Haridus- ja teadusminister — Riikliku arengukava meetme 1.1 "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem" toetuse andmise tingimused — RTL, 106, 1707

Määrus kehtestatakse «Struktuuritoetuse seaduse» (RT I 2003, 82, 552) § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» (RT I 2004, 15, 119) § 3 punktiga 1 ja § 4 punktiga 1. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala Määrus sätestab «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud «Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006» (edaspidi riiklik arengukava) 1. prioriteedi «Inimressursi arendamine» (edaspidi prioriteet) meetme 1.1 «Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem» (edaspidi meede) rahaliste vahendite kasutamise tingimused meetme eesmärkide saavutamiseks. § 2. Meetme eesmärk (1) Meetme üldeesmärk on inimressursi arendamine ja konkurentsivõime suurendamine tööturul haridus- ja koolitussüsteemi täiustamise, elukestvaks õppeks vajaliku keskkonna loomise ning koolituse pakkumise kaudu. (2) Meetme spetsiifilised eesmärgid on: 1) õppe kvaliteedi tagamine; 2) võrdsete võimaluste loomine hariduse omandamiseks; 3) tingimuste loomine ja võimaluste pakkumine elukestvaks õppeks. § 3. Struktuuritoetus ja projekt (1) Struktuuritoetus (edaspidi toetus) on riigi poolt antav rahaline abi, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest. Käesoleva meetme raames antakse toetust ainult Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest §-s 2 kirjeldatud meetme eesmärgiga kooskõlas olevate ja §-s 9 loetletud tegevuste elluviimiseks. (2) Projekt käesoleva määruse mõistes on meetme eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevus, milleks toetust taotletakse. § 4. Rakendusasutus ja -üksus (1) Meetme rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Meetme rakendusüksus on Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus), kes on volitatud vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 15 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatule taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ning toetuse maksmise või maksmisest keeldumise üle otsustama. § 5. Toetuse taotleja ja toetuse saaja (1) Taotluse toetuse saamiseks võib esitada: 1) maavalitsus või ministeerium või nende hallatav riigiasutus; 2) kohalik omavalitsusüksus või -asutus; 3) Eesti Vabariigis tegutsev juriidiline isik, kes vastab §-s 13 sätestatud nõuetele ning kes täidab §-des 15, 16 ja 17 sätestatud nõudeid. (2) Toetuse saaja on lõikes 1 nimetatud institutsioon või juriidiline isik, kelle taotlus on rahuldatud käesolevas määruses sätestatud korras. § 6. Meetme juhtkomisjon Meetme juhtkomisjon on «Struktuuritoetuse seaduse» § 5 lõike 5 alusel haridus- ja teadusministri poolt moodustatud komisjon, mis jälgib meetme eesmärkide saavutamist. § 7. Taotluste hindamis- ja valikukomisjonid (1) Taotluste hindamiskomisjoni moodustab rakendusüksuse juht rakendusüksuse töötajatest ja ekspertide kogust, kooskõlastades komisjoni koosseisu eelnevalt rakendusasutusega. Rakendusasutuse kooskõlastuseta taotluste hindamiskomisjoni ei moodustata. (2) Ekspertide kogu koosneb ekspertidest, kelle rakendusüksus on välja valinud avalikul konkursil. Juhul kui teatud valdkonnas eksperte avaliku konkursi tulemusena ei leitud, on rakendusüksusel õigus koostööpakkumine esitada otse vastava valdkonna spetsialistile ning kokkuleppe saavutamisel arvatakse spetsialist ekspertide kokku. (3) Hindamiskomisjoni ülesanne on taotluste hindamine vastavalt §-s 20 sätestatule. (4) Taotluste valikukomisjon on haridus- ja teadusministri poolt moodustatav komisjon, mis vaatab läbi vastavaks tunnistatud ja hinnatud taotlused ning teeb ettepanekud taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemiseks. (5) Taotluste valikukomisjon kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, aga mitte vähem kui kaks korda aastas. (6) Taotluste valikukomisjoni töökorra kinnitab haridus- ja teadusminister. § 8. Meetme aastane tegevuskava (1) Meetme aastane tegevuskava on tegevuskava meetme eesmärkide saavutamiseks, mille meetme juhtkomisjon on välja töötanud, arvestades seirearuande tulemusi. (2) Meetme aastases tegevuskavas määratletakse vähemalt: 1) meetme raames toetatavate tegevuste prioriteedid ning oodatavad tulemused; 2) taotlusvoorude toimumise ajad. 2. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE § 9. Toetatavad tegevused Meetme raames antakse toetust järgmisteks tegevusteks: 1) kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide õppejõudude, pedagoogilise personali taseme- ja täiendusõppesüsteemi arendamine ja rakendamine, sh stažeerimine, täiendusõpe välisülikoolides ning teadus- ja arendusasutustes; täiskasvanukoolitajate, ettevõttes töötavate praktikajuhendajate koolitus; 2) õppekavaarendus, sh Euroopa Sotsiaalfondist kaasfinantseeritavate koolitustega seotud uute õppevahendite väljatöötamine või hankimine ning uuenduslike õpi- ja õpetamismeetodite omandamine kutsekeskhariduse ja kõrghariduse tasemel, arendust toetava personali koolitamine; 3) nõustamissüsteemi edasiarendamine, sh karjäärinõustamisteenuse arendamine karjäärinõustamismudeli arendamise ja rakendamise kaudu, karjäärinõustajate ja tugiisikute koolitus, info- ja metoodiliste materjalide väljatöötamine, uuringute läbiviimine; 4) paindlike õppimisvõimaluste juurutamine, sh ettevõttepraktika ja õpipoisikoolituse laialdasem rakendamine, kutsealase eelkoolituse rakendamine, laialdasem koostöö ettevõtetega, Internetil põhinevate õppevormide ehk E-õppe rakendamine; 5) põhikoolist või kutseõppeasutusest väljalangemise ennetamiseks ja väljalangenute taas haridussüsteemi kaasamiseks rakendatavad meetmed, sh kvalifitseeritud pedagoogide ja nõustajate ettevalmistus; 6) kvaliteedi tagamise süsteemi arendamine ja rakendamine kutse- ja kõrghariduse tasemel; 7) elukestva õppe võimaluste loomine madala konkurentsivõimega töötavatele täiskasvanutele; 8) infobaasi loomine täiskasvanute õppimisvõimaluste kohta; 9) õpi- ja töökogemuse arvestamise süsteemi väljatöötamine ja juurutamine; 10) kutsekvalifikatsioonisüsteemi edasiarendamine ja rakendamine; 11) kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi tõstmine rahvusvaheliselt tunnustatud tasemele, sh arendustegevus, muu vastava valdkonnaga seotud innovaatiline tegevus, koostöövõrgustike arendamine, uuringud; 12) välistippspetsialistide rakendamine kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi tagamiseks, sh pikaajaliste lepingute alusel, järeldoktorantuuri läbimine ja õpetamisvõimaluste pakkumine; 13) tippspetsialistide koolitamine Eesti majanduse võtmevaldkondades (kasutajasõbralikud infotehnoloogiad ja infoühiskonna areng, biomeditsiin ja materjalitehnoloogiad) ning muudel majanduse konkurentsivõime tõstmisega seotud erialadel; 14) pedagoogiliste erialade õppurite koolitamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kasutamiseks õpetamisel; 15) õpetajate ja õppejõudude koolitamine digitaaltehnoloogia valdkonnas ning E-õppe materjalide loomiseks. § 10. Toetatavate tegevuste ajaline abikõlblikkus (1) Meetme rakendamine toimub vahemikus 1. jaanuar 2004 – 31. detsember 2008. (2) Projekti rakendamine ning kulutuste tegemine peab toimuma taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti abikõlblikkuse perioodil, mis üldjuhul algab taotluse rakendusüksuses registreerimise kuupäevast ning kestab kuni taotluse rahuldamise otsuses sätestatud lõpukuupäevani. (3) Taotluse rahuldamise otsuses võib projekti ettevalmistusega seotud personalikulude ja uuringute osas ette näha projektitaotluse rakendusüksuses registreerimise kuupäevast varasemat kulude abikõlblikkuse alguskuupäeva, kuid mitte varasemat kui 1. jaanuar 2004. Enne taotluse registreerimise kuupäeva tehtud abikõlblikud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud ning nende otsene seotus projektiga tõestatud. Kuludokument peab olema väljastatud mitte varem kui 1. jaanuaril 2004. aastal ja selle eest peab olema tasutud enne taotluse esitamist. § 11. Abikõlblikud kulud (1) Abikõlblik kulu antud määruse mõistes on kulu, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) kulu on taotluses kirjeldatud projektiga otseselt seotud ning vältimatu projekti tegevuste elluviimiseks ja vastab taotluse rahuldamise otsusele, projekti tegevusplaanile ning eelarvele; 2) kuludokument on väljastatud ja selle eest on tasutud taotluse rahuldamise otsuses märgitud kulude abikõlblikkuse perioodil, arvestades «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrast tulenevaid erisusi ettemaksete teostamiseks; 3) kulu on tõendatud §-s 27 sätestatud nõuetekohase kuludokumendiga; 4) kulud on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega 448/2004/EÜ, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1685/2000, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses struktuurifondide kaasfinantseeritavate meetmetega seotud kulutuste abikõlblikkusega, ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1145/2003 (ELT L 72, 11.03.2004, lk 66–77) ning teiste siseriiklike ja Euroopa Liidu õigusaktide ja juhenditega; 5) üldkulusid, amortisatsiooni, mitterahalisi kulusid käsitletakse abikõlbliku kuluna erandjuhtudel. (2) Käibemaksu käsitletakse abikõlbliku kuluna, kui: 1) toetuse taotleja või saaja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt «Käibemaksuseaduse» (RT I 2003, 82, 554; 2004, 41, 278; 43, 299; 45, 315) §-s 19 sätestatule. Projekti jooksul käibemaksukohustuslaseks muutumise korral peab toetuse saaja sellest samaaegselt Maksu- ja Tolliametiga teavitama rakendusüksust või rakendusasutust, juhul kui toetuse saaja on rakendusüksus ning taotlema toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmist vastavalt §-s 30 sätestatule. Alates käibemaksukohustuslasena registreerimise kuupäevast on käibemaks kas mitteabikõlblik või abikõlblik vastavalt käesoleva lõike punktidele 2 ja 3; 2) projekti raames soetatakse kaupu ja teenuseid vaid maksuvaba käibe tarbeks, mille sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 29 lõikes 1 sätestatule; 3) käibemaksukohustuslane eristab raamatupidamises maksustatavat ja maksuvaba käivet vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 29 lõikes 4 sätestatule ning nende tarbeks soetatud kaupu ja saadud teenuseid eristatakse nii ettevõtluse kui ka mitteettevõtluse jaoks, siis on abikõlblik üksnes «Käibemaksuseaduse» § 16 alusel maksuvaba käibe tarbeks soetatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaks juhul, kui projekti raames esitatakse vaid maksuvaba käibe tarbeks saadud kuludokumendid. Kui taotleja esitab või planeerib esitada ka kuludokumente, mis on tehtud maksustatava käibe tarbeks, siis loetakse kogu projekti käibemaks mitteabikõlblikuks. (3) Mitteabikõlblik kulu antud määruse mõistes on kulu, mis ei vasta õigusaktidega kehtestatud abikõlblikkuse reeglitele. Mitteabikõlblikuks kuluks loetakse ka järgmisi kulusid: 1) erisoodustusena käsitletavad majutus-, sõidu- ja päevarahad; 2) äriklassis reisimine; 3) hüvitised ametist vabastamise ja töölepingu lõpetamise korral; 4) projekti personali töötervishoiu tagamisega seotud kulud, kui nende täitmine on organisatsiooni ülesanne tulenevalt kehtivatest õigusaktidest; 5) organisatsioonide liikmemaksud; 6) muud projektiga otseselt mitte seotud kulud. (4) Meetmest rahastatava projekti raames arvestatav käibemaks on mitteabikõlblik kulu, kui: 1) käibemaks on arvestatud või on võimalik arvestada ettevõtlustulude sisendkäibemaksu hulka vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 29 lõikes 1 sätestatule; 2) toetuse saaja raamatupidamises ei eristata maksustatavat ja maksuvaba käivet ning nende tarbeks soetatud kaupu ja saadud teenuseid kasutatakse nii ettevõtluse kui mitteettevõtluse tarbeks vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 29 lõikes 4 sätestatule; 3) toetuse saaja käibemaksuarvestus toimub «Käibemaksuseaduse» §-s 33 toodud meetodit kasutades. § 12. Projekti oma- ja kaasfinantseering ning toetuse määr (1) Projekti omafinantseering käesoleva määruse mõistes on toetuse saaja rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse vaid toetuse saaja tehtavad abikõlblikud kulud. (2) Projekti kaasfinantseering käesoleva määruse mõistes on igasugune projekti rahastamine lisaks toetusele või toetuse saaja omafinantseeringule. Kaasfinantseeringu hulka arvatakse vaid partnerite tehtavad abikõlblikud kulud. (3) Toetuse taotlemisel on projekti oma- või kaasfinantseerimine kohustuslik. Euroopa Sotsiaalfondist eraldatava toetuse ja Eesti avalikust sektorist pärineva oma- ja kaasfinantseeringu kogusummast peab Eesti avaliku sektori oma- ja kaasfinantseering moodustama vähemalt 25% ning Euroopa Sotsiaalfondist eraldatav toetus võib moodustada maksimaalselt 75%. Projekti võib täiendavalt rahastada erasektori vahenditest, kuid seda ei loeta toetust suurendavaks teguriks. (4) Juhul kui taotleja on äriühing «Äriseadustiku» (RT I 1995, 26–28, 355; 1988, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387, 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100; 78, 523; 88, 591) § 2 lõike 1 kohaselt, kes ei ole «Raamatupidamise seaduse» (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588) § 27 lõike 1 tähenduses avalik-õiguslike juriidiliste isikute valitseva mõju all, on kohustuslik projekti omafinantseerimine. Taotleja omafinantseering peab moodustama vähemalt 15% projekti abikõlblikust kogumahust, mis koosneb Euroopa Sotsiaalfondist eraldatavast toetusest, Eesti avalikust sektorist pärinevast kaasfinantseeringust ja taotleja omafinantseeringust. Euroopa Sotsiaalfondist taotletav toetus võib maksimaalselt moodustada 75% projekti kogumahust, millest on maha arvestatud taotleja omafinantseering. (5) Eesti avaliku sektori finantseeringuna käsitletakse järgmiste isikute rahalist panust: 1) avalik-õiguslikud juriidilised isikud, välja arvatud Eesti Pank, Tagatisfond, Eesti Liikluskindlustuse Fond; 2) maavalitsuse või ministeeriumi või kohaliku omavalitsuse hallatavad asutused; 3) äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud, kes on «Raamatupidamise seaduse» § 27 lõike 1 tähenduses avalik-õiguslike juriidiliste isikute valitseva mõju all. (6) Projekti Eesti avaliku sektori finantseeringuks on lubatud arvestada projektis osalejatele makstavaid riiklikke või muu avaliku sektori toetusi ja abirahasid, mis on projektiga seotud ja toetavad meetme eesmärkide saavutamist ning riiklikest programmidest saadavaid toetusi, juhul kui need ei ole kasutusel teiste projektide raames. (7) Euroopa Sotsiaalfondist taotletava toetuse minimaalne suurus on 225 000 krooni. Toetuse määr on kuni 75% projekti Euroopa Sotsiaalfondist eraldatava toetuse ja Eesti avalikust sektorist pärineva oma- ja kaasfinantseeringu kogusummast. § 13. Taotlejale esitatavad nõuded Toetuse taotlemiseks peab taotleja: 1) olema kaasatud projekti elluviimisesse, toetuse vahendamine on välistatud; 2) omama piisavaid kogemusi projekti tegevuste elluviimiseks ning vastavaid tegevuslubasid; 3) olema tegutsenud projektiga seotud valdkonnas vähemalt ühe aasta; 4) olema maksevõimeline, tema suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 5) olema täitnud maksuseadustes sätestatud kohustused ning mitte omama riikliku maksuvõlga; maksuvõla tasumise ajatamise korral peab ta olema võlga tasunud ajakava kohaselt; 6) olema varem struktuuritoetuse vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuuluva summa tähtaegselt tagasi maksnud. § 14. Projekti partnerid (1) Toetuse taotleja võib projekti elluviimiseks kaasata partnereid. Projekti partneriteks võivad olla §-s 5 loetletud institutsioonid ja isikud, sh väljaspool Eestit registreeritud isikud, kes vastavad §-s 13 esitatud tingimustele ning on projekti edukaks teostamiseks vajalikud. (2) Projekti partner osaleb projekti elluviimises rahalise või mitterahalise panusega vastavalt § 16 lõike 1 punktis 6 nimetatud partnerluse kinnituskirjas kokkulepitud mahule. (3) Kui projekti partner osaleb projekti elluviimises rahalise panusega, kandes selle sihtotstarbelise toetusena üle toetuse saajale, on toetuse saaja käibemaks abikõlblik vastavalt §-s 11 sätestatud tingimustel. Kui partner kannab kaasfinantseeringuna projekti kulud ise ning ei kanna oma rahalist panust üle toetuse saajale, ei ole projekti partneri käibemaks abikõlblik. § 15. Taotlusele esitatavad nõuded Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) projekti eesmärgid on selgelt määratletud ning kooskõlas meetme eesmärkidega; 2) projekti sisuks on käesoleva määruse §-s 9 nimetatud toetatavad tegevused; 3) projekti tegevused on kavandatud ellu viia hiljemalt 30. juuniks 2008; 4) projekti rahastamisplaan järgib käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõudeid oma- ja kaasfinantseeringu ja toetuse suuruse kohta; 5) tegevuste ja kulude jaotus projekti partnerite vahel on selge ja osapooled on selle nõuetekohaselt kinnitanud; 6) projekti tegevustes on eraldi välja toodud teavitustegevused; 7) taotlus vastab käesoleva määruse §-s 16 sätestatud nõuetele. § 16. Taotluse vormistamine (1) Vormikohasele taotlusele (lisa 1) lisatakse järgmised lisad: 1) projekti loogiline raammaatriks; 2) detailne rahastamisplaan; 3) projekti eelarve; 4) projekti eelarve seletuskiri; 5) taotleja pädevuse kinnitus (taotleja saavutuste ja tegevuste kirjeldus valdkonnas, osalemine projektides); 6) partnerluse kinnituskirjad juhul, kui projekti elluviimisesse kaasatakse partnereid; 7) projektijuhi CV, v.a juhul, kui see isik ei ole taotluse esitamisel teada; 8) kinnituskiri käibemaksu abikõlblikkuse kohta juhul, kui toetuse taotleja soovib käibemaksu arvestamist projekti abikõlblike kulude hulka. (2) Taotluses esitatud andmeid tõendavad järgmised dokumendid: 1) taotleja esindaja isikut tõendava dokumendi koopia, seadusjärgset esindusõigust mitteomava isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri; 2) mitte varasema kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga «Maksukorralduse seaduse» (RT I 2002, 26, 150; 57, 358; 63, 387; 99, 581; 110, 660; 111, 662; 2003, 2, 17; 48, 341; 71, 472; 82, 554; 88, 591; 2004, 2, 7; 28, 188 ja 189; 45, 319; 56, 403) § 14 alusel väljastatud Maksu- ja Tolliameti tõend selle kohta, et taotleja on täitnud tõendi väljastamise päeva seisuga maksuseadustes sätestatud kohustused ja et tal ei ole riiklikku maksuvõlga või maksuvõla tasumise ajatamise korral on taotleja maksud tasunud ajakava kohaselt; 3) eraõiguslike juriidiliste isikute puhul taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruande kinnitatud koopia ning audiitori järeldusotsused; 4) avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruande kohta tehtud audiitori järeldusotsused; 5) teatis saadud vähese tähtsusega abi kohta vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määrus nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» (RTL 2004, 50, 860) lisas toodud vormile (v.a. juhul, kui taotleja ei ole saanud vähese tähtsusega riigiabi). (3) Rakendusüksusel on taotluse vastavaks tunnistamise protseduuri ajal õigus küsida taotlusega seotud täpsustavaid andmeid, sealhulgas taotleja raamatupidamisarvestuses kajastatava projekti raamatupidamisarvestuse korraldamise kirjeldust. (4) Taotlejal on soovi korral õigus lisada taotlusele täiendavaid tõendavaid dokumente. § 17. Taotluse esitamine (1) Igal kalendriaastal korraldatakse vähemalt kaks avatud taotlusvooru, mille tähtajad avaldatakse rakendusüksuse ja rakendusasutuse koduleheküljel ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Taotlusvoor kuulutatakse välja vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste laekumise tähtaega. (2) Kooskõlastatult rakendusasutusega võib rakendusüksus välja kuulutada täiendavaid taotlusvoore. (3) Toetuse taotlemiseks tuleb hiljemalt ettenähtud kuupäevaks ja kellaajaks esitada rakendusüksusesse kolmes eksemplaris vormikohane kirjalik taotlus ja esitatud andmeid tõendavad dokumendid ning vormikohane taotlus elektrooniliselt konkursikuulutusel nimetatud e-posti aadressil. Taotleja vastutab paberil esitatud ja elektroonilise taotluse samasuse eest. (4) Taotluse esitamise kuupäevaks loetakse taotluse rakendusüksusesse esitamise kuupäeva või postitempli alusel taotluse postitamise kuupäeva. 3. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE § 18. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine koosneb taotluse registreerimisest, taotleja ja taotluse vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest, vastavaks tunnistatud taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (2) Taotluse menetlemine võib kesta kuni 60 tööpäeva alates taotluse esitamise tähtajast. § 19. Taotleja ja taotluse vastavaks tunnistamine (1) Taotleja ja taotluse vastavaks tunnistamiseks kontrollib rakendusüksuse volitatud töötaja taotleja ja taotluse vastavust käesoleva määruse §-des 13, 15, 16 ja 17 kehtestatud nõuetele. (2) Taotleja tunnistatakse vastavaks, kui ta vastab kõigile käesoleva määruse §-s 13 esitatud nõuetele. (3) Taotlus tunnistatakse vastavaks, kui taotluses on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 15, 16 ja 17 sätestatud tingimused, taotleja on vastanud rakendusüksuse järelepärimistele tähtaegselt ning ei ole ilmnenud ühtki lõikes 6 nimetatud punktidest. (4) Rakendusüksuse töötajatel on taotluses esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks õigus kontrollida dokumente taotleja juures kohapeal. (5) Kui taotluse vastavuse kontrollimisel ilmneb, et esitatud taotluses on ebatäpsusi või puudusi, esitab rakendusüksus taotlejale puuduvate andmete või dokumentide esitamise või esitatud andmetes või dokumentides sisalduvate puuduste kõrvaldamise nõude. Puuduste kõrvaldamiseks antakse 10 kalendripäeva, kuid mitte rohkem, kui on jäänud taotluste esitamise tähtajani. (6) Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui: 1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-des 15, 16 ja 17 sätestatud tingimustele; 2) taotluse kontrollimisel on tahtlikult esitatud valeandmeid; 3) taotleja mõjutab otsuse tegemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 4) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 5) taotleja ei kõrvalda lõikes 5 kirjeldatud juhul puudusi nõudes määratud tähtajaks. (7) Rakendusüksuse juht või tema volitatud isik teeb kontroll-lehtede alusel mitte varem kui üks tööpäev pärast taotluste esitamise tähtaega otsuse taotluse ja taotleja vastavaks või mittevastavaks tunnistamise kohta ning fikseerib otsuse kontroll-lehel. (8) Taotluse ja taotleja mittevastavaks tunnistamise puhul teeb rakendusüksuse juht taotluse rahuldamata jätmise otsuse, millest teavitatakse taotlejat kirja teel viie tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. Otsus vormistatakse vastavalt käesoleva määruse §-s 23 sätestatule eraldi haldusaktina. § 20. Taotluse hindamine (1) Vastavaks tunnistatud taotlusi hindab hindamiskomisjon. (2) Hindamiskomisjoni liikmed annavad vastavaks tunnistatud taotlustele sõltumatu hinnangu 5-pallisel skaalal käesoleva määruse §-s 21 sätestatud kolme põhikriteeriumi parameetrite kohaselt ning osalevad taotluse lõpphinde panemisel hinnete konsolideerimise kaudu. (3) Iga taotluse hindamises osaleb vähemalt kaks hindamiskomisjoni liiget, kes on eelnevalt kinnitanud oma sõltumatust ja erapooletust esitatud projekti suhtes. (4) Taotluste hindamine toimub hindamislehtede alusel, mille vormid kinnitab rakendusüksuse juht. (5) Hindamistulemused kantakse hindamislehele. Taotluse koondhinne kujuneb hindamiskomisjoni liikmete antud hinnete summa aritmeetilise keskmisena. (6) Rakendusüksus koostab hindamistulemuste alusel taotluste paremusjärjestuse ja teeb hindamistulemustest kokkuvõtte, mis esitatakse valikukomisjonile taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ettepaneku tegemiseks. § 21. Taotluse hindamise kriteeriumid (1) Taotluse hindamisel lähtutakse projekti sisulise hindamise, finantshindamise ning juhtimise hindamise kriteeriumitest. (2) Projekti sisuline hindamine: 1) üldised meetmespetsiifilised kriteeriumid (projekti ettevalmistuse kvaliteet ja vajaduste põhjendatus; vastavus riiklikule arengukavale ning teistele kehtivatele arengukavadele, poliitikatele ja strateegiatele; projekti sihtrühma valik; projekti mõju kohalikul ja riigi tasandi; mõju tööhõivele jne); 2) sisuga seotud lisanäitajad (infoühiskonna arengu ja laialdasema IKT kasutuselevõtmise soodustamine; võrdsete võimaluste loomine hariduse omandamiseks ebasoodsas olukorra olevatele sotsiaalsetele gruppidele; regionaalne koostöö; haridusasutuste, ettevõtjate ja avaliku sektori partnerluse tugevdamine; sünergia teiste meetmetega jms). (3) Projekti finantshindamine (Eesti avaliku sektori rahastamine moodustab 25% projekti mahust, eelarve läbipaistvus, projekti eelarve vastavus planeeritud tegevustele, projekti eelarve realistlikkus ja põhjendatus jne). (4) Projekti juhtimise hindamine (taotleja ja projekti meeskonna eelnevad kogemused, projektijuhtimise korraldus, koostöö partneritega jms). § 22. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Valikukomisjon analüüsib taotluste paremusjärjestust ja hindamistulemuste kokkuvõtet ning teeb rakendusüksuse juhile taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise ettepaneku 15 tööpäeva jooksul pärast nimetatud materjalide esitamist. (2) Kui taotlejaks on Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove, esitab valikukomisjon projektitaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ettepaneku rakendusasutuse juhile. (3) Rahuldamisele kuuluvad parimad taotlused, mille iga põhikriteeriumi eest saadud hinne on vähemalt 60 % võimalikust maksimumhindest, mille rahastamise summa ei ületa meetme taotluste rahastamise eelarvet ning valikukomisjon on teinud taotluse rahuldamise ettepaneku. (4) Rakendusüksuse juht või lõikes 2 nimetatud juhul rakendusasutuse juht teeb lõikes 1 märgitud ettepanekute alusel taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Lõikes 10 nimetatud juhul tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus ning otsuse koopia edastatakse taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. Enne taotluse rahuldamise otsuse langetamist teavitab rakendusüksuse juht või lõikes 2 nimetatud juhul rakendusasutuse juht taotlejat taotluse rahuldamise kavatsusest, saates taotlejale otsuse eelnõu ja allkirjastamiseks kahes eksemplaris kinnituskirja. (5) Kinnituskiri on taotlejapoolne kinnitus selle kohta, et taotleja on valmis taotluses esitatud või taotluse osalise rahuldamise korral taotluse rahuldamise otsuses nimetatud viisil ja tingimustel projekti rakendama, on teadlik oma õigustest ja kohustustest, alustab projektitegevuste elluviimist, kohustub täitma toetuse saamiseks esitatud nõudeid, kasutama toetust sihipäraselt ja tähtajaliselt ning mittesihipärase kasutamise korral saadud raha rakendusüksuse nõudmisel tagasi maksma. Samuti lubab taotleja rakendusasutusel ja rakendusüksusel teostada järelevalvet projekti teostamise ja toetuse sihipärase kasutamise üle ning määratud tähtajal esitada rakendusüksusele kirjalikud andmed toetuse mõju kohta. (6) Toetuse vastuvõtmise ja sihipärase kasutamise kinnitamiseks allkirjastab taotleja kinnituskirja mõlemad eksemplarid, märgib allakirjutamise kuupäeva ja tagastab ühe eksemplari meetme rakendusüksusele 10 tööpäeva jooksul kinnituskirja saamisest arvates. (7) Kui taotleja ei nõustu toetuse andmise tingimustega, on ta kohustatud teatama rakendusüksusele toetusest loobumisest 10 tööpäeva jooksul kinnituskirjade kättesaamisest. Kui taotleja ei ole rakendusüksusele tähtajaks esitanud lõikes 5 nimetatud allkirjastatud kinnituskirja, loetakse ta toetuse taotlemisest loobunuks. Loobumise tõttu vabanenud vahendite jaotamise paremusjärjestuses järgmiste taotluste vahel või vahendite ülekandmise järgmisesse taotlusvooru otsustab meetme rakendusüksuse juht. (8) Tagastatud kinnituskirja alusel teeb rakendusüksuse juht või lõikes 2 nimetatud juhul rakendusasutuse juht otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Otsuse koopia edastatakse taotlejale 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. (9) Rakendusüksuse juhil on õigus otsuse tegemisest keelduda, kui taotluse hindamisel või valikukomisjoni töös ei ole lähtutud õigusaktidega kehtestatud nõuetest või kinnitatud protseduuridest, ning suunata taotlused hindamis- või valikukomisjonile korduvaks menetlemiseks. (10) Rakendusüksuse juht või lõikes 2 nimetatud juhul rakendusasutuse juht teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) valikukomisjon on teinud taotluse rahuldamata jätmise ettepaneku; 2) taotluse hindamisel on selgunud, et taotluses on esitatud valeandmeid või ilmnevad muud asjaolud, mille tõttu taotleja või taotlus tuleb tunnistada mittevastavaks; 3) taotleja on enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist esitanud rakendusüksusele taotluse menetlemise lõpetamise avalduse; 4) taotleja on mõjutanud rakendusüksust või valikukomisjoni otsuse tegemisel pettuse, ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 5) taotletud toetuse summa ületab meetme rahastamise eelarvelisi vahendeid; 6) taotleja loobus toetuse taotlemisest lõikes 7 nimetatud juhul. § 23. Otsus taotluse rahuldamise kohta Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) otsuse tegemise alused; 4) toetuse saaja; 5) toetatava projekti nimi; 6) toetuse suurus Eesti kroonides ning osakaaluna projekti abikõlblikest kuludest; 7) oma- või kaasfinantseeringu määr; 8) projekti kulude abikõlblikkuse algus- ja lõpukuupäev; 9) ettemaksete tegemise võimalus, ettemakse tegemise tingimused; 10) rakendusüksuse juhi poolt kehtestatud vormi kohase eelarveaasta riigieelarveliste väljamaksete prognoosi esitamise tähtajad; 11) projekti seirearuannete esitamise tähtajad vastavalt haridus- ja teadusministri sätestatud korrale; 12) viited õigusaktidele, millega sätestatakse toetuse saaja kohustused ja toetuse tagasinõudmise alused; 13) otsuse vaidlustamise kord. § 24. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud: 1) kasutama toetust kooskõlas esitatud taotlusega ja taotluse rahuldamise otsusega; 2) tagama taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud oma- ja kaasfinantseeringu; 3) esitama rakendusüksusele ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja aruanded, sh andmed toetuse lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks; 4) viivitamatult kirjalikult informeerima rakendusüksust kõigist taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saajat oma kohustuste täitmisel, sealhulgas nime, aadressi ja põhimääruse, põhikirjast tulenevast või volitatud esindajate või projekti eest vastutava isiku muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jne; 5) viivitamatult kirjalikult informeerima rakendusüksust projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 6) teavitama taotluse rahuldamise otsuse teinud isikut projektis kavandatavatest muudatustest, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged; 7) taotlema rakendusüksuse nõusolekut projekti muutmiseks §-s 30 nimetatud juhtudel; 8) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu kasutamise kohta, järgides «Raamatupidamise seaduse» nõudeid, sh võtma õigusaktides sätestatud korras arvele toetuse kasutamisel tekkiva vara ja registreerima selle enda omandisse ning täitma muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Toetuse saaja ja projekti partneri raamatupidamises peavad toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid olema muudest kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 9) pidama igapäevast arvestust oma maksustatava ja maksuvaba käibe tarbeks arvestatud käibemaksu ning nende tarbeks soetatud kaupa ja saadud teenuste sisendkäibemaksu kohta juhul, kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja arvestab käibemaksukulu abikõlblike kulude hulka. Nimetatud juhul peab maksukohustuslane pidama eraldi arvestust ettevõtluse ja mitteettevõtluse tarbeks kauba soetamisel ja teenuse saamisel tasumisele kuuluva ning imporditud kauba eest tasutud sisendkäibemaksu kohta vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 36 lõike 5 alusel kehtestatud korrale; 10) võimaldama kohapeal kontrollimist, kuludokumentide ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditit, riiklikku järelevalvet toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu kasutamise üle ning osutama selleks igakülgset abi; 11) andma audiitori, kontrollija või järelevalveametniku kasutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul arvates vastava nõude saamisest; 12) täitma kõik kontrollimiste, riikliku järelevalve toimingute tulemusena tehtud ettekirjutused ja auditite tulemusena antud soovitused; 13) järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224; 50, 284; 2002, 23, 131; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 87, 505; 99, 577; 2003, 25, 153; 78, 521; 88, 591; 2004, 56, 402) kehtestatud nõudeid, kui ta on ostja seaduse tähenduses; 14) järgima soolise võrdõiguslikkuse edendamise põhimõtet, keskkonnakaitsenõudeid ja konkurentsireegleid; 15) võimaldama rakendusüksuse volitatud esindajal osaleda vaatlejana projektiga seotud nõupidamistel ja koosolekutel, hankepakkumiste hindamisel ning tööde teostaja leidmiseks tehtavatel läbirääkimistel, mis on vajalikud riigihanke läbiviimiseks, lepingu sõlmimiseks; 16) korraldama projekti tegevustest ja tulemustest teavitamise kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega nr 1159/2000/EÜ, mis käsitleb liikmesriikide järgitavaid teavitamis- ja avalikustamismeetmeid seoses struktuurifondidest antava abiga (ELT L 130, 31.05. 2000, lk 30–36); 17) säilitama ja kasutama sihtotstarbeliselt toetuse eest soetatud vara (asjad ja õigused) projekti teostamise ajal ja viie aasta jooksul arvates toetuse saajale viimase makse tegemisest; 18) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduva dokumentatsiooni ja materjalid rahandusministri määrusega sätestatud korras kuni 31. detsembrini 2015; 19) kirjalikult reguleerima toetuse saaja ja partneri vahelised õigused ja kohustused. § 25. Otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) otsuse tegemise alused; 4) toetuse taotleja; 5) taotletud projekti nimi; 6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 7) otsuse vaidlustamise kord. 4. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED § 26. Toetuse väljamaksmise alus (1) Toetuse saajale makstakse toetus välja etapiviisiliselt või korraga lõppmaksena taotluse rahuldamise otsuses sätestatud mahus ning määras vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale. (2) Toetuse saaja võib esitada rakendusüksuse juhi kehtestatud vormi kohaseid ja nõuetele vastavaid väljamakse taotlusi mitte sagedamini kui kaks korda kuus alates taotluse rahuldamise otsusest. (3) Esimese väljamakse taotluse võib toetuse saaja esitada 14 kalendripäeva pärast taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest, kuid mitte enne käesoleva määruse § 23 punktis 10 nimetatud väljamaksete prognoosi esitamist. (4) Väljamakse taotluse esitamise tähtaeg on: 1) jooksva kuu 1. kuni 15. kuupäeval väljamakstud kulude kohta sama kuu 20. kuupäev; 2) jooksva kuu 16. kuni viimasel kuupäeval väljamakstud kulude kohta järgneva kuu 5. kuupäev; 3) kui nimetatud kuupäevad satuvad riiklikele pühadele või puhkepäevadele, on väljamaksetaotluse esitamise tähtaeg järgmine tööpäev. (5) Projekti eelviimase väljamakse taotluse maht koos eelnevate väljamaksete mahuga ei tohi ületada 90 % taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summast. (6) Toetuse vahenditest ettemakseid ja osalisi ettemakseid ei tehta. Erandina võib ettemakse või osalise ettemakse teha «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud rahandusministri määruses sätestatud korras riigiasutusele, kellel «Riigieelarve seaduse» (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405; 2003, 13, 69; 24, 148; 88, 588; 2004, 22, 148) § 29 lõikest 3 tulenevalt on keelatud võtta laenu, kasutada kapitalirenti või võtta muid selliseid kohustusi. (7) Viimane väljamakse tehakse toetuse saajale siis, kui rakendusüksus või käesoleva määruse § 22 lõikes 2 nimetatud juhul rakendusasutus on haridus- ja teadusministri sätestatud korras projekti lõpparuande heaks kiitnud. § 27. Väljamakse taotlusele ja kuludokumentidele esitatavad nõuded (1) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele: 1) rakendusüksuse juhi kehtestatud vormi kohase väljamakse taotluse; 2) rakendusüksuse juhi kehtestatud vormi kohase kuluaruande, mis sisaldab abikõlblike kuludokumentide loetelu koos nõuetekohaste kuludokumentide, tasumist tõendavate dokumentide ja kulusid tõendavate dokumentide koopiatega, arvestades käesoleva määruse § 26 lõikest 6 ja «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrast tulenevaid erisusi ettemaksete teostamiseks. (2) Toetuse väljamaksmiseks esitatavad kuludokumendid peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) kuludokumendi väljaandmise kuupäev ei või olla varasem kui taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti abikõlblikkuse alguskuupäev ega hilisem kui taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti abikõlblikkuse lõpukuupäev; kõik projekti poolt tehtud kulutused peavad olema teostatud enne abikõlblikkuse perioodi lõpukuupäeva; 2) esitatavad kuludokumendid peavad vastama «Raamatupidamise seaduses» sätestatud algdokumendi vormistuse nõuetele, kusjuures esitatavad arved peavad vastama «Käibemaksuseaduses» sätestatud arve vormistuse nõuetele; 3) kuludokumendid peavad olema kirjendatud vastavalt «Raamatupidamise seaduse» §-s 6 sätestatud korrale ning esitatud kuludokumentidelt nähtub raamatupidamiskirjendi järjekorranumber, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod, projekti kood «Struktuuritoetuse seaduse» § 9 alusel loodud struktuuritoetuse registris ning vastavad summad; 4) arve-saatelehe või arve koopial näidatud tehingu sisu vastab arve väljastanud isiku poolt toetuse saaja või projekti partneriga sõlmitud lepingutele ja hinnapakkumistele; 5) toetuse saaja või projekti partner on kirjalikult kinnitanud tööde teostaja, hankija esitatud arved, aktid ja aruanded. § 28. Väljamakse taotluse edastamine ja väljamakse taotluse mitteaktsepteerimine (9) Rakendusüksus kontrollib väljamakse taotluse korrektsust ja seal kajastatud kulutuste abikõlblikkust 10 tööpäeva jooksul alates selle laekumisest ning edastab väljamakse taotluse makseasutusele. Puuduste ilmnemisel võtab rakendusüksus toetuse saajaga ühendust ning määrab puuduste kõrvaldamise tähtaja. (10) Rakendusüksus ei aktsepteeri väljamakse taotlust ning ei edasta seda makseasutusele, kui: 1) toetuse saaja ei ole lõike 1 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud väljamakse taotluses esinevaid puudusi; 2) toetuse saaja on järelevalve käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutuse jätnud tähtajaks täitmata; 3) toetuse saaja ei ole esitanud «Struktuuritoetuse seaduse» § 13 lõike 5 punkti 2 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruses sätestatud vormis ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal aruannet toetuse kasutamise kohta; 4) toetuse saaja on rikkunud muid käesolevas määruses sätestatud kohustusi. § 29. Toetuse tagasinõudmise alused (1) Taotluse rahuldamise otsuse teinud isikul on õigus toetus tagasi nõuda, kui esineb vähemalt üks «Struktuuritoetuse seaduse» §-s 26 sätestatud asjaoludest või toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kohustusi. (2) Taotluse rahuldamise otsuse teinud isik teeb toetuse tagasinõudmise otsuse. Toetuse tagasinõudmine toimub vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» §-dele 27 ja 28 ning § 26 alusel rahandusministri poolt kehtestatud korrale. 5. peatükk PROJEKTI MUUTMINE § 30. Projekti muudatustest teavitamine ja taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Toetuse saaja teavitab taotluse rahuldamise otsuse teinud isikut projektis kavandatavatest muudatustest, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged. (2) Toetuse saaja peab taotlema kavandatud muudatuste elluviimiseks rakendusüksuse luba ning taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgmistel juhtudel: 1) muutub toetuse saaja juriidiline nimi; 2) muutub toetuse saaja käibemaksukohustus; 3) soovitakse muuta projekti rakendamise või kulutuste abikõlblikkuse perioodi; 4) soovitakse muuta projekti tegevuskava; 5) soovitakse muuta projekti eelarvet kulukohtade lõikes rohkem kui 5 protsenti eelarve mahust aastas; 6) soovitakse muuta rahastamisplaani rahastamisallikate lõikes. (3) Taotluse rahuldamise otsuse teinud isik teeb toetuse saaja esitatud projekti muutmise taotluse alusel otsuse projekti muutmise kohta 15 tööpäeva jooksul arvates projekti muutmise taotluse esitamise päevast. 6. peatükk LÕPPSÄTTED § 31. Dokumentide säilitamine Käesoleva määruse alusel rakendusüksusele ja rakendusasutusele esitatud dokumente taotlejale ja toetuse saajale ei tagastata, kui käesolev määrus ei sätesta teisiti. Rakendusüksus ja rakendusasutus tagab dokumentide säilimise 31. detsembrini 2015. § 32. Rakendussäte 2004. aastal esitab meetme juhtkomisjon jooksva aasta tegevuskava hiljemalt 15. septembriks. Minister Toivo MAIMETS Kantsler Jaan KALLAS Haridus- ja teadusministri 30. juuli 2004. a määruse nr 46 «Riikliku arengukava meetme 1.1 «Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem» toetuse andmise tingimused» lisa 1

Taotluse lisa 1

Taotluse lisa 2

Taotluse lisa 3

Taotluse lisa 4

Taotluse lisa 5

Taotluse lisa 6

Taotluse lisa 7

Taotluse lisa 8