Riigikogu — Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vaheline Balti ühistransiidi protseduuri kokkulepe — RT II, 6, 42

Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vaheline Balti ühistransiidi protseduuri kokkuleppe denonsseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta Balti ühistransiidi protseduuri kokkulepe Eesti Vabariik, Läti Vabariik ja Leedu Vabariik, edaspidi -- «Osapooled», võttes arvesse fakti, et Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi lõppeesmärgiks on saada Euroopa Liidu liikmeteks; võttes arvesse vabakaubanduskokkulepet Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahel, mis on alla kirjutatud 13. septembril 1993; võttes arvesse Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi valitsusjuhtide kohtumistel vastu võetud resolutsiooni VIA BALTICA kohta, mis on alla kirjutatud 13. veebruaril 1995 Riias, ja 6. veebruaril 1997 Tallinnas alla kirjutatud resolutsiooni transiitvedude parandamise kohta, millega Osapooli kutsuti üles looma Balti transiidisüsteemi, mille aluseks on Ühistransiidi protseduuri konventsiooni (Interlaken, 1987) sätted; võttes arvesse, et «ühtset administratiivdokumenti» (edaspidi -- SAD-dokument) juba kasutatakse tollitransiidi protseduurideks kõikide Osapoolte poolt; kavatsedes tulevikus ühineda eelmainitud ühistransiidi protseduuri konventsiooniga; on otsustanud sõlmida alljärgneva Kokkuleppe: ÜLDSÄTTED Artikkel 1 1. Käesolev Kokkulepe sätestab meetmed transiitkauba, kaasa arvatud, kui see on rakendatav, ümber laaditud, edasi saadetud või eelnevalt ladustatud kauba veoks Osapoolte vahel, võttes kasutusele «Balti Ühistransiidi protseduuri», sõltumata kauba liigist ja päritolust. 2. (Käesolev artikkel ei sisalda punkti 2.) 3. Balti Ühistransiidi protseduuri puhul järgitavad reeglid on sätestatud käesoleva Kokkuleppe I ja II lisas, kusjuures peavad olema täidetud allpool artiklites 7 ja 12 määratletud nõuded. 4. Balti Ühistransiidi protseduuri jaoks vormistatavad transiidideklaratsioonid ja -dokumendid peavad vastama käesoleva Kokkuleppe III lisale ning olema koostatud selle lisa alusel. 5. Reeglid, mis tagavad Kokkuleppe Osapooles tekkivate nõuete täitmise teises Osapooles, on sätestatud käesoleva Kokkuleppe IV lisas. Artikkel 2 1. Balti Ühistransiidi protseduuri kirjeldatakse edaspidi kui T1B-protseduuri. 2. T1B-protseduuri võib rakendada kauba suhtes, mida veetakse vastavuses artikli 1 punktiga 1. 3. (Käesolev artikkel ei sisalda punkti 3.) 4. (Käesolev artikkel ei sisalda punkti 4.) Artikkel 3 1. Käesolevas Kokkuleppes kasutatakse termineid järgmises tähenduses: (a) «transiit» tähendab tolliprotseduuri, millega kaupa veetakse pädevate ametiasutuste kontrolli all Kokkuleppe Osapoole ühest tollipunktist kas sama Osapoole mingisse teise tollipunkti või üle vähemalt ühe riigipiiri teise Osapoole tollipunkti; (b) (käesolev punkt ei sisalda lõiku (b)); (c) «kolmas riik» tähendab mistahes riiki, mis ei ole käesoleva Kokkuleppe Osapooleks. 2. (Käesolev artikkel ei sisalda punkti 2.) 3. (Käesolev artikkel ei sisalda punkti 3.) Artikkel 4 1. Käesolev Kokkulepe ei piira teiste rahvusvaheliste kokkulepete rakendamist, mis puudutavad transiidiprotseduuri, kusjuures tingimuseks on, et järgitakse neid käesoleva Kokkuleppega ette nähtud piiranguid eelmainitud kokkulepete rakendamisel, mis puudutavad kauba Osapoole territooriumil asuvast ühest punktist teise sama Osapoole territooriumil asuvasse punkti vedamist ning piiranguid dokumentide väljaandmisel, mis tõendavad kauba mingi riigi staatust. 2. Käesolev Kokkulepe ei piira ka: (a) kauba liikumist «ajutise sisseveo protseduuriga» ja (b) kokkulepete rakendamist, mis puudutavad piiriliiklust. Artikkel 5 (Käesolev Kokkulepe ei sisalda artiklit 5.) Artikkel 6 Tingimusel, et on tagatud kauba suhtes kohaldatavate meetmete rakendamine, võivad Osapooled T1B-protseduuri raames endi vahel kahepoolsete kokkulepetega kasutusele võtta lihtsustatud protseduurid, mis peavad vajaduse korral vastama II lisas sätestatavatele kriteeriumidele ja mida rakendatakse teatud veoviiside või kindlaks määratud ettevõtete suhtes. Taolistest kokkulepetest teavitatakse käesoleva Kokkuleppe Ühiskomiteed (vt artiklid 14 ja 15) ja Osapoolt, mis ei ole ühinenud taolise kahepoolse kokkuleppega. Transiidiprotseduuri rakendamine Artikkel 7 1. Vastavalt käesoleva Kokkuleppe erisätetele on Osapoolte pädevatele tolliasutustele antud õigus täita lähte-, vahe- ja sihttollipunktide ning garantiitolliasutuste funktsioone. 2. (Käesolev artikkel ei sisalda punkti 2.) 3. Kui mitu kaubasaadetist on koondatud grupisaadetiseks ja laaditud ühele transpordivahendile (I lisa artikli 12 punkti 2 tähenduses) ja kui need on ühest lähtetollipunktist ühte sihttollipunkti ühele kaubasaajale välja saadetud kui koondveos üheainsa T1B-veona ühe printsipaali poolt, võib Osapool nõuda, et taolised kaubasaadetised oleksid hõlmatud üheainsa T1B-deklaratsiooniga ja selle juurde kuuluvate vastavate lastinimekirjadega, välja arvatud juhtudel, mis on erandlikud ja nõuetekohaselt õigustatud. 4. Isikult, kes täidab Osapoole piiritollipunktis ekspordiformaalsusi, ei nõuta tema poolt väljasaadetava kauba suunamist T1B-protseduurile, sõltumata tolliprotseduurist, millele kaup allutatakse naaberriigi piiritollipunktis. 5. Osapoole piiritollipunkt, kus täidetakse ekspordiformaalsusi, võib keelduda kauba suunamisest T1B-protseduurile, kui see protseduur on ette nähtud lõpetada selle tollipunkti vahetus naabruses asuvas piiritollipunktis. Artikkel 8 Kauba edasitoimetamisel T1B-deklaratsiooniga ei tohi saadetisele kaupa lisada, seda eemaldada ega asendada, eriti juhtudel, kui toimub kaubasaadetiste jaotamine osadeks, ümberlaadimine või ühte laadungisse paigutamine. Artikkel 9 (Käesolev Kokkulepe ei sisalda artiklit 9.) Artikkel 10 1. T1B-veo kohta tuleb vormistada tagatis, mis kehtib kõigis selle transiitveoga hõlmatud Osapooltes, välja arvatud juhtudel, kui käesoleva artikli punktis 2 või Kokkuleppe lisades on sätestatud teisiti. 2. Punkti 1 sätted ei vähenda õigust: (a) Osapooltel omavahel kokku leppida, et tagatise nõudmisest loobutakse T1B-vedude korral, mis viiakse läbi ainult nende Osapoolte territooriumidel; (b) Osapooltel mitte nõuda tagatist T1B-veo osa eest lähtepunkti ja esimese vahetollipunkti vahel. 3. Lisades I ja II nimetatud kindlasummalise tagatise puhul eküü väärtus vastava Osapoole riiklikus valuutas arvutatakse selle Osapoole riigipanga poolt määratud oktoobrikuu esimese tööpäeva vahetuskursi alusel ja rakendatakse sellele järgneva aasta 1. jaanuarist. Kui vahetuskurssi Osapoole valuutas ei ole võimalik kindlaks määrata, rakendatakse esimese päeva avaldatud vahetuskurssi pärast oktoobrikuu esimest tööpäeva, kasutades viimati avaldatud varasema päeva vahetuskurssi. Artikkel 11 1. Üldreeglina tagatakse kauba identifitseerimine tollitõkendite (plommide) paigaldamisega. 2. Plommitud peavad olema: (a) ruum, kuhu kaup on pandud (kui transpordivahend on juba kinnitatud transiitvedudeks muude eeskirjade järgi või kui selle on tollitõkendite paigaldamiseks kõlbulikuks tunnistanud lähtetollipunkt); (b) muudel juhtudel -- iga üksik pakkeüksus. 3. Transpordivahendi võib tunnistada kõlblikuks tollitõkendite paigaldamiseks tingimusel, et: (a) tollitõkendid on sellele paigaldatavad lihtsalt ja tõhusalt; (b) transpordivahend on konstrueeritud selliselt, et kaupa ei saa veosele lisada ega sellest eemaldada nähtavaid muukimisjälgi jätmata või tollitõkendeid lahti murdmata; (c) transpordivahendis ei ole varjatud paiku kauba peitmiseks; (d) laadungi jaoks mõeldud ruumid on pädevatele ametiisikutele läbivaatuse teostamiseks hõlpsasti ligipääsetavad. 4. Lähtetollipunkt võib loobuda tollitõkendite paigaldamisest, kui võrreldes muude võimalike identifitseerimismeetmetega teeb kauba kirjeldus T1B-deklaratsioonil või lisadokumentides selle kauba hõlpsasti identifitseeritavaks. Artikkel 12 1. T1B-deklaratsiooni eksemplari 4 üks lisakoopia antakse üle (välja arvatud juhtudel, kui Kokkuleppe mingi Osapool seda ei nõua) statistika koostamiseks transiitveo esimesele vahetollipunktile iga Osapoole territooriumil. 2. Eelmainitud lisakoopia üleandmist ei nõuta siiski juhtudel, kui kaupa veetakse tingimuste puhul, mis on sätestatud II lisa IV tiitli peatükis 1. 3. Printsipaal või tema volitatud esindaja annavad Osapoolte transiidistatistika eest vastutavate riiklike teenistuste taotlusel neile kogu teabe, mis puudutab T1B-deklaratsiooni ja mis on vajalik statistika koostamiseks. Administratiivabi Artikkel 13 1. Asjassepuutuvate Osapoolte pädevad ametiasutused annavad teineteisele üle nende käsutuses oleva teabe, mis on tähtis käesoleva Kokkuleppe nõuetekohase rakendamise kontrollimiseks. 2. Kui see on vajalik, edastavad asjassepuutuvate Osapoolte pädevad ametiasutused teineteisele kõik tuvastatud faktid, dokumendid, aruanded, uurimiste protokollid ja muu teabe, mis puudutavad T1B-protseduuriga läbi viidud vedusid ja samuti seaduste või teiste õigusaktide rikkumisi, mis on toimunud seoses taolise veoga. Vajadusel edastavad pädevad ametiasutused teineteisele kõik muud tuvastatud faktid kauba kohta, mille osas toimub vastastikune abistamine ja mis oli allutatud tolliladustamise protseduurile. 3. Kui kahtlustatakse seaduste või teiste õigusaktide rikkumist seoses kaubaga, mis on ühe Osapoole territooriumile sisse toodud teise Osapoole territooriumilt, mis on läbinud Osapoole territooriumi või mis on olnud tolliladustamise protseduuril, edastavad asjassepuutuvate Osapoolte pädevad ametiasutused taotluse korral teineteisele kogu teabe, mis puudutab: (a) tingimusi selle kauba veol: -- kui kaup saabus T1B-deklaratsiooniga selle Osapoole territooriumile, millele on adresseeritud maksutaotlus (sõltumata sellest, millisel viisil see kaup oli edasi saadetud), või -- sõltumata sellest, millisel viisil kaup oli saabunud, oli kaup selle Osapoole territooriumilt, millele on adresseeritud abitaotlus, edasi saadetud T1B-deklaratsiooniga; (b) tingimusi selle kauba ladustamisel ajal, mil kaup saabus T1B-deklaratsiooniga selle Osapoole territooriumile, millele abitaotlus on adresseeritud, või kui kaup oli selle Osapoole territooriumilt edasi saadetud T1B-deklaratsiooniga. 4. Maksetaotluses, mis on esitatud punktide 1--3 järgi, tuleb täpselt määratleda juht või juhud, millele taotlus viitab. 5. Kui Osapoole pädev ametiasutus taotleb abi, mida ta ise taotluse korral ei oleks võimeline osutama, juhib ta oma taotluses sellele tähelepanu. Sellise taotluse täitmise või mittetäitmise kohta langetab taotluse saanud pädev ametiasutus otsuse omal äranägemisel. 6. Vastavuses punktidega 1, 2 ja 3 saadud teavet tuleb kasutada ainult käesoleva Kokkuleppe eesmärgil ja sellele teabele tagatakse teavet saanud Osapooles samasugune kaitse nagu on samalaadsele teabele tagatud selle Osapoole seadusega. Taolist teavet võib teistel eesmärkidel kasutada ainult selle pädeva ametiasutuse kirjalikul loal, kes selle teabe andis, ja tingimusel, et järgitakse selle ametiasutuse poolt sätestatud piiranguid. Maksete sissenõudmine Artikkel 13a Asjassepuutuvate Osapoolte pädevad ametiasutused peavad vastavuses IV lisa sätetega osutama teineteisele abi maksete sissenõudmiseks juhul, kui need nõuded on tekkinud seoses T1B-veoga. Ühiskomitee Artikkel 14 1. Käesolevaga on moodustatud Ühiskomitee, milles on võrdselt esindatud Kokkuleppe kõik Osapooled. 2. Ühiskomitee tegutseb vastastikusel kokkuleppel. 3. Ühiskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas. Kokkuleppe iga Osapool võib taotleda koosoleku toimumist. 4. Ühiskomitee võtab vastu oma protseduurireeglid, mis muuhulgas sisaldavad sätteid koosolekute kokkukutsumise kohta ning esimehe ja tema ametisolekuaja määramise kohta. 5. Ühiskomitee võib otsustada moodustada alamkomitee või töögrupi, mis abistaks Ühiskomiteed tema tööülesannete täitmisel. Artikkel 15 1. Ühiskomitee on vastutav käesoleva Kokkuleppe haldamise ja selle nõuetekohase rakendamise tagamise eest. Sel eesmärgil informeerivad Kokkuleppe Osapooled Ühiskomiteed korrapäraselt nende poolt omandatud kogemustest käesoleva Kokkuleppe rakendamisel ja annavad oma soovitusi; punktiga 3 ette nähtud juhtudel võtab Ühiskomitee vastu otsuseid. 2. Ühiskomitee soovitusel rakendatakse järgmisi meetmeid: (a) käesoleva Kokkuleppe parandused, mis ei kuulu punkti 3 alla; (b) muud meetmed, mille kohaldamist nõutakse Kokkuleppe rakendamiseks. 3. Oma otsusega võtab Ühiskomitee vastu järgmisi meetmeid: (a) parandused käesoleva Kokkuleppe lisades; (b) parandused eküü määratlemises vastavalt artiklile 10(3); (c) muud parandused käesolevas Kokkuleppes, mis tulenevad Kokkuleppe lisades tehtud parandustest; (d) meetmed, mida tuleb rakendada vastavalt I lisa artiklile 28(2); (e) (käesolev punkt ei sisalda lõiku (e)); (f) (käesolev punkt ei sisalda lõiku (f)); Otsused, mis on vastu võetud vastavalt eeltoodud punktidele (a)--(d), jõustatakse Kokkuleppe Osapoolte poolt vastavuses nende riikide endi õigusaktidega. 4. Kui Osapoole esindaja Ühiskomitees on nõustunud otsusega tingimusel, et järgitakse põhiseaduse nõudeid, jõustub see otsus (juhul, kui selles otsuses pole märgitud kuupäeva) järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui on teatatud, et nimetatud eriarvamus ei ole enam jõus. 5. (Käesolev artikkel ei sisalda punkti 5.) 6. (Käesolev artikkel ei sisalda punkti 6.) Kolmandate riikide ühinemine Kokkuleppega Artikkel 15a (Käesolev Kokkulepe ei sisalda artiklit 15a.) Mitmesugused sätted ja lõppsätted Artikkel 16 Võttes arvesse vajadust vähendada kaubavedude teostajatele täitmiseks ette nähtud formaalsusi ja vajadust saavutada vastastikku rahuldavaid lahendusi Kokkuleppe sätete rakendamisest tulenevatele probleemidele, võtab käesoleva Kokkuleppe iga Osapool tarvitusele vajalikud meetmed, et tagada Kokkuleppe sätete tõhus ja kooskõlastatud rakendamine. Artikkel 17 Kokkuleppe Osapooled hoiavad teineteist pidevalt kursis sätetega, mida nad võtavad vastu käesoleva Kokkuleppe rakendamiseks. Artikkel 18 Käesoleva Kokkuleppe sätted ei takista kauba impordi, ekspordi või transiidi suhtes nende keeldude ja piirangute rakendamist, mis on sätestatud Kokkuleppe Osapoolte poolt ja mille rakendamine on õigustatud ühiskonna moraali; riigi poliitika või julgeoleku; inimeste, loomade ja taimede elu ja tervise; riigi kunstiliste, ajalooliste või arheoloogiliste väärtuste kaitse või tööstus- või äriomandi kaitse tõttu. Artikkel 19 Käesoleva Kokkuleppe juurde kuuluvad lisad on käesoleva Kokkuleppe lahutamatuks osaks. Artikkel 20 1. Käesolev Kokkulepe kehtib selle Kokkuleppe Osapoolte territooriumide suhtes. 2. (Käesolev artikkel ei sisalda punkti 2.) Artikkel 21 Kokkuleppe Osapool võib käesolevast Kokkuleppest lahti öelda, teatades kirjalikult sellest 12 kuud ette Kokkuleppe depositooriumile, kes teatab sellest teistele Osapooltele. Artikkel 22 1. Käesolev Kokkulepe jõustub 1. jaanuaril 1999 tingimusel, et Osapooled on enne 1. novembrit 1998 andnud Kokkuleppe depositooriumina tegutsevale Leedu Vabariigi Välisministeeriumile üle oma riigi poolt Kokkuleppe vastuvõtmist käsitlevad ametlikud dokumendid. 2. Kui käesolev Kokkulepe ei jõustu 1. jaanuaril 1999, jõustub see teise kuu esimesel päeval, viimase ühinemisdokumendi esitamisest arvates. 3. Käesoleva Kokkuleppe depositoorium teatab kõikidele Osapooltele Kokkuleppe iga Osapoole ühinemisdokumendi vastuvõtmise kuupäeva ja käesoleva Kokkuleppe jõustumise kuupäeva. Artikkel 23 (Käesolev Kokkulepe ei sisalda artiklit 23.) Artikkel 24 Käesolev Kokkulepe, mis on koostatud ühes eksemplaris inglise, eesti, leedu ja läti keeles kõikide tekstide võrdse autentsusega, antakse hoiule Leedu Vabariigi Välisministeeriumi arhiivi, kes saadab nende eksemplaride kinnitatud koopiad Kokkuleppe kõikidele Osapooltele. Juhul, kui tekivad lahkarvamused käesoleva Kokkuleppe tõlgendamisel, lähtutakse Kokkuleppe ingliskeelsest tekstist. Koostatud Siguldas 10 juulil 1998. Eesti Vabariigi valitsuse nimel Mart SIIMANN Läti Vabariigi valitsuse nimel Vilis KRIÐTOPANS Leedu Vabariigi valitsuse nimel Gediminas VAGNORIUS I lisa I tiitel ÜLDSÄTTED Artikkel 1 1. Käesolevas Kokkuleppes sätestatud Balti Ühistransiidi protseduuri rakendatakse kauba vedamisel vastavuses käesoleva Kokkuleppe artikliga 1(1). 2. Vastavalt käesoleva Kokkuleppe artiklile 2 on transiidi-protseduuriks T1B-protseduur. Artikkel 2 (Käesolev artikkel ei sisalda alapunkte (a) ja (b).) Käesolevas Kokkuleppes kasutatakse termineid järgmises tähenduses: (c) «pädevad ametiasutused» tähendab tolli- või muid asutusi, kes on vastutavad käesoleva Kokkuleppe rakendamise eest vastavuses seadustega, mis kehtivad Kokkuleppe Osapooles, kus eelmainitud ametiasutus asub; (d) «printsipaal» tähendab isikut, kes isiklikult või volitatud esindaja kaudu avaldab vastava deklaratsiooni esitamisega soovi viia läbi transiitvedu; (e) «transpordivahend» tähendab: -- ükskõik millist maanteesõidukit, haagist või poolhaagist, -- ükskõik millist konteinerit «konteinerite tollikonventsiooni» tähenduses (kui seda veetakse maanteed mööda); (f) «lähtetollipunkt» tähendab pädeva ametiasutuse kontrollpunkti, kus transiitvedu algab; (g) «vahetollipunkt» tähendab tollipunkti (-posti) Kokkuleppe muu Osapoole (mitte lähteriigi) territooriumile sisenemise punktis; (h) «sihttollipunkt» tähendab pädeva ametiasutuse (tolli) kontrollpunkti, kus transiidiprotseduurile allutatud kaup tuleb esitada transiitveo lõpetamiseks; (i) «garantiitolliasutus» tähendab vastava pädeva ametiasutuse (tolli) kontrollpunkti, kuhu on esitatud üldtagatis või kindlasummaline tagatis; (j) «sisepiir» tähendab kahe Osapoole ühist riigipiiri. Artiklid 3--9 (Käesolev lisa ei sisalda II--IV tiitlit ega artikleid 3--9.) V tiitel T1B-PROTSEDUUR Peatükk 1 PROTSEDUUR Artikkel 10 1. Vastavuses käesolevas Kokkuleppes sätestatud tingimustega tuleb kõikide T1B-protseduuri järgi veetavate kaupade kohta vormistada T1B-deklaratsioon. T1B-deklaratsioon tähendab deklaratsiooni dokumendivormidel, mis vastavad III lisas esitatud näidisdokumendivormidele. 2. Vajadusel täiendatakse punktis 1 nimetatud dokumendivormi ühe või mitme III lisas esitatud näidisele vastava lisadokumendivormiga. 3. Punktides 1 ja 2 nimetatud dokumendivormid trükitakse ja täidetakse Kokkuleppe Osapoole riigikeeles, mis on vastuvõetav lähteriigiks oleva Osapoole pädevatele ametiasutustele. Vajadusel võivad Balti Ühistransiidi protseduuri kohaselt läbiviidavas veos (T1B-veos) osaleva Osapoole pädevad ametiasutused nõuda tõlkimist Osapoole riigikeelde, inglise keelde või vene keelde. 4. T1B-deklaratsioonile kirjutab alla printsipaal ja vähemalt kolm selle deklaratsiooni eksemplari esitatakse lähtetollipunktis. 5. T1B-deklaratsiooni lisadokumendid on selle deklaratsiooni lahutamatuks osaks. 6. T1B-deklaratsioonile lisatakse vastav veodokument. Lähtetollipunkt võib tolliformaalsuste läbiviimisel mitte nõuda eelmainitud veodokumendi esitamist. Siiski tuleb kauba edasitoimetamise käigus veodokument esitatada alati, kui seda nõuab toll või muu pädev ametiasutus. 7. Kui T1B-protseduuri rakendatakse lähteriigiks olevas Osapooles muu tolliprotseduuri järel, tuleb T1B-deklaratsioonis viidata sellele eelnevale tolliprotseduurile või vastavatele tollidokumentidele. Artikkel 11 1. Printsipaal on vastutav: (a) sihttollipunktis T1B-deklaratsiooni ja kauba puutumatult ettenähtud tähtajaks esitamise eest ja pädevate ametiasutuste poolt kauba identifitseerimise tagamiseks ette nähtud meetmete nõuetekohase järgimise eest; (b) Balti Ühistransiidi protseduuri puudutavate sätete järgimise eest; (c) Balti Ühistransiidi protseduuri kohaselt läbiviidava transiitveo käigus (või sellega seoses) toime pandud seaduste või teiste õigusaktide rikkumise tõttu tasumisele kuuluvate tolli- või muude maksude tasumise eest. 2. Olenemata printsipaali kohustustest, mis on sätestatud punktis 1, on kauba vedaja või vastuvõtja, kes nõustub kaupa vastu võtma, olles teadlik, et seda kaupa toimetatakse edasi Balti Ühistransiidi protseduuriga, vastutav ka selle kauba ettenähtud tähtajaks puutumatuna sihttollipunktis esitamise eest, kusjuures peavad olema nõuetekohaselt järgitud pädevate ametiasutuste poolt rakendatavad meetmed, tagamaks kauba identifitseerimise. Artikkel 12 1. Sama transpordivahendit võidakse kasutada kauba pealelaadimiseks rohkem kui ühes lähtetollipunktis ja kauba mahalaadimiseks rohkem kui ühes sihttollipunktis. 2. Igasse T1B-deklaratsiooni kantakse ainult ühele transpordivahendile ühest lähtetollipunktist ühte sihttollipunkti vedamiseks laaditud või laaditavad kaubad. Esimeses lõigus loetakse üheks transpordivahendiks (tingimusel, et kõnesolevad kaubad peavad olema välja saadetud koos): (a) maanteesõiduk koos selle juurde kuuluva(te) haagis(t)e või poolhaagis(t)ega; (b) (käesolev artikkel ei sisalda lõiku (b)); (c) (käesolev punkt ei sisalda lõiku (c)); (d) konteinerid, mis on laaditud transpordivahendile käesoleva artikli tähenduses. Artikkel 13 1. Lähtetollipunkt aktsepteerib ja registreerib T1B-deklaratsiooni, määrab ajavahemiku, mille jooksul kaup peab olema esitatud sihttollipunktis, ning võtab tarvitusele lähtetollipunkti poolt vajalikuks peetavad identifitseerimismeetmed. 1.A. Kui rakenduvad II lisa artikli 34 B sätted või kui tolliasutused peavad seda vajalikuks, võib lähtetollipunkt kaubasaadetise edasitoimetamiseks kindlaks määrata veotrassi. Veotrassi muudetakse ainult printsipaali ja selle Osapoole tollivõimude taotlusel, kus kaup asub ettenähtud edasitoimetamise käigus. Tollivõimud registreerivad asjassepuutuvad üksikasjad T1B-deklaratsioonil ja edastavad vastava teabe viivitamatult lähtetollipunktile. 1. B. Juhtudel, kui on tegemist «vääramatu jõuga», võib vedaja ettenähtud veotrassist kõrvale kalduda. Kaup ja T1B-deklaratsioon peavad olema viivitamatult esitatud selle Osapoole lähimatele tollivõimudele, kus kaup asub. Tollivõimud informeerivad viivitamatult veotrassi suhtes tehtud muudatusest lähtetollipunkti ja märgivad asjakohased üksikasjad ära T1B-deklaratsioonil. 2. Lähtetollipunkt märgib vajalikud üksikasjad T1B-deklaratsiooni, jätab endale selle deklaratsiooni oma eksemplari ning tagastab teised eksemplarid printsipaalile või tema esindajale. Artikkel 14 (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 14.) Artikkel 15 1. Lähtetollipunkti poolt printsipaalile või tema esindajale tagasi antud T1B-deklaratsiooni eksemplarid peavad liikuma koos kaubaga. 2. Iga Osapool võib järelevalve hõlbustamiseks oma territooriumil ette näha transiiditrassid. Artikkel 16 Iga Osapool esitab Ühiskomiteele ja teistele Osapooltele nende tollipunktide nimekirja, mis on volitatud tegelema Balti Ühistransiidi protseduuri kohaste vedudega (T1B-vedudega), kusjuures selles nimekirjas tuleb ära näidata tollipunktide lahtiolekuajad ja nende tollipunktide pädevus T1B-protseduuri rakendamisel. Artikkel 17 T1B-deklaratsiooni eksemplarid tuleb esitada vastavalt nõuetele, mis on kindlaks määratud vastavate pädevate ametiasutuste poolt. Artikkel 18 1. Kaubasaadetis ja vastava T1B-deklaratsiooni eksemplarid esitatakse igas vahetollipunktis. 2. Vedaja annab igale vahetollipunktile üle transiiditeatise. Transiiditeatise dokumendivorm on ära toodud II lisas. 3. Vahetollipunkt ei kontrolli kaupa, välja arvatud juhtudel, kui kahtlustatakse eeskirjade rikkumist, mis võis põhjustada kuritarvitust. 4. Kui kaupa veetakse läbi T1B-deklaratsioonis nimetamata vahetollipunkti, saadab see vahetollipunkt transiiditeatise viivitamatult T1B-deklaratsioonis nimetatud vastavasse vahetollipunkti. Artikkel 19 Kui kauba peale- või mahalaadimine toimub vahepealses tollipunktis tollivõimude juuresolekul, esitatakse nendele T1B-deklaratsiooni eksemplarid, mis olid vedajale tagastatud lähtetollipunkti(de) poolt. Artikkel 20 1. Selle Osapoole pädevate ametiasutuste kontrolli all, mille territooriumil on ette nähtud kauba ümberlaadimine, võib T1B-deklaratsioonis kirjeldatud kaupa ümber laadida teisele transpordivahendile, ilma et oleks vaja koostada uut deklaratsiooni. Taolisel juhul märgivad pädevad ametiasutused asjakohased üksikasjad T1B-deklaratsiooni. 2. Pädevad ametiasutused võivad nende poolt määratletud tingimustel lubada sellist ümberlaadimist läbi viia ilma nende järelevalveta. Taolisel juhul märgib vedaja asjakohased üksikasjad T1B-deklaratsiooni ning ümberlaadimise kinnitusena teatab ümberlaadimisest selle Osapoole pädevatele ametiasutustele, kus ümberlaadimine toimus. Artikkel 21 1. Kui veo käigus on tollitõkendid lahti murtud ilma vedaja sellekohase kavatsuseta, nõuab vedaja viivitamatult selle Osapoole pädevatelt ametiasutustelt, kus asub transpordivahend, ametliku (kinnitatud) ettekande koostamist. Võimalusel paigaldavad asjassepuutuvad ametiasutused uued tollitõkendid. 2. Kauba teisele transpordivahendile laadimist nõudva õnnetusjuhtumi korral rakendatakse artiklit 20. 3. Vedaja võib toimida omal algatusel otseselt ähvardava ohu puhul, mis teeb vajalikuks osa või kogu kauba kiire mahalaadimise. Selle kohta tuleb tal teha sissekanne T1B-deklaratsiooni ning sellisel juhul tuleb rakendada punkti 1. 4. Kui veo käigus toimunud õnnetusjuhtumi või muude vahejuhtumite tõttu ei suuda vedaja järgida artiklis 13 nimetatud piiraega, peab vedaja sellest viivitamatult teatama punktis 1 nimetatud pädevatele ametiasutustele, kes seejärel märgivad asjassepuutuvad üksikasjad vastavasse T1B-deklaratsiooni. Artikkel 22 1. Kaup ja vastav T1B-deklaratsioon esitatakse sihttollipunktis. 2. Sihttollipunkt märgib T1B-deklaratsiooni eksemplaridele läbiviidud kontrollimisel tuvastatud üksikasjad ning saadab viivitamatult T1B-deklaratsiooni ühe eksemplari lähtetollipunkti, jättes teise eksemplari endale. 3. T1B-vedu võidakse lõpetada T1B-deklaratsioonis nimetatust erinevas tollipunktis. Seda teist tollipunkti loetakse taolisel juhul sihttollipunktiks. 4. Kui kaup on esitatud sihttollipunktile pärast lähtetollipunkti poolt ette nähtud piiraja lõppu ja kui mittetoimetulemine on aset leidnud asjaolude tõttu, millede kohta on esitatud selgitus sihttollipunkti rahuldaval viisil, ning kui selles mittetoimetulemises ei ole süüdi ei vedaja ega printsipaal, tuleb printsipaali lugeda veoga toime tulnuks ettenähtud piiraja jooksul. 5. Kui sihttollipunkti muutmisel vastavuses punktiga 3 kuulub uus sihttollipunkt Kokkuleppe sellisele Osapoolele, mille jurisdiktsiooni alla ei kuulu T1B-deklaratsioonis nimetatud sihttollipunkt, märgib uus sihttollipunkt T1B-deklaratsiooni tagasisaadetava eksemplari lahtrisse «Kontroll sihttollipunktis», lisaks üldjuhul kohustuslikele sissekannetele, ühe järgmistest sissekannetest

6. Kui T1B-deklaratsiooni on punktis 5 nimetatud olukorras kantud üks allpool nimetatud sissekannetest, peab uus sihttollipunkt hoidma kauba oma kontrolli all ja ilma lähetollipunktist saadud eriloata mitte lubama selle kauba äraviimist muusse sihttollipunkti kui tagasi sellesse Osapoolde, mille jurisdiktsiooni alla kuulub lähtetollipunkt

7. Lähtetollipunkt ei lõpeta T1B-deklaratsiooni seni, kuni kõik sihttollipunkti muutmisest tulenevad kohustused ei ole täidetud. Vajadusel informeerib lähtetollipunkt T1B-deklaratsiooni lõpetamata jätmisest vastavat garanti. Artikkel 23 T1B-vedu lõpeb kauba ja vastava T1B-deklaratsiooni esitamisega sihttollipunktis. Vastava T1B-deklaratsiooni lõpetamine sihttollipunktis peab toimuma viivitamatult, kusjuures tingimuseks on, et kaup: -- on suunatud mingile teisele tolliprotseduurile või -- on saadetud otse üle piiri kolmandatesse riikidesse või vabatsooni või -- on kuni tollideklaratsiooni esitamiseni ja vastavuses seadustega, mis kehtivad sihtriigiks olevas Osapooles, vastu võetud kohta, mille on kauba hoiustamiseks heaks kiitnud tollivõimud. Peatükk 2 TAGATISED Artikkel 24 1. Selleks, et tagada nende tolli- ja muude maksude kogumine, mida iga Osapool on volitatud koguma tema territooriumi T1B-veo käigus läbivalt kaubalt, tuleb printsipaalil anda tagatis, kusjuures järgitakse artikli 33 sätteid. Eelmises lõigus nimetatud tagatis peab kehtima kõikide Osapoolte jaoks, mida hõlmab kõnesolev T1B-vedu. 2. Tagatis võib olla üldine (üldtagatis), hõlmates mitut T1B-vedu, või üksik (üksiktagatis), hõlmates ühtainsat T1B-vedu. 3. Väljaarvatud juhul, mis on sätestatud artiklis 29(2), tagatis koosneb solidaarselt antud garantiist, mis on antud kolmanda juriidilise isiku poolt, kes: -- asub alaliselt selle Osapoole territooriumil, kus tagatis antakse, ning -- on heaks kiidetud Osapoole vastava pädeva ametiasutuse poolt vastavalt selles riigis kehtivate õigusaktide sätetele ja heakskiitmise tingimustele, mis võivad olla sätestatud eelmainitud ametiasutuste poolt. Artikkel 25 1. Artiklis 24(3) nimetatud tagatis peab vastama II lisas esitatud näidistele. 2. Kui riigi seadustega, eeskirjadega või administratiiv-korraldusega ette nähtud sätted või üldtunnustatud praktika on seda nõudnud, võib iga riik lubada kasutada tagatisena eelmainitust erinevat dokumendivormi, kusjuures tingimuseks on, et sellel dokumendil on sama õiguslik jõud nagu on ette nähtud esitatud näidisdokumentides. Artikkel 26 1. Üldtagatis tuleb esitada garantiitolliasutuses. 2. Üldtagatist võimaldatakse kasutada ainult juriidilistel isikutel, kes: -- asuvad alaliselt Osapooles, kus on antud tagatis; -- on viimase kuue kuu jooksul printsipaali või kaubasaatjana regulaarselt kasutanud «Balti Ühistransiidireþiimi» või keda vastavad pädevad ametiasutused tunnevad kui isikuid, kelle finantsolukord võimaldab neil täita oma kohustusi, ja -- ei ole toime pannud mingeid tõsiseid või korduvaid tolli- või maksuseaduste rikkumisi. 3. Garantiitolliasutus langetab oma otsuse tagatissumma suuruse kohta, aktsepteerib garandi poolt antud kohustust ning annab välja loa, mis lubab printsipaalil tagatise piires läbi viia T1B-vedusid, sõltumata lähtetollipunktist. 4. Igale eelmainitud loa saanud isikule antakse vastavuses asjassepuutuvate riikide pädevate ametiasutuste poolt määratud tingimustega välja üks või mitu garantiisertifikaadi eksemplari dokumendivormil, mis vastab II lisas esitatud näidisele. 5. Igal T1B-deklaratsioonil tuleb teha viide vastavale garantiisertifikaadile. Artikkel 27 Kui enam ei kehti tingimused, mille puhul anti välja üldtagatis, võib garantiitolliasutus tühistada üldtagatise kasutamiseks antud loa. Artikkel 28 1. Iga Osapool võib aktsepteerida, et artiklis 24 nimetatud garant tagab kohustusega, üksiktagatisega ja kindlasummalisena summa määratuna vastavalt II lisale, nende tolli- ja muude maksude tasumise, mis võivad kuuluda sissenõudmisele selle garandi vastutusel toimuva T1B-veo käigus, sõltumata sellest, kes võib selle veo puhul olla printsipaaliks. Kui kõnesoleva kauba transiitveoga kaasneb suurendatud risk, võttes arvesse nende tolli- ja muude maksude suurust, mis kuuluvad eelnimetatud kauba eest tasumisele ühes või mitmes Osapooles, tuleb kõnesolev kindlasummaline tagatissumma lähtetollipunkti poolt kindlaks määrata suuremana. Eelmises lõigus nimetatud tagatise dokumendivorm peab vastama II lisas esitatud näidisele. 2. Kindlasummaline tagatis esitatakse garantiitolliasutusele. Artikkel 29 1. Üksiktagatis üheainsa T1B-veo jaoks esitatakse lähtetollipunktis. Lähtetollipunkt määrab kindlaks selle tagatise tagatissumma suuruse. 2. (Käesolev artikkel ei sisalda punkti 2.) 3. (Käesolev artikkel ei sisalda punkti 3.) Artikkel 30 Sattumata vastuollu sätetega, mis näevad ette teisi maksudest vabastamise juhtusid, vabastavad asjassepuutuvate riikide pädevad asutused printsipaali tolli- ja muude maksude tasumisest juhul, kui: (a) nõuetekohaselt on tõestatud kauba hävimine «vääramatu jõu» või õnnetusjuhtumi tõttu, mida oli võimatu vältida; (b) on tegemist tavaliste puudujääkidega, mis tulenevad kaupade iseloomust. Artikkel 31 Garant vabastatakse oma kohustustest pärast T1B-deklaratsiooni lõpetamist lähtetollipunktis. Kui lähteriigi pädevad ametiasutused ei ole garandile teatanud T1B-deklaratsiooni lõpetamisest, vabaneb garant oma kohustustest (sarnaselt esimesele punktile) 12 kuu möödumisel T1B-deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäevast. Kui pädevad ametiasutused on eelmises lõigus nimetatud ajavahemiku jooksul garandile teatanud, et T1B-deklaratsioon ei ole lõpetatud, tuleb garandile täiendavalt teatada, et temalt nõutakse või võidakse nõuda selle summa tasumist, mida ta on kohustatud tasuma kõnesoleva T1B-transiitveo eest. Garant peab nimetatud teate saama mitte hiljem, kui kolme aasta möödumisel T1B-deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäevast. Kui eespool nimetatud ajavahemiku lõpuks ei ole garant taolist teadet saanud, vabaneb garant oma kohustustest samuti kui eelmainitud juhtudel. Peatükk 3 NULLTAGATIS Artikkel 32 (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 32.) Artikkel 33 (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 33.) Peatükk 4 EESKIRJADE RIKKUMINE Artikkel 34 1. Kui on kindlaks tehtud, et T1B-veo käigus on toime pandud seaduse või teiste õigusaktide rikkumine mingi teatud Osapoole territooriumil, toimub tasumisele kuuluvate tolli- ja muude maksude sissenõudmine eelmainitud Osapoole poolt vastavuses selle riigi seaduste, määruste ja halduskorraldusega, kusjuures sellega ei kahjustata kriminaalmenetluse mõjujõudu. 2. Kui kohta, kus toimus seaduse või teiste õigusaktide rikkumine, ei suudeta kindlaks määrata, loetakse see toimunuks: (a) kui T1B-veo käigus avastatakse seaduse või teiste õigusaktide rikkumine vahetollipunktis, mis asub Osapoolte vahelisel sisepiiril, siis -- selle Osapoole territooriumil, kust transpordivahend või kaup on vahetult saabunud; (b) (käesolev punkt ei sisalda alapunkti (b)); (c) kui T1B-veo käigus avastatakse seaduse või teiste õigusaktide rikkumine Osapoole territooriumil muus kohas kui vahetollipunktis, siis -- selle Osapoole territooriumil, kus seaduse või teiste õigusaktide rikkumine on avastatud; (d) kui kaubasaadetist ei ole esitatud sihttollipunktis, siis -- selle Osapoole territooriumil, mis on ära näidatud transiiditeatisel kui viimane koht, kuhu on sisenenud transpordivahend või kaup; (e) kui seaduse või teiste õigusaktide rikkumine avastatakse pärast T1B-transiitveo lõpetamist, siis -- Osapooles, kus see on avastatud. 3. (Käesolev artikkel ei sisalda punkti 3.) Peatükk 5 SEADUSLIK JÕUD Artikkel 35 1. T1B-deklaratsioonid, mis on välja antud vastavuses ühe Osapoole pädevate ametiasutuste poolt kasutusele võetud või aktsepteeritud reeglite ja identifitseerimismeetmetega, omavad teistes Osapooltes samasugust seaduslikku jõudu kui T1B-deklaratsioonid, mis on välja antud vastavuses iga Osapoole pädevate ametiasutuste poolt kasutusele võetud või aktsepteeritud reeglite ja identifitseerimismeetmetega. 2. T1B-protseduuri kohaselt läbi viidud kontrollimise käigus mingi Osapoole pädevate ametiasutuste poolt tuvastatud faktid omavad teistes Osapooltes sama seaduslikku jõudu nagu faktid, mis on tuvastatud nendest Osapooltest iga Osapoole pädevate ametiasutuste poolt. Artikkel 36. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 36.) VI tiitel T2B-PROTSEDUUR Artikkel 37. (Käesolev Kokkulepe ei sisalda artiklit 37.) VII tiitel ERISÄTTED, MIDA RAKENDATAKSE TEATUD VEOLIIKIDE SUHTES Artiklid 38--40. (Käesolev Kokkulepe ei sisalda artikleid 38--40.) VIII tiitel ERISÄTTED POSTISAADETISTELE Artikkel 41 1. Kaldudes kõrvale artiklist 1, ei rakendata T1B-protseduuri rahvusvahelistele postisaadetistele (kaasa arvatud postipakkidele). 2. (Käesolev artikkel ei sisalda punkti 2.) IX tiitel Artiklid 42--44. (Käesolev lisa ei sisalda artikleid 42--44.) X tiitel Artiklid 45 ja 46. (Käesolev lisa ei sisalda artikleid 45 ja 46.) XI tiitel Artikkel 47. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 47.) II lisa I tiitel ÜLDSÄTTED Artikkel 1 Käesolev lisa sätestab üksikasjalikud protseduurid Kokkuleppe ja selle I lisa rakendamiseks. II tiitel Artikkel 2. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 2.) III tiitel KAUBA «EUROOPA ÜHENDUSE STAATUS» I peatükk. ÜLDSÄTTED Artikkel 3. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 3.) Rakendusulatus Artikkel 4. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 4.) Otseveo tingimused Artikkel 5. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 5.) II peatükk. DOKUMENTIDE KASUTAMINE Artiklid 6--9. (Käesolev lisa ei sisalda artikleid 6--9.) Dokumentide väljaandmine tagantjärele Artikkel 10. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 10.) III peatükk ÜKSIKASJALIKUD PROTSEDUURID, MIS ON SPETSIIFILISED TEATUD TRANSIIDIPROTSEDUURIDELE VÕI TEATUD KAUBALIIKIDELE Kauba vedu TIR-või ATA-märkmikuga Artiklid 11--14. (Käesolev lisa ei sisalda artikleid 11--14.) Reisijatega kaasas olev kaup Artikkel 15 1. Kui reisijatega kaasas olevad või nende pagasis sisalduvad kaubad ei ole mõeldud kasutamiseks äriotstarbel, ei ole T1B-protseduuri rakendamine nende kaupade edasitoimetamise suhtes kohustuslik. 2. (Käesolev artikkel ei sisalda punkti 2.) IV peatükk. ADMINISTRATIIVABI Artikkel 16 Asjassepuutuvate Osapoolte pädevad ametiasutused abistavad teineteist dokumentide ehtsuse ja õigsuse kontrollimisel ja üksikasjalike protseduuride vastavuse kontrollimisel nendele eeskirjadele, mis on sätestatud käesolevas lisas. IV tiitel T1B-PROTSEDUURI SUHTES RAKENDATAVAD SÄTTED I peatükk. PROTSEDUUR Jagu 1. Dokumendivormid Artikkel 17 1. T1B-deklaratsioonid koostatakse ühtse administratiivdokumendi (SAD) dokumendivormil, mille näidised on esitatud III lisa I--IV lisaosades. Taolised deklaratsioonid koostatakse vastavuses käesolevas Kokkuleppes sätestatud reeglitega. 2. Käesoleva lisa I lisaosas esitatud näidise alusel koostatud lastinimekirju võib vastavuses artiklites 25--29 sätestatud tingimustega kasutada T1B-deklaratsioonide kirjeldava osana. Nende lastinimekirjade kasutamine ei mõjuta mingil viisil kohustusi, mis puudutavad kauba väljasaatmise/ekspordi ükskõik millise protseduuri või sihtriigiks olevas Osapooles läbiviidava ükskõik millise protseduuri jaoks ette nähtud formaalsusi (vastavalt juhule), või kohustusi, mis puudutavad taoliste formaalsuste täitmiseks kasutatavaid dokumendivorme. Jagu 2. T1B-deklaratsioonid Kirjeldus ja kasutamine Artikkel 18 1. Kauba veol T1B-protseduuriga kannab printsipaal kasutatava dokumendivormi lahtri 1 parempoolsesse alajaotisesse sümboli «T1B». Kui kasutatakse lisadokumendivorme, märgib printsipaal kasutatava lisadokumendivormi lahtri 1 parempoolsesse alajaotisesse sümboli «T1B (a)». Kui deklaratsioonide töötlemiseks kasutatakse arvutisüsteemi, mis annab välja taolisi deklaratsioone, peavad lisadokumendivormid vastama III lisa I või II lisaosas esitatud näidistele; sümbol «T1B (a)» kantakse eelmainitud lisadokumendivormide lahtri 1 parempoolsesse osasse. 2. (Käesolev artikkel ei sisalda punkti 2.) Segakaubasaadetised Artikkel 19 (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 19.) Väljaveo/ekspordideklaratsiooni esitamine koos transiidideklaratsiooniga Artikkel 20 Lähtetollipunktile tuleb koos transiidideklaratsiooniga esitatada sellele vastav tollidokument kauba välja- või edasisaatmiseks, ekspordiks või reekspordiks või ükskõik milline eelmainituga võrdväärne dokument, kusjuures selle nõudega ei nõrgendata rakendatavate muude lihtsustusmeetmete mõjujõudu. Eelmise lõigu rakendamiseks ja sattumata vastuollu käesoleva Kokkuleppe artikliga 7 (3) võib väljaveo-, edasisaatmis-, ekspordi- või taasväljaveodeklaratsiooni vormistada ühelainsal dokumendivormil koos transiidideklaratsiooniga. T1B-deklaratsioonide esitamine Artikkel 21 1. T1B-deklaratsioon esitatakse pädevas tollipunktis selle lahtiolekuks ette nähtud päevadel ja tundidel. Siiski võib selleks pädev tollipunkt deklarandi taotlusel ja kulul lubada deklaratsiooni esitada väljaspool tollipunkti kindlaks määratud lahtiolekupäevi ja -tunde. 2. Deklaratsiooni, mis on esitatud pädeva tollipunkti ametiisikutele ükskõik millises muus kohas, mis on selleks nõuetekohaselt ette nähtud pädevate ametiasutuste ja asjassepuutuva isiku kokkuleppega, loetakse esitatuks eelmainitud pädevas tollipunktis. Kauba kontrollimine Artikkel 22 1. Kaupa kontrollitakse selleks määratud kohtades ja ette nähtud kellaaegadel. 2. Siiski võib pädev tollipunkt deklarandi taotlusel läbi viia kauba kontrollimist punktis 1 nimetatust erinevas kohas või erineval ajal. Kõik eelmainitud kontrollimisega seotud kulud kannab deklarant. Jagu 3. Lastinimekirjad Definitsioon Artikkel 23 Artiklis 17 (2) nimetatud «lastinimekiri» tähendab äridokumenti, mis vastab artiklites 24--29 ja artiklites 60--63 sätestatud tingimustele. Lastinimekirja dokumendivorm Artikkel 24 Lastinimekirja dokumendivorm sisaldab: (a) pealkirja «Lastinimekiri»; (b) lahtrit 70X55 mm, mis on jagatud ülemiseks osaks 70X15 mm (mis on ette nähtud sümboli «T1B» ja selle sümboli järel artiklites 18(1) ja (2) nimetatud teksti sissekandmiseks) ja alumiseks osaks 70X40 mm, mis on ette nähtud artiklis 27(3) nimetatud viidete sissekandmiseks; (c) veergusid järgmiste pealkirjadega ja järgmises järjestuses: -- «Järjekorranumber»; -- «Pakkeüksuste markeering, arv ja liik, kauba kirjeldus»; -- «Lähte- / ekspordiriik»; -- «Brutokaal, kg»; -- «Tollialaseks kasutamiseks». Veergude laiust võib kohandada vastavalt vajadusele, välja arvatud veerg «Tollialaseks kasutamiseks», mille laius peab olema vähemalt 30 mm. Võib ka kasutada dokumendivormi teistsuguseid jaotisi kui need, mida on nimetatud eespool esitatud lõikudes (a), (b) ja (c). Lastinimekirjade täitmine Artikkel 25 1. Lastinimekirjana võib kasutada ainult dokumendivormide esikülge. 2. Iga lastinimekirjas ära näidatud punkti (kaubanimetuse) ette pannakse järjekorranumber. 3. (Käesolev artikkel ei sisalda punkti 3.) 4. Lastinimekirja viimase sissekande järele tuleb tõmmata horisontaaljoon ning dokumendivormi kasutamata osa tuleb edasiste sissekannete vältimiseks läbi kriipsutada. Lastinimekirjade lihtsustamine Artikkel 26 1. Kõikide Osapoolte pädevad ametiasutused võivad lubada lastinimekirjadena artikli 17(2) tähenduses kasutada dokumente, mis ei vasta artiklite 23, 24 ja 60--63 kõikidele nõuetele. Taolisi dokumente lubatakse kasutada ainult siis, kui need: (a) on esitatud ettevõtete poolt, milles arvepidamine põhineb elektroonilisel või automatiseeritud andmetöötlussüsteemil; (b) on koostatud ja täidetud selliselt, et neid saab kasutada, tekitamata pädevatele ametiasutustele lisaraskusi; (c) sisaldavad iga kaubanimetuse jaoks pakkeüksuste arvu ja liiki, pakkeüksuste tähiseid ja numbreid, kauba kirjeldust, lähte-/ ekspordiriigi (Osapoole) nimetust ning brutokaalu kilogrammides. 2. Kauba väljasaatmise / ekspordiga seotud formaalsuste täitmiseks koostatud kirjeldavate nimekirjade kasutamist punktis 1 nimetatud lastinimekirjadena võidakse lubada ka siis, kui taolised nimekirjad esitatakse ettevõtete poolt, milles arvepidamine ei põhine elektroonilisel või automatiseeritud andmetöötlussüsteemil. Lastinimekirjade kasutamine Artikkel 27 1. Kui printsipaal kasutab lastinimekirju kahte või enamat kaubanimetust sisaldava kaubasaadetise jaoks, kriipsutatakse T1B-protseduuriks kasutatud dokumendivormil läbi lahtrid 15 «Lähte-/ ekspordiriik», 33 «Kauba kood», 35 «Brutokaal (kg)», 38 «Netokaal (kg)» ja vajadusel lahter 44 «Lisainfo/ muud dokumendid» ning selle dokumendivormi lahtrit 31 «Pakkeüksused ja kauba kirjeldus» ei kasutata, näitamaks ära pakkeüksuste arvu, liiki, tähiseid ja numbreid ning kaubakirjeldust. Sel juhul ei kasutata lisadokumendivorme. 2. Lastinimekirjad tuleb esitada nii mitmes eksemplaris, kui mitmes eksemplaris on koostatud vastav transiidiks kasutatud dokumendivorm. 3. Kui deklaratsioon on registreeritud, peab lastinimekiri kandma sama registreerimisnumbrit, kui vastava protseduuri jaoks kasutatud dokumendivorm. See number peab olema pandud kas pitsatiga, mis sisaldab lähtetollipunkti nime, või käsitsi. Viimasel juhul peab olema dokumendile pandud koos registreerimisnumbriga tollipunkti pitsat või lähtetollipunkti ametiisiku isiklik pitsat. Lähtetollipunkti ametiisiku allkirja panemine dokumendile ei ole kohustuslik. 4. Kui T1B-protseduuriks kasutatud dokumendivormile on lisatud kaks või enam lastinimekirja, peab igaühel neist olema printsipaali poolt omistatud järjekorranumber; lisatud lastinimekirjade arv tuleb märkida eelmainitud dokumendivormi lahtrisse 4 «Lastinimekirjad». 5. Deklaratsiooni dokumendivormil, mis vastab III lisa I ja II lisaosades esitatud näidistele ja mille lahtri 1 parempoolsesse alajaotisesse on kantud sümbol «T1B» ning millele on lisatud üks või mitu lastinimekirja, käsitletakse kui samaväärset T1B-deklaratsiooniga, mis on koostatud I lisa artikli 10 eesmärkideks. Segakaubasaadetised Artikkel 28. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 28.) Kaubasaadetised, mis sisaldavad ainult üht liiki kaupa Artikkel 29 Kui see on vajalik asjassepuutuvate ettevõtete poolt kasutatavate arvutiprogrammide tõttu, võivad iga riigi pädevad ametiasutused ettevõtetel, milles arvepidamine põhineb elektroonilisel või automatiseeritud andmetöötlussüsteemil ning millel on vastavuses artikliga 26 juba lubatud kasutada eriliiki lastinimekirju, lubada kasutada selliseid lastinimekirju T1B-vedudeks, mis hõlmavad ainult üht kaubaliiki. Jagu 4. Formaalsused lähtetollipunktis Piiraeg kauba esitamiseks Artikkel 30 Nende Osapoolte pädevad ametiasutused, mille territooriumile sisenetakse T1B-veo käigus, peavad järgima lähtetollipunkti poolt ette nähtud piiraega, mille möödudes kaup peab olema esitatud sihttollipunktile, ning need ametiasutused ei tohi seda piiraega muuta. Jagu 5. Transiiditeatis Artikkel 31 I lisa artikli 18 eesmärkidele vastava transiiditeatisena kasutatav dokumendivorm peab vastama II lisaosas esitatud näidisele. Jagu 6. Formaalsused sihttollipunktis Kviitung Artikkel 32 1. Iga isik, kes sihttollipunktile annab üle T1B-deklaratsiooni koos vastava kaubasaadetisega, võib taotlusel saada vastu kviitungi. 2. Täitmisele kuuluva kviitungi vorm, tõendamaks, et T1B-deklaratsioon ja vastav kaubasaadetis on esitatud sihttollipunktis, peab vastama III lisas esitatud näidisele. Siiski võidakse T1B-deklaratsiooni puhul kasutada kviitungit, mis on olemas nende dokumentide tagastataval eksemplaril. 3. Kviitung täidetakse kõigepealt asjassepuutuva isiku poolt ja see võib sisaldada muid kaubasaadetist puudutavaid üksikasju, välja arvatud tühi ruum kviitungil, mis on ette nähtud sihttollipunkti märgete jaoks, kuid sihttollipunkti kinnitus kehtib ainult nende üksikasjade kohta, mis sisalduvad sihttollipunkti poolt täidetavas osas. Dokumentide tagasisaatmine -- kesktolliasutused Artikkel 33 Igal Osapoolele on õigus määrata üks või mitu kesktolliasutust, kuhu deklaratsioonid tuleb tagasi saata kaubasaadetiste sihtriikideks olevate Osapoolte pädevate tolliasutuste poolt. Pärast taoliste tolliasutuste kindlaksmääramist eelmainitud otstarbeks saadavad Osapooled vastava teate Ühiskomiteele ja teistele Osapooltele, määratledes nendesse keskasutustesse tagasisaadetavate dokumentide liigid. II peatükk.TAGATISED Jagu 1. Garantiidokumendid Artikkel 34 I lisa artiklis 25(1) nimetatud tagatis peab vastama näidistele, mis on ära toodud järgmistes lisaosades: -- üldtagatise korral -- IV lisaosas; -- üksiktagatise korral -- V lisaosas; -- kindlasummalise tagatise korral -- VI lisaosas. Jagu 2. Üldtagatise tagatissumma suurus Artikkel 34A Sattumata vastuollu käesoleva lisa artiklis 34 B sätestatud tingimustega, määratakse tagatissumma suurus alljärgneval viisil: 1. Üldtagatise tagatissumma suuruseks määratakse 100% punkti 4 sätete järgi tasumisele kuuluvatest tolli- ja muudest maksudest (välja arvatud juhud, mis on nimetatud punktis 2), kusjuures üldtagatise tagatissumma minimaalväärtus on 7000 eküüd. 2. Tollivõimu esindaja võib seni, kuni on täidetud allpool sätestatud tingimused, määrata üldtagatise tagatissumma suurusena vähemalt 30% tolli- ja muudest maksudest, mis kuuluvad tasumisele punkti 4 sätete alusel, kusjuures üldtagatise tagatissumma minimaalväärtus on 7000 eküüd ja tingimustel, et: -- printsipaal on kahe aasta jooksul regulaarselt teinud tansiitvedusid Balti Ühistransiidi protseduuri kokkuleppe alusel; -- printsipal ei ole selle ajavahemiku kestel pannud toime seaduserikkumisi; -- veetav kaup ei kuulu nimekirja, mis on ära toodud II lisa VIII lisaosas. 3. Punktis 2 sätestatud erandit ei rakendata, kui selles punktis mainitud tingimused ei ole enam täidetud. 4. Garantiitolliasutusel tuleb nelja päeva kohta hinnata: -- transporditud kaubasaadetised; -- tasumisele kuuluvad tolli- ja muud maksud, võttes arvesse kõige kõrgemat maksumäära, mida rakendatakse selles Osapooles, mille jurisdiktsiooni alla kuulub kõnesolev garantiitolliasutus. Eelmainitud hindamine tuleb läbi viia, võttes aluseks asjassepuutuva isiku äri- ja raamatupidamisdokumendid, mis puudutavad selle isiku poolt eelmise poolaasta kestel transporditud kaupa, seejärel jagatakse poolaasta kohta saadud maksude summa 46-ga. Üldtagatise taotluse esitamise korral hindab garantiitolliasutus koostöös asjassepuutuva isikuga kõnesoleva perioodi vältel transporditava kauba koguse, väärtuse ja selle suhtes rakendatavad maksud, võttes aluseks juba olemasolevad andmed. Lähtudes nendest andmetest, garantiitolliasutus määrab nelja päeva jooksul veetava kauba tõenäolise väärtuse ja sellelt kaubalt võetavad maksud. 5. Garantiitolliasutus vaatab läbi üldtagatise tagatissumma suuruse kord poolaasta jooksul, lähtudes eriti teabest, mis on saadud lähtetollipunktidest, ja vajadusel korrigeerib vastavat summat. Üldtagatise kehtivuse ajutine katkestamine Artikkel 34B Kui T1B-veod kujutavad kauba iseloomu tõttu kõrgendatud riski pettuse suhtes, võidakse ühe või mitme Osapoole taotlusel Ühiskomitee otsusega ajutiselt keelata taolise kauba suhtes üldtagatise kasutamine. Ühiskomitee vastav koosolek peab toimuma ja otsus üldtagatise kasutamise ajutise keelamise kohta peab (juhul, kui ei ole esitatud vastuväiteid) olema vastu võetud mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse esialgse variandi esitamisest Osapoole poolt kirjaga, mis on adresseeritud Ühiskomiteele ja teistele Osapooltele. Kõik Osapooled tagavad eelmainitud otsuse edastamise oma riigis registreeritud printsipaalile. Kauba üldtagatise süsteemist väljaarvamise aeg on piiratud 12-kuulise perioodiga, välja arvatud juhud, kui Ühiskomitee seda väljaarvamise perioodi pikendab. Artikkel 34C T1B-vedude jaoks, millede puhul on tegemist kaubaga, mille kohta kehtivad artikli 34 B sätted, tuleb rakendada järgmisi meetmeid: -- T1B-deklaratsioonil tuleb ära näidata selle kauba vähemalt neljakohaline HS-kood; -- T1B-deklaratsiooni kõikidele eksemplaridele tuleb diagonaalis üle lehe punasega kanda üks järgmistest allpool toodud märgetest, kusjuures see märge peab hõlmama ruumi mõõtmetega mitte vähem kui 100 mm x 10 mm: EE: Lisa II artikkel 34 B; LT: II priedo 34B straipsnis; LV: II pielikuma 34B pants; -- T1B-deklaratsioonide tagasi saadetavad eksemplarid, millele on kantud eelmainitud märge, peavad olema tagastatud vastavale lähtetollipunktile mitte hiljem kui ühe tööpäeva möödumisel päevast, mil kaup ja vastav T1B-deklaratsioon olid esitatud sihttollipunktile. Garantiisertifikaat Artikkel 35 Garantiisertifikaat, mis on sätestatud I lisa artiklis 26(3), peab vastama VII lisaosas esitatud näidisele. Garantiisertifikaat antakse välja ja seda kasutatakse vastavuses artiklitega 36--39. Volitatud isikud Artikkel 36 1. Garantiisertifikaadi väljaandmisel või selle jõusoleku ajal määrab printsipaal omal vastutusel isikud, kes on volitatud tema nimel alla kirjutama T1B-deklaratsioonidele, ja kirjutab nende isikute nimed sertifikaadi tagaküljele. Garantiisertifikaadile tuleb kanda kõikide volitatud isikute ees- ja perekonnanimed koos nende isikute allkirjadega. Iga volitatud isiku määramise kinnitab printsipaal oma allkirjaga. Printsipaal võib kasutamata lahtrid läbi kriipsutada omal äranägemisel. 2. Printsipaal võib volitatud isiku nime garantiisertifikaadi tagaküljelt läbi kriipsutada ükskõik millal. Volitatud esindajad Artikkel 37 Iga isikut, kelle nimi on kantud lähtetollipunktis esitatud garantiisertifikaadi tagaküljele, loetakse printsipaali volitatud esindajaks. Garantiisertifikaadi kehtivusaeg: pikendamine Artikkel 38 Garantiisertifikaadi kehtivusaeg ei tohi ületada kahte aastat. Siiski võib garantiitolliasutus seda aega pikendada üheks järgmiseks perioodiks, mis ei ületa kahte aastat. Garantiisertifikaadi tühistamine Artikkel 39 Kui tagatis on tühistatud, on printsipaal vastutav kõikide talle antud kehtivate garantiisertifikaatide tagastamise eest garantiitolliasutusele. Kõikidel Osapooltel tuleb teatada üksikasjad kehtivate tagastamata garantiisertifikaatide kohta käesoleva Kokkuleppe teistele Osapooltele. Jagu 3. Kindlasummaline tagatis Tagatissumma suurus Artikkel 40 Sattumata vastuollu artiklis 41(2) ja (3) sätestatuga, võidakse garandile anda luba kohustuse alusel garanteerida kindlasummalise tagatise 7000 eküüd vastavalt I lisa artiklile 28(1). Kindlasummalise tagatise suurendamine Artikkel 41 1. Lähtetollipunkt ei nõua kindlasummalise tagatise korral ühe T1B-deklaratsiooni kohta tagatist rohkem kui 7000 eküüd, sõltumata tolli- ja muude maksude suurusest, mis võivad kuuluda tasumisele teatava üksiku deklaratsiooni alusel veetava kauba eest, välja arvatud juhtudel, mis on nimetatud allpool toodud punktides 2 ja 3. 2. Kui mingile transiitveole eriomaste asjaolude tõttu kaasnevad selle veoga kõrgendatud riskid, mistõttu tagatissumma 7000 eküüd on mitteküllaldane, nõuab lähtetollipunkt 7000 eküü kaupa mitmekordselt suurendatud summat, et tagada maksude tasumist kogu väljasaadetud kauba eest. Transiitvedu loetakse pettuse osas kõrgendatud riski tekitavaks, kui see hõlmab kaupa, mille suhtes üldtagatise kasutamise korral rakenduvad artikli 34 B sätted. 3. Lisaks eespool öeldule annab VIII lisaosas nimetatud kaupade vedu õiguse kindlasummalise tagatise tagatissumma suurendamiseks juhul, kui veetava kauba kogus ületab koguse, mis vastab tagatissummale 7000 eküüd. Sel juhul suurendatakse kindlasummalise tagatise tagatissummat 7000 eküü kaupa niisuguse suurendatud mitmekordse väärtuseni, mis on vajalik, et kindlustada tagatis väljasaadetavate kaupade kõnesoleva koguse jaoks. 4. Punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel annab printsipaal lähtetollipunktile kindlasummalise tagatise maksekviitungeid üle tagatissumma ulatuses, mis vastab summa 7000 eküüd nõutavale kordsele. Kaubasaadetis, mis sisaldab nii riski- kui ka tavalist kaupa Artikkel 42 1. Kui T1B-deklaratsioon hõlmab lisaks artiklis 41(3) esitatud nimekirjas loetletule ka muud kaupa, rakendatakse kindlasummalise tagatise sätteid samal viisil, nagu juhul, kui need kaks eri liiki kaupa oleks olnud kantud eri deklaratsioonidesse. 2. Vaatamata punktile 1, ei arvestata eri liiki kauba olemasolu kaubasaadetises juhul, kui selle kauba kogus või väärtus on suhteliselt tühine. Kindlasummalise tagatise maksekviitungid Artikkel 43 1. Kindlasummalise tagatise aktsepteerimine garantiitolliasutuse poolt annab garandile õiguse vastavuses tagatise tingimustega välja anda kindlasummalise tagatise maksekviitungi(d) isiku(te)le, kes kavatsevad tegutseda printsipaalina korraldada transiitvedusid nende poolt vabalt valitud lähtetollipunktist. 2. Kindlasummalise tagatise maksekviitungid peavad vastama IX lisaosas esitatud näidisele. Näidise tagaküljele tehtud sissekanded võib siiski ära näidata ka dokumendi esiküljel, ülalpool maksekviitungi välja andnud juriidilist isikut puudutavaid üksikasjalikke andmeid, kusjuures ülejäänud sissekanded jäävad muutmata. 3. Garant on kindlasummalise tagatise iga maksekviitungi alusel vastutav kuni 7000 eküü ulatuses. 4. Sattumata vastuollu artiklite 41 ja 44 sätetega, võib printsipaal kindlasummalise tagatise iga maksekviitungi alusel viia läbi ühe T1B-transiitveo. Maksekviitung antakse lähtetollipunktile ja see säilitatakse lähtetollipunktis. Kindlasummalise tagatise piiratud kehtivusega maksekviitungid Artikkel 44 Garant võib välja anda kindlasummalise tagatise maksekviitungeid: -- mis ei kehti T1B-vedude jaoks VIII lisaosas loetletud kauba osas; ja -- mida vastavuses I lisa artikliga 12(2) võidakse kasutada kuni seitsmest maksekviitungist koosneva komplektina ühe transpordivahendi kohta kaubale, mis ei kuulu eelmises lõigus nimetatute hulka. Eelmise lõigu rakendamiseks peab garant kandma kindlasummalise tagatise maksekviitungitele diagonaalselt suurte tähtedega (koos viitega käesolevale lõigule) ühe järgmistest sissekannetest: EE: «Piiratud kehtivus»; LV: «Ierobezots derigums»; LT: «Galijomas apribotas». Tagatise tühistamine Artikkel 45 Tagatise tühistamisest teatab otsekohe teistele Osapooltele Osapool, kus asub asjassepuutuv garantiitolliasutus. Jagu 4. Üksiktagatis Tagatise suurus Artikkel 45A Üksiktagatise tagatissumma suurus T1B-vedudele arvutatakse VIII lisaosa alusel kaupadele, mille suhtes vastavalt artikli 34B sätetele ei lubata esitada üldtagatist ja mis on loetletud VIII lisaosas. III peatükk Artiklid 46--48. (Käesolev lisa ei sisalda artikleid 46--48.) IV peatükk. EESKIRJADE RIKKUMISED Kaubasaadetiste sihttollipunktis esitamata jätmine Artikkel 49. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 49.) Transiitveo nõuetekohase läbiviimise tõendamine Artikkel 50 T1B-veo nõuetekohase läbiviimise tõendusena I lisa artikli 34(2)(d) tähenduses esitatakse vastavatele pädevatele ametiasutustele üks järgmistest neid ametiasutusi rahuldavatest dokumentidest: (a) tolli- või äridokument, mis on kinnitatud pädevate ametiasutuste poolt ja mis tõendab, et kaup olid esitatud sihttollipunktis või vastavale volitatud kaubasaajale (juhul, kui rakendub artikkel 111), kusjuures see dokument peab sisaldama küllaldasi andmeid kauba identifitseerimiseks; või (b) tollidokument, mis on välja antud mingis kolmandas riigis ja millega kaup oli suunatud tolliprotseduurile, või eelmainitud tollidokumendi koopia või fotokoopia; taolise koopia või fotokoopia õigsus peab olema kinnitatud selle organisatsiooni poolt, mis kinnitas vastava originaaldokumendi, või asjassepuutuva kolmanda riigi ametiasutuste või ühe Osapoole ametiasutuste poolt (asjassepuutuvate Osapoolte seast), kusjuures see dokument peab sisaldama küllaldasi andmeid kauba identifitseerimiseks. V tiitel EKÜÜ VAHETUSKURSSI PUUDUTAVAD ERISÄTTED Artikkel 51 1. Käesolevas lisas nimetatud eküüdes arvestatud rahasummadele vastavad rahasummad Osapoolte riiklikes valuutades arvutatakse oktoobrikuu esimese tööpäeva vahetuskursi alusel, mida rakendatakse sellele järgneva aasta 1. jaanuarist. Kui vahetuskurssi Osapoole riiklikus valuutas ei ole võimalik selliselt kindlaks määrata, rakendatakse esimese päeva avaldatud vahetuskurssi pärast oktoobrikuu esimest tööpäeva. Kui pärast oktoobrikuu esimest tööpäeva ei ole vahetuskurssi avaldatud, rakendatakse viimati avaldatud varasema päeva vahetuskurssi. 2. Eelmise lõigu rakendamisel kasutatakse eküü vahetuskurssi, mis oli jõus vastavuses artikliga 41 kindlasummalise tagatise maksekviitungiga tagatud T1B-deklaratsiooni registreerimise kuupäeval. VI tiitel TEATUD VEOLIIKIDE SUHTES RAKENDATAVAD ERISÄTTED I peatükk. ÕHUVEOD Artiklid 52--53. (Käesolev lisa ei sisalda artikleid 52--53.) II peatükk. MERETRANSPORT Artiklid 54--57. (Käesolev lisa ei sisalda artikleid 54--57.) III peatükk Kauba edasitoimetamine torujuhtme kaudu Artikkel 58. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 58.) VII tiitel Artikkel 59. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 59.) VIII tiitel ÜHTSEST ADMINISTRATIIVDOKUMENDIST ERINEVAID DOKUMENDIVORME PUUDUTAVAD SÄTTED Paberi liik ja värv Artikkel 60 1. Lastinimekirjadele (I lisaosa), transiiditeatistele (II lisaosa) ja kviitungitele (III lisaosa) tuleb kasutada vähemalt 40 g/m2 kaaluvat kirjutuspaberit, mis normaalsel kasutamisel kergesti ei rebene ega kortsu. 2. Kindlasummalise tagatise maksekviitungitele (IX lisaosa) tuleb kasutada mehhaanilist purutaolist massi mittesisaldavat, vähemalt 55 g/m2 kaaluvat kirjutuspaberit, mis on mehhaanilisel või keemilisel teel teostatava võltsimise avastamiseks kaetud punase trükitud taustmustriga. 3. Garantiisertifikaatide dokumendivormidele (VII lisaosa) tuleb kasutada mehhaanilist purutaolist massi mittesisaldavat, vähemalt 100 g/m2 kaaluvat paberit, mis on mehhaanilisel või keemilisel teel teostatava võltsimise avastamiseks mõlemalt poolt kaetud taustmustriga. Nendele dokumendivormidele peab taustmuster olema trükitud rohelisega. 4. Käesoleva artikli punktides 1, 2 ja 3 mainitud paber on valge, välja arvatud artiklis 17(2) nimetatud lastinimekirjad, mille paberi värvi valib kasutaja. Dokumendivormide mõõtmed Artikkel 61 Dokumendivormide mõõtmed peavad olema järgmised: (a) lastinimekirjade jaoks: 210 x 297 mm, lubatava kõrvalekaldega pikkuses kuni -5 või +8 mm; (b) transiiditeatiste ja garantiisertifikaatide jaoks: 210 x 148 mm; (c) kviitungite ja kindlasummalise tagatise maksekviitungite jaoks: 148 x 105 mm. Dokumentides kasutatavad keeled Artikkel 62 Deklaratsioonid ja dokumendid koostatakse lähteriigiks oleva Osapoole riigikeeles. See säte ei kehti kindlasummalise tagatise maksekviitungite kohta. Teise Osapoole pädevad ametiasutused, kus deklaratsioonid või dokumendid tuleb esitada, võivad vajadusel nõuda dokumentide tõlkimist selle Osapoole riigikeelde, inglise keelde või vene keelde. Keele, mida tuleb kasutada garantiisertifikaadi koostamiseks, määrab kindlaks selle Osapoole pädev ametiasutus, mille jurisdiktsiooni alla kuulub garantiitolliasutus. Dokumendivormide trükkimine ja täitmine Artikkel 63 1. Kindlasummalise tagatise maksekviitungitel peab olema ära näidatud trükkija nimi ja aadress või trükkijat identifitseerida võimaldav tähis. Kindlasummalise tagatise maksekviitungitele tuleb nende identifitseerimise võimaldamiseks kanda järjekorranumbrid. 2. Osapooled vastutavad garantiisertifikaatide trükkimise või trükkimise korraldamise eest. Kõik sertifikaadid nummerdatakse, võimaldamaks neid identifitseerida. 3. Garantiisertifikaatide ja kindlasummalise tagatise maksekviitungite dokumendivormid täidetakse kirjutusmasinaga või muu mehhaanilise või selle sarnase protsessi abil. 4. Lastinimekirjad, transiiditeatised ja kviitungid võib täita, kasutades kirjutusmasinat, mehhaanilist või muud sarnast protsessi või loetavalt käsitsi; viimasel juhul tuleb dokumendid täita tindiga ja trükitähtedega. 5. Dokumendivormide täitmisel ei tohi kasutada mahakraapimist või ülekirjutamist. Parandused tuleb teha, kriipsutades läbi ebaõiged andmed, ja juhul, kui see on vajalik, lisades nõutavad andmed. Taoliste paranduste juurde tuleb märkida paranduse teinud isiku initsiaalid ja kinnitada parandus vastavate pädevate ametiasutuste poolt. IX tiitel Artiklid 64--71. (Käesolev lisa ei sisalda artikleid 64--71.) X tiitel LIHTSUSTATUD PROTSEDUURID I peatükk. KAUBA RAUDTEEVEO TRANSIIDIPROTSEDUURID Jagu 1. Raudteevedu puudutavad üldsätted Rakendusulatus Artikkel 72. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 72.) Kasutatavate dokumentide seaduslik jõud Artikkel 73. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 73.) Arvepidamise kontrollimine Artikkel 74. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 74.) Printsipaal Artikkel 75. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 75.) Märgis Artikkel 76. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 76.) Veolepingu muutmine Artikkel 77. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 77.) Kauba vedu osapoolte vahel Kauba tollistaatus: CIM-saatelehe kasutamine Artikkel 78. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 78.) Kauba identifitseerimismeetmed Artikkel 79. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 79.) CIM-saatelehe lehtede kasutamine Artikkel 80. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 80.) Kauba vedu kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest Kauba vedu kolmandatesse riikidesse Artikkel 81. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 81.) Kauba vedu kolmandatest riikidest Artikkel 82. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 82.) Transiitvedu läbi Osapoolte territooriumi Artikkel 83. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 83.) Kolmandatest riikidest toodava kauba või transiitkauba tollistaatus Artikkel 84. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 84.) Jagu 2. Suurtes konteinerites veetavat kaupa puudutavad sätted Rakendusulatus Artikkel 85. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 85.) Definitsioonid Artikkel 86. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 86.) Kasutatavate dokumentide seaduslik jõud Artikkel 87. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 87.) Arvepidamise kontrollimine -- Esitatavad andmed Artikkel 88. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 88.) Printsipaal Artikkel 89. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 89.) Tolliformaalsused kauba vedamisel muul viisil kui raudteega Artikkel 90. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 90.) Märgis Artikkel 91. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 91.) Veolepingu muutmine Artikkel 92. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 92.) Kauba vedu Osapoolte vahel Kaubanimekirja tollistaatus Artikkel 93. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 93.) Kauba identifitseerimiseks kasutatavad meetmed Artikkel 94. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 94.) TR-saatelehtede kasutamine Artikkel 95. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 95.) Kauba vedu kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest Vedu kolmandatesse riikidesse Artikkel 96. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 96.) Kaubavedu kolmandatest riikidest Artikkel 97. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 97.) Transiitvedu läbi Osapoolte territooriumide Artikkel 98. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 98.) Kolmandatest riikidest või transiidiga veetava kauba tollistaatus Artikkel 99. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 99.) Jagu 3. Täiendavad sätted Lastinimekirjad Artikkel 100. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 100.) Jagu 4. Tavaliste protseduuride ja lihtsustatud protseduuride rakendusulatus kombineeritud maantee-raudteevedude puhul Artikkel 101. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 101.) II peatükk. TOLLIFORMAALSUSTE LIHTSUSTAMINE LÄHTE- JA SIHTTOLLIPUNKTIDES JA TRANSIITVEOL Üldsätted Artikkel 102 T1B-protseduuri puudutavate formaalsuste lihtsustamisel tuleb järgida käesoleva peatüki sätteid. Formaalsused lähtetollipunktis Volitatud kaubasaatja Artikkel 103 Iga Osapoole pädevad ametiasutused võivad artikliga 104 sätestatud tingimusi täitval ja T1B-vedusid läbi viia kavatsevale isikule (edaspidi -- «volitatud kaubasaatja») anda loa lähtetollipunktis mitte esitada kas asjassepuutuvat kaupa või kaubale vastavat T1B-deklaratsiooni. «Volitatud kaubasaatja» staatuse omistamiseks täidetavad tingimused Artikkel 104 1. Artiklis 103 sätestatud volitus antakse ainult isikutele: (a) kes sageli tegelevad kauba saatmisega; (b) kelle arvepidamine võimaldab pädevatel ametiasutustel kontrollida nende tegevust; (c) kes juhul, kui T1B-protseduuri järgi on vajalik tagatis, omandavad üldtagatise ja (d) kes ei ole toime pannud tõsiseid või korduvaid tolli- või maksuseaduste rikkumisi. 2. Pädevad ametiasutused võivad väljaantud loa tühistada, kui volitatud kaubasaatja ei täida punktiga 1, käesoleva peatükiga või vastava volituse andmisel sätestatud tingimusi. Volituse sisu Artikkel 105 Pädevate ametiasutuste poolt antud volitus sätestab: (a) vastavat pädevust omava(d) tollipunkti(d), millel on lubatud toimida «kinnitatud» lähtetollipunktidena kaubasaadetiste väljasaatmiseks; (b) ajavahemiku ja protseduuri, mille vältel ja kuidas volitatud kaubasaatja peab teatama lähtetollipunktile väljasaadetavast kaubasaadetisest, võimaldades tollipunktil teostada vajalikku kontrollimist enne kauba väljasaatmist; (c) ajavahemiku, mille jooksul tuleb kaup esitada sihttollipunktile; ja (d) kasutatavad identifitseerimismeetmed; selles osas võivad vastavad pädevad ametiasutused ette näha, et kasutatavad transpordivahendid või pakkeüksuste pakendid peavad kandma spetsiaalseid tollitõkendeid (plomme), mis on aktsepteeritud tollivõimude poolt ja paigaldatud volitatud kaubasaatja poolt. Transiidideklaratsioonide eelnev kinnitamine Artikkel 106 1. Väljaantud loas võidakse sätestada, et T1B-deklaratsiooni dokumendivormi esiküljel olev lähtetollipunkti märkimiseks ettenähtud lahter: (a) varustatakse eelnevalt lähtetollipunkti pitsati ja selle tollipunkti ametiisiku allkirjaga; või (b) tembeldatakse volitatud kaubasaatja poolt pädevate ametiasutuste poolt tunnistatud ja XV lisaosas esitatud näidisele vastava spetsiaalse metallpitsatiga. Eelmainitud pitsati jäljend võib juhul, kui taoline trükkimine on usaldatud selleks kinnitatud trükkijale, olla dokumendivormidele trükitud eelnevalt. Volitatud kaubasaatja täidab selle lahtri, näidates ära kauba väljasaatmise kuupäeva, ning omistab deklaratsioonile järjekorranumbri vastavuses tingimustega, mis on selles suhtes sätestatud kaubasaatjale välja antud volituses. 2. Pädevad ametiasutused võivad ette näha selliste dokumendivormide kasutamist, mis kannaks selgesti eristatavaid tähiseid nende dokumentide identifitseerimiseks. Kauba väljasaatmisel täidetavad formaalsused Artikkel 107 1. Mitte hiljem kui kauba väljasaatmise ajal peab volitatud kaubasaatja nõuetekohaselt täidetud T1B-deklaratsiooni eksemplaride 1. ja 4. esikülje lahtrisse «Lähtepunkti tollikontroll» kandma üksikasjalikud andmed identifitseerimismeetmete ja selle ajavahemiku kohta, mille kestel kaubad peavad olema esitatud sihttollipunktis, ning ühe järgmistest märgetest

2. Pärast kauba väljasaatmist volitatud kaubasaatja poolt saadetakse transiidideklaratsiooni eksemplar 1 viivitamatult vastavale lähtetollipunktile. Pädevad ametiasutused võivad kaubasaatjale välja antud volituses ette näha eksemplari 1 väljasaatmise lähtetollipunktile otsekohe pärast T1B-deklaratsiooni lõplikku koostamist. Deklaratsiooni teised eksemplarid liiguvad koos kaubaga vastavuses I lisas sätestatud tingimustega. 3. Kui lähteriigi pädevad ametiasutused teostavad kontrollimist kaubasaadetise väljasaatmisel, teevad nad selle kohta sissekande T1B-deklaratsiooni eksemplaride 1. ja 4. esikülje lahtrisse «Lähtepunkti tollikontroll». Printsipaal Artikkel 108 Vastavuses artikliga 107(1) nõuetekohaselt täidetud ja kinnitatud T1B-deklaratsioon loetakse samaväärseks T1B-dokumendiga ning printsipaaliks on see volitatud kaubasaatja, kes on alla kirjutanud deklaratsioonile. Volitatud kaubasaatja vabastamine allkirja paneku nõudest Artikkel 109 1. Pädevad ametiasutused võivad volitatud kaubasaatjal lubada mitte panna oma allkirja elektroonilise või automatiseeritud andmetöötlussüsteemiga koostatud ja XV lisaosas nimetatud eripitsati jäljendit kandvatele T1B-deklaratsioonidele. Eelmainitud luba antakse tingimusel, et volitatud kaubasaatja on varem andnud ametiasutustele kirjaliku kohustuse, et ta on printsipaaliks kõigi nimetatud eripitsati jäljendiga varustatud T1B-deklaratsioonidega läbiviidavate T1B-vedude puhul. 2. Vastavuses punktiga 1 koostatud T1B-deklaratsioonidel peab lahter, mis on ette nähtud printsipaali allkirja jaoks, sisaldama üht märget järgmistest

Volitatud kaubasaatja vastutus Artikkel 110 1. Volitatud kaubasaatja peab: (a) järgima käesoleva peatüki sätteid ja talle vastava loa andmise tingimusi; (b) võtma kasutusele kõik vajalikud meetmed, tagamaks eripitsati nõuetekohase kasutamise või lähtetollipunkti pitsatit või eripitsatit kandvate dokumendivormide puutumatuse. 2. Juhul, kui on tegemist lähtetollipunkti pitsatit või eripitsatit kandvate dokumendivormide mittenõuetekohase kasutamisega ükskõik millise isiku poolt, on volitatud kaubasaatja vastutav (kusjuures sellega ei nõrgendata kriminaalmenetluste mõjujõudu) nende tolli- ja muude maksude tasumise eest, mis kuuluvad tasumisele Osapooles kauba eest, mida on veetud taoliste dokumendivormide kasutamisega, välja arvatud juhtudel, kui volitatud kaubasaatja suudab veenda pädevaid ametiasutusi, kes andsid temale vastava volituse, et ta rakendas neid meetmeid, mida temalt nõuti punkti 1(b) järgi. Formaalsused sihttollipunktis Volitatud kaubasaaja Artikkel 111 1. Osapoolte pädevad ametiasutused võivad mitte nõuda selle T1B-protseduuriga veetava kauba esitamist sihttollipunktis, mis on ette nähtud üle anda isikule, kelle puhul on täidetud artiklis 122 sätestatud tingimused (edaspidi -- «volitatud kaubasaaja»), kusjuures need tingimused peavad olema eelnevalt kinnitatud selle Osapoole tollivõimude poolt, mille jurisdiktsiooni alla kuulub sihttollipunkt. 2. Punktis 1 mainitud juhul on printsipaal täitnud I lisa artikli 11(a) sätetest tulenevad kohustused, kui koos kaubasaadetisega kohale toimetatud T1B-dokumendi eksemplarid koos puutumatu kaubaga on ettenähtud ajavahemiku kestel üle antud vastavale volitatud kaubasaajale selle hoonetes või kohtades, mis on kindlaks määratud vastavas loas, kusjuures nõuetekohaselt on järgitud kauba identifitseerimist võimaldavaid meetmeid. 3. Vedaja taotlusel annab volitatud kaubasaaja iga kaubasaadetise kohta, mis on üle antud vastavuses punktiga 2 sätestatud tingimustega, välja kviitungi, mis tõendab vastava dokumendi ja kauba üleandmist. Kaubasaaja kinnitamise tingimused Artikkel 112 1. Artiklis 111 nimetatud volitus antakse ainult isikutele: (a) kes sageli võtavad vastu T1B-protseduuriga veetavaid kaubasaadetisi; (b) kelle arvepidamised võimaldavad pädevatel ametiasutustel kontrollida nende tegevust; (c) kes ei ole toime pannud tõsiseid või korduvaid tolli- või maksuseaduste rikkumisi. 2. Pädevad ametiasutused võivad väljaantud volituse tühistada, kui volitatud kaubasaaja ei täida enam tingimusi, mis on sätestatud punktis 1, või nõudeid, mis on ära toodud käesolevas peatükis või sellele kaubasaajale välja antud volituses. Volituse sisu Artikkel 113 1. Pädevate ametiasutuste poolt antud volitus määratleb: (a) pädeva(d) tollipunkti(d), mis on volitatud toimima volitatud kaubasaaja poolt vastuvõetavate kaubasaadetiste jaoks sihttollipunktidena; (b) ajavahemiku, mille kestel, ja protseduuri, millega volitatud kaubasaaja on kohustatud teatama sihttollipunktile kauba saabumisest, võimaldades viimasel teostada vajalikku kontrollimist kauba saabumisel. 2. Sattumata vastuollu artikliga 116, sätestavad pädevad ametiasutused kaubasaajale antud loas, kas enne seda, kui volitatud kaubasaaja võib vastu võetud kaupa teisaldada, nõutakse sihttollipunktilt mingit tegutsemist. Volitatud kaubasaaja kohustused Artikkel 114 1. Volitatud kaubasaaja hoonetesse või talle antud volituses määratletud kohtadesse saabuvate kaubasaadetiste kohta peab volitatud kaubasaaja: (a) otsekohe vastavuses volitatud kaubasaajale antud volituses sätestatud protseduuriga teatama asjassepuutuvale sihttollipunktile saabunud kauba kohta selle ülemäärased või puudu olevad kogused, asendamised ning muud seaduste või teiste õigusaktide rikkumised, nagu rikutud tollitõkendid (plommid); ja (b) sihttollipunktile viivitamatult välja saatma kaubasaadetisega kaasas olnud T1B-deklaratsiooni eksemplarid, näidates ära kaubasaadetise saabumiskuupäeva ja kõikide paigaldatud tollitõkendite seisukorra. 2. Sihttollipunkt kannab taolistele T1B-deklaratsiooni eksemplaridele kohased märked. Muud sätted Kontrollimised Artikkel 115 Pädevad ametiasutused võivad volitatud kaubasaatjaid ja volitatud kaubasaajaid kontrollida mis tahes viisil, mida nad peavad vajalikuks. Asjassepuutuvad kaubasaatjad ja -saajad peavad selleks otstarbeks tagama kogu vajaliku teabe ja kontrollimiseks vajalikud tingimused. Soodustuste mittevõimaldamine teatud kauba osas Artikkel 116 Lähte- või sihtriigiks oleva Osapoole pädevad ametiasutused võivad teatud kauba osas mitte võimaldada artiklites 103--111 sätestatud soodustusi. Erijuhus -- raudteega veetavad kaubasaadetised Artikkel 117. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 117.) III peatükk. LIHTSUSTATUD PROTSEDUUR KAUBA KÄESOLEVA KOKKULEPPE OSAPOOLTE STAATUST TÕENDAVA DOKUMENDI VÄLJAANDMISEKS Artikkel 118. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 118.) Volituse andmise tingimused Artikkel 119. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 119.) Volituse sisu Artikkel 120. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 120.) Dokumentide eelnev kinnitamine ja kauba väljasaatmisel läbiviidavad formaalsused Artiklid 121--122. (Käesolev lisa ei sisalda artikleid 121--122.) Koopia tegemise kohustus Artikkel 123. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 123.) Volitatud kaubasaatja kontrollimine Artikkel 124. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 124.) Volitatud kaubasaatja vastutus Artikkel 125. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 125.) Hõlbustuste mittevõimaldamine teatud kauba osas Artikkel 126. (Käesolev lisa ei sisalda artiklit 126.) XI tiitel Artiklid 127--131. (Käesolev lisa ei sisalda artikleid 127--131.) II lisa lisaosad I lisaosa

II lisaosa

III lisaosa

IV lisaosa

1 Firma nimetus 2 Täielik aadress 3 Kriipsutage selles loetelus läbi Osapoole nimetus, mille territooriumi ei kasutata 4 Printsipaali firma nimetus ja täielik aadress 5 Kui riigi seadustes ei ole sätet, mis puudutaks garandi poolt nimetatavat teenindusaadressi, tuleb garandil kõikides punktis 1 mainitud riikides määrata kohale oma esindaja, kes on volitatud vastu võtma garandile adresseeritud teavet. Käesolevat tagatist puudutavad vaidlused kuuluvad nende kohtuorganite jurisdiktsiooni alla, mis asuvad kohtades, mis olid nimetatud garandi või tema esindajate teenindusaadressidena. Punkti 4 teises lõigus sätestatud tunnistamine ja neljandas lõigus sätestatud kohustus peavad olema teineteisega vastavuses. 6 Täielik aadress. 7 Selle allkirja ette tuleb tagatisele alla kirjutaval isikul oma käekirjaga kirjutada järgmine tekst: «Garanteerin tagatissumma . . . . . . », kusjuures summa tuleb täielikult välja kirjutada sõnadega. V lisaosa

1 Firma nimetus 2 Täielik aadress 3 Kriipsutage selles loetelus läbi Osapoole nimetus, mille territooriumi ei kasutata 4 Printsipaali perekonnanimi ja eesnimi (või firma nimetus) ja printsipaali täielik aadress 5 Kui riigi seadustes ei ole sätet, mis määratleks garandi poolt nimetatavat teenindusaadressi, tuleb garandil kõikides punktis 1 mainitud riikides määrata kohale oma esindaja, kes on volitatud vastu võtma garandile adresseeritud teavet. Käesolevat tagatist puudutavad vaidlused kuuluvad nende kohtuorganite jurisdiktsiooni alla, mis asuvad kohtades, mis olid nimetatud garandi või tema esindajate teenindusaadressidena. Punkti 4 teises lõigus sätestatud tunnistamine ja neljandas lõigus sätestatud kohustus peavad olema teineteisega vastavuses. 6 Täielik aadress 7 Selle allkirja ette tuleb tagatisele alla kirjutaval isikul oma käekirjaga kirjutada järgmine tekst: «Garanteerin tagatissumma . . . . . . .», kusjuures summa tuleb täielikult välja kirjutada sõnadega. VI lisaosa

1 Firma nimetus 2 Täielik aadress 3 Kui riigi seadustes ei ole sätet, mis määratleks garandi poolt nimetatavat teenindusaadressi, tuleb garandil kõikides punktis 1 mainitud riikides määrata kohale oma esindaja, kes on volitatud vastu võtma garandile adresseeritud teavet. Käesolevat tagatist puudutavad vaidlused kuuluvad nende kohtuorganite jurisdiktsiooni alla, mis asuvad kohtades, mis olid nimetatud garandi või tema esindajate teenindus-aadressidena. Punkti 4 teises lõigus sätestatud tunnistamine ja neljandas lõigus sätestatud kohustus peavad olema teineteisega vastavuses. 4 Selle allkirja ette tuleb tagatisele alla kirjutaval isikul oma käekirjaga kirjutada järgmine märge: «Garanteerin tagatise». VII lisaosa

VIII lisaosa

IX lisaosa

X lisaosa (Käesolev lisa ei sisalda X lisaosa.) XI lisaosa (Käesolev lisa ei sisalda XI lisaosa.) XII lisaosa (Käesolev lisa ei sisalda XII lisaosa.) XIII lisaosa (Käesolev lisa ei sisalda XIII lisaosa.) XIV lisaosa (Käesolev lisa ei sisalda XIV lisaosa.) XV lisaosa

XVI lisaosa (Käesolev lisa ei sisalda XVI lisaosa.) III lisa Artikkel 1 1. Dokumendivormid, milledel koostatakse T1B-deklaratsioonid, peavad vastama käesoleva lisa I--IV lisaosadele. 2. Dokumendivormides sisalduvad andmed peavad isekopeerumise teel üle kanduma: (a) I ja III lisaosa puhul -- V lisaosas esitatud eksemplaridele; (b) II ja IV lisaosa puhul -- VI lisaosas esitatud eksemplaridele; 3. Dokumendivormid täidetakse ja neid kasutatakse: (a) T1B-deklaratsioonidena vastavuses selgitavate märkustega, mis on ära toodud VII lisaosas; (b) (käesolev punkt ei sisalda alapunkti (b)). 4. Vajadusel tuleb järgida märkusi, mis on ära toodud IX lisaosas. Artikkel 2 1. Dokumendivormid trükitakse isekopeeruvale paberile, mille kaal on vähemalt 40 grammi ruutmeetri kohta. Paber peab olema küllalt läbipaistmatu, et ühele küljele kirjutatu ei kahjustaks teisele küljele kirjutatu loetavust, ning küllalt tugev, et see tavalisel kasutamisel kergesti ei rebeneks ega kortsuks. Kõikide eksemplaride jaoks ette nähtud paber on valge. Eksemplaridel, mida kasutatakse transiidiks (eksemplarid 1, 4, 5 ja 7), lahtrid nr 1 (välja arvatud selle keskmine alajaotis), 2, 3, 4, 5, 6, 8, 15, 17, 18, 19, 21, 25, 27, 31, 32, 33 (esimene alajaotis vasakul), 35, 38, 40, 44, 50, 51, 52, 53, 55 ja 56 peavad olema rohelise tagapõhjaga. Dokumendivormid peavad olema trükitud rohelisega. Dokumendivormide eri eksemplaride värvimarkeering tuleb teha järgmisel viisil: a) dokumendivormidel, mis vastavad I ja III lisaosas toodud näidistele: -- eksemplaridel 1, 2, 3 ja 5 peab paremal äärel olema pidev joon, mis nimetatud eksemplaride on vastavalt punane, roheline, kollane ja sinine; -- eksemplaridel 4, 6, 7 ja 8 peab paremal äärel olema katkestatud joon, mis nimetatud eksemplaridel on vastavalt sinine, punane, roheline ja kollane; (b) dokumendivormidel, mis vastavad näidistele, mis on ära toodud II ja IV lisaosades, peab eksemplaride 1/6, 2/7, 3/8 ja 4/5 paremal äärel olema pidev joon ja sellest paremal katkestatud joon, mis nimetatud eksemplaridel on vastavalt punane, roheline, kollane ja sinine. Nende äärte laius peab olema ligikaudu 3 millimeetrit. Katkendlik joon koosneb 3-millimeetrise küljepikkusega ruutudest, mis on teineteisest eraldatud 3-millimeetriste vahedega. 2. Dokumendivormide mõõtmed on 210 x 297 mm, kusjuures suurim lubatud kõrvalekaldumine normaalmõõtmetest on miinus 5 kuni pluss 8 mm. 3. Osapooled võivad nõuda, et dokumendivormidel oleks ära näidatud trükkija nimi ja aadress või trükkijat identifitseerida võimaldav märk. 4. Osapooled võivad dokumendivormi ülemisse vasakpoolsesse nurka trükkida antud Osapoolt identifitseeriva tähise. Osapooled võivad sinna trükkida ka sõnad «BALTI ÜHISTRANSIIT». Kui taolised dokumendid esitatakse teisele Osapoolele, peab see aktsepteerima taoliselt tähistatud dokumente. Artikkel 3 1. Kui formaalsused täidetakse üldkasutatavate või eravalduses olevate arvutisüsteemidega, annavad pädevad ametiasutused isikule, kes seda taotleb, loa asendada käsitsi kirjutatud allkiri samaväärse tehnilise lahendusega, mis võib juhtudel, kui see on rakendatav, põhineda koodide kasutamisel, ja mis omab sama seaduslikku jõudu kui käsitsi kirjutatud allkiri. Seda lihtsustust ainult juhul, kui on täidetud pädevate asutuste poolt ette nähtud tehnilised nõuded ja töökorraldust puudutavad tingimused. 2. Kui formaalsused täidetakse üldkasutatavate või eravalduses olevate arvutisüsteemidega, millega trükitakse deklaratsioonid, võivad pädevad ametiasutused selle asemel, et kasutada pädeva ametiisiku allkirja ja käsitsi või mehhaanilise vahendiga pandud tollipunkti pitsatit, ette näha sellisel viisil koostatud deklaratsioonide ehtsuse vahetu kontrollimise eelmainitud süsteemide poolt. III lisa lisaosad I lisaosa

II lisaosa

III lisaosa

IV lisaosa

V lisaosa

VI lisaosa

VII lisaosa Selgitavad märkused dokumendivormide kasutamise kohta T1B-deklaratsioonide koostamiseks I tiitel ÜLDISED MÄRKUSED A. Üldkirjeldus Dokumendivorme, millele on viidatud käesoleva lisa juurde kuuluvates I kuni IV lisaosades, on ette nähtud kasutada kauba vedamisel asjassepuutuvate Osapoolte vahel T1B-protseduuriga (välja arvatud teatud liiki vedude puhul lihtsustatud transiidiprotseduuridega). Käesoleva lisa I ja III lisaosades esitatud dokumendivormide puhul on ette nähtud kasutada ainult eksemplare 1, 4, 5 ja 7: -- eksemplar 1 jäetakse kauba lähteriigiks (eksportivaks riigiks) oleva Osapoole lähtetollipunktile (kauba väljasaatmise ja transiidiformaalsuste täitmiseks), -- eksemplar 4 jäetakse sihttollipunkti (transiidiformaalsuste täitmiseks ja kauba «Kokkuleppe osapoolte staatuse» tõenduseks), -- eksemplar 5 on transiidiprotseduuri jaoks tagasisaadetavaks eksemplariks, -- eksemplari 7 on ette nähtud kasutada sihtriigiks oleva Osapoole poolt koostatavaks statistikaks (transiidi- ja saabumise/impordi formaalsuste täitmiseks). (Eksemplari 7 võidakse kasutada administratiivkorralduse muudeks eesmärkideks vastavalt Osapoolte poolt esitatavatele nõuetele.) Võidakse kasutada ka käesoleva lisa II ja IV lisaosades esitatud dokumendivorme, seda eriti juhtudel, kui deklaratsioonide töötlemine toimub arvutisüsteemi abil. Sellistel juhtudel tuleb kasutada kaht vähemalt eksemplare 1/6, 2/7 ja 4/5 sisaldavat komplekti, millest esimene komplekt vastab dokumendivormides esitatud andmete poolest eespool nimetatud eksemplaridele 1 ja 4 ning teine komplekt eksemplaridele 5 ja 7. Mõlemas komplektis tuleb sellisel juhul määratleda kasutatavate eksemplaride numbrid, kustutades (või kriipsutades läbi) need mittekasutatavate eksemplaride numbrid, mis on märgitud dokumendivormi vasemale servale. Mõlemad niiviisi määratletud komplektid kujundatakse selliselt, et teave, mis on ette nähtud uuesti esitada deklaratsiooni eri eksemplaridel, kopeerub sinna paberi erilise keemilise töötlemise tõttu. Soovi korral võivad ärimehed kasutada samalaadseid ärimeeste omal äranägemisel eraviisiliselt trükkida lastud komplekte, kusjuures tingimuseks on, et need kasutatavad dokumendivormid vastaksid ette nähtud ametlikele näidistele. B. Nõutavad üksikasjad Dokumendivormid sisaldavad lahtreid kõikide üksikasjade jaoks, mida võidakse nõuda eri riikides. Teatavate lahtrite täitmine on kohustuslik, samal ajal kui teisi lahtreid tuleb täita ainult siis, kui seda nõuab Osapool, kus neid formaalsusi täidetakse. Selles suhtes tuleb rangelt järgida käesoleva selgitavate märkuste osa, mis kirjeldab erinevate lahtrite kasutamist. Maksimaalne arv lahtreid (allpool on esitatud nende lahtrite numbrid), mis peavad olema täidetud, on järgmine: lahtrid 1 (välja arvatud teine alajaotis), 2, 3, 4, 5, 6, 8, 15, 17, 18, 19, 21, 25, 27, 31, 32, 33 (esimene alajaotis), 35, 38, 40, 44, 50, 51, 52, 53, 55, 56 (rohelise taustaga lahtrid) ja lahtrid 7, 14, 15a ja 17a ainult eksemplaril 1. C. Juhendid dokumendivormi kasutamiseks Dokumendivormid tuleb täita masinakirjas või mingit mehhaanilist või sellele sarnast protsessi kasutades. Dokumendivorme võib täita ka käsitsi loetavalt tindiga suurte trükitähtedega. Masinakirjas teostatava täitmise hõlbustamiseks tuleb paberileht paigutada kirjutusmasinasse nii, et lahtrisse 2 märgitavate andmete esimene täht asetub lahtri ülemisse vasakusse nurka. Dokumendivormidel ei tohi esineda kustutamist ega ülekirjutamist. Muudatused andmetes tuleb teha ebaõigete andmete läbi kriipsutamise ja vajadusel nõutavate andmete lisamise teel. Sellisel viisil tehtavate muudatuste juurde tuleb märkida neid teinud isiku initsiaalid ning muudatused selgelt kinnitada vastavate pädevate ametiasutuste poolt. Eelnimetatud pädevad ametiasutused võivad vajadusel nõuda uue deklaratsiooni esitamist. Lisaks võidakse eespool mainitud protseduuri asemel dokumendivormid täita, kasutades nende korduvaks väljaandmiseks mingit automatiseeritud protsessi. Dokumente võib ka valmistada ja täita nende vahenditega, kusjuures tingimuseks on, et oleks rangelt järgitud vastavaid nõudeid näidiste, paberi, mõõtude, kasutatud keele, loetavuse, kustutamisi ja muudatusi puudutavate keeldude ning paranduste osas. Täitmisele kuuluvad (vajadusel) ainult dokumendivormi nummerdatud lahtrid. Ülejäänud lahtrid, mis on tähistatud suure tähega, on jäetud ainult kasutamiseks Osapoolte tolliadministratsioonide poolt. Eksemplaril, mis peab jääma lähtetollipunkti, peab olema printsipaali originaalallkiri. Vastavalt käesoleva Kokkuleppe I lisale ja eespool ära toodud punktile B paneb printsipaali või tema poolt volitatud esindaja (juhul, kui kasutatakse esindajat) allkiri printsipaalile vastutuse kõikide kõnesolevat transiitvedu puudutavate esitatud andmete eest. II tiitel ERI LAHTRITESSE KANTAVAD ÜKSIKASJALIKUD ANDMED I. Lähteriigiks olevas Osapooles täidetavad formaalsused Lahter 1: Deklaratsiooni liik Selle lahtri kolmandasse alajaotisesse tuleb märkida järgmised andmed: 1) (käesolev punkt ei sisalda alapunkti 1); 2) (käesolev punkt ei sisalda alapunkti 2); 3) T1B-protseduuriga välja saadetud või eksporditud kauba korral ­ «T1B»; 4) (käesolev punkt ei sisalda alapunkti 4); 5) (käesolev punkt ei sisalda alapunkti 5). Lahter 2: Kauba saatja / Eksportöör Märkige sellesse lahtrisse asjassepuutuva isiku või ettevõtte täielik nimi ja aadress ja juhul, kui transiitvedu algab Osapooles, kus on registreeritud kõnesolev kaubasaatja -- selle kaubasaatja identifitseerimisnumber. Grupivedude puhul (väikesed saadetised, mis on laaditud ühele transpordivahendile) märkige sellesse lahtrisse sõna «Erinevad» ("Various") ja lisage kaubasaatjate nimekiri deklaratsiooni igale eksemplarile, välja arvatud tagasisaadetavale eksemplarile 5. Kaubasaatjate nimekirjal peab olema printsipaali allkiri. Lahter 3: Lehed Märkige sellesse lahtrisse dokumendivormi või lisalehe järjekorranumber komplektis ning kasutatud dokumendivormide ja lisalehtede koguarv (näiteks, kui komplektis on üks dokumendivorm ja kaks lisalehte, märkige dokumendivormile «1/3», esimesele lisalehele «2/3» ja teisele lisalehele «3/3»). Üht kaubanimetust sisaldava kaubadeklaratsiooni puhul (st kui tuleb täita ainult üks lahter «Kauba kirjeldus») jätke lahter 3 tühjaks, kuid lahtrisse 5 märkige arv «1». Kui ühe kaheksaeksemplarilise komplekti asemel kasutatakse kahte neljast eksemplarist koosnevat komplekti, tuleb neid kaht komplekti käsitleda kui ühtainsat. Lahter 4: Saatedokumendid Märkige sellesse lahtrisse deklaratsioonile lisatud lastinimekirjade või pädevate ametiasutuste poolt kinnitatud muude kirjeldavate äri-kaubanimekirjade arv numbrites. Lahter 5: Kaubanimetusi Märkige sellesse lahtrisse kõikidel dokumendivormidel ja lisalehtedel (või kasutatud lastinimekirjades või äri-kaubanimekirjades) asjassepuutuva isiku poolt deklareeritud kaubanimetuste koguarv. Kaubanimetuste arv peab vastama lahtri «Kauba kirjeldus» täidetavate lahtrite arvule. Kui kasutatakse lastinimekirju või äri-kaubanimekirju, märkige sellesse lahtrisse lisatud lastinimekirjades ja ärikaubanimekirjades ära näidatud kaubanimetuste koguarv. Lahter 6: Pakkeüksusi Märkige lahtrisse kaubasaadetist moodustavate pakkeüksuste (st kastide, kottide jms) koguarv. Pakkimata kauba või puistainete puhul märkige lahtrisse «0». Lahter 7: Kaubasaadetise viitenumber Selle lahtri täitmine toimub Osapoolte äranägemisel. Lahtrisse võidakse märkida asjassepuutuva isiku (deklarandi, tolliagendi vms) poolt kaubasaadetisele omistatud viitenumber. Lahter 8: Kauba saaja Märkige lahtrisse selle isiku või firma täielik nimi ja aadress, kellele tuleb kaup üle anda. Grupiveo puhul (väikesed saadetised, mis on laaditud ühele transpordivahendile) märkiga sellesse lahtrisse sõna «Erinevad» ("Various") ja lisage kaubasaajate nimekiri deklaratsiooni igale eksemplarile, välja arvatud tagasisaadetavale eksemplarile 5. Kaubasaajate nimekirjal peab olema printsipaali allkiri. Lahter 14: Deklarant / Esindaja Selle lahtri täitmine toimub Osapoolte äranägemisel. Lahtrisse võidakse märkida asjassepuutuva isiku täielik nimi, aadress ja deklarandi identifitseerimisnumber (deklarandi, tolliagendi vms) ning tolliagendi esindaja sertifikaadi number. Lahter 15: Lähte- / ekspordiriik Märkige lahtrisse selle riigi nimetus, kust kaup saadeti välja või eksporditi. Lähte- / ekspordiriigiks loetakse riiki, kus vedu algas (vastavuses dokumentidega, mis esitati tollivormistuseks). Lahter 15a: Lähte- / ekspordiriigi kood Selle lahtri täitmine toimub Osapoolte äranägemisel. Märkige lahtrisse lähte- / ekspordiriigi kahetäheline kood, mis on ära toodud rahvusvahelises standardis ISO 3166 (riikide nimetuste koodid). Lahter 17: Sihtriik Märkige lahtrisse asjassepuutuva riigi nimetus. Sihtriigiks loetakse riiki, milles kõnesolev vedu lõpetatakse (vastavuses tollivormistuseks esitatud veodokumentidega). Lahter 17a: Sihtriigi kood Selle lahtri täitmine toimub osapoolte äranägemisel. Märkige sellesse lahtrisse sihtriigiks oleva Osapoole kahetäheline kood, mis on ära toodud rahvusvahelises standardis ISO 3166 (riikide nimetuste koodid). Lahter 18: Transpordivahend lähetamisel. Riik Märkige lahtrisse selle transpordivahendi (veoauto, laeva, raudteevaguni, õhusõiduki) identifitseerivad andmed (nt registreerimisnumber (-numbrid) või nimi), millele kaup on vahetult laaditud selle esitamisel tollipunktis, kus on täidetud kauba väljasaatmis-, ekspordi- või transiidiformaalsused; märkige seejärel samasse lahtrisse riigi kahetähelise koodina, vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 3166 (riikide nimetuste koodid) transpordivahendi riiklik kuuluvus (või juhul, kui on tegemist mitme transpordivahendiga, siis teisi transpordivahendeid vedava (aktiivse) transpordivahendi riiklik kuuluvus). Näiteks haagise vedamisel traktoriga juhul, kui nendel on erinevad registreerimisnumbrid, märkige sellesse lahtrisse nii traktori kui ka haagise registreerimisnumbrid ja traktori riiklik kuuluvus. Postisaadetiste puhul või kauba edasitoimetamisel pidevalt toimivate edastamisvahendite abil ei kanta lahtrisse mingeid andmeid registreerimisnumbri ega riikliku kuuluvuse kohta. Raudteevedude puhul ei märgita sellesse lahtrisse transpordivahendi riiklikku kuuluvust. Muudel juhtudel toimub transpordivahendi riikliku kuuluvuse deklareerimine Osapoolte äranägemisel. Lahter 19: Konteiner (Kont.) Selle lahtri täitmine toimub Osapoolte äranägemisel. Märkige vastavalt käesoleva lisa IX lisaosas ära toodud koodidele lähte-/ ekspordiriigi piiril eeldatavad andmed nii nagu nad on teada lähte-/ekspordi- või transiidiformaalsuste täitmisel. Lahter 21: Aktiivne transpordivahend piiril. Riik Märkige selle lahtri vasakpoolsesse alajaotisesse selle aktiivse (st iseliikuva või teisi transpordivahendeid vedava) transpordivahendi (veoauto, laeva, raudteevaguni, õhusõiduki vms) liik ja identifitseerivad andmed (st registreerimisnumber (-numbrid) või nimi), mida eeldatavasti kasutatakse piiriületamispunktis kauba lähte-/ekspordiriigist väljumisel. Märkige sama lahtri parempoolsesse alajaotisesse väljasaatmis-, ekspordi- või transiidiformaalsuste lõpuleviimisel kahetäheline riigi kood (vastavalt aktiivse transpordivahendi riiklikule kuuluvusele), mis on ära toodud rahvusvahelises standardis ISO 3166 (riikide nimetuste koodid). Siiski postisaadetiste puhul või kauba edasitoimetamisel pidevalt toimivate edastamisvahendite abil ei tule sellesse lahtrisse kanda mingeid andmeid registreerimisnumbri ega riikliku kuuluvuse kohta. Raudteevedude puhul ei märgita sellesse lahtrisse transpordivahendi riiklikku kuuluvust. Kombineeritud veo puhul või juhul, kui kasutatakse mitut transpordivahendit, on aktiivseks transpordivahendiks kogu transpordivahendite kogumit vedav transpordivahend. Näiteks veoauto vedamisel laevaga on aktiivseks transpordivahendiks laev, haagise vedamisel traktoriga on aktiivseks transpordivahendiks traktor jne. Lahter 25: Transpordiliik piiril Märkige sellesse lahtrisse vastava koodina (vastavuses käesoleva lisa IX lisaosas ära toodud nimekirjaga «Transpordiliikide koodid») lähte- või eksordiriigiks oleva Osapoole territooriumilt väljumiseks eeldatavalt kasutatava aktiivse transpordivahendi liik. Lahter 27: Laadimiskoht Märkige lahtrisse selle tollipunkti nimi ja kood, mille järelevalve all toimub kauba laadimine aktiivsele transpordivahendile, mida väljasaatmis- või ekspordiformaalsuste lõpetamisel teadaolevalt kasutatakse väljumisel kauba väljasaatmis-/ekspordiriigiks oleva Osapoole territooriumilt. Lahter 31: Pakkeüksused ja kauba kirjeldus -- Markeering -- Konteinerite nr-d -- Pakkeüksuste arv ja liik Märkige lahtrisse pakkeüksuste tähised, numbrid, arv ja liik; pakkimata kauba puhul märkige lahtrisse taoliste kaupade arv, mis on kaetud deklaratsiooniga, või vajadusel -- sõna «Puistained» ("Bulk") (vastavalt juhule); alati tuleb lahtrisse märkida kaupade tavalised kaubanduses kasutatavad kirjeldused; need kirjeldused peavad olema väljendatud küllalt täpselt, et võimaldada kaupade identifitseerimist ja klassifitseerimist. Selles lahtris tuleb ka ära näidata üksikasjalikud andmed, mille esitamist nõuavad erireeglid (nt andmed aktsiisimaksude kohta). Kui on kasutatud konteinereid, tuleb sellesse lahtrisse märkida ka konteinerit identifitseerivad märgistused. Lahter 32: Kauba number Märkige lahtrisse kaubanimetuse järjekorranumber kasutatud dokumendivormidel deklareeritud kaubanimetuste koguarvu suhtes vastavalt lahtris 5 esitatud märkusele. Kui kuulub täitmisele ainult üks lahter 31, märkige lahtrisse «1». Kui on vaja täita kaks või enam lahtrit 31, märkige lahtrisse kaubanimetuse järjekorranumber. Näiteks märkige dokumendivormi lahtrisse 32 arv «1», esimese lisalehe lahtrisse 32 arvud «2», «3» ja «4» ja teise lisalehe lahtrisse 32 arvud «5», «6» ja «7» jne. Lahter 33: Kauba kood Märkige sellesse lahtrisse lahtris 31 kirjeldatud kauba EKN-rubriigi neljakohaline kood. Kui kaubad kuuluvad nimekirja, mis on ära toodud käesoleva Kokkuleppe II lisa VIII lisaosas, ei tohi märgitav HS-rubriigi kood olla vähem täpne kui selles nimekirjas esitatud vastav kood. Kui kasutatakse lastinimekirju, toimub Harmoneeritud Süsteemi (HS) gruppide 98 ja 99 kaubakoodide kasutamine Osapoolte äranägemisel. Lahter 35: Brutokaal (kg) Märkige lahtrisse vastavas lahtris 31 kirjeldatud kauba brutokaal kilogrammides. Brutokaal on kauba kogukaal, kaasa arvatud kauba kogu pakend ning välja arvatud konteinerid ja muu veoks vajalik varustus. Kui deklaratsioon hõlmab mitut liiki kaupa, on küllaldane esimeses lahtris 35 ära näidata kogu brutokaal, ülejäänud lahtreid 35 ei täideta. Lahter 38: Netokaal (kg) Selle lahtri täitmine toimub Osapoolte äranägemisel. Märkige lahtrisse vastavas lahtris 31 kirjeldatud kauba netokaal kilogrammides. Netokaal on kauba puhaskaal ilma pakendita, kuid kaasa arvatud kauba jaemüügipakend. Lahter 40: Eelnev dokument / Deklaratsioon Kui lahtris 31 kirjeldatud kaupade suhtes olid elnevalt kohaldatud mingid tolliformaalsused või -protseduur, märkige lahtrisse eelneva tollidokumendi (ülddeklaratsioon, tollideklaratsioon) number ja kuupäev. Kui kaup oli Osapoole tolliterritooriumile sisse toodud, kasutades kaht või enamat eelnevat tollidokumenti, märkige sellesse lahtrisse ühe dokumendi number ja kuupäev ja ülejäänud dokumentide numbrid märkige lahtrisse 44. Lahter 44: Lisateave, esitatud dokumendid, sertifikaadid ja volitused Märkige lahtrisse tollivormistuseks nõutavate lisadokumentide liike määratlevad koodid, nende dokumentide viitenumbrid ja väljaandmise kuupäevad. Dokumendiliikide koodnumbrid on järgmised: 1 -- veodokument (CMR-saateleht, õhuveosaateleht, lastikiri jne); 2 -- ostu-müügileping või kauba seaduslikku hankimist tõendav muu dokument; 3 -- litsents või muu eriluba (veterinaar-/fütosanitaarsertifikaat); 4 -- kaubaarve, pro forma kaubaarve või muu dokument, mis on aktsepteeritud kaubaarvena; 5 -- kauba päritolu tõendav dokument (EUR1, EUR2, vorm A); 6 -- kauba tolliväärtuse deklaratsioon; 7 -- TIR-märkmik, ATA-märkmik; 8 -- ekspertiisi otsus kauba klassifitseerimise kohta. Alates numbrist «31» kasutavad Osapooled dokumentide koodnumbreid oma äranägemisel. Lahter 50: Printsipaal ja volitatud esindaja, koht, kuupäev ja allkiri Märkige lahtrisse printsipaali (isiku või ettevõtte) täielik nimi ja aadress ning printsipaalile pädevate ametiasutuste poolt omistatud identifitseerimisnumber (kui see on olemas). Kui on tegemist volitatud esindajaga, märkige lahtrisse printsipaali nimel alla kirjutava volitatud esindaja (isiku või ettevõtte) täielik nimi. Lahter 51: Kavatsetud vahetollipunktid (ja läbitavad riigid) Märkige sellesse lahtrisse ette nähtud sisenemispunkti nimetus ja kood igasse Osapoolde, mille territooriumi kavatsetakse läbida veo käigus, või -- juhul, kui kavatsetakse läbida mõne muu riigi (mitte käesoleva Kokkuleppe Osapooleks oleva riigi) territoorium -- märkige lahtrisse selle väljumispunkti tollipunkti nimetus ja kood, mille kaudu transpordivahend lahkub Osapoolte territooriumilt. Vastavad vahetollipunktid on loetletud transiitvedude läbiviimiseks pädevate tollipunktide nimekirjas. Tollipunkti nime ja koodi järele märkige asjassepuutuva Osapoole kahetäheline kood, mis on ära toodud rahvusvahelises standardis ISO 3166 (riikide nimetuste koodid). Lahter 52: Tagatis Märkige lahtrisse garantiisertifikaadi, -kirja, maksekviitungi või tagatise olemasolu tõendava muu dokumendi number ja vastav garantiitolliasutus. Üksiktagatise puhul märkige sellesse lahtrisse ka garandi nimi. Lahtri parempoolsesse alajaotisesse märkige tagatise liigi koodnumber vastavalt käesoleva lisa IX lisaosale. Lahter 53: Sihttollipunkt (ja riik) Märkige lahtrisse selle tollipunkti nimetus ja kood, kus kaup tuleb esitada transiitveo lõpetamiseks. Need sihttollipunktid on loetletud nimekirjas «Tolliasutused, mis on pädevad läbi viima transiitvedusid». Tollipunkti nimetuse ja koodi järele märkige asjassepuutuva riigi (Osapoole) kahekohaline kood, mis on ära toodud rahvusvahelises standardis ISO 3166 (riikide nimetuste koodid). II. Formaalsused veo käigus On võimalik, et ajavahemikul kaupade eksportimise või lähtepunktist väljasaatmise hetkest kuni nende sihtpunkti saabumiseni tekkib vajadus lisada kaubaga kaasasoleva transiididokumendi eksemplaridesse teatavaid üksikasju. Need üksikasjad puudutavad kõnesolevat transiitvedu ja need peab dokumendile lisama kauba vedaja, kes on vastutav transpordivahendi eest, millele kaup on vahetult laaditud transiitvedude toimumise käigus. Need üksikasjalikud andmed võidakse lisada loetavalt käsitsi kirjutatult; sel juhul peab dokumendivorm olema täidetud tindiga ja suurte trükitähtedega. Eelmainitud üksikasjad puudutavad järgmisi lahtreid (ainult eksemplaridel 4 ja 5): -- Ümberlaadimised: kasutage lahtrit 55 Lahter 55 (ümberlaadimised): Lahtri esimesed kolm rida tuleb vedajal täita, kui transiitveo käigus toimub kauba ümberlaadimine ühelt transpordivahendilt teisele või ühest konteinerist teise. Tuleb märkida, et kauba ümberlaadimisel peab vedaja pöörduma vastavate pädevate ametiasutuste poole, seda eriti juhul, kui selgub, et transiididokumendi kinnitamiseks on vaja paigaldada uued tollitõkendid. Kui tolliteenistus on andnud loa kaupa ümber laadida ilma järelevalveta, peab vedaja ise tegema transiididokumendis vastavad märkused ning nende andmete kinnitamiseks informeerima järgmist tollipunkti, kus kaup peab olema esitatud. -- Muud vahejuhtumid: kasutage lahtrit 56 Lahter 56 (muud vahejuhtumid kauba veol): Lahter tuleb täita vastavuses transiidi suhtes kehtivate kohustustega. Lisaks juhul, kui kaup oli laaditud poolhaagisele ja veoteekonna jooksul oli vahetatud ainult veduk (ilma kauba käitlemise või ümberlaadimiseta), märkige sellesse lahtrisse uue veduki registreerimisnumber ja riiklik kuuluvus. Sellistel juhtudel ei ole vaja pädevate ametiasutuste kinnitust. Tiitel III LISALEHTI PUUDUTAVAD MÄRKUSED A. Lisalehti tuleb kasutada ainult juhul, kui deklaratsioon hõlmab rohkem kui üht kaubanimetust (vt lahter 5). Lisalehed tuleb esitada koos dokumendivormiga, mis on ära toodud I ja II lisaosades. B. Eespool I ja II tiitlites esitatud märkused kehtivad ka lisalehtede suhtes. Siiski: -- sümbol «T1B» tuleb märkida lahtri 1 kolmandasse alajaotisesse; -- III lisaosas esitatud lisalehe dokumendivormi näidise lahter 2 ja lahter 8 ning IV lisaosas esitatud lisalehe dokumendivormi näidise lahter 2/8 on ette nähtud kasutamiseks Osapoolte poolt nende äranägemisel ja nendes peab olema ära näidatud ainult asjassepuutuva isiku nimi ja identifitseerimisnumber (juhul, kui see number on olemas). C. Kui kasutatakse lisalehti, peavad kasutamata lahtrid «Kauba kirjeldus» olema läbi kriipsutatud, et takistada nende edaspidist kasutamist. VIII lisaosa (Käesolev Kokkulepe ei sisalda VIII lisaosa.) IX lisaosa Koodid, mida tuleb kasutada T1B-deklaratsioonide dokumendivormidel Lahter 1: Deklaratsiooni liik (vt lisaosa VII) Lahter 19: Konteiner Kasutatakse järgmisi koode: 0: kaupa ei veeta konteineritega; 1: kaupa veetakse konteineritega. Lahter 25: Transpordiliik piiril Kasutatakse järgmisi koode: Transpordiliigi, posti ja muu saatmisviisi kahekohalised koodid Kood Nimetus 10 Meretransport 12 Raudteevagun meretranspordil 16 Iseliikuv maanteesõiduk meretranspordil 17 Haagis või poolhaagis meretranspordil 18 Siseveealus meretranspordil 20 Raudteetransport 23 Autranspordivahend raudteevagunis 30 Autotransport 40 Õhutransport 50 Post 70 Alaliselt toimivad edastamisvahendid (torujuhtmetransport, elektriliinid) 80 Siseveetransport 90 Muud iseliikuvad transpordivahendid Lahter 27: Laadimiskoht/ Mahalaadimiskoht Koodid kuuluvad kindlaksmääramisele Osapoolte poolt. Lahter 33: Kauba kood Vt VII lisaosa. Lahtri 33 muud alajaotised: Kuuluvad täitmisele, kasutades Osapoolte poolt määratletud erikoode (taolised koodid tuleb märkida vabasse kohta vahetult peale esimest alajaotist). Lahter 51: Kavatsetud vahetollipunktid Riikide koodid Rakendatavate koodide nimekiri on esitatud allpool: Eesti -- EE Läti -- LV Leedu -- LT Lahter 52: Tagatis Tagatise liik Kohaldatavate koodide nimekiri on esitatud allpool

Riikide koodid Rakendatakse lahtris 51 esitatud koode. Lahter 53: Sihttollipunkt (ja riik) Rakendatakse lahtris 51 esitatud koode. IV lisa VASTASTIKUNE ABI MAKSUNÕUETE RAHULDAMISEL Eesmärk Artikkel 1 Käesolev lisa sätestab reeglid, tagamaks igas Osapooles nende artiklis 3 nimetatud maksenõuete täitmist, mis tekkivad mingis teises Osapooles. Vastavad rakendussätted on esitatud käesoleva lisa juurde kuuluvas I lisaosas. Definitsioonid Artikkel 2 Käesolevas lisas: -- «taotlev ametiasutus» tähendab mingi Osapoole pädevat ametiasutust, kes on esitanud taotluse artiklis 3 nimetatud nõude osas; -- «taotluse saanud ametiasutus» tähendab mingi Osapoole pädevat ametiasutust, kellele esitatakse (on esitatud) taotlus. Sätete rakendusulatus Artikkel 3 Käesolev lisa rakendub: (a) kõikide I lisa artikli 11 punktiga 1(c) seotud nõuete suhtes, mis kuuluvad rahuldamisele seoses mingi T1B-veoga; (b) intresside ja kulude suhtes, mis on seotud eelmainitud maksete sissenõudmisega. Teabe edastamine ja kasutamine Artikkel 4 1. Taotluse esitanud ametiasutuse palvel tagab taotluse saanud ametiasutus mis tahes teabe üleandmise, millest võib taotlejal olla kasu tema poolt esitatud nõude rahuldamisel. Teabe hankimiseks kasutab taotluse saanud ametiasutus kõiki neid volitusi, mis on temale antud õigus- ja haldusnormidega, mis kehtivad sarnastel maksunõuete rahuldamisel selles Osapooles, kus asub taotluse saanud ametiasutus. 2. Taotluses teabe saamiseks tuleb ära näidata selle isiku nimi ja aadress, keda puudutab taotletav teave, ning nõude olemus ja summa. 3. Taotluse saanud ametiasutus ei ole kohustatud andma teavet: (a) mida ta ise ei saaks sarnaste nõuete puhul, kui need tekkiksid Osapooles, kus asub see taotluse saanud ametiasutus; (b) mis avaldaks äri-, tööstus- või ametialaseid saladusi või (c) mille avaldamine kahjustaks kõnesoleva Osapoole turvalisust või oleks vastuolus selle Osapoole riikliku poliitikaga. 4. Taotluse saanud ametiasutus peab teatama taotluse esitanud ametiasutusele teabe andmisest keeldumise põhjused. 5. Vastavuses käesoleva artikliga saadud teavet tuleb kasutada ainult käesoleva Kokkuleppe eesmärkide järgimiseks ja teavet saav Osapool peab tagama selle teabe jaoks samasuguse kaitstuse nagu tagatakse taolist liiki teabele selle Osapoole seaduste järgi. Taolist teavet võidakse kasutada muudeks eesmärkideks ainult selle pädeva ametiasutuse kirjalikul nõusolekul, kes selle teabe andis, ja tingimusel, et järgitakse piiranguid, mis on sätestatud selle ametiasutuse poolt. 6. Teabe saamise taotlus tuleb esitada dokumendivormil, mis vastab näidisele, mis on ära toodud käesoleva lisa II lisaosas. Teavitamine Artikkel 5 1. Taotluse saanud ametiasutus edastab taotluse esitanud ametiasutuse palvel ettenähtud adressaadile ja vastavuses nendes seadustes sisalduvate reeglitega, mis kehtivad sarnastest ametlikest dokumentidest või otsustest teatamiseks Osapooles, kus asub taotluse saanud ametiasutus, kõik ametlikud dokumendid ja otsused (kaasa arvatud juriidilised dokumendid), mis pärinevad Osapoolest, kus asub abitaotluse esitanud ametiasutus, ning mis on seotud nõudega ja/või selle rahuldamisega. 2. Teatamist puudutavas taotluses tuleb ära näidata asjassepuutuva adressaadi nimi ja aadress, selle ametliku dokumendi või otsuse olemus ja sisu, millest tuleb teatada, ning vajaduse korral -- vastava võlgniku nimi ja aadress ning esitatud nõue, mida puudutab kõnesolev ametlik dokument või otsus, ning muu kasulik teave. 3. Taotluse saanud ametiasutus peab otsekohe informeerima taotluse esitanud ametiasutust meetmetest, mida tema taotlusel on rakendatud vastavale adressaadile teatamiseks, ja eriti -- teatama kuupäeva, millal vastav ametlik dokument või otsus oli adressaadile edastatud. 4. Dokumendi avaldamist puudutav taotlus tuleb koostada dokumendivormil, mis vastab käesoleva lisa III lisaosas esitatud näidisele. Taotluste täitmine Artikkel 6 1. Taotluse esitanud ametiasutuse nõudmisel kindlustab taotluse saanud ametiasutus nõuete rahuldamise maksete suhtes, mis kuuluvad rahuldamisele ametliku dokumendi alusel, mis lubab neid nõudeid täita vastavuses õigus- ja haldusnõuetega, mis kehtivad sarnastel maksenõuete rahuldamisel Osapooles, kus asub taotluse saanud ametiasutus. 2. Sellel eesmärgil tuleb nõude, mille kohta on esitatud taotlus, rahuldamist käidelda samuti kui selle Osapoole poolt esitatud nõuet, kus asub taotluse saanud ametiasutus, välja arvatud juhud, kui rakendub artikkel 12. Artikkel 7 1. Taotlusele maksenõude rahuldamiseks, mille taotlust esitav ametiasutus annab üle taotlust vastu võtvale ametiasutusele, tuleb lisada selle nõude täitmist lubava dokumendi ametlik või kinnitatud eksemplar, mis on välja antud Osapooles, kus asub taotluse esitanud ametiasutus, ja vajadusel maksenõude (-nõuete) rahuldamiseks vajalike muude dokumentide originaalid või kinnitatud koopiad. 2. Taotlust esitav ametiasutus ei või taotleda nõude rahuldamist muidu, kui tingimusel, et: (a) nõue ja/või ametlik dokument, mis võimaldab seda täita, ei ole vaidlustatud Osapooles, kus asub taotluse esitanud ametiasutus; (b) taotluse esitanud ametiasutus on Osapooles, kus ta asub, rakendanud temale kättesaadavat makse(te) sissenõudmise protseduuri käesoleva artikli punktis 1 mainitud dokumendi alusel ja nende rakendatud meetmete tulemusena ei ole nõuet rahuldatud täies ulatuses; (c) nõudega seotud summa on suurem kui 1500 eküüd; eküüdes väljendatud summa ekvivalendid riikide valuutades tuleb arvutada vastavuses II lisa artikli 51 sätetega. 3. Maksenõude (-nõuete) rahuldamise taotluses tuleb ära näidata asjassepuutuva isiku nimi ja aadress, esitatud nõude olemus, printsipaali poolt tasumisele kuuluv summa ning tasumisele kuuluvad intressid ja kulud ning samuti muu asjassepuutuv teave. 4. Maksenõude (-nõuete) rahuldamise taotlus peab lisaks sisaldama taotlust esitava ametiasutuse poolt tehtud avaldust, milles on ära näidatud kuupäev, millest alates on võimalik maksunõude (-nõuete) sissenõudmist rakendada seaduste järgi, mis kehtivad Osapooles, kus asub taotluse esitanud ametiasutus, ja milles on olemas kinnitus, et käesoleva artikli punktis 2 sätestatud tingimused on täidetud. 5. Otsekohe, kui taotlust esitav ametiasutus saab asjakohase teabe, mis tekitab vajaduse taotleda maksenõude (-nõuete) sissenõudmist, tuleb tal edastada see teave vastavale taotlust vastuvõtvale ametiasutusele. Artikkel 8 Kui see on vajalik ja vastavuses selles Osapooles kehtivate õigusaktide sätetega, kus asub taotluse saanud ametiasutus, aktsepteeritakse, tunnistatakse või asendatakse esitatud ametlik dokument (või täiendatakse seda dokumenti), mis võimaldab makse(te) sissenõudmist, ametliku dokumendiga, mis annab loa dokumendi jõustamiseks selle Osapoole territooriumil, kus asub abitaotluse saanud ametiasutus. Pärast makse(te) sissenõudmist puudutava taotluse vastuvõtmist peab eelmises lõigus mainitud dokumendi aktsepteerimine, tunnistamine, täiendamine või asendamine toimuma nii kiiresti kui võimalik. Dokumendi aktsepteerimisest või tunnistamisest ei saa keelduda, kui ametlik dokument, mis võimaldab makse(te) sissenõudmist Osapooles, kus asub nõude esitanud ametiasutus, on koostatud nõuetekohaselt. Kui ükskõik milline nendest eespool mainitud täidetavatest formaalsustest toob kaasa vajaduse korraldada uurimine või vaidlustamine seoses nõudega ja/või selle juurde kuuluva ja makse(te) sissenõudmist võimaldava ametliku dokumendiga, mis on välja antud taotluse esitanud ametiasutuse poolt, rakendatakse artiklit 12. Artikkel 9 1. Nõuded rahuldatakse selle Osapoole valuutas, kus asub taotluse vastu võtnud ametiasutus. 2. Pärast taotluse esitanud ametiasutusega läbi viidud konsultatsioone ja juhul, kui seda võimaldavad õigus- ja haldusnormid Osapooles, kus asub taotluse saanud ametiasutus, võib taotluse saanud ametiasutus anda võlgnikule aega maksenõude (-nõuete) tasumiseks või anda loa järelmaksu rakendamiseks. Taotluse esitanud ametiasutusele tuleb kompenseerida intressid, mille tasumist see ametiasutus nõuab seoses taolise lisaajaga. Taotluse esitanud ametiasutusele tuleb ka kompenseerida muud intressid, mis tulenevad tasumisega viivitamisest ja mis kuuluvad tasumisele vastavalt õigus- ja haldusnormidele, mis kehtivad Osapooles, kus asub taotluse saanud ametiasutus. Artikkel 10 Osapooles, kus asub taotluse saanud ametiasutus, täidetavatele nõuetele eelismenetlemist ei võimaldata. Artikkel 11 Taotluse saanud ametiasutus teatab viivitamatult taotluse esitanud ametiasutusele meetmetest, mida ta on rakendanud seoses maksenõude (-nõuete) rahuldamise taotlusega. Vaidlustatud taotlused Artikkel 12 1. Kui maksenõude (-nõuete) rahuldamise protseduuri käigus selle protseduuri huvitatud osapool vaidlustab nõude ja/või ametliku dokumendi, mis annab loa selle nõude rahuldamiseks ja mis on välja antud Osapooles, kus asub taotluse esitanud ametiasutus, esitab protseduuri eelmainitud huvitatud osapool rakendatud meetmed läbivaatamiseks selle Osapoole vastavale pädevale ametiasutusele, kus asub taotluse esitanud ametiasutus, kusjuures see toimub vastavuses eelmainitud Osapooles kehtivate seadustega. Eespool kirjeldatud tegutsemisest peab taotluse esitanud ametiasutus teatama taotluse vastu võtnud ametiasutusele. Vastavale taotluse vastu võtnud ametiasutusele võib eelmainitud tegutsemisest teatada ka vaidluse asjassepuutuv huvitatud osapool. 2. Otsekohe, kui taotluse vastu võtnud ametiasutus on kätte saanud punktis 1 mainitud teate kas taotluse esitanud ametiasutuselt või protseduuri asjassepuutuvalt huvitatud osapoolelt, tuleb tal katkestada maksenõude (-nõuete) sissenõudmise protseduur seniks, kuni selles küsimuses pädev ametiasutus on teinud vastava otsuse. Kui taotluse vastu võtnud ametiasutus peab seda vajalikuks (seejuures sattumata vastuollu artikliga 13), võib ta rakendada ettevaatusabinõusid, tagamaks maksenõude (-nõuete) sissenõudmise nii suurel määral, kui taoliseks tegutsemiseks lubavad seda õigus- ja haldusnormid, mis kehtivad sarnaste nõuete puhul Osapooles, kus see ametiasutus asub. 3. Kui Osapooles, kus asub taotluse vastu võtnud ametiasutus, on vaidlustatud maksenõude (-nõuete) sissenõudmisel rakendatud meetmed, esitatakse need meetmed läbivaatamiseks selle Osapoole vastavale pädevale ametiasutusele, kusjuures läbivaatamine toimub vastavuses selle Osapoole õigus- ja haldusnormidega. 4. Kui pädevaks ametiasutuseks, millele esitatakse läbivaatamiseks vastavuses punktiga 1 läbi viidud meetmed, on kohtuorgan või administratiivkohtuorgan, siis selle kohtuorgani otsus nii suures ulatuses, mil määral see otsus on langetatud abitaotluse esitanud ametiasutuse kasuks ning võimaldab maksenõude (-nõuete) rahuldamist Osapooles, kus asub abitaotluse esitanud ametiasutus, on selleks ametlikuks dokumendiks, mis annab loa maksenõude (-nõuete) rahuldamiseks (artiklite 6, 7 ja 8 tähenduses), ning maksenõude (-nõuete) rahuldamine toimub edaspidi selle organi otsuse alusel. Ettevaatusabinõud Artikkel 13 1. Taotluse esitanud ametiasutuse põhjendatud nõudmisel rakendab taotluse saanud ametiasutus ettevaatusabinõusid, et tagada maksenõude (-nõuete) rahuldamine nii suures ulatuses, kui lubavad seda seadused ja eeskirjad, mis kehtivad riigis, kus asub taotluse saanud ametiasutus. 2. Käesoleva artikli punkti 1 sätete rakendamiseks kehtivad vastavate muudatustega artiklid 6, 7(1), (3) ja (5), 8, 11, 12 ja 14. 3. Taotlus ettevaatusabinõude rakendamiseks koostatakse dokumendivormil, mis vastab käesoleva lisa IV lisaosas esitatud näidisele. Erandjuhud Artikkel 14 Taotluse saanud ametiasutus ei ole kohustatud: (a) võimaldama artiklitega 6--13 ette nähtud abi, kui nõude rahuldamine tekitab võlgniku olukorra tõttu tõsiseid või sotsiaalseid raskusi selles Osapooles, kus see taotluse saanud ametiasutus asub; (b) aktsepteerima maksenõude (-nõuete) sissenõudmist juhul, kui taotluse saanud ametiasutus väidab, et nõue võib kahjustada selle Osapoole, kus asub taotluse saanud ametiasutus, riiklikku poliitikat või muid olulisi huvisid; (c) võtma endale kohustust tagada maksunõude (-nõuete) rahuldamine juhul, kui taotluse esitanud ametiasutus ei ole ära kasutanud kõiki tema käsutuses olevaid maksenõude (-nõuete) rahuldamise vahendeid selle Osapoole territooriumil, kus ta asub. Taotluse saanud ametiasutus peab taotluse esitanud ametiasutusele teatama sissenõude rahuldamisest keeldumise põhjused. Artikkel 15 1. Küsimustes, mis puudutavad ajavahemike piirväärtusi, järgitakse ainult seadusi, mis kehtivad Osapooles, kus asub taotluse esitanud ametiasutus. 2. Meetmeid, mida on taotluse vastu võtnud ametiasutuse poolt rakendatud maksenõude (-nõuete) rahuldamisel taotluse järgi ja mis juhul, kui need oleksid olnud läbi viidud taotluse esitanud ametiasutuse poolt, oleksid vastavalt selles Osapooles kehtivatele seadustele põhjustanud piirajavahemike edasilükkamist või katkestamist, loetakse sel määral, mil määral need omavad mõju eelmainitud osas, rakendatuteks Osapooles, kus asub taotluse esitanud ametiasutus. Konfidentsiaalsus Artikkel 16 Dokumente ja teavet, mis on saadetud taotluse vastu võtnud ametiasutusele vastavalt käesolevale lisale, võib see ametiasutus edasi anda ainult: (a) vastavas abitaotluses mainitud isikutele; (b) isikutele ja ametiasutustele, kes on vastutavad maksenõude (-nõuete) rahuldamise eest, ja ainult sellel eesmärgil; (c) kohtuorganitele, kes tegelevad küsimustega, mis puudutavad maksenõude (-nõuete) rahuldamist. Dokumentides kasutatavad keeled Artikkel 17 Taotlustele ja vastavatele dokumentidele lisatakse nende tõlge selle Osapoole riigikeelde, kus asub taotlust vastu võttev ametiasutus, inglise keelde või vene keelde. Abiandmisega seotud kulud Artikkel 18 Asjassepuutuvatel Osapooltel tuleb teineteise suhtes loobuda kõikidest nõuetest, mis puudutavad nende kulude kompenseerimist, mis tulenevad vastastikusest abist, mida nad osutavad teineteisele vastavalt käesolevale lisale. Siiski jääb Osapool, kus asub taotluse esitanud ametiasutus, kohustatuks kompenseerima Osapoolele, kus asub taotluse vastu võtnud ametiasutus, need kulud, mis tulenesid selle ametiasutuse poolt läbi viidud tegutsemisest, mis osutus mitteõigustatuks kas esitatud nõude olemuse või taotluse esitanud ametiasutuse poolt välja antud ametliku dokumendi tõttu. Volitatud ametiasutused Artikkel 19 Osapooled tagavad teineteisele nende ametiasutuste nimekirja üleandmise, kes on volitatud esitama või vastu võtma taotlusi abi saamiseks, samuti antakse teineteisele üle edaspidised muudatused nimekirjades. Artiklid 20--22 (Käesolev lisa ei sisalda artikleid 20--22.) Kooskõla muude dokumentidega Artikkel 23 Käesoleva lisa sätted ei takista Osapooltel kas praegu või tulevikus võimaldada suurema ulatusega vastastikust abi mis tahes kokkulepete või korra järgi, kaasa arvatud kokkulepped või kord, mis on ette nähtud õigusaktide või spetsiaalsete õigusaktide väljakuulutamiseks. Artiklid 24--26 (Käesolev lisa ei sisalda artikleid 24--26.) IV osa lisaosad I lisaosa RAKENDUSSÄTTED I tiitel RAKENDUSULATUS Artikkel 1 1. Käesolev lisaosa sätestab üksikasjalised reeglid IV lisa rakendamiseks. 2. Käesolev lisaosa sätestab ka sissenõutud summade konverteerimise ja ülekandmise üksikasjalised reeglid. II tiitel TAOTLUS TEABE SAAMISEKS Artikkel 2 1. Taotlus teabe saamiseks, millele on viidatud IV lisa artiklis 4, tuleb vormistada kirjalikult ja vastavuses II lisaosas esitatud näidisega. Eelmainitud taotlusel peab olema taotluse esitanud ametiasutuse ametlik tempel ja sellele peab olema alla kirjutanud taotluse esitanud ametiasutuse ametiisik, kellele on taolise taotluse esitamiseks antud nõuetekohaselt vormistatud volitus. 2. Taotluse esitanud ametiasutus märgib vajadusel tema poolt teabe saamiseks esitatud taotluses ära ka taotluse saanud muu ametiasutuse nimetuse, millele on adresseeritud sarnane teabe saamise taotlus. Artikkel 3 Taotlus teabe saamiseks võib puudutada: (a) vastavat võlgnikku või (b) isikut, kes on kohustatud lahendama nõude seaduste alusel, mis kehtivad Osapooles, kus asub taotluse esitanud ametiasutus. Kui taotluse esitanud ametiasutus teab, et kolmanda poole halduses on vahendid, mis kuuluvad ühele isikule eelmises lõigus mainitud isikutest, võib taotlus puudutada ka seda kolmandat isikut. Artikkel 4 Ametiasutus, millele on esitatud taotlus, peab kirjalikult (nt teleksiga või faksiga) ja nii kiiresti kui võimalik kinnitama teavet puudutava taotluse saamist ning igal juhul peab ta seda tegema mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul pärast taolise taotluse kättesaamist. Artikkel 5 1. Taotluse saanud ametiasutus peab taotluse esitanud ametiasutusele edastama taotletud teabe iga punkti otsekohe ja sellisel kujul, nagu ta on selle teabe hankinud. 2. Kui mõistliku ajavahemiku jooksul ei ole võimalik hankida mingit teatavat üksikut juhtu puudutavat kogu taotletud teavet või selle osa, teatab taotluse saanud ametiasutus sellest taotluse esitanud ametiasutusele, näidates ära selle olukorra põhjused. Igal juhul peab taotluse saanud ametiasutus enne kuue kuu möödumist taotluse kättesaamise kinnitamisest teatama taotluse esitanud ametiasutusele nende uurimiste tulemusest, mida ta on läbi viinud selleks, et hankida taotletud teavet. Võttes arvesse taotluse vastu võtnud ametiasutuselt saadud teavet, võib taotluse esitanud ametiasutus taotleda, et taotluse saanud ametiasutus jätkaks oma uurimisi. Selline taotlus tuleb vormistada kirjalikult (nt teleksiga või faksiga) mitte hiljem kui kahe kuu möödumisel uurimiste nende tulemuste kättesaamisest, mis viidi läbi taotluse saanud ametiasutuse poolt, ja seda uut taotlust peab taotluse saanud ametiasutus käitlema vastavalt sätetele, mis kuulusid rakendamisele esialgse taotluse suhtes. Artikkel 6 Kui taotluse saanud ametiasutus otsustab mitte hakata tegelema talle teabe saamiseks adresseeritud taotlusega, tuleb tal taotluse esitanud ametiasutusele kirjalikult teatada taolise keeldumise põhjused, näidates selles üksikasjaliselt ära IV lisa artiklis 4 määratletud üksikud sätted, millega taotlus on vastuolus. Taotluse saanud ametiasutus peab taolise teate edastama otsekohe pärast seda, kui ta on vastu võtnud oma vastavad otsused, ja igal juhul mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel kuupäevast, mil ta kinnitas taotluse kättesaamist. Artikkel 7 Taotluse esitanud ametiasutus võib mis tahes momendil tagasi võtta oma taotluse teabe saamiseks, mille ta on saatnud taotluse saanud ametiasutusele. Taoline otsus tagasivõtmise kohta tuleb taotluse saanud ametiasutusele edastada kirjalikult (nt teleksi või faksiga). III tiitel DOKUMENDI AVALDAMIST PUUDUTAV TAOTLUS Artikkel 8 Ametliku dokumendi teavitamist puudutav taotlus, millele on viidatud IV lisa artiklis 5, tuleb vormistada kirjalikult kahes eksemplaris ja vastavuses III lisaosas esitatud näidisega. Taotlusel peab olema taotluse esitanud ametiasutuse ametlik pitsat ja selle ametiasutuse poolt taolise taotluse esitamiseks nõuetekohaselt volitatud ametiisiku allkiri. Eelmises punktis mainitud taotlusele tuleb lisada selle ametliku dokumendi (või otsuse) kaks eksemplari, mille teavitamist taotletakse. Artikkel 9 Teavitamist käsitlev taotlus võib puudutada füüsilist või juriidilist isikut, kellele vastavuses seadustega, mis kehtivad Osapooles, kus asub abitaotluse esitanud ametiasutus, tuleb teatada mis tahes ametlikust dokumendist või otsusest, mis seda isikut puudutab. Artikkel 10 1. Otsekohe pärast teavitamist puudutava taotluse kättesaamist peab abitaotluse saanud ametiasutus rakendama vajalikke meetmeid, et edastada eelmainitud teave vastavuses seadustega, mis kehtivad selles käesoleva Kokkuleppe Osapooles, kus see ametiasutus asub. 2. Otsekohe, kui taotluse saanud ametiasutus on edastanud teabe, teatab ta taotluse esitanud ametiasutusele teabe edastamise kuupäeva, tagastades viimasele samaaegselt selle ametiasutuse poolt esitatud taotluse ühe eksemplari, mille tagaküljel olev sertifikaat on nõuetekohaselt täidetud. IV tiitel TAOTLUS TASUMISE JA/VÕI ETTEVAATUSABINÕUDE RAKENDAMISEKS Artikkel 11 1. Taotlus tasumise ja/või ettevaatusabinõude rakendamiseks. millele on viidatud IV lisa artiklites 6 ja 13, peab olema vormistatud kirjalikult vastavuses IV lisaosas esitatud näidisega. Taotlus, mis sisaldab deklareeringut, et IV lisas sätestatud tingimused vastastikuse abi protseduuri käivitamiseks on antud üksikjuhul täidetud, peab olema varustatud taotluse esitanud ametiasutuse ametliku pitsatiga ja alla kirjutatud selle ametiasutuse ametiisiku poolt, kes on nõuetekohaselt volitatud vormistama taolist taotlust. 2. Ametlik dokument, mis annab loa taotluse rahuldamiseks ja mis peab olema lisatud tasumise ja/või ettevaatusabinõude rakendamise taotlusele, võidakse välja anda mitme nõude kohta (juhul, kui see taotlus puudutab üht ja sama isikut). Artiklite 12--19 eesmärkideks loetakse üheksainsaks nõudeks kõiki nõudeid, mis on kaetud sama nende rahuldamist lubava ametliku dokumendiga. Artikkel 12 1. Taotlus maksenõude (-nõuete) rahuldamiseks ja/või ettevaatusabinõude rakendamiseks võib puudutada: (a) võlgnikku; või (b) isikut, kes on kohustatud lahendama nõude seaduste järgi, mis kehtivad Osapooles, kus asub vastav taotluse esitanud ametiasutus. 2. Kui see on vajalik, peab taotluse esitanud ametiasutus teatama taotluse saanud ametiasutusele punktis 1 nimetatud isikute vahenditest, mida taotluse esitanud ametiasutuse teadmiste järgi haldab kolmas pool. Artikkel 13 1. Taotlust esitav ametiasutus avaldab täidetava nõude kohta summad nii selle Osapoole valuutas, kus taotlev ametiasutus asub, kui ka taotlust vastu võtva ametiasutuse asukohariigi (Osapoole) valuutas. 2. Punkti 1 eesmärkideks kasutatavaks vahetuskursiks peab olema viimane vahetuskurss, mis on kehtestatud selle Osapoole riigipanga poolt, milles asub taotluse esitanud ametiasutus, kuupäeva kohta, mil kirjutati alla maksenõude (-nõuete) rahuldamist puudutavale taotlusele. Artikkel 14 Taotluse saanud ametiasutus kinnitab maksenõude (-nõuete) rahuldamise ja/või ettevaatusmeetmete rakendamise taotluse kättesaamist kirjalikult (nt teleksiga või faksiga) nii ruttu kui võimalik ning igal juhul mitte hiljem kui seitsme päeva möödumisel eelmainitud taotluse kättesaamisest. Artikkel 15 Kui teatavat üksikjuhtumit puudutava mõistliku ajavahemiku jooksul ei saa täita kogu nõuet või selle osa või kui ei saa rakendadada ettevaatusabinõusid, peab taotluse saanud ametiasutus sellest teatama taotluse esitanud ametiasutusele, näidates ära selle olukorra põhjused. Igal juhul tuleb taotluse saanud ametiasutusel mitte hiljem kui ühe aasta möödumisel kuupäevast, mil ta tunnistas taotluse kättesaamist, teatada taotluse esitanud ametiasutusele selle protseduuri tulemustest, mille ta on kohustunud läbi viima maksete sisenõudmiseks ja/või ettevaatusabinõude rakendamiseks. Võttes arvesse teavet, mis on saadud taotluse saanud ametiasutuselt, võib taotlust esitav ametiasutus taotleda, et taotluse saanud ametiasutus jätkaks protseduuri, mida ta on kohustunud järgima maksenõude (-nõuete) sissenõudmiseks ja/või ettevaatusabinõude rakendamiseks. See taotlus tuleb teha kirjalikult (nt teleksi või faksiga) mitte hiljem kui kahe kuu möödumisel taotluse saanud ametiasutuse poolt läbi viidud maksenõude (-nõuete) sissenõudmise ja/või ettevaatusabinõude rakendamise protseduuri tulemusi puudutava teate kättesaamisest ning taotluse saanud ametiasutusel tuleb seda taotlust käidelda vastavuses sätetega, mis kuuluvad rakendamisele esialgse taotluse suhtes. Artikkel 16 Ükskõik millisest tegutsemisest, mis vaidlustab nõude või selle rakendamist võimaldava ametliku dokumendi ja mida rakendatakse taotluse esitanud ametiasutuse asukohariigiks olevas Osapooles, peab taotluse esitanud ametiasutus otsekohe pärast talle taolisest ettevõtmisest teatamist (ja igal juhul mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul) informeerima taotluse saanud ametiasutust kirjalikult (nt teleksi või faksiga). Artikkel 17 1. Kui tasumise ja/või ettevaatusabinõude rakendamist puudutav taotlus muutub mittevajalikuks kõnesoleva nõude täitmise või selle annuleerimise tulemusena või muul põhjusel, tuleb taotluse esitanud ametiasutusel otsekohe (ja igal juhul mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul) kirjalikult (nt teleksi või faksiga) teatada sellest taotluse vastu võtnud ametiasutusele, nii et see ametiasutus saaks peatada kogu tema poolt ette võetud tegutsemise. 2. Kui summat, mille kohta oli esitatud taotlus tasumiseks ja/või ettevaatusabinõude rakendamiseks, on mis tahes põhjusel muudetud, peab taotluse esitanud ametiasutus sellest otsekohe ja igal juhul mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul teatama taotluse saanud ametiasutusele kirjalikult (nt teleksi või faksiga). Kui tehtud muudatus seisneb taotletava summa vähendamises, jätkab taotluse saanud ametiasutus oma tegutsemist, mille ta on ette võtnud, kavatsedes saavutada tasumist ja/või ettevaatusabinõude rakendamist, kuid kõnesolev tegutsemine peab piirduma ikka veel tasumata summa sissenõudmisega; juhul kui ajal, mil taotluse saanud ametiasutust on informeeritud sissenõutava summa vähendamisest, on algselt kindlaksmääratud summa juba tasutud taotluse saanud ametiasutuse poolt, kuid raha ülekandmise protseduuri, millele on viidatud artiklis 18, ei ole veel alustatud, siis taotluse saanud ametiasutus maksab ülemakstud summa tagasi vastavat õigust omavale isikule. Kui tehtud muudatus seisneb taotletava summa suurendamises, tuleb taotluse esitanud ametiasutusel nii ruttu kui võimalik saata abitaotluse saanud ametiasutusele välja lisataotlus makse(te) sissenõudmise ja/või ettevaatusabinõude rakendamiseks. Selle lisataotlusega peab taotluse saanud ametiasutus nii suurel määral, kui see on võimalik, tegelema samaaegselt kui taotluse esitanud ametiasutuse poolt esitatud esialgse taotlusega. Juhul kui, võttes arvesse juba rakendatud protseduuris saavutatud edenemist, ei ole võimalik ühendada lisataotluse ja algselt esitatud taotluse menetlemist, nõutakse taotluse saanud ametiasutuselt lisataotluse täitmist ainult juhul, kui see puudutab summat, mis ei ole väiksem kui see piirsumma, mis on nimetatud IV lisa artiklis 7. 3. Nõude muudetud summa konverteerimiseks taotluse saanud ametiasutuse asukohariigiks oleva Osapoole valuutasse tuleb taotluse esitanud ametiasutusel kasutada vahetuskurssi, mida kasutati selle ametiasutuse vastavas esialgses taotluses. Artikkel 18 Ükskõik milline summa, mis on sisse nõutud taotluse saanud ametiasutuse poolt, kaasa arvatud (juhul, kui see on rakendatav) intress, millele on viidatud IV lisa artiklis 9(2), kuulub taotluse esitanud ametiasutusele ülekandmisele selle Osapoole valuutas, kus asub taotluse saanud ametiasutus. Ülekandmine peab toimuma mitte hiljem kui ühe kuu möödumisel kuupäevast, mil toimus eelmainitud summa sissenõudmine. Artikkel 19 Sõltumata summadest, mis on taotluse saanud ametiasutuse poolt sisse nõutud intressidena, millele on viidatud IV lisa artiklis 9(2), loetakse nõue rahuldatuks võrdeliselt selle summa tasumisele, mis oli väljendatud taotluse saanud ametiasutuse asukohariigiks oleva Osapoole valuutas, kusjuures aluseks on võetud artiklis 13(2) määratletud vahetuskurss. V tiitel ÜLD- JA LÕPPSÄTTED Artikkel 20 1. Kui mitu nõuet kuulub rahuldamisele ühe ja sama isiku poolt, võidakse taotlust esitava ametiasutuse poolt vastav taotlus vormistada kas üheainsa või mitme nõude rahuldamise suhtes. 2. II, III ja IV lisaosadega ette nähtud teave võidakse vormistada andmetöötlussüsteemide abil tavalisel paberil, kusjuures tingimuseks on, et tulemusena saadud väljatrükitud lehtede formaat vastaks käesolevates lisaosades esitatud dokumendivormide formaadile. Artikkel 21 Teave ja muud üksikasjalikud andmed, mis edastatakse taotluse saanud ametiasutuse poolt taotluse esitanud ametiasutusele, peavad olema esitatud taotluse vastu võtnud ametiasutuse asukohariigi riigikeeles, inglise keeles või vene keeles. II lisaosa

III lisaosa

IV lisaosa