EÜEVAN — [Otsus nr 1/98 protseduurireeglite vastuvõtmise kohta (98/EE/EÜ)] — RT II, 1998, 36, 70

Vabariigi Valitsuse 16.06.1998 korraldus nr 576 otsuse eelnõu heakskiitmise kohta Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Eesti Vabariigi vahelise assotsiatsiooninõukogu otsus nr 1/98 23. veebruarist 1998. aastast protseduurireeglite vastuvõtmise kohta (98/EE/EÜ) Pidades silmas Euroopa lepingut assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Eesti Vabariigi vahel, ja eriti selle artikleid 109, 110, 111, 112, 113 ja 114, arvestades asjaolu, et see leping jõustus 1. veebruaril 1998. aastal, assotsiatsiooninõukogu otsustas järgnevalt: Artikkel 1. Eesistumine Assotsiatsiooninõukogu eesistujaks on kordamööda kaheteistkuuliste perioodidega ühenduste ja nende liikmesriikide poolt Euroopa Liidu Nõukogu esindaja ja Eesti Vabariigi valitsuse esindaja. Esimene periood algab assotsiatsiooninõukogu esimese kohtumise kuupäeval ja lõpeb 31. detsembril 1998. Artikkel 2. Kohtumised Assotsiatsiooninõukogu tuleb ministrite tasemel korrapäraselt kokku kord aastas. Assotsiatsiooninõukogu eriistungeid võib pidada kas ühe või teise poole palvel, kui pooled selles kokku lepivad. Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, siis peetakse assotsiatsiooninõukogu iga istung Euroopa Liidu Nõukogu kohtumiste tavalises kokkutulekukohas ja pooltega kokkulepitud kuupäeval. Assotsiatsiooninõukogu kohtumised kutsutakse ühiselt kokku assotsiatsiooninõukogu sekretäride poolt kokkuleppel eesistujaga. Artikkel 3. Esindamine Assotsiatsiooninõukogu liikmed võivad olla esindatud, juhul kui neil ei ole võimalik osaleda. Kui liige soovib olla nii esindatud, siis peab ta teatama eesistujale oma esindaja nime enne seda kohtumist, kus ta soovib olla nii esindatud. Assotsiatsiooninõukogu liikme esindaja realiseerib selle liikme kõiki õigusi. Artikkel 4. Delegatsioonid Assotsiatsiooninõukogu liikmeid võivad saata ametnikud. Enne iga kohtumist teavitatakse eesistujat kummagi poole delegatsiooni kavatsetud koosseisust. Euroopa Investeerimispanga esindaja osaleb assotsiatsiooninõukogu kohtumistel vaatlejana, kui päevakorras on küsimused, mis puudutavad panka. Assotsiatsiooninõukogu võib kutsuda mitteliikmeid oma kohtumistest osa võtma, et saada teavet üksikküsimustes. Artikkel 5. Sekretariaat Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi ametnik ja Eesti Vabariigi esinduse, asukohaga Brüsselis, ametnik tegutsevad ühiselt assotsiatsiooninõukogu sekretäridena. Artikkel 6. Kirjavahetus Assotsiatsiooninõukogule adresseeritud kirjavahetus saadetakse assotsiatsiooninõukogu eesistuja nimele Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi aadressil. Kaks sekretäri tagavad, et kirjavahetus edastatakse assotsiatsiooninõukogu eesistujale ja vajadusel lastakse ringlema assotsiatsiooninõukogu teiste liikmete seas. Ringlev kirjavahetus saadetakse komisjoni peasekretariaadile, liikmesriikide alalistele esindustele ja Eesti Vabariigi esindusele Brüsselis. Assotsiatsiooninõukogu eesistuja teatised saadetakse adressaatidele kahe sekretäri poolt ja vajadusel lastakse ringlema assotsiatsiooninõukogu teiste liikmete seas eelmises lõikes viidatud aadressidel. Artikkel 7. Avalikkus Kui ei otsustata teisiti, siis ei ole assotsiatsiooninõukogu kohtumised avalikud. Artikkel 8. Kohtumiste päevakorrad 1. Eesistuja koostab igaks kohtumiseks esialgse päevakorra. Assotsiatsiooninõukogu sekretärid edastavad selle artiklis 6 viidatud aadressidele hiljemalt viisteist päeva enne kohtumise algust. Esialgses päevakorras on punktid, mille kohta eesistuja on saanud päevakorda lülitamise palve hiljemalt kakskümmend üks päeva enne kohtumise algust. Punktid kirjutatakse esialgsesse päevakorda sisse ainult juhul, kui nende saatedokumentatsiooni on edastatud sekretäridele hiljemalt päevakorra ärasaatmise kuupäeval. Assotsiatsiooninõukogu võtab päevakorra vastu iga kohtumise alguses. Punkti, mida esialgses päevakorras ei olnud, võib võtta päevakorda, kui pooled selles kokku lepivad. 2. Eesistuja võib kokkuleppel pooltega lühendada lõikes 1 täpsustatud ajapiiranguid, et arvestada üksikjuhtumi nõudeid. Artikkel 9. Protokollid Kaks sekretäri koostavad iga kohtumise protokolli projekti. Protokollides näidatakse üldreeglina ära iga päevakorrapunkti kohta: -- assotsiatsiooninõukogule esitatud dokumentatsioon, -- seisukohad, mille sissekandmist on palunud assotsiatsiooninõukogu liige, -- vastuvõetud otsused ja antud soovitused, kokkulepitud seisukohad ja tehtud järeldused. Protokolli projekt esitatakse assotsiatsiooninõukogule heakskiitmiseks. Kui protokoll on heaks kiidetud, siis allkirjastavad selle eesistuja ja kaks sekretäri. Protokoll antakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivi, mis täidab assotsiatsiooni dokumentide depositaari funktsiooni; kinnitatud koopia edastatakse igale artiklis 6 viidatud adressaadile. Artikkel 10. Otsused ja soovitused 1. Assotsiatsiooninõukogu võtab vastu otsuseid ja annab soovitusi poolte ühisel kokkuleppel. Istungitevahelisel perioodil võib assotsiatsiooninõukogu võtta vastu otsuseid või anda soovitusi kirjaliku protseduuriga, kui pooled selles kokku lepivad. 2. Assotsiatsiooninõukogu otsused ja soovitused Euroopa lepingu artikli 111 tähenduses pealkirjastatakse vastavalt «otsus» ja «soovitus», millele järgneb järjekorranumber, nende vastuvõtmise kuupäev ja nende sisu kirjeldus. Assotsiatsiooninõukogu otsused ja soovitused allkirjastab eesistuja ja nende autentsust tõendavad kaks sekretäri. Otsused ja soovitused edastatakse igale artiklis 6 viidatud adressaadile. Kumbki pool võib lasta assotsiatsiooninõukogu otsused ja soovitused avaldada oma asjakohases ametlikus väljaandes (Euroopa Ühenduste Teatajas ja Riigi Teatajas). Artikkel 11. Keeled Assotsiatsiooninõukogu ametlikeks keelteks on poolte ametlikud keeled. Kui ei otsustata teisiti, siis korraldab assotsiatsiooninõukogu oma nõupidamised nendes keeltes ettevalmistatud dokumentatsiooni alusel. Artikkel 12. Kulud Ühendused ja Eesti Vabariik katavad kumbki oma assotsiatsiooninõukogu kohtumistest osavõtu kulud, mis puudutavad nii personali, reisi- ja ülalpidamiskulusid kui ka posti- ja kaugsidekulusid. Kulud seoses suulise tõlkimisega kohtumistel, dokumentide kirjaliku tõlkimise ja paljundamisega kannavad ühendused, välja arvatud eesti keelest või eesti keelde kirjaliku või suulise tõlkimisega seotud kulud, mis kannab Eesti Vabariik. * Muud kohtumiste materiaalse korraldamisega seotud kulud kannab pool, kes võtab teise poole kohtumistel vastu. Artikkel 13. Assotsiatsioonikomitee 1. Käesolevaga luuakse assotsiatsioonikomitee, et abistada assotsiatsiooninõukogu tema kohustuste täitmisel. See koosneb ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu liikmete esindajatest ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liikmetest ning teiselt poolt Eesti Vabariigi valitsuse esindajatest, tavaliselt kõrgemate riigiteenistujate tasandil. 2. Assotsiatsioonikomitee valmistab ette assotsiatsiooninõukogu kohtumisi ja nõupidamisi, kohaldab vajadusel assotsiatsiooninõukogu otsuseid ja tagab üldiselt assotsiatsioonisuhte järjepidevuse ja Euroopa lepingu asjaomase funktsioneerimise. Assotsiatsioonikomitee kaalub assotsiatsiooninõukogu mis tahes nii temale suunatud küsimust kui ka mis tahes muud küsimust, mis võib tekkida Euroopa lepingu igapäevase kohaldamise käigus. Assotsiatsioonikomitee esitab ettepanekud või mis tahes otsuste/soovituste projektid assotsiatsiooninõukogule vastuvõtmiseks. 3. Juhtudel, kui Euroopa leping viitab kohustusele konsulteerida või konsulteerimise võimalusele, siis võib selline konsulteerimine toimuda assotsiatsioonikomitees. Konsulteerimine võib assotsiatsiooninõukogus jätkuda, kui pooled selles nii kokku lepivad. 4. Assotsiatsioonikomitee protseduurireeglid on lisatud käesolevale otsusele. Artikkel 14. Alakomiteed ja erigrupid Euroopa lepingu artiklis 114 mainitud alakomiteed on nimetatud käesoleva otsuse lisas II. Alakomiteed töötavad assotsiatsioonikomitee alluvuses, kellele nad esitavad aruande pärast iga oma kohtumist. Assotsiatsioonikomitee võib teha otsuse mis tahes olemasolevate alakomiteede või gruppide laialisaatmiseks, muuta nende poole pöördumise korda või moodustada edasisi alakomiteesid või gruppe, et abistada assotsiatsioonikomiteed tema kohustuste täitmisel. Nendel alakomiteedel ja gruppidel ei ole mingit otsustusõigust. Assotsiatsiooninõukogu nimel eesistuja Robin COOK Lisa I Assotsiatsioonikomitee protseduurireeglid Artikkel 1. Eesistumine Assotsiatsioonikomitee eesistujaks on kordamööda kaheteistkuuliste perioodidega ühendused ja nende liikmesriikide poolt Euroopa Komisjoni esindaja ning Eesti Vabariigi valitsuse esindaja. Esimene periood algab assotsiatsiooninõukogu esimese kohtumise kuupäeval ja lõpeb 31. detsembril 1998. Artikkel 2. Kohtumised Assotsiatsioonikomitee tuleb kokku vajadusel ja poolte kokkuleppel. Assotsiatsioonikomitee iga kohtumine toimub pooltega kokkulepitud ajal ja kohas. Assotsiatsioonikomitee kohtumised kutsub kokku eesistuja. Artikkel 3. Delegatsioonid Enne iga kohtumist teavitatakse eesistujat kummagi poole delegatsiooni kavatsetud koosseisust. Artikkel 4. Sekretariaat Euroopa Komisjoni ametnik ja Eesti Vabariigi valitsuse ametnik tegutsevad ühiselt assotsiatsioonikomitee sekretäridena. Käesolevas otsuses ettenähtud kõik teatised, mis assotsiatsioonikomitee eesistuja on saatnud ja mis on talle saadetud, edastatakse assotsiatsioonikomitee sekretäridele ning assotsiatsiooninõukogu eesistujale ja sekretäridele. Artikkel 5. Avalikkus Kui ei otsustata teisiti, siis ei ole assotsiatsioonikomitee kohtumised avalikud. Artikkel 6. Kohtumiste päevakorrad 1. Eesistuja koostab iga kohtumise esialgse päevakorra. Assotsiatsioonikomitee sekretärid edastavad selle artiklis 4 viidatud aadressidele hiljemalt viisteist päeva enne kohtumise algust. Esialgses päevakorras on punktid, mille kohta eesistuja on saanud päevakorda lülitamise palve hiljemalt kakskümmend üks päeva enne kohtumise algust, välja arvatud juhul, kui punkte ei kirjutata esialgsesse päevakorda sisse, siis sellepärast, et nende saatedokumentatsiooni ei olnud edastatud sekretäridele hiljemalt päevakorra ärasaatmise kuupäeval. Assotsiatsioonikomitee võib paluda ekspertidel oma kohtumistel osaleda, et saada teavet üksikküsimustes. Assotsiatsioonikomitee võtab päevakorra vastu iga kohtumise alguses. Punkti, mida esialgses päevakorras ei olnud, võib võtta päevakorda, kui pooled selles kokku lepivad. 2. Eesistuja võib kokkuleppel pooltega lühendada lõikes 1 täpsustatud ajapiiranguid, et arvestada üksikjuhtumi nõudeid. Artikkel 7. Protokoll Iga kohtumise kohta koostatakse protokoll, mis põhineb assotsiatsioonikomitee järeldustel tehtud eesistuja kokkuvõttel. Kui protokoll on assotsiatsioonikomitee poolt heaks kiidetud, siis allkirjastavad selle eesistuja ja sekretärid ning protokoll antakse arhiivi poolte juures. Protokolli koopia edastatakse artiklis 4 viidatud igale adressaadile. Artikkel 8. Nõupidamised Erijuhtudel, kui assotsiatsioonikomitee on Euroopa lepingu artikli 113 lõike 2 kohaselt volitatud assotsiatsiooninõukogu poolt võtma vastu otsuseid/ andma soovitusi, siis pealkirjastatakse need aktid vastavalt «otsus» ja «soovitus», millele järgneb järjekorranumber, nende vastuvõtmise kuupäev ja nende sisu kirjeldus. Otsused tehakse ja soovitused antakse poolte ühisel kokkuleppel. Assotsiatsioonikomitee otsused ja soovitused allkirjastab eesistuja ja nende autentsust tõendavad kaks sekretäri ning need edastatakse käesoleva lisa artiklis 4 viidatud adressaatidele. Kumbki pool võib lasta assotsiatsioonikomitee otsused ja soovitused avaldada oma asjakohases ametlikus väljaandes (s.o Euroopa Ühenduste Teatajas ja Riigi Teatajas). Artikkel 9. Kulud Ühendused ja Eesti Vabariik katavad kumbki oma assotsiatsioonikomitee kohtumistest osavõtu kulud, mis puudutavad nii personali, reisi ja ülalpidamiskulusid kui ka posti ja kaugsidekulusid. Kulud seoses suulise tõlkimisega kohtumistel, dokumentide kirjaliku tõlkimise ja paljundamisega kannavad ühendused, välja arvatud eesti keelest või eesti keelde kirjaliku või suulise tõlkimisega seotud kulud, mis kannab Eesti Vabariik. (Vt käesoleva otsuse artikli 12 märkust.) Muud kohtumiste materiaalse korraldamisega seotud kulud kannab pool, kes võtab teise poole kohtumistel vastu. Lisa II Multidistsiplinaarsete alakomiteede struktuur Nimetus Küsimused Euroopa lepingu artikkel 1) Põllumajandus ja kalandus Põllumajandus Kalandus Töödeldud põllumajandustooted 16--20/78 21--22/79 Protokoll nr 2 2) Seadusandluse lähendamine, konkurents ja Ühenduse programmide avamine Seadusandluse lähendamine (kõik valdkonnad) Valge Raamat siseturgu integratsiooniks Konkurents Intellektuaalne ja tööstusomand 68--70 63--65 66 Riigihanked Haldusjuhtimine Ühenduse programmid 67 98 108 3) Kaubandus, tööstus ja tarbijakaitse Äriküsimused 9--15, 23--25 Tööstusalane koostöö ja investeeringute soodustamine 72--73 Tööstuslike ja töödeldud põllumajandustoodete standardid, tehnilised õigusaktid ja vastavushindamine 75 Turism Väiksesed ja keskmised ettevõtted Tarbijakaitse 92 74 94 4) Majandusküsimused Majandusküsimused Rahapoliitika 71, 97 88 5) Inimressursid, teaduslik uurimistöö, tehnoloogia arendamine ja sotsiaalpoliitika Haridus, koolitus ja noored Teadus, teaduslik uurimistöö ja tehnoloogia Sotsiaalkoostöö (tööhõive, tööturg, seadusandlus, töösuhted jne) 77 76 91 Kultuurialane koostöö Audiovisuaalpoliitika 101 84 6) Transport ja üle-Euroopalised võrgustikud Transport Meretransport Infrastruktuur ja üle-Euroopalised võrgustikud 83 53 83 Kaugside (ja informatsiooniline infrastruktuur) 84--85 7) Keskkond, energeetika ja regionaalne areng Keskkond Energeetika Tuumaohutus Regionaalne areng 82 80 81 90 8) Koostöö tolliküsimustes, statistika, uimastid ja ebaseadusliku tegevuse tõkestamine Tollikoostöö Kaudne maksustamine Statistikaalane koostöö Uimastid ja rahapesu Ebaseadusliku tegevuse tõkestamine Protokollid pärtiolu ja vastastikuse abistamise kohta 95 96 89, 99 100 9) Finantsteenused ja asutamine ning kapitali liikumine Finantsteenused, pangandus, kindlustus Investeeringute soodustamine, investeeringute kaitse 86--87 73 Tööjõukaitse 36--42 Asustamisõigus ja teenused 43--53 Kapitali liikumine ja maksed 60--62 * 1 Pooled lepivad kokku, et assotsiatsiooninõukogu protokollis märgitakse, et mõeldakse suulist või kirjalikku tõlkimist ainult ühenduste ühest keelest või ühte keelde.