EÜEVAN — Ettevõtjatele kehtivate konkurentsireeglite rakendamise eeskirjad — RT II, 1999, 15, 94

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta EUROOPA ÜHENDUSTE JA NENDE LIIKMESRIIKIDE NING EESTI VABARIIGI VAHELISE ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUS NR 1/99 EUROOPA ÜHENDUSTE JA NENDE LIIKMESRIIKIDE NING EESTI VABARIIGI VAHELISE ASSOTSIEERUMISLEPINGU ARTIKLI 63 LÕIKE 1 PUNKTI i, LÕIKE 1 PUNKTI ii JA LÕIKE 2 RAKENDAMISEKS VAJALIKE EESKIRJADE VASTUVÕTMISE KOHTA Assotsiatsiooninõukogu, pidades silmas Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelist assotsieerumislepingut, millele kirjutati alla 12. juunil 1995, esmajoones selle artikli 63 lõiget 3, arvestades, et Euroopa lepingu artikli 63 lõike 3 järgi võtab artikli 63 lõigete 1 ja 2 rakendamiseks vajalikud eeskirjad vastu assotsiatsiooninõukogu, on otsustanud järgmist: Artikkel 1 Käesolevaga võetakse vastu Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu artikli 63 lõike 1 punkti i, lõike 1 punkti ii ja lõike 2 rakendamiseks vajalikud eeskirjad, mis on kirjas selle otsuse lisas. Artikkel 2 Otsus avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas ja Riigi Teatajas (Eesti ametlik väljaanne). Artikkel 3 Otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval. Assotsiatsiooninõukogu nimel eesistuja Toomas Hendrik ILVES Lisa Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu artikli 63 lõike 1 punktis i, lõike 1 punktis ii ja lõikes 2 sätestatud ettevõtjatele kehtivate konkurentsireeglite rakendamise eeskirjad: Artikkel 1. Üldpõhimõte Juhtumeid, mis on seotud kokkulepetega ettevõtjate vahel, ettevõtjate ühenduste otsustega ning ettevõtjate kooskõlastatud tegevusega, mille eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi takistamine, piiramine või moonutamine; või mis on seotud turgu valitseva seisundi kuritarvitamistega kogu ühenduse või Eesti territooriumil või olulisel osal sellest ja mis võivad mõjutada kaubavahetust ühenduse ja Eesti vahel, lahendatakse Euroopa lepingu artikli 63 lõigete 1 ja 2 põhimõtete kohaselt. Sellisel juhul tegeleb nende juhtumitega ühenduse poolt Euroopa Ühenduste Komisjon (IV peadirektoraat) ja Eesti poolt Konkurentsiamet. Nende juhtumitega tegelemine kuulub EÜ Komisjoni ja Eesti Konkurentsiameti pädevusse ühenduse ja Eesti vastavate õigusaktide sätete järgi, ka sellisel juhul, kui neid eeskirju rakendatakse väljaspool asjaomast territooriumi asuvate ettevõtjate suhtes. Mõlemad ametiasutused lahendavad juhtumeid oma õigusaktide kohaselt ja arvestavad alltoodud sätteid. Asjaomasteks õigusaktideks ametiasutustele on EÜ Komisjoni jaoks Euroopa Ühenduse asutamislepingu konkurentsireeglid, samuti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse leping, sealhulgas teisesed konkurentsialased õigusaktid ning Eesti Konkurentsiameti jaoks Eesti konkurentsiseadus ja muud asjaomased õigusaktid. MAJANDUSTEGEVUS EÜ ASUTAMISLEPINGU JÄRGI Artikkel 2. Mõlema konkurentsiasutuse pädevus Euroopa lepingu artikliga 63 reguleeritavate juhtumitega, mis võivad mõjutada nii ühenduse kui ka Eesti turgu ning mis võivad kuuluda mõlema konkurentsiasutuse pädevusse, tegelevad EÜ Komisjon ja Eesti Konkurentsiamet käesolevas artiklis ette nähtud eeskirjade kohaselt. 2.1. Teavitamine 2.1.1. Konkurentsiasutused teavitavad üksteist juhtumitest, millega nad tegelevad ja mis artiklis 1 toodud üldpõhimõtte järgi kuuluvad ka teise ametiasutuse pädevusse. 2.1.2. Eriti võib selline olukord tekkida juhtumite korral, mis: -- sisaldavad teise ametiasutuse territooriumil toimuvat konkurentsivastast tegevust; -- puudutavad teise konkurentsiasutuse järelevalvealast tegevust; -- sisaldavad abinõusid, mis nõuaksid mingi toimingu teostamist või keelaksid selle teise ametiasutuse territooriumil. 2.1.3. Käesoleva artikli kohane teade peab sisaldama piisavalt teavet, mis võimaldab selle saajal esialgselt hinnata, kas tema huvisid mõjutatakse. Teadete koopiad esitatakse regulaarselt assotsiatsiooninõukogule. 2.1.4. Teade esitatakse eelnevalt võimalikult kiiresti ja hiljemalt uurimise ajal, kuid piisavalt vara enne juhtumi lahendamist või otsuse tegemist, et hõlbustada kommentaaride tegemist või konsultatsioonide pidamist ning võimaldada uurimist teostaval ametiasutusel arvestada teise ametiasutuse seisukohti ning rakendada tema seaduste alusel võimalikke abinõusid asjaomase juhtumi menetlemisel. 2.2. Konsultatsioonid ja viisakusnormid Kui EÜ Komisjon või Eesti Konkurentsiamet leiab, et teise ametiasutuse territooriumil toimuv konkurentsivastane tegevus mõjutab oluliselt asjaomase poole olulisi huve, võib ta nõuda konsultatsioone teise ametiasutusega. Samuti võib ta nõuda, et teise poole konkurentsiasutus algataks vajaliku menetluse eesmärgiga rakendada oma seaduste kohaselt abinõusid konkurentsivastase tegevuse vastu. Sellega ei kahjustata nõude esitanud poole konkurentsiõiguse kohast tegevust ega kitsendata nõude saanud poole täielikku vabadust lõpliku otsuse tegemisel. 2.3. Kokkuleppele jõudmine Nõude saanud konkurentsiasutus uurib põhjalikult nõude esitanud ametiasutuse arvamusi ja faktilisi materjale, eriti asjaomase konkurentsivastase tegevuse olemust, samuti sellega seotud ettevõtjaid ja nõude esitanud poole oluliste huvide väidetavat kahjulikku mõjutamist. Oma õigusi või kohustusi kahjustamata püüavad käesolevas artiklis sätestatud konsultatsioonides osalevad konkurentsiasutused leida asjassepuutuvaid olulisi huve arvestades mõlemale vastuvõetava lahenduse. Artikkel 3. Ühe konkurentsiasutuse pädevus 3.1. Juhtumeid, mis artiklis 1 toodud põhimõtte järgi kuuluvad ühe konkurentsiasutuse ainupädevusse ja mis võivad mõjutada teise poole olulisi huve, käsitletakse artiklis 2 sätestatu kohaselt ja arvestades alltoodud põhimõtteid. 3.2. Kui juhtumit uurima või menetlema asunud konkurentsiasutus leiab, et see mõjutab teise poole olulisi huve, teavitab ta sellest teist ametiasutust ilma viimase poolse ametliku nõudeta. Artikkel 4. Teabe nõudmine Kui ühe poole konkurentsiasutus saab teada, et juhtum, mis kuulub samuti või ainult teise ametiasutuse pädevusse, näib mõjutavat esimese poole olulisi huve, siis võib ta nõuda selle juhtumiga tegelevalt ametiasutuselt teavet juhtumi kohta. Juhtumiga tegelev ametiasutus annab uurimise ajal enne otsuse tegemist või juhtumi lahendamist võimaluste piires piisavalt teavet, et oleks võimalik arvestada nõude esitanud ametiasutuse arvamustega. Artikkel 5. Teabe salastatus ja konfidentsiaalsus 5.1. Arvestades Euroopa lepingu artikli 63 lõiget 7, ei pea kumbki konkurentsiasutus andma teisele ametiasutusele teavet, mille avalikustamine nõude esitanud ametiasutusele on teavet valdavale ametiasutusele seadusega keelatud või kui see ei sobi kokku selle poole oluliste huvidega, kelle ametiasutus seda teavet valdab. 5.2. Kumbki ametiasutus nõustub võimalikult täielikult säilitama talle teise ametiasutuse antud mistahes konfidentsiaalse teabe konfidentsiaalsust. Artikkel 6. Grupierandid Rakendades Euroopa lepingu artiklit 63 vastavalt ülalmainitud artiklitele 2 ja 3, tagavad konkurentsiasutused, et rakendataks täielikult põhimõtteid, mis sisalduvad ühenduse kehtivates õigusaktides grupierandite kohta. Eesti Konkurentsiametit teavitatakse igast menetlusest, mis on seotud ühenduse grupierandite vastuvõtmise, tühistamise või muutmisega. Kui Eesti poolel on sellistele grupierandeid reguleerivatele aktidele tõsiseid vastuväiteid ja arvestades, et Euroopa lepingus on ette nähtud seadusandluse lähendamine, siis toimuvad artikli 9 kohaselt konsultatsioonid assotsiatsiooninõukogus. Samu põhimõtteid rakendatakse ühenduse ja Eesti konkurentsipoliitika teiste oluliste muudatuste suhtes. Artikkel 7. Ühinemise kontroll Nende ühinemiste kohta, mida reguleerib nõukogu 21. detsembri 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 4064/89 ettevõtjatevaheliste ühinemiste kontrolli kohta* ja mis mõjutavad oluliselt Eesti majandust, on Eesti Konkurentsiametil õigus avaldada menetluse käigus oma arvamust, arvestades ülalmainitud määruses ettenähtud tähtaegu. EÜ Komisjon kaalub seda arvamust põhjalikult, kahjustamata seejuures poolte vastavate konkurentsialaste õigusaktide kohast tegevust. Artikkel 8. Vähese tähtsusega tegevus 8.1. Konkurentsivastast tegevust, mille mõju pooltevahelisele kaubavahetusele või konkurentsile ei ole oluline, ei reguleerita Euroopa lepingu artikli 63 lõikega 1, mistõttu seda ei käsitleta käesolevate rakendamiseeskirjade artiklite 2 kuni 6 alusel. 8.2. Üldiselt eeldatakse, et mõju ei ole oluline lõike 8.1 tähenduses, kui: -- osalevate ettevõtjate aastane käive kokku ei ületa 200 miljonit eküüd, ja -- kokkuleppe subjektiks olevate kaupade või teenuste koos kokkuleppes osalevate ettevõtjate teiste kaupade või teenustega, mida kasutajad peavad nende omadusi, hinda ja mõeldud kasutust arvestades samaväärseks, kaubaturu osa ei ole suurem kui 5% kokkuleppega hõlmatud ühisturu piirkonna selliste kaupade või teenuste koguturust ja kokkuleppega hõlmatud Eesti turust. Artikkel 9. Assotsiatsiooninõukogu 9.1. Kui artiklites 2 ja 3 ettenähtud menetluste käigus vastastikku vastuvõetava lahenduseni ei jõuta, aga ka muudel käesolevates rakendusreeglites otseselt mainitud juhtudel, toimub assotsiatsiooninõukogus ühe poole palve korral arutelu kolme kuu jooksul, arvates palve esitamisest. 9.2. Pärast arvamuste vahetamist või lõikes 9.1 nimetatud tähtaja lõppemist võib assotsiatsiooninõukogu anda nende juhtumite lahendamiseks kohaseid soovitusi, kahjustamata Euroopa lepingu artikli 63 lõikest 6 tulenevat. Nendes soovitustes võib assotsiatsiooninõukogu arvestada seda, kui nõude saanud ametiasutus ei ole oma arvamust andnud nõude esitanud poolele lõikes 9.1 viidatud tähtaja jooksul. 9.3. Sellised menetlused assotsiatsiooninõukogus ei kahjusta poolte territooriumidel kehtivate konkurentsialaste õigusaktide kohast tegevust. Artikkel 10. Negatiivne pädevuskonflikt Kui nii EÜ Komisjon kui ka Eesti Konkurentsiamet leiavad, et kumbki neist ei ole oma vastavate õigusaktide kohaselt pädev juhtumiga tegelema, siis toimub sellekohase palve korral assotsiatsiooninõukogus arutelu. Ühendus ja Eesti püüavad assotsiatsiooninõukogu abiga leida vastastikku vastuvõetava lahenduse, arvestades asjaomaseid olulisi huve, kusjuures assotsiatsiooninõukogu võib teha asjakohaseid soovitusi, kahjustamata Euroopa lepingu artikli 63 lõikest 6 tulenevat ja Euroopa ühenduste iga liikmesriigi konkurentsireeglitest tulenevaid õigusi. MAJANDUSTEGEVUS ESTÜ ASUTAMISLEPINGU JÄRGI Artikkel 11. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping Artiklites 1 kuni 6 ja 8 kuni 10 sätestatut rakendatakse ka söe- ja terasesektori suhtes. Artikkel 12. Administratiivabi (keeled) EÜ Komisjon ja Eesti Konkurentsiamet korraldavad vastastikku praktilise abi andmist või pakuvad muid asjakohaseid lahendusi, esmajoones tõlgete osas. * EÜT L 395, 30.12.1989, lk 1. Määrus, viimati muudetud määrusega (EÜ) 1310/97 (EÜT L 180, 9.7.1997, lk 1).