Põllumajandusminister — Söödakultuuride seemne kategooriad ning nõuded söödakultuuride seemne pakendamisele ja turustamisele — RTL, 113, 1773

Määrus kehtestatakse «Seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduse» (RT I 1998, 52/53, 771; 1999, 95, 843; 2000, 29, 169; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591; 2004, 32, 226) § 2 lõike 3, § 12 lõike 5, § 16 lõike 3, § 18 lõigete 3 ja 6 ning § 22 lõike 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põllumajandusministri 12. märtsi 1999. a määruse nr 8 «Sordilehte võetavate ja sertifitseerimisele kuuluvate taimeliikide loetelu ja sortide Sordilehte võtmise korra kinnitamine» (RTL 1999, 51, 640; 2001, 17, 232; 2004, 57, 957) lisas 1 (edaspidi sertifitseerimisele kuuluvate taimeliikide loetelu) nimetatud söödakultuuride liikide seemne kategooriad ning nõuded söödakultuuride seemne pakendamisele ja turustamisele. 2. peatükk SÖÖDAKULTUURIDE SEEMNE KATEGOORIAD § 2. Söödakultuuride seemne kategooriad ning nende tähistused (1) Supereliitseeme (SE) on seeme: 1) mis on toodetud sordi omaniku või säilitaja vastutusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt; 2) mis vastab lisades 1 ja 2 eliitseemnele kehtestatud nõuetele; 3) mis on ette nähtud eliitseemne tootmiseks või sertifitseeritud seemne tootmiseks, kui tootja esitab selleks kirjaliku taotluse; 4) mille Taimetoodangu Inspektsioon on sertifitseerinud. (2) Kohaliku sordi supereliitseeme (SE) on seeme: 1) mis on toodetud kohalikuks sordiks tunnistatud ja kindlaksmääratud piirkonnast pärinevast algmaterjalist sordi omaniku või säilitaja vastutusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt; 2) mis on ette nähtud sertifitseeritud seemne tootmiseks; 3) mis vastab lisades 1 ja 2 eliitseemnele kehtestatud nõuetele; 4) mille Taimetoodangu Inspektsioon on sertifitseerinud. (3) Eliitseeme (E) on seeme: 1) mis on toodetud sordi omaniku või säilitaja vastutusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt supereliitseemnest või tootja kirjalikul taotlusel supereliitseemnele eelneva põlvkonna seemnest; 2) mis on ette nähtud sertifitseeritud seemne või esimese või teise põlvkonna sertifitseeritud seemne tootmiseks; 3) mis vastab lisades 1 ja 2 eliitseemnele kehtestatud nõuetele; 4) mille Taimetoodangu Inspektsioon on sertifitseerinud. (4) Sertifitseeritud seeme (C) on sertifitseerimisele kuuluvate taimeliikide loetelus nimetatud söödakultuuride liikide, välja arvatud lupiini (Lupinus spp.), põldherne (Pisum sativum L. (partim) (edaspidi Pisum sativum)), perekond hiireherne (Vicia spp.) ja hariliku lutserni (Medicago sativa L.) seeme: 1) mis põlvneb otse selle sordi eliitseemnest või millena tootja kirjalikul taotlusel võidakse käsitada ka eliitseemnele eelneva kategooria seemet; 2) mis on ette nähtud külviseemnena kasutamiseks lõpptoodangu saamiseks; 3) mis vastab sertifitseeritud seemnele lisades 1 ja 2 kehtestatud nõuetele; 4) mille Taimetoodangu Inspektsioon on sertifitseerinud. (5) Esimese põlvkonna lupiini (Lupinus spp.), põldherne (Pisum sativum), perekond hiireherne (Vicia spp.) ja hariliku lutserni (Medicago sativa L.) sertifitseeritud seeme (C1) on seeme: 1) mis põlvneb otse selle sordi eliitseemnest või millena tootja kirjalikul taotlusel võidakse käsitada ka eliitseemnele eelneva kategooria seemet; 2) mis on ette nähtud teise põlvkonna sertifitseeritud seemne tootmiseks või külviseemnena kasutamiseks lõpptoodangu saamiseks; 3) mis vastab sertifitseeritud seemnele lisades 1 ja 2 kehtestatud nõuetele; 4) mille Taimetoodangu Inspektsioon on sertifitseerinud. (6) Teise põlvkonna lupiini (Lupinus spp.), põldherne (Pisum sativum), perekond hiireherne (Vicia spp.) ja hariliku lutserni (Medicago sativa L.) sertifitseeritud seeme (C2) on seeme: 1) mis põlvneb otse selle sordi eliitseemnest või millena tootja kirjalikul taotlusel võidakse käsitada ka eliitseemnele eelneva kategooria seemet; 2) mis on ette nähtud külviseemnena kasutamiseks lõpptoodangu saamiseks; 3) mis vastab sertifitseeritud seemnele lisades 1 ja 2 kehtestatud nõuetele; 4) mille Taimetoodangu Inspektsioon on sertifitseerinud. (7) Tarbeseeme (T) on seeme: 1) mis on liigiehtne ja -puhas; 2) mis vastab lisas 2 tarbeseemnele kehtestatud nõuetele; 3) mida Taimetoodangu Inspektsioon on kontrollinud. 3. peatükk SÖÖDAKULTUURIDE SERTIFITSEERITUD SEEMNE NING TARBESEEMNE PAKENDAMISE JA MÄRGISTAMISE NÕUDED § 3. Tegevusluba Turustamisotstarbelise söödakultuuride seemne tootmise või pakendamisega tegelda sooviv isik esitab tegevusloa saamiseks Taimetoodangu Inspektsioonile lisas 3 toodud vormikohase kirjaliku taotluse. § 4. Ametlik tunnustaja ja ametlik proovivõtja (1) Ametlik tunnustaja on: 1) Taimetoodangu Inspektsiooni inspektor või 2) Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektori või peadirektori asetäitja volitatud isik, kes ei saa tehtud toimingute tulemusel omakasu. (2) Ametlik proovivõtja on Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektori või peadirektori asetäitja ja Põllumajandusuuringute Keskuse seemnekontrolli laboratooriumi juhataja volitatud isik, kes ei saa tehtud toimingute tulemusel omakasu. § 5. Ametliku proovi võtmine (1) Sertifitseeritavast müügikonditsiooni viidud seemnepartiist või tarbeseemne partiist ametliku seemneproovi võtmiseks esitab partii omanik avalduse Taimetoodangu Inspektsioonile. (2) Ametlik proovivõtja võtab müügikonditsiooni viidud seemnepartiist seemneproovid seemne kvaliteedi määramiseks ja sulgeb sertifitseeritava või kontrollitava seemnepartii pakendi või konteineri Taimetoodangu Inspektsiooni ametliku turvakleebisega. (3) Sertifitseeritavast või tarbeseemnena kontrollitavast seemnepartiist võetud ametliku seemneproovi analüüsimise eest vastutab Põllumajandusuuringute Keskus. (4) Laboratoorse analüüsi ja järelkontrolli põldkatsete tulemused edastab Põllumajandusuuringute Keskus kooskõlastatud tähtajal Taimetoodangu Inspektsioonile, kes väljastab partii kohta seemne sertifitseerimist või tarbeseemne kontrollimist kinnitava seemnetunnistuse ja ametlikud etiketid müügipakendite märgistamiseks. (5) Taimetoodangu Inspektsioon võib idanevuse nõuetele mittevastava eliitseemne sertifitseerida ja anda loa seda turustada, kui eliitseemne müüja tagab seemne tegeliku idanevuse, mis on sellisel juhul märgitud pakendil koos turustaja nime ja aadressiga ning seemnepartii numbriga. § 6. Söödakultuuride väikepakend (1) Söödakultuuride Euroopa Liidu A-väikepakend (edaspidi EL A-väikepakend) on pakend, mis sisaldab kuni kaks kilogrammi seemnesegu, mis ei ole ette nähtud sööda tootmiseks. Kaalu sisse ei arvata puhtimisvahendeid, granuleeritud pestitsiide ega muid tahkeid aineid. (2) Söödakultuuride Euroopa Liidu B-väikepakend (edaspidi EL B-väikepakend) on pakend, mis sisaldab kuni 10 kilogrammi sertifitseeritud seemet, tarbeseemet või sööda tootmiseks ettenähtud seemnesegu. Kaalu sisse ei arvata puhtimisvahendeid, granuleeritud pestitsiide ega muid tahkeid aineid. § 7. Pakendamise nõuded (1) Söödakultuuride supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemne ning tarbeseemne müügipakendi (välja arvatud sertifitseeritud seemne ja tarbeseemne EL B-väikepakend) sulgemiskoht peab olema suletud Taimetoodangu Inspektsiooni plommi või turvakleebisega või läbi õmmeldud ametliku etiketiga. (2) Pakend peab olema suletud selliselt, et seda ei oleks võimalik avada plommi, turvakleebist või ametlikku etiketti rikkumata. (3) Väikepakend peab olema varustatud tootja etiketiga või lisas 4 sätestatud nõuete kohase trükitud või tembeldatud teabega. (4) Pakendit tohib ühel või mitmel korral avada ja uuesti sulgeda üksnes Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametniku kontrolli all. (5) Kui pakend suletakse uuesti, märgitakse Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametniku kontrolli all etiketile uuesti sulgemise kuupäev ja sulgemise eest vastutava asutuse nimetus. § 8. Märgistamine (1) Lisas 4 kehtestatud nõuete kohane kasutamata ametlik etikett kinnitatakse Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametniku kontrolli all seemne müügipakendi välisküljele või läbipaistva pakendi sisse selliselt, et etikett oleks loetav. Kasutada võib isekleepuvat ametlikku etiketti. Tarbeseemne pakendi välisküljele kinnitab lisas 4 sätestatud tootja etiketi partii valdaja. (2) Etiketil ettenähtud teabe võib trükkida Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametniku kontrolli all kustumatult otse pakendile. (3) Pakendil on toodud teave eliit- ja sertifitseeritud seemne ning tarbeseemne keemilise töötlemise kohta. (4) Teave segu koostises olevate liikide ja sortide kohta ning toodetava segu nimi või selle kood on kantud ametlikule etiketile või tootja etiketile. (5) Geneetiliselt muundatud sordist pärit seemne puhul on seemnetunnistusel, ametlikul etiketil või muul dokumendil eraldi sellekohane teave. 4. peatükk SÖÖDAKULTUURIDE SEEMNE JA SEEMNESEGU TURUSTAMINE § 9. Söödakultuuride seemne turustamisel kehtivad kvaliteedinõuded (1) Järgmiste söödakultuuride liikide seemet tohib Euroopa Liidus turustada üksnes sertifitseeritud seemnena: 1) Brassica napus L. var. napobrassica (L.) Rchb. (edaspidi Brassica napus var. napobrassica) söödakaalikas 2) Brassica oleracea L. convar. acephala (DC.) Alef. var. medullosa Thell. + var. viridis L. (edaspidi Brassica oleracea L. convar. acephala) söödakapsas 3) Dactylis glomerata L. harilik kerahein 4) Festuca arundinacea Schreber (edaspidi Festuca arundinacea) roog-aruhein 5) Festuca pratensis Hudson (edaspidi Festuca pratensis) harilik aruhein 6) x Festulolium (Festuca spp. x Lolium spp.) (edaspidi x Festulolium) festulolium 7) Lolium multiflorum Lam. (edaspidi Lolium multiflorum) itaalia raihein, kaasa arvatud üheaastane raihein 8) Lolium perenne L. karjamaa-raihein 9) Lolium x boucheanum Kunth (edaspidi Lolium x boucheanum) põld-raihein 10) Phleum pratense L. (edaspidi Phleum pratense) põldtimut 11) Medicago sativa L. harilik lutsern 12) Medicago x varia T. Martyn (edaspidi Medicago x varia) hübriidlutsern 13) Pisum sativum põldhernes 14) Raphanus sativus L. var. oleiformis Pers. õlirõigas 15) Trifolium repens L. valge ristik 16) Trifolium pratense L. punane ristik (2) Järgmiste söödakultuuride liikide seemet tohib Eestis turustada üksnes sertifitseeritud seemnena: 1) Bromus inermis Leyss. ohtetu luste 2) Phalaris arundinacea L. päideroog 3) Koeleria macrantha (Ledeb.) Schult. sale haguhein 4) Deschampsia caespitosa (L.) P. Beauv. luht-kastevars 5) Galega orientalis L. ida-kitsehernes 6) Melilotus alba L. valge mesikas (3) Sertifitseerimisele kuuluvate taimeliikide loetelu punktides 3–54 nimetatud söödakultuuride liikide seemet, mida ei ole nimetatud selle paragrahvi lõikes 1, on lubatud turustada kas sertifitseeritud eliit- või sertifitseeritud seemnena või kontrollitud tarbeseemnena. (4) Turustamisel kehtivad kvaliteedinõuded on toodud lisas 2. Turustatav seeme peab olema nõuetekohaselt pakendatud ja märgistatud. (5) Turustamisel sertifitseerimise nõudest kinnipidamine ei ole kohustuslik: 1) katseteks ja teadustööks turustatava seemne puhul; 2) aretustööks turustatava seemne puhul; 3) lepingu alusel seemne tootja toodetud ja sorteerimiseks ning pakkimiseks edasi toimetatava seemnepartii puhul tingimusel, et seemne identsus on tagatud; 4) sellise seemne puhul, mis on toodetud ja mida turustatakse tööstusliku toorainena. § 10. Söödakultuuride seemnesegu turustamine (1) Söödakultuuride seemet on lubatud turustada sööda tootmiseks ettenähtud seemneseguna, kui segu komponendid on sertifitseerimisele kuuluvate taimeliikide loetelu punktides 3–54 nimetatud söödakultuuride liikide seemned ja segu iga komponent on sertifitseeritud või on seda kontrollitud ning see on tunnistatud määruse lisas 2 kehtestatud nõuete kohaseks. (2) Söödakultuuride seemet on lubatud turustada sööda tootmiseks ettenähtud seemneseguna ainult Eestis, kui segu komponendid on sertifitseerimisele kuuluvate taimeliikide loetelu punktides 121–127 nimetatud söödakultuuride liikide seemned ja segu iga komponent on sertifitseeritud või on seda kontrollitud ning see on tunnistatud määruse lisas 2 kehtestatud nõuete kohaseks. (3) Turustatava seemnesegu tootjal peavad olema statsionaarsed seadmed segu tootmiseks ja tegevuskava, milles on kindlaks määratud vajalikud protseduurid. Tootja määrab segu tootmise eest vastutava isiku. (4) Kui tegemist on erinevate söödakultuuride liikide ja sortide seemneseguga, mis ei ole ette nähtud sööda tootmiseks, võib kasutada ka selles määruses käsitlemata liikide seemet. Segu iga komponent peab olema kontrollitud ja tunnistatud kvaliteedinõuete kohaseks. 5. peatükk RAKENDUSSÄTE § 11. Määruse kehtetuks tunnistamine Tunnistan kehtetuks põllumajandusministri 20. aprilli 1999. a määruse nr 11 «Söödakultuuride seemne kategooriate, söödakultuuride seemnete pakendamise, turustamise ja impordi korra kinnitamine» (RTL 1999, 93, 1152). ____________ ¹ EÜ Nõukogu direktiiv 66/401/EMÜ söödakultuuri seemne turustamise kohta (EÜT L 125, 14.06.1966, lk 2298–2308), muudetud direktiividega 69/63/EMÜ (EÜT L 48, 26.02.1969, lk 8–12), 71/162/EMÜ (EÜT L 87, 17.04.1971, lk 24–28), 72/274/EMÜ (EÜT L 171, 29.07.1972, lk 37–38), 72/418/EMÜ (EÜT L 287, 26.12.1972, lk 22–30), 73/438/EMÜ (EÜT L 356, 27.12.1973, lk 79–82), 75/444/EMÜ (EÜT L 196, 26.07.1975, lk 6–13), 78/55/EMÜ (EÜT L 16, 20.01.1978, lk 23–29), 78/386/EMÜ (EÜT L 113, 25.04.1978, lk 1–12), 78/692/EMÜ (EÜT L 236, 26.08.1978, 13–18), 78/1020/EMÜ (EÜT L 350, 14.12.1978, lk 27–27), 79/641/EMÜ (EÜT L 183, 19.07.1979, lk 13–16), 79/692/EMÜ (EÜT L 205, 13.08.1979, lk 1–4), 80/754/EMÜ (EÜT L 207, 09.08.1980, lk 36–36), 81/126/EMÜ (EÜT L 67, 12.03.1981, lk 36–37), 82/287/EMÜ (EÜT L 131, 13.05.1982, lk 24–26), 85/38/EMÜ (EÜT L 16, 19.01.1985, lk 41–42), 86/155/EMÜ (EÜT L 118, 07.05.1986, lk 23–27), 87/120/EMÜ (EÜT L 49, 18.02.1987, lk 39–43), 87/480/EMÜ (EÜT L 273, 26.09.1987, lk 43–44), 88/332/EMÜ (EÜT L 151, 17.06.1988, lk 82–83), 88/380/EMÜ (EÜT L 187, 16.07.1988, lk 31–48), 89/100/EMÜ (EÜT L 38, 10.02.1989, lk 36–36), 90/654/EMÜ (EÜT L 353, 17.12.1990, lk 48–56), 92/19/EMÜ (EÜT L 104, 22.04.1992, lk 61–62), 96/18/EÜ (EÜT L 76, 26.03.1996, lk 21–22), 96/72/EÜ (EÜT L 304, 27.11.1996, lk 10–11), 98/95/EÜ (EÜT L 25, 01.02.1999, lk 1–26), 98/96/EÜ (EÜT L 25, 01.02.1999, lk 27–33), 2001/64/EÜ (EÜT L 234, 01.09.2001, lk 60–61), 2003/61/EÜ (ELT L 165, 03.07.2003, lk 23–28), 2004/55/EÜ (ELT L 114, 21.04.2004, lk 18–18). Minister Ester TUIKSOO Kantsler Ants NOOT Põllumajandusministri 13. augusti 2004. a määruse nr 134 «Söödakultuuride seemne kategooriad ning nõuded söödakultuuride seemne pakendamisele ja turustamisele1» lisa 1 KASVUAEGSELT KONTROLLITAVAD SÖÖDAKULTUURIDELE OHTLIKUKS LOETAVAD TAIMEHAIGUSED JA -KAHJURID 1. Taim peab olema piisavalt sordiehtne ja -puhas. Sordiehtsuse kontrollimisel võrdleb ametlik tunnustaja kasvavate taimede välistunnuseid sordikirjeldusega. Loodusest leitud ja kindlaks tehtud (kohaliku) sordi puhul peab sordikirjelduses olema viide sordi päritolu piirkonnale. 2. Ohtlike taimehaiguste ja -kahjurite (edaspidi taimekahjustajad) esinemist ning kasvavate taimede sordiehtsust kontrollitakse ametliku põldtunnustamise käigus. 3. Söödakultuuride sertifitseeritud seemne tootmiseks rajatud seemnepõld peab olema vähemalt üks kord ametlikult põldtunnustatud. 4. Sordi tootja esitab sertifitseerimise eesmärgil põldtunnustamise taotluse Taimetoodangu Inspektsioonile igal aastal 10. maiks. 5. Põldtunnustamise käigus kontrollib Taimetoodangu Inspektsiooni ametlik tunnustaja seemnepõllul kasvavate taimede vastavust määruse lisas sätestatud nõuetele. 6. Mittesordiehtsate taimede lubatud arv söödakultuuride, välja arvatud põldherne (Pisum sativum), põldoa (Vicia faba L. (partim) (edaspidi Vicia faba)), söödakaalika (Brassica napus var. napobrassica) või söödakapsa (Brassica oleracea L. convar. acephala) liikides on järgmine: Pindala Mittesordiehtsate taimede lubatud arv 30 m2 kohta eliitseemne tootmise puhul 1 10 m2 kohta sertifitseeritud seemne tootmise puhul 1 Aasnurmika (Poa pratensis L.) puhul on mittesordiehtsate taimede lubatud arv järgmine: Pindala Mittesordiehtsate taimede lubatud arv 20 m2 kohta eliitseemne tootmise puhul 1 10 m2 kohta sertifitseeritud seemne tootmise puhul 4 7. Põldherne (Pisum sativum), põldoa (Vicia faba), söödakaalika (Brassica napus var. napobrassica) või söödakapsa (Brassica oleracea L. convar. acephala) liikide sordid, mis klassifitseeritakse «apomiktiliste pisiliikidena», loetakse põldtunnustatuks, kui 10 m2 kohta esineb kuni kuus mittesordiehtsat taime. 8. Põllu agrotehniline seisund ja taimede arengustaadium peavad võimaldama adekvaatselt hinnata taimede liigiehtsust ja -puhtust, sordiehtsust ja -puhtust ning taimekahjustajate levikut. 9. Põllul ei tohi esineda eelkultuurist pärit taimi, mille seeme on laborikatse käigus raskesti eraldatav kasvava liigi ja sordi seemnest. Toodetava põllukultuuri liigist erineva raiheina (Lolium) või festuloliumi (x Festuloliumi) liigi taimede arv ei tohi olla suurem, kui on toodud alljärgnevas tabelis. Pindala Võõrliigi taimede lubatud arv 50 m2 kohta eliitseemne tootmise puhul 1 10 m2 kohta sertifitseeritud seemne tootmise puhul 1 10. Risttolmleva kultuuri kasvatamisel peab vahemaa sama liigi teise sordi põllust või sama sordi mittesordipuhtast külvist või lähedase liigi soovimatut tolmlemist põhjustada võivast külvist olema vähemalt sama suur, kui on toodud alljärgnevas tabelis. Põllukultuur Minimaalne vahemaa (m) Ristõielised (Brassica spp.): – eliitseemne tootmise puhul 400 – sertifitseeritud seemne tootmise puhul 200 Liigid või sordid, v.a ristõieliste (Brassica spp.), põldherne (Pisum sativum), nurmikate (Poa spp.) apomiktilised pisiliigid: – paljundamiseks ettenähtud seemne tootmise puhul põllul, mille pindala on kuni 2 ha 200 – paljundamiseks ettenähtud seemne tootmise puhul põllul, mille pindala on üle 2 ha 100 viimase kategooria seemne tootmise puhul põllul, mille pindala on kuni 2 ha 100 viimase kategooria seemne tootmise puhul põllul, mille pindala on üle 2 ha 50 11. Minimaalset vahemaad ei pea järgima, kui on olemas piisav kaitse võõrtolmlejate eest. 12. Teise liigi taimede või umbrohu rohke esinemise korral või kui põllu ääred on niitmata, võib ametlik tunnustaja seemnepõllu praakida. 13. Tarbeseemne tootmiseks rajatud seemnepõllu vastavust tarbeseemnele kehtestatud nõuetele kontrollib tootja, kellele on väljastatud tegevusluba. Kantsler Ants NOOT Põllumajandusministri 13. augusti 2004. a määruse nr 134 «Söödakultuuride seemne kategooriad ning nõuded söödakultuuride seemne pakendamisele ja turustamisele1» lisa 2 SEEMNELE ESITATAVAD KVALITEEDINÕUDED I. Sertifitseeritud seemne kvaliteedinõuded 1. Seeme peab olema piisavalt sordiehtne ja -puhas. Sordipuhtust kontrollitakse põldtunnustamise käigus. Sertifitseeritud seemne minimaalne sordipuhtus on järgmine: Liik Minimaalne sordipuhtus Aasnurmikas – Poa pratensis L. Söödakaalikas – Brassica napus var. napobrassica Söödakapsas – Brassica oleracea convar. acephala 98% Põldhernes – Pisum sativum Põlduba – Vicia faba: esimese põlvkonna sertifitseeritud seeme 99% teise põlvkonna sertifitseeritud seeme 98% 2. Sertifitseeritav seemnepartii on ühtlase kvaliteediga ja teistest partiidest eraldatud ning omanik on selle nõuetekohaselt märgistanud. 3. Seemne kasutusväärtust vähendavaid taimehaigusi ja -kahjureid, sh laokahjureid, võib ametlikus seemneproovis esineda võimalikult vähe. 4. Partiid, milles esineb tuulekaera (Avena fatua), ei sertifitseerita. 5. Taimetoodangu Inspektsioon sertifitseerib taotluse korral seemnepartii, mis: 1) põlvneb otse teises liikmesriigis või samaväärseks tunnistatud riigis sertifitseeritud eliitseemnest või esimese kategooria sertifitseeritud seemnest ja mis on selles riigis koristatud; 2) on tootjariigis tehtud põldtunnustamise käigus tunnistatud lisas 1 asjaomase kategooria seemnele kehtestatud nõuete kohaseks ning mille pakend on märgistatud ja partii on varustatud lisas 4 sätestatud etiketiga ja tootja dokumendiga. 6. Seemnepartii maksimaalsed lubatud suurused on järgmised: Järjekorra number Liik Partii maksimaalne kaal (t) Proovi minimaalne kaal (g) Proovi kaal teiste liikide seemnete määramiseks (g) 1 2 3 4 Kõrrelised 1. Soo-kastehein Agrostis canina L. 10 50 5 2. Suur kastehein Agrostis gigantea Roth (edaspidi Agrostis gigantea) 10 50 5 3. Valge kastehein Agrostis stolonifera L. 10 50 5 4. Harilik kastehein Agrostis capillaris L. 10 50 5 5. Aas-rebasesaba Alopecurus pratensis L. 10 100 30 6. Kõrge raikaerik Arrhenatherum elatius (L.) P. Beauv. ex J. S. ja K. B. Presl. (edaspidi Arrhenatherum elatius) 10 200 80 7. Lapik luste Bromus catharticus Vahl 10 200 200 8. Alaska luste Bromus sitchensis Trin. 10 200 200 9. Harilik sõrmrohi Cynodon dactylon (L.) Pers. (edaspidi Cynodon dactylon) 10 50 5 10. Harilik kerahein Dactylis glomerata L. 10 100 30 11. Roog-aruhein Festuca arundinacea 10 100 50 12. Lamba-aruhein Festuca ovina L. 10 100 30 13. Harilik aruhein Festuca pratensis 10 100 50 14. Punane aruhein Festuca rubra L. 10 100 30 15. Festulolium x Festulolium 10 200 60 16. Itaalia raihein Lolium multiflorum 10 200 60 17. Karjamaa-raihein Lolium perenne L. 10 200 60 18. Põld-raihein Lolium x boucheanum 10 200 60 19. Phalaris aquatica L. 10 100 50 20. Mugultimut Phleum bertolonii DC. (edaspidi Phleum bertolonii) 10 50 10 21. Põldtimut Phleum pratense 10 50 10 22. Murunurmikas Poa annua L. 10 50 10 23. Salunurmikas Poa nemoralis L. 10 50 5 24. Soonurmikas Poa palustris L. 10 50 5 25. Aasnurmikas Poa pratensis L. 10 50 5 26. Harilik nurmikas Poa trivialis L. 10 50 5 27. Aas-koldkaer Trisetum flavescens (L.) P. Beauv. 10 50 5 Liblikõielised 28. Kroon-magusristik Hedysarum coronarium L. – vili 10 1000 300 – seeme 10 400 120 29. Harilik nõiahammas Lotus corniculatus L. 10 200 30 30. Valge lupiin Lupinus albus L. 20 1000 1000 31. Ahtalehine lupiin Lupinus angustifolius L. 20 1000 1000 32. Kollane lupiin Lupinus luteus L. 20 1000 1000 33. Humallutsern Medicago lupulina L. 10 300 50 34. Harilik lutsern Medicago sativa L. 10 300 50 35. Hübriidlutsern Medicago x varia 10 300 50 36. Harilik esparsett Onobrychis viciifolia Scop. (edaspidi Onobrychis viciifolia) – vili 10 600 600 – seeme 10 400 400 37. Põldhernes Pisum sativum 20 1000 1000 38. Aleksandria ristik Trifolium alexandrium L. 10 400 60 39. Roosa ristik Trifolium hybridum L. 10 200 20 40. Kahkjaspunane ristik Trifolium incarnatum L. 10 500 80 41. Punane ristik Trifolium pratense L. 10 300 50 42. Valge ristik Trifolium repens L. 10 200 20 43. Pärsia ristik Trifolium resupinatum L. 10 200 20 44. Põld-lambalääts Trigonella foenum-graecum L. 10 500 450 45. Põlduba Vicia faba 20 1000 1000 46. Ungari hiirehernes Vicia pannonica Crantz (edaspidi Vicia pannonica) 20 1000 1000 47. Suvivikk Vicia sativa L. 20 1000 1000 48. Põld-hiirehernes Vicia villosa Roth (edaspidi Vicia villosa) 20 1000 1000 Muud liigid 49. Söödakaalikas Brassica napus var. napobrassica 10 200 100 50. Söödakapsas Brassica oleracea L. convar. acephala 10 200 100 51. Harilik keerispea Phacelia tanacetifolia Benth. 10 300 40 52. Õlirõigas Raphanus sativus L. var. oleiformis Pers. 10 300 300 Eestis sordilehte võetavad liigid 53. Ohtetu luste Bromus inermis Leyss 10 200 100 54. Päideroog Phalaris arundinacea L. 10 30 10 55. Sale haguhein Koeleria macrantha (Ledeb.) Schult. 10 25 10 56. Luht-kastevars Deschampsia caespitosa (L.) Beauv. 10 25 10 57. Ida-kitsehernes Galega orientalis L. 10 100 50 58. Valge mesikas Melilotus alba L. 10 50 25 7. Seemnepartii maksimaalne kaal võib olla kuni 5% lubatust suurem. 8. Eliitseeme peab olema piisavalt sordiehtne ja -puhas. Eliitseemne sordipuhtust kontrollitakse põldtunnustamise käigus. Põldherne (Pisum sativum), söödakaalika (Brassica napus var. napobrassica), söödakapsa (Brassica oleracea L. convar. acephala), põldoa (Vicia faba) ja aasnurmika (Poa pratensis L.) minimaalne sordipuhtus on 99,7%. 9. Sertifitseeritud seemne kategooriale kehtivad kvaliteedinäitajad on järgmised: Jrk nr Liik Idanevus Analüütiline puhtus Teiste liikide seemnete maksimaalne arv analüüsitud proovis Tingimused muu värvusega lupiini ja kibeda lupiini seemnete sisalduse osas minimaalne idanevus (% puhtast seemnest) maksimaalne kõvade seemnete sisaldus (% puhtast seemnest) minimaalne analüütiline puhtus (massiprotsentides) teiste liikide seemnete maksimaalne arv analüüsitud proovis (massiprotsentides) tuulekaer (Avena fatua), lõuna-kaer (Avena ludoviciana), viljatu kaer (Avena sterilis ) võrm (Cuscuta spp.) oblikas (Rumex spp.), v.a väike oblikas (Rumex acetosella) kokku üksik liik harilik orashein (Agropyron repens) põld-rebasesaba (Alopecurus myosuroides) mesikas (Melilotus spp.) põldrõigas (Raphanus raphanistrum) põldsinep (Sinapis arvensis) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 15 KÕRRELISED 1. Soo-kastehein Agrostis canina L. 751 90 2,0 1,0 0,3 0,3 0 010, 11 27 2. Suur kastehein Agrostis gigantea 801 90 2,0 1,0 0,3 0,3 0 010, 11 27 3. Valge kastehein Agrostis stolonifera L. 751 90 2,0 1,0 0,3 0,3 0 010, 11 27 4. Harilik kastehein Agrostis capillaris L. 751 90 2,0 1,0 0,3 0,3 0 010, 11 27 5. Aas-rebasesaba Alopecurus pratensis L. 701 75 2,5 1,0 6 0,3 0,3 0 010, 11 57 6. Kõrge raikaerik Arrhenatherum elatius 751 90 3,0 1,0 6 0,5 0,3 0 010, 11 57 7. Lapik luste Bromus catharticus Vahl 751 97 1,5 1,0 0,5 0,3 0 010, 11 107 8. Alaska luste Bromus sitchensis Trin. 751 97 1,5 1,0 0,5 0,3 0 010, 11 107 9. Harilik sõrmrohi Cynodon dactylon 701 90 2,0 1,0 0,3 0,3 0 010, 11 2 10. Harilik kerahein Dactylis glomerata L. 801 90 1,5 1,0 0,3 0,3 0 010, 11 57 11. Roog-aruhein Festuca arundinacea 801 95 1,5 1,0 0,5 0,3 0 010, 11 57 12. Lamba-aruhein Festuca ovina L. 751 85 2,0 1,0 0,5 0,3 0 010, 11 57 13. Harilik aruhein Festuca pratensis 801 95 1,5 1,0 0,5 0,3 0 010, 11 57 14. Punane aruhein Festuca rubra L. 751 90 1,5 1,0 0,5 0,3 0 010, 11 57 15. Festulolium x Festulolium 751 96 1,5 1,0 0,5 0,3 0 010, 11 57 16. Itaalia raihein Lolium multiflorum 751 96 1,5 1,0 0,5 0,3 0 010, 11 57 17. Karjamaa-raihein Lolium perenne L. 801 96 1,5 1,0 0,5 0,3 0 010, 11 57 18. Põld-raihein Lolium x boucheanum 751 96 1,5 1,0 0,5 0,3 0 010, 11 57 19. Phalaris aquatica L. 751 96 1,5 1,0 0,3 0,3 0 010, 11 5 20. Mugultimut Phleum bertolonii 801 96 1,5 1,0 0,3 0,3 0 011 5 21. Põldtimut Phleum pratense 801 96 1,5 1,0 0,3 0,3 0 011 5 22. Murunurmikas Poa annua L. 751 85 2,03 1,03 0,3 0,3 0 010, 11 57 23. Salunurmikas Poa nemoralis L. 751 85 2,03 1,03 0,3 0,3 0 010, 11 27 24. Soonurmikas Poa palustris L. 751 85 2,03 1,03 0,3 0,3 0 010, 11 27 25. Aasnurmikas Poa pratensis L. 751 85 2,03 1,03 0,3 0,3 0 010, 11 27 26. Harilik nurmikas Poa trivialis L. 751 85 2,03 1,03 0,3 0,3 0 010, 11 27 27. Aas-koldkaer Trisetum flvescens (L.) P. Beauv. 701 75 3,0 1,06 0,3 0,3 0 010, 11 27 LIBLIKÕIELISED 28. Kroon magusristik Hedysarum coronarium L. 751, 2 30 95 2,5 1,0 0,3 0 0 5 29. Harilik nõiahammas Lotus corniculatus L. 751, 2 40 95 1,84 1,04 0,3 0 012,13 10 30. Valge lupiin Lupinus albus L. 801, 2 20 98 0,55 0,35 0,3 0 010 57 8, 9 31. Ahtalehine lupiin Lupinus angustifolius L. 751, 2 20 98 0,55 0,35 0,3 0 010 57 8, 9 32. Kollane lupiin Lupinus luteus L. 801, 2 20 98 0,55 0,35 0,3 0 010 57 8, 9 33. Humallutsern Medicago lupulina L. 801, 2 20 97 1,5 1,0 0,3 0 012, 13 10 34. Harilik lutsern Medicago sativa L. 801, 2 40 97 1,5 1,0 0,3 0 012, 13 10 35. Hübriidlutsern Medicago x varia 801, 2 40 97 1,5 1,0 0,3 0 012, 13 10 36. Harilik esparsett Onobrychis viciifolia 751, 2 20 95 2,5 1,0 0,3 0 010 5 37. Põldhernes Pisum sativum 801 98 0,5 0,3 0,3 0 010 57 38. Aleksandria ristik Trifolium alexandrinum L. 801, 2 20 97 1,5 1,0 0,3 0 012, 13 10 39. Roosa ristik Trifolium hybridum L. 801, 2 20 97 1,5 1,0 0,3 0 012, 13 10 40. Kahkjaspunane ristik Trifolium incarnatum L. 751, 2 20 97 1,5 1,0 0,3 0 012, 13 10 41. Punane ristik Trifolium pra- tense L. 801, 2 20 97 1,5 1,0 0,3 0 012, 13 10 42. Valge ristik Trifolium repens L. 801, 2 40 97 1,5 1,0 0,3 0 012, 13 10 43. Pärsia ristik Trifolium resupinatum L. 801, 2 20 97 1,5 1,0 0,3 0 012, 13 10 44. Põld-lambalääts Trigonella foenumgraecum L. 801 95 1,0 0,5 0,3 0 010 5 45. Põlduba Vicia faba 801, 2 5 98 0,5 0,3 0,3 0 010 57 46. Ungari hiirehernes Vicia pannonica 851, 2 20 98 1,05 0,55 0,3 0 010 57 47. Suvivikk Vicia sativa L. 851, 2 20 98 1,05 0,55 0,3 0 010 57 48. Põld-hiirehernes Vicia villosa 851 20 98 1,05 0,55 0,3 0 010 57 MUUD LIIGID 49. Söödakaalikas Brassica napus var. napobrassica 801, 2 98 1,0 0,5 0,3 0,3 0 010, 11 5 50. Söödakapsas Brassica oleracea L. convar. acephala 751 98 1,0 0,5 0,3 0,3 0 010, 11 10 51. Harilik keerispea Phacelia tanacetifolia Benth. 801 96 1,0 0,5 0 010, 11 52. Õlirõigas Raphanus sativus L. var. oleiformis Pers. 801 97 1,0 0,5 0,3 0,3 0 010 5 EESTIS SORDILEHTE VÕETAVAD LIIGID 53. Ohtetu luste Bromus inermis Leyss. 80 85 2,0 1,0 0,3 0,3 5 54. Päideroog Phalaris arundinacea L. 75 95 2,0 1,0 0,3 0,3 5 55. Sale haguhein Koeleria macrantha (Ledeb.) Schult. 75 90 2,0 1,0 0,3 0,3 2 56. Luht-kastevars Deschampsia caespitosa (L.) Beauv. 75 95 2,0 1,0 0,3 0,3 5 57. Ida–kitsehernes Galega orientalis L. 60 40 97 1,5 0,3 0,3 0 0 0 5 58. Valge mesikas Melilotus alba L. 75 40 97 10 0,3 0,3 0 0 0 10 Sertifitseeritud seemnele kohaldatavad kvaliteedinõuded: 1 värske ja terve seeme, mis ei idane pärast eeltöötlemist, loetakse idanenud seemneks; 2 kõva seeme nimetatud maksimumsisalduses loetakse idanemisvõimeliseks; 3 nurmika (Poa spp.) liikide seeme loetakse puhtaks, kui selle proovi kaalus ei sisaldu üle 0,8% teiste nurmika (Poa spp.) liikide seemet; 4 hariliku nõiahamba (Lotus corniculatus L.) seeme loetakse puhtaks, kui selles proovi kaalus sisaldub kuni 1% punase ristiku ( Trifolium pratense L.) seemet; 5 valge lupiini (Lupinus albus L.), ahtalehise lupiini (Lupinus angustifolius L.), kollase lupiini (Lupinus luteus L.), põldherne (Pisum sativum), põldoa (Vicia faba spp.), ungari hiireherne (Vicia pannonica), suviviki (Vicia sativa) ja põld-hiireherne (Vicia villosa) liikide seeme loetakse puhtaks, kui nende proovi kaalus ei sisaldu üle 0,5% teiste samasse perekonda kuuluvate liikide seemet; 6 üksiku liigi seemnete suhtes ettenähtud protsenti ei kohaldata nurmikate (Poa spp.) seemnete puhul; 7 oblika (Rumex spp.), v.a väikese oblika (Rumex acetosella L.) seemnete arvu ei ole vaja kindlaks määrata, välja arvatud juhul, kui tekib kahtlus, kas 15. veerus sätestatud nõuded on täidetud; 8 teise värvusega lupiini seemnete protsent ei tohi ületada: 1) 2% kibeda lupiini seemnetest, 2) 1% muude lupiinide seemnetest; 9 kibeda lupiini seemnete protsent muude sortide kui kibeda lupiini seemnete hulgas ei tohi ületada 2,5%; 10 võrmi (Cuscuta spp.) seemnete arvu ei ole vaja kindlaks määrata, välja arvatud juhul, kui tekib kahtlus, kas 14. veerus sätestatud tingimused on täidetud; 11 ühe võrmi (Cuscuta ssp.) seemne esinemist ettenähtud massiga proovis ei käsitata ebapuhtusena, kui teises sama massiga proovis ei ole ühtegi võrmi (Cuscuta ssp.) seemet; 12 võrmi (Cuscuta ssp.) seemnete arvu kindlaksmääramiseks peab proovi mass olema kaks korda suurem kui punkti 7 veerus 4 asjaomase liigi puhul täpsustatud mass; 13 ühe võrmi (Cuscuta ssp.) seemne esinemist ettenähtud kaaluga proovis ei käsitata ebapuhtusena, kui teises, kaks korda suurema massiga proovis ei ole ühtegi võrmi (Cuscuta ssp.) seemet. 10. Eliitseemne kategooriale kehtivad kvaliteedinäitajad on järgmised: Jrk nr Liik Teiste liikide seemnete maksimaalne arv analüüsitud proovis tk Muud tingimused kokku (% kaalust) üksik liik oblikas (Rumex spp.), v.a väike oblikas (Rumex acetosella) harilik orashein (Agropyron repens) põld-rebasesaba (Alopecurus myosuroides) mesikas (Melilotus spp.) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 KÕRRELISED 1. Soo-kastehein Agrostis canina L. 0,3 20 1 1 1 10 2. Suur kastehein Agrostis gigantea Roth (edaspidi Agrostis gigantea) 0,3 20 1 1 1 10 3. Valge kastehein Agrostis stolonifera L. 0,3 20 1 1 1 10 4. Harilik kastehein Agrostis capillaris L. 0,3 20 1 1 1 10 5. Aas-rebasesaba Alopecurus pratensis 0,3 201 2 5 5 10 6. Kõrge raikaerik Arrhenatherum elatius 0,3 201 2 5 5 9, 10 7. Lapik luste Bromus catharticus Vahl 0,4 20 5 5 5 10 8. Alaska luste Bromus sitchensis Trin. 0,4 20 5 5 5 10 9. Harilik sõrmrohi Cynodon dactylon 0,3 201 1 1 1 10 10. Harilik kerahein Dactylis glomerata 0,3 201 2 5 5 10 11. Roog-aruhein Festuca arundinacea 0,3 201 2 5 5 10 12 Lamba-aruhein Festuca ovina L. 0,3 201 2 5 5 10 13. Harilik aruhein Festuca pratensis 0,3 201 2 5 5 10 14. Punane aruhein Festuca rubra L. 0,3 201 2 5 5 10 15. Festulolium x Festulolium 0,3 201 2 5 5 10 16 Itaalia raihein Lolium multiflorum 0,3 201 2 5 5 10 17. Karjamaa-raihein Lolium perenne L. 0,3 201 2 5 5 10 18. Põld-raihein Lolium x boucheanum 0,3 201 2 5 5 10 19. Phalaris aquatica L. 0,3 20 2 5 5 10 20. Mugultimut Phleum bertolonii 0,3 20 2 1 1 10 21. Põldtimut Phleum pratense 0,3 20 2 1 1 10 22. Murunurmikas Poa annua L. 0,3 202 1 1 1 6, 10 23. Salunurmikas Poa nemoralis L. 0,3 202 1 1 1 6, 10 24. Soonurmikas Poa palustris L. 0,3 202 1 1 1 6, 10 25. Aasnurmikas Poa pratensis L. 0,3 202 1 1 1 6, 10 26. Harilik nurmikas Poa trivialis L. 0,3 202 1 1 1 6, 10 27. Aas-koldkaer Trisetum flavescens (L.) P. Beauv. 0,3 203 1 1 1 9, 10 LIBLIKÕIELISED 28. Kroon magusristik Hedysarum coronarium L. 0,3 20 2 05 10 29. Harilik nõiahammas Lotus corniculatus L. 0,3 20 3 05 7, 10 30. Valge lupiin Lupinus albus L. 0,3 20 2 04 8, 11 31. Ahtalehine lupiin Lupinus angustifolius L. 0,3 20 2 04 8, 11 32. Kollane lupiin Lupinus luteus L. 0,3 20 2 04 8, 11 33. Humallutsern Medicago lupulina L. 0,3 20 5 05 10 34. Harilik lutsern Medicago sativa L. 0,3 20 3 05 10 35. Hübriidlutsern Medicago varia 0,3 20 3 05 10 36. Harilik esparsett Onobrychis viciifolia 0,3 20 2 04 37. Põldhernes Pisum sativum 0,3 20 2 04 38. Aleksandria ristik Trifolium alexandrium L. 0,3 20 3 05 10 39. Roosa ristik Trifolium hybridum L. 0,3 20 3 05 10 40. Kahkjaspunane ristik Trifolium incarnatum L. 0,3 20 3 05 10 41. Punane ristik Trifolium pratense L. 0,3 20 5 05 10 42. Valge ristik Trifolium repens L. 0,3 20 5 05 10 43. Pärsia ristik Trifolium resupinatum L. 0,3 20 3 05 10 44. Põld-lambalääts Trigonella foenumgraecum L. 0,3 20 2 04 45. Põlduba Vicia faba 0,3 20 2 04 46. Ungari hiirehernes Vicia pannonica 0,3 20 2 04 8 47. Suvivikk Vicia sativa L. 0,3 20 2 04 8 48. Põld-hiirehernes Vicia villosa 0,3 20 2 04 8 MUUD LIIGID 49. Söödakaalikas Brassica napus var. napobrassica 0,3 20 2 10 50. Söödakapsas Brassica oleracea L. convar. acephala 0,3 20 3 10 51. Harilik keerispea Phacelia tanacetifolia Benth. 0,3 20 52. Õlirõigas Raphanus sativus L. var. oleiformid Pers. 0,3 20 2 EESTIS SORDILEHTE VÕETAVAD LIIGID 53. Ohtetu luste Bromus inermis Leyss 0,3 20 5 5 5 54. Päideroog Phalaris arundinacea L. 0,3 20 2 5 5 55. Sale haguhein Koeleria macrantha (Ledeb.) Schult. 0,3 20 1 1 1 56. Luht-kastevars Deschampsia caespitosa (L.) Beauv. 0,3 20 2 5 5 57. Ida-kitsehernes Galega orientalis L. 0,3 20 2 0 58. Valge mesikas Melilotus alba L. 0,3 20 5 0 Eliitseemnele kohaldatavad kvaliteedinõuded: 1 kuni 80 nurmika (Poa spp.) seemne sisaldust ei käsitata ebapuhtusena; 2 4. veerus sätestatud tingimust ei kohaldata nurmika (Poa spp.) seemne suhtes. Kontrollitavasse liiki mittekuuluvate nurmikate (Poa spp.) liikide seemnete sisaldus 500 seemnest koosnevas proovis ei tohi olla suurem kui üks; 3 kuni 20 nurmika (Poa spp.) seemne sisaldust ei käsitata ebapuhtusena; 4 mesika (Melilotus spp.) seemnete arvu ei ole vaja kindlaks määrata, välja arvatud juhul, kui tekib kahtlus, kas 8. veerus sätestatud tingimused on täidetud; 5 ühe mesika (Melilotus spp.) seemne esinemist ettenähtud kaaluga proovis ei käsitata ebapuhtusena, kui teises, kaks korda suurema kaaluga proovis ei ole ühtegi mesika (Melilotus spp.) seemet; 6 punkti 9 «Sertifitseeritud seemne kvaliteedinõuded» tingimust3 ei kohaldata; 7 punkti 9 «Sertifitseeritud seemne kvaliteedinõuded» tingimust 4 ei kohaldata; 8 punkti 9 «Sertifitseeritud seemne kvaliteedinõuded» tingimust 5 ei kohaldata; 9 punkti 9 «Sertifitseeritud seemne kvaliteedinõuded» tingimust 6 ei kohaldata; 10 punkti 9 «Sertifitseeritud seemne kvaliteedinõuded» tingimust 11 ja 13 ei kohaldata; 11 kibeda lupiini seemnete protsent muude sortide kui kibeda lupiini seemnete hulgas ei tohi ületada 1%. 11. Tarbeseeme peab olema piisavalt liigipuhas. Tarbeseemne puhtuse nõue on teiste liikide seemnete puhtusele esitatavast nõudest 1% võrra madalam. 12. Murunurmika (Poa annua L.) tarbeseeme loetakse sordipuhtaks, kui teiste nurmikate liikide (Poa spp.) seemet ei esine selles üle 10%. 13. Nurmikate (Poa spp.) liikide tarbeseeme loetakse sordipuhtaks, kui teiste nurmikate (Poa spp.) liikide, välja arvatud murunurmika (Poa annua L.) seemet ei esine selles üle 3%. 14. Kroon-magusristiku (Hedysarum coronarium L.) tarbeseeme loetakse sordipuhtaks, kui mesikate ( Melilotus spp.) liikide seemet ei esine selles üle 1%. 15. Hariliku nõiahamba (Lotus corniculatus L.) tarbeseemnele ei kehti sertifitseeritud seemnele kehtestatud idanevuse nõue. 16. Lupiinide (Lupinus spp.) liikide tarbeseemnes: 1) ei tohi teist värvi seemnete protsent ületada 2%; 2) maguslupiini sordis ei tohi kibeda lupiini seemnete arv ületada 4%; 3) on minimaalne analüütiline sordipuhtus 97%. 17. Perekond hiireherne (Vicia spp.) liikide tarbeseeme loetakse sordipuhtaks, kui ungari hiireherne (Vicia pannonica), põld-hiireherne (Vicia villosa) ja nende sugulasliikide seemnete sisaldus selles ei ületa 6%. 18. Ungari hiireherne (Vicia pannonica), suviviki (Vicia sativa L.) ja põld-hiireherne (Vicia villosa ) minimaalne analüütiline sordipuhtus on 97%. Kantsler Ants NOOT Põllumajandusministri 13. augusti 2004. a määruse nr 134 «Söödakultuuride seemne kategooriad ning nõuded söödakultuuride seemne pakendamisele ja turustamisele1» lisa 3

Kantsler Ants NOOT Põllumajandusministri 13. augusti 2004. a määruse nr 134 «Söödakultuuride seemne kategooriad ning nõuded söödakultuuride seemne pakendamisele ja turustamisele1» lisa 4 AMETLIKU ETIKETI, TOOTJA ETIKETI JA SEEMNETUNNISTUSE VORMI JA SISU NÕUDED 1. Etiketi minimaalne suurus on 110 × 67 mm. 2. Supereliitseemne ametlik etikett on valget värvi violetse diagonaalse triibuga, eliitseemne ametlik etikett on valget värvi, sertifitseeritud seemne ja esimese põlvkonna sertifitseeritud seemne ametlik etikett on sinist värvi, teise põlvkonna sertifitseeritud seemne ametlik etikett on punast värvi ja nendele märgitakse: 1) sõnad «EL nõuded ja standardid»; 2) sertifitseerimisasutuse nimi ja liikmesriigi nimi või selle tähis; 3) pakendi ametliku sulgemise kuu ja aasta, märgituna «Suletud…. (kuu ja aasta)», või viimase sertifitseerimiseks võetud ametliku proovi võtmise kuu ja aasta, märgituna «Proov on võetud… (kuu ja aasta)»; 4) seemnepartii number; 5) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta); 6) sordinimi ladina tähtedega; 7) kategooria; 8) tootjariigi nimi; 9) deklareeritud neto- või brutokaal või seemnete arv; 10) dražeerimisainete, granuleeritud pestitsiidide või muude tahkete lisandite kasutamise korral ligikaudne seemnete puhaskaalu ja kogukaalu vaheline suhe; 11) eliitseemnele järgnevate põlvkondade arv sertifitseeritud seemne puhul; 12) heintaimede sortide seemne puhul, mis ei ole ette nähtud sööda tootmiseks, sõnad «Ei ole ette nähtud sööda tootmiseks»; 13) idanevuse uue kontrolli korral sertifitseerimisasutuse nimi ja liikmesriigi nimi või selle tähis. Selle teabe võib ametlikul kleeppaberil lisada ametliku etiketi juurde; 14) Eestis pakendatud seemne puhul seemne puhtus, idanevus, 1000 tera mass ja pakendaja number. 3. Tarbeseemne tootja etikett on pruuni värvi ja sellele märgitakse: 1) sõnad «EL nõuded ja standardid»; 2) sõnad «Tarbeseeme (sordiehtsana mittesertifitseeritud)»; 3) järelevalveasutuse nimi ja liikmesriigi nimi või selle tähis; 4) seemnepartii number; 5) pakendi ametliku sulgemise kuu ja aasta, märgituna «Suletud…. (kuu ja aasta)», või viimase ametliku proovi võtmise kuu ja aasta, märgituna «Proov on võetud… (kuu ja aasta)»; 6) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta); 7) tootjariigi nimi või tootjariigi piirkond; 8) deklareeritud neto- või brutokaal või seemnete arv; 9) dražeerimisainete, granuleeritud pestitsiidide või muude tahkete lisandite kasutamise korral ligikaudne seemnete puhaskaalu ja kogukaalu vaheline suhe; 10) idanevuse uue kontrolli korral sertifitseerimisasutuse nimi ja liikmesriigi nimi või selle tähis. Selle teabe võib ametlikul kleeppaberil lisada ametliku etiketi juurde. 4. Seemnesegu ametlik etikett on rohelist värvi ja sellele märgitakse: 1) kasutusotstarve, märgituna «seemnesegu ……….»; 2) sertifitseerimisasutuse nimi ja liikmesriigi nimi või selle tähis; 3) seemnepartii number; 4) pakendi ametliku sulgemise kuu ja aasta, märgituna «Suletud…. (kuu ja aasta)»; 5) koostis protsentides liikide ja sortide kaupa. Kui andmed koostise kohta on ostjale kirjalikult edastatud ja ametlikult registreeritud, siis märgitakse ainult seemnesegu nimetus; 6) deklareeritud neto- või brutokaal või seemnete arv; 7) dražeerimisainete, granuleeritud pestitsiidide või muude tahkete lisandite kasutamise korral ligikaudne seemnete puhaskaalu ja kogukaalu vaheline suhe; 8) idanevuse uue kontrolli korral sertifitseerimisasutuse nimi ja liikmesriigi nimi või selle tähis. Selle teabe võib ametlikul kleeppaberil lisada ametliku etiketi juurde. 5. Supereliitseemne EL väikepakendi etikett on valget värvi violetse diagonaalse triibuga, eliitseemne etikett on valget värvi, sertifitseeritud seemne ja esimese põlvkonna sertifitseeritud seemne pakendi etikett on sinist värvi, teise põlvkonna sertifitseeritud seemne pakendi etikett on punast värvi ning nendele märgitakse: 1) sõnad «EL B-väikepakend»; 2) märgistamise eest vastutava tootja nimi ja aadress või tunnusmärk; 3) ametlikult määratud seerianumber; 4) seerianumbri määranud asutuse nimi ja liikmesriigi nimi või selle tähis; 5) viitenumber juhul, kui ametlik seerianumber ei võimalda sertifitseeritud seemne partiid kindlaks teha; 6) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta); 7) sordinimi ladina tähtedega; 8) kategooria; 9) deklareeritud neto- või brutokaal või seemnete arv; 10) dražeerimisainete, granuleeritud pestitsiidide või muude tahkete lisandite kasutamise korral ligikaudne seemnete puhaskaalu ja kogukaalu vaheline suhe; 11) selliste heintaimede sortide seemne puhul, mis ei ole ette nähtud sööda tootmiseks, sõnad «Ei ole ette nähtud sööda tootmiseks». 6. Tarbeseemne EL B-väikepakendi või tootja etikett on pruuni värvi ning sellele märgitakse: 1) sõnad «EL B-väikepakend»; 2) märgistamise eest vastutava tootja nimi ja aadress või tunnusmärk; 3) ametlikult määratud seerianumber; 4) seerianumbri määranud asutuse nimi ja liikmesriigi nimi või selle tähis; 5) viitenumber juhul, kui ametlik seerianumber ei võimalda sertifitseeritud seemne partiid kindlaks teha; 6) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta); 7) sõna «Tarbeseeme»; 8) deklareeritud neto- või brutokaal või seemnete arv; 9) dražeerimisainete, granuleeritud pestitsiidide või muude tahkete lisandite kasutamise korral ligikaudne seemnete puhaskaalu ja kogukaalu vaheline suhe. 7. Seemnesegude EL A- või B-väikepakendi või tootja etikett on rohelist värvi ning sellele märgitakse: 1) sõnad «EL A-väikepakend» või «EL B-väikepakend»; 2) segu identifitseerimisnumbri eest vastutava tootja nimi ja aadress; 3) EL B-väikepakendi puhul ametlikult määratud seerianumber; 4) EL B-väikepakendi puhul seerianumbri määranud asutuse nimi ja liikmesriigi nimi või selle tähis; 5) EL B-väikepakendi puhul viitenumber juhul, kui ametlik seerianumber ei võimalda sertifitseeritud seemnepartiid kindlaks teha; 6) EL A-väikepakendi puhul seemnepartii kindlaksmääramiseks viitenumber; 7) EL A-väikepakendi puhul liikmesriigi nimi või selle tähis; 8) kasutusotstarve, märgituna «seemnesegu ……….» ; 9) deklareeritud neto- või brutokaal või seemnete arv; 10) dražeerimisainete, granuleeritud pestitsiidide või muude tahkete lisandite kasutamise korral ligikaudne seemnete puhaskaalu ja kogukaalu vaheline suhe; 11) koostis protsentides liikide ja vajaduse korral sortide kaupa ladina tähtedega; kui andmed koostise kohta on ostjale kirjalikult edastatud ja ametlikult registreeritud, siis märgitakse ainult seemnesegu nimetus. 8. Teises liikmesriigis või samaväärseks tunnistatud riigis toodetud lõpuni sertifitseerimata seemne ametlik etikett on halli värvi ja sellele märgitakse: 1) põldtunnustamise eest vastutava järelevalveasutuse nimi ja liikmesriigi nimi või samaväärseks tunnistatud riigi nimi või selle tähis; 2) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta); 3) sordinimi ladina tähtedega; 4) põllu number või partiinumber; 5) kategooria; 6) deklareeritud neto- või brutokaal; 7) sõnad «Lõpuni sertifitseerimata seeme». 9. Teises liikmesriigis või samaväärseks tunnistatud riigis toodetud lõpuni sertifitseerimata seemne dokumendile märgitakse: 1) dokumendi väljastanud järelevalveasutuse nimi ja liikmesriigi nimi või samaväärseks tunnistatud riigi nimi või selle tähis; 2) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta); 3) sordinimi ladina tähtedega; 4) kategooria; 5) seemne tootmise algmaterjaliks olnud seemnepartii number või andmed kategooria kohta ja riik või riigid, kus seeme on sertifitseeritud; 6) põllu number või partiinumber; 7) hektarites selle põllu pindala, millel etiketiga varustatud seeme on toodetud; 8) koristatud seemne kogus ja pakendite arv; 9) sertifitseeritud seemne puhul eliitseemnele järgnevate põlvkondade arv; 10) laboratoorse eelanalüüsi andmed, kui seda nõutakse; 11) sertifitseerimisasutuse tõend selle kohta, et põldtunnustamisele esitatavad nõuded on täidetud. 10. Ühendusevälisest riigist imporditud üle kahekilogrammiste seemnekoguste turustamisel märgitakse tootja dokumendile või etiketile: 1) sertifitseerimisasutuse nimi ja riigi nimi või selle tähis; 2) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta); 3) sordinimi ladina tähtedega; 4) kategooria; 5) eksportiva riigi nimi; 6) importija nimi; 7) deklareeritud neto- või brutokaal. 11. Hariliku lutserni sordi «ABT 205» ja hariliku nõiahamba sordi «Norcen» seemnepartii turustamise puhul märgitakse etiketile: 1) sõnad «Taimetoodangu Inspektsioon», «Eesti» või «EE»; 2) seemnepartii number; 3) pakendi ametliku sulgemise kuu ja aasta, märgituna «Suletud…. (kuu ja aasta)», või viimase sertifitseerimiseks võetud ametliku proovi võtmise kuu ja aasta, märgituna «Proov on võetud… (kuu ja aasta)»; 4) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta); 5) sordinimi ladina tähtedega; 6) kategooria; 7) deklareeritud neto- või brutokaal; 8) dražeerimisainete, granuleeritud pestitsiidide või muude tahkete lisandite kasutamise korral ligikaudne seemnete puhaskaalu ja kogukaalu vaheline suhe; 9) idanevuse uue kontrolli korral sõnad «Uuesti kontrollitud … (kuu ja aasta)» ning «Taimetoodangu Inspektsioon». Selle teabe võib ametlikul kleeppaberil lisada ametliku etiketi juurde; 10) sõnad «Lubatud turustada ainult Eesti Vabariigi territooriumil kuni 30. aprillini 2007. a.» 12. Seemnetunnistuse vormi ja sisu nõuded on järgmised

Kantsler Ants NOOT