuud, kui vaidluspooled ei lepi kokku teisiti. Kui vaekogu või apellatsioonikogu on pikendanud oma ettekande esitamise tähtaega, liidetakse võetud lisaaeg kõnesolevale 15kuusele ajavahemikule; eeldusel, et vaidluspooled ei lepi kokku erandlike asjaolude esinemises, ei tohi aeg kokku ületada 18 kuud. 5. Kui on lahkarvamusi soovituste ja otsuste täitmiseks võetud meetmete olemasolust või nende kooskõlast loendilepinguga, tuleb selline vaidlus lahendada vaidluslahendusmenetluse abil, kasutades sealhulgas võimaluse korral algset vaekogu. Vaekogu jagab oma ettekande välja 90 päeva jooksul alates küsimuse temale suunamisest. Kui vaekogu leiab, et tal pole võimalik selle aja piirides ettekannet esitada, teavitab ta VLOd kirjalikult viivituse põhjustest, lisades arvamuse, millise ajavahemiku jooksul ta ettekande esitab. 6. VLO korraldab järelevalvet vastuvõetud soovituste ja otsuste rakendamise üle. Soovituste või otsuste rakendamise küsimuse võib iga liige VLOs tõstatada igal ajal pärast nende vastuvõtmist. Kui VLO ei otsusta teisiti, võetakse soovituste või otsuste rakendamise küsimus VLO koosoleku päevakorda 6 kuu möödumisel päevast, mil vastavalt lõikele 3 kehtestati põhjendatud ajavahemik, ning jäetakse see küsimus VLO päevakorda kuni selle lahendamiseni. Vähemalt 10 päeva enne iga sellist VLO koosolekut peab asjaomane liige esitama VLOle kirjaliku ettekande oma edusammude kohta soovituste või otsuste rakendamisel. 7. Kui küsimuse on tõstatanud arengumaaliige, peab VLO kaaluma, milliseid edasisi, antud asjaoludega sobivaid samme ta võiks astuda. 8. Kui asja on algatanud arengumaaliige, siis peab VLO, kaaludes, milliseid sobivaid samme astuda, arvesse võtma mitte ainult kaebuse põhjustanud meetmete kaubanduslikku ulatust, vaid ka nende mõju asjaomaste arengumaaliikmete majandusele. Artikkel 22. Kompensatsioon ja kontsessioonide peatamine 1. Kompenseerimine ja kontsessioonide või muude kohustuste peatamine on ajutised abinõud, mida võib kasutada, kui soovitusi ja otsuseid põhjendatud ajavahemiku jooksul ei rakendata. Siiski ei ole kompensatsioon ega kontsessioonide või muude kohustuste peatamine eelistatavam(ad) kui meetme loendilepingutega kooskõlla viimise soovituse täielik rakendamine. Kompensatsioon on vabatahtlik ning kui seda antakse, peab see olema kooskõlas loendilepingutega. 2. Kui asjaomasel liikmel ei õnnestu loendilepinguga vastuolus leitud meedet sellega kooskõlastada või muul viisil täita soovitusi ja otsuseid artikli 21 lõike 3 alusel määratud põhjendatud ajavahemiku jooksul, peab selline liige, kui nii nõutakse, ja mitte hiljem kui põhjendatud ajavahemiku möödumisel, alustama läbirääkimisi iga poolega, kes on tuginenud vaidluslahendusmenetlusele, eesmärgiga leida vastastikku vastuvõetav kompensatsioon. Kui pärast põhjendatud ajavahemiku möödumist ei jõuta 20 päeva jooksul kokkuleppele rahuldava kompensatsiooni suhtes, võib iga vaidluslahendusmenetlusele tuginenud pool taotleda VLOlt luba peatada asjaomase liikme suhtes kontsessioonide või loendilepingute järgsete muude kohustuste kohaldamine. 3. Otsustades, milliseid kontsessioone või muid kohustusi peatada, kohaldab kaebav pool järgmisi põhimõtteid ja protseduure: a) üldpõhimõtteks on, et kaebav pool peaks kõigepealt taotlema kontsessioonide või muude kohustuste peatamist selle sektori (nende sektorite) suhtes, kus vaekogu või apellatsioonikogu leidis rikkumise või muu tühistamise või vähendamise; b) kui see pool leiab, et kontsessioonide või muude kohustuste peatamine sama(de) sektori(te) suhtes ei ole teostatav või tulemuslik, võib ta taotleda kontsessioonide või muude kohustuste peatamist sama lepingu alla kuuluvate teiste sektorite suhtes; c) kui see pool leiab, et kontsessioonide või muude kohustuste peatamine sama lepingu alla kuuluvate teiste sektorite suhtes ei ole teostatav või tulemuslik, ning kui asjaolud on piisavalt tõsised, võib ta taotleda kontsessioonide või muude kohustuste peatamist mõne teise loendilepingu alusel; d) eespool esitatud põhimõtteid kohaldades peab see pool arvesse võtma: i) kaubandust selles sektoris või selle lepingu alusel, milles vaekogu või apellatsioonikogu on leidnud rikkumise või muu olematuksmuutmise või vähendamise, ning seesuguse kaubanduse tähtsust sellele poolele; ii) olematuksmuutmise või vähendamisega seotud laiemaid majanduselemente ning kontsessioonide või muude kohustuste peatamise laiemaid majanduslikke tagajärgi; e) kui see pool otsustab taotleda luba kontsessioonide või muude kohustuste peatamiseks punktide b või c alusel, peab ta oma taotluses näitama selle põhjused. Samal ajal kui taotlus antakse edasi VLOle, edastatakse see ka asjaomastele nõukogudele ning punkti b alusel esitatud taotluse puhul ka asjaomastele sektoriorganitele; f) käesolevas lõikes tähistatakse sõnaga «sektor» i) kaupade puhul kõiki kaupu; ii) teenuste puhul põhilist sektorit kehtiva «Teenuste sektoriviisilise liigituse loendi» järgi, milles sellised sektorid on määratletud;14 iii) kaubandusega seotud intellektuaalomandi õiguste puhul kõiki TRIPS-lepingu II jao 1. osas või 2. osas või 3. osas või 4. osas või 5. osas või 6. osas või 7. osas hõlmatud intellektuaalomandi õiguste kategooriaid või III jao või IV jao järgseid kohustusi; g) käesolevas lõikes tähistatakse sõnaga «leping»: i) kaupade suhtes WTO lepingu lisas 1A loetletud lepinguid tervikuna, samuti mõnepoolseid kaubanduslepinguid niivõrd, kuivõrd asjaomased vaidluspooled on nende lepingute osalised; ii) teenuste suhtes GATSi; iii) intellektuaalomandi õiguste suhtes TRIPS-lepingut. 4. VLO lubatud kontsessioonide ja muude kohustuste peatamise tase peab olema samaväärne olematukstegemise või vähendamise tasemega. 5. VLO ei luba peatada kontsessioone või muid kohustusi, kui loendilepingus on seesugune peatamine keelatud. 6. Lõikes 2 kirjeldatud olukorra puhul annab VLO kontsessioonide või muude kohustuste peatamise loa vastava taotluse korral 30 päeva jooksul alates põhjendatud ajavahemiku möödumisest, välja arvatud juhul, kui VLO otsustab konsensuse alusel sellise taotluse tagasi lükata. Siiski, kui asjaomane liige ei nõustu ettepandud peatamistasemega, või väidab, et siis, kui kaebav pool taotles luba peatada kontsessioone või muid kohustusi lõike 3 punktide b või c alusel, ei järgitud lõikes 3 esitatud põhimõtteid ja protseduure, suunatakse küsimus lahendamiseks vahekohtusse. Sellise vahekohtumenetluse korraldab algne vaekogu, kui selle liikmed on kättesaadavad, või peadirektori nimetatud vahekohtunik15 ning see viiakse lõpule 60 päeva jooksul pärast põhjendatud ajavahemiku möödumist. Kontsessioone või muid kohustusi ei peatata vahekohtumenetluse jätkumise ajal. 7. Vahekohtunik16, tegutsedes lõike 6 alusel, ei pea uurima peatatavate kontsessioonide või muude kohustuste olemust, vaid määrab kindlaks, kas peatamistase on samaväärne olematuksmuutmise või vähendamistasemega. Vahekohtunik võib ka otsustada, kas ettepanek peatada kontsessioone või muid kohustusi on asjakohase loendilepingu järgi lubatud. Kui vahekohtu lahendada antud küsimus sisaldab pretensiooni, et lõikes 3 sätestatud põhimõtteid ja protseduure pole järgitud, uurib vahekohtunik siiski ka sellist pretensiooni. Kui vahekohtunik teeb kindlaks, et neid põhimõtteid ja protseduure pole järgitud, kohaldab kaebav pool neid kooskõlas lõikega 3. Pooled aktsepteerivad vahekohtuniku otsust kui lõplikku ning asjaomased pooled ei taotle teistkordset vahekohtumenetlust. VLOd teavitatakse viivitamata vahekohtuniku otsusest ning vastava taotluse korral annab VLO loa peatada kontsessioonid või muud kohustused, kui taotlus on kooskõlas vahekohtuniku otsusega, välja arvatud juhul, kui VLO otsustab konsensuse alusel taotluse tagasi lükata. 8. Kontsessioonide või muude kohustuste peatamine on ajutine ning seda kohaldatakse ainult seni, kuni on kõrvaldatud meede, mis leitakse loendilepinguga vastuolus olevat, või kui liige, kes peab soovitusi või otsuseid rakendama, pakub lahenduse kasu olematuksmuutmisele või vähendamisele, või kui on leitud vastastikku rahuldav lahendus. Vastavalt artikli 21 lõikele 6 jätkab VLO järelevalvet vastuvõetud soovituste või otsuste rakendamise üle, kaasa arvatud need juhud, kus on antud kompensatsiooni või on peatatud kontsessioonid või muud kohustused, kuid pole rakendatud soovitust viia meede kooskõlla loendilepinguga. 9. Loendilepingute vaidluste lahendamise sätetele võib tugineda nende täitmist mõjutavate meetmete puhul, mis on võetud liikme territooriumil piirkondliku või kohaliku valitsuse või võimuorgani poolt. Kui VLO on otsustanud, et loendilepingu sätet pole täidetud, peab vastutav liige võtma sellised talle kättesaadavad põhjendatud meetmed, mis tagaksid selle sätte täitmise. Juhul, kui seesugust täitmist pole olnud võimalik tagada, kehtivad loendilepingute ja käesoleva käsitusleppe sätted kompensatsiooni ja kontsessioonide või muude kohustuste peatamise kohta.17 Artikkel 23. Mitmepoolse süsteemi tugevdamine 1. Kui liikmed taotlevad loendilepingust tulenevate kohustuste rikkumise või kasu muu olematuksmuutmise või vähendamise heastamist või loendilepingu eesmärgi saavutamise takistuse kõrvaldamist, kasutavad ja järgivad nad käesoleva käsitusleppe eeskirju ja protseduure. 2. Sellisel juhul on liikmed kohustatud: a) mitte tegema otsust selle kohta, kas on esinenud rikkumine, kas kasu on olematuks muudetud või on seda vähendatud või kas mingi loendilepingu eesmärgi saavutamist on takistatud muidu kui vaidluslahenduse kaudu käesoleva käsitusleppe eeskirjade ja protseduuride kohaselt, ning tegema iga seesuguse otsuse kooskõlas VLO poolt heaks kiidetud, vaekogu või apellatsioonikogu ettekandes sisalduva otsusega või vahekohtu poolt käesoleva käsitusleppe alusel tehtud otsusega; b) järgima artiklis 21 esitatud protseduure põhjendatud ajavahemiku kindlaksmääramisel, mille jooksul asjaomane liige peab rakendama soovitused ja otsused; c) järgima artiklis 22 esitatud protseduure määramaks kindlaks kontsessioonide või muude kohustuste peatamistaseme ning vastavalt neile protseduuridele hankima VLOlt loa enne loendilepingute järgsete kontsessioonide või muude kohustuste peatamist vastusammuna soovituste ja otsuste rakendamata jätmisele asjaomase liikme poolt põhjendatud ajavahemiku jooksul. Artikkel 24. Vähimarenenud liikmesmaid puudutavad eriprotseduurid 1. Vähimarenenud liikmesmaid puudutavate vaidluste põhjuste kindlaksmääramise ja vaidluslahendusmenetluse kõigil etappidel tuleb erilist tähelepanu pöörata vähimarenenud liikmete eriseisundile. Selles suhtes peavad liikmed tõsiselt kaaluma vähimarenenud liikmesmaad puudutava küsimuse tõstatamist käesolevate protseduurireeglite järgi. Kui leitakse, et olematuksmuutmise või vähendamise on tinginud vähimarenenud liikmesmaa võetud meede, peavad kaebavad pooled tõsiselt kaaluma hoidumist kompensatsiooni nõudmisest või loa taotlemisest kontsessioonide või muude kohustuste kohaldamise peatamiseks käesolevate protseduurireeglite kohaselt. 2. Kui vaidluslahendusasjas on tegemist vähimarenenud liikmesmaaga ning konsultatsioonide käigus pole leitud rahuldavat lahendust, peab peadirektor või VLO esimees vähimarenenud liikmesmaa taotluse korral pakkuma omalt poolt häid teeneid, lepitust ja vahendust, et aidata pooltel lahendada vaidlus enne vaekogu moodustamise taotluse esitamist. Osutades ülalnimetatud abi võivad peadirektor või VLO esimees konsulteerida mis tahes sobivaks peetava allikaga. Artikkel 25. Vahekohtumenetlus 1. Kiire vahekohtumenetlus WTO raames kui vaidluste lahendamise alternatiivvõimalus võib hõlbustada vaidluste lahendamist küsimustes, mille mõlemad pooled on täpselt määratlenud. 2. Kui käeolevas käsitusleppes pole sätestatud teisiti, kasutatakse vahekohtumenetlust poolte vastastikusel kokkuleppel, kes lepivad kokku järgitavates protseduurides. Kokkulepetest kasutada vahekohtumenetlust teatatakse kõigile liikmetele piisavalt kaua enne vahekohtuprotsessi tegelikku algust. 3. Ülejäänud liikmed võivad saada vahekohtumenetluse pooleks ainult nende poolte nõusolekul, kes on kokku leppinud vahekohtumenetluse kasutamises. Menetluse pooled peavad olema nõus pidama vahekohtu otsust enda suhtes siduvaks. Vahekohtu otsustest teatatakse VLOle ja asjakohase lepingu nõukogule või komiteele, kus iga liige võib tõstatada mis tahes sellega seotud küsimuse. 4. Käesoleva käsitusleppe artiklid 21 ja 22 kehtivad mutatis mutandis vahekohtu otsuste kohta. Artikkel 26 1. GATT 1994 XXIII artikli lõike 1 punktis b kirjeldatud mitterikkumise kaebused Kui GATT 1994 XXIII artikli lõike 1 punkti b sätted on kohaldatavad loendilepingu puhul, võib vaekogu või apellatsioonikogu teha otsuseid ja soovitusi ainult siis, kui vaidluspool leiab, et vastavast loendilepingust talle otseselt või kaudselt tulenev kasu on olematuks muudetud või vähenenud, või on takistatud kõnesoleva lepingu mis tahes eesmärgi saavutamine liikme poolt mingi meetme rakendamise tagajärjel, olenemata sellest, kas see meede on kõnesoleva lepingu sätetega vastuolus või mitte. Juhul ja niivõrd, kui see pool leiab ning vaekogu või apellatsioonikogu tuvastab, et asi puudutab meedet, mis ei ole vastuolus loendilepingu sätetega, mille puhul on kohaldatavad GATT 1994 XXIII artikli lõike 1 punkti b sätted, kehtivad käesolevas käsitusleppes sätestatud protseduurid vastavalt järgmistele põhimõtetele: a) kaebav pool peab esitama üksikasjaliku õigustuse toetamaks iga kaebust, mis on seotud meetmega, mis pole vastuolus asjakohase loendilepinguga; b) kui on leitud, et meede tühistab või vähendab asjakohasest loendilepingust tulenevat kasu või takistab ilma seda rikkumata selle eesmärkide saavutamist, ei ole selle meetme kõrvaldamine kohustuslik. Siiski soovitab vaekogu või apellatsioonikogu sellistel juhtudel teha asjaomasel liikmel vastastikku rahuldavaid kohandusi; c) olenemata artikli 21 sätetest võib artikli 21 lõikes 3 ettenähtud vahekohtumenetluse käigus kummagi poole taotlusel tuvastada olematuks muudetud või vähendatud kasu taseme ning soovitada vastastikku rahuldava kohanduse saavutamise viise ja vahendeid: seesugused soovitused ei ole vaidluspoolte jaoks siduvad; d) olenemata artikli 22 lõike 1 sätetest võib kompensatsioon olla osa vastastikku rahuldavast kohandusest kui vaidluse lõplikust lahendusest. 2. GATT 1994 XXIII artikli lõike 1 punktis c kirjeldatud liiki kaebused Kui loendilepingu puhul on kohaldatavad GATT 1994 XXIII artikli lõike 1 punkti c sätted, võib vaekogu teha otsuseid ja soovitusi ainult juhul, kui üks pool leiab, et talle asjakohasest loendilepingust otseselt või kaudselt tulenev kasu on olematuks muudetud või vähendatud või kõnesoleva lepingu eesmärgi saavutamine on takistatud olukorra tõttu, mille puhul pole kohaldatavad GATT 1994 XXIII artikli lõike 1 punktide a ja b sätted. Juhul ja niivõrd, kui see pool leiab ja vaekogu tuvastab, et asja suhtes on kohaldatav käesolev lõige, kohaldatakse käesoleva käsitusleppe protseduure ainult kuni menetluse selle hetkeni (kaasa arvatud), kui vaekogu ettekanne on liikmetele laiali jagatud. 1989. aasta 12. aprilli otsuses (BISD 36S/61-67) sisalduvad vaidluste lahendamise eeskirjad ja protseduurid kehtivad heakskiitmise arutamise ning soovituste ja otsuste järelevalve ja rakendamise kohta. Kehtivad ka järgmised nõuded: a) kaebav pool peab esitama üksikasjaliku põhjenduse iga käesolevas lõikes käsitletavaid küsimusi puudutava väite toetuseks; b) kui vaekogu leiab, et käesolevas lõikes käsitletavaid küsimusi puudutavad asjad sisaldavad ka käesolevas lõikes käsitlemata vaidluslahendusküsimusi, saadab vaekogu VLOle ettekande mis tahes selliste küsimuste kohta ning eraldi ettekande käesolevas lõikes reguleeritud küsimuste kohta. Artikkel 27. Sekretariaadi kohustused 1. Sekretariaat vastutab vaekogude abistamise eest, eriti käsitletavate küsimuste õiguslike, ajalooliste ja protseduuriliste aspektide eest ning sekretäri- ja tehnilise abi andmise eest. 2. Kui sekretariaat abistab liikmetel nende palvel vaidlusi lahendada, võib esineda vajadus anda vaidluste lahendamisel lisaõigusnõu ning -abi arengumaaliikmetele. Selleks tagab sekretariaat igale seda taotlevale arengumaaliikmele kvalifitseeritud õiguseksperdi WTO tehnilise koostöö talitusest. See ekspert peab arengumaaliikmele osutama abi viisil, mis tagab sekretariaadi jätkuva erapooletuse. 3. Sekretariaat korraldab huvitatud liikmetele neid vaidluste lahendamise protseduure ja praktikat käsitlevaid spetsiaalseid õppekursusi, et võimaldada liikmetele sellealane parem informeeritus. Lisa 1 KÄESOLEVA KÄSITUSLEPPEGA HÕLMATUD LEPINGUD A. Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamisleping B. Mitmepoolsed kaubanduslepingud Lisa 1A: Mitmepoolsed kaubavahetuslepingud Lisa 1B: Teenustekaubanduse üldleping Lisa 1C: Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping Lisa 2: Vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsituslepe C. Mõnepoolsed kaubanduslepingud Lisa 4: Tsiviillennukikaubanduse leping Riigihankeleping Rahvusvaheline piimaleping Rahvusvaheline veiselihaleping Käesoleva käsitusleppe kohaldatavuse kohta mõnepoolsete kaubanduslepingute suhtes kehtib iga lepingu osaliste poolt vastu võetav otsus, milles on sätestatud käesoleva käsitusleppe üksiklepingu suhtes kohaldamise tingimused, sealhulgas lisasse 2 hõlmamist puudutavad mis tahes eri- või lisaeeskirjad või -protseduurid, nagu neist teatatakse VLOle. Lisa 2 LOENDILEPINGUTE ERI- VÕI LISAEESKIRJAD JA PROTSEDUURID Leping Eeskirjad ja protseduurid Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping 11.2 Tekstiil- ja rõivatoodete leping 2.14, 2.21, 4.4, 5.2, 5.4, 5.6, 6.9, 6.10, 6.11, 8.1 kuni 8.12 Kaubavahetuse tehniliste tõkete leping 14.2 kuni 14.4, lisa 2 GATT 1994 VI artikli rakendamise leping 17.4 kuni 17.7 GATT 1994 VII artikli rakendamise leping 19.3 kuni 19.5, lisa II.2(f), 3, 9, 21 Subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping 4.2 kuni 4.12, 6.6, 7.2 kuni 7.10, 8.5, joonealune märkus 35, 24.4, 27.7, lisa V Teenustekaubanduse üldleping XXII:3, XXIII:3 Lisa finantsteenuste kohta 4 Lisa õhutransporditeenuste kohta 4 Otsus teatud GATSi vaidluslahendusprotseduuride kohta 1 kuni 5 Käesoleva lisa eeskirjade ja protseduuride loend hõlmab sätteid, millest antud kontekstis võib asjakohane olla ainult sätte üks osa. Mõnepoolsete kaubanduslepingute mis tahes eri- või lisaeeskirjad ja -protseduurid vastavalt pädevate organite poolt kindlaksmääratule ja vastavalt VLOle teatatule. Lisa 3 TÖÖKORD 1. Menetluse käigus järgib vaekogu käesoleva käsitusleppe asjakohaseid sätteid. Lisaks kohaldatakse järgmist töökorda. 2. Vaekogu istungid on kinnised. Vaidluspooled ja asjast huvitatud isikud osalevad istungitel vaid siis, kui vaekogu nad kohale kutsub. 3. Vaekogu nõupidamised ja talle esitatud dokumendid on konfidentsiaalsed. Käesoleva käsitusleppe alusel ei tohi vaidluspoolel keelata oma seisukohti väljendavate avalduste tegemist üldsusele. Liikmed käsitlevad konfidentsiaalsena teise liikme poolt vaekogule esitatud teavet, mida see liige ise on konfidentsiaalseks nimetanud. Kui vaidluspool esitab vaekogule oma kirjaliku esildise konfidentsiaalse versiooni, peab ta teise liikme taotlusel esitama mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte oma esildises sisaldunud teabest, mida võib üldsusele avaldada. 4. Enne vaekogu esimest sisulist kohtumist pooltega saadavad vaidluspooled vaekogule kirjaliku esildise, milles nad esitavad faktilised asjaolud ning oma argumendid. 5. Esimesel sisulisel kohtumisel pooltega palub vaekogu kaebuse esitanud poolel oma asi ette kanda. Seejärel palutakse samal kohtumisel poolel, kelle vastu kaebus on esitatud, kanda ette oma seisukoht. 6. Kõik kolmandad isikud, kes on VLOle teatanud oma huvist käimasolevas vaidluses, kutsutakse kirjalikult esitama oma seisukohti sel eesmärgil korraldatud vaekogu esimese sisulise kohtumise kestel. Kõik sellised kolmandad isikud võivad kogu selle istungi vältel kohal viibida. 7. Vormikohased vastuväited esitatakse vaekogu teisel sisulisel kohtumisel. Esimesena on õigus saada sõna poolel, kelle vastu kaebus esitati, seejärel kaebaval poolel. Enne seda kohtumist esitavad pooled vaekogule kirjalikud vastuväited. 8. Vaekogul on õigus igal ajal esitada pooltele küsimusi ja paluda neilt pooltega kohtumise käigus või kirjalikult selgitusi. 9. Vaidluspooled ning iga kolmas isik, kes on kutsutud esitama oma seisukohti vastavalt artiklile 10, võimaldavad vaekogul tutvuda oma suuliste avalduste kirjaliku versiooniga. 10. Täie selguse huvides tehakse punktides 5–9 viidatud esildised, vastuväited ja avaldused poolte juuresolekul. Peale selle võimaldatakse teisel poolel või teistel pooltel tutvuda iga poole kirjalike esildistega, mis sisaldavad kommentaare ettekande kirjeldava osa kohta ja vastuseid vaekogu poolt esitatud küsimustele. 11. Vaekogu mis tahes spetsiifilised lisaprotseduurid. 12. Ettepanek vaekogu töö ajakava kohta: a) poolte esimeste kirjalike esildiste vastuvõtmine: 1) kaebav pool 3–6 nädalat 2) pool, kelle vastu on esitatud kaebus 2–3 nädalat b) esimese sisulise pooltega kohtumise aeg ja koht: kolmanda(te) isiku (isikute) istung: 1–2 nädalat c) poolte kirjalike väidete vastuvõtmine 2–3 nädalat d) teise sisulise pooltega kohtumise aeg ja koht 1–2 nädalat e) ettekande kirjeldava osa üleandmine pooltele 2–4 nädalat f) poolte kommentaaride vastuvõtmine ettekande kirjeldava osa kohta 2 nädalat g) otsuseid ja järeldusi sisaldava vaheettekande üleandmine pooltele 2–4 nädalat h) tähtaeg, mille jooksul pool võib taotleda ettekande osa(de) läbivaatamist 1 nädal i) ajavahemik vaekogu poolt läbivaatamiseks, sealhulgas võimalikuks lisakohtumiseks pooltega 2 nädalat j) lõplike ettekannete üleandmine vaidluspooltele 2 nädalat k) lõpliku ettekande jagamine liikmetele 3 nädalat Seda ajakava võidakse ettearvamatu sündmuste käigu korral muuta. Lisakohtumised pooltega, kui neid nõutakse, lülitatakse ajakavasse. Lisa 4 EKSPERTRÜHMAD Artikli 13 lõike 2 alusel moodustatud ekspertrühmade kohta kehtivad järgmised eeskirjad ja protseduurid. 1. Ekspertrühmad kuuluvad vaekogu võimkonda. Nende volitused ja üksikasjaliku töökorra määrab vaekogu ning nad esitavad oma ettekande vaekogule. 2. Ekspertrühmas osalevad isikud peavad olema oma erialal tunnustatud ning kõnealuses valdkonnas kogenud. 3. Ekspertrühmas ei või osaleda vaidluspoole kodanikud ilma vaidluspoolte ühise kokkuleppeta, välja arvatud erandlikel asjaoludel, kui vaekogu leiab, et spetsiaalse teadusekspertiisi vajadust ei saa muul viisil rahuldada. Ekspertrühmas ei või osaleda vaidluspoolte valitsusametnikud. Ekspertrühma liikmed tegutsevad iseenda nimel ja mitte oma valitsuste esindajana, samuti mitte ühegi organisatsiooni esindajana. Seega ei tohi valitsused ega organisatsioonid anda neile juhtnööre ekspertrühma poolt käsitletavates küsimustes. 4. Ekspertrühmad võivad konsulteerida ning teavet ja tehnilisi nõuandeid otsida igast nende poolt sobivaks peetavast allikast. Enne kui ekspertrühm otsib sellist teavet või nõu liikme jurisdiktsiooni all olevast allikast, teavitab ta selle liikme valitsust. Iga liige peab viivitamata ja täielikult vastama igale ekspertrühma taotlusele saada vajalikuks ja asjakohaseks peetavat teavet. 5. Vaidluspooltel on juurdepääs kogu asjakohasele teabele, mis on ekspertrühmale esitatud, välja arvatud juhul, kui see teave on konfidentsiaalne. Ekspertrühmale esitatud konfidentsiaalset teavet ei avalikustata ilma seda teavet esitanud valitsuse, organisatsiooni või isiku vormikohase loata. Kui ekspertrühmalt nõutakse sellist teavet, kuid ekspertrühmale ei ole vastava teabe avalikustamiseks luba antud, teeb seda teavet esitanud valitsus, organisatsioon või isik sellest mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte. 6. Ekspertrühm esitab ettekande eelnõu vaidluspooltele, et saada neilt kommentaare ning arvestada neid kommentaare asjakohaselt lõppettekandes, mis vaekogule esitamise ajal antakse üle ka vaidluspooltele. Ekspertrühma lõppettekanne on nõuandva iseloomuga. ____________ 1 VLO arvatakse talle kaaluda antud küsimuse konsensuse alusel otsustanuks, kui otsust vastu võtval VLO istungil keegi kohalolevatest liikmetest ettepandud otsust vormikohaselt ei vaidlusta. 2 Käesolevat lõiget kohaldatakse samuti vaidluste suhtes, mille puhul vaekogu ettekanne on heaks kiitmata või täielikult rakendamata. 3 Kui mis tahes loendilepingu sätted piirkondlike või kohalike valitsuste või võimuorganite poolt liikme territooriumil võetavate meetmete kohta sisaldavad käesoleva lõike sätetest erinevaid sätteid, jäävad ülimuslikuks sellise loendilepingu sätted. 4 Siinkohal loetletakse loendilepingute vastavad konsultatsioonisätted: põllumajandusleping, artikkel 19; sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping, artikli 11 lõige 1; tekstiil- ja rõivatoodete leping, artikli 8 lõige 4; leping tehniliste kaubandustõkete kohta, artikli 14 lõige 1; kaubandusalaste investeerimismeetmete leping, artikkel 8; GATT 1994 VI artikli rakendamise leping, artikli 17 lõige 2; GATT 1994 VII artikli rakendamise leping, artikli 19 lõige 2; eksportkauba eelinspekteerimise leping, artikkel 7; päritolureeglite leping, artikkel 7; leping impordi litsentsimise protseduuride kohta, artikkel 6; subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping, artikkel 30; kaitsemeetmete leping, artikkel 14; intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping, artikkel 64.1 ning kõik vastavad mõnepoolsete kaubanduslepingute konsultatsioonisätted, nagu on määranud iga lepingu pädevad organid ja nagu on teatatud VLOle. 5 Kui kaebav pool seda taotleb, tuleb VLO koosolek kokku sel eesmärgil 15 päeva jooksul pärast nõude esitamist tingimusel, et koosolekust teatatakse vähemalt 10 päeva ette. 6 Juhul kui vaidluspoolteks on tolliliidud või ühisturud, kohaldatakse käesolevat sätet nende tolliliitude või ühisturgude kõigi liikmesmaade kodanike suhtes. 7 Kui sel perioodil ei ole kavas VLO koosolekut ajal, mille puhul oleks võimalik täita artikli 16 lõigete 1 ja 4 nõudeid, tuleb korraldada nimetatud eesmärgil VLO koosolek. 8 Kui selle ajavahemiku jooksul ei ole kavakohast VLO koosolekut, tuleb korraldada VLO koosolek nimetatud eesmärgil. 9 «Asjaomane liige» on vaidluspool, kellele on suunatud vaekogu või apellatsioonikogu soovitused. 10 GATT 1994 või mis tahes loendilepingu rikkumisega mitteseotud asjades antavate soovituste kohta vt artiklit 26. 11 Kui selle ajavahemiku jooksul ei ole kavakohast VLO koosolekut, tuleb korraldada VLO koosolek nimetatud eesmärgil. 12 Kui pooled 10 päeva jooksul pärast küsimuse vahekohtule suunamist vahekohtuniku suhtes kokkuleppele ei jõua, nimetab vahekohtuniku 10 päeva jooksul peadirektor, olles pooltega konsulteerinud. 13 Mõistet «vahekohtunik» tuleb tõlgendada kui üksikisikule või grupile viitavat. 14 Dokumendis MTN.GNS/W/120 sisalduvas loendis on määratletud 11 sektorit. 15 Mõistet «vahekohtunik» tuleb tõlgendada kui üksikisikule või rühmale viitavat. 16 Mõistet «vahekohtunik» tuleb tõlgendada kui viidet üksikisikule või rühmale või algsele vaekogule, kui see tegutseb vahekohtunikuna. 17 Kui loendilepingu sätted piirkondliku või kohaliku valitsuse või võimuorgani poolt liikme territooriumil võetud meetmete kohta sisaldavad käesoleva lõike sätetest erinevaid sätteid, jäävad ülimuslikuks sellise loendilepingu sätted. Annex 2 UNDERSTANDING ON RULES AND PROCEDURES GOVERNING THE SETTLEMENT OF DISPUTES Members hereby agree as follows: Article 1. Coverage and Application 1. The rules and procedures of this Understanding shall apply to disputes brought pursuant to the consultation and dispute settlement provisions of the agreements listed in Appendix 1 to this Understanding (referred to in this Understanding as the “covered agreements”). The rules and procedures of this Understanding shall also apply to consultations and the settlement of disputes between Members concerning their rights and obligations under the provisions of the Agreement Establishing the World Trade Organization (referred to in this Understanding as the “WTO Agreement”) and of this Understanding taken in isolation or in combination with any other covered agreement. 2. The rules and procedures of this Understanding shall apply subject to such special or additional rules and procedures on dispute settlement contained in the covered agreements as are identified in Appendix 2 to this Understanding. To the extent that there is a difference between the rules and procedures of this Understanding and the special or additional rules and procedures set forth in Appendix 2, the special or additional rules and procedures in Appendix 2 shall prevail. In disputes involving rules and procedures under more than one covered agreement, if there is a conflict between special or additional rules and procedures of such agreements under review, and where the parties to the dispute cannot agree on rules and procedures within 20 days of the establishment of the panel, the Chairman of the Dispute Settlement Body provided for in paragraph 1 of Article 2 (referred to in this Understanding as the “DSB”), in consultation with the parties to the dispute, shall determine the rules and procedures to be followed within 10 days after a request by either Member. The Chairman shall be guided by the principle that special or additional rules and procedures should be used where possible, and the rules and procedures set out in this Understanding should be used to the extent necessary to avoid conflict. Article 2. Administration 1. The Dispute Settlement Body is hereby established to administer these rules and procedures and, except as otherwise provided in a covered agreement, the consultation and dispute settlement provisions of the covered agreements. Accordingly, the DSB shall have the authority to establish panels, adopt panel and Appellate Body reports, maintain surveillance of implementation of rulings and recommendations, and authorize suspension of concessions and other obligations under the covered agreements. With respect to disputes arising under a covered agreement which is a Plurilateral Trade Agreement, the term “Member” as used herein shall refer only to those Members that are parties to the relevant Plurilateral Trade Agreement. Where the DSB administers the dispute settlement provisions of a Plurilateral Trade Agreement, only those Members that are parties to that Agreement may participate in decisions or actions taken by the DSB with respect to that dispute. 2. The DSB shall inform the relevant WTO Councils and Committees of any developments in disputes related to provisions of the respective covered agreements. 3. The DSB shall meet as often as necessary to carry out its functions within the time-frames provided in this Understanding. 4. Where the rules and procedures of this Understanding provide for the DSB to take a decision, it shall do so by consensus.1 Article 3. General Provisions 1. Members affirm their adherence to the principles for the management of disputes heretofore applied under Articles XXII and XXIII of GATT 1947, and the rules and procedures as further elaborated and modified herein. 2. The dispute settlement system of the WTO is a central element in providing security and predictability to the multilateral trading system. The Members recognize that it serves to preserve the rights and obligations of Members under the covered agreements, and to clarify the existing provisions of those agreements in accordance with customary rules of interpretation of public international law. Recommendations and rulings of the DSB cannot add to or diminish the rights and obligations provided in the covered agreements. 3. The prompt settlement of situations in which a Member considers that any benefits accruing to it directly or indirectly under the covered agreements are being impaired by measures taken by another Member is essential to the effective functioning of the WTO and the maintenance of a proper balance between the rights and obligations of Members. 4. Recommendations or rulings made by the DSB shall be aimed at achieving a satisfactory settlement of the matter in accordance with the rights and obligations under this Understanding and under the covered agreements. 5. All solutions to matters formally raised under the consultation and dispute settlement provisions of the covered agreements, including arbitration awards, shall be consistent with those agreements and shall not nullify or impair benefits accruing to any Member under those agreements, nor impede the attainment of any objective of those agreements. 6. Mutually agreed solutions to matters formally raised under the consultation and dispute settlement provisions of the covered agreements shall be notified to the DSB and the relevant Councils and Committees, where any Member may raise any point relating thereto. 7. Before bringing a case, a Member shall exercise its judgement as to whether action under these procedures would be fruitful. The aim of the dispute settlement mechanism is to secure a positive solution to a dispute. A solution mutually acceptable to the parties to a dispute and consistent with the covered agreements is clearly to be preferred. In the absence of a mutually agreed solution, the first objective of the dispute settlement mechanism is usually to secure the withdrawal of the measures concerned if these are found to be inconsistent with the provisions of any of the covered agreements. The provision of compensation should be resorted to only if the immediate withdrawal of the measure is impracticable and as a temporary measure pending the withdrawal of the measure which is inconsistent with a covered agreement. The last resort which this Understanding provides to the Member invoking the dispute settlement procedures is the possibility of suspending the application of concessions or other obligations under the covered agreements on a discriminatory basis vis-à-vis the other Member, subject to authorization by the DSB of such measures. 8. In cases where there is an infringement of the obligations assumed under a covered agreement, the action is considered prima facie to constitute a case of nullification or impairment. This means that there is normally a presumption that a breach of the rules has an adverse impact on other Members parties to that covered agreement, and in such cases, it shall be up to the Member against whom the complaint has been brought to rebut the charge. 9. The provisions of this Understanding are without prejudice to the rights of Members to seek authoritative interpretation of provisions of a covered agreement through decision-making under the WTO Agreement or a covered agreement which is a Plurilateral Trade Agreement. 10. It is understood that requests for conciliation and the use of the dispute settlement procedures should not be intended or considered as contentious acts and that, if a dispute arises, all Members will engage in these procedures in good faith in an effort to resolve the dispute. It is also understood that complaints and counter-complaints in regard to distinct matters should not be linked. 11. This Understanding shall be applied only with respect to new requests for consultations under the consultation provisions of the covered agreements made on or after the date of entry into force of the WTO Agreement. With respect to disputes for which the request for consultations was made under GATT 1947 or under any other predecessor agreement to the covered agreements before the date of entry into force of the WTO Agreement, the relevant dispute settlement rules and procedures in effect immediately prior to the date of entry into force of the WTO Agreement shall continue to apply.2 12. Notwithstanding paragraph 11, if a complaint based on any of the covered agreements is brought by a developing country Member against a developed country Member, the complaining party shall have the right to invoke, as an alternative to the provisions contained in Articles 4, 5, 6 and 12 of this Understanding, the corresponding provisions of the Decision of 5 April 1966 (BISD 14S/18), except that where the Panel considers that the time-frame provided for in paragraph 7 of that Decision is insufficient to provide its report and with the agreement of the complaining party, that time-frame may be extended. To the extent that there is a difference between the rules and procedures of Articles 4, 5, 6 and 12 and the corresponding rules and procedures of the Decision, the latter shall prevail. Article 4. Consultations 1. Members affirm their resolve to strengthen and improve the effectiveness of the consultation procedures employed by Members. 2. Each Member undertakes to accord sympathetic consideration to and afford adequate opportunity for consultation regarding any representations made by another Member concerning measures affecting the operation of any covered agreement taken within the territory of the former.3 3. If a request for consultations is made pursuant to a covered agreement, the Member to which the request is made shall, unless otherwise mutually agreed, reply to the request within 10 days after the date of its receipt and shall enter into consultations in good faith within a period of no more than 30 days after the date of receipt of the request, with a view to reaching a mutually satisfactory solution. If the Member does not respond within 10 days after the date of receipt of the request, or does not enter into consultations within a period of no more than 30 days, or a period otherwise mutually agreed, after the date of receipt of the request, then the Member that requested the holding of consultations may proceed directly to request the establishment of a panel. 4. All such requests for consultations shall be notified to the DSB and the relevant Councils and Committees by the Member which requests consultations. Any request for consultations shall be submitted in writing and shall give the reasons for the request, including identification of the measures at issue and an indication of the legal basis for the complaint. 5. In the course of consultations in accordance with the provisions of a covered agreement, before resorting to further action under this Understanding, Members should attempt to obtain satisfactory adjustment of the matter. 6. Consultations shall be confidential, and without prejudice to the rights of any Member in any further proceedings. 7. If the consultations fail to settle a dispute within 60 days after the date of receipt of the request for consultations, the complaining party may request the establishment of a panel. The complaining party may request a panel during the 60-day period if the consulting parties jointly consider that consultations have failed to settle the dispute. 8. In cases of urgency, including those which concern perishable goods, Members shall enter into consultations within a period of no more than 10 days after the date of receipt of the request. If the consultations have failed to settle the dispute within a period of 20 days after the date of receipt of the request, the complaining party may request the establishment of a panel. 9. In cases of urgency, including those which concern perishable goods, the parties to the dispute, panels and the Appellate Body shall make every effort to accelerate the proceedings to the greatest extent possible. 10. During consultations Members should give special attention to the particular problems and interests of developing country Members. 11. Whenever a Member other than the consulting Members considers that it has a substantial trade interest in consultations being held pursuant to paragraph 1 of Article XXII of GATT 1994, paragraph 1 of Article XXII of GATS, or the corresponding provisions in other covered agreements4, such Member may notify the consulting Members and the DSB, within 10 days after the date of the circulation of the request for consultations under said Article, of its desire to be joined in the consultations. Such Member shall be joined in the consultations, provided that the Member to which the request for consultations was addressed agrees that the claim of substantial interest is well-founded. In that event they shall so inform the DSB. If the request to be joined in the consultations is not accepted, the applicant Member shall be free to request consultations under paragraph 1 of Article XXII or paragraph 1 of Article XXIII of GATT 1994, paragraph 1 of Article XXII or paragraph 1 of Article XXIII of GATS, or the corresponding provisions in other covered agreements. Article 5. Good Offices, Conciliation and Mediation 1. Good offices, conciliation and mediation are procedures that are undertaken voluntarily if the parties to the dispute so agree. 2. Proceedings involving good offices, conciliation and mediation, and in particular positions taken by the parties to the dispute during these proceedings, shall be confidential, and without prejudice to the rights of either party in any further proceedings under these procedures. 3. Good offices, conciliation or mediation may be requested at any time by any party to a dispute. They may begin at any time and be terminated at any time. Once procedures for good offices, conciliation or mediation are terminated, a complaining party may then proceed with a request for the establishment of a panel. 4. When good offices, conciliation or mediation are entered into within 60 days after the date of receipt of a request for consultations, the complaining party must allow a period of 60 days after the date of receipt of the request for consultations before requesting the establishment of a panel. The complaining party may request the establishment of a panel during the 60-day period if the parties to the dispute jointly consider that the good offices, conciliation or mediation process has failed to settle the dispute. 5. If the parties to a dispute agree, procedures for good offices, conciliation or mediation may continue while the panel process proceeds. 6. The Director-General may, acting in an ex officio capacity, offer good offices, conciliation or mediation with the view to assisting Members to settle a dispute. Article 6. Establishment of Panels 1. If the complaining party so requests, a panel shall be established at the latest at the DSB meeting following that at which the request first appears as an item on the DSB’s agenda, unless at that meeting the DSB decides by consensus not to establish a panel.5 2. The request for the establishment of a panel shall be made in writing. It shall indicate whether consultations were held, identify the specific measures at issue and provide a brief summary of the legal basis of the complaint sufficient to present the problem clearly. In case the applicant requests the establishment of a panel with other than standard terms of reference, the written request shall include the proposed text of special terms of reference. Article 7. Terms of Reference of Panels 1. Panels shall have the following terms of reference unless the parties to the dispute agree otherwise within 20 days from the establishment of the panel: “To examine, in the light of the relevant provisions in (name of the covered agreement(s) cited by the parties to the dispute), the matter referred to the DSB by (name of party) in document . . . and to make such findings as will assist the DSB in making the recommendations or in giving the rulings provided for in that/those agreement(s).” 2. Panels shall address the relevant provisions in any covered agreement or agreements cited by the parties to the dispute. 3. In establishing a panel, the DSB may authorize its Chairman to draw up the terms of reference of the panel in consultation with the parties to the dispute, subject to the provisions of paragraph 1. The terms of reference thus drawn up shall be circulated to all Members. If other than standard terms of reference are agreed upon, any Member may raise any point relating thereto in the DSB. Article 8. Composition of Panels 1. Panels shall be composed of well-qualified governmental and/or non-governmental individuals, including persons who have served on or presented a case to a panel, served as a representative of a Member or of a contracting party to GATT 1947 or as a representative to the Council or Committee of any covered agreement or its predecessor agreement, or in the Secretariat, taught or published on international trade law or policy, or served as a senior trade policy official of a Member. 2. Panel members should be selected with a view to ensuring the independence of the members, a sufficiently diverse background and a wide spectrum of experience. 3. Citizens of Members whose governments6 are parties to the dispute or third parties as defined in paragraph 2 of Article 10 shall not serve on a panel concerned with that dispute, unless the parties to the dispute agree otherwise. 4. To assist in the selection of panelists, the Secretariat shall maintain an indicative list of governmental and non-governmental individuals possessing the qualifications outlined in paragraph 1, from which panelists may be drawn as appropriate. That list shall include the roster of non-governmental panelists established on 30 November 1984 (BISD 31S/9), and other rosters and indicative lists established under any of the covered agreements, and shall retain the names of persons on those rosters and indicative lists at the time of entry into force of the WTO Agreement. Members may periodically suggest names of governmental and non-governmental individuals for inclusion on the indicative list, providing relevant information on their knowledge of international trade and of the sectors or subject matter of the covered agreements, and those names shall be added to the list upon approval by the DSB. For each of the individuals on the list, the list shall indicate specific areas of experience or expertise of the individuals in the sectors or subject matter of the covered agreements. 5. Panels shall be composed of three panelists unless the parties to the dispute agree, within 10 days from the establishment of the panel, to a panel composed of five panelists. Members shall be informed promptly of the composition of the panel. 6. The Secretariat shall propose nominations for the panel to the parties to the dispute. The parties to the dispute shall not oppose nominations except for compelling reasons. 7. If there is no agreement on the panelists within 20 days after the date of the establishment of a panel, at the request of either party, the Director-General, in consultation with the Chairman of the DSB and the Chairman of the relevant Council or Committee, shall determine the composition of the panel by appointing the panelists whom the Director-General considers most appropriate in accordance with any relevant special or additional rules or procedures of the covered agreement or covered agreements which are at issue in the dispute, after consulting with the parties to the dispute. The Chairman of the DSB shall inform the Members of the composition of the panel thus formed no later than 10 days after the date the Chairman receives such a request. 8. Members shall undertake, as a general rule, to permit their officials to serve as panelists. 9. Panelists shall serve in their individual capacities and not as government representatives, nor as representatives of any organization. Members shall therefore not give them instructions nor seek to influence them as individuals with regard to matters before a panel. 10. When a dispute is between a developing country Member and a developed country Member the panel shall, if the developing country Member so requests, include at least one panelist from a developing country Member. 11. Panelists’ expenses, including travel and subsistence allowance, shall be met from the WTO budget in accordance with criteria to be adopted by the General Council, based on recommendations of the Committee on Budget, Finance and Administration. Article 9. Procedures for Multiple Complainants 1. Where more than one Member requests the establishment of a panel related to the same matter, a single panel may be established to examine these complaints taking into account the rights of all Members concerned. A single panel should be established to examine such complaints whenever feasible. 2. The single panel shall organize its examination and present its findings to the DSB in such a manner that the rights which the parties to the dispute would have enjoyed had separate panels examined the complaints are in no way impaired. If one of the parties to the dispute so requests, the panel shall submit separate reports on the dispute concerned. The written submissions by each of the complainants shall be made available to the other complainants, and each complainant shall have the right to be present when any one of the other complainants presents its views to the panel. 3. If more than one panel is established to examine the complaints related to the same matter, to the greatest extent possible the same persons shall serve as panelists on each of the separate panels and the timetable for the panel process in such disputes shall be harmonized. Article 10. Third Parties 1. The interests of the parties to a dispute and those of other Members under a covered agreement at issue in the dispute shall be fully taken into account during the panel process. 2. Any Member having a substantial interest in a matter before a panel and having notified its interest to the DSB (referred to in this Understanding as a “third party”) shall have an opportunity to be heard by the panel and to make written submissions to the panel. These submissions shall also be given to the parties to the dispute and shall be reflected in the panel report. 3. Third parties shall receive the submissions of the parties to the dispute to the first meeting of the panel. 4. If a third party considers that a measure already the subject of a panel proceeding nullifies or impairs benefits accruing to it under any covered agreement, that Member may have recourse to normal dispute settlement procedures under this Understanding. Such a dispute shall be referred to the original panel wherever possible. Article 11. Function of Panels The function of panels is to assist the DSB in discharging its responsibilities under this Understanding and the covered agreements. Accordingly, a panel should make an objective assessment of the matter before it, including an objective assessment of the facts of the case and the applicability of and conformity with the relevant covered agreements, and make such other findings as will assist the DSB in making the recommendations or in giving the rulings provided for in the covered agreements. Panels should consult regularly with the parties to the dispute and give them adequate opportunity to develop a mutually satisfactory solution. Article 12. Panel Procedures 1. Panels shall follow the Working Procedures in Appendix 3 unless the panel decides otherwise after consulting the parties to the dispute. 2. Panel procedures should provide sufficient flexibility so as to ensure high-quality panel reports, while not unduly delaying the panel process. 3. After consulting the parties to the dispute, the panelists shall, as soon as practicable and whenever possible within one week after the composition and terms of reference of the panel have been agreed upon, fix the timetable for the panel process, taking into account the provisions of paragraph 9 of Article 4, if relevant. 4. In determining the timetable for the panel process, the panel shall provide sufficient time for the parties to the dispute to prepare their submissions. 5. Panels should set precise deadlines for written submissions by the parties and the parties should respect those deadlines. 6. Each party to the dispute shall deposit its written submissions with the Secretariat for immediate transmission to the panel and to the other party or parties to the dispute. The complaining party shall submit its first submission in advance of the responding party’s first submission unless the panel decides, in fixing the timetable referred to in paragraph 3 and after consultations with the parties to the dispute, that the parties should submit their first submissions simultaneously. When there are sequential arrangements for the deposit of first submissions, the panel shall establish a firm time period for receipt of the responding party’s submission. Any subsequent written submissions shall be submitted simultaneously. 7. Where the parties to the dispute have failed to develop a mutually satisfactory solution, the panel shall submit its findings in the form of a written report to the DSB. In such cases, the report of a panel shall set out the findings of fact, the applicability of relevant provisions and the basic rationale behind any findings and recommendations that it makes. Where a settlement of the matter among the parties to the dispute has been found, the report of the panel shall be confined to a brief description of the case and to reporting that a solution has been reached. 8. In order to make the procedures more efficient, the period in which the panel shall conduct its examination, from the date that the composition and terms of reference of the panel have been agreed upon until the date the final report is issued to the parties to the dispute, shall, as a general rule, not exceed six months. In cases of urgency, including those relating to perishable goods, the panel shall aim to issue its report to the parties to the dispute within three months. 9. When the panel considers that it cannot issue its report within six months, or within three months in cases of urgency, it shall inform the DSB in writing of the reasons for the delay together with an estimate of the period within which it will issue its report. In no case should the period from the establishment of the panel to the circulation of the report to the Members exceed nine months. 10. In the context of consultations involving a measure taken by a developing country Member, the parties may agree to extend the periods established in paragraphs 7 and 8 of Article 4. If, after the relevant period has elapsed, the consulting parties cannot agree that the consultations have concluded, the Chairman of the DSB shall decide, after consultation with the parties, whether to extend the relevant period and, if so, for how long. In addition, in examining a complaint against a developing country Member, the panel shall accord sufficient time for the developing country Member to prepare and present its argumentation. The provisions of paragraph 1 of Article 20 and paragraph 4 of Article 21 are not affected by any action pursuant to this paragraph. 11. Where one or more of the parties is a developing country Member, the panel’s report shall explicitly indicate the form in which account has been taken of relevant provisions on differential and more-favourable treatment for developing country Members that form part of the covered agreements which have been raised by the developing country Member in the course of the dispute settlement procedures. 12. The panel may suspend its work at any time at the request of the complaining party for a period not to exceed 12 months. In the event of such a suspension, the time-frames set out in paragraphs 8 and 9 of this Article, paragraph 1 of Article 20, and paragraph 4 of Article 21 shall be extended by the amount of time that the work was suspended. If the work of the panel has been suspended for more than 12 months, the authority for establishment of the panel shall lapse. Article 13. Right to Seek Information 1. Each panel shall have the right to seek information and technical advice from any individual or body which it deems appropriate. However, before a panel seeks such information or advice from any individual or body within the jurisdiction of a Member it shall inform the authorities of that Member. A Member should respond promptly and fully to any request by a panel for such information as the panel considers necessary and appropriate. Confidential information which is provided shall not be revealed without formal authorization from the individual, body, or authorities of the Member providing the information. 2. Panels may seek information from any relevant source and may consult experts to obtain their opinion on certain aspects of the matter. With respect to a factual issue concerning a scientific or other technical matter raised by a party to a dispute, a panel may request an advisory report in writing from an expert review group. Rules for the establishment of such a group and its procedures are set forth in Appendix 4. Article 14. Confidentiality 1. Panel deliberations shall be confidential. 2. The reports of panels shall be drafted without the presence of the parties to the dispute in the light of the information provided and the statements made. 3. Opinions expressed in the panel report by individual panelists shall be anonymous. Article 15. Interim Review Stage 1. Following the consideration of rebuttal submissions and oral arguments, the panel shall issue the descriptive (factual and argument) sections of its draft report to the parties to the dispute. Within a period of time set by the panel, the parties shall submit their comments in writing. 2. Following the expiration of the set period of time for receipt of comments from the parties to the dispute, the panel shall issue an interim report to the parties, including both the descriptive sections and the panel’s findings and conclusions. Within a period of time set by the panel, a party may submit a written request for the panel to review precise aspects of the interim report prior to circulation of the final report to the Members. At the request of a party, the panel shall hold a further meeting with the parties on the issues identified in the written comments. If no comments are received from any party within the comment period, the interim report shall be considered the final panel report and circulated promptly to the Members. 3. The findings of the final panel report shall include a discussion of the arguments made at the interim review stage. The interim review stage shall be conducted within the time period set out in paragraph 8 of Article 12. Article 16. Adoption of Panel Reports 1. In order to provide sufficient time for the Members to consider panel reports, the reports shall not be considered for adoption by the DSB until 20 days after the date they have been circulated to the Members. 2. Members having objections to a panel report shall give written reasons to explain their objections for circulation at least 10 days prior to the DSB meeting at which the panel report will be considered. 3. The parties to a dispute shall have the right to participate fully in the consideration of the panel report by the DSB, and their views shall be fully recorded. 4. Within 60 days after the date of circulation of a panel report to the Members, the report shall be adopted at a DSB meeting7 unless a party to the dispute formally notifies the DSB of its decision to appeal or the DSB decides by consensus not to adopt the report. If a party has notified its decision to appeal, the report by the panel shall not be considered for adoption by the DSB until after completion of the appeal. This adoption procedure is without prejudice to the right of Members to express their views on a panel report. Article 17. Appellate Review Standing Appellate Body 1. A standing Appellate Body shall be established by the DSB. The Appellate Body shall hear appeals from panel cases. It shall be composed of seven persons, three of whom shall serve on any one case. Persons serving on the Appellate Body shall serve in rotation. Such rotation shall be determined in the working procedures of the Appellate Body. 2. The DSB shall appoint persons to serve on the Appellate Body for a four-year term, and each person may be reappointed once. However, the terms of three of the seven persons appointed immediately after the entry into force of the WTO Agreement shall expire at the end of two years, to be determined by lot. Vacancies shall be filled as they arise. A person appointed to replace a person whose term of office has not expired shall hold office for the remainder of the predecessor’s term. 3. The Appellate Body shall comprise persons of recognized authority, with demonstrated expertise in law, international trade and the subject matter of the covered agreements generally. They shall be unaffiliated with any government. The Appellate Body membership shall be broadly representative of membership in the WTO. All persons serving on the Appellate Body shall be available at all times and on short notice, and shall stay abreast of dispute settlement activities and other relevant activities of the WTO. They shall not participate in the consideration of any disputes that would create a direct or indirect conflict of interest. 4. Only parties to the dispute, not third parties, may appeal a panel report. Third parties which have notified the DSB of a substantial interest in the matter pursuant to paragraph 2 of Article 10 may make written submissions to, and be given an opportunity to be heard by, the Appellate Body. 5. As a general rule, the proceedings shall not exceed 60 days from the date a party to the dispute formally notifies its decision to appeal to the date the Appellate Body circulates its report. In fixing its timetable the Appellate Body shall take into account the provisions of paragraph 9 of Article 4, if relevant. When the Appellate Body considers that it cannot provide its report within 60 days, it shall inform the DSB in writing of the reasons for the delay together with an estimate of the period within which it will submit its report. In no case shall the proceedings exceed 90 days. 6. An appeal shall be limited to issues of law covered in the panel report and legal interpretations developed by the panel. 7. The Appellate Body shall be provided with appropriate administrative and legal support as it requires. 8. The expenses of persons serving on the Appellate Body, including travel and subsistence allowance, shall be met from the WTO budget in accordance with criteria to be adopted by the General Council, based on recommendations of the Committee on Budget, Finance and Administration. Procedures for Appellate Review 9. Working procedures shall be drawn up by the Appellate Body in consultation with the Chairman of the DSB and the Director-General, and communicated to the Members for their information. 10. The proceedings of the Appellate Body shall be confidential. The reports of the Appellate Body shall be drafted without the presence of the parties to the dispute and in the light of the information provided and the statements made. 11. Opinions expressed in the Appellate Body report by individuals serving on the Appellate Body shall be anonymous. 12. The Appellate Body shall address each of the issues raised in accordance with paragraph 6 during the appellate proceeding. 13. The Appellate Body may uphold, modify or reverse the legal findings and conclusions of the panel. Adoption of Appellate Body Reports 14. An Appellate Body report shall be adopted by the DSB and unconditionally accepted by the parties to the dispute unless the DSB decides by consensus not to adopt the Appellate Body report within 30 days following its circulation to the Members.8 This adoption procedure is without prejudice to the right of Members to express their views on an Appellate Body report. Article 18. Communications with the Panel or Appellate Body 1. There shall be no ex parte communications with the panel or Appellate Body concerning matters under consideration by the panel or Appellate Body. 2. Written submissions to the panel or the Appellate Body shall be treated as confidential, but shall be made available to the parties to the dispute. Nothing in this Understanding shall preclude a party to a dispute from disclosing statements of its own positions to the public. Members shall treat as confidential information submitted by another Member to the panel or the Appellate Body which that Member has designated as confidential. A party to a dispute shall also, upon request of a Member, provide a non-confidential summary of the information contained in its written submissions that could be disclosed to the public. Article 19. Panel and Appellate Body Recommendations 1. Where a panel or the Appellate Body concludes that a measure is inconsistent with a covered agreement, it shall recommend that the Member concerned9 bring the measure into conformity with that agreement.10 In addition to its recommendations, the panel or Appellate Body may suggest ways in which the Member concerned could implement the recommendations. 2. In accordance with paragraph 2 of Article 3, in their findings and recommendations, the panel and Appellate Body cannot add to or diminish the rights and obligations provided in the covered agreements. Article 20. Time-frame for DSB Decisions Unless otherwise agreed to by the parties to the dispute, the period from the date of establishment of the panel by the DSB until the date the DSB considers the panel or appellate report for adoption shall as a general rule not exceed nine months where the panel report is not appealed or 12 months where the report is appealed. Where either the panel or the Appellate Body has acted, pursuant to paragraph 9 of Article 12 or paragraph 5 of Article 17, to extend the time for providing its report, the additional time taken shall be added to the above periods. Article 21. Surveillance of Implementation of Recommendations and Rulings 1. Prompt compliance with recommendations or rulings of the DSB is essential in order to ensure effective resolution of disputes to the benefit of all Members. 2. Particular attention should be paid to matters affecting the interests of developing country Members with respect to measures which have been subject to dispute settlement. 3. At a DSB meeting held within 30 days11 after the date of adoption of the panel or Appellate Body report, the Member concerned shall inform the DSB of its intentions in respect of implementation of the recommendations and rulings of the DSB. If it is impracticable to comply immediately with the recommendations and rulings, the Member concerned shall have a reasonable period of time in which to do so. The reasonable period of time shall be: (a) the period of time proposed by the Member concerned, provided that such period is approved by the DSB: or, in the absence of such approval, (b) a period of time mutually agreed by the parties to the dispute within 45 days after the date of adoption of the recommendations and rulings; or, in the absence of such agreement, (c) a period of time determined through binding arbitration within 90 days after the date of adoption of the recommendations and rulings.12 In such arbitration, a guideline for the arbitrator13 should be that the reasonable period of time to implement panel or Appellate Body recommendations should not exceed 15 months from the date of adoption of a panel or Appellate Body report. However, that time may be shorter or longer, depending upon the particular circumstances. 4. Except where the panel or the Appellate Body has extended, pursuant to paragraph 9 of Article 12 or paragraph 5 of Article 17, the time of providing its report, the period from the date of establishment of the panel by the DSB until the date of determination of the reasonable period of time shall not exceed 15 months unless the parties to the dispute agree otherwise. Where either the panel or the Appellate Body has acted to extend the time of providing its report, the additional time taken shall be added to the 15-month period; provided that unless the parties to the dispute agree that there are exceptional circumstances, the total time shall not exceed 18 months. 5. Where there is disagreement as to the existence or consistency with a covered agreement of measures taken to comply with the recommendations and rulings such dispute shall be decided through recourse to these dispute settlement procedures, including wherever possible resort to the original panel. The panel shall circulate its report within 90 days after the date of referral of the matter to it. When the panel considers that it cannot provide its report within this time frame, it shall inform the DSB in writing of the reasons for the delay together with an estimate of the period within which it will submit its report. 6. The DSB shall keep under surveillance the implementation of adopted recommendations or rulings. The issue of implementation of the recommendations or rulings may be raised at the DSB by any Member at any time following their adoption. Unless the DSB decides otherwise, the issue of implementation of the recommendations or rulings shall be placed on the agenda of the DSB meeting after six months following the date of establishment of the reasonable period of time pursuant to paragraph 3 and shall remain on the DSB’s agenda until the issue is resolved. At least 10 days prior to each such DSB meeting, the Member concerned shall provide the DSB with a status report in writing of its progress in the implementation of the recommendations or rulings. 7. If the matter is one which has been raised by a developing country Member, the DSB shall consider what further action it might take which would be appropriate to the circumstances. 8. If the case is one brought by a developing country Member, in considering what appropriate action might be taken, the DSB shall take into account not only the trade coverage of measures complained of, but also their impact on the economy of developing country Members concerned. Article 22. Compensation and the Suspension of Concessions 1. Compensation and the suspension of concessions or other obligations are temporary measures available in the event that the recommendations and rulings are not implemented within a reasonable period of time. However, neither compensation nor the suspension of concessions or other obligations is preferred to full implementation of a recommendation to bring a measure into conformity with the covered agreements. Compensation is voluntary and, if granted, shall be consistent with the covered agreements. 2. If the Member concerned fails to bring the measure found to be inconsistent with a covered agreement into compliance therewith or otherwise comply with the recommendations and rulings within the reasonable period of time determined pursuant to paragraph 3 of Article 21, such Member shall, if so requested, and no later than the expiry of the reasonable period of time, enter into negotiations with any party having invoked the dispute settlement procedures, with a view to developing mutually acceptable compensation. If no satisfactory compensation has been agreed within 20 days after the date of expiry of the reasonable period of time, any party having invoked the dispute settlement procedures may request authorization from the DSB to suspend the application to the Member concerned of concessions or other obligations under the covered agreements. 3. In considering what concessions or other obligations to suspend, the complaining party shall apply the following principles and procedures: (a) the general principle is that the complaining party should first seek to suspend concessions or other obligations with respect to the same sector(s) as that in which the panel or Appellate Body has found a violation or other nullification or impairment; (b) if that party considers that it is not practicable or effective to suspend concessions or other obligations with respect to the same sector(s), it may seek to suspend concessions or other obligations in other sectors under the same agreement; (c) if that party considers that it is not practicable or effective to suspend concessions or other obligations with respect to other sectors under the same agreement, and that the circumstances are serious enough, it may seek to suspend concessions or other obligations under another covered agreement; (d) in applying the above principles, that party shall take into account: (i) the trade in the sector or under the agreement under which the panel or Appellate Body has found a violation or other nullification or impairment, and the importance of such trade to that party; (ii) the broader economic elements related to the nullification or impairment and the broader economic consequences of the suspension of concessions or other obligations; (e) if that party decides to request authorization to suspend concessions or other obligations pursuant to subparagraphs (b) or (c), it shall state the reasons therefor in its request. At the same time as the request is forwarded to the DSB, it also shall be forwarded to the relevant Councils and also, in the case of a request pursuant to subparagraph (b), the relevant sectoral bodies; (f) for purposes of this paragraph, “sector” means: (i) with respect to goods, all goods; (ii) with respect to services, a principal sector as identified in the current “Services Sectoral Classification List” which identifies such sectors;14 (iii) with respect to trade-related intellectual property rights, each of the categories of intellectual property rights covered in Section 1, or Section 2, or Section 3, or Section 4, or Section 5, or Section 6, or Section 7 of Part II, or the obligations under Part III, or Part IV of the Agreement on TRIPS; (g) for purposes of this paragraph, “agreement” means: (i) with respect to goods, the agreements listed in Annex 1A of the WTO Agreement, taken as a whole as well as the Plurilateral Trade Agreements in so far as the relevant parties to the dispute are parties to these agreements; (ii) with respect to services, the GATS; (iii) with respect to intellectual property rights, the Agreement on TRIPS. 4. The level of the suspension of concessions or other obligations authorized by the DSB shall be equivalent to the level of the nullification or impairment. 5. The DSB shall not authorize suspension of concessions or other obligations if a covered agreement prohibits such suspension. 6. When the situation described in paragraph 2 occurs, the DSB, upon request, shall grant authorization to suspend concessions or other obligations within 30 days of the expiry of the reasonable period of time unless the DSB decides by consensus to reject the request. However, if the Member concerned objects to the level of suspension proposed, or claims that the principles and procedures set forth in paragraph 3 have not been followed where a complaining party has requested authorization to suspend concessions or other obligations pursuant to paragraph 3(b) or (c), the matter shall be referred to arbitration. Such arbitration shall be carried out by the original panel, if members are available, or by an arbitrator15 appointed by the Director-General and shall be completed within 60 days after the date of expiry of the reasonable period of time. Concessions or other obligations shall not be suspended during the course of the arbitration. 7. The arbitrator16 acting pursuant to paragraph 6 shall not examine the nature of the concessions or other obligations to be suspended but shall determine whether the level of such suspension is equivalent to the level of nullification or impairment. The arbitrator may also determine if the proposed suspension of concessions or other obligations is allowed under the covered agreement. However, if the matter referred to arbitration includes a claim that the principles and procedures set forth in paragraph 3 have not been followed, the arbitrator shall examine that claim. In the event the arbitrator determines that those principles and procedures have not been followed, the complaining party shall apply them consistent with paragraph 3. The parties shall accept the arbitrator’s decision as final and the parties concerned shall not seek a second arbitration. The DSB shall be informed promptly of the decision of the arbitrator and shall upon request, grant authorization to suspend concessions or other obligations where the request is consistent with the decision of the arbitrator, unless the DSB decides by consensus to reject the request. 8. The suspension of concessions or other obligations shall be temporary and shall only be applied until such time as the measure found to be inconsistent with a covered agreement has been removed, or the Member that must implement recommendations or rulings provides a solution to the nullification or impairment of benefits, or a mutually satisfactory solution is reached. In accordance with paragraph 6 of Article 21, the DSB shall continue to keep under surveillance the implementation of adopted recommendations or rulings, including those cases where compensation has been provided or concessions or other obligations have been suspended but the recommendations to bring a measure into conformity with the covered agreements have not been implemented. 9. The dispute settlement provisions of the covered agreements may be invoked in respect of measures affecting their observance taken by regional or local governments or authorities within the territory of a Member. When the DSB has ruled that a provision of a covered agreement has not been observed, the responsible Member shall take such reasonable measures as may be available to it to ensure its observance. The provisions of the covered agreements and this Understanding relating to compensation and suspension of concessions or other obligations apply in cases where it has not been possible to secure such observance.17 Article 23. Strengthening of the Multilateral System 1. When Members seek the redress of a violation of obligations or other nullification or impairment of benefits under the covered agreements or an impediment to the attainment of any objective of the covered agreements, they shall have recourse to, and abide by, the rules and procedures of this Understanding. 2. In such cases, Members shall: (a) not make a determination to the effect that a violation has occurred, that benefits have been nullified or impaired or that the attainment of any objective of the covered agreements has been impeded, except through recourse to dispute settlement in accordance with the rules and procedures of this Understanding, and shall make any such determination consistent with the findings contained in the panel or Appellate Body report adopted by the DSB or an arbitration award rendered under this Understanding; (b) follow the procedures set forth in Article 21 to determine the reasonable period of time for the Member concerned to implement the recommendations and rulings; and (c) follow the procedures set forth in Article 22 to determine the level of suspension of concessions or other obligations and obtain DSB authorization in accordance with those procedures before suspending concessions or other obligations under the covered agreements in response to the failure of the Member concerned to implement the recommendations and rulings within that reasonable period of time. Article 24. Special Procedures Involving Least-Developed Country Members 1. At all stages of the determination of the causes of a dispute and of dispute settlement procedures involving a least-developed country Member, particular consideration shall be given to the special situation of least-developed country Members. In this regard, Members shall exercise due restraint in raising matters under these procedures involving a least-developed country Member. If nullification or impairment is found to result from a measure taken by a least-developed country Member, complaining parties shall exercise due restraint in asking for compensation or seeking authorization to suspend the application of concessions or other obligations pursuant to these procedures. 2. In dispute settlement cases involving a least-developed country Member, where a satisfactory solution has not been found in the course of consultations the Director-General or the Chairman of the DSB shall, upon request by a least-developed country Member offer their good offices, conciliation and mediation with a view to assisting the parties to settle the dispute, before a request for a panel is made. The Director-General or the Chairman of the DSB, in providing the above assistance, may consult any source which either deems appropriate. Article 25. Arbitration 1. Expeditious arbitration within the WTO as an alternative means of dispute settlement can facilitate the solution of certain disputes that concern issues that are clearly defined by both parties. 2. Except as otherwise provided in this Understanding, resort to arbitration shall be subject to mutual agreement of the parties which shall agree on the procedures to be followed. Agreements to resort to arbitration shall be notified to all Members sufficiently in advance of the actual commencement of the arbitration process. 3. Other Members may become party to an arbitration proceeding only upon the agreement of the parties which have agreed to have recourse to arbitration. The parties to the proceeding shall agree to abide by the arbitration award. Arbitration awards shall be notified to the DSB and the Council or Committee of any relevant agreement where any Member may raise any point relating thereto. 4. Articles 21 and 22 of this Understanding shall apply mutatis mutandis to arbitration awards. Article 26 1. Non-Violation Complaints of the Type Described in Paragraph 1(b) of Article XXIII of GATT 1994 Where the provisions of paragraph 1(b) of Article XXIII of GATT 1994 are applicable to a covered agreement, a panel or the Appellate Body may only make rulings and recommendations where a party to the dispute considers that any benefit accruing to it directly or indirectly under the relevant covered agreement is being nullified or impaired or the attainment of any objective of that Agreement is being impeded as a result of the application by a Member of any measure, whether or not it conflicts with the provisions of that Agreement. Where and to the extent that such party considers and a panel or the Appellate Body determines that a case concerns a measure that does not conflict with the provisions of a covered agreement to which the provisions of paragraph 1(b) of Article XXIII of GATT 1994 are applicable, the procedures in this Understanding shall apply, subject to the following: (a) the complaining party shall present a detailed justification in support of any complaint relating to a measure which does not conflict with the relevant covered agreement; (b) where a measure has been found to nullify or impair benefits under, or impede the attainment of objectives, of the relevant covered agreement without violation thereof, there is no obligation to withdraw the measure. However, in such cases, the panel or the Appellate Body shall recommend that the Member concerned make a mutually satisfactory adjustment; (c) notwithstanding the provisions of Article 21, the arbitration provided for in paragraph 3 of Article 21, upon request of either party, may include a determination of the level of benefits which have been nullified or impaired, and may also suggest ways and means of reaching a mutually satisfactory adjustment: such suggestions shall not be binding upon the parties to the dispute; (d) notwithstanding the provisions of paragraph 1 of Article 22, compensation may be part of a mutually satisfactory adjustment as final settlement of the dispute. 2. Complaints of the Type Described in Paragraph 1(c) of Article XXIII of GATT 1994 Where the provisions of paragraph 1(c) of Article XXIII of GATT 1994 are applicable to a covered agreement, a panel may only make rulings and recommendations where a party considers that any benefit accruing to it directly or indirectly under the relevant covered agreement is being nullified or impaired or the attainment of any objective of that Agreement is being impeded as a result of the existence of any situation other than those to which the provisions of paragraphs 1(a) and 1(b) of Article XXIII of GATT 1994 are applicable. Where and to the extent that such party considers and a panel determines that the matter is covered by this paragraph, the procedures of this Understanding shall apply only up to and including the point in the proceedings where the panel report has been circulated to the Members. The dispute settlement rules and procedures contained in the Decision of 12 April 1989 (BISD 36S/61-67) shall apply to consideration for adoption, and surveillance and implementation of recommendations and rulings. The following shall also apply: (a) the complaining party shall present a detailed justification in support of any argument made with respect to issues covered under this paragraph; (b) in cases involving matters covered by this paragraph, if a panel finds that cases also involve dispute settlement matters other than those covered by this paragraph, the panel shall circulate a report to the DSB addressing any such matters and a separate report on matters falling under this paragraph. Article 27. Responsibilities of the Secretariat 1. The Secretariat shall have the responsibility of assisting panels, especially on the legal, historical and procedural aspects of the matters dealt with, and of providing secretarial and technical support. 2. While the Secretariat assists Members in respect of dispute settlement at their request, there may also be a need to provide additional legal advice and assistance in respect of dispute settlement to developing country Members. To this end, the Secretariat shall make available a qualified legal expert from the WTO technical cooperation services to any developing country Member which so requests. This expert shall assist the developing country Member in a manner ensuring the continued impartiality of the Secretariat. 3. The Secretariat shall conduct special training courses for interested Members concerning these dispute settlement procedures and practices so as to enable Members’ experts to be better informed in this regard. Appendix 1 AGREEMENTS COVERED BY THE UNDERSTANDING (A) Agreement Establishing the World Trade Organization (B) Multilateral Trade Agreements Annex 1A: Multilateral Agreements on Trade in Goods Annex 1B: General Agreement on Trade in Services Annex 1C: Agreement on Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights Annex 2: Understanding on Rules and Procedures Governing the Settlement of Disputes (C) Plurilateral Trade Agreements Annex 4: Agreement on Trade in Civil Aircraft Agreement on Government Procurement International Dairy Agreement International Bovine Meat Agreement The applicability of this Understanding to the Plurilateral Trade Agreements shall be subject to the adoption of a decision by the parties to each agreement setting out the terms for the application of the Understanding to the individual agreement, including any special or additional rules or procedures for inclusion in Appendix 2, as notified to the DSB. Appendix 2 SPECIAL OR ADDITIONAL RULES AND PROCEDURES CONTAINED IN THE COVERED AGREEMENTS Agreement Rules and Procedures Agreement on the Application of Sanitary and Phytosanitary Measures 11.2 Agreement on Textiles and Clothing 2.14, 2.21, 4.4, 5.2, 5.4, 5.6, 6.9, 6.10, 6.11, 8.1 through 8.12 Agreement on Technical Barriers to Trade 14.2 through 14.4, Annex 2 Agreement on Implementation of Article VI of GATT 1994 17.4 through 17.7 Agreement on Implementation of Article VII of GATT 1994 19.3 through 19.5, Annex II.2(f), 3, 9, 21 Agreement on Subsidies and Countervailing Measures 4.2 through 4.12, 6.6, 7.2 through 7.10, 8.5, footnote 35, 24.4, 27.7, Annex V General Agreement on Trade in Services Annex on Financial Services Annex on Air Transport Services XXII:3, XXIII:3 4 4 Decision on Certain Dispute Settlement Procedures for the GATS 1 through 5 The list of rules and procedures in this Appendix includes provisions where only a part of the provision may be relevant in this context. Any special or additional rules or procedures in the Plurilateral Trade Agreements as determined by the competent bodies of each agreement and as notified to the DSB. Appendix 3 WORKING PROCEDURES 1. In its proceedings the panel shall follow the relevant provisions of this Understanding. In addition, the following working procedures shall apply. 2. The panel shall meet in closed session. The parties to the dispute, and interested parties, shall be present at the meetings only when invited by the panel to appear before it. 3. The deliberations of the panel and the documents submitted to it shall be kept confidential. Nothing in this Understanding shall preclude a party to a dispute from disclosing statements of its own positions to the public. Members shall treat as confidential information submitted by another Member to the panel which that Member has designated as confidential. Where a party to a dispute submits a confidential version of its written submissions to the panel, it shall also, upon request of a Member, provide a non-confidential summary of the information contained in its submissions that could be disclosed to the public. 4. Before the first substantive meeting of the panel with the parties, the parties to the dispute shall transmit to the panel written submissions in which they present the facts of the case and their arguments. 5. At its first substantive meeting with the parties, the panel shall ask the party which has brought the complaint to present its case. Subsequently, and still at the same meeting, the party against which the complaint has been brought shall be asked to present its point of view. 6. All third parties which have notified their interest in the dispute to the DSB shall be invited in writing to present their views during a session of the first substantive meeting of the panel set aside for that purpose. All such third parties may be present during the entirety of this session. 7. Formal rebuttals shall be made at a second substantive meeting of the panel. The party complained against shall have the right to take the floor first to be followed by the complaining party. The parties shall submit, prior to that meeting, written rebuttals to the panel. 8. The panel may at any time put questions to the parties and ask them for explanations either in the course of a meeting with the parties or in writing. 9. The parties to the dispute and any third party invited to present its views in accordance with Article 10 shall make available to the panel a written version of their oral statements. 10. In the interest of full transparency, the presentations, rebuttals and statements referred to in paragraphs 5 to 9 shall be made in the presence of the parties. Moreover, each party’s written submissions, including any comments on the descriptive part of the report and responses to questions put by the panel, shall be made available to the other party or parties. 11. Any additional procedures specific to the panel. 12. Proposed timetable for panel work: (a) Receipt of first written submissions of the parties: (1) complaining Party: 3–6 weeks (2) Party complained against: 2–3 weeks (b) Date, time and place of first substantive meeting with the parties: third party session: 1–2 weeks (c) Receipt of written rebuttals of the parties: 2–3 weeks (d) Date, time and place of second substantive meeting with the parties: 1–2 weeks (e) Issuance of descriptive part of the report to the parties: 2–4 weeks (f) Receipt of comments by the parties on the descriptive part of the report: 2 weeks (g) Issuance of the interim report, including the findings and conclusions, to the parties: 2–4 weeks (h) Deadline for party to request review of part(s) of report: 1 week (i) Period of review by panel, including possible additional meeting with parties: 2 weeks (j) Issuance of final report to parties to dispute: 2 weeks (k) Circulation of the final report to the Members: 3 weeks The above calendar may be changed in the light of unforeseen developments. Additional meetings with the parties shall be scheduled if required. Appendix 4 EXPERT REVIEW GROUPS The following rules and procedures shall apply to expert review groups established in accordance with the provisions of paragraph 2 of Article 13. 1. Expert review groups are under the panel’s authority. Their terms of reference and detailed working procedures shall be decided by the panel, and they shall report to the panel. 2. Participation in expert review groups shall be restricted to persons of professional standing and experience in the field in question. 3. Citizens of parties to the dispute shall not serve on an expert review group without the joint agreement of the parties to the dispute, except in exceptional circumstances when the panel considers that the need for specialized scientific expertise cannot be fulfilled otherwise. Government officials of parties to the dispute shall not serve on an expert review group. Members of expert review groups shall serve in their individual capacities and not as government representatives, nor as representatives of any organization. Governments or organizations shall therefore not give them instructions with regard to matters before an expert review group. 4. Expert review groups may consult and seek information and technical advice from any source they deem appropriate. Before an expert review group seeks such information or advice from a source within the jurisdiction of a Member, it shall inform the government of that Member. Any Member shall respond promptly and fully to any request by an expert review group for such information as the expert review group considers necessary and appropriate. 5. The parties to a dispute shall have access to all relevant information provided to an expert review group, unless it is of a confidential nature. Confidential information provided to the expert review group shall not be released without formal authorization from the government, organization or person providing the information. Where such information is requested from the expert review group but release of such information by the expert review group is not authorized, a non-confidential summary of the information will be provided by the government, organization or person supplying the information. 6. The expert review group shall submit a draft report to the parties to the dispute with a view to obtaining their comments, and taking them into account, as appropriate, in the final report, which shall also be issued to the parties to the dispute when it is submitted to the panel. The final report of the expert review group shall be advisory only. ____________ 1 The DSB shall be deemed to have decided by consensus on a matter submitted for its consideration, if no Member, present at the meeting of the DSB when the decision is taken, formally objects to the proposed decision. 2 This paragraph shall also be applied to disputes on which panel reports have not been adopted or fully implemented. 3 Where the provisions of any other covered agreement concerning measures taken by regional or local governments or authorities within the territory of a Member contain provisions different from the provisions of this paragraph, the provisions of such other covered agreement shall prevail. 4 The corresponding consultation provisions in the covered agreements are listed hereunder: Agreement on Agriculture, Article 19: Agreement on the Application of Sanitary and Phytosanitary Measures, paragraph 1 of Article 11: Agreement on Textiles and Clothing, paragraph 4 of Article 8: Agreement on Technical Barriers to Trade, paragraph 1 of Article 14: Agreement on Trade-Related Investment Measures, Article 8: Agreement on Implementation of Article VI of GATT 1994, paragraph 2 of Article 17: Agreement on Implementation of Article VII of GATT 1994, paragraph 2 of Article 19: Agreement on Preshipment Inspection, Article 7: Agreement on Rules of Origin, Article 7: Agreement on Import Licensing Procedures, Article 6: Agreement on Subsidies and Countervailing Measures, Article 30: Agreement on Safeguards, Article 14: Agreement on Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights, Article 64.1; and any corresponding consultation provisions in Plurilateral Trade Agreements as determined by the competent bodies of each Agreement and as notified to the DSB. 5 If the complaining party so requests, a meeting of the DSB shall be convened for this purpose within 15 days of the request, provided that at least 10 days’ advance notice of the meeting is given. 6 In the case where customs unions or common markets are parties to a dispute, this provision applies to citizens of all member countries of the customs unions or common markets. 7 If a meeting of the DSB is not scheduled within this period at a time that enables the requirements of paragraphs 1 and 4 of Article 16 to be met, a meeting of the DSB shall be held for this purpose. 8 If a meeting of the DSB is not scheduled during this period, such a meeting of the DSB shall be held for this purpose. 9 The “Member concerned” is the party to the dispute to which the panel or Appellate Body recommendations are directed. 10 With respect to recommendations in cases not involving a violation of GATT 1994 or any other covered agreement, see Article 26. 11 If a meeting of the DSB is not scheduled during this period, such a meeting of the DSB shall be held for this purpose. 12 If the parties cannot agree on an arbitrator within 10 days after referring the matter to arbitration, the arbitrator shall be appointed by the Director-General within 10 days, after consulting the parties. 13 The expression “arbitrator” shall be interpreted as referring either to an individual or a group. 14 The list in document MTN.GNS/W/120 identifies 11 sectors. 15 The expression “arbitrator” shall be interpreted as referring either to an individual or a group. 16 The expression “arbitrator” shall be interpreted as referring either to an individual or a group or to the members of the original panel when serving in the capacity of arbitrator. 17 Where the provisions of any covered agreement concerning measures taken by regional or local governments or authorities within the territory of a Member contain provisions different from the provisions of this paragraph, the provisions of such covered agreement shall prevail.