Häädemeeste Vallavolikogu — Häädemeeste valla 2004-2010 aasta arengukava vastuvõtmine — KO, 196, 1824

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277) § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõiked 1 ja 2 ning Häädemeeste Vallavolikogu 14. juuni 2000. a määrusega nr 11 kinnitatud «Häädemeeste valla põhimääruse» (KO 2000, 67, 999; 2002, 41, 913) punktid 47.7 ja 132.2, Häädemeeste Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu ja kinnitada Häädemeeste valla arengukava aastateks 2004–2010 (lisatud). 2. Määrus jõustub 08.juulil 2004.a. Volikogu esimees Tõnu ARUMÄE KINNITATUD Häädemeeste Vallavolikogu 28. juuni 2004. a määrusega nr 14 HÄÄDEMEESTE VALLA ARENGUKAVA 2004–2010 1. ÜLDOSA 1.1. ARENGUKAVA VAJALIKKUSE PÕHJENDUS Häädemeeste valla jaoks on oluline mõistmine, kuidas tulevik kujuneb ja palju sellest on meie endi kujundada. Tuleviku prognoosimise kõrval tuleb seda ka kavandada. Häädemeeste tulevik peaks oluliselt sõltuma Häädemeeste rahva ühisest tahtest, mis peaks väljenduma inimeste, organisatsioonide ja huvigruppide kokkuleppes. Enne kui oodata juhiseid ja tegevusraamistikku väljastpoolt, peame ise teadma, mida tahame saavutada. Piiratud ressursse tuleb kasutada võimalikult säästlikult. Järeltulevatele põlvedele tuleb luua hea elukeskkond. Ressursikasutus peab olema läbimõeldud ja efektiivne. Edukad olemiseks tuleb esiteks hetkeseisundi abil analüüsi ära kasutada Häädemeeste tugevusi ja võimalusi ning vältida nõrkusi ja ohte. Vastamaks küsimusele «kuhu tahame jõuda» püstitame visiooni, strateegilised eesmärgid ning valdkondade ja asukohtade prioriteedid. Kolmandaks on vaja nendeni jõudmiseks määrata tegevuskava ja kasutatavad ressursid. Kolm komponenti kokku moodustavad arengukava kui Häädemeeste vallas kokkulepitud eesmärkide ja tegevuste süsteemi, mille abil soovitakse saada parimat tulemust tulevikus. Uuenduste allikaks on eelistatud valdkondade ja tegevuste koostoimiv tervik. Nagu äris, tuleb ka piirkonna arengus vähendada riske. Nii saame ohte vähendada ja võtta arvesse paljude tegurite vastastikust mõju. Kui lisaks EL-i, riigi- ja kohalikele eelarvetele paigutatakse kapitali Häädemeestele, on oluline mõjutada selle paigutamist esmajärguliste eesmärkide saavutamiseks. Järelikult segab arenguprioriteetide selgusetus rahastamist, mis omakorda aeglustab majanduskasvu ja inimeste heaolu tõusu. Kokkuvõtvalt on Häädemeestel arengukava vaja selleks , et: 1) kujundada tulevikku eelkõige oma soovide kohaselt ja tagada elukvaliteedi pidev tõus; 2) suunata energiat ja muid ressursse tulemuslikumalt; 3) vähendada riske ning tagada stabiilne ja turvaline areng; 4) muuta ressursikasutus säästvaks, arvestades tulevaste põlvede huve; 5) tagada tervikuna Häädemeeste valla kiirem areng; 6) saavutada kaasrahastamise printsiibil riiklikke või rahvusvahelisi rahapaigutusi. 1.2. ARENGUKAVA AJALISE ULATUSE VALIK Läänemeremaade ühiseks arengu raamkavaks on «Läänemere ümbruse visioon ja strateegiad 2010». Kuigi Eesti riiklik arengukava EL struktuurifondide kasutuselevõtuks on koostatud aastani 2006, hinnatakse selle mõju aastani 2010. Eesti Tuleviku-uuringute Instituut on koostanud stsenaariumid «Eesti 2010». Pärnu maakonna planeeringu raames valmis 1998. aasta lõpuks maakonna arengustrateegia visiooniga «Pärnumaa 2010». Seetõttu peaks ka Häädemeeste arengukava ette vaatama samasse ajavahemikku. Pikem periood ei arvestaks muutuda võivat ümbrust. Lühem periood ei võimalda maakonna ja riigiga haakuvalt pikaajalisi eesmärke seada. Vallal on ka laenukohustusi aastani 2010. Tegevuskava on ajaliselt liigendatud ega lange kokku volikogu koosseisu volitustega. Nii saab iga valitav volikogu lähtuda kehtivast arengukavast, täpsustades vajadusel arengusuundi, minemata seejuures vastuollu saavutatud ühiskondliku kokkuleppega. Seepärast on tegevuskava järjepidevuse huvides ning kiiresti muutuvaid olusid arvestades koostatud kolme lähima aasta tarvis ehk ajaperioodiks 2005–2008. 1.3. ARENGUKAVA KOOSTAMISE PROTSESSI PÕHIETAPID Häädemeeste valla arengukava koostamine toimus ajaliselt kitsas raamistikus. Kuivõrd eesmärgiks seati arengukava koostamine ja vastuvõtmine kolme kuu jooksul (aprill–juuni 2004), sõltus sellest ka konkreetsete meetodite valik. 1) Olemasoleva olukorra analüüs baseerub peamiselt Häädemeeste Vallavalitsuses olemasolevatel statistilistel materjalidel. Edaspidiste arengukava uuendamiste eel peaks toimuma valda puudutavate lähteandmete hankimine riiklikelt institutsioonidelt. 2) Läbi viidud SWOT-analüüs avalikul rahvakoosolekul Häädemeeste koolimajas ja aprillikuu volikogu istungil. 3) Visioon, strateegilised eesmärgid prioriteetidena, tegevussuunad – aprillikuu volikogu komisjonide töö ja nende tulemuste süntees istungil. 4) Tegevuskava alusmaterjali kogumine – rahvakoosolekud Massiarus, Võidukülas, Treimanis, Kablis ja Häädemeeste alevikus. 5) Tegevuskava koostamine – arutelu vallavalitsuses. 6) Tegevuskavas eelistuste ja ajalise järjestuse otsustamine – maikuu volikogu istungil. 7) Avalikustamine – materjalide väljapanek, tutvustamine huvigruppidele, elanikkonnale, RMK-le, looduskaitsealadele ja maavalitsusele. 8) Avalikkuse seisukohtade arvestamine – muudatuste tegemine arengukomisjonis. 9) Arengukava vastuvõtmine – juunikuu volikogu istungil. 1.4. ÕIGUSLIK TAUST Arengukava koostamist ja vastuvõtmist reguleerivad kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja valla põhimäärus. Valla arengukava on dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. Vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus valla põhimääruses sätestatud korras. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. Arengukava on aluseks: 1) valla- või linnaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 1.5. KASUTATAVAD PÕHIMÕISTED 1) Arengukava – Häädemeeste vallas kokkulepitud eesmärkide ja tegevuste süsteem, mille abil püütakse tulevikus saavutada parimat tulemust; 2) visioon – soovitav tulevikupilt, mille poole eesmärgistatud tegevuste kaudu püüeldakse; 3) eesmärk – soovitav seisund prioriteetses valdkonnas, milleni kavatsetakse jõuda; 4) prognoos – olemasolevatele andmetele tuginev tulevikuseisundi hinnang; 5) prioriteet – kokkulepitud eelistus eesmärkide, valdkondade ja tegevuste osas; 6) tegevuskava – eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste kogum. 2. HETKESEISUND 2.1. AJALUGU, ASUSTUS JA RAHVASTIK 2.1.1. PÕHIANDMED Häädemeeste vald sai omavalitsusliku haldusüksuse õigused 6. detsembril 1990. a. Valla pindala on 390,2 km 2, sellest on 17% põllumajandusmaa, 58% metsamaa. Elanikke 1.1.2002. a seisuga 3492, 1.1.2004. a 3327. Kaugus suurematest linnadest: Tallinn 180, Tartu 170, Riia 140, Viljandi 90, Pärnu 40 km. Häädemeeste vald asub mandri-Eesti edelanurgas. Vallal on üle 30 km rannajoont Liivi lahe kaldal ning ühine piir Läti Vabariigiga. Häädemeeste vald on huvipakkuv eelkõige oma loodusliku mitmekesisusega – mererand ja männimetsaga kaetud liivaluited, rannaniidud ja rabad. Valda läbib 1980. a olümpiamängudeks valminud Via Baltica maantee. Välja on kujunenud neli keskust – Häädemeeste, Kabli, Treimani ja Massiaru, kus on õppeasutus, isetegevus, kauplused. 2.1.2. AJALOOST Eesti ala jagamisel ordu ja piiskopi vahel sattus siinne ala ordu valdusse, kuuludes 13.–16. sajandil osalt Viljandi komtuurkonda, lõunapoolne osa aga jäi Riia piiskopkonda. Esimesed kirjalikud teated Häädemeeste asustuse kohta on 1560. aastast, mil siia on rajatud Gudmannsbachi mõis. Samast ajast on juttu sadamakohast siinse jõe suudmes, kus sageli maabusid Saare-Lääne piiskopi saadikud, et siit edasi maad mööda Volmari (Valmiera) või Võnnu (Cesis) maapäevale sõita. 17. sajandi lõpus läks Häädemeeste mõis kroonule. Mõisa nimi Gudmannsbach oli kasutusel 1918. aastani. 1680. aastal valmis Häädemeeste vanimasse asulasse Suurkülla esimene puukirik Margareta kabeli nime all. 1872. aastal valmis Häädemeeste Apostliku õigeusu koguduse Issanda Muutmise kirik. Püha Miikaeli luteri kirik sai valmis 1874. aastal ja õnnistati sisse 29. septembril, mihklipäeval. Häädemeeste rannas ehitati üks esimesi Eesti kaugsõidupurjekaid «Julie», see valmis 1861. aastal Gustav Martinsoni eestvõttel. Laev hukkus 1865. või 1866. aastal. «Juliele» püstitati 26. juulil 1986. a. mälestuskivi. 1862. aastal moodustati Häädemeeste kihelkond. Praegusi piire arvestades kuulus kihelkonnale alasid ka Tahkuranna ja Tali vallast ning Läti alalt. 1938. a oli praeguse Häädemeeste valla alal kolm valda: Häädemeeste vald 22, Orajõe vald 15 ja Laiksaare vald 8 külaga, elanikke kokku ca 6600. Massiarust on esimesi märkmeid 1599. aastast, 1601. aastast Orajõe ümbruse asustusest. Kabli küla olevat oma nime saanud liivlaste kindluse järgi, mida nimetati Kapellaks. 19. ja 20. sajandi vahetusel on Kabli olnud eelkõige meremeeste küla ja laevaehituskoht. Siin valmis 1861. a. esimesi Eesti kaugsõidupurjekaid «Markus» (mälestusmärk Kabli seltsimaja lähedal). Külas on säilinud vanad meremeeste elamud. Kablis on elanud tuntud kaptenite ja laevaomanike suguvõsad – Marksonid ja Grantid, siin elas ja töötas üle Eesti ja väljaspoolgi tuntud eksliibrisemeister Johannes Juhansoo (1919–1994). Treimani kohta on teateid 1601. aastast. Legendi järgi olevat siin pärast Põhjasõda ja suurt katku ellu jäänud kolm meest, kes asutanud küla. 1797. aastal panid Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi ametimehed külale nimeks Dreimannsdorf, eestikeelses tõlkes Kolmemeheküla. Ikla külast on kirjalikke andmeid 1624. aastast. Ikla oli Heinaste (Ainaži) osa, tekkis liivlaste kalurikülana. Eraldi asulaks sai 1920ndail aastail, Eesti-Läti piiri kindlaksmääramise järel. 1925–1975. aastail läbis Iklat kitsarööpmeline raudtee. Metsapoole nimi on tulnud Liivi lahe äärse muistse maakonna Metsepole nimest. 1853. aastal alustati siin Mats Grandi isakodus koolihariduse omandamist. Jaagupi küla kohta on teateid 1893. aastast, mil teda Jacobsdorfiks nimetati. Siin on olnud sadamakoht ja on praegugi väikesadam. Krundiküla tekkis pärast Riia õigeusu piiskopi Filareti külaskäiku Häädemeeste ja Tahkuranna maile. Õigeusu koguduse meesliikmed said igaüks u. 16 riia vakamaad (5 ha) maad. See aktsioon suurendas märgatavalt õigeusu populaarsust piirkonnas. Võidu küla hakkas tekkima 1921. aastast seoses Vabadussõjas osalenutele väljajagatud asunduskohtadega. Osale asunikest anti maatükk, teistele ehitas riik ka maja peale. Asunikukrunte anti välja ka Sookülas ja Soometsas. Häädemeeste valla ajaloost on tehtud hulgaliselt uurimustöid, nendega saab tutvuda muuseumis, raamatukogudes, koolides. 2.1.3. ASUSTUS Asustus Häädemeeste vallas on suhteliselt ebaühtlane ja koondunud eelkõige mere lähedusse, olles tihedaim Häädemeeste alevikus ning Kabli ja Treimani külas. Kõige hõredam on asustus Nepste, Uuemaa, Orajõe ja Pulgoja küla maa-alal. Vallas on üks alevik ja 20 küla. Tabel 1. Häädemeeste asustus ja elanike arv seisuga 1.01.2004 Asustus Elanike arv Häädemeeste alevik 865 Külad Kabli 400 Treimani 280 Ikla 196 Metsapoole 154 Krundiküla 145 Soometsa 141 Rannametsa 137 Massiaru 133 Võidu 113 Jaagupi 108 Arumetsa 100 Sooküla 83 Urissaare 83 Penu 82 Pulgoja 76 Papisilla 69 Majaka 52 Orajõe 49 Uuemaa 36 Nepste 25 Keskmine asustustihedus Häädemeeste vallas on 8,9 elanikku km 2 kohta (võrdluseks: Pärnumaa keskmine, arvestades ka linnalisi asulaid, on 20,7 elanikku km2 kohta). 2.1.4. RAHVASTIK Häädemeeste valla rahvaarv on seisuga 1.1.2004. a 3327 elanikku, moodustades Pärnumaa rahvastikust 3,7%. Tabel 2. Sünnid Häädemeeste vallas 1994.–2003. a külade ja koolipiirkondade kaupa Küla/Kool 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 Häädemeeste 13 18 7 6 14 5 10 7 9 3 Pulgoja 0 1 0 1 0 1 0 1 1 1 Rannametsa 1 1 1 0 1 0 3 1 2 1 Papisilla 0 2 0 0 0 0 0 0 1 0 Sooküla 0 0 1 1 0 2 1 1 1 0 Võidu 2 3 3 2 3 1 1 0 1 3 Soometsa 1 3 4 0 2 0 2 4 1 1 Arumetsa 2 1 2 1 4 0 1 1 0 1 Krundiküla 1 2 3 0 2 1 1 1 0 0 Jaagupi 4 2 2 2 1 3 2 0 3 2 Häädemeeste Keskkool 24 33 23 13 27 13 21 16 19 12 Kabli 13 5 8 2 5 6 3 5 4 4 Penu 0 1 0 0 1 0 0 0 1 0 Majaka 0 1 0 1 0 0 0 0 0 1 Orajõe 1 1 1 0 0 0 1 0 1 0 Kabli AK 13 8 9 3 6 6 4 5 6 5 Metsapoole 1 1 1 1 3 3 1 0 0 1 Treimani 2 5 0 1 0 2 2 0 2 0 Ikla 4 5 4 2 4 4 3 3 4 1 Metsapoole PK 7 11 5 4 7 9 6 3 6 2 Massiaru 4 1 1 1 0 4 0 2 2 1 Urissaare 0 1 3 0 2 0 0 3 1 0 Uuemaa 2 0 1 0 1 0 0 0 0 0 Nepste 0 0 1 2 2 0 0 0 3 0 Massiaru AK 6 2 6 3 5 4 0 5 6 1 KOKKU 50 53 43 23 45 31 31 29 37 20 Keskkoolis on vaid aastal 2005 kooliminejaid rohkem kui ühe klassi jagu. Algkoolides on möödapääsmatud liitklassid. Parema hariduse kvaliteedi tagamiseks võimaldab hea bussiühendus Massiaru ja Kabli piirkonna laste jagunemise kahe suurema kooli vahel. Tabel 3. Rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2004 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 alevikus 919 921 916 905 888 869 865 maal 2587 2571 2577 2564 2537 2510 2462 kokku 3506 3492 3493 3469 3425 3379 3327 Tabel 4. Rahvaarvu pikaajalised muutused paikkondade lõikes PAIKKOND 1987 1997 2003 (1.1.04) HM ümbrus 578 646 527 Treimani 686 704 630 Massiaru 333 318 277 Soometsa 300 291 337 Kabli 559 624 691 Maarahvastik kokku 2456 2583 2462 Alevikus 778 932 865 KOKKU 3234 3515 3327 Tabel 5. Iive vallas 1998 1999 2000 2001 2002 2003 loomulik iive –3 –9 –15 –36 –5 –36 rände saldo –10 +12 +3 –15 –26 –12 iive kokku –13 +3 –12 –51 –31 –48 Kui Pärnumaa rahvaarv on vähenenud peamiselt negatiivse loomuliku iibe tõttu, siis Häädemeeste vallas on viimasel kolmel aastal lisandunud ka väljaränne. Tabel 6. Rahvastiku vanuseline koosseis 5-aastaste vanuserühmade kaupa Vanus 2001 2004 0–4 178 104 5–9 255 189 10–14 300 264 15–19 258 300 20–24 261 231 25–29 264 219 30–34 228 248 35–39 225 219 40–44 216 233 45–49 172 201 50–54 193 168 55–59 204 180 60–64 206 218 65–69 145 181 70–74 130 134 75–79 112 103 80–84 60 84 85 + 62 48 Alla 20-aastaseid on 857 (25,8%), üle 64-aastaseid 550 (16,5%) ning tööealisi 1920 (57,7%). Eakate arv on viimase kolme aasta jooksul veidi tõusnud, alla 15-aastaste laste arv aga drastiliselt vähenenud. Tabel 7. Rahvastiku sooline koosseis 1998 (üldarv 3506) Vanus Mehed kokku Naised kokku Kokku % 0–15 440 52% 405 48% 24,10% 16–61 1088 56% 857 44% 55,48% vanemad 214 30% 502 70% 20,42% Rahvastiku koondandmed 2004. a mai seisuga: 1. lapsi ja vanureid 1376, tööealisi 1731; 2. aleviku elanikkond on enam vananenud laste arvu vähenemise ja vanurite arvu kasvu arvel; 3. maal on 588 kooliealist last; 4. sündimuse langusega kaasnev negatiivne loomulik iive; 5.–12 on rändesaldo. Kokkuvõte Elanike arv vähenes rahvaloendustevahelisel (1989 ja 2000) perioodil 2,8%. Elanike keskmine vanus on 38,8 aastat. Eakaid (65 ja vanemad) on 16,9% ja noori (kuni 14) 20,7% rahvastikust. Saja tööealise elaniku kohta on 60 mittetööealist. Demograafiline tööturusurveindeks (eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte ja sealt vanuse tõttu väljalangevate inimeste suhe) on 1,3. Vallas elab naisi ja mehi peaaegu ühepalju, seevastu 20-s maakonna omavalitsusüksuses on naisi rohkem. Kõrgharidusega isikute osatähtsus oli aastal 2000 vaid 5,6%. Rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb aastail 2000–2015 rahvaarv 7,7%. Prognoosi põhjal on aastaks 2015 eakaid 18,2% ja noori 14,4% rahvastikust. Ülalpeetavate määr on 48, demograafiline tööturusurveindeks 0,8. Naisi on elanikkonnas 49,6%. Seega on prognoos Häädemeeste jaoks ebasoodne ja nõuab aktiivseid meetmeid negatiivsete suundumuste ärahoidmiseks. 2.2. LOODUSRESSURSID JA KESKKONNASEISUND 2.2.1. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Vald jääb Pärnu madalikule, mis kujutab endast põhjast lõunasse ühtlaselt kalduvat lauskmaad, mida ilmestavad üksikud kõrgendikud luidete näol. Ala on sooderikas. Sood ei ole kasutusele võetud turbatootmisaladena. Viirsavitasandikel on valdavad põllumajandusmaastikud, mida liigendavad jõed. Territooriumile on iseloomulik kõrge metsasus (70–75% kogu jõgede valgalast ja ca 58% kogu valla territooriumist). Taimkonnast on valdav metsataimkond. Niidutaimkond on esindatud lammi-, aru- ja soostunud niitudega. Õhusaaste uuritus on madal, ent tõsist probleemi selles osas pole. Keskkonda ohustab suurenenud transpordisaaste. Häädemeeste valla mereäärsed maad on vähemsobivad põllumajanduseks, parem on olukord sisemaal. Perspektiivne on kariloomade pidamine rannaniitudel. Viimaste taastamiseks ja seal elavate loomaliikide – eelkõige haruldase juttselg-kärnkonna e. kõre ja mitmete linnuliikide elukeskkonna parandamiseks on loodud Rannametsa-Soometsa looduskaitseala, mille arendamine toimub Euroopa Liidu LIFE-programmi rahalisel abil. Loodus soodustab turismi ja puhkemajandust. Tabel 8. Looduskaitse objektid Nr Objekt Pindala (ha) 1 Nigula Looduskaitseala (asub ka Tali vallas) 4651 2 Rannametsa-Soometsa Looduskaitseala (asub ka Surju ja Tahkuranna vallas) 9860 3 Kivikupitsa mägi 12 4 Aruoja rahn (Asuja rahn) 5 Siigla Suurkivi (Arumetsa rahn, Keskküla kivi) 6 Arumetsa Väike Rändrahn 7 Kiviaru Rändrahn (Suure Kiviaru Rändrahn) 8 Piltsi kivi (Riisselja-Ikla Rändrahn) 9 Timmkanali paljand 1,2 10 Lauri künnapuu 11 Häädemeeste laiud (2): 1. Väikelaid; 2. Suurlaid 1. 0,8; 2. 2,8 12 Metsapoole botaanilis-zooloogiline kaitseala 64 13 Kabli linnujaam 19,5 13 Laiksaare männik 2,1 Kalavarude seisund ja looduslik taastumine on tihedas seoses nende elukeskkonna kvaliteediga. Liivi lahe varud on siin väiksemad kui näiteks Pärnu lahes. Kohalikele inimestele on lubasid välja antud u. 95. Kaladest on enim esindatud ahven, koger ja vimb. Ulukiloenduse andmetel on peamiste jahiloomade arvukus viimastel aastatel vähenenud. Hundi arvukus on jahinduslikust seisukohast vaadatuna normaalne, ilveseid võiks olla vähem. Piirkonnas elutseb neli karu. Suurulukite arvukus on vastavuses jahimaade korralduskavaga. Suuri ulukikahjustusi ei esine ja seetõttu arvukuse reguleerimine jahinduslike võtetega on maakonna keskmisest madalam. Häädemeeste vallas tegutseb kolm jahiseltsi. Orajõe jahiselts paikneb täies mahus valla territooriumil. Kasutatavaid jahimaid on 17 015 ha. Seltsis on liikmeid 55. Tahkuranna jahiselts paikneb kolme valla territooriumil ning Häädemeeste vallale langeb ca 25,6% . Kasutatavaid jahimaid kokku 17 590 ha. Liikmeid 69. Massiaru jahiselts paikneb kahe valla territooriumil. Kasutatavaid jahimaid on 8590 ha. Liikmeid on 40. Tabel 9. Suurulukite arvukus Põder Metssiga Metskits Kobras Ilves 2003 2004 2003 2004 2003 2004 2003 2004 2003 2004 Orajõe 35 36 36 48 64 72 50 67 0 3 Tahkuranna 54 58 22 38 246 380 48 98 3 4 Massiaru 38 29 120 90 280 250 30 30 4 3 Tabel 10. Suurulukite küttimine Põder Metssiga Metskits Kobras Ilves 2003 2004 2003 2004 2003 2004 2003 2004 2003 2004 Orajõe 17 13 8 5 14 10 0 4 0 0 Tahkuranna 19 20 11 10 25 30 0 19 0 1 Massiaru 16 37 48 3 0 Valla territooriumil asuvad Nigula ja Luitemaa kaitseala. Nigula kaitsealal on jahipidamine keelatud (ka ulukite arvukuse reguleerimine ja kiskjate ohjeldamine). Luitemaa kaitsealal toimub jahipidamine vastavalt kaitse-eeskirjadele ja kooskõlastatult kaitseala valitsejaga. 2.2.2. METS Metsad on veevarude ja soode kõrval Häädemeeste olulisim taastuv loodusvara ning selle mõistlik kasutamine on üheks säästva arengu ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise põhiküsimuseks. Korraldamata metsamaa pindala ja seal kasvava metsa kohta puudub praegu täpne ülevaade. Metsade noorenemise oluliseks põhjuseks on suurtel aladel endiste põllumajandusmaade ja külade metsastumine või metsastamine. Puudub ülevaade valla tegelikust metsasusest ja korraldamata metsade väärtusest. Esineb metsade ülemäära hõredaks raiumist ja massilist lageraiet, millega rikutakse kauneid maastikke. Täheldatav on metsade loodusliku mitmekesisuse vähenemine; erametsa omanikud pole alati head hooldajad. 2.2.3. MAAVARAD Valla territooriumil leidub savi, turvast, kruusa, liiva, ravimuda, mineraalvett. Savi: Arumetsa leiukohas, kus on ehitusmaterjalide tootmiseks väärtuslik savi; sealne savimaardla on kasutusel, toodetakse kergkruusa ja kergkruusast ehitusplokke. Kruusliiv: Teaste, Massiaru, Urissaare ja Nepste leiukohtades . Vähesel määral on kasutusel Teaste karjäär. Liiv: Võiduküla – Sooküla leiukoht. Kasutati ehitusliiva kaevandamiseks, praegu ei ole kasutusel. Turvas: Tolkuse raba ja Maasika soo. Mineraalvesi: Vallas on kaks uuritud varudega mineraalvee leiukohta, Ikla ja Häädemeeste. Häädemeeste mineraalvett on võimalik saada Häädemeeste–Asuja maantee ääres luiteaheliku idaserval 632 m sügavusest puurkaevust, mis annab vett kambriumi lademest. Praegu seda leiukohta ei kasutata. Häädemeeste mineraalvesi sobib seedetrakti haiguste raviks ja lauaveeks. Ikla mineraalvesi sobib ravivannideks rea liikumis- ja tugiaparaadi ning perifeerse närvisüsteemi haiguste puhul, lauaveeks ei soovitata kasutada. Ravimuda: Ikla lähedal Ainaži lahes on Ikla ravimuda leiukoht. Ikla meremuda on väävelvesinikurikas ja kõrge kvaliteediga, sarnaneb Haapsalu mudaga. Seni pole kasutamist leidnud. Eesti–Läti merepiiri kokkuleppega on mudavarud jäänud täies ulatuses Läti Vabariigi territooriumile. 2.2.4. VESI Põhjavett on vähe uuritud, põhilised kasutatavad andmed on saadaval puurkaevude passidest. Kvaliteetsem varu asub devoni ja siluri lademes, väheselt ka kambriumi lademes. Perspektiivseid ekspluatatsioonilisi ressursse on hinnatud valla ühisveevärgi osas 12 kohas – kaevude kogutootlikkus selles osas on 380 m3/h. Põhjavee looduslik kaitstus geoloogilisest seisukohast on enamjaolt rahuldav (savipinnas); kaitsmata on aga rannavallistik, luitestikud, jõgede orud, merevett otseselt mõjutav ranniku ala. Põhjaveele on iseloomulik raua suur sisaldus. Majandustegevusega kaasnevat põhjaveereostust ei ole. Aleviku puurkaevude tootlikkus on 143 m3/h. Tabel 11. Põhjavee perspektiivsed ressursid eri kategooriates Veehaarde, puurkaevu nimi Põhjaveekihi indeks Tootlikkus m3 ööpäevas Häädemeeste keskuse D2pr+Sljg 50,4 Häädemeeste Keskk. D2pr 20,5 Häädemeeste teem. S1J1+2al.sil. 72 Kabli asula P+SD2prSljg 21,6 Treimani klubi Qfgl III 23 Treimani küla D2a1 12,6 Metsapoole Kooli D2pr 9 Ikla 8-kort. elamu PärnuVIII D2pr 42,8 Ikla ridaelamu Pärnu D2 90 Massiaru keskuse D2tr 4,3 Massiaru Viira D3-2Tartu lade 7,2 Soometsa elamu D2nrD2pr 25,5 Pinnavesi. Vallas on 14 jõge (oja) järgmiste valgalade suurustega (km2): Tolkuse peakraav (oja) 165,41 Araka oja 78,14 Arumetsa oja 67,51 Lemme jõgi (Orajõgi) 57,09 Nepste oja 54,60 Riitmani oja 34,79 Rannametsa jõgi 32,25 Häädemeeste jõgi 27,91 Treimani oja 23,98 Priivitsa oja 21,74 Kadaka oja 19,07 Ikla peakraav 18,64 Kabli oja 12,67 Loode oja 0,23 Viimastel aastatel on pinnaveekogude omadused märgatavalt paranenud. Tööstus- ja põllumajandustootmise languse tulemusena on veekogude reostuskoormus vähenenud. Eelvooludesse juhitav heitvesi on rahuldavalt või hästi puhastatud. 2.2.5. MAA Häädemeeste valla üldpindala on 39 034 ha. Tabel 12. Maa koosseis võrrelduna maakonnaga (hektarid ja protsendid) MAAKÕLVIKUD HÄÄDEMEESTE PÄRNUMAA % MAAKONNAST kultuurmaa 5330 13,6 101 894 21 5,2 rohumaa 1748 4,5 22 330 5 7,8 metsamaa 21155 54,2 245 728 51 8,6 sood 3260 8,4 58 932 12 5,5 muu maa 7541 19,3 51 403 11 14,7 Muu maa on põhiliselt ehitiste, teede ja õuede, sealhulgas aleviku all. Lähtudes vaatamisväärsete looduslike ja kultuurilooliste metsade, veekogude, pinnavormide ning maastike olemasolust, on puhkemajanduslikku väärtust omavad Häädemeeste–Ikla ranna-alad, Nigula ja Luitemaa-Rannametsa LK, Natura 2000 alad, kus tuleb kinni pidada kaitse-eeskirjadest ja -nõuetest. Enamike kultuuride puhul toimub nende looduslik uuenemine. Põllumajanduse vähenemise tulemusena esineb põldude umbrohtumist ja võsastumist. Vallal tuleb pärast arengukava heakskiitmist koostada üldplaneering. Kehtivad detailplaneeringud Häädemeeste vallas seisuga 01.05.2004: 1) Häädemeeste vallas Lemme kämpinguga lõunast piirneva rannaäärse puhkeala detailplaneering, kehtestatud 22.08.2000 Häädemeeste Vallavolikogu otsusega nr 58; 2) Fibo ExClay kergkruusatööstuse katastriüksuse 21301:044:0054 «Savilao» detailplaneering vastavalt Optiroc AS tööle, kehtestatud 10.10.2001 Häädemeeste Vallavolikogu otsusega nr 43; 3) Häädemeeste alevikus Häädemeeste Keskkooli maa-ala detailplaneering, kehtestatud 29.01.2002 Häädemeeste Vallavolikogu otsusega nr 2; 4) Kabli külas Kaiu Vallavalitsuse Kabli puhkemaja maaüksuse detailplaneering, kehtestatud 14.08.2003 Häädemeeste Vallavolikogu otsusega nr 38; 5) Kabli külas Vainu II maatüki detailplaneering, kehtestatud 14.08.2003 Häädemeeste Vallavolikogu otsusega nr 38; 6) Penu külas Männiku, Männiku I–XII katastriüksuste detailplaneering, kehtestatud 10.03.2004 Häädemeeste Vallavolikogu otsusega nr 8; 7) Treimani külas Mere ja Kalmani kinnistu detailplaneering, kehtestatud 14.08.2003 Häädemeeste Vallavolikogu otsusega nr 38; 8) Treimani külas Liivamäe maaüksuse detailplaneering, kehtestatud 14.08.2003 Häädemeeste Vallavolikogu otsusega nr 38; 9) Treimani külas Lea H ja Mereranna kinnistu detailplaneering, kehtestatud 10.03.2004 Häädemeeste Vallavolikogu otsusega nr 9. Maakatastri andmed 28.2.2003 seisuga: katastriüksuste pindala kokku on 39 034,2 ha; katastriüksuste arv 2172 tk, pindalaga 32 104,9 ha ehk 82,2%; registreerimata maa pindala 6929,3 ha ehk 17,8%. Tabel 13. Maakasutus Maakasutajad Maakasutajate arv Üldpind ha Sellest Haritav maa Looduslik rohumaa Metsamaa Vald kokku 1990 37 650,7 5152,3 1705,8 19 768,1 Põllumajandusettevõtted ja metskonnad kokku sh registreeritud omandiõigusega 91 78 17 684,7 17 255,7 536,3 168,7 103,2 73,4 15 471,5 15 458,6 Talud kokku sh registreeritud omandiõigusega 985 941 11 178,6 10 655,4 4353,6 3994,1 1350,5 1296,5 4163,8 4115,0 Elanike majapidamised 802 686,6 230,8 194,8 92,5 Muud kasutajad 109 3250,8 31,7 57,3 40,3 Kasutusse andmata maa 3 4850 0 0 0 Valla üldpindalast 39 034,2 ha on jätkuvalt riigi tagavaramaa 1383,5 ha. Kogu kasutusse antud maa (37 650,7 ha) eest arvestatav maamaks on 2004. a kehtestatud maamaksumäärade alusel 2 124 310 krooni. 2.2.6. LOODUSLIK PUHKEPIIRKOND Pärnumaa väärtuslikumad puhkealad on seotud mere, rannamaastike, metsade ja rabadega, mistõttu kuulub Häädemeeste vald maakonna enimväärtuslike rannikupuhkealade hulka. Puhkemajanduse arenguks on koostatud Rannametsa-Soometsa LKA turismikorralduskava 2003–2010 ja RMK Pärnu–Ikla puhkeala kasutus-korralduskava. Häädemeeste Vallavalitsus on kuulutanud turismiarengu valla üheks prioriteediks. 1. 1998. aastal koostati Häädemeeste valla turismiarengu programm Phare projekti raames, mis hõlmas: • külastajate küsitlust, et teada saada hetkeolukorda; • maaturismialast koolitust kohalikele; • piirkonna looduskoosluse ja huviväärsuste analüüsi; • turismiinfrastruktuuri analüüsi; • Jaagupi sadama projekti. Rannaäärne puhkepiirkond Pärnust lõuna poole on üks tuntumaid suvitus- ja rannapuhkusepaiku maakonnas. Kõrge männimetsaga kaetud rannaluidete vöönd, millest mere poole jäävad liivarannad, on puhkajate seas populaarne piirkond. Häädemeeste vallas on suvitajate meeliskohaks valla lõunaossa jäävad Kabli, Lemme ja Treimani rannaala. Nendes piirkondades asub ka enamus piirkonna majutus- ja puhkeasutusi. Puhkepiirkonda väärtustab samuti suvepealinna Pärnu lähedus. Suureneb vaheldust otsivate Pärnu külastajate hulk, kes on Pärnu enda jaoks avastanud ja otsivad uusi paiku ning väljasõitmisvõimalusi. Viimastel aastatel on turistid peale rannapuhkuse avastanud ka loodusväärtused, mille poolest on Häädemeeste piirkond eriti rikas. Populaarne on olnud Rannametsa–Tolkuse looduse õpperada, mis valmis 1998. aastal ja mis on tuntud turismiobjekt nii kohalikele kui ka turistidele. Piirkonda läbib Tallinna–Pärnu–Riia maantee ehk Via Baltica, tagades siia hea ligipääsu. Oluline turismi arengu soodustamisel on asjaolu, et võrreldes teiste maakonna puhkepiirkondadega on siin suhteliselt hea bussiühendus Pärnuga. Rannametsa–Soometsa LKA turismikorralduskava raames tehtud küsitluse käigus selgus, et Häädemeestet külastavad peamiselt püsikülastajad, kes käivad siin aastast aastasse. Peamiselt hindasid vastanud paikkonna looduslikke ja maaeluga seotud väärtusi ning paigale iseloomulikku vaikust. Suurem osa vastanutest leidis ka samas, et siinsed rannad ei ole kõige atraktiivsemad ning piirkonnas on võimalik harrastada vähemal hulgal meeliköitvaid tegevusi, kui muudes turismipiirkondades. Enamus siinsetest turismiettevõtetest pakuvad põhiteenusena majutusteenust ning kõrvalteenustena erinevaid vaba aja veetmise võimalusi. Piirkonnas asuvad järgmised avalikud turismirajatised: • Jõulumäe matka- ja suusarajad; • Rannametsa–Tolkuse looduse õpperada ja vaatetorn; • Laiksaare loodusrada ja metsaonn; • Pulgoja ja Häädemeeste linnuvaatlustornid; • Raiesmaa talu linnuvaatlustorn; • Kabli linnujaam; • RMK Kabli looduse õpperada; • RMK Rae järve matkarada; • RMK Tolkuse puhkekoht; • RMK Kaasiku puhkekoht; • RMK Metsaraja puhkekoht; • RMK Metsaküla puhkekoht; • RMK Metsakuninga puhkekoht; • RMK Priivitsa puhkekoht; Infoteenused Piirkonna tähtsamad vaatamisväärsused on varustatud suunaviitade ja infotahvlitega, mis pandi üles Pärnu Maavalitsuse turismi- ja puhkemajanduse infovõrgustiku projekti raames 2003. aastal. RMK Kabli looduskeskuses on 15. maist kuni 15. septembrini avatud RMK teabepunkt, kus jagatakse infot puhkamise võimaluste kohta riigimetsas. Looduskeskuses on võimalik korraldada loodusteadlikkust edendavaid üritusi (koolitused, seminarid, laagrid jms). Looduskeskuses hakatakse ka pakkuma valmis loodusprogramme, -üritusi ja -näitusi. Teostamisel on majale kohalikke loodusväärtusi tutvustav püsiekspositsioon. Aastal 2004 on Kabli looduskeskus ja teabepunkt avatud alates 1. juunist. Kohalike elanike initsiatiivil viidi 2003. a kevadel läbi giidide koolitus, mille eesmärk oli luua loodus- ja kultuurigiidide võrgustik Häädemeestel ja naabervaldades. Turismi arendamisest on huvitatud ka valla külaseltsid Suurkülas, Soometsas ja Rannametsas, samuti kohalik naisliikumine «Martad». Hoogustuv purjetamine, eriti Pärnu Jahtklubi tegevus, on tekitanud nõudluse sadamate järele. Perspektiivikas Pärnu-Riia meretee vajab vahepealseid sadamaid. Jaagupi looduslikud tingimused võimaldavad sadama rajamist purjekate, kalatraalide, aga ka piirivalvealuste jaoks. Võrreldes jahtsadamatega Eesti saartel on Jaagupi suureks eeliseks suurepärane ligipääsetavus maanteid pidi. Nii avaneb perspektiivikas võimalus pakkuda soodsat maabumis- ja majutuskohta välismaalastele, kes oma väikealusega Eestit külastavad. Sadamaprojekt ootab rahastajaid. Looduslikud huviväärsused Pärnu–Ikla puhkeala – pakub mitmesuguseid loodusturismi võimalusi. Rannametsa luited – männimetsaga kaetud luiteahelik Via Baltica ääres, kõrgeim punkt 34 m üle merepinna. Luiteharjadel on legendidega seotud nimed: Röövlimägi, Tõotusmägi, Varsamägi, Sõjamägi; luidetevahelised orud kannavad nimesid Suure Laeva Käär, Varsaorg. Rannametsa luited on tunnistatud Pärnumaa loodussümboliks maastike osas. Tolkuse raba on tekkinud kahe luiteaheliku vahelise muistse merelahe soostumisel. Rabas on ligi 40 laugast, suurim neist kilomeeter pikk ja 200 m lai. Kasvab murakaid, jõhvikaid, seeni. Rabas on ligi 2 km pikkune laudtee rabamatkadeks. Timmkanal on inimkäte jõul kaevatud 27 km pikkune kanal, mis suubub Rannametsa külas Liivi lahte. Timmkanali paljandil on näha 8000 a vanuseid Litoriinamere ajastul tekkinud setteid. Häädemeeste rannaniit on oma rikkaliku linnustiku ja liigirikka taimestikuga pälvinud rahvusvahelist tähelepanu. Siin on üks Eesti olulisemaid juttselg-kärnkonna e. kõre elupaiku. Rannaniitude kaitse ja hoolduse arendamiseks on käivitunud LIFE- programmi projekt. Kabli linnujaamas on rändlinde rõngastatud 1969. aastat alates. Siin töötavad Nigula Looduskaitseala ornitoloogid, enim on rõngastatud pöialpoisse ja mitmesuguseid tihaseid. Linnujaama territooriumil on ka 7 m kõrgune linnuvaatlustorn. Lemme mererand pakub häid puhkevõimalusi kauni liivase mereranna ning arvukate suvilate ja laagripaikadega männimetsa all. Metsapoole zooloogilis-botaanilisel kaitsealal kaitstakse 64 hektaril roostikku, rannaniitu, rannalõukaid, liikidest veekonna ja juttselg-kärnkonna e. kõret. Kivikupitsamägi on looduskaitsealune kõrgendik kunagise Pärnu–Ikla raudtee tammil. Nigula mudaälved ehk nn sookollide elupaigad on Nigula LKA üks peamisi huviobjekte. Salupeaksi «uppuv» rabasaar – Nigula LKA huviobjekt. Laiksaare looduskaitsealune männik ja looduse õpperada pakub loodushuvilisele Eestis vähe levinud lammimetsa sellele omase taimekooslusega. Luited Häädemeeste–Võidu suunal: madala männimetsaga kaetud luiteahelik kruusatee ääres, mustikate, pohlade ja seente rikkalik kasvukoht. Sooküla karjäär on kõrede elupaik. Selle naabruses on suur freesturba väli. Soometsa metskuukressi ja karulaugu kasvukoht. Rändrahnud – Aruoja, Arumetsa, Kiviaru, Pilsi. Suurlaid (2,8 ha) ja Väikelaid (0,8 ha) asuvad Häädemeeste ranniku lähedal. Seal pesitsevad meri- ja hõbekajakad, kühmnokk-luiged, ka kormoranid. Lindude pesitsusajal on laidudele minek keelatud. 2.3. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR 2.3.1. HARIDUS Häädemeeste vallas tegutsevad õppeasutused: Häädemeeste Keskkool, Metsapoole Põhikool, Massiaru Algkool, Kabli Lasteaed-algkool, Häädemeeste Lasteaed «Naerukajakas». Tabel 14. Munitsipaalomandis õppeasutuste üldnäitajad Asutus Ehitati Kap. remont Maksumus tuh Normkohti Õpilasi Koha hind (kr 2004. a) HM lasteaed 1982 1998 54 62 17 555 Kabli Lasteaed-algkool 1973/90 35/22 11 881 Massiaru algkool 1938 120 12 27 815 Metsapoole põhikool 1932 1999 2800 140 8 722 HM Keskkool 1964 1996, 1999 5000 550 326 7 488 Muusikakool 1994 1994 60 63 14 097 Kiiret renoveerimist vajab keskkool, et viia õppehoone vastavusse sotsiaalministri määrusega kehtestatud tervisekaitsenõuetele. Valgustus kooliruumides ja arvutiklassis moodustab vaid 1/2 normatiivsest. Viies klassiruumis puudub veevarustus ja kanalisatsioon, paljudes klassides ei ole nõutavat tahvlivalgustust. Majas puudub sundventilatsioon. Arvutiklassis puudub ventilatsioon (fenoolide kontsentratsioon on normatiivist mitmeid kordi kõrgem). 2. ja 3. korruse põrandatel on 1964. a pärit parkett, mis on täielikult kulunud ja pinnuohtlik. Küttesüsteem pärineb samuti 1964. aastast, on seinte sees ja põrandate all amortiseerunud. Väljavahetamist vajab elektrisüsteem, mille alumiiniumkaablid ja -ühendused on paigaldatud 1978. a ja oksüdeerumise tõttu ohtlikud. Kogu majas on suured soojakaod isolatsiooni puudumise või ebapiisavuse tõttu. Kogu majas puudub tuletõrjesignalisatsioon ja väljapääsude märgistus. Hoone madalama osa katus on eterniidist ja vajab vahetamist. Tütarlaste tööõpetuse ruumis on rivist väljas kanalisatsioon, mis takistab õppeköögi sisustamist. Õppekava nõuete täitmiseks tuleb Metsapoolele rajada võimla, mida saaksid sportimiseks kasutada kõik valla lõunaosa elanikud. Tabel 15. Õppijate arv koolitüübi järgi, märts 2004 Lasteaias Üldhariduskoolis Kutsekoolis Kõrgkoolis 97 573 82 37 Puudub täpne ülevaade hetkel kutse- ja kõrgkoolides õppijatest. Tabelis on arvud, mis saadud viimaste aastate õppimaasumise andmetest. Puudub informatsioon vahepealsetest liikumistest. Vajalik on andmebaasi loomine. Valla 2–7-aastastest lastest on 36% kodused, mille tõttu nende koolivalmidus võib kannatada. Põhi- ja keskhariduse kvaliteedi hindamiseks napib teabest koolilõpetajate edasise tegevuse kohta. Eelnevas tabelis tähistab kutseharidust eeskätt põhihariduse baasil toimuv õpe. Tabel 16. Pedagoogide haridus ja õpilaste arv ühe õpetaja kohta Asutus Õpetajate arv Kesk Kesk-eri Ped. keskeri Muu kõrgem Ped. kõrgem Õpilasi ühe õpetaja kohta HM lasteaed 8 7 1 7 Kabli lasteaed-algkool 5/4 4/– 1/1 –/2 –/2 7/5,5 Massiaru algkool 4 4 3 Metsapoole põhikool 15 2 3 10 9,3 Häädemeeste keskkool 33 5 1 27 10 HM muusikakool 7 9 KOKKU 76 Algkoolide õpilaste arv õpetaja kohta on ca 2 korda väiksem. Koolide teeninduspiirkonnaks on vallavalitsuse määruse järgi kogu Häädemeeste vald. Kasutusel on kokkuleppelised koolipiirkonnad, mis moodustuvad ümbritsevatest küladest. 1.–4. kl õpilastele on kõigile olemas oma piirkonna kool. Kabli piirkonna õpilased lähevad alates 5. kl üle Metsapoole piirkonda ja alates 10. kl Häädemeeste piirkonda. Asukohast ja liiklemisvõimalustest lähtuvalt on Kabli piirkonna laste jaoks põhihariduse omandamiseks võrdsed nii Metsapoole PK kui Häädemeeste KK. Massiaru piirkonna õpilased lähevad alates 7. kl üle Häädemeeste piirkonda. Tabel 17. Õpilaste arv Häädemeeste Keskkoolis koolipiirkondade järgi 2003/2004 2002/2003 2001/2002 2000/2001 1999/2000 1.–4. kl Häädemeeste piirkond 93 100 108 118 130 Kabli piirkond 3 5 8 9 5 Massiaru piirkond 4 2 1 3 0 Mujalt OV 4 3 4 2 2 5.–6. kl Häädemeeste piirkond 59 64 65 63 58 Massiaru piirkond 2 2 3 2 1 Metsapoole (Kabli) piirkond 12 7 1 1 3 Mujalt OV 1 0 1 1 0 7.–9. kl Häädemeeste piirkond 93 101 83 95 80 Metsapoole (Kabli) piirkond 2 4 9 7 10 Mujalt OV 2 1 1 1 2 10.–12. kl Häädemeeste piirkond 48 49 52 60 55 Mujalt OV 3 3 5 4 8 KOKKU: Häädemeeste piirkond 292 314 308 336 323 Metsapoole piirkond 14 11 10 8 13 Kabli piirkond 3 5 8 9 5 Massiaru piirkond 6 4 4 5 1 Mujalt OV 10 7 11 8 12 Koolis õpilasi 326 341 341 366 354 Tabel 18. Õpilaste arv Metsapoole Põhikoolis koolipiirkondade järgi 2003/2004 2002/2003 2001/2002 2000/2001 1999/2000 Metsapoole piirkonnast 123 134 137 128 132 Kabli piirkonnast (1.–4. kl) 14 12 14 13 14 Häädemeeste piirkonnast (5.–9. kl) 3 2 1 0 0 Koolis õpilasi 140 148 152 141 146 Õpilaste arv Massiaru Algkoolis väljastpoolt kooli teeninduspiirkonda: 2003/04 2, 2002/03 2, 2001/02 2, 2000/01 1, 1999/00 1 õpilane. Õpilaste arv Kabli Algkoolis väljastpoolt kooli teeninduspiirkonda: 2003/04 5, 2002/03 2, 2001/02 2, 2000/01 1 õpilane (kõik Häädemeeste piirkonnast). Laste arvu vähesuse, õpetajatele ühtlasema koormuse tagamise, parema õppekeskkonna loomise, õpilastele suurema arvu eakaaslastega suhtlemise võimaldamise tõttu on põhjendatud algkoolide tegevuse lõpetamine. Tabel 19. Häädemeeste Muusikakool (asutamisaasta 1992) 2001/2002 2002/2003 2003/2004 Õpilaste arv 61 66, aasta lõpul 62 erialati Klaver 35 42 Akordion 8 7 Klarnet 4 4 Trompet 2 2 Saksofon 1 2 Tenor 3 3 Bass – 1 Löökpillid 1 – Viiul – 4 Alates asutamisest on lisandunud lõppeval õppeaastal viiuli eriala. Kavas on asutada üldosakond, kus õpilased ei valmistu niivõrd interpreetideks, kuivõrd avardavad oma silmaringi ja arendavad võimeid. Õpetajad 2002/2003 2003/2004 Arv 7 9 Kõrgharidus 2 3 Keskeri 5 7 Kohalikud 4 6 Mujalt (Pärnust) 2 3 Vanus kuni 60 a 3 6 60 ja vanemad 3 3 Probleem on bussiliiklus, mis piirab õpetajate tegevusaega päevas. Raske on rühmatunde paika panna – õpilased õpivad põhikoolis eri klassides, elavad eri kohtades. Hea on, et umbes pooled õpilased saavad muusikakooli tunnid kätte Metsapoole Põhikooli juures ja ei pea seetõttu Häädemeestele sõitma. Õpilaste arv koolis on praegu optimaalne. On ette näha, et see pigem kahaneb kui kasvab. Noorsootöö korraldamiseks on Häädemeeste huvikeskuse koosseisus loodud avatud noortekeskus, mis on avatud 20 tundi nädalas ja tegutseb avatud noorsootöö meetodil. Noortemaja ümbrusesse on planeeritud noorteõue väljaarendamine. 2.3.2. KULTUUR JA MUINSUSKAITSE Häädemeeste valla kultuurielu on koondunud nelja keskusesse. Häädemeeste vallas on tuntust kogunud puhkpilliorkestrid, vokaalansamblid ja rahvatantsurühmad. Omalaadne on Metsapoole kooli puhkpilliorkester, tunnustust on võitnud Häädemeeste huvikeskuse naiskvartett ja Treimani trio, Häädemeeste Keskkoolis ja Metsapoole Põhikoolis on tugevad laste- ja noorte rahvatantsurühmad. Oluliselt rikastab kultuuripilti keskkooli laulustuudio, poisteansambel on järjest võitnud üleriigilisi konkursse. Treimani rahvamajas tegutsevad heatasemelised ansamblid, mitu tugevat noorteansamblit on Häädemeestel ja Massiarus. Traditsioonilised Pärnumaa bändide päevad peetakse viimasel ajal meie vallas Lepanina hotellis. Häädemeeste huvikeskuse näitering on lavale toonud mitu täispikka näidendit ning esindanud valda harrastusteatrite festivalidel nii Pärnumaal kui riigi tasandil. Kultuuritegevuseks sobivad ruumid (hooned) on Treimanis, Kablis ja Massiarus. Häädemeeste alevikus puudub lavaga saal. Kultuuriüritusi korraldatakse keskkooli aulas, lasteaia saalis, kirikus, endises köstrimajas, suvel vabaõhulaval jm. Huvikeskuse korraldusel tegutseb 2004. a 19 huvi- ja isetegevusringi ning -kollektiivi. Võidu endine koolimaja kuulub eraisikule, kohalikud elanikud kasutavad seda ürituste korraldamiseks. Tabel 20. Munitsipaalomandis asutuste üldnäitajad ASUTUS EHITATI KAPITAALREMONT MAKSUMUS (tuhat krooni) KASUTAJAID (RMK laenutajaid) HM huvikeskus 318 Massiaru Raamatukogu 1920 2002 300 (135 lugejat keskmiselt aastas), fond 8000 ühikut Treimani RMK 1964 304 Kabli RMK 1932 1996 600 230 Häädemeeste RMK 1982 1996 1030 595 Treimani Rahvamaja 1964 304 Kabli Seltsimaja 1932 1996 800 230 Massiaru kool 1938 2002 125 Tabel 21. Huviringid ja kollektiivid kultuuriasutustes (täiskasvanud/lapsed) Kultuuriasutus Häädemeeste huvikeskus Treimani rahvamaja Kabli seltsimaja Massiaru kultuuritöö Ringid arv osalejaid arv osalejaid arv osalejaid arv osalejaid Puhkpilliorkester 1 28 Laul 4 35 3/2 31/8 1 10 1 8 Noortebändid 4 21 2 8 1 5 1 4 Ansamblid 2 6 1 2 Näitekunst 1/1 12/14 2 27 1 10 Kunst, käsitöö 3 40 1 7 Tants, liikumine 2/1 33/20 5 66 3 33 Mitmesugust 2 115 1 14 2 35 3 43 Kokku 19 318* 15 133* 11 119* 6 65* * Statistilised osalejate arvud (üks inimene võib osaleda mitmes ringis). Raamatukogud Häädemeeste valla piirkonnas on neli rahvaraamatukogu ja üks kooliraamatukogu. Rahvaraamatukogud on Häädemeestel, Kablis, Massiarus ja Treimanis, kooliraamatukogu Häädemeeste Keskkoolis. Kõigis raamatukogudes on avatud internetipunktid. Massiaru raamatukogus on püsiühenduse sisseseadmine tehnilistel põhjustel veninud. Häädemeeste ja Treimani raamatukogus kasutatakse raamatukogu programmi K3000. Häädemeestel on raamatuvara sisestatud arvutisse ja laenutamine toimub arvutiga. Raamatukogudel on päevakorras oma andmebaaside viimine ühtsesse vabariigis kasutatavasse süsteemi. Lisaks pakutakse seal lisateenuseid; faks, paljundus- ja koopiatööd (Treimani RK) võimalus töötada eri arvutiprogrammidega, printimine (Treimani, Kabli, Massiaru). Kõik raamatukogud vajavad investeeringuid, eeskätt infotehnoloogiliste võimaluste kasutamiseks. Vajalik on raamatukogude andmebaaside ühtsesse süsteemi ühendamine. Omaette paikkondliku keskuse projekti alusel vajavad rekonstrueerimist Treimani Rahvamaja (sh raamatukogu ruumid), Kabli Seltsimaja ja praegune Massiaru kool. Häädemeeste muuseum Häädemeeste muuseum on munitsipaalmuuseum, mis loodi 1991. aastal. Muuseum asub Häädemeeste alevikus. Muuseum kogub, uurib ja säilitab valla ajaloo-, kultuuri- ja loodusteaduste alast informatsiooni ning esemelist materjali ning korraldab nende tutvustamist. Aitab kaasa paikkonna ajaloolise kultuuriloo säilitamisele. Aastas külastab muuseumi ja muuseumi poolt korraldatud näitusi-üritusi üle 2000 inimese. Esimesed kümme tegutsemisaastat asus muuseum hooldekodu saunaks mõeldud keldriruumides. Alates 2004. a märtsist on muuseum eraomandis olevas hoones, milles vallavalitsus rendib muuseumipinda. Museaalid kuuluvad vallale. Muuseumi filiaal: Kapten-reeder Jakop Marksoni talumuuseum Kablis. Külastamisvõimalus vastavalt kokkuleppele. Asub eraomanduses olevas hoones, ka kõik museaalid kuuluvad eraomanikule. Tabel 22. Muinsuskaitse objektid Jrk nr Reg nr Objekt Asukoht 1 16639 Häädemeeste kirik Alevik 2 16640 Häädemeeste AÕ kirik Alevik 3 8308 Häädemeeste kalmistu Häädemeeste 4 Reg nr-ta Häädemeeste AÕ kalmistu 5 8309 II Maailmasõjas hukkunute ühishaud Häädemeeste 6 8310 Terroriohvrite ühishaud Urissaare AÕ kalmistul 7 8311 Urissaare kalmistu 8 8312 Treimani kalmistu 9 16645 Treimani AÕ kirik 10 16641 Reederi talu elamu Kabli 11 16642 Reederi talu ait Kabli 12 16643 Reederi talu kelder Kabli 13 16644 Orajõe mõisa magasiait Orajõe 14 11747 Kalmistu «Veskimägi» või «Keldrimägi» 15.–18. saj Rannametsa 15 11746 Kalmistu «Sõjamägi», II a.t I pool Rannametsa 16 11748 Ohverdamiskoht «Tõotusemägi» Rannametsa 17 11745 Kalmistu «Tauste kalme» 15.–18. saj Massiaru 18 11749 Kalmistu 13.–17. saj Uuemaa Vaatamisväärsused Rannametsa kooli mälestuskivi on paigutatud 1941. a nõukogude karistussalklaste poolt põletatud külakooli asukohale. Külakalmistud Rannametsas – muinasaegsed matmispaigad. Suurküla Margareeta kabeli mälestuskivi – 1560. aastast teadaoleva Suurküla puust kiriku asukohal. Häädemeeste Püha Miikaeli luteri kirik valmis 1874. a. Häädemeeste Issandamuutmise õigeusu kirik valmis 1872. a. Purjelaeva «Julie» mälestusmärk Häädemeestel – 1861. a valminud esimeste Eesti kaugsõidupurjekate hulka kuulunud alusele 1986. a püstitatud mälestusmärk suveaia kõrval. Autor Eero Jürgenson. Aastatel 1861–1910 valmis siinkandis 163 purjelaeva, mis sõitsid Euroopa, Ameerika, Aafrika sadamatesse. Purjelaeva «Markus» mälestusmärk Kablis – püstitatud 1986. a laeva valmimise 125. aastapäevaks. Reeder Marksoni elamu kõrvalhoonetega Kablis, ehitatud 1889. a, tegutseb muuseumina. Treimani kõrtsihoone, vana Pärnu–Riia maantee ääres säilinud endine postijaam. Massiaru koolimaja valmis 1938. a, ehitusele aitas kaasa tollane põllutööminister Nikolai Talts, kelle kodu on Massiarus. Laiksaare Ristija Johannese õigeusu kirikus oli ainukesena Eestis kogu nõukogude aja jooksul üleval Vabadussõjas langenute mälestustahvel. Treimani luteri kirik. Treimani õigeusu kirik. Metsapoole koolimaja. Tauste ja Uuemaa külakalmed. Kalmistud Häädemeestel (luteri ja õigeusu), Treimanis ja Urissaares. 2.3.3. KODANIKE ÜHISKOND JA SELTSITEGEVUS Tänasel päeval tegutseb valla territooriumil mitmeid kodanikualgatusel loodud ühendusi. Nende tegevus katab mitmeid valla elukorralduse arengus olulisi teemavaldkondi nagu näiteks koolitus, kultuur, ettevõtlus, piirkondlik areng, keskkond. Tabel 23. Registreeritud ühingud Ühing (MTÜ/ SA) Tegevusala Häädemeeste naisteühing MARTAD naisliikumine, käsitöö Soometsa Külaselts kohalik arendustegevus Eesti Ornitoloogia Ühing keskkonnakaitse Kablirand keskkonnakaitse Eesti Märgalade Ühing keskkonnakaitse Rääk, Häädemeeste Kunstkäsitööselts kunst ja käsitöö Massiaru jahiselts jahindus Orajõe jahiselts jahindus Tahkuranna jahiselts jahindus Häädemeeste Õlleklubi elulaadi propageerimine Lions Club Häädemeeste heategevus Kabli Lastekaitse Ühing lastekaitse Abiline heategevus Häädemeeste Suurküla Selts kohalik areng Häädemeeste Amburite Klubi sport Lisaks tegutseb vallas ka mitmeid mitteformaalseid ühendusi nagu Massiaru ja Rannametsa külaseltsingud, Häädemeeste Kodukandiselts, viis eluasemeühistut ja üks masinaühistu. Hetkel on vallas olemas kaks külade valitud külavanemat – Rannametsa ja Pulgoja külas. Soometsa küla, Pulgoja küla ja Massiaru küla piirkond on koostanud oma arengukavad, milles on keskendutud konkreetselt antud küla või piirkonna elu arendamisele. 2.3.4. KEHAKULTUUR Häädemeeste spordiliikumise aluseks on tervisespordialane tegevus, millega luuakse eeldused ka võistlusspordiks. Korrektselt ettevalmistatud tervisespordirajad vallas puuduvad. Head eeldused kehakultuuriks looduses on kõigis piirkondades. Häädemeestel, Massiarus, Treimanis on rajatud pallimänguplatsid. Vallas on registreeritud üks spordiklubi: Häädemeeste Amburite klubi. Taasiseseisvusperioodi algul loodud klubi Kajak tegevus on hääbunud. Kehakultuur on alevikukeskne, sest väljaspool pole ühtegi spordisaali ja vaid Metsapoole kooli juures on mitterahuldavas seisukorras staadion. Teistes keskustes on lihtsamad spordiplatsid. Oluliseks eelduseks aktiivsele sporditegevusele on aastal 2003 valminud väga hea põrandaga kaasaegne spordihoone keskkooli kõrval. Pallimängudest on populaarsed korvpall, jalgpall, võrkpall. Spordielu paremaks korraldamiseks on 1983. aastast tööl sporditöötaja. Praeguseks on nende ülesannete täitmiseks moodustatud administraator-sporditöötaja ametikoht spordikeskuse koosseisus. Häädemeeste Keskkoolis tegutsevad lastespordiringid: kergejõustik – 2 rühma, võrkpall – 1 rühm, peotants – 1 rühm, sportmängud – 1 rühm, korvpall – 2 rühma. Kavas on järgmisel aastal avada suusatamise rühm, siiani on see takerdunud varustuse kõrge hinna tõttu. Metsapoole Põhikoolis tegutseb 2003./04. õ.a 52 liikmega spordiring, milles praktiseeritakse mitmesuguseid alasid 4 t nädalas. Häädemeeste Spordikeskuses tegutsevad täiskasvanute treeninggrupid: võrkpall – naiste ja meeste grupp; korvpall – meeste grupp. Tabel 24. Spordirajatised Rajatis Rajati, aasta Remonditi Maksumus Harrastused Kasutajaid HM spordisaal 2003 13 900 000 pallimängud, jõusaal, aeroobika, lauatennis u. 480 HM staadion 1988 Jalgpall, võrkpall kergejõustik 380 Metsapoole staadion alustati remonti 2002 Pallimängud, kergejõustik 200 2.3.5. SOTSIAALTÖÖ Sotsiaalhoolekandetööd korraldab sotsiaalkeskus, mille struktuuriüksusteks on hooldekodu ja päevakeskus. Sotsiaalkeskus Sotsiaalkeskuses tegeleb lastekaitse ja pereprobleemidega üks sotsiaaltöötaja, toetuste ja avalduste vastuvõtmisega üks sotsiaaltöötaja. Sotsiaalkeskuse kaudu on võimalus tellida eri teenuseid, ühekordsed toetused majanduslike raskuste korral, mittemateriaalne abi kasutatud riiete saamiseks, pesupesemisteenus ja duši kasutamine. Sotsiaalkeskuses asub ka turvatuba hädaolukorras olevate laste või perede majutamiseks. Loodud on võimalused eakate päevahoiu ja eakate päevakeskuse tegevuseks. Eakate tegevus toimub piirkondlikult klubilise tegevuse kaudu. Eakate klubid tegutsevad Treimanis, Kablis, Häädemeestel ja Massiarus. Toetused: Toimetulekutoetuse saajate arv oli 2003. a 317 ja väljamakstud summa 275 948 krooni. Toimetulekutoetuse maksmise tase ühe elaniku kohta on vallas 83 krooni (2003. a). Toimetulekutoetuse maksmine 2000. a 343 975 krooni 2001. a 268 946 2002. a 269 402 2003. a 275 948 Ühekordseid toetusi maksti alljärgnevalt: 2000. a 126 380 krooni 2001. a 105 760 2002. a 98 650 2003. a 96 580 Hooldekodu Hooldekodu teenindusvõimsus on maksimaalselt 28 isikut, täitmata kaks kohta. Hooldekodu personal moodustub üheksast töötajast. Päevakeskus Päevakeskus osutab hetkel eri teenuseid psüühilise erivajadustega isikutele. Päevakeskuses töötab üks tegevjuhendaja ja klientideks on kaheksa psüühilise erivajadusega isikut. Koduteenus Koduteenust (koduabi) osutab kaks hooldustöötajat kahele kliendile. Teenust vajavad üksielavad eakad ja puuetega inimesed. Teenuse osutamise muudab keeruliseks asjaolu, et inimesed elavad hajusalt valla eri piirkondades ja sõltuvalt aastaajast tekib probleeme ligipääsetavusega. Koduteenuse vajadus on suurem just üksielavate vanainimeste jaoks. Lapsed ja noored Erivajadustega laste arendamiseks ja õpetamiseks kasutatakse teenuse osutajana Pärnu Toimetulekukooli (2 õpilast), Pärnu linna lasteaedade erirühmi (2 last), Porkuni Kooli (1), Tartu Emajõe kooli (1, nägemispuuetega lastele), Tartu Hiie Kooli (1, kuulmispuuetega lastele). Ühele erivajadusega õpilasele on kohaldatud individuaalõpe Häädemeeste Keskkooli juures. Hariduslike erivajadustega õpilastele töötab parandusõpperühm Häädemeeste Keskkooli ja Metsapoole põhikooli juures. Vajalik oleks eripedagoogilise-logopeedilise abi osutamiseks nii õpilastele kui koolieelses eas lastele, eripedagoogi-logopeedi töölevõtmine, sest hariduslike erivajadustega lapsi on vallas keskmiselt 1/3 kogu laste arvust. Potentsiaalsetele noortele on avatud noortekeskus HEA, mis pakub eelkõige vaba aja veetmise võimalusi (lauamängud, koroona, muusika kuulamine). Sotsiaalmaja Sotsiaalkorteritena kasutatav kaheksa korteriga sotsiaalmaja asub Massiarus, lisaks on kasutada üks sotsiaalkorter Võidu külas kaheksa korteriga elamus. Sotsiaalpinda kasutab kokku 27 inimest ja vabu kortereid pole. Lisavajadus sotsiaalelupindade järele on tekkinud seoses lastekodust saabuvatele noortele eluaseme leidmisega. Vallast viibib lastekodudes seitse last, kes saabuvad peagi tagasi kohalikku omavalitsusse (vajadus kahe noore paigutamiseks, 2005. a lisandub veel üks). Uuringute andmetel on lastekodust saabunud noortel ja lihtsustatud õppekavaga kooli lõpetanud noortel nn kohandumisraskused iseseisvas elus hakkamasaamisel, elukutse omandamisel, töö või ametioskuste omandamisel. Sageli puudub neil ka kodu toetus ja nii langevad need noored taas pärast kooli lõpetamist tegevusetusse ja muutuvad varem või hiljem toetusesaajateks ja abivajajateks. Noorte sotsialiseerumist aitaks toetada mõni aeg kogukonnas elamise põhimõttel rajatud ajutine eluase, mille töötaja juhendaks ja aitaks neil aegamööda iseseisvasse ellu pöörduda (elukutse, elamise võimaluste leidmine, töö otsingud, iseseisev toimetulek). Koostöö Sotsiaalhoolekande koostööpartneriteks on Häädemeeste Perearstikeskus, kohalik konstaablijaoskond, lastekaitseküsimustes noorsoopolitsei ja kooli sotsiaalpedagoog. Teistele omavalitsustele pakutakse hooldekodu teenuseid. Hoolekandetöö korraldamisel lähtutakse kohalikust nõudlusest, vajadustest ja võimalustest. Sotsiaalhoolekande ja meditsiini koostööd võiks hinnata heaks. Teenuste kvaliteedi tõstmise võimaluseks oleks koduteenuse ja koduõendusteenuse ühitamine. Tabel 25. Munitsipaalomandis sotsiaalasutuste üldnäitajad (seisuga 5.5.2004) Asutus Ehitati Kap. remont Maksumus (tuhat krooni) Norm kohti Hoolealuseid Koha hind (kroonides) Hooldekodu 1988 – 30 26+1 3600 Sotsiaalkorterid 8 krt 27 4.20/m2 Hooldekodu töötab suhteliselt kallil elektriküttel. Põhiline elanikkond asub II korrusel, millele ligipääsetavus ratastoolis inimesel on võimatu (ei pääse iseseisvalt majja sisse ega majast välja). Tabel 26. Laste statistika seisuga 1.01.2004 Sotsiaalsed grupid Kokku Lapsi kokku (alla 18-a) 791 sh alla 3-aastaseid lapsi 82 sh eelkooliealisi lapsi 203 Puuetega lapsi (alla 18-a) 13 4- ja enama lapsega peresid 25 Üksikvanemaid 55 19–25-aastaseid noori 339 Tabel 27. Vanurite ja puuetega isikute andmed Sotsiaalsed grupid Kokku Pensionäre 814 sh mehi 280 sh naisi 534 Üksielavaid pensionäre 152 Seadusjärgsete ülalpidajateta pensionäre 20 Puuetega inimesi (v.a lapsed) 136 Liikumispuuetega inimestel on iseseisvalt raske pääseda nii perearstikeskusse kui ka sotsiaalkeskusse, kuna puudub vastav trepitõstuk või lift. Tabel 28. Sotsiaaltöötajate haridus ja hooldatavate arv hooldekandeasutustes Personal Hoolekandekeskus Keskharidusega Kesk-eri Kõrgem hooldustöötajaid 5 3 2 medõdesid 1 1 abipersonali 1 sotsiaaltöötajad 2 1 1 avahooldustöötajaid 2 2 Kõik kokku: 11 6 4 1 Probleemid 1. Sotsiaalpindade vähesus, sotsiaalpinda vajavad kinnipidamiskohtadest vabanenud, lastekodust tagasipöörduvad noored, noored väikese sissetulekuga pered. 2. Üksielavate eakate suhteline eraldatus, raskesti ligipääsetavus. 3. Suhteliselt suur hoolekandeasutuses viibivate laste arv ja eluasemevõimaluste puudumine nende saabudes. 4. Lastevanematele vajaliku nõustamissüsteemi puudumine. 5. Hariduslike erivajadustega laste toetamiseks vähesed võimalused, puudub eripedagoog ja logopeed. 6. Ligipääsetavus sotsiaalkeskusse probleemne, perearstikeskusse liikumispuuetega inimestel sisenemine raskendatud. 7. Liigne alkoholi tarbimine peredes ja alaealiste hulgas. 2.3.6. TERVISHOID Meditsiinilist esimese etapi arstiabi osutab Häädemeeste Perearstikeskus asukohaga Häädemeeste alevik, Pärnu mnt 22. Perearstikeskuses töötab üks perearst, lisaks kolm meditsiiniõde. Arsti vastuvõtt toimub igal tööpäeval, vajalik on etteregistreerimine. Kohapeal on võimalik teostada vereanalüüse, EKG uuringuid. Raskematel juhtudel on võimalik tellida arsti koduvisiit. Eriarstiabi osutab SA Pärnu Haigla. Perearstikeskuse arsti vastuvõtt toimub kord nädalas Treimani arstipunktis. Lisaks töötab Massiarus kohalik velskripunkt kolm päeva nädalas, mis lõpetab töö lähipäevil. Hambaraviteenust osutab üks hambaarst ühe meditsiiniõega. Erakorralise arstiabi teenust osutab Pärnu Kiirabi. Kooliarst ja -õde puuduvad, teenust osutab Perearstikeskus. Lasteaias on osalise koormusega meditsiinitöötaja. Perearstikeskuse majanduskulud kaetakse baas- ja pearahade arvelt. Vald on andnud perearstikeskusele ruumid kasutada 0-rendiga. Probleemid 1. Perearstikeskuse ruumid vajavad sanitaarremonti. 2. Kuna perearstikeskus asub II korrusel, on puuetega inimestel takistatud ligipääs perearstikeskusesse iseseisvalt. 3. Arstide defitsiit, kuna maale ei soovita perearstina tööle tulla. 4. Piirkond vajab kahte perearsti, sest ühele arstile on koormus liiga suur. 5. Eriarstide järjekorrad on pikad ja haigel tuleb kaua oodata. 6. Kiirabi sõidab maapiirkonda vaid äärmisel vajadusel. 2.3.7.KOGUDUSED Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Häädemeeste Miikaeli kogudusse kuulub 295 hinge, 141 liiget (st liikmemaksu maksjat). Koguduse hallata on mitmed põllumaad ja metsamaa, lisaks kirikuhoone (valmis 1874), kogudusemaja ning kunagine köstrimaja-koolimaja, mis hetkel seisab tegevuseta (siiski toimub juba täna mõttetöö koos EELK kirikuvalitsuse majandusosakonnaga, leidmaks hoonele sobivat rakendust). Töö toimub mitmetes valdkondades: laste ja noortega, keskealiste ja vanuritega (nt töö kohalikus hooldekodus). Koguduses toimub ka muusikatöö, koos käib 15-liikmeline naiskoor. Kogudus osaleb jõudumööda ka kohalikus kultuurielus – korraldab ise kontserte ning annab võimaluse seda teistelgi teha (nt kohalikul muusikakoolil ja huvikeskusel). Kahtlemata on kogudusel perspektiivi rikastada ka koduloouurimist, kuna omame arvestatavat arhiivi (seda on juba tehtudki ajakirjas Häädemeeste Elu). Kirikuhoone, mida kogudus omab, on kindlasti üks olulisemaid Häädemeeste valla vaatamisväärsusi, mille korrashoiuks ootab kogudus tänuga omavalitsuse abi. Kuna kogudus tahab hõlmata elanikke mitmetest sotsiaalsetest ja ealistest kihtidest, siis on omavalitsuse abi siingi teretulnud. Teised kogudused: • EELK Treimani Kogudus (kirik aastast 1866) • Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku (EAÕK) Häädemeeste Issanda Muutmise Kogudus, Kooli 25, Häädemeeste (kirik aastast 1872) • Treimani Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse Kogudus (kirik aastast 1940) • Laiksaare Ristija Johannese Kogudus, Urissaare külas (kirik aastast 1924) • Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Kabli Kogudus. Palvemaja põles ära jaanuaris 2004, praegu kasutab kogudus teisi ruume. 2.4. MAJANDUS 2.4.1. ETTEVÕTLUS Ülevaade vallas tegutsevatest ettevõtjatest on 2004. a juuni seisuga puudulik. Seoses uute võimalustega ettevõtlusalase teabe hankimiseks ja levitamiseks on lähiajal kavas alustada ettevõtlusolukorra kaardistamisega. Põhilised tööandjad vallas: vallavalitsus allasutustega, kalakombinaadid Fibo Exclay Põhilised tegevusalad: kalatööstus, metsandus, teenindus, puidutöötlemine, põllumajandus, tööstuslik tootmine, ehitus Tabel 29. Ettevõtete struktuur tegevusalade järgi Tegevusala Alevikus Maal Kokku Loomakasvatus taimekasvatusega 3 13 16 Kaubandus ja toitlustamine 2 14 16 Transpordi- ja autoremonditeenused 2 5 7 Metsavarumine ja puidutöötlemine 7 9 16 Ehitus- ja remonditööd 1 5 6 Põllumajandus ja jahindus 14 14 Põllusaaduste töötlus, loomaravi, taimekaitse 1 1 Arvuti- ja ärikonsultatsioonid 1 1 Kinnisvara 2 3 5 Hulgimüük 5 7 12 Puittoodete valmistamine 1 3 4 Arvuti tarkvarateenus 1 1 Apteegiteenused 1 1 Juuksur 1 1 Maaparandustööd 1 1 Pagaritoodete valmistamine 1 Õmblustööd 1 Majutus 2 1 3 Kütuste jaemüük 1 1 Arstiabi 1 1 Kalapüük ja -töötlemine 2 39 41 Raamatupidamisteenus 1 1 Muud 2 KOKKU 33 120 153 Tabel on koostatud olemasolevate ettevõtteregistri andmete alusel. Alevikus domineerivad OÜ-d, mujal FIE-d. Talude arvu ja selle muutumise kohta täpsemad andmed puuduvad. Valla majapidamiskaartide alusel peetakse loomi 195-s majapidamises (12%). Viimased andmed on aastast 1998, praeguseks on oletatavasti nende arv tunduvalt vähenenud. Vallavalitsus põllumajanduslike andmebaasidega otseselt ei tegele. Põllumajandusliku tootmise kõrvale on tekkinud puhkemajandusettevõtted. Mitmekesisem ettevõtete struktuur on alevikus ja selle vahetus ümbruses. Häädemeestel ei saa piima ja liha tööstuslikult töödelda. Kuna Eestis on turism kiiresti arenev majandusharu ja kasvab nõudlus veeta puhkus eemal ülerahvastatud kohtadest, on ka vallas spetsiaalselt turistidele või sissesõitnutele suunatud ettevõtmisi. Sidekvaliteedi paranedes võimaldab vald turvalise elukeskkonna ja odavama infrastruktuuriga rakendust arvutivõrgu kaudu teenuste pakkujatele. Investeeringuteks on vähe omakapitali ja välisinvesteerijaid, samuti on puudu laenutagatistest. Ettevõtlikkust pidurdab tööjõu madal kvaliteet, põllumajanduse vähene tasuvus, vähene kogemus turgude otsimisel ja investeerijate leidmisel, tehnilise infrastruktuuri puudused. Ettevõtlust soodustavad kohalike ressursside olemasolu (põllumajanduseks sobiv haritud maa, mets, maavarad, loodus turismiks), sadama lähedus, hea teedevõrk, toimiv ettevõtluse tugisüsteem. Äriregistris registreeritud ettevõtjatest kuulusid põhitegevusala majandussektori järgi 2002. aastal 50% primaar- (põllumajandus, jahindus ja metsamajandus, kalandus), 15% sekundaar- (töötlev tööstus, veevarustus, ehitus) ja 35% tertsiaarsektorisse (kaubandus, teenindus). Neid ettevõtjaid oli 1000 elaniku kohta 50, jäädes nii alla maakonna keskmisele. Raamatupidamise aastaaruande esitanud valla äriühingute realiseerimise netokäive tõusis 1996. aastal 27 miljonilt 157 miljonile kroonile aastaks 2001, olles maakonnas 9. tulemus. Käive elaniku kohta oli 50 tuhat krooni, mis jääb kõvasti alla maakonna keskmisele (2001. aastal 130 tuhat kr tänu Pärnule, Paikusele, Tootsile ja Vändra alevile). Seejuures oli aruannete põhjal aastani 1999 kogutulem kahjumis ning aastate 94 ja 96 puhaskahjumid maakonna suurimad! Arenguindeks on kolme näitaja – ettevõtete realiseerimise netokäive elaniku kohta, üksikisiku tulumaks elaniku kohta ja registreeritud töötud tööealiste hulgas – pingerea kohapunktide summa. Mida väiksem on arenguindeksi väärtus, seda soodsam on omavalitsusüksuse sotsiaal-majanduslik olukord. Aasta 2001 näitajate põhjal platseerus Häädemeeste 38 punktiga maakonnas keskmiseks (Paikuse ja Vändra alev 10, Koonga 66). 2.4.2. TÖÖHÕIVE Puuduvad andmed töökohtade struktuuri kohta majandusharude lõikes. Töövõimelises eas isikuid on 1731, neist töötab 1360 isikut. Paljud käivad tööl mujal, peamiselt Pärnu linnas. Töövõimelises eas isikutest on registreeritud töötuid 40, registreerimata pikaajalisi töötuid 166. Pikaajalistest töötutest 30% töötavad siiski juhutöödel. Probleemid 1. Töökohtade vähesus, eriti naistel. 2. Alkoholiprobleemid. 3. Mujal tööl käimine inimestele kulukas. 4. Motivatsiooni puudumine. 5. Rahaliste võimaluste piiratus enda koolitamiseks. 6. Kvalifitseeritud ja motiveeritud tööjõu vähesus. 7. Pikaajaliste töötute suhteliselt suur protsent. 8. Tööharjumuste vähenemine ja töökasvatuse vähesus peredes. 2.5. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 2.5.1. INFOTEHNOLOOGIA Täna puuduvad kokkuvõtlikud andmed vallas kasutatava riistvara ja «Tiigrihüppe» programmiga soetatud tehnoloogia kohta. Internetiühendus on püsiühendusena realiseeritud Häädemeeste alevikus, Kablis ja Treimanis. Nende laiemat väljaehitamist raskendab hõre asustus ja olemasolevate mastide leviala ulatus. Raamatukogud vajavad ühtselt teabesüsteemi võimaldamaks hankida informatsiooni teistes raamatukogudes olemasolevate teavikute kohta. Tarkvara osas olukord vastab Eesti üldisele tarkvara kasutusele. Inimeste oskused on kiiresti arenevast infotehnoloogiast maha jäänud. Suureneb arvutikasutajate pidev täiendusõppe vajadus. 2.5.2. TEED JA BUSSITRANSPORT Häädemeeste vald on riigiteedega hästi varustatud. Valda läbib rahvusvaheline põhimaantee Via Baltica, lisaks üks tugimaantee Kilingi-Nõmme suunas. Paikkondade keskusi ühendavad alevikuga kõvakattega riigiteed, kruusatee on Soometsa. Vallateed vajavad kõik investeeringuid. Tabel 30. Teed kilomeetrites RIIGIMAANTEED, neist kõvakattega KOHALIKUD, neist kõvakattega KOKKU, neist kõvakattega 135,3 km, neist mustkattega 81,7 km ja kruuskattega 53,6 km 95,4 km, neist kõvakattega 0,1 km 230,7 km, neist kõvakattega 81,8 km Teede inventariseerimisregister on koostamisel. Vallateed on registreeritud. Tänavavalgustus on alevikus ja Kablis ning Iklas. Uuendamist vajab Kabli valgustus. Riigiteid haldab vallas Pärnu Teedevalitsuse Häädemeeste teemeister. Nende teede kvaliteet on hea. Kohalike teede osas on valla teed õhukese kruuskatte ja nõrga liivavalliga, mistõttu nende kandevõime on väike, eriti kevaditi. Aleviku tänavate kvaliteet on rahuldav, puudu on peatee ääres kõnnitee. Kohalikud teed Teid haldab vallavalitsus, kusjuures ekspluatatsiooni- ja remonditöid teostatakse konkursi korras. Teede-tänavate korrashoiuks kulutati 2003. a 260 200 kr. Vallas remonditakse teid keskmiselt 3–4 km aastas. Riigiteed Häädemeeste teemeistripiirkonda kuuluvad järgmised teed, mis osaliselt asuvad ka naabervaldade territooriumil (teede pikkused on meetri täpsusega mõõdetud): Tee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) 57,382 km Tee nr 331 Rannametsa–Ikla (vana Riia mnt) 30,431 km (täielikult vallas) Tee nr 332 Häädemeeste tee (alumine tee) 1,700 km (täielikult vallas) Tee nr 330 Tõitoja–Häädemeeste 23,855 km Tee nr 333 Uulu–Soometsa–Häädemeeste 23,967 km Tee nr 334 Laiksaare–Massiaru–Teaste 19,329 km (täielikult vallas) Tee nr 335 Jaagupi–Urissaare 8,780 km (täielikult vallas) Tee nr 336 Kabli–Massiaru 8,640 km (täielikult vallas) Tee nr 337 Tali–Tuuliku–Massiaru 22,553 km Tee nr 338 Lemme tee 2,300 km (täielikult vallas) Tee nr 348 Ikla–Piiri 1,334 km (täielikult vallas) Kokku 169,840 km Sellest 135,375 km valla territooriumil Probleemideks peetakse eelkõige Tõitoja-Häädemeeste tee osa Asujast Tõitojani (asub Tali ja Surju valla territooriumil), mis on kruuskattega ja halvendab ühendust Via Baltica ja Tartu suuna vahel, ning Uulu-Soometsa-Häädemeeste teed, mis on Lepakülast Häädemeesteni kruuskattega. Ühistransport laias plaanis vajadusi rahuldab. Massiarusse peaks ka pühapäeva õhtul buss käima. Parandamist vajab aga inimeste paindlikum ajakasutus arsti juures, poes ja koolis käimisel, samuti huvialategevuse puhul. Koostöös maavalitsusega tuleb perioodiliselt üle vaadata busside sõiduplaanid. 2.5.3. VEEMAJANDUS Valla bilansis on töökorras kaeve 12, millest kõik on ekspluatatsioonis. Lisaks vallale kuuluvatele puurkaev-pumplatele on viiel suuremal ettevõttel veevajaduste rahuldamiseks rajatud oma puurkaev. Tabel 31. Puurkaevude andmed Puurkaev (passi) nr Asukoht Sügavus meetrites Kasutajaid 1336 Häädemeeste keskuse 105 520 A201B Häädemeeste Keskk. 112 480 A-676-M Häädemeeste teem. 104 110 2336 Kabli asula 150 300 2163 Treimani klubi 127 110 1292 Treimani küla 125 90 1773 Metsapoole Kooli 140 260 1545 Ikla 8-kort. elamu 150 25 Ikla ridaelamu 180 25 2400 Massiaru keskuse 82 75 2199 Massiaru Viira 90 30 1570 Soometsa elamu 75 50 Veetrasside pikkus alevikus on ca 15,5 km. Veevõrk on ehitatud malmtorudest, terastorudest, kohati ka plastmasstorudest ca 25–30 aastat tagasi. Survemahutid on paigutatud pumbajaamadesse, keskuse ja teemeistri omas traditsioonilised vanemat tüüpi, keskkooli pumbajaamas membraanhüdrofor mahutavusega 0,1 m3. Vanemate mahutite suurus on 5 ja 10 m3, mis paiknevad osaliselt muldes. Aleviku tuletõrjeveevarustus on lahendatud tuletõrjehüdrantide ja tuletõrjeveemahutitega. Külade trasside kogupikkus on ca 16 km. Veetrassid on amortiseerunud ja tihti esineb avariisid. Häädemeeste aleviku kanalisatsioonitorustiku kogupikkus vajab ülemõõtmist. Kogupikkusest 540 m on survekanalisatsiooni. Alevikul on biorootortüüpi puhastusseade, mis on renoveeritud 1991. a ja piisava jõudlusega ning väga hea puhastusefektiga. Vallas on kanalisatsioonivõrgud koos puhastusseadmetega Kabli, Treimani, Metsapoole ja Massiaru külas. 1993. aastal viidi läbi nende renoveerimine, Treimanisse paigaldati 2003. a uus biorootortüüpi puhasti. Peale selle on puhastusseadmed veel Jaagupi külas AS Alosa kalatööstusel, Treimanis kalatööstusel ning Iklas piiripunktil. Puudub täpsem ülevaade eraõiguslike ettevõtete puhastusseadmete olukorrast, üldiselt on teada, et nende puhastusefekt on madal. Suurimaks probleemiks on joogivee kvaliteet. Põhjavesi on kõrge rauasisaldusega, ületades tunduvalt normeeritud indikaatornäitaja 0,2 mg/l. Muud joogivee kvaliteedinäitajad on regulaarsete Tervisekaitsetalituse poolt sooritatud uuringute põhjal normis. Probleemiks on torude korrodeerumine vee suure süsihappesisalduse tõttu ning liigne roostesete. Tarbijani jõudev vesi on hägususelt üle normi. Aleviku ühisveevärgi skeem on kolme siin asuva pumbajaamaga tupikuline, samas oleks perspektiivis võimalik ja vajalik need kolm pumbajaama ühendada ühe süsteemina ringvõrku, koos veepuhastussüsteemi väljaehitamisega. Külades on probleemiks veetrasside kõrge vanus ja amortiseeritus. Probleemiks on võimalik pinna- ja põhjavee saastamine, mis on tingitud kanalisatsioonitrasside halvast seisukorrast. Kanalisatsioonitorustik on vett sisselaskev, sõltuvalt pinnaveetasemest. Ka osa kontrollkaeve ei ole vettpidavad ja neisse tungib sademe- ja pinnavesi. Lumesulamisperioodil ja sademete ajal suures koguses aleviku kanalisatsiooni tungiv sademe- ja pinnavesi põhjustab reoveepuhasti hüdraulilist ülekoormust ja suurendab oluliselt energiakulu. Kanalisatsiooniga on ühendatud põhiliselt mitmekorruseliste elamute, asutuste ja tööstushoonete ning osaliselt eramute reovesi. Tsentraalsesse kanalisatsioonisüsteemi on ühendatud osa alevikust, ülejäänud reovesi kogutakse kogumiskaevudesse või lastakse puhastamata loodusesse. Enamus kanalisatsioonist on ehitatud asbest-tsement torudest. Kanalisatsioon töötab valdavalt isevoolsena, mööda Lille tänavat kulgeb survetrass. Lekkimist näitab puhastisse juhitava vee kuni paari kordne väiksem hulk tarbitud vee mahust. Aleviku kanaliseeritud reovesi suunatakse biorootorpuhastisse, mis ehitati 1991. aastal ja on konstrueeritud olmeheitvee ja sellele lähedase koostisega tootmisreovee puhastamiseks. Köökidest tulev rasvasisaldusega reovesi läbib rasvapüüdja. Kaasaegne õlipüünis on AS Vabarne bensiinijaamal. Probleemiks on kanaliseerimata ja veetrassideta väikeelamud – joogivesi võetakse madalatest salvkaevudest, samas pole kanalisatsiooni kogumiskaevud vettpidavad. Väikemajade kogumiskaeve tühjendatakse perioodiliselt paakautodega. 2.5.4. SOOJAMAJANDUS Soojuse tootmine elumajadele on majade valdajatel lahendatud individuaalselt, valdavalt elektriküttega korterelamutes ja sotsiaalkeskuses. Häädemeeste aleviku territooriumil töötab neli katlamaja, millest kolm on valla omandis. Maal on kõik korterelamud autonoomsel küttel. 2.5.5. JÄÄTMEKÄITLUS Prügiveolepingud on sõlmitud umbes 5% ühepereelamutest ja 40% korruselamutest. Häädemeeste alevikus on avatud ohtlike jäätmete kogumispunkt. Jäätmeid käitleb Ragn-Sells AS, kes teostab jäätmete kokkuvedu prügilasse ladustamiseks. Prügiveo teenust pakub ka FIE Karin Grents. Häädemeeste prügila, mida kasutab kogu vald, asub 1,2 hektaril. Ohtlike jäätmete kogumispunkt on kahel päeval nädalas avatud kella 9–16. Klaasikogumiskonteinerid asuvad Häädemeestel ja Kablis. Reoveepuhasti jääkmuda komposteeritakse; settekaevude setted suunatakse biopuhastisse. Kulutused kaetakse vallaeelarvest, prügi käitleva firma omavahenditest ja jäätmekogumise teenustasudest. 1998. aastal koostatud Pärnu maakonna jäätmekäitluse arengukava kohaselt on elanikkonna poolt tekitatavad arvestuslikud olmejäätmete kogused: 2003. aastal oli tavajäätmete kogus 390 t, 2002. aastal 680 t ja 2001. a 320 t. Prügi veetakse jäätmekäitlusfirma ning ka jäätmetekitajate endi poolt. Üldkasutatavate alade heakorrastamisel tekkivad biojäätmed viiakse prügilasse. Samasse on võimalik viia ka aiapraht. Suures osas muudetakse oma aia biojäätmed kompostiks. Biojäätmeid eraldi anumatesse ei koguta. Fekaalid kogutakse spetsiaalsete autodega ning viiakse üldjuhul puhastisse. Reoveepuhasti jääkmuda komposteeritakse. Vanapaberi kogumist ei ole juba aastaid toimunud. Kus võimalik, seal paber põletatakse. Keskküttega majadest tulevad jäätmed – sealhulgas paber ja papp – viiakse prügimäele. Mingisugust sorteerimist ja kogumist ei toimu. Plastmassi kogumist ei toimu. Kahjuks jõuab see töötlemata loodusesse. Parem on olukord klaasiga. Suuremate majagruppide juurde ning aleviku keskel asuvale turuplatsile on paigaldatud klaasikonteinerid. Omavalitsus pole vanametalli kogumist senini organiseeritud. Suuremad firmad on selle eest ise hoolitsenud. Remondi käigus ja ka lammutustegevusest tulenevaid ehitusjäätmeid on püütud kasutada täitematerjalina. Mingisugust sorteerimist või töötlemist ei toimu. On loodud võimalus igal inimesel tekkivad ohtlikud jäätmed sorteerida ning ohtlike jäätmete kogumispunkti viia. Praktilise huvi puudumisel jõuab ohtlikest jäätmetest sinna väga väike kogus. Ohtlike jäätmete vastuvõtmisel seni tasu ei võeta, mis aga tulevikus peaks muutuma. Ohtlike jäätmete äraveoks on vallal sõlmitud litsentseeritud firmaga leping. Senini ei ole tekkivate jäätmete hulka vähendada suudetud. Ilmselt pole seda ka püütud. Jäätmete tekkimine ja kogus sõltub igast inimesest. Majanduslike võimaluste kasvuga tõuseb tarbimine, millega koos suureneb jäätmete hulk. Kindlasti oleks klaastaara korduvkasutamine palju loodushoidlikum, sama kehtib ka vanapaberi kohta. Jäätmeseaduse jõustumise järel on vajadus selgitada prügiveolepingute sõlmimise vajadust ja tõsta üldist keskkonnateadlikkust. 2.6. TURVALISUS 2.6.1. TULETÕRJE- JA PÄÄSTETEENISTUS Alates 1.12.2004 käivitus komandos taas ööpäevane valveteenistus, mis peab tagama neljaliikmelise tulekustutus- ja päästemeeskonna väljasõidu ning osalemise tulekustutus- ja päästetöödel. Komando depoohoone on rajatud endisesse töökoja ruumidesse, kus viidi läbi sanitaarremont 2003. aasta lõpul. Ehitati wc ja duširuum, köök, paigaldati kanalisatsioon ja tsentraalne vesi. Vahendid selleks saadi komando eelarvest ning Fibo Kergkruusatehase abist. Koostöö valla ettevõtetega on hea. Näiteks on sõlmimisel koostööleping Fibo kergkruusa tehasega, (koostöö tulemusena viidi ettevõttes läbi tuleohutusalane koolitus ning ettevõte omakorda eraldas päästekomando remondiks ehitusmaterjale), koostöös Massiaru Põllumajanduse OÜ-ga käivad läbirääkimised Soome Vabariigi Salo linnaga uue päästeauto soetamiseks Häädemeeste tugikomandosse. Päästetehnika: Tänasel päeval on Häädemeeste tugikomandol kasutada kolm tulekustutus- ja päästeautot: Põhiauto HÄ-11 Scania-Vabis L50, v.a. 1970, vett 2500 l; Metsa- ja kulukustutusauto HÄ-12 GAZ-66, v.a. 1980, vett 1600 l, ja mootorprits Albin-200; Paakauto HÄ-21 Scania L80S, v.a. 1972, vett 7000 l. Päästekomandos on põhikohaga tööl komandopealik ja 10 päästetöötajat, lisaks 6 käsunduslepinguga töötajat. Häädemeeste tugikomando on Pärnu maakonna halvimas seisukorras nii oma tehnika kui ka komando poolest. Vallavolikogu otsusega on eraldatud maa-ala uue päästekomando hoone ehitamiseks Häädemeeste alevikus. Üldist tuleohutusalast olukorda Häädemeeste valla territooriumil kajastab Pärnumaa Päästeteenistuse ettekirjutus, mis hindas olukorra omavalitsuses ebarahuldavaks. Ainult tihe koostöö omavalitsuse, päästeteenistuse ning elanikkonna vahel annab tuleohutuse osas soovitud tulemuse. 2.6.2. KORRAKAITSE Häädemeeste konstaablijaoskonna teeninduspiirkonda kuuluvad Häädemeeste ja Tahkuranna vald, hõlmates 635 ruutkilomeetrit ca 5400 elanikuga. Konstaablijaoskonnale on Lääne Politseiprefektuuri poolt ette nähtud viis politseiametniku kohta, millest seisuga 1.03.2004. a on kõik kohad täidetud. Kaader on suhteliselt püsiv. Jaoskonna töötajate kasutada on kolm politseivärvides sõidukit. Abipolitseinikuna töötab teenindatavas piirkonnas kolm isikut, kelle tööd tasustab Häädemeeste Vallavalitsus. Koostöö kohalike omavalitsuste ja päästeteenistusega on hea. Sihipäraselt kujundatud naabrivalve hetkel puudub. 2.7. OMAVALITSUS JA HINNANG ÜLDOLUKORRALE 2.7.1. VALITSEMINE Tabel 32. Kohaliku omavalitsuse valmistest osavõtt 2002. a VALIJAID Nimekirjas Valimas käinud KOHT Kokku Kokku % Eesti 1 021 439 536 044 52,5 Pärnumaa 69 618 35 205 50,6 Häädemeeste 2 511 1 375 54,8 Vallavolikogus on 5 naist ja 10 meest. Neist 3 on kesk-, 3 keskeri- ja 9 kõrgharidusega (sh keskharidusega 1 naine ja 2 meest, keskeriharidusega 3 meest, kõrgema haridusega 4 naist ja 5 meest). Vaid 5 volikogu liiget on nooremad kui 40. Tabel 33. Vallavalitsuse ametikohad Vallavalitsus arv Juhid Vallavanem 1 Abivallavanem 1 Vallasekretär 1 Nõunikud Arendusnõunik 1 Vanemametnikud Pearaamatupidaja 1 Maakorraldaja 1 Peaspetsialist majanduse alal 1 Teabespetsialist 1 Raamatupidaja 1 Nooremametnikud Sekretär-asjaajaja 2 Sekretär-registripidaja 1 Abiteenistujad Valvur-majahoidja 1,5 Kütja 1 Kooseisuväline abitööline 0,5 2.7.2. KOHALIK EELARVE Tabel 34. Laekumised eelarvesse (tuhat krooni) Aasta Tulud kokku Üksikisiku tulumaks Maamaks Loodusvarade maks Muud laekumised Toetus riigilt 1999 15 915 000 4 680 000 1 235 000 75 000 3 659 000 6 266 000 2000 13 295 000 4 798 000 1 570 000 85 000 1 303 000 5 539 000 2001 17 530 000 5 050 000 1 700 000 90 000 1 529 000 9 161 000 2002 18 767 000 5 641 000 1 870 000 127 000 1 470 000 9 659 000 2003 26 104 000 6 800 000 2 060 000 160 000 3 039 000 11 990 000 Tabel 35. Kulud (tuhat krooni) Aasta Kulud kokku Sotsiaalsfäär Majandus Valitsemine Muud kulud Haridus 1999 15 915 000 2 024 000 1 068 000 1 954 000 3 246 000 7 623 000 2000 13 295 000 1 666 000 500 000 1 938 000 4 142 000 5 049 000 2001 17 530 000 1 911 000 560 000 2 147 000 3 652 000 9 260 000 2002 18 767 000 1 856 000 540 000 2 562 000 3 299 000 10 510 000 2003 26 104 000 1 838 000 612 000 2 923 000 9 600 000 11 131 000 Investeeringuteks on olnud võimalik suunata aastas keskmiselt 3 miljonit krooni. Tabel 36. Laenukohustus Laen ja lõppemise tähtaeg 2004 EURO EEK 2005 EURO EEK 2006 2007 2008 2009 2010 Kokku II laen lõpeb 6.07.2004 12 245 191 585 12 245 191 585 III laen lõpeb 13.09.2009 48 618 729 385 46 618 729 385 46 618 729 385 46 618 729 385 46 618 729 385 31 150 487 373 264 240 4 134 299 IV laen lõpeb 17.02.2010 56 306 880 964 56 306 880 964 56 306 880 964 56 306 880 964 56 306 880 964 56 306 880 964 9 348 146 259 347 184 5 432 041 KOKKU 115 169 1 801 934 102 925 1 610 349 102 924 1 610 349 102 924 1 610 349 102 924 1 610 349 87 456 1 368 337 9 348 146 259 623 699 9 757 925 Laenukohustuse täitmist lihtsustab kokkulepe Kultuuriministeeriumiga, mille kohaselt aitab riigieelarve spordihoone võlga katta kogumahus 7 miljonit krooni. Tabel 37. Investeeringud Investeeringud 2001–2003 vald riik laen kokku 2001 128 779 128 779 2002 1 206 839 1 206 839 2003 2 050 621 3 000 000 9 000 000 14 050 621 Investeerimisvõime on seega aastas kasvanud vähemalt 2 miljoni kroonini omavahenditest, mis aastal 2003 moodustas 8% eelarvest. Oluline on seda osakaalu suurendada. Kogutulud elaniku kohta olid 2002. a 8000 krooni, mis on maakonna keskmine tulemus. Seejuures jääb omatulu – ca 3200 kr – ligikaudu 1000 krooniga maakonna keskmisele alla, mis näitab riigitoetuse suurt osakaalu tuludes. Samas on valla omatulude muutus aastast 1997 olnud suurem maakonna ja Eesti vastavast keskmisest näitajast. Näiteks üksikisiku tulumaksu osa suurenes viie aastaga 185%, moodustades siiski omatuludest vaid 62%. Kui 1997. a oli see elaniku kohta 1035 kr, siis aastal 2002 juba 1960 kr (Eesti keskmine 3200, maakonnas 2734). Häädemeeste püsib üksikisiku tulumaksu laekumiselt elaniku kohta Eesti regionaalarengu strateegia mõistes probleemsete omavalitsuste grupis – allpool 75% Eesti keskmisest, v.a Tallinn. Samal ajavahemikul kasvas riigitoetuste suurus 56%, mis jääb alla nii Eesti kui ka maakonna keskmisele. Võrdluses teiste omavalitsusüksustega oli aasta 2002 lõpuks valla laenukoormus maakonnas 42%-ga eelarve mahust 8. positsioonil. Sealhulgas väljendas 280 kr tagasimakstud laene elaniku kohta maakonna keskmist. Seega võib toodud näitajate põhjal investeeringute teostamist laenuvõimaluse abil hinnata väga heaks. Investeeringute osatähtsus kogukuludes on olnud ca 12%. Sellise näitajaga on Häädemeeste veidi tagapool Eesti omavalitsuste, kuid eespool Pärnumaa keskmisest (9%). Investeeringutelt elaniku kohta langeb vald ca 3500 krooniga ühte maakonna keskmisega. Töötasukuludelt oli vald ca 8 miljoni krooniga maakonnas viiendal kohal, kuigi nende kulude osatähtsuselt kogukuludes alles kümnes. Samas on töötasud tõusnud viie aasta jooksul 5,5 miljonit krooni, mis annab maakonnas neljanda tulemuse (jäädes maha vaid Pärnust, Audrust ja Sindist). Kuna üldvalitsemise töötasude osatähtsus kogutöötasukuludes oli 13% (allpool Eesti ja maakonna keskmist), siis on töötasude ennaktõusu osaks saanud valla asutuste töötajad. Selline töötasupoliitika on tulenenud valla asukohast. Üldvalitsemiskulud elaniku kohta jäid alla 1000 krooni, olles siiski kõrgemad maakonna ja Eesti vastavast keskmisest näitajast, nagu ka üle 6000 krooni elaniku kohta tulev sotsiaalkulu. Seevastu 3700-kroonine hariduskulu elaniku kohta jäi Eesti ja maakonna keskmise vahele. 2.7.3 KOOSTÖÖ ja SÕPRUSOMAVALITSUSED Häädemeeste vald kuulub Eesti Linnade Liitu. Häädemeeste vald on MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu liige. Häädemeeste vallal on sõprussuhted Hankasalmi vallaga Soomes (sõprusleping 1992. a), Mjölby kommuuniga Rootsis (leping 1998. a), Ainaži linnaga Lätis (koostööleping aastast 2000). Sõprusringi kuulub ka Karmoy kommuun Norras, kellega on seni formaalsemad suhted. Märkimisväärne rahaline koostöö on olnud Mjölby kommuuniga, toetades noortemaja projekti ligikaudu 170 000 krooniga. Karmoy kommuuniga on algamas koostöö õpilaste ja õpetajate vahetusprogrammide alal. Lähemal ajal toimuvad esimesed kohtumised. Ainaži linnaga jätkub aktiivne kultuurialane suhtlemine. Meie noorteansamblid on korduvalt esinenud Ainažis ja on seal väga populaarsed. Vastastikuseid külaskäike ja esinemisreise korraldatakse mitu korda aastas. Aktiivne on ühine sporditegevus. Koos osaleti 100 jalgpallimatši üritusel 2000. a, kohtumised korvpallis toimuvad igal aastal alates 2000. a. Ka on Ainaži linn teinud vallale ettepanekuid osaleda partneritena EL poolt rahastavates projektides. 2.7.4. VALLA ARENGUEELDUSTE JA PROBLEEMIDE ANALÜÜS Analüüs viidi läbi SWOT-analüüsi meetodil, millega selgitati välja valla tugevused ja nõrkused ning võimalused ja arenguga kaasneda võivad ohud. Selleks viidi märtsis läbi avalik ajurünnak ning paluti hinnata esiletoodud faktorite tähtsust. Volikogu võttis SWOT-analüüsi tulemuste osas seisukoha 2004. a aprillis. Tabel 38. SWOT-analüüsi eelistused TUGEVUSED NÕRKUSED 1. Soodne asend Via Baltica maantee ja rannaluidetega mere ääres. 2. Puhas ja omanäoline looduskeskkond koos looduskaitsealadega (Luitemaa, Nigula) ning mereranna turismiettevõtlusega. 3. Haridussüsteem võimaldab I kooliastmel haridust omandada kodu lähedal ning kogu vallas on õppehooneid piisavalt. 4. Turvaline elukeskkond ja hea hoolekandesüsteem – sotsiaalkeskus, päevakeskus ja hooldekodu Häädemeestel. 5. Tugevad paikkonnakeskused ja külaliikumiste eestvedajad. 6. Valdavalt kogu valda kattev infrastruktuur – teedevõrk, kommunikatsioonid. 7. Ajaloolisele kultuuripärandile toetuv arenev seltsitegevus. 8. Head sportimisvõimalused uue spordikeskuse näol. 9. Muusikakooli tegevus. 10. Loodus- ja maavarad: mets, savi, liiv. 11. Teenuste võrk: toidukaubandus, postside, perearst, avatud internetipunktid raamatukogudes. 1. Noorte lahkumine ja negatiivne iive. 2. Kvalifitseeritud tööjõu puudus. 3. Vallateede halb seisukord ja hooldamine. 4. Nõrk ettevõtluskeskkond. 5. Valla äärekülade mahajäämus võrreldes paikkonnakeskuste ja alevikuga. 6. Suured sotsiaal- ja hariduskulud ning väike tulu ettevõtluselt. 7. Vähene kohapealsete teenuste pakkumise oskus ressursside kasutamiseks (toitlustamine, suveniirid, majutus). 8. Sotsiaalobjektide (koolid, lasteaiad, kultuuriasutused) kehv seisukord. 9. Veemajanduse baasi amortiseerumine. 10. Vallasisene ettevõtjate, kolmanda sektori ja omavalitsuse vaheline nõrk koostöö. 11. Puudulik heakord. 12. Põllumaade madal boniteet ja vähene kasutamine (eriti vallakeskuses). 13. Kasutamata tootmishooned. 14. Puudulik tänavavalgustus. 15. Lavaga suure saali puudumine. 16. Munitsipaalkorterite puudumine oluliste töötajate (õpetajad) jaoks. VÕIMALUSED OHUD 1. Via Baltica majanduskoridori aktiivsem kasutamine. 2. Väikeettevõtluse ja turismi arendamine EL struktuurifondide abil. 3. Naaberomavalitsustega ühisprojektide algatamine. 4. Keskkonnaorganisatsioonidega koostöö. 5. Rahvusvahelistes koostööprojektides osalemine. 6. Välisinvestorite meelitamine. 7. Omavalitsuse aktiivne osalemine riigitasandi otsustusprotsessides. 8. Koolivõrgu optimeerimine. 1. Puudulik riigi õigusloome ja heitlik valdkonna poliitika, mis hoiab kindlusetuse tunnet. 2. Väikekoolide sulgemise tagajärjel kohaliku elanikkonna vähenemine. 3. Seoses piiride avanemisega kuritegevuse kasv ja narkootikumide levik. 4. Valla piiride muutumine kavandatava haldusreformiga. 5. Võimalik bussiliinide vähendamine äärealadel. SWOT-analüüsi tulemuse põhjal saab vallavalitsus alati tegutseda nii, et tugevusi ja võimalusi ära kasutada, nõrkusi vähendada ja ohte vältida. 2.7.5. KOKKUVÕTTEV HINNANG Peamine mure on elanikkonna vähenemine. Kõik meetmed laste sünni, hea hariduse omandamise, töökohtade tekke, kultuurse ja sportliku vaba aja veetmise võimaluste, korrastatud infrastruktuuri ja puhkemajanduse toetuseks on teretulnud, et vallaelanikke saaks rohkem ja vald areneks. Haridussüsteem rahuldab kohalikke vajadusi, ent lapsi on vähe. Uued õpetajad vajavad elamispinda. Põllumajandusliku suurtootmise asemele pole tekkinud uusi suuri tööandjaid. Arvestades valda läbivat suurt inimhulka ja külalisi köitvat mereäärset loodust, kätkeb endas suurt potentsiaali puhkemajanduse laiendamine, sealhulgas turismitalude teke. Infrastruktuuri osas on oluline vallateede korrashoid. Vallavalitsus saab vahendada ettevõtlusinfot ja Euroopa Liidu toetusvõimalusi. Inimesed ei ole teadlikud jäätmekäitluse nõuetest. Sotsiaalteenustega ollakse rahul. Halbade ilmadega tunnevad end vahel liiga eraldatult üksikud eakad. Muret valmistab esmatasandi arstiabi kvaliteet ja kättesaadavus. Uus spordihoone on parim maakonnas. Elementaarsete sportimistingimuste paranemist ootavad nüüd teised paikkonnad, nende seas Metsapoole kooli võimla. Oma küla eest seismine ja hoogne seltsitegevus viib mitmesuguste tegevustega külakeskuste rajamisele. Valitud külavanemate olemasolu igas külas aitaks kaasa paremale ühistegevusele, võimaldaks kohalikku aktiivsust paremini realiseerida (Kabli, Ikla). Vallakeskus vajab kultuurieluks lavaga esindussaali. Arengukava järel ootab valmimist üldplaneering ja aleviku geoalus. Elanike valda kutsumiseks tuleb selles ette näha uued elamispinnad. Suurte investeerimisvajaduste ja olemasoleva võlakoorma juures oleks tarvis kulutusi vähendada, et investeeringud kiiremini võimalikuks teha. 3. STRATEEGIA Häädemeeste valla visioon väljendab seisundit, milles soovime näha Häädemeeste valda aastal 2010. Visiooni saavutamiseks määratletakse strateegilised eesmärgid ja nendeni jõudmiseks vajalikud tegevussuunad. Tegevussuunad on aluseks lähiaastase tegevuskava, see omakorda aastaeelarvete koostamiseks. VISIOON 2010: Häädemeeste on kasvava elanikkonna ja mitmekülgse ettevõtluse ning kauni loodusega turvaline vald. 3.1. STRATEEGILISED EESMÄRGID 1. Konkurentsivõimeline ja turvaline elukeskkond Tulemus: valla elanikkond suureneb aastas vähemalt 10 elaniku võrra. 2. Aktiivne eneseteostus Tulemus: töötute osakaal on alla 6%, vaba aja tegevusest võtab organiseeritult osa 50% elanikest. 3. Kvaliteetne haridussüsteem Tulemus: koolikohustuse täidab 99% õpilastest, põhihariduse järgselt õpib edasi 95% noortest, valla koolidest tuleb 10 õpilast aastas maakondlikul olümpiaadil esikolmikusse. 4. Atraktiivne üleeestiliselt tunnustatud puhkepiirkond Tulemus: vallas on vähemalt 20 teenindavat majutuskohta. 5. Tõhus omavalitsus Tulemus: Kohaliku omavalitsuse tegevusega on rahul 60% elanikest. 3.2. STRATEEGILISTE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSSUUNAD 1. Konkurentsivõimeline ja turvaline elukeskkond 1.1. Töökohtade loomise soodustamine 1.2. Elanikkonna toimetulekut toetava hoolekandesüsteemi tagamine 1.3. Kvaliteetse esmatasandi arstiabi kindlustamine 1.4. Jäätmemajanduse korraldamine ja saaste vältimine 1.5. Kaasaegse infrastruktuuri kujundamine 1.6. Turvalisuse tagamine 2. Aktiivne eneseteostus 2.1. Keskvalitsuse poolt tasustatavate ametikohtade olemasolu soodustamine 2.2. Investeeringute aktiivne otsimine ja toetamine erasektorisse 2.3. Täiendus- ja ümberõppe korraldamiseks võimaluste pakkumine 2.4. Huvialategevuseks võimaluste suurendamine 3. Kvaliteetne haridussüsteem 3.1. Kõikidele lastele alushariduse omandamise võimaldamine lasteaedade kaudu 3.2. Õppekava täitmiseks vajaliku õppekeskkonna tagamine 3.3. Õppekvaliteedi tagamine 4. Atraktiivne puhkepiirkond 4.1. Keskkonnainvesteeringute suurendamine välisabi kasutades 4.2. Loodusressursside hoidmine ja säästev kasutamine 4.3. Puhketeenuste hulga suurendamine ja kvaliteedi parandamine 5. Tõhus omavalitsus 5.1. Paremate võimaluste loomine otsustusprotsessis osalemiseks 5.2. Tegevuskeskkonda mõjutava teabe kiire hankimine ja elanikele edastamine 5.3. Valla tugevamaks kujundamine 3.3. KÜLAKOOSOLEKUD Pärast eesmärkide ja tegevussuundade aluseks võtmist volikogu poolt toimusid aprillis 2004 viis paikkondlikku rahvakoosolekut tegevuskava koostamiseks kohapeal oluliste tegevuste väljaselgitamise eesmärgiga. Kõik koosolekud toimusid aktiivse arutelu õhkkonnas ja kohal oli üle 25 osaleja (v.a Treimanis). Koosoleku lõppedes toodi välja kohalikud tähtsaimaks peetavad tegevused: 1. Massiarus: • veetorustike uuendamine ja liigvee ärajuhtimine; • tervisepunkti säilitamine; • koolimajast paikkonnakeskuse kujundamine; • interneti püsiühenduse võimaldamine. 2. Võidu koolimajas (Soometsa ja Võidu küla): • vallateede korrastamine; • uute elamukruntide pakkumine; • interneti püsiühenduse võimaldamine; • veemajandussüsteemide uuendamine. 3. Treimanis: • Metsapoole kooli võimla ehitamine; • rahvamaja remont; • ettevõtluse (põllu- ja puhkemajandusliku) soodustamine. 4. Kablis: • seltsimaja taha museoloogilise pargi rajamine; • avaliku ranna loomine; • veemajanduse korrastamine; • tänavavalgustuse korrastamine. 5. Häädemeestel: • keskkooli hoone renoveerimine; • vallamaja remont; • veemajanduse korrastamine; • lavaga saali ehitamine. Enim esines kõikide paikkondade eelisvajaduste seas veemajanduse korrastamine ja vallateede remont, mis vajavad sektorkavasid, koondamaks vastava valdkonna probleemid ja lahendused üle valla kokku. Paikkondlikel koosolekutel osales 150 inimest, kes olid osavõtlikud ja koostöövalmid. 4. TEGEVUSKAVA Arengukavas seatud eesmärkide elluviimiseks on vallarahva ettepanekute alusel koostatud tegevussuundadele vastavate tegevuste kogumik. Tegevuskava tabelis on tegevuste maksumused antud miljonites kroonides. Tegevused, mille järel maksumus puudub, on võimalik ellu viia vallavalitsuse töötajate igapäevaülesannete raames. Tabelis puudub vastutaja lahter, sest selgeks vastutuse koondumiseks lasub ülesanne arengukava elluviimiseks nagunii valla täitevorganil – vallavalitsusel. Juhul kui vald ei ole ainurahastaja, on toodud ära ka kaasrahastaja või muu rahastamise allikas (veerg osalised). Tegevuskava suuremate investeeringutega seotud tegevused on kõik uued ettevõtmised, samuti sisaldub igas mitterahalises tegevuses uudne lisaväärtust loov moment. Üksikud (näiteks politsei tegevuse toetamine) on jätkutegevused. Valla investeerimisvõime seab kavandatavale tegevusele piirid. Nii ei ole aastaks 2005 võimalik kavandada väga vajaliku kvaliteetse joogivee programmi käivitamist, kui samal ajal on kindel soov renoveerida Häädemeeste Keskkool ja Treimani Rahvamaja ning leida uus kasutus Massiaru koolimajale. Huvialategevuse võimalusi saab parandada ühe suurema objekti kaupa aastas, määrates nii investeeringute järjestuse. Samasugune põhimõte kehtib õppeasutuste kordategemise suhtes. Arvestades järgneva kolme aasta laenukohustust 1 610 349 kr (aasta kohta) tuleks täiendava laenuvõtmise võimalus säilitada eeskätt juhtudeks, mil suurte projektide puhul on möödapääsmatu nõutava omaosaluse lisamine. Sellistena tulevad kõne alla keskkonnainvesteeringud veemajandusse ja Jaagupi jahisadam. Ülejäänud osas on tegevuskava kiirema elluviimise võimaluseks eelkõige jooksvate kulutuste kriitiline ülevaatamine. Kui omavalitsus investeerib alla 10% eelarve mahust, ei saa sellega rahul olla. Investeerimisvõime peaks 20 miljoni kr suuruse eelarve juures olema vähemalt 3 miljonit ehk 15% eelarve mahust. Oluline on kulutusi kavandada reaalses mahus. Kui kulutused ületavad võimalusi, võib see olla aluseks laenuvõtmise ettevalmistuseks. Viimane lähenemine on aga eelpool toodud põhjustel taunitav. Tegevuskava lõpus olev investeeringute järjestus väljendab valla eelistusi. Nii näiteks tähendab joogivee programmi kõrge koht selle suurt olulisust elanike jaoks ja järelikult ka vajadust vallavalitsusel aktiivseks tegevuseks rahastamise kindlustamisel. Kui töö käigus leitakse lahendused varasemaks, kui aasta 2008, on see aluseks ka tegevuskava muutmise kaudu joogivee programmi varasemaks toomisele. Kogu tegevuskava täpsustatakse järgnevaks kolmeks aastaks igal kevadel. Arengukava muutmine on aluseks järgmise aasta eelarve koostamise protsessile. 4. TEGEVUSKAVA Eesmärk Tegevus- suund Tegevus Tegevusaeg Tegevuse maksumus 2005 KOV 2006 KOV 2007 KOV 2008–2010 KOV Osalejad 1. Konkurentsivõimeline ja turvaline elukeskkond 1.1. Töökohtade loomise soodustamine 1.1.1. Üldplaneeringu koostamise käigus uute elamukruntide planeerimine 2005 1.1.2. Ettevõtluseks sobivate kinnistute pakkumine koostöös omanikega pidev 1.1.3. Ettevõtlusinfo ja -õiguse vahendamine pidev huvilised 1.1.4. Via Baltica arengukoridori projektis osalemine pidev seotud omavalitsused 1.2. Elanikkonna toimetulekut toetava hoolekandesüsteemi tagamine 1.2.1. Koduteenuse raames üksikute pensionäride külastamine külaliikumise abil pidev 1.2.2. Hooldekodu renoveerimine 2008 0,4 0,1 EL, RIP 1.2.3. Harjutuskodu rajamine lastekodust tulnud lastele 2008–2009 4,5 1 EL, RIP 1.2.4. Sotsiaalelupindade renoveerimine 2008–2010 0,5 0,5 1.3. Kvaliteetse esmatasandi arstiabi kindlustamine 1.3.1. Tervisekeskuse renoveerimine 2006 2 0,4 EL, RIP 1.3.2. Teise perearsti kohapeale kinnistamine 2005 0,1 0,1 1.3.3. Massiaru ja Treimani tervisepunktis perearsti vastuvõtu säilitamine 1x nädalas 0,02 0,02 0,015 0,02 0,02 0,02 1.3.5. Koduõenduse teenuse juurutamine 2006 teenuse tarbija 1.4. Jäätmemajanduse korraldamine ja saaste vältimine 1.4.1. Valla prügilate sulgemine 2005 1 0,2 EL, KIK 1.4.2. Täiendavate prügilaringide korraldamine 2x aastas teenuse tarbija 1.4.3. Jäätmealane selgitustöö ja järelevalve pidev 1.4.4. Puuduliku heakorraga kruntide valdajate korralekutsumine pidev 1.5. Kaasaegse infrastruktuuri kujundamine 1.5.1. Vallateede remont ja hooldus pidev 0,4 0,2 0,4 0,2 0,5 0,25 Maantee-amet 1.5.2. Vallateede katastrisse kandmine 2005–2007 0,1 0,1 0,1 0,1 0,2 0,2 1.5.3. Tänavavalgustuse parandamine ja uuendamine 2006–2007 0,06 0,06 0,06 0,06 1.5.4. Aleviku geoaluse koostamine 2007 0,3 0,3 1.5.5. Abi Interneti püsiühenduse loomiseks külades 2005 0,04 0,02 kasutajad 1.5.6. Raamatukogude ühtsesse arvutivõrku viimine 2007 0,1 0,1 1.5.7. Kampaania «Värvid valda» jätkamine pidev 1.6. Turvalisuse tagamine 1.6.1. Politsei tegevuse toetamine pidev 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 1.6.2. Tuletõrje veevõtukohtade korrastamine 2005–2007 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 1.6.3. Korterelamute vastavusse viimine tuleohutusnõuetega 2005–2009 0,05 0,02 0,05 0,02 0,05 0,02 0,1 0,04 korteriühistud 1.6.4. Kiirabibrigaadi kohapeale taotlemine 2005 1.6.5. Naabrivalve organiseerimine külaliikumise abil 2005–2006 külad 2. Aktiivne eneseteostus 2.1. Keskvalitsuse poolt tasustatavate ametikohtade olemasolu soodustamine 2.1.1. Loodushouialane koostöö RMK-ga pidev 2.1.2. Nigula LKA-le infopunkti pakkumine Massiarus 2005 2.1.3. Päästekomando tegevuse soodustamine 2005–2006 Päästeamet 2.2. Investeeringute aktiivne otsimine ja toetamine erasektorisse 2.2.1. Jaagupi sadama ehitus 2006–2009 40 2 EL, RIP, erasektor 2.2.2. Valla võimaluste tutvustus riiklike struktuuride kaudu pidev 2.3. Täiendus- ja ümberõppe korraldamiseks võimaluste pakkumine 2.3.1. Ettevõtlusalase koolituse ja konsultatsiooni korraldus pidev huvilised 2.3.2. Mitmesugusteks kursusteks õpperuumide pakkumine pidev 2.4. Huvialategevuseks võimaluste suurendamine 2.4.1. Treimani Rahvamaja ja raamatukogu renoveerimine 2005 3,5 1 RIP 2.4.2. Massiaru külakeskuse projekt 2005–2006 0,2 0,2 0,8 EL, RIP 2.4.3. Kabli Rahvamaja renoveerimine 2007 1 0,2 EL, RIP 2.4.4. Häädemeestele lavaga saali rajamine 2008 5 1 RIP 2.4.5. Häädemeeste staadioni remont 2009 0,5 0,2 RIP 2.4.6. Külade sportimiskohtade programm 2005–2010 0,05 0,03 0,05 0,03 0,05 0,03 0,15 0,09 RIP, külad 2.4.7. Noortemaja programm 2006–2007 0,1 0,01 0,1 0,01 fondid 3. Kvaliteetne haridussüsteem 3.1. Kõikidele lastele alushariduse võimaldamine lasteaedade kaudu 3.1.1. Kabli lasteaia renoveerimine 2008 2 1 KOIT 3.1.2. Lastevanemate teavitamine alushariduse olulisusest pidev 3.1.3. Häädemeeste lasteaia põrandate remont 2009 0,5 0,2 KOIT 3.2. Õppekava täitmiseks vajaliku õppekeskkonna tagamine 3.2.1. Häädemeeste Keskkooli renoveerimine 2005 9 0,8 RIP 3.2.2. Metsapoole Põhikooli võimla ehitus 2006 5 1,5 RIP 3.2.3. Muusikakooli renoveerimine 2007 1 1 3.3. Õppekvaliteedi tagamine 3.3.1. Eluaseme pakkumine vajalikele õpetajatele 3.3.2. Õpi- ja käitumisraskuste ennetamine pidev 3.3.3. Võimetekohaste õpivõimaluste pakkumine (ka raamatukogudes) pidev 3.3.4. Massiaru ja Kabli algkooli sulgemine laste vähesuse tõttu vallas 2005 0,1 0,1 4. Atraktiivne puhkepiirkond 4.1. Keskkonnainvesteeringute suurendamine välisabi kasutades 4.1.1. Joogivee programm 2005–2008 10 2,5 EL, KIK 4.1.2. Kanalisatsiooni rekonstrueerimine 2005–2009 10 2,5 EL, KIK 4.2. Loodusressursside hoidmine ja säästev kasutamine 4.2.1. Avalike randade loomine Treimanis ja Kablis 2006–2007 0,1 0,01 0,1 0,01 EL, KIK 4.2.2. Kabli ranna-ala programm laevaehitustraditsioonide eksponeerimisega 2007 0,05 0,02 küla 4.2.3. Metsa ja loodusvarade baasil ettevõtluse teke pidev 4.2.4. Pargialade määratlemine ja korrastamine 2008–2010 0,1 0,1 4.3. Puhketeenuste hulga suurendamine ja kvaliteedi parandamine 4.3.1. Turismitoetuse vahendamine puhketeenuste uute pakkujateni pidev 4.3.2. Huviliste ja külaliste parem teavitamine pidev 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 4.3.3. Koostöö RMK-ga loodushoiu ja -kasutuse vallas pidev 5. Tõhus omavalitsus 5.1. Paremate võimaluste loomine otsustusprotsessis osalemiseks 5.1.1. Külaliikumise toetamine külakeskuste kaudu pidev 0,3 0,07 0,3 0,07 0,3 0,07 fondid 5.1.2. Vastastikune infovahetus külavanemate ja vallavalitsuse vahel pidev 5.1.3. Kolmanda sektori toetamine pidev 0,05 0,05 0,06 0,06 0,07 0,07 5.2. Tegevuskeskkonda mõjutava teabe kiire hankimine ja edastamine 5.2.1. EAS ja PRIA võimaluste tutvustamine pidev 5.2.2. Olulisemate õigusaktide muutustest teavitamine pidev 5.2.3. Pärnumaa arengute kajastamine pidev 5.2.4. Kohalikus ajalehes olulistest asjadest teavitamine 1x kuus 5.3. Valla tugevamaks kujundamine 5.3.1. Üldplaneeringu koostamine 2005 0,3 0,3 5.3.2. Valla arenguks vajalike munitsipaalmaade taotlemine 2006–2007 0,03 0,03 0,03 0,03 5.3.3. Vallamaja renoveerimine 2006–2007 0,1 0,1 0,1 0,1 5.3.4. Vallasisese bussiliini käivitamine 2006–2007 0,4 0,2 0,4 0,2 sõitjad 5.3.5. Laiksaare liitmiseks Häädemeeste vallaga ettepaneku tegemine Tali vallale ja maavalitsusele 2005 5 kov 6 kov 7 kov hilj. kov KOKKU 15,3 3,3 9,655 2,9 4,52 2,78 73,75 11,23 Tegevuskavaga kokku: 103,225 Investeeringute soovitud prioriteetsus: 1. Häädemeeste Keskkooli renoveerimine 2. Valla prügilate sulgemine 3. Metsapoole Põhikooli võimla ehitus 4. Treimani Rahvamaja renoveerimine 5. Tervisekeskuse renoveerimine 6. Joogivee programm 7. Avalike randade loomine Treimanis ja Kablis 8. Vallamaja renoveerimine 9. Harjutuskodu lastekodust tulnutele 10. Massiaru külakeskuse projekt Arengukava koostamist koordineeris: Häädemeeste valla arengukava koostamise ajutine komisjon: Krista Habakukk – esimees; Kaido Koppel, Marju Paas, Tiia Lorents, Toomas Abel, Jaak Valge, Ants Järvesaar. Arengukava koostamisse oli kaasatud konsultandina Sulev Alajõe. Arvamusi esitasid ja hinnanguid andsid: vallavolikogu liikmed: Tõnu Arumäe, Marika Kose, Viljar Soomre, Esta Vesik, Rein Laagus, Jüri Hanson, Meeli Antson, Ago Pajuväli, Jaan Juurik, Ülle Iir, Krista Habakukk, Ants Järvesaar, Lembit Künnapas, Toomas Troska, Raimu Pruul; vallavalitsuse liikmed ja ametnikud: Urmas Aava, Külliki Pruul, Juta Gordijenko, Kai Marjamägi, Eha Leppik, Helgi Vainula, Kalju Pede, Tiiu Talvak, Toomas Abel, Heino Vesik; vallavolikogu komisjonid: eelarve- ja majanduskomisjon: Marika Kose – esimees; Mart Ruul, Kalvi Almosen, Viktor Laarents, Mihkel Vainula, Anne Pinta; sotsiaalkomisjon: Ülle Iir – esimees; Marju Aasma, Esta Vesik, Meeli Antson, Jaanus Koort, Marie Iir, Tiiu Talvak; haridus-kultuurikomisjon: Raimu Pruul – esimees; Juta Kasvandik, Aire Koop, Viljar Soomre, Lembit Künnapas, Rein Uusma, Eve Järvesaar, Ago Pajuväli, Meeli Antson, Rene Kurm, Esta Vesik, Marika Kose; revisjonikomisjon: Rein Laagus – esimees; Marika Kose, Ago Pajuväli; maa ja külaelu komisjon: Lembit Künnapas – esimees; Krista Habakukk, Marie Iir, Heino Jaakson, Vahur Kesküla, Andrus Saal. Arengukava koostamisel osalesid kõik aktiivsed vallaelanikud.