Kallaste Linnavolikogu — Kallaste linna arengukava 2004-2006 kinnitamine — KO, 173, 1666

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 7, Kallaste linna põhimääruse § 21 lõike 1 punkti 7 alusel Kallaste Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kallaste linna arengukava aastateks 2004–2006 (lisatud) 2. Määrus jõustub 19. juulil 2004. a. Volikogu esimees Leonti KROMONOV Kallaste Linnavolikogu 7. juuli 2004. a määruse nr 10 lisa KALLASTE LINNA ARENGUKAVA 2004–2006 Arengukava ülesehitus: I osa – linna üldiseloomustus II osa – strateegilised eesmärgid III osa – investeeringud 2000–2003 IV osa – investeeringute kava 2004–2006 I. LINNA ÜLDISELOOMUSTUS Kallaste asub Tartu maakonna kirdeosas Peipsi järve lääneranniku kõrgel kaldaastangul. Maastikuliselt asub see piirkonnas, mida nimetatakse Kagu-Eesti lavamaaks. Linn asub Peipsi järve ja Tartu-Mustvee maantee vahelisel umbes kahe kilomeetri pikkusel rannalõigul. Praeguse Kallaste linna piir on välja kujunenud pika aja jooksul. Naabriteks on Pala vald põhja pool ning Alatskivi vald lõunas ja läänes. Haldusjaotuse muutumisega aegade jooksul on muutunud Kallaste piirid ja suurus. Esialgne vene vanausuliste asula tekkis 18. sajandil. Kallaste on varasematel aegadel kuulunud nii Kokora kui Alatskivi valda, 1917. aastast kuulus Peipsiääre valda. 1921. aastal nimetati Kallaste alevikuks ja 1938. aastal sai ta linna õigused. Pärast II maailmasõda, 1950. aastal, kui moodustati maarajoonid, sai Kallaste linn endanimelise rajooni keskuseks. Pärast rajoonide reorganiseerimist aastal 1959 sai Kallastest Tartu ja Elva järel kolmas linn Tartu rajoonis. Tänane Kallaste on väikelinn pindalaga 1,9 km2, mis on ehitatud piki järve kallast ega ulatu kaugele sisemaale. Kallaste linnas elab rahvastikuregistri andmetel 1295 elanikku, neist tööealisi on 62,9%, lapsi 19,2% ja pensionäre 17,8%. Soolise struktuuri järgi jaotatuna on meeste osatähtsus 46,8% ja naiste osatähtsus 53,2%. Rahvuslikust koosseisust lähtuvalt on Kallaste linnas eestlasi 15% ja teistest rahvustest elanikke 85%. Põhielanikkonna moodustavad venelased. Kuna enamus linnarahvast on põliselanikud, ei teki keeleprobleemi suhtlemises ja asjaajamistes. Toimuvad traditsioonilised linnapäevad, mis on suunatud kodukandi ühistegevuse hoogustamisele ja identiteedile. 2004. aasta juunist ilmub taas Kallaste Linna Leht, mis annab linnaelanikele ülevaate linnavalitsuse tegemistest ja linnas toimuvast; linnal on ka oma internetilehekülg. II. STRATEEGILISED EESMÄRGID Üldiseks eesmärgiks on arendada Kallaste kauniks kaluri- ja turismilinnakeseks, kus linnaelanikel on hea elada, õppida ja töötada. Üldine eesmärk saavutatakse strateegiliste eesmärkide elluviimisega linnavalitsuse ja vastavate kohalike organisatsioonide koostöös. 2.1. Haridus – igakülgselt arendada Kallaste haridusasutusi Hea haridusega noored inimesed on piirkonna arengus määrava tähtsusega. Seetõttu on haridusasutuste renoveerimine esmase tähtsusega. Kallaste Keskkool asub 1959. aastal ehitatud hoones. Õpilasi on kokku 190, õpetajaid 22. Koolihoone vajab renoveerimist. Kallaste Lasteaed «Vikerkaar» asub 198... ehitatud hoones, mis mahutab …. last. Kallaste linnas on piisavalt palju lastehoidmisteenust vajavaid lapsi; linna lasteaiakohad on täidetud. Lasteaiahoone peab olema majanduslikult ökonoomne, tervislik (hea ventilatsiooniga, hea soojapidavusega) ja turvaline. Kallaste lasteaia hoone vajab põhjalikku renoveerimist. Kallaste Kutsekeskkool muuta munitsipaalkooliks ja jätkata kutsehariduse andmist Kallastel. Kutsekooli kompleksi ruume saab kasutada ka muul otstarbel, kuid see võib nõuda ümberehitamist. Kallaste kui piirkonna suurim asula võib tulevikus pakkuda haridusteenust ka ümbritsevatele valdadele. 2.2. Ettevõtluse arenguks soodsate tingimuste loomine Põhiliseks tööandjaks on suurmajandi Peipsi Kalur baasil moodustatud eraettevõtted, samuti on asutatud kaubandusega tegelevaid erafirmasid. Suurim tööandja on Kallaste Linnavalitsus oma hallatavate asutustega. Linna aegunud infrastruktuur, eriti teede halb olukord on oluliseks takistuseks ettevõtete juurde tekkimisel. Linna ettevõtluskeskkonna arengu tagamisel on vajalik investeerida kohalikku infrastruktuuri: teede asfalteerimine, väljakud ja parkimisplatsid, välisvalgustus, sadam. 2.3. Noorte vaba aja veetmiseks laiemate võimaluste loomine Linna aktiivsed noored on hõivatud Kallaste Keskkooli ruumides tegutsevates huvialaringides: joonistamine, laulmine, korvpall, samuti on avatud arvutiklass. Kultuuriasutustest Kallaste Rahvamaja, Kallaste Raamatukogu on avatud kõigile soovijaile. Rahvamajas on avatud laulustuudio. Probleemiks on noortekeskuse puudumine. Kallaste Kutsekeskkooli kasutamata ruumides on võimalik avada noortetuba, samuti on võimalik korraldada laste- ja noortelaagreid, integratsioonilaagreid. Noortekeskuse rajamiseks on vaja lisaressursse. 2.4. Turismi edendamine Kallaste linnal on head eeldused piirkonda külastajate meelitamiseks. Maaliline Peipsi rannik, liivane rand ja kiiresti soojenev järvevesi pakuvad puhkajale, kes soovib vaikset omaetteolekut, häid võimalusi. Kallaste sadam vajab ümberehitamist, et hakata vastu võtma väikseid lõbusõidulaevu. Aktiivsemalt tuleb külastajatele pakkuda võimalust vanausuliste kultuuriga tutvumiseks. Selleks tuleb luua interaktiivne püsiekspositsioon, renoveerida kirikud, korrastada nende ümbrus. Peipsi kalaliikidega saab tutvuda Järvemuuseumis. Linnas on avatud turismiinfopunkt, kus saab teavet majutusasutuste ja vaatamisväärsuste kohta. 2.5. Keskkond – säästev keskkonnakasutus, heakorra kõrge tase Linna elu- ja looduskeskkonna säilitamiseks kitsaskohtade kõrvaldamine: uute vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine, reostuse vähendamine, prügimajanduse korraldamine, linna haljastamine. III. INVESTEERINGUD 2000–2003 1. Kallaste linna eelarve tulud ja kulud TULU LIIK 2000 2001 2002 2003 Tulumaks 1 150 823 1 111 103 1 465 052 1 918 905 Eraldised eelarvesse* 100 000 0 70 000 500 000 Sihtotstarbelised laekumised** 141 773 893 592 586 473 362 135 Maamaks, ressursimaks 98 874 134 228 137 101 130 492 Asutuste omatulu 183 910 139 163 202 336 177 559 Laekumised teistelt OV-lt 170 219 351 788 387 001 513 729 Laenud 250 000 0 0 200 000 Kulude katteks suunatud jääk 411 686 508 731 437 553 648 479 KOKKU TULUD 5 632 309 7 219 032 8 402 180 9 888 887 * sh RIP (Riiklik Investeeringute Programm), toimetulekutoetus; ** projektid; KULU LIIK 2000 2001 2002 2003 Haridus 2 066 923 3 638 030 4 413 729 5 163 666 Majandus 939 866 746 933 837 563 824 428 Valitsemine 984 389 1 127 349 1 309 585 1 371 187 Kultuur 546 463 676 496 740 570 785 114 Sotsiaalhooldus 242 962 259 975 330 615 440 956 Kehakultuur 29 915 22 000 19 328 26 400 Hariduskulud mujal 143 211 245 508 167 490 306 358 Laenude tagasimakse 45 760 44 880 0 201 825 Korrakaitse 8 780 7 200 26 677 0 Tervishoid 15 310 13 108 8 143 143 911 KOKKU TÄITMINE 5 023 579 6 781 479 7 853 700 9 263 845 2. Investeeringud Kallaste linna eelarvest 2000–2003 (krooni) 2000 2001 2002 2003 EELARVE 5 023 579 6 781 479 7 853 700 9 263 845 sh INVESTEERINGUD Investeeringute osakaal % 3,2 3,3 7,1 9,2 Kallaste Keskkooli küttesüsteemi rajamine Kallaste Lasteaed «Vikerkaar» 107 245 Kallaste Rahvamaja Kallaste Raamatukogu Kallaste Turismiinfopunkt Kallaste Muuseum Kallaste Keskkooli akende vahetus 139 847 Veemajandus (puhastusseadmete renoveerimine) 20 000 IV. INVESTEERINGUTE KAVA 2004–2006 Nii elu- kui ettevõtluskeskkonna ning turismivaldkonna edasi arendamiseks kavatseb linnavalitsus koostöös vastavate kohalike partnerorganisatsioonidega esitada projekte Euroopa Liidu struktuurifondidele investeeringutoetuste taotlemiseks. Kallaste linna arengu kestvaks tagamiseks on prioriteetsed alljärgnevad tegevused: 1. Lasteaia renoveerimine 2 000 000 KOIT programm, RIP, KOV 2. Vee- ja kanalisatsioonitorustike renoveerimine 20 000 000 sh 10% KOV, 80% EÜF, 10% EV 3. Polikliiniku renoveerimine 300 000 KOV, EL 4. Avatud internetipunkt ja püsiekspositsioon 1 200 000 Peipsi CTC 5. Rahvamaja renoveerimine 1 500 000, sh 20% KOV, RIP 6. Linnapargi ja keskväljaku planeering 1 000 000, sh 20% KOV, EL 7. Vanausuliste kiriku renoveerimine 250 000 RIP, EL 8. Oktoobri tänava valgustamine 300 000 KOV, EAS 9. Linna üldplaneering 500 000 KOV 10. Sauna renoveerimine 300 000 (Energeetika projekt) 11. Keskkooli renoveerimine 2 000 000, sh 20% KOV, RIP