Põlva Linnavalitsus — Põlva linna ja valla jäätmekava aastateks 2004-2010 vastuvõtmine — KO, 189, 1785

Jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52) § 59 alusel Põlva Linnavolikogu määrab: 1. Võtta vastu OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud Põlva linna ja Põlva valla jäätmekava aastateks 2004–2010 (juurde lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2004. a. Volikogu esimees Georg PELISAAR Põlva Linnavalitsuse 15. juuni 2004. a määruse nr 20 lisa PÕLVA LINNA JA VALLA JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2004–2010 Sissejuhatus Põlva linna ja valla (Põlva piirkonna) jäätmekava on koostatud vastavalt jäätmeseaduse §-le 10. Jäätmekava koostamisel on järgitud käesoleval ajal kehtiva jäätmeseaduse ja 28. jaanuaril 2004. a vastu võetud uues jäätmeseaduses esitatud nõudeid, töö koostamisel on järgitud töö lähteülesannet. Jäätmekava üldiseks eesmärgiks on Põlva piirkonna jäätmehoolduse korraldamine – keskkonnaohutu, majanduslikult põhjendatud ja korralduslikult tagatud jäätmekäitluse edendamine, mis peab tagama: • jäätmetekke vältimise; • tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamise; • jäätmete taaskasutuse laiendamise; • keskkonnanõuetekohase jäätmetöötluse; • jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamise. Kava käsitleb kõiki jäätmeliike, olenemata nende tekkesfäärist ja ohtlikkusest. Jäätmekava haarab jäätmete tekke, kogumise, sortimise, transpordi, taaskasutamise ja ohutu kõrvaldamise. Kuigi sõnnik, mida kasutatakse põllumajanduses mullaviljakuse tõstmiseks, ning loomakorjused (mille käitlemist reguleerivad veterinaarkorralduse seadus ja loomatauditõrje seadus) ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse, on neid käesolevas töös siiski käsitletud. Põlva piirkonna jäätmekava koostamisel on arvestatud omavalitsuste arengudokumentides (linna ja valla arengukavad ja üldplaneeringud), Üleriigilises jäätmekavas ning Põlvamaa Jäätmekavas esitatud seisukohtadega. Käesolev jäätmekava on eraldiseisev dokument, mis on omavalitsuste arengukavade üheks osaks. Käesolev jäätmekava koostati aastateks 2004–2010. Antud ajavahemiku puhul on tegemist üleminekuperioodiga, mille käigus toimub piirkonna jäätmekäitlussüsteemi oluline muutmine – suletakse kohalik prügila ning tööd alustab Kagu-Eesti jäätmekeskus. Põlva piirkonna jäätmekava koostamise ajal toimusid olulised muutused jäätmekäitlust reguleerivas seadusandluses. Riigikogu poolt on vastu võetud uus jäätmeseadus, eelnõu staadiumis on uus pakendiseadus. Veel puuduvad seadustes esitatud seisukohti täpsustavad õigusaktid. Muutuvate seadusandlike nõuete tõttu ning Kagu-Eesti jäätmekeskuse arenguprobleemide tõttu ei ole käesoleval ajal võimalik kõiki jäätmekäitlusega seonduvaid aspekte prognoosida ning vastavaid lahendusi välja pakkuda. Kava realiseerimine sõltub lisaks Põlva piirkonnas toimuvatele arengutele ka laiemast üle-eestilisest jäätmekäitluse arengust ja üldisest majandusarengust. Seetõttu tuleb käesolevat kava vaadelda dünaamilise dokumendina, mida tuleb perioodiliselt üle vaadata ja korrigeerida. Jäätmekava on koostatud OÜ Hendrikson & Ko ning Põlva Linnavalitsuse ja Põlva Vallavalitsuse töötajate koostöös, samuti kaasati kava koostamisse Põlvamaa Keskkonnateenistuse spetsialiste. 1. Põlva linna ja valla ülevaade • Üldülevaade Põlva linn ja vald on kujunemas ühtseks Põlva piirkonnaks, lähtudes omavalitsuste paiknemisest, on nad funktsionaalselt tihedalt seotud. Kuna Põlva linna ja valla jäätmekäitlus on suuresti seotud, on ka käesolev jäätmekava koostatud ühisena Põlva linna ja valla (Põlva piirkond) tarbeks. Põlva linn on Põlva maakonna administratiivkeskus. Lähimad regionaalse tähtsusega linnad on Tartu (asub 48 km põhjasuunas) ning Võru (26 km lõunas), pealinn Tallinn jääb 235 km kaugusele. Linna territoorium hõlmab 5,5 ruutkilomeetrit, olles edela-kirde suunas peaaegu 4 km pikkuselt välja venitatud. Põlvat läbivad põhja-lõuna ja ida-lääne suunalised maanteed, mis on olulise tähtsusega maakonna sisesel liikumisel, samuti ka pääsuks magistraalteedele. Põlvas asuv raudteejaam on olulise tähtsusega maakonna ja Kagu-Eesti logistika ja majanduse seisukohast. Põlva vald asub Põlva maakonna keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber maakonnakeskuse Põlva linna, linna ja valda eraldavaks piiriks on ringteed. Põlva vald piirneb Räpina, Veriora, Laheda, Vastse-Kuuste, Mooste, Laheda, Ahja, Kõlleste ja Kanepi valdadega. Põlva valla territooriumi on viimasel ajal kahel korral korrigeeritud (volikogu poolt anti 1999. ja 2000. aastal nõusolekud Põlva järve ja Adiste prügila üleminekuks Põlva linnale). Valla territooriumi pindala on 22 862,6 ha (millest haritavat maad 8804 ha, looduslikku rohumaad 1089 ha, metsamaad 8383 ha). Valda läbivad mitmed kohaliku tähtsusega maanteed ning Tartu–Põlva–Petseri raudteeliin. Hoolimata suuremate maanteede puudumisest on valla teedevõrk tänu soodsale maakonnakeskust ümbritsevale asendile hästi arenenud. Põlva on omapärase morfoloogiaga linn, mille kujunemisel on olnud oluline roll looduslikel tingimustel. Linna vanem osa asub asulat läbivas Ora orus, olles kujunenud sumbkülana kiriku juurde teeristi Kesk tänava ümbrusesse. Asula uuemad osad aga paiknevad ürgoru pervedel ning linna kirde- ja edelaservas. Linna arengu piki edelast kirdesse suunduvat Kesk ja Jaama tänava peatelge on tinginud eelkõige raudtee, mis paiknes algsest asulast 3 km kaugusel kirdes. Linn on tihedalt kokku kasvanud vahetusse lähedusse jäävate Põlva valla suuremate küladega – kirdes Himmastega, kagus Rosmaga, loodes Mammastega. Funktsionaalselt on linn üsna selgelt jaotunud erineva iseloomuga piirkondadeks. Linna kirdeosas, raudtee läheduses paiknevad peamised tööstusalad (Jaama ja Raudtee tänavate vaheline ala, Lao ja Vabriku tänava ümbrus). Osaliselt on elamuid rajatud ka ettevõtete poolt vahetult tööstusrajoonide lähedusse (peamiselt 1960. ja 1970. aastatel asustatud Jaama tänava piirkond), kuid peamiselt jäävad elurajoonid edela- ja idaossa. Ajalooliselt väljakujunenud keskus peamiste ameti-, äri- ja teenindusasutustega asub linna edelapoolses osas, Käisi-Võru-Kesk tänavate piirkonnas. Siiski on kauplusi ja muid teenindusasutusi ka teispool Ora jõge ning seoses võimaliku arendustegevuse koondumisega linna piirile teisele poole raudteed võib eeldada linna kirdeosa olulist elavnemist. Ka linna «väljavenitatud» kuju ja suhteliselt pikad vahemaad tingivad sekundaarkeskuse tekkimise, samuti toetab äri- ja teeninduspindade arengut Himmaste lähedus. Linna kirdeossa on koondunud ka nn tehniline teenindus (tanklad, autoteenindused jne). Põlva valda iseloomustavad tihedad sidemed Põlva linnaga, linn ei ole mitte üksnes maakonnakeskuseks, vaid ka kaubandus- ja teeninduskeskuseks. Lisaks seovad linna ja valda omavahel ka tihedad sidemed sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri osas. Põhilisteks tegevusvaldkondadeks on Põlva vallas läbi aegade kujunenud eelkõige põllumajanduslik tootmine, millele tänapäeval on lisandunud ka puhkemajandus, mis on suures osas koondunud valla põhjaosas asuvasse Taevaskoja piirkonda, ähvardades ületada sealset looduslikku taluvuspiiri. Põlva vallas on 27 küla (neist suuremad on Mammaste, Himmaste, Peri ja Rosma), mis koosnevad peamiselt taludest ja eramutest, suuremates külades segunevad eramud ka korruselamutega. Perspektiivsed elamuehituse piirkonnad on Rosma küla, Mammaste küla ja Põlva linna lähiümbrus. Suuremad suvilate piirkonnad on kujunenud Hatikule ja Taevaskojale. Valla tootmispiirkonnad on välja arendatud endiste majandite tehnokeskuste piirkondadesse Mammastes, Himmastes, Peril. Perspektiivseteks tööstuspiirkondadeks on Mammaste tehnokeskuse piirkond, Himmaste küla ja Põlva raudteejaama ümbrus. • Rahvastik Põlva linn on maakonna suurima rahvaarvuga omavalitsus, kus elas 1. jaanuari 2003. aasta seisuga 6376 inimest, neist mehi 2885 ja naisi 3491. Elanike arv on 1999. aastaga võrrelduna kahanenud 200 inimese võrra, seda eelkõige väljarände tõttu. Sündivuse madalseis oli 2000. aastal, peale seda on sündivus stabiilselt tõusnud ja ületab 60 last aastas, sündide arv on suurem kui surmade arv. Rahvastiku rahvuskoosseisult on Põlva linn homogeenne, eestlasi on elanikest 97 %. Elanikest 1050 elab individuaalelamutes, 114 ridaelamutes ning 5230 korterelamutes. Põlva vald on elanike arvult Põlva linna ühinenud Räpina valla järel maakonnas kolmandal kohal, 2001. a jaanuari seisuga elas vallas 4475 inimest. Elanike tihedus on maakonna valdadest suurim Põlva vallas – 19,6 in/km2. Valla asustusstruktuuri iseloomustab asustuse koondumine Põlva linna lähiümbrusesse, kus paiknevad valla suuremad külad Mammaste (697 elanikku), Himmaste (585), Rosma (427), pisut kaugemale jääb Peri (409). Põlva vald on maakonnas ainuke omavalitsus, kus on elanike arv viimase viie aasta jooksul suurenenud (seda eelkõige positiivse rändesaldo tõttu, iive on negatiivne). Rahvastiku rahvuskoosseisult on Põlva vald homogeenne, eestlasi on elanikest rohkem kui 98%. • Sotsiaalsfäär Põlva linnas osutab meditsiiniteenuseid AS Põlva Haigla. Haiglas on 125 voodikohta, piisav materiaal-tehniline baas ja erialaspetsialistid. Erakorralist meditsiiniabi ööpäevaringselt osutavad erinevate erialade valvearstid, vältimatu abi teenust osutab SA Tartu Kiirabi (2 brigaadi). Haigla baasil on arendatud uusi teenusteliike (noortekabinet, vähihaigete nõustamine jms.), pakutakse hooldus- ja taastusravi. Esmase meditsiiniteenuse pakkumiseks on käivitunud perearstisüsteem. Põlva linnas asub Põlva Päevakeskus, mis pakub tegevust ja sotsiaalteenuseid eakatele inimestele. Päevakeskuses tegutsevad aktiivselt ka puuetega inimeste organisatsioonid. Lastele, kes ei ole suutelised omandama õppeprogramme tava- ega abikoolis, on Põlva linnas Roosi Kool, kus toimub ka ööpäevane hooldus 5 päeva nädalas. Linnas on ka sotsiaalkorterid. Põlva linna haridusasutuste võrk on mitmekesine. Tulenevalt maakonna- ja tõmbekeskuse funktsioonidest pakutakse haridusteenuseid ka lähiümbruse lastele ja noortele. Haridusasutustest on Põlvas: lasteaiad «Lepatriinu» ja «Mesimumm», Põlva Ühisgümnaasium, Põlva Keskkool, Roosi kool, Põlva Spordikool, Põlva Muusikakool, Põlva Kunstikool. Vaba- ja täiendharidust erinevatele sihtrühmadele pakuvad mittetulunduslikud organisatsioonid. Põlva vallas tegutseb sotsiaalhoolekande asutusena Põlva Valla Hooldekodu, lisaks on elanikel piiratud võimalus kasutada Põlva Päevakeskuse kompleksteenust. Vallas on 2 sotsiaalkorterit ning loodud sotsiaaltöötaja vastuvõtukohad küladesse. Lisaks riiklikele toetustele on vallas välja töötatud sotsiaaltoetuste süsteem lastele ja lastega peredele, vanuritele ja puuetega inimestele. Põlva vald võimaldab alus-, alg- ja põhihariduse omandamist. Põlva vallas on 4 kooli ja 1 lasteaed (Mammaste Lasteaed-Algkool, Himmaste Algkool, Johannese kool Rosmal ja Peri Põhikool). Keskharidus on valla lastele kättesaadav Põlva linna keskkoolis ja ühisgümnaasiumis. Väga laia huviringide valikuga on algkoolid, mis annavad lastele huviharidust õppetöö väliselt läbi erinevate huviringide (näiteks näitering jne). Põlva valla lapsed ja noored saavad tasemega huvialahariduse Põlva linna Muusika- ja Kunstikoolist ning Spordikoolist. Põlva valla elanikkonna kultuuritegevus on koondunud külakeskustesse ja Põlva linna kultuuriasutustesse. Valla elanikud võtvad aktiivselt osa piirkonna erinevatest klubilistest ja seltside tegevustest. • Tehniline infrastruktuur Põlva linn jääb suurematest maanteedest eemale, kuid on see-eest mitmete kohaliku tähtsusega teede sõlmkohaks. Põlva linna tänavate kogupikkus on 28,5 km, neist on mustkattega 23,5 km. Linna läbib Tartu–Petseri raudtee. Linna territooriumil asub 20 puurkaevu (millest 10 on erasektori ning 10 AS Põlva Vesi halduses, millest 6 kuulub tamponeerimisele). Peale veetöötlusjaama valmimist hakkab tarbijateni jõudma kvaliteedinõudmistele vastav joogivesi. Tagamaks vee vastavus kvaliteedinõuetele jätkub veetrasside uuendamine koostatud hüdromudeli kohaselt. Enamik veetarbijaid on ühendatud ühiskanalisatsiooniga, kuid on 4 kanaliseerimata suuremat ja mõned väiksemad elamupiirkonnad ning ettevõtluse alad endise Linavabriku ja Maarja-Oja tänavate piirkonnas. Kogu reovee puhastamine toimub linna reoveepuhastis. Linnas on alustatud arengukava alusel sademeeerajatiste ehitamist (valminud 0,8 km sadevee magistraaltorustikku) Põlva linna elamuid ja tööstusettevõtteid köetakse põhiliselt kolme kaugkütte katlamaja abil. Peamise kütusena kasutatakse maagaasi, kuid sõltuvalt hinnapoliitikast kasutatakse maagaasi kõrval ka masuuti, saepuru, puiduhaket ja turvast. Linna individuaalelamu piirkonnad on lokaalküttel. Põlva linna gaasivarustus on eeskujulik. Põlva valla hooldada on 151 km teid ja keskasulate tänavaid, millest 6 km on asfalt- ja 120 km kruuskattega ning 25 km pinnasteid. Valla teede ja tänavate olukord on väga erinev ja vajab järjepidevat hooldust. Valla territooriumil olev ühisveevärk ja kanalisatsioon arendati välja peamiselt aastatel 1960–1990. Käesoleval ajal on enamus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni trassidest, pumplatest ja puhastitest erasektori valduses, vallas veevarustusega tegelev munitsipaalettevõte puudub. Suur hulk valla territooriumil paiknevatest joogivee ja kanalisatsiooni trassidest on amortiseerunud, rekonstrueerimist vajavad kõik reoveepuhastid, joogiveehaaretele on tarvis paigaldada peamiselt raua ärastamiseks puhastusseadmed. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga on valla elanikest osaliselt või terviklikult liidetud ligikaudu 1500 inimest, mis on ligikaudu 35% valla elanikkonnast. Valla suuremad külad on osaliselt kaetud soojavarustuse võimalusega. Himmastes on tsentraalküttelt mindud üle lokaalsetele gaasikatlamajadele. Peril on säilinud tsentraalkatlamaja, mis varustab soojaga Peri Külakeskust ja korterelamuid. Mammastet varustas soojaga Põlva kesklinna katlamaja, kuid käesolevaks ajaks toimub soojavarustus AS Põlva Jõujaama hallata oleva gaasiküttel lokaalkatlamajaga. Põlva vallas on gaasivarustus olemas Himmaste, Mammaste ja Peri asulates. • Ettevõtlus Ettevõtluse kiirem areng maakonnas ja ka Põlva linnas toimus aastatel 1992–1994, kui asutati suurel hulgal ettevõtteid ning maakonda tuli enam välisinvesteeringuid. Ettevõtluse areng on stabiliseerunud, olemasolevad ettevõtted on arenenud ja kasvanud, ettevõtluses märgatavat «teist lainet» ei ole tekkinud. Majanduslikult üldilmelt on Põlva linna näol tegemist funktsionaalse teeninduskeskusega, kuhu on koondunud piirkonna erinevaid teenindus- ja äriettevõtteid. Üldplaneeringus toodud andmetel tegutses 2002.a. Põlva 235-st ettevõttest 70 % teenindussektoris ja 20 % tootmissektoris. Tootmisettevõtetest tegutsetakse enam toiduainete, saematerjali ja puittoodete, farmaatsiatoodete tootmisel, ehitusel jms. Tartu lähedust ei ole suudetud kasutada tootearenduse ja innovatsiooni arendamisel, vähe on kõrgtehnoloogial baseeruvaid ettevõtmisi. Kuigi ekspordi osatähtsus kasvab (suurim eksportöör on AS Põlva Piim) on ettevõtted peamiselt sõltuvad kohalikust turust. Põlva linna suurimad ettevõtted on AS Nycomed Sefa, AS Põlva Piim ja selle baasil loodud ettevõtted, teenindusettevõtetest Põlva Tarbijate Ühistu, AS Põlva Haigla. Põhilisteks tegevusvaldkondadeks on Põlva vallas läbi aegade kujunenud eelkõige põllumajanduslik tootmine ja müük, millele järgneb puidu- ja metsatöötlemine, transportteenused, jaekaubandus ja hulgimüük, samuti ka puhkemajandus (valdavalt valla põhjaosas Taevaskoja piirkonnas). Tegutsevatest ettevõtetest oli valla üldplaneeringu alusel 61 % tegevad primaarsektoris, 22 % sekundaarsektoris ning 56 % tertsiaarsektoris. Ettevõtluse vormilt domineerivad füüsilisest isikust ettevõtjad. Uute ettevõtete registreerimine on jäänud vähemaks, aga olemasolevad ettevõtted on tugevalt laiendanud oma tegevust ning tugevdanud oma konkurentsivõimet. Paljud füüsilisest isikust ettevõtjad on saavutanud oma tegevusega suuremad mahud ning seetõttu on oodata suuremat ümberregistreerumist äriettevõteteks. Suurimateks tööandjateks on töötajate arvult Põlva POÜ ja Peri POÜ. Olulisteks ettevõteteks on veel Miiaste POÜ, Mammaste Metall AS, Kagutrans AS, Mammaste Puit, Vekxmaris OÜ, Palosaar OÜ, Timmo Tallid, Külmsoo Talu, Mäe Talu jm. Põlva linnal ja lähiümbrusel on tänu kaunile ja mitmekesisele maastikule suured eeldused puhkemajanduse arenguks. Suurimaks vaatamisväärsuseks on Eestis ainulaadne Taevaskoja looduskaitseala, mida külastab aastas ligikaudu 55 000 inimest. Põlva linnal on turismimajanduse seisukohalt seni eelkõige teeninduskeskuse roll, pakkudes kõikvõimalikke teenuseid Põlvamaa looduskaunites kohtades aktiivselt aega veetvale puhkajale. Arvestades linna olemasolevat infrastruktuuri, looduskeskkonda ja nendest tulenevaid võimalusi oleks perspektiivsed valdkonnad aktiivse puhkuse, kultuuri- ja spordiürituste ning seminariturismil. Piirkonnas ületab majutusteenuse vajadus tipphooajal pakkumise, puudus on linnavälistest suurematest kompaktsematest majutus-, seminari- ja puhkekohtadest, suur nappus on ka toitlustuskohtadest. • Looduskeskkond Põlva linn ja vald asuvad Lõuna-Eesti keskdevoni lavamaal ning valla kaguosa ulatub ülemdevoni avamusalale. Pinnakattes on valdav erineva paksusega moreen, vähemal määral on jääjärvede setteid. Ehitusgeoloogilised tingimused sõltuvad paljuski ürgorgude reljeefist ning pinnakattest. Valdav osa territooriumist on heade ehitustingimustega, problemaatilised ja detailsemat lähenemist nõuab ürgorgude vahelduva reljeefiga alad, samuti on ebasoodsad tingimused soosetetega aladel. Üldistatult on enamus valla ja linna alast keskmiselt ja nõrgalt kaitstud põhjaveega, kaitsmata põhjaveega alasid ei esine. Reljeefilt on piirkond valdavalt lainjas tasandik, mida läbivad suhteliselt sügavad ürgorud. Kõrgused merepinnast ulatuvad 35 meetrist Ahja jõe orus valla põhjaosas kuni 104 meetrini valla edelapiiril. Omapärase reljeefi ja maastikke moodustavad jõeorgude paljandid (Taevaskojad jt.). Valla pinnavete võrgustiku moodustavad vooluveekogud – jõed, ojad ja kraavid; ning seisuveekogud – järved ja veehoidlad. Jõgedest suurim on Ahja jõgi, mis voolab valla läänepiiril ning teeb ca 10 kilomeetrise looke valla põhjaosas. Teised suuremad jõed on Orajõgi koos lisajõgede – Tänassilma oja ja Peri ojaga, Kooskora oja ning Lutsu jõgi. Kõik valla veed suubuvad Ahja jõkke. Järverikkam on valla idaosa, kus Kooskora oja läbib Lutsu Palojärve, Sanksaare järve ja Viira järve. Teised suuremad järved on Kiisajärv, Kivijärv, Mõisajärv, Pikamäe järv, Uibojärv, Kastijärv ja Mustjärv. Tehisveekogudest on tuntumad Saessaare veehoidla ning Põlva järv. Soid ja rabasid on Põlva vallas suhteliselt vähe. Suuremad neist on Kadaja ja Laudsilla Mammaste piirkonnas, Pragi raba valla edelaosas, Soessaare (Palojärve) soo ja Vahessaare raba Põlva linnast idasuunas, Riha soo valla idapiiril ning Adiste soo valla põhjaosas. Põlva linnas ja vallas on 6 looduskaitseala (Ahja jõe maastikukaitseala, Ihamaru ürgmets, Tilleoru maastikukaitseala, Valgesoo, Peri park ja Intsikurmu park) ning 9 looduskaitsealust üksikobjekti. Piirkonnas on 4 potentsiaalset nn. Natura-ala. 2. Jäätmekava seadusandlik taust 2.1. Jäätmekäitlust reguleeriv seadusandlus Peamiseks õigusaktiks, mis reguleerib Eesti Vabariigis jäätmetega seonduvat, on jäätmeseadus (RTI 1998, 57, 861), mis jõustus 1. detsembril 1998. a ja asendas varasemalt kehtinud Eesti Vabariigi jäätmeseaduse (RT 1992, 21, 296). Riigikogus on vastu võetud uus jäätmeseadus, mis peaks eelnõu kohaselt jõustuma 01.04.2004. a. Olemasoleva jäätmeseaduse põhjaliku muutmise tingis jäätmehoolduse suhteliselt kiire areng Eestis viimastel aastatel ning vajadus viia seadus kooskõlla toimunud ja toimuvate muudatustega Euroopa Liidu jäätmealases seadusandluses. Tabel 1. Kohaliku omavalitsuse (KOV) õigused ja kohustused jäätmehooldusega seonduvas seadusandluses. Õigusakt Kohaliku omavalitsuse ülesanded Jäätmeseadus § 7 lg 5 Jäätmehoolduse planeerimine Annab teavet maakonna ja üleriigilise jäätmekava koostamiseks § 10 Valla ja linna jäätmekava Koostab valla või linna jäätmekava, avalikustab vastavalt KOKS-i § 37 (2) sätestatu kohaselt, võib nõuda ülesande täitmiseks haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt jäätmekava § 14 Korraldatud olmejäätmevedu Korraldab oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmeveo, mis võib hõlmata ka muid jäätmeid § 15 Korraldatud olmejäätmeveoga liitumine Võib anda vabastuse korraldatud olmejäätmeveoga liitumise kohustusest Tabel 1 (järg) § 17 lg 4 ja 5 Jäätmete kogumine Võib kindlaks määrata jäätmete kogumiskohad nende edasitransportimiseks ja edendab liigiti kogumist § 18 lg 2 Jäätmete taaskasutamine Korraldab korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise § 21 KOV jäätmehoolduseeskiri Kehtestab jäätmehoolduseeskirja, mis peab sätestama kogu jäätmealase tegevuse oma haldusterritooriumil § 23 Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise teenustasu Võib kehtestada korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise eest võetava teenustasu ülempiiri § 24 KOV kasuks seatav reaalkoormatis jäätmehoolduse korraldamiseks On õigus nõuda oma haldusterritooriumil asuva kinnisasja omanikult reaalkoormatisena perioodilisi rahalisi makseid vähemalt üks kord aastas § 28 Ohtlike jäätmete käitluse korraldamine lg 3 Korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja üleandmist jäätmekäitlejale § 47 Järelevalve lg 2 Keskkonnainspektsioon ja valla- või linnavalitsus on kohustatud kontrollima jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas § 49 Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine lg 5 Korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul juhul, kui omanik ei täida temale seadusega pandud reostuse likvideerimise kohustust Pakendiseadus § 12 Pakendi ringlussüsteem lg 2 Suunab oma haldusterritooriumil pakendi ringlussüsteemi tegevust, arvestades asjasthuvitatud tootjate ja turustajate ning tarbijate seisukohti Keskkonnajärelevalve seadus § 2 Keskkonnajärelevalve lg 1 Keskkonnaseisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimine, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine § 3 Keskkonnajärelevalve teostajad lg 1 keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus § 6 Omavalitsuslik keskkonnajärelevalve lg 1–4 Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus Keskkonnaministri määrused Määrus nr 34 17.03.1999 JS § 36 rakendamine jäätmeloa andmisel Annab oma seisukoha taotluse suhtes ja edastab taotluse koos seisukohaga 21 päeva jooksul loa andjale; metallijäätmete kogumise jäätmeloa taotlemisel annab õiendi jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu või ruumide omaniku kohta Määrus nr 34 26.06.2001 Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks § 69 lg 2 Võivad esitada seisukoha keskkonnateenistusele prügila sulgemisotsuse kohta Tabelis 2 käsitletakse kohaliku omavalitsuse ülesandeid tulenevalt uue jäätmeseaduse eelnõust, ära on märgitud ka jäätmekava koostamist reguleerivad punktid. Tabel 2. Kohaliku omavalitsuse ülesanded uue jäätmeseaduse kohaselt (Riigikogus vastu võetud 28.01.2004. a) Jäätmeseaduse eelnõu Kohaliku omavalitsuse ülesanded § 12 lg 2 Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid. § 31 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. § 39 Jäätmekava koostamine, jäätmekava sisu. § 42 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamine ja selle sisu täpsustamine § 55 Kohaliku omavalisuse üksuse jäätmekava eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks keskkonnateenistusele ja maavanemale § 56 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku istungi korraldamine § 57-58 Jäätmekava eelnõu avalikustamisel arvamuste avaldamine ja ettepanekute ja vastuväidetega arvestamine ning tulemustest teatamine § 59 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava vastuvõtmine § 65 lg 2 Kohaliku omavalitsuse organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele (välja arvatud tootjavastutuse korral). § 66 lg 2 Kohalik omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. § 66 lg 3 Kohaliku omavalitsuse organ võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitse vajadus. § 66 lg 4 Valla- või linnavolikogu kehtestab määrusega veopiirkonnad, jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sageduse ja aja ja jäätmeveo teenustasu piirmäära. § 67 lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsuste organitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 33) alusel kehtestatud korras. § 67 lg 2 Pakkumiskutse dokumentides määratakse vähemalt järgmised tingimused: veopiirkond, veetavad jäätmeliigid, eeldatavad jäätmekogused, jäätmekäitluskohad, eri- või ainuõiguse kestus, veotingimused (veosagedus, aeg, tehnilised tingimused) ja jäätmeveo teenustasu piirmäär. § 67 lg 3 Veopiirkonnas ei tohi teenindavate elanike arv ületada üldjuhul 10 000. § 67 lg 4 Veopiirkonna määrab kohaliku omavalitsuse organ, lähtudes eeldatavast jäätmekogusest, hoonestusest ning teede- ja tänavate võrgu eripärast. § 69 lg 3 Kohaliku omavalitsuse organ asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. § 69 lg 4 Valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. § 70 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. § 71 lg 1 Jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega. Tabel 2 (järg) Jäätmeseaduse eelnõu Kohaliku omavalitsuse ülesanded § 71 lg 3 Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks maavanemale ja keskkonnateenistusele; tervishoiuteenuste osutaja jäätmete käitlemiskord Tervisekaitseinspektsioonile ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord maakonna Veterinaarkeskusele, mis vajadusel teevad kahe nädala jooksul ettepanekuid eeskirja täiendamiseks. § 79 Kohalik omavalitsus esitab kümne tööpäeva jooksul pärast jäätmeloa taotluse saamist loa andjale oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta. § 117 lg 3 Keskkonnaministril ja keskkonnajärelevalve asutusel on õigus saada toodete valmistajalt või sissevedajalt ning valitsusasutuselt või valla- ja linnavalitsuselt andmeid Eestis valmistatavate või Eestisse sisseveetavate toodete ja nende valmistamisel kasutatavate ainete ning neist tekkivate jäätmete ja nende käitluse kohta. § 128 lg 5 Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida saaste likvideerimise kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul kohaliku omavalitsuse üksus asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. § 128 lg 6 Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab poole jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest kohaliku omavalitsuse üksus. § 129 Saastetasu seaduse muutmine – olmejäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75 % ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 % ulatuses riigieelarvesse. § 133 lg 1 Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 1. jaanuar 2005. § 133 lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksusele, mille haldusterritooriumil elab vähem kui 1500 inimest korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus laiene. Jäätmeseaduse eelnõus on rõhku pandud korraldatud olmejäätmeveo korraldamise kohustusele tiheasustusaladel. Samas on ka korraldatud olmejäätmeveo kohustusest vabastamine seotud kohalikule omavalitsusele esitatava tekitaja poolse aruandlusega, millest tulenevalt on ikkagi kogu haldusterritooriumil asuv elanikkond haaratud kogumissüsteemiga. Eelnimetatud regulatsiooni täpsustamise ja karmistamise tingis asjaolu, et suure osa elanikkonna, eriti individuaalelamute piirkonnas, jäätmete tekke ja ka käitluse kohta puuduvad igasugused andmed. Sellistel puhkudel on võimalus jäätmete mittenõuetekohaseks käitluseks, nt metsaaluste risustamine, aga samuti ka kasutades konteinereid, mille eest maksab keegi teine isik. Lisaks on eelnõus välja toodud sanktsioonina korraldatud olmejäätmeveo korraldamata jätmisel, kuigi kohustus oli jäätmetest põhjustatud saaste likvideerimise kulutuste osaline tasumine omavalitsuse poolt. Tabel 3. Kohaliku omavalitsuse ülesanded pakendiseaduse eelnõu kohaselt Pakendiseaduse eelnõu Kohaliku omavalitsuse ülesanded § 17. Kohaliku omavalitsuse organi kohustused ... lg 1 Kohaliku omavalisuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmeseaduse alusel kehtestatavas kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas. § 17. Kohaliku omavalitsuse organi kohustused ... lg 2 Jäätmeseaduse kohases kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid Välja töötamisel on ka uus Pakendiseadus, mille eelnõu kohaselt on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise kohustus pakendiettevõtjail (käesolevas töös kasutati 10.02.2004 keskkonnaministeeriumi kodulehel olevat eelnõud). Kohaliku omavalitsusel on eelkõige koordineeriv roll. Tabelis 3 on esitatud Pakendiseaduse eelnõus toodud kohaliku omavalitsuse kohustused. 2.2. Omavalitsuste seadusandlus Üleriigilist seadusandlust täpsustavad kohaliku omavalitsuse õigusaktid, mille hulgast on jäätmekäitluse korraldamise aspektist olulisemad jäätmehoolduseeskirjad, jäätmekäitlust reguleerivad ka heakorraeeskirjad, ehitus- ja lammutustööde kord, reovee käitlusega seonduvad dokumendid (nt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava). Põlva linna jäätmehoolduseeskiri kinnitati Põlva Linnavolikogu 6. jaanuari 2000. a määrusega nr 5 «Põlva linna jäätmehoolduseeskirja kinnitamine», milles on sätestatud jäätmete kogumise, veo, taaskasutuse ja kõrvaldamise korraldused ning nendega seotud tehnilised nõuded, samuti ka jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise ja vähendamise meetmed. Põlva linna heakorraeeskiri on kinnitatud Põlva Linnavolikogu 02.11.2000. a määrusega nr 31 «Põlva linna heakorraeeskirja kinnitamine». Heakorraeeskirjaga on sätestatud nii avalikult kasutatavate alade kui kinnistute heakorra tagamiseks vajalikud nõuded ja kohustused, mis on otsesemalt või kaudsemalt seonduvad ka jäätmealase tegevusega (sh üldkasutatavate prüginõude ja -konteinerite kasutus, prügi regulaarse äraveo nõue, nõuded prügikastide paigutusele ning korrashoiule, nõuded prügi laadimisel ja vedamisel mahapudenenud prügi koristamisele). Põlva linnas toimub maa-alade planeerimine ja ehitamine vastavalt Põlva Linnavolikogu 6. veebruari 2003. a määrusele nr 4 «Põlva linna ehitusmäärus». Linna ehitusmääruses sätestatus on jäätmekäitluse seisukohast olulisem punkt 8, milles on näidatud ära ehitiste projekteerimistingimuste andmine ning projekteerimistingimuste sisu, mille hulgas on ka ehitusjäätmete käitlemise täpsustamine. Seega on linnavalitsusel projekteerimistingimuste andmisel võimalik suunata ehitusjäätmete käitlust soovitud suunas (n sorteerimine, taaskasutamine, vastav ladestamine). Pinnase kui ehitusjäätme käitlus on reguleeritud Põlva Linnavolikogu 1. veebruari 2001. a määrusega nr 7 «Põlva linna kaevetööde eeskiri», mille punkt 20 järgi tuleb kaeviku täitmiseks kõlbmatud materjalid ja pinnas kohe vedada selleks eraldatud täitepinnase mahapaneku kohta. Põlva linna veevarustuse ja kanalisatsiooni arengusuunad on pandud paika Põlva Linnavolikogu 3. mai 2001. a määrusega nr 11 «Põlva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2001–2012. a kinnitamine». Antud arengukavas praktiliselt ei ole käsitletud reovee puhastamisel muda käitlemist ning selle võimalikke arengusuundi. Reoveemuda puhul on seaduse mõistes tegemist jäätmetega, kuid selle käitluse põhisuundadega arvestamine oleks olnud siiski vajalik ka reoveepuhasti tuleviku ning investeeringute vajaduse hindamisel. Põlva valla jäätmehoolduseeskiri kinnitati Põlva Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrusega nr 6. Valla jäätmehoolduseeskiri reguleerib valla territooriumil jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamisega seotud tehnilisi nõudeid ja jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmeid. Põlva valla heakorraeeskiri on kehtestatud Põlva Vallavolikogu 27. veebruari 2003. a määrusega nr 19 «Heakorra- ja kaevetööde eeskirja kehtestamine». Nimetatud eeskirjas on toodud eelkõige üldise heakorra tagamiseks vajalikud nõuded, kuid on leidnud käsitlust ka jäätmekäitlusega seonduv (n nõue jäätmeveol läbi tiheasustusega alade kasutada kinnist veoviisi, keeld olmeprügi ja jääkainete paigutamisele selleks mitte ettenähtud kohtadesse, toksiliste ainete ja nende jäätmete prügimäele vedamise keeld, keeld aedade väetamiseks fekaalide kasutamisel eelneva kompostimiseta, kohustus rajada ja hoida korras prügikonteinerite hoiukohad ja nende juurdepääsuteed). 2.3. Keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava Keskkonnastrateegia ja Keskkonnategevuskava on olulisimad üleriiklikud keskkonnakorraldust mõjutavad dokumendid. Keskkonnastrateegia põhiprintsiibid on säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, ettevaatlikkus otsuste tegemisel, keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondadega ja loodusvarade kasutamisega, keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel saastaja/tarbija maksab. Lähiajal toimub Eesti Keskkonnastrateegia uuendamine. Eesti Keskkonnastrateegias on esitatud jäätmekäitluse korrastamise praktiliste lahendite pingerida: • jäätmetekke vältimine; • tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; • jäätmete taaskasutamise laiendamine: – otseses ringluses (korduskasutamine); – materjaliringluses; – bioloogilistes protsessides (kompostimine); – energiakasutuses (jäätmete põletamine energia tootmiseks); • keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus; • jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Eesti keskkonnastrateegial on samad eesmärgid Euroopa Liidu keskkonnaalaste tegevuskavadega ja «Ühtsel jäätmekäitlusstrateegial» /SEC (89)934/: • tootmises ja jäätmekäitluses jäätmetekke ennetamine, jäätmete koguse vähendamine; • parima võimaliku tehnika kasutamine; • jäätmete taaskasutamisel nendes sisalduva materjali kasutamise eelistamine energiakasutusele; • jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogia ja keskkonnakaitse sobivas jäätmekäitluskohas. Strateegia alusel töötatakse välja konkreetsemad tegevused ja fikseeritakse need perioodiliselt koostatavas Eesti Keskkonnategevuskavas. Värskeim tegevuskava koostati aastateks 2001–2003 ja see kinnitati Vabariigi Valitsuse istungil 5. juunil 2001. aastal. Olulisemateks otseselt Põlva linna ja valla jäätmekäitlust puudutavateks ehituslikeks tegevusteks on planeeritud: • Kagu- ja Lõuna-Eesti piirkondliku tavajäätmete prügila rajamine • Vanade keskkonnaohtlike väikeprügilate sulgemine • Lõuna-Eesti (Tartu) piirkondliku ohtlike jäätmete kogumiskeskuse arendamine. • Jäätmejaamade rajamine (taaskasutatavate) jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks (vastavalt maakondlikele jäätmekavadele 15 tk Eestis). • Kompostimisväljakute rajamine (vastavalt maakondlikele jäätmekavadele) • Loomade matmispaikade sulgemine • Taaskasutatavate materjalide kogumispunktide rajamine (vastavalt maakondade/ omavalitsuste jäätmekavadele) Keskkonnategevuskavas ettenähtud tegevused on osaliselt ellu viidud, osad tegevused on elluviimisel ning osad on lükatud edasi. Kuna praegune tegevuskava käsitleb ajavahemikku 2001–2003, on alustatud lähituleviku tarbeks uue tegevuskava koostamisega. 2.4. Üleriigiline ja maakondlik jäätmekava Üleriigiline jäätmekava on kiidetud heaks Riigikogu 04.12.2002. a otsusega «Üleriigilise jäätmekava heakskiitmine». Üleriigiline jäätmekava on aluseks maakondade ja omavalitsuste jäätmekavade koostamiseks, selle koostamise eesmärgiks on jäätmehoolduse korrastamine kompleksse, keskkonnaohutu, paindliku, institutsionaalselt tagatud ja majanduslikult põhjendatud jäätmekäitluse korraldamise kaudu. Üle-Eestilises kontekstis on Põlva linna ja valla jäätmeteke marginaalse tähtsusega, seetõttu on antud piirkonda üleriigilises jäätmekavas puudutatud võrdlemisi põgusalt. Loomulikult kehtivad ka Põlva linna ja valla kohta üleriigilises jäätmekavas erinevate jäätmeliikide käitluseks kavandatavad abinõud ja suundumused. Vastavalt üleriigilisele jäätmekavale jääb vaadeldav piirkond rajatava Kagu-Eesti regionaalprügila teeninduspiirkonda. Piirkonnas olev Adiste prügila on määratletud kui tugiprügila, mis tegutseb jäätmete ladestuspaigana seni, kuni valmib regionaalprügila. Tugiprügilasse suunatakse ka ümbruskonna jäätmed, mis seni veeti väikeprügilatesse. Väikeprügilad suletakse maakonna jäätmekavaga paika pandud ajakava alusel. Peale Adiste prügila sulgemist (või sulgemise ajal) tuleb Põlvasse rajada jäätmejaam, milles toimub sõltuvalt ülesannetest jäätmete ümberlaadimine, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumine ja esialgne töötlemine, biolagunevate jäätmete kompostimine vmt. Jäätmejaamad oleks kasulik paigaldada tugiprügilate lähedusse. Prügilate sulgemisel tuleb arvestada nende ümberkujundamise võimalust kompostimisjaamaks. Põlva piirkond jääb arendatava Tartu ohtlike jäätmete kogumiskeskuse teeninduspiirkonda. Jäätmehoolduse korraldamise poolelt on välja pakutud piirkondlike jäätmehoolduskeskuste moodustamine omavalitsuste poolt. Piirkondlike jäätmehoolduskeskuste loomise üheks põhjuseks on asjaolu, et jäätmete käitlemine on omavalitsuste ja maakonna piire ületav tegevus. Jäätmehoolduskeskuse funktsioonid oleksid üleriigilise jäätmekava alusel järgmised: teeninduspiirkonnas jäätmekäitluse korraldamine; jäätmete vähendamise ja taaskasutamise programmide arendamine, teostamine, toetamine ja edendamine; optimaalse jäätmekäitlushinna kujundamine; arendustöö ja propaganda; konkursside korraldamine nii jäätmeveoettevõtete vahel, kui ka jäätmete taaskasutamise alal, seda kas jäätmeveopiirkonnas või selle osades; andmebaaside pidamine. Kuna jäätmekäitlus on omavalitsuste piire ületav tegevus, on jäätmekavas konstateeritud jäätmealase reaalkoormatise lauskehtestamise vajadust. Põlvamaa jäätmekava valmis 2001. aastal (koostaja AS Maves), seoses üleriigilise jäätmekava vastuvõtmisega koostati 2002. aastal uus maakonna jäätmekava (koostaja Kobras AS). Maakonna jäätmekavaga on toodud täpsemad ülesanded ja meetmed jäätmemajanduse paremaks korraldamiseks ning Keskkonnastrateegias, Keskkonnategevuskavas ja üleriigilises jäätmekavas toodud eesmärkide täitmiseks. Põlvamaa jäätmekavas on otseselt Põlva linna ja vallaga seonduvad järgmised ülesanded ja seisukohad: • Taaskasutada tekkivatest olmejäätmetest (koos pakendiga) 30%; • Igas omavalitsuses peab olema vähemalt üks jäätmekogumisjaam, kus jäätmetekitaja saab üle anda liigiti kogutud jäätmed, vajadusel ning nõudmisel tuleb jäätmekogumisjaamade võrgustikku laiendada; • Biolagunevate jäätmete kompostimisplatside optimaalne arv ja asukohad määrata kohaliku omavalitsuse jäätmekavas ja ühisveevärgi arengukavas (biojäätmete eraldi kogumine ja nende kompostimine omavalitsuskesksetel kompostimisplatsidel, aia- ja puidujäätmete kompostimine eraldi teistest biojäätmetest); • Peab olema loodud võimalus vanarehvide üleandmiseks. Seni kuni ei ole välja töötatud vanarehvide töötlemise skeemi, tuleb luua võimalused rehvide ajutiseks ladustamiseks prügila territooriumil või mujal selleks ette nähtud kohas; • Pakendijäätmete kogumissüsteemid tuleb välja arendada eelkõige suuremates asulates ning neid ümbritsevates piirkondades; • Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumiseks tuleb igasse omavalitsusse paigutada vähemalt üks keskkonnanõuetele vastav konteiner. Arendada ohtlike jäätmete kogumist asutuste ja bensiinijaamade baasil. Korraldada omavalitsuse territooriumil vähemalt 1 kord aastas ohtlike jäätmete kogumisringe, kus võetakse vastu ka suuremõõtmelisi jäätmeid; • Kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumine ja vedu; • Aladel, mis jäävad välja korraldatud jäätmeveo piirkonnas, lahendatakse jäätmekäitlus jäätmekogumisjaamade, jäätmekogumispunktide ja/või jäätmetekitaja ja jäätmevedaja vahelise lepinguga; • Eraldi kogutud jäätmete üleandmiseks rajatakse omavalitsustesse jäätmekogumisjaamad, kogutud jäätmete edasine käitlemine toimub järgnevalt: eraldi kogutud kompostitavad jäätmed toimetatakse kompostimisväljakutele, taaskasutatavad jäätmed suunatakse teisese toorme tarbijale või kokkuostjale, ohtlikud jäätmed suunatakse vastavale käitlejale, segaolmejäätmed suunatakse jäätmekeskusse; • Piirkonda teenindavaks prügilaks saab Kagu-Eesti regionaalprügila; • Põlvamaal töötab kuni Kagu-Eesti regionaalprügila valmimiseni Adiste prügila, mis võtab vastu maakonna kesk- ja idaosa jäätmed, Adiste prügilasse ladestatakse vaid Põlva maakonnast kogutud jäätmed; • Lähitulevikus ei ole Põlvamaale planeeritud rajada ei ohtlike ega olmejäätmete põletustehaseid. 3. Põlva linna ja valla jäätmehoolduse iseloomustus Omavalitsuste tasandil reguleerivad jäätmekäitlust lisaks üleriigilisele seadusandlusele järgmised dokumendid: • Omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjad; • Jäätmeload. Nii Põlva linnal kui vallal on kehtivad omavalitsuse määrustega kinnitatud jäätmehoolduseeskirjad (vt. punkt 2.2). Seisuga 31.12.2003. a oli jäätmeluba jäätmete tekitamiseks ja kohapealseks käitlemiseks viiel Põlva linnas ja vallas tegutseval ettevõttel (tabel 4). Lisaks neile tegutseb 9 jäätmeluba omavat ettevõtet, kes tegelevad teiste poolt tekitatud jäätmete käitlemisega. Käesoleva jäätmekava koostamisel on peamiste algandmetena kasutatud piirkonna jäätmetekitajate ja -käitlejate poolt Põlvamaa Keskkonnateenistusele esitatud 2001. ja 2002. aasta jäätmekäitluse statistilist aruandlust. Töö koostamisel praktiliselt ei kasutatud varasemate aastate aruandlust, kuna alates 2001. aastast toimub jäätmearuandlus eelneva ajaga võrreldes uuel õiguslikul alusel põhineva uue vormi kohaselt. Uuel aruandlussüsteemil on eelnevaga võrreldes mitmeid eeliseid (põhimõtteliselt on võimalik vältida aruannete töötlemisel erinevate jäätmete «topeltarvestust», eristada jäätmete vaheladustamist, registreerida ettevõtete poolt kogutud jäätmete kogust ka erinevates omavalitsustes). Tabel 4. Põlva piirkonnas tegutsevad jäätmeluba omavad ettevõtted Ettevõte Tegevusala Jäätmekäitluskoht (asukoht) A.L.M. Kotton OÜ Ehitus-lammutusjäätmete ja olmejäätmete kogumine ja vedu Põlvamaa (Toila vald) Ain Ankro FIE Auto-kaubavedu (septikusetete kogumine ja vedu) Põlvamaa (Põlva) Cleanaway Tartu AS Tavajäätmete kogumine ja vedu Põlvamaa (Tartu) Epler&Lorenz AS Ohtlike jäätmete kogumine ja vedu Põlvamaa (Tartu) Hinber OÜ Kinnistilahuste kogumine Põlvamaa (Tartu) Smead Eesti AS Paberi ja papi taaskasutamine Energia 10, Põlva Paako Puit AS Lauamaterjali jmt saagimine Himmaste, Põlva vald Peri Põllumajanduslik OÜ Põllumajandus Peri, Põlva vald Periko Tehnik OÜ Masinahooldus ja remont Peri, Põlva vald Põlva Heakord AS Tavajäätmete ladestamine Adiste prügila Tavajäätmete kogumine ja vedu Põlvamaa Põlva Piim AS Piimatoodete tootmine Jaama 20, Põlva Põlva Reoveepuhasti AS Reoveekäitlus Mammaste tee 4, Põlva Ragn-Sells Eesti AS Tavajäätmete kogumine ja vedu Põlvamaa (Tallinn) Tomas Kokk FIE Vanametalli kokkuost Himmaste, Põlva vald Algandmete töötlemisel on suureks probleemiks jäätmearuandluse täitmine väheste ettevõtete poolt. Vastavalt jäätmeseadusele peavad jäätmearuandluse esitama kõik jäätmeluba omavad isikud, isikud kes jäätmeid kõrvaldavad, taaskasutavad, koguvad ja veavad ohtlikke jäätmeid, koguvad ja veavad teiste poolt tekitatud metallijäätmeid ning veavad tavajäätmeid teenustööna (kuid ei oma jäätmeluba), isikud, kes korraldavad jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel (vahendajad) ning ohtlike jäätmete tekitajad (välja arvatud kodumajapidamised). 2001. aastal esitas Põlva linnas ja vallas tegutsevatest ettevõtetest jäätmearuande üksnes vastavalt 5 ja 15 ettevõtet, 2002. aastal – vastavalt 7 ja 13 ettevõtet. Märkimisväärne osa jäätmetekitajatest või käitlejatest ei ole aga aruandeid esitanud. Suureks probleemiks on ka esitatud aruannete ebakorrektne täitmine. Esitatud aruandeid analüüsides võib eeldada, et jäätmekäitlejate poolt ei kasutata korrektselt jäätmete identifitseerimiskoode, jäätmed deklareeritakse valdavalt segaolmejäätmetena. Näiteks ei ole ükski piirkonnas tegutsev oluline jäätmekäitleja (jäätmevedaja, taaskasutaja, ladestaja) aruannete kohaselt võtnud tekitajalt vastu ehitus- ja lammutusjäätmeid. Ka on kasutatud erinevatel aastatel eeldatavalt sarnaste jäätmete deklareerimisel erinevaid koode. Esineb olukordi, kus jäätmetekitajate poolt koostatud jäätmearuandluses märgitud jäätmete kogus ei vasta käitleja poolt antud ettevõttelt vastu võetud jäätmete kogusele. Jäätmekogujate aruandluses figureerivad märkimisväärsed väiketekitajalt vastu võetavad segaolmejäätmete kogused, mida ei ole tekitaja asukoha omavalitsusega seotud. 2001. a jäätmearuannetes ei ole märgitud isikuid, kellelt on jäätmed saadud, ka 2002. a jäätmearuannetes esineb määratlemata isikuid, kes jäätmeid üle annavad. Oluliseks probleemiks on ka erinevad metoodikad, mida kasutatakse jäätmete mahu teisendamisel massiühikutesse. Lähtudes eeltoodud puudustest on jäätmekava koostamiseks kasutatavad algandmed vägagi puudulikud, selle tõttu on raske hinnata ka praegusel ajal tekkivaid jäätmete koguseid ning anda korralikke jäätmekoguste tulevikuprognoose. 2001. aastal viidi Põlvamaal läbi elanikkonna jäätmealane küsitlus (R. Kalle, 2002). Põlva linna elanike poolt tagastati 56 küsitluslehte (valdav enamus vastajatest elas korruselamutes) ning Põlva valla elanike poolt 38 lehte (ligikaudu pooled vastajatest elasid korruselamutes). Arvestades vastanute pereliikmete hulgaga, hõlmas küsimustik ca 3,5% piirkonna elanikkonnast. Lähtudes võrdlemisi väikesest valimist ei saa antud küsitluse tulemuste alusel teha kaugeleulatuvaid järeldusi, kuid teatava ülevaate elanikkonna jäätmealasest käitumisest see siiski annab. Piirkonnas on maakonna keskmisega võrreldes võrdlemisi suur hulk elanikkonnast sõlminud lepingu jäätmete äraveoks (vastavalt linnas 80% ja vallas 68% vastanuist). Väga suur erinevus tekib siin aga vastanute elukohta arvestades – nii on valla korruselamute elanikel valdaval osal sõlmitud jäätmeveo leping, kuid eramute puhul jäätmeveo leping valdavalt puudub (leping on olemas üksnes 15% eramutest). Peamiseks jäätmeveo lepingu puudumise põhjuseks on jäätmete omaveo korraldamine. Suurem osa vastanutest sorteerib tekkivaid jäätmeid, peamiselt sorteeritakse jäätmetest välja klaasijäätmed. Ligikaudu kolmandik Põlva linna vastanuist sorteerib jäätmetest välja ka paberi, puidu ning metalli, Põlva valla vastanute hulgas tegeleb nimetatud jäätmete väljasorteerimisega mõnevõrra suurem hulk vastanuist (see tuleneb eelkõige eramute omanike poolt korraldatavast sorteerimisest, rohkem kui pooled eramute elanikud sorteerivad kohapeal nii klaasi, paberit, puitu, metalli kui ka kompostimaterjali). Taaskasutatavaid jäätmeid oleks äraandmise võimalusel nõus sorteerima ca 80% vastanuist. Ohtlike jäätmete olemusest ollakse hästi teadlik, kuid lähima kogumispunkti asukohta teatakse ligikaudu pooltel juhtudel ning ohtlikke jäätmeid on eraldi ära viinud üksnes iga kolmas vastanu (kusjuures eramute elanikud on olnud selles suhtes aktiivsemad). Tulevikus on valdav enamus vastanuist (rohkem kui 90%) nõus ohtlikke jäätmeid eraldi ära viima. 3.1. Tekkivad jäätmete kogused ja nende käitlemine Arvestades Põlva linna ja valla ettevõtluse struktuuriga, saab tekkivaid jäätmeid jagada järgmiselt: • kõigis inimtegevuse valdkondades tekkivad jäätmed; – kodumajapidamistes tekkivad olmejäätmed; – ettevõtetes, asutustes jm tekkivad olmejäätmetega sarnased jäätmed; – pakendijäätmed; – ehitus- ja lammutusjäätmed; • põllumajandusjäätmed; • metsa- ja puidutööstuse jäätmed; • muud jäätmed, mis sõltuvad ettevõtte profiilist. Ohtlikke jäätmeid tekib nii tootmises kui kogumajapidamistes. Põhilisteks ohtlike jäätmete liikideks on akud, elavhõbedalambid, kasutatud õlid, värvide-lakkide jäägid, tervishoiuasutuste spetsiifilised jäätmed jmt. Tähelepanu tuleb pöörata ka vanasõidukitele ning elektroonikajäätmetele, mis võivad sisaldada erinevaid ohtlikke aineid. Jäätmekäitlus on omavalitsuse ja maakonna piire ületav tegevus, st ühe omavalitsuse territooriumil tekitatavaid jäätmeid enamasti ei käidelda üksnes antud omavalitsuse piires. Väga selgelt väljendub omavalitsuse piire ületav jäätmekäitlus Põlva piirkonnas, kuna siin asub ainus piirkonna veel töötav prügila (Adiste prügila), kuhu ladestatakse ka väljaspool vaadeldavat piirkonda kogutud jäätmed. Seetõttu on Põlva linnas ja vallas tekkivate jäätmete kogus väiksem kui on Adiste prügilasse ladestatavate jäätmete kogus. Selle alusel on Põlva linna ja valla jäätmekava koostamisel väga oluline arvestada mitte üksnes kohapeal tekkivate jäätmete voogudega, vaid ka lähipiirkonnas tekkivate jäätmete kogustega. Riikliku jäätmestatistika alusel tekkis Põlva linnas 2001./2002. aastal: • Olmejäätmed (koodid 20 .. ..)* – 2033 / 2236 t • Puidujäätmed (koodid 03 .. ..) – 1330 / 1515 t • Eraldi kogutud pakendijäätmed (koodid 15 .. ..) – 405 / 285 t • Ehitus-ja lammutusjäätmed (koodid 17 .. ..)** – 88 / 794 t • Reovee käitlemise jäägid (koodid 19 .. .. ja 20 03 04) – 5894 / 8002 t • Ohtlikud jäätmed – 11 / 17 t • Muud jäätmed – 93 / 26 t Riikliku jäätmestatistika alusel tekkis Põlva vallas 2001 / 2002. aastal: • Olmejäätmed (koodid 20 .. ..) – 172 / 178 t • Taimsete ja loomsete kudede jäätmed (koodid 02 01 ..) – 57 / 48 t • Loomaväljaheited (kood 02 01 06) – 0 / 39 600 t • Puidujäätmed (03 .. ..) – 830 / 722 t • Ohtlikud jäätmed – 8 / 7 t • Muud jäätmed – 7 / 54 t * Välja arvatud septikusetted ** Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka on arvatud ka osa metallijäätmed Mitmete jäätmeliikide osas on statistilised andmed väheusaldusväärsed. Eriti kehtib see segaolmejäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, vanarehvide jm. osas, kus toimub jäätmete segunemine, nende ebaõige deklareerimine. Statistiliste andmete vähest usaldusväärsust põhjustab ka valdavalt toimuv jäätmete mahuline hindamine ja jäätmete koguse teisendamine massiühikuteks. 3.1.1. Segaolmejäätmed Jäätmestatistika järgi tekkis (koguti) 2001. aastal Põlva linnas ja vallas kokku 2205 t olmejäätmeid, 2002. aastal tekkis olmejäätmeid 10% rohkem – 2414 t (tabel 5). Tabelis toodud olmejäätmetest peamise osa moodustavad segaolmejäätmed (jäätmekoodiga 20 03 01), eraldi kogutud ja vastavalt klassifitseeritud olmejäätmeid koguti minimaalselt. Tabel 5. Käitlejate poolt kogutud segaolmejäätmed (jäätmed koodiga 20 .. .., ettevõtete jäätmearuandlus) Omavalitsus 2001 2002 Sega- olme- jäätmed, (t) Sh pakend, (t) Sega- olme- jäätmed, (t) Sh ette- võtetelt, (t)* Sh kodu- maja- pidamised, (t) Sh pakend, (t) Teke tonni elaniku kohta Põlva linn 2033 12 2236 987 1249 72** 0,35 Põlva vald 172 6 178 85 93 6 0,04 Kokku 2205 18 2414 1072 1342 78 0,29 * Ettevõtetelt kogutud segaolmejäätmete koguses sisalduvad osaliselt ka otse elanikkonnalt kogutavad jäätmed (n. korteriühistud). ** Tegemist on ettevõtluses tekkinud paber- ja papp-pakendiga (koodiga 15 01 01), mida käitleja klassifitseerib olmejäätmetena (koodiga 20 01 01). Tabelis 5 toodud koguste leidmisel on jäetud arvestusest välja puhastusseadmetesse suunatavad septikusetted ning ettevõtluses tekkinud pakendijäätmed (koodidega 15 .. ..). Samuti on arvestusest jäetud välja metallijäätmed, mida kogutakse peamiselt ettevõtetest, kuid registreeriti 2002. aastal olmejäätmetena (2001. aastal registreeriti metallikokkuostus kogutud metallijäätmed ehitus- ja lammutusjäätmetena). Jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtete jäätmearuandlustes on toodud lisaks määratud asukohaga jäätmetekitajatele ka määratlemata väikeettevõtted ning kodumajapidamised, millistelt kogutud jäätmekoguseid ei ole võimalik siduda konkreetse omavalitsusega. Tulevikus, kui jäätmete päritolukoha omavalitsused peaksid saama 75% saastetasust olmejäätmete keskkonda viimise eest, võib taoline määratlematus tekitada segaseid olukordi. Määratlemata jäätmetekitajatelt kogutav segaolmejäätmete kogus oli 2002. aastal 326 t. Üleriigilise jäätmekava kohaselt koguti Põlvamaal olmejäätmeid 204 kg elaniku kohta aastas (lähtudes 2000. aasta andmetest), Põlvamaa jäätmekava kohaselt tekkis (eeldatavasti on mõeldud kogutud jäätmete hulka) maakonnas segaolmejäätmeid 158,1 kg elaniku kohta aastas. Nimetatud jäätmemajanduse arengudokumentides ei ole leitud reaalselt tekkivate olmejäätmete koguseid. Vastavalt Põlvamaa jäätmeuuringule (R. Kalle, 2002) oli küsimustikule vastanutest sõlminud jäätmeveo lepingu Põlva linnas ca 80% ning Põlva vallas 68% majapidamistest, lisaks toimub ka teatav olmejäätmete kohapealne taaskasutus ja kõrvaldamine, seega ei kajasta ettevõtete poolt kogutud olmejäätmete kogus reaalselt piirkonnas tekkinud olmejäätmete kogust. Tihtipeale märgitakse segaolmejäätmeteks ka muid jäätmeliike (näiteks ehitus-lammutusjäätmed, haiglajäätmed, põllumajandusjäätmed), mida oleks korrektne käsitleda eraldi ning mis seetõttu kunstlikult suurendavad tekkivate olmejäätmete kogust. AS-i Maves poolt koostatud Põlvamaa jäätmekava projektis on olmejäätmete tekke arvutuslikuks koguseks võetud Põlva ja Räpina linnade puhul 0,3 tonni inimese kohta aastas ning valdade puhul 0,2 tonni inimese kohta aastas. Antud arvestuse kohaselt tekib Põlva linnas ca 1900 tonni olmejäätmeid ning Põlva vallas ca 900 tonni olmejäätmeid aastas, vaadeldavas piirkonnas seega kokku ca 2800 tonni aastas (tabel 6). Tabel 6. Olmejäätmete arvutuslik teke Põlva linnas ja vallas AS-i Maves poolt koostatud Põlvamaa jäätmekava projektialusel Omavalitsus Asula Rahvaarv Tekkiv olmejäätmete kogus (t/a) Põlva linn Põlva 6376 ~1900 Põlva vald Kokku 4475 ~900 Sh Mammaste 697 ~140 Sh Himmaste 585 ~120 Sh Peri 409 ~80 Sh Rosma 427 ~85 Kokku 10851 ~2800 Põlva piirkonnas on olmejäätmete tekke jaotumine ebaühtlane. Põlvas ja selle lähiümbruses tekib ca 80% kogu Põlva piirkonna olmejäätmetest. Üldjuhul peaks olema jäätmekäitlusettevõtete poolt käideldavate jäätmete kogus väiksem kui piirkonnas vastavaid jäätmeid reaalselt tekib. See tuleneb asjaolust, et osa jäätmeid taaskasutatakse ja kõrvaldatakse kohapeal, teatav osa käideldakse ka illegaalselt. Põlva linna puhul käitlejate poolt kogutav jäätmete kogus mõnevõrra ületab arvestuslikult tekkivat kogust. Antud juhul on tekkiv erinevus eeldatavasti tingitud olmejäätmete käitlemise halvast korraldusest tulenevast asjaolust, et segaolmejäätmetena käideldakse ka mitmeid muid jäätmeliike (eelkõige ehitus- ja lammutusjäätmeid ning ka mitmesuguseid tööstuses tekkivaid jäätmeid). Erinevus Põlva vallas arvutuslikult tekkivate ning ettevõtjate poolt kogutavate jäätmete koguste vahel on ligikaudu 5 korda. Kirjeldatud olukord on tingitud eelkõige hajaasustusest tulenevast raskustest olmejäätmete kogumises – elanikkonna tihedus on väike, mistõttu oleksid jäätmete veoks tehtavad kulutused liialt suured. Märkimisväärne erinevus tuleneb ka olmejäätmete kohapealsetest taaskasutus- ja kõrvaldamisvõimalustest – võimalusest näiteks jäätmeid põletada või komposteerida. • Segaolmejäätmete koostis Koostiselt on olmejäätmed heterogeensed, nende koostis sõltub nii tekkekohast kui ka ajast. Olmejäätmete koostis sõltub tarbimise struktuurist, eluaseme iseloomust ja võimalusest kohapeal jäätmeid sorteerida ja käidelda. Olulisel määral erineb suuremates linnades ja maapiirkondades tekkivate olmejäätmete koostis (väiksemates asulates ja maapiirkondades on võimalused biolagunevate jäätmete eraldamiseks ja kompostimiseks ning põletamiseks). Olmejäätmete koostis sõltub ka aastaajast, näiteks sügiseti on olmejäätmetes biolagunevate jäätmete osakaal suurem. Olmejäätmete koostise teadmine on oluline mitmest aspektist. Oluline on arvestada keskkonnaministri 26. juuli 2001. a määruses nr 34 «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» toodud prügilasse ladustatavate biolagunevate jäätmete piirmääradega (maksimaalne biolagunevate jäätmete osakaal ladestatavates olmejäätmetes). Teisalt annab olmejäätmete koostise teadmine ülevaate piirkonnas tekkivate olmejäätmete taaskasutuspotentsiaalist. Põlvamaal ei ole läbi viidud olmejäätmete koostise põhjalikke uuringuid. 2001. aastal läbi viidud jäätmeküsitluse alusel koosnevad olmejäätmed suuremas osas (50%) orgaanilistest jäätmetest, segajäätmeid on 23% ning plast- ja klaaspakendeid 16%. Tekkivate olmejäätmete koostise hindamisel saab kasutada AS Vaania poolt 2000. a mitmes Eesti asustatud punktis läbi viidud jäätmeuuringu tulemusi (Olmejäätmete koostise valikuline uurimine Eesti erinevates piirkondades, 2000), Põlva piirkonna tarbeks on sobilik kasutada Aravete asula näitajaid. Tabelis 7 on toodud nimetatud uuringu alusel Põlva piirkonnas tekkiv olmejäätmete kogus fraktsioonide kaupa. Tabel 7. Võimalik olmejäätmete koostis, arvutuslikud fraktsioonide kogused ja pakendijäätmed Põlva piirkonnas (jäätmete osakaal AS-i Vaania andmetele tugunedes). Fraktsioon Osatähtsus, massi %-des (AS Vaania andmed) Teke tonnides Sellest pakendijäätmed Orgaanilised jäätmed 482 1350 Paber ja kartong 246 690 ~350 Klaas 36 100 ~100 Metall 1 3 ~2,5 Plastik 104 290 ~230 Puit 36 10 Inertsed jäätmed 53 150 Komposiitmaterjalid 32 90 Tekstiil 0 0 Ohtlikud jäätmed 11 30 • Olmejäätmete prognoos Olmejäätmete tekke vähenemist ei ole ette näha, ka teistes riikides ei ole õnnestunud olmejäätmete teket vähendada. Tekkivate olmejäätmete koguse suurenemist põhjustab eelkõige tarbimise suurenemine ning elanikkonna ostujõu taseme tõus, nõuded pakendamisele. Aktiviseeruv jäätmete (peamiselt pakendijäätmete) taaskasutusse suunamine kombineerituna algselt sorteeritud olmejäätmete veohinna diferentseerimisega võib kokkuvõttes vähendada lõppladustamisele suunatavate jäätmete kogust. Ladestatavate olmejäätmete kogust vähendab ka paranev järelvalve jäätmekäitluse üle (keskkonnaministri 26. juuli 2001. a määrus nr 34 «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» kehtestab prügilatele kohustuse rakendada ranget kontrolli ladestatavate jäätmete üle), mille tulemusel peaks paranema jäätmestatistika kvaliteet ning olema välistatud olukord, kus olmejäätmetena ladestatakse muid jäätmeliike. Kirjeldatud olmejäätmete koguse vähenemine on võimalik üksnes muude jäätmeliikide koguste suurenemise arvelt. Nii Eestis tervikuna kui Põlva piirkonnas on prognoositav olmejäätmete tekke kasv, kas tuleneb eelkõige pakendijäätmete arvelt. Üleriigilises jäätmekavas on prognoositud näiteks tekkivate paberijäätmete koguse suurenemist 3–5% aastas, olmejäätmete teiste fraktsioonide osas on hinnatud andmed täpsema prognoosi andmiseks ebapiisavaks. Põlvamaa jäätmekavas ei ole toodud olmejäätmete kasvu prognoosi, Põlvamaa jäätmekava projektis (AS Maves, 2001) on prognoositud olmejäätmete kasvu lähimatel aastatel 3...5% aastas. Üleriigilise jäätmekava kohaselt tuleks olmejäätmete koguse kasv stabiliseerida aastateks 2005...2006, aastaks 2006 tuleb peatada pakendijäätmete koguse kasv. Pakendijäätmete koguse kasvu peatamise eeltingimuseks on pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi rakendamine, nimetatud süsteem tuleb üleriigilise jäätmekava alusel rakendada 2004. aastaks. Olulise tõuke annab pakendi ning pakendijäätmete taaskasutamise intensiivistamiseks kavandatav uus pakendiseadus. Põlvamaa jäätmekava kohaselt tuleb taaskasutada tekkivatest olmejäätmetest (koos pakendiga) 30%. Kirjeldatud olmejäätmete koguse muutused tulenevad eelkõige muutustest tarbimisstruktuuris, vähemal määral ka teistest asjaoludest. Piirkonna jäätmekäitluse arendamise seisukohalt võib lugeda olulisemaks olmejäätmete käitlussüsteemist väljas olevate kodumajapidamiste liitumisest süsteemiga tulenevast käideldavate jäätmete koguste kasvu. Antud kava koostamise hetkel ei olnud andmeid elanikkonna prügiveoga haaratuse kohta. Võib oletada, et valdav enamus korterelamutest on haaratud prügiveoga ning ning jäätmeteke suureneb ainult tarbimise kasvu arvelt ehk 3% aastas. Koreter- ja ridaelamutes elab umbes 84% Põlva linna rahvastikust. Võib eeldada, et nad tekitavad ligikaudu 1050 tonni segaolmejäätmeid aastas (2002. a). Stabiilse kolmeprotsendilise kasvu juures on aastal 2006 oodata 1200 tonni segaolmejäätmeid. Kui eeldada, et suurema osa Põlva linna eramute juurest toimub prügivedu, siis äraveetav segaolmejäätmete kogus moodustaks u 200 t/a. Kõikide eramute haaramisega organiseeritud jäätmevedamisse on aastal 2006, kolmeprotsendilise kasvu juures, oodata umbes 300 tonni segaolmejäätmeid. Seega Põlva linnas kokku (seisuga 2006. a) on prognoositav segajäätmete teke elanikkonnalt 1500 t/a. Tuleb eeldada, et selleks ajaks kogutakse eraldi ohtlikud jäätmed, ehitusjäätmed, suuremõõtmelised jäätmed, pakendijäätmed ja biolagunevad jäätmed (vähemalt paber). Eeldatavasti moodustavad eraldi kogutud jäätmed ligikaudu 35% üldkogusest (560 tonni). Siinjuures on arvestamata asjaolu, et eramajades on eeldused biolagunevate jäätmete käitlemiseks. Sellisel juhul, aastal 2006, saab elanikkonnalt prognoosida ladestatavate segaolmejäätmete koguseks 1000...1100 t/a. Põlva linna ettevõtted tekitavad segaolmejäätmeid u 1000 t/a (2002. a). Tuleb arvestada asjaoluga, et kaugeltki mitte kõik ettevõtted ei figureeri jäätmealases aruandluses või esinevad seal määratlemata kujul. Eeldame, et tekkiv segaolmejäätmete kogus on 1200 t/a ning aastal 2006 võib see olla 1300 t/a, muidugi juhul, kui ei lisandu uusi suuri ettevõtteid. Kuna ettevõtetes on tõhusam arendada jäätmete liigiti kogumist, on võimalik tehnoloogiliste lahenduste abil vähendada tekkivate jäätmete kogust, siis eeldame, et kuni 50% tekkivatest jäätmetest on võimalik eraldada lõppladestamisele minevast kogusest. Selle põhjal võib prognoosida segaolmejäätmete tekke stabiliseerunud künniseks Põlva linnas kuni 2800 t/a (mis teeb elaniku kohta 440 kg/a). Kui õnnestub rakendada jäätmete sorteeritult kogumist, siis võib segaolmejäätmete hulk hoopis väheneda kuni 1220 t/a (mis teeb elaniku kohta 200 kg/a). Siiski lähimaks eesmärgiks on mõttekas seada maakonna jäätmekavas pakutud segaolmejäätmete tekketaset 300 kg/in/a e 1900 t/a. Käesoleval ajal kogutakse ühe elaniku kohta 350 kg segaolmejäätmeid aastas. Praeguste andmete kohaselt koguti Põlva vallas inimese kohta 40 kg/a segaolmejäätmeid (maakonna jäätmekava projekti kohaselt võinuks tekkida 200 kg/in/a), mis on ligi 9 korda vähem kui Põlva linnas. Kahjuks ei ole antud ajahetkel informatsiooni olmejäätmete kogumiskohtade suhtes, kuid võib oletada, et need kogutakse eeskätt suuremates asulates, nagu Mammaste, Himmaste, Peri ja Rosma, kus elab ligi 50% valla elanikkonnast. Samas ei ole kuidagi seletatavad olmejäätmete tagasihoidlikud kogused, kuna võib eeldada, et suuremates asulates on segaolmejäätmete teke võrreldav Põlva linna omaga. Väiksema asustustihedusega külades võib eeldada biolagunevate jäätmete suuremat taaskasutamist kodumajapidamises, mis eeldab veelgi madalamat kogutud segaolmejäätmete kogust ühe elaniku kohta. Siiski on põhjust arvata, et käesolevad andmed on ebausaldusväärsed ning võib eeldada, et segaolmejäätmeid võiks tekkida kuni 150 kg/in/a, mis teeks u 700 t/a. Selle põhjal võib prognoosida Põlva piirkonnas tekkivate segaolmejäätmete maksimaalseks koguseks 3500 t/a. Tõenäoliselt maksimaalset kogust ei saavutata ning segaolmejäätmete kogus stabiliseerub 3000 tonni peal aasta kohta. 3.1.2. Pakendijäätmed Pakendid ja nende kasutamisel tekkinud jäätmed on üheks olulisemaks aspektiks, millele on viimasel kümnendil jäätmehoolduse korraldamisel tähelepanu pööratud. Suurem osa pakendijäätmetest on ühekorrapakendid, mille taaskasutamise süsteem ei ole veel välja kujunenud. Lähtudes Üleriigilisest jäätmekavast, moodustavad olmejäätmete koostises olevatest paberi- ja papijäätmetest üle 50% paber- ja papp-pakend, klaasijäätmetest ligi 100% on klaaspakend, metalli- ja plastijäätmetest ligikaudu 80% moodustavad vastavad pakendijäätmed. Üleriigilise jäätmekava kohaselt tekib Eestis ühe inimese kohta ligikaudu 100 kg pakendijäätmeid aastas ning tekkivad pakendijäätmed jagunevad: paber ja papp – 34%, klaas – 24%, plast – 20%, metall – 9%, komposiit (ka kartongil põhinevad joogipakendid) – 12% ja puit – 1%. Pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete üldmassist on ca 30%, mahult on pakendijäätmeid olmejäätmetest ca 60%. Põlva piirkonnas tekkivate olmepakendijäätmete orienteeruvad kogused on toodud tabelis 7, tegelikkuses võivad pakendijäätmete kogused toodust erineda (näiteks klaaspakendi puhul). Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem toimib peamiselt aktsiisimaksuga koormatud pakendite osas (peamiselt alkoholi ja karastusjookide ühekorra- ja ringluspakend), mis sorteeritakse elanike poolt välja ning kogutakse (ostetakse kokku) nn taarapunktides. Teiseks pakendijäätmete kogumissüsteemiks on nende sorteeritud kogumine valiksorteerimiskonteinerite kaudu. Pakendijäätmete kogumine valiksorteerimiskonteinerite abil sõltub eelkõige omavalitsuse ja elanikkonna keskkonnateadlikkusest. Põlva piirkonnas kogutakse vastavate konteinerite abil üksnes klaaspakendit. Käesoleval ajal haldab Põlva linnas klaasikonteinereid AS Põlva Heakord, kuid ettevõtte jäätmearuandluses klaaspakendijäätmete kogumine ei kajastu, linna territooriumil on kaks klaaspakendi kogumiskohta. 2001. aastal haldas klaasikogumiskonteinereid Ragn-Sells Eesti AS, mille poolt koguti 12 t klaasijäätmeid. Põlva vallas kogub klaaspakendit Ragn-Sells Eesti AS, valla territooriumil on kokku 5 klaaspakendi kogumiskohta (Mammastes, Himmastes, Tänassilmal, Kuimal ja Peril), milles kogutakse 6...6,5 t klaasijäätmeid aastas. 3.1.3. Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed on orgaanilised jäätmed, mis lagunevad bakterite, mikroorganismide ja seente toimel – toidujäätmed, aia- ja haljastusjäätmed, reoveesete jmt. Olemasoleva jäätmestatistika järgi ei ole võimalik hinnata tekkivate biolagunevate jäätmete kogust. Põlvamaa jäätmekava alusel moodustavad olmejäätmetest kompostitavad orgaanilised jäätmed 50 % (riikliku jäätmekava alusel 60...70%) ning selle põhjal tekib Põlva linnas komposteeritavaid olmejäätmeid 822 t/a. Võttes eelduseks eeltoodud arvestuslik tekkivate olmejäätmete kogus, tekib Põlva piirkonnas biolagunevaid olmejäätmeid ca 1500 t/a. Biolagunevatele olmejäätmetele lisanduvad ka teised biolagunevate jäätmete liigid – reoveesete, puidujäätmed, loomsete ja taimsete kudede jäätmed jt. Üldkasutatavatel haljasaladel, parkides ja kalmistutel tekkivad jäätmed on valdavalt orgaanilised jäätmed, mis sisaldavad teataval määral ka muid jäätmeid – metall, klaas, keraamika jm. Haljastusjäätmeid kogutakse peamiselt üldkasutatavatelt aladelt, Põlva linnas korraldatakse kevadeti ning sügiseti ka elanikkonnalt haljastusjäätmete vastuvõttu. Põlva Linnavalitsuse poolt korraldatavate heakorratööde käigus tekib ca 1500 m3 ning Põlva Vallavalitsuse heakorratööde käigus ca 25 m3 haljastusjäätmeid. Peamiseks käitlusviisiks on nende ladestamine prügilas, osaliselt komposteeritakse neid ka põllumajandusettevõtete sõnnikuhoidlates, teatav kogus kõrvaldatakse või taaskasutatakse ka koduaedades kohapeal. 3.1.4. Tööstusjäätmed Tööstusjäätmetena võib Põlva piirkonnas tuua välja eelkõige puidutöötlemisjäätmed ning põllumajandussaaduste tootmisel ja töötlemisel tekkivad jäätmed. Teised tootmisharud on piirkonnas vähem olulised ning neis tekib spetsiifilisi tootmisjäätmeid väheses koguses. • Puidujäätmed Puidujäätmed on nii Põlvamaa kui Põlva piirkonna seisukohalt suurimas koguses tekkivad tööstusjäätmed. Ehkki nende kogus on suur, on nende käitlemine võrdlemisi hästi korraldatud, tekkivad puidujäätmed taaskasutatakse eelkõige kütusena. Sarnaselt ettevõtluse muude harudega, leidub Põlva piirkonnas puidutöötlemisettevõtteid, mis ei ole jäätmearuandeid esitanud. Ametliku statistika kohaselt tekib Põlva piirkonnas 2100...2200 t puidujäätmeid aastas. Kuna osa piirkonna puidutöötlemisega seonduvaid ettevõtteid ei ole jäätmearuandeid esitanud, võib eeldada, et puidujäätmeid tekib ca 2500...3000 t/a. Neile lisanduvad veel metsa ülestöötamisel kohapeal tekkivad puidujäätmed (oksad, risupuit jm), mida üldjuhul jäätmetena ei käsitleta ning mis ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Peamine osa puidujäätmetest tekkis järgmistes ettevõtetes: AS Liimpuit, Rapex AS, Staabel OÜ ja Paako Puit OÜ. Puidutöötlemise seisukohalt on oluliseks ettevõtteks AS Liimpuit, mis tegeleb peamiselt kuusepuidust liimpuitkonstruktsioonide valmistamisega, antud toodete valmistamisel on oluliseks tooraineks lisaks puidule ka liimid, kemikaale sisaldavad puidujäätmed võivad aga kuuluda ohtlike jäätmete hulka, mille taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks tuleb rakendada erimeetmeid. Jäätmestatistika kohaselt Põlva piirkonnas õlist või kemikaalidega töödeldud puidujäätmeid ei tekkinud, mida oleks käsitletud ohtlike jäätmetena. Lisaks puidujäätmete taaskasutamisele kohapeal kütusena, kasutab puidujäätmeid suures koguses kütusena ka Põlvas asuv Avraal AS. Puidutöötlusettevõtted annavad puidujäätmeid taaskasutamiseks ka kohalikele põllumajandustootjatele, kes kasutavad neid loomakasvatuses näiteks allapanuna. Tabel 8. Puidujäätmete käitlemine Põlva piirkonnas Aasta Tekkinud, t/a Taaskasutatud, t/a Kõrvaldatud, t/a Antud teistele, t/a 2001 2070 1677 93 1942 2002 2200 1832 50 1876 Adiste prügilas kõrvaldatakse üksnes puukoore ja korgijäätmeid (kaasaarvatud Põlva piirkonnast väljaspool tekkinud jäätmed), mis ei ole leidnud taaskasutust, tõenäoliselt ka ehitus- ja lammutusjäätmete hulgas olevat puitu, mis aga ei kajastu statistikas. • Põllumajandusjäätmed Põllumajandusjäätmed teke on iseloomulik Põlva vallale, kus neid tekib nii spetsialiseerunud põllumajanduslikes ettevõtetes kui ka kodumajapidamistes. Siinkohal keskendutakse põllumajanduslikule tootmisele iseloomulikele jäätmetele – sõnnik (läga), loomasööda jäägid, lõpnud loomad, samuti tekib põllumajanduslikus tootmises olmejäätmeid, vanarehve ning nn tavapäraseid ohtlikke jäätmeid (vanaõlid, pliiakud). Põllumajandusjäätmete põhiosa moodustab sõnnik. Sõnnikut saab jäätmetena käsitleda üksnes tinglikult, Jäätmeseaduse reguleerimisalasse ei kuulu muu hulgas mullaviljakuse parandamiseks või mujal taaskasutatud sõnnik. Veeseaduse kohaselt on väetis selline aine või valmistis, mille kasutamise eesmärk on kasvatavate taimede varustamine toitainetega, väetiseks loetakse ka sõnnikut ja silomahla. Seega on keerukas tõmmata piiri, mille järgi otsustada, millal on tegemist jäätmetega ja millal väetisega. 2002. aastal tekkis jäätmestatistika kohaselt Põlva piirkonnas ca 40 000 t loomaväljaheiteid ning peamine osa sellest taaskasutati mullaviljakuse tõstmiseks (jäätmestatistikas on sõnniku teket märkinud Põlva ja Peri POÜ-d). Tegelikkuses on tekkiva ja taaskasutatava sõnniku kogus märgatavalt suurem. Sõnniku ja muude loomaväljaheidete kogumisel ning taaskasutusel on peamiseks aspektiks veekaitsenõuete järgimine, seda nii hoidlate rajamisel ja kasutamisel kui ka sõnniku laotamisel. Loomsete jäätmete käitlemist käsitlevad veterinaarkorralduse seadus ja loomatauditõrje seadus ning põllumajandusministri määrus «Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaarnõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord». Loomsete kudede jäätmeid tekib Põlva piirkonnas statistika kohaselt 30...40 t aastas. Loomsed jäätmed põhiliselt maetakse, käesoleval ajal on piirkonnas üks tunnustatud loomsete jäätmete kõrvaldamiskoht – Põlva POÜ-le kuuluv Kiuma matmispaik, kus kõrvaldatakse ka teiste ümbruskonna põllumajandustootjate tegevuses tekkinud loomsed jäätmeid. Põllumajanduses tekkivad väetiste, pestitsiidide ja tõrjevahendite kogused on väikesed. Suuremad ohtlike kogused ainete jääke on antud käitlemiseks mürgiladude likvideerimise käigus. • Energeetikajäätmed Energeetikajäätmete teke on Põlva piirkonnas tagasihoidlik. See tuleneb eelkõige asjaolust, et peamised piirkonda varustavad katlamajad on gaasiküttel. Samas kasutatakse kütusena ka puitu ja puidujäätmeid, mille põletamisel tekib jäätmetena puidutuhk, puitu kasutatakse suures koguses Avraal AS katlamajas ning lokaalküttes. Puidukoldetuhka tekkis suuremates katlamajades 2001. aastal ametliku statistika kohaselt 9,6 t ning 2002. aastal 7,6 t, sellele kogusele lisanduvad lokaalküttes ning väikekatlamajades tekkivad tuhakogused. • Muud tööstusjäätmed Teisi tööstusjäätmeid ei ole Põlva piirkonna ettevõtted jäätmestatistikasse valdavalt märkinud. Mitmed tööstusettevõtted käsitlevad ka tootmisprotsesside tulemusel tekkivaid jäätmeid kui segaolmejäätmeid, ehkki omadustelt võivad need sarnaneda olmejäätmetega ei ole selline käitumine täielikult korrektne. Nii näiteks Nycomed Sefa AS, kes tegeleb Põlvas ravimite tootmisega (pakendamisega), märgib kõik ettevõttes tekkinud jäätmed segaolmejäätmetena. Märkimisväärse osa üle antavatest jäätmetest moodustavad eeldatavasti olmejäätmetega omaduselt sarnased, kuid otseselt tootmistegevuses tekkivad jäätmed (peamiselt erinevad ravimite pakendamisjäätmed). Ravimite jääke tekib ettevõttes või kogutakse kasutajatelt ca 0,2 t/a ning need saadetakse edasisele käitlemisele litsentseeritud ettevõttele. Põlva Piim AS jäätmetekkes moodustab peamise osa segaolmejäätmed ja pakendijäätmed, seega võib eeldada, et ka otseselt ettevõtte tootmistegevusest tulenevad jäätmed käideldakse olmejäätmeteks klassifitseerituna. Lisaks olmejäätmetele annab Põlva Piim AS edasiseks käitlemiseks üle kuni 100 t paber ja papp-pakendeid (suunatakse taaskasutusse) ning kuni 80 t plastpakendeid (ladestatakse Adiste prügilas). Põlva piirkonnas tegutseb mitu metallitöötlemisega seonduvat ettevõtet, kuid antud ettevõtted ei ole valdavalt jäätmearuandlust esitanud. Tekkivate metallijäätmete kogumisega tegeleb Põlva piirkonnas FIE Tomas Kokk. Nimetatud käitleja poolt kogutud metallijäätmeid ei saa käsitleda tööstusjäätmetena, kuna jäätmestatistikasse kajastuvad need olmejäätmetena või ehitus- ja lammutusjäätmetena. Tõenäoliselt osa ettevõtteid transpordib tekkivad metallijäätmed ka otse edasisele käitlejale. Kuna metall on kallis ning lihtsasti taaskasutusse suunatav materjal, on metallijäätmete käitlus skeem eeldatavasti üsna hästi korraldatud. • Prognoos Põlvamaa jäätmekavas ei ole nähtud ette puidujäätmete koguse suurenemist, arvestades puidufirmade võimaliku ühinemisega ja puidutöötlemise tehnoloogia täiustamisega. Seoses puidutöötlejate poolt prognoositava võimaliku tooraine nappusega võib tekkivate puidujäätmete kogus teataval määral isegi väheneda. Puit on biolagunev jääde ning selle ladestamist prügilatesse tuleb piirata. Peamine osa tekkivatest puidujäätmetest taaskasutatakse, seda praktikat tuleb jätkata, sealjuures tuleks tagada, et tekkivate puidujäätmete omadused vaheladustamise käigus oluliselt ei halveneks, mis võib osutuda takistuseks nende taaskasutamisele (näiteks niiskumine avatud hoidlates). Metall on kallis ning lihtsasti taaskasutatav materjal ning metallijäätmete osatähtsus on üldjoontes vähenenud. Metallijäätmete teket ei ole täielikult võimalik vältida, tekkivad metallijäätmete kogused sõltuvad suuresti ettevõtluse arengust, eelkõige tootmisettevõtete vananenud seadmestiku väljavahetamisest. Tekkivate metallijäätmete koguste suurenemist võib tingida kiiresti vananeva autopargi väljavahetamisest tulenev jäätmekogus. Põllumajandusettevõtete tootmismahtusid võib oluliselt muuta Eesti liitumine Euroopa Liiduga, piirkonna arengudokumentide alusel prognoositakse põllumajandusliku tootmise arengut, mistõttu suureneb põllumajandusliku tootmisega seonduv jäätmeteke. Põlva piirkonna arengudokumentides on Põlva piirkonda käsitletud kui arenenud põllumajanduse, teeninduse ja piirkonda sobiva tööstusega ettevõtluskeskkonda. Arvestades piirkonna iseloomuga võib oodata nii olemasolevate tööstusettevõtete arengut kui ka uute tööstusprojektide realiseerumist. Kahjuks on mõningad olulised tööstusarenguprojektid jäänud käesolevaks ajaks realiseerumata (näiteks bioplastitehase rajamine). Seega on tööstusjäätmete tekke täpne prognoosimine komplitseeritud, üldjuhul on oodata tööstusjäätmete mahu mõningast kasvu, kuid eeldatavasti jääb samaks tööstusjäätmete osakaal üldises jäätmetekkes. Tööstusettevõtete arenemisega kaasnevat jäätmeteket kompenseerib keskkonnasäästlikumate tehnoloogiate (parima võimaliku tehnoloogia) rakendamine, mille abil vähendatakse ladustamisele suunatavate jäätmete hulk ning suureneb võimalus jäätmeid suunata taaskasutusele. Tootmisettevõtete keskkonnalubade väljaandmisel on oluline võrrelda tekkivate jäätmete hulka toodanguühiku kohta ning võrrelda seda parima võimaliku tehnika käsiraamatutes esitatud juhtarvudega. Omavalitsusel ning keskkonnateenistusel on järelevalveorganina ning vastavate lubade väljaandjatena oluline roll keskkonda säästvate tehnoloogiate rakendamisel. 3.1.5. Ehitus- ja lammutusjäätmed Igasugune ehitus- ja lammutustegevus toob kaasa jäätmete tekke. Tegelikkuses tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete koguste kohta puudub ülevaade, piirkonnas ehitusega tegelevad ettevõtted jäätmearuandeid valdavalt ei esita. Vastavalt jäätmestatistikale tekkis Põlva linnas 2001. aastal 90 t ja 2002. aastal 760 t ehitus- ja lammutusjäätmeid (2002. aastal ametlikult tekkinud lammutusjäätmed tekkisid peamiselt AS Põlva Piim ehitustööde käigus), Põlva vallas nimetatud jäätmeid ametlikult ei teki. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisega tegeleb Põlvas peamiselt Põlva Heakord AS, kuid ehitusjäätmeid ei koguta eraldi ning kõiki jäätmeid käsitletakse olmejäätmetena. Põlva piirkonnas tegeleb metallijäätmete kokkuostuga FIE Tomas Kokk, kelle poolt kogutakse metallijäätmeid 410...440 t/a, millest vähene kogus tekkis Põlva piirkonnas (2002. aastal 86 t). 2002. aastal deklareeriti kogutud metallijäätmed olmejäätmetena, ehkki võib eeldada et valdavalt on tegemist ehitus- ja lammutusjäätmetega, nagu on märgitud ka ettevõtja 2001. aasta jäätmearuandlusesse. Võib eeldada, et tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete kogus on olulisel määral suurem kui ametlikus statistikas kajastub, kuna suur osa neist käideldakse segaolmejäätmetena või taaskasutatakse kohapeal. Teadaolevalt kasutati ehitustöödel tekkinud pinnast piirkonna väikeprügilate katmistöödel. Tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete koguse hindamiseks saab kasutada ka arvutuslikke näitajaid. Põlvamaa jäätmekavas on eeldatud, et iga linnaelaniku kohta tekib 200 kg ja iga vallaelaniku kohta 100 kg ehitusjäätmeid aastas. Nimetatud eeldustel tekib Põlva linnas ca 1300 tonni ning Põlva vallas ca 450 tonni ehitusjäätmeid aastas. Antud suurused on kahtlemata ligikaudsed ja võivad tegelikkusest olulisel määral erineda. Kogu tekkivat ehitus- ja lammutusjäätmete kogust ei suunata kindlasti prügilasse, märkimisväärne osa neist taaskasutatakse või käideldakse muudel viisidel (näiteks kasutatakse kohapeal täitena, puitu kasutatakse kütusena, metall ning ohtlikud jäätmed antakse üle käitlejatele). • Prognoos Ehitus- ja lammutusjäätmete kogus sõltub suuresti investeeringutest ja ehitusmahtudest. Lähtudes eeldatavatest ehitusmahtude kasvust ning ehitus- ja lammutusjäätmete enamkorraldatud käitlemisest on oodata tekkivate ning vastavalt käideldud (sh. statistikas kajastuvate) ehitus- ja lammutusjäätmete koguse suurenemist. Teisalt ehitus- ja lammutusjäätmete korrektse käitlemise tulemusena ladestatavate jäätmete kogus võib väheneda. Ehitusjäätmete tekke vähendamise ja taaskasutusse suunamise edukus sõltub suuresti tööde organiseerimisest – ehitusprahi ja purunenud materjalide koguse vähendamine, materjalide ladustamise tingimused, jäätmete kohtsorteerimine, ohtlike jäätmete eraldamine jne. Lammutusjäätmete taaskasutuse eelduseks on samuti tööde hea organiseerimine, pidades silmas saadud materjalide taaskasutamise võimalusi. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise suunamisel on oluline roll ka kohalikul omavalitsusel, kohalik omavalitsus saab antud jäätmete käitlust suunata näiteks ehitus-lammutustööde projekteerimistingimustes vastavate nõuete esitamisega ning suuremates projektides ehitus- ja lammutusjäätmete käitluse kajastamise nõudmisega. 3.1.6. Reoveesetted ja fekaalid Põlva piirkonnas on koguseliselt üheks olulisemaks käideldavaks jäätmeklassiks reoveesete ning septikusetted. Edasist käitlemist vajava reoveesette peamised kogused tekivad Põlva Reoveepuhasti AS-is, mis tegeleb kogu Põlva reovee puhastamisega, tekkis 2001. aastal 4010 tonni ning 2002. aastal 5770 tonni reoveesetet. Aeroobselt stabiliseeritud ja veetustatud sete antakse põllumajanduses taaskasutamiseks, sete on antud üle T. Tobreluts FIE-le. Lähtudes reoveepuhasti tehnoloogiast (puhastil puudub eelsetiti, mistõttu primaarmuda ei teki, muda tekib üksnes biopuhastusprotsessi käigus) on sette puhul tegemist stabiliseeritud mudaga, mille kvaliteet väetisena on kõrge. Põlva Heakord AS kogub 1900...2200 t septikusetteid, mis anti käitlemiseks üle Põlva Reoveepuhasti AS-ile, vastu võetud septikusetted allutatakse koos reoveega biopuhastusele. Teadaolevalt tegutseb piirkonnas ka teisi fekaalide veo teenuse pakkujaid, kuid kelle tegevus ei kajastu ametlikus jäätmestatistikas. 3.1.7. Tervishoiuasutuste jäätmed Tervishoiuasutuste jäätmed võib jagada nelja põhilisse rühma – riskijäätmed (risk nakkusohu tõtt), bioloogilised jäätmed inimestelt ja loomadelt, ravimijäätmed ja muud ohtlikud jäätmed ning tavalised olmejäätmed ja muud jäätmed. Tervishoiul tekkivaid riskijäätmeid võib defineerida kui jäätmeid, mille vahetu kontakti puhul on käitlemisel teatud risk – teravad-torkivad jäätmed, nakkusohtlikud jäätmed ning üldjuhul ka bioloogilised jäätmed (Riiklik juhendmaterjal. Tervishoiul tekkivate jäätmete käitlus. DANCEE, 2001). Tervishoiuasutustes tekkivad ohtlikud jäätmed jagunevad – ravimijäätmed ja muud ohtlikud jäätmed (viimaste hulka kuuluvad näiteks mitmesuguste kemikaalide jäägid, kasutatud ilmutid, kinnitid, filmid, elavhõbedalambid, patareid jne). Peamise osa tervishoiuasutustes tekkivatest jäätmetest moodustavad olmejäätmed. Peamiseks tervishoiuga tegelevaks asutuseks Põlva piirkonnas on AS Põlva Haigla. Vastavalt jäätmestatistikale tekib Põlva Haiglas ligikaudu 2,5 tonni tervishoiuga seonduvaid riskijäätmeid (peamiselt teravad ja torkivad jäätmed ning bioloogilised jäätmed) aastas. Lähtudes ettevõtte poolt esitatud jäätmearuandlusest ei toimu tekkivate riskijäätmete deklareerimine korrektselt (näiteks ei ole 2002. aastal aruande alusel tekkinud bioloogilisi jäätmeid). Haiglates tekkivate riskijäätmete koguse hindamisel saab kasutada näitarvuna 0,11 kg voodi kohta päevas (Riiklik juhendmaterjal. Tervishoiul tekkivate jäätmete käitlus. DANCEE, 2001). Lähtudes Põlva Haigla voodikohtade arvust ning nimetatud näitarvust, peaks haiglas tekkima riskijäätmeid jäätmearuandluses kajastatust ligikaudu kaks korda rohkem. Tekkivad riskijäätmed põletatakse kohapeal. Vastavalt sotsiaalministri 17.03.1997. a määrusele nr 9 «Käibelt kõrvaldatud ravimite käitlemise kord» toimub ravimijäätmete kõrvaldamine järgmistel võimalustel – üleandmine litsentseeritud ohtlike jäätmete käitlusettevõttele, tagastamine varustajale või tootjale või hävitamine tekkekohal (kanalisatsiooni valamine või vigastatud ravimiannuste kõrvaldamine koos tahkete olmejäätmetega). Kõrvaldusviisi määrab eraldi iga avalduse alusel Riigi Ravimiamet. Segaolmejäätmeid on viimastel aastatel Põlva Haiglas tekkinud ning käitlejatele üle antud 120...140 tonni segaolmejäätmeid ning vähem kui 1 tonn ohtlikke jäätmeid (suuremas osas kinnistijäätmed, kuid ka elavhõbedalampide jäätmed). 3.1.8. Transpordiga seotud jäätmed Transpordiga seotud jäätmete all käsitletakse antud töös mootorsõidukite kasutamise ja hooldusega seonduvaid jäätmeid. Antud jäätmete puhul on valdavalt tegemist probleemsete jäätmetega, sh. ohtlike jäätmetega. Peamisteks antud valdkonnas tekkivateks jäätmeteks on vanaõlid ning muud õlidega seotud jäätmed, kasutatud akud, muud ohtlikud jäätmed, vanarehvid, romusõidukid ning neist eemaldatud metallid, plastid jmt. Peamised transpordijäätmete tekkekohad on autolammutused, autohooldustöökojad ning transpordiettevõtted. Hoolimata asjaolust, et toimub teiste isikute poolt tekitatud ohtlike jäätmete käitlemine, on üldjuhul kahe esimesena nimetatud ettevõtete grupi jäätmekäitlus halvasti kontrollitud, mistõttu ülevaade neis toimuvast jäätmekäitlusest valdavalt puudub. Põlva piirkonnas tegutseb rohkem kui 10 autoremonditöökoda ja -lammutust. • Vanasõidukid Vanasõidukid on praegu ja ka pikemas perspektiivis probleeme tekitavateks kompleksjäätmeteks. Lähiajal vastu võetava jäätmeseaduse eelnõu kohaselt kuuluvad mootorsõidukid probleemtoodete hulka, millest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise kohustus pannakse selle tootjale. Jäätmestatistika kohaselt tekib piirkonnas 4...5 t vanasõidukeid aastas, varasematel ajal kogunenust tulenevalt on neid edasisele käitlejale antud mõnevõrra rohkem. Antud juhul on tegemist ühe autolammutustöökoja andmetega, tegelikud andmed olemasolevate ja aastas tekkivate vanasõidukite kohta puuduvad. Valdavalt, eriti maapiirkondades, ei anta neid pärast kasutuselt kõrvaldamist üle edasisele käitlemisele. Eestis kasutatavate sõidukite arv on viimastel aastatel kasvanud, Põlva linnas on arvel 01.01.2003. aasta seisuga 2944 mootorsõidukit (va. haagised). Hoolimata kasutatavate sõidukite pidevast uuenemisest on valdav enamus kasutusel olevatest sõidukitest vanemad kui 10 aastat. Seega on prognoositav kasutuselt kõrvaldatavate vanasõidukite arvu oluline suurenemine. Kasutuselt kõrvaldatud sõidukid loetakse ohtlikeks jäätmeteks, kui neist ei ole kõrvaldatud keskkonnaohtlikke osi – õlid, akud jmt. Seega muutuvad ka lammutuskojad ohtlike jäätmete käitluslitsentsi kohuslasteks. Eelnimetatud kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiiviga seatakse autolammutuskodadele üsnagi karmid keskkonnanõuded (näiteks peab olema lahendatud potentsiaalset reostust kandvate vete kogumine ning puhastamine, erinevate sõidukitelt eraldatud vedelike ja teiste ohtlike osade kogumismahutid). Tulenevalt muutuvast seadusandlusest ning karmistuvatest keskkonnanõuetest tingitud investeerimisvajadustest prognoositakse üldiselt väiksemate autolammutustöökodade tegevuse peatumist. • Vanarehvid Riikliku jäätmekava alusel tekib Eestis ca 15 000 t vanarehve aastas. Lisaks reaalsele tekkele on vanarehve varasematel aegadel ladustatud ettevõtetes, veetud prügilatesse ja tühermaale. Millistes kogustes on ladustatud varasemal ajal tekkinud vanarehve ei ole teada. Põlvamaa jäätmekava projektis (AS Maves, 2001) hinnatakse Põlvamaal tekkivate vanarehvide koguseks 100–200 t/a, hinnanguliselt võib Põlva piirkonnas tekkida vanarehve kuni kolmandik maakonna kogusest. Jäätmestatistika alusel tekib Põlva piirkonnas aga ainult 2-2,5 t vanarehve aastas. 3.1.9. Ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmete teket Põlva piirkonnas iseloomustab eelkõige koguseliselt kui sortimendilt vähene ohtlike jäätmete teke. Valdavalt on tegemist olmesfäärile iseloomulike ohtlike jäätmetega, spetsiifilisi tööstusprotsessides tekkivaid ohtlikke jäätmeid tekib vähe. Peamisteks ettevõtluses tekkivateks ohtlikeks jäätmeteks on vanaõlid ning muud õlidega seonduvad jäätmed, akud ning patareid, elavhõbedalambid. • Ohtlike jäätmete teke ja kogumine ettevõtluses Vastavalt riiklikule ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemise kontseptsioonile on ettevõtluses tekkinud ohtlike jäätmete kogumine ning üleandmine käitlejale ettevõtja kohustuseks. Ettevõte võib vedada oma tegevuses tekkivad ohtlikud jäätmed omavahenditega käitlusesse, kuid sellisel juhul peab ettevõtjal olema ka vastav jäätmeluba. Enamlevinumaks ning ettevõtjale valdavalt mugavamaks mooduseks on ka transporditeenuse ostmine käitlejatelt. Põlva piirkonnas on peamiseks ohtlike jäätmete vedajaks ning käitlejaks AS Epler&Lorenz. Märkimisväärses koguses on käitlejale andnud elavhõbedalampe üle AS Põlva Heakord, eeldatavasti on tegu nii ettevõttes tekkinud kui teistelt tekitajatelt kogutud jäätmetega. Põlva piirkonna ettevõtluses tekkis või anti käitlemiseks üle statistika kohaselt ohtlikke jäätmeid 2001. aastal ca 13 t ning 2002. aastal ca 20 t. Ohtlikest jäätmetest moodustasid peamise osa mitmesugused vanaõlide jäägid (siia hulka kuuluvad mitmesugused määrde- ja tööstusõlid hoolimata tekkesfäärist) – 2002. aastal oli tekkivate ja kogutavate vanaõli jääkide kogus 14 t. Tegelikkuses ei anta kõik tekkinud ohtlikud jäätmed üle nõuetekohasele käitlemisele, osa neist ladustatakse ning antakse eeldatavasti üle tulevikus, väike osa aga taaskasutatakse (näiteks vanaõlid taaskasutatakse metsa ülestöötamisel saeõlina, teataval määral põletatakse). Tegelikkuses võib tekkivate ohtlike jäätmete kogust ning sortimenti hinnata ametlikust tunduvalt suuremaks. Paljud ettevõtted, kelle tegevuses on oodata ohtlike jäätmete teket, ei ole vastavaid aruandeid esitanud (näiteks trükitööstused, puidutoodete valmistajad, mitmed transpordiga seonduvad ettevõtted), samuti ei esine need ohtlike jäätmete käitleja (AS Epler&Lorenz) aruandluses. 2003. aastal käideldavate ohtlike jäätmete kogus on eelnevatest aastatest tunduvalt suurem, selle põhjuseks on AS-is Põlva Piim toimuvad ehitus- ja lammtustööd, mille käigus likvideeriti endine vedelküttel töötav katlamaja. Tööde käigus anti käitlemiseks üle suures koguses kütusejääke ning kütusega reostunud pinnast. • Ohtlike jäätmete teke ja kogumine elanikkonnalt Elanikkonna poolt tekitatavad olmejäätmed sisaldavad alati ka teatavat osa ohtlikke jäätmeid, hinnanguliselt sisaldavad olmejäätmed 1% ohtlikke jäätmeid. Jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks on väga oluline eraldada tekkivad ohtlikud olmejäätmed mitteohtlikest ning tagada nende keskkonnaohutu käitlemine. Põlvamaal algas ohtlike jäätmete kogumine elanikkonnalt 1995. aastal, kuid edaspidi jäi ettevõtmine soiku. Uue hoo sai ohtlike jäätmete kogumine 2001. aastal, mil rajati Põlva linna ohtlike jäätmete ja suuregabariidiliste jäätmete vastuvõtupunkt, korraldati kogumisaktsioone ja paigaldati patareide kogumiskaste. Käesoleval ajal on Põlva linnas 8 eraisikutele mõeldud kogumipunkti. Kogumispunktid asuvad: • Roosi 1 (Põlva Heakord OÜ); • Kesk 43 (Mahta Kütus AS tankla); • Jaama 70 (Mahta Kütus AS tankla); • Raudtee 7 (Valkesk OÜ tankla); • Jaama 71a (Alexela tankla); • Võru 29 (Alcorde OÜ tankla); • Oja 7 (Kasperi Autokaubad); • Jaama 16b (Wostok Oil tankla). Kahe esimese puhul on tegemist mitmesuguste ohtlike jäätmete kogumiskohaga, teiste puhul on aga tegemist akude ja vanaõli kogumise konteineritega. Lisaks kogutakse elanikkonnale ohtlikke jäätmeid vastavate kogumisringide käigus. Elanikkonna tekitatud ohtlike jäätmete kogumisega tegeleb koostöös linnavalitsusega AS Epler&Lorenz. Põlva vallas käesoleval ajal ei ole ohtlike jäätmete kogumipunkte. Elanikkonnalt kogutakse ohtlikud jäätmed iga-aastaste ohtlike jäätmete kogumisringide abil. Ohtlike jäätmete kogumisringe korraldatakse vallavalitsuse ja AS Epler&Lorenz koostöös. Ohtlike jäätmete kogumisringide peatuskohad olid 2003. aastal: Taevaskoja raudteejaam, Mammaste vallamaja, Aarna kauplus, Tännassilma kauplus, Peri Oma pood, Partsi bussipeatus, Rosma kaalukoda, Himmaste külakeskus ja Miiaste bussipeatus. Elanikkonnale mõeldud ohtlike jäätmete kogumiskohtadesse annavad jäätmeid ära ka ettevõtted. Korralduslikult ei ole selline tegevus lubatud (ettevõtluses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb anda üle ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavale ettevõttele, tekkivad kulud tuleb kanda jäätmetekitajal), kuid keskkonnahoiu seisukohalt võib sellist tegevust aktsepteerida (vastandina tegevusele, kus ohtlikke jäätmeid ei sorteerita ning need antakse üle koos segaolmejäätmetega või käideldakse kohapeal). Tabel 9. Kodumajapidamistest kogutud ohtlikud jäätmed (Põlvamaa Keskkonnateenistuse andmeil) Jäätmeliik Ühik Põlva vald Põlva linn 2001 2002 2003 2001 2002 2003 Akud kg 1215 2610 843 2599 13 538 Vanaõli kg 31 55 29 487 289 Õlifiltrid kg 6 2 349 Patareid kg 33,92 10,4 8,5 19,65 47,55 Päevavalguslambid tk 13 20 13 554 276 Elavhõbe kg 2,75 3,5 3,72 0,03 Värvijäätmed kg 30 181 107 29 369 Ravimid kg 1,5 25,5 11 2,4 1 Taimemürgid kg 1,7 7 17 Ohtlike ainete jääke sisaldav pakend kg 143 83 31 60 Elektroonikaseadmed tk 84 20 Kodumasinad tk 15 Vanarehvid (sõiduauto) tk Muud kemikaalid kg 12 55,1 • Jääkreostus Ka ohtlike ainetega reostunud pinnas kuulub ohtlike jäätmete hulka. Ehkki Põlva piirkonnas ei ole aegade jooksul olnud suuri tööstusettevõtteid ning militaarobjekte, kus võib üldjuhul sageli tuvastada pinnasereostust, leidub ka siin mitmeid alasid, kus pinnas on ohtlike ainetega, peamiselt naftasaadustega, reostunud. Jääkreostusobjektide puhul komplitseerib olukorda ebamäärane vastutus tekkinud keskkonnareostuse eest ning reostunud pinnase koguse hindamise keerukus. Olulisemad jääkreostusobjektid on toodud tabelis 10. AS Maves (2003) töös «Ohtlike jääkreostuskollete järelevalve ja kontroll» on leidnud käsitlust 5 Põlva piirkonna asuvat jääkreostusobjekti: Kuremäe ja Himmaste asfaltbetoonitehased, endised EPT naftabaasid Raudtee tn 7 ja Jaama tn 71 ja Põlva katlamaja masuudihoidla. Ohtlikuimaks objektiks hinnati Tromsi külas asuvat Kuremäe asfaltbetoonitehast, mille haldajaks on käesoleval ajal AS Avraal. Objekti mahutites ning hoidlates tuvastati mitmesuguseid keskkonnaohtlikke jääke, pinnasereostus tuvastati mahutite ja maa-aluse hoidla ümbruses. Objektil ei ole reostusuuringuid läbi viidud, ohtu põhjaveele hinnatakse suureks. Himmastes asuv Põlva Teedevalitsuse asfaltbetoonitehas kuulub käesoleval ajal AS-ile Põlva Teed ning sellel valmistatakse ka praegu asfalti. Pinnasereostus tuvastati raudtee vastuvõtusõlme juures ning mahutipargi ümbruses, pinnas ja põhjavesi on lokaalselt reostunud. Endine EPT naftabaas (Jaama tn 71) kuulub Valkesk Kütus OÜ-le, kes kasutab objekti kütusetanklana. Objektil on pinnas ja põhjavesi reostunud ca 2200 m2 ulatuses mahutite piirkonnas ning neist idas, jääkreostus on lokaalne. Tabel 10. Olulisemad punktreostusallikad Põlva piirkonnas (allikas: Põlvamaa Keskkonnateenistus ja AS Maves, 2003). Objekti nimi Omavalitsus Märkused AS Põlva Piim katla läbipuhkevee tiik Põlva linn Tiiki on voolanud aurukatla läbipuhke tõttu mudane ja leeliseline vesi AS Põlva Piim masuudihoidla Põlva linn Likvideeritud 2003. a Endine EPT naftabaas Raudtee tn 7 Põlva linn Jääkreostuse kohta andmed puuduvad Endine EP naftabaas Jaama tn 71 Põlva linn Lokaalne jääkreostus Endine bensiinihoidla Põlva linn Salu tn. tuletõrjetiik Põlva linn Linavabriku kütusehoidla Põlva linn Likvideerimine kavandatud 2003. a Põlva katlamaja masuudihoidla Põlva linn Uuringuid ei ole tehtud Himmaste asfaltbetoonitehas Põlva vald Ohtlikud jäägid mahutites, pinnasereostus, uuringud puuduvad Kuremäe asfaltbetoonitehas Põlva vald Ohtlikud jäägid mahutites, pinnasereostus, uuringud puuduvad Himmaste mürgiladu Põlva vald Likvideeritud 2002. a. Mammaste mürgiladu Põlva vald Likvideeritud 2002. a. Endine EPT naftabaas (Raudtee tn 7) on samuti Valkesk Kütus OÜ omandis, mis kasutab ka seda kütusetanklana. Andmeid reostuse kohta ei ole, puudub oht keskkonnale. Põlva masuudihoidla kuulub AS-ile Põlva Jõujaam. Uuringuid reostuse olemasolu kohta objekti pinnases ei ole tehtud, näiv pinnapealne reostus on minimaalne. Põlva piirkonna võimalike reostunud pinnasega objektide keskkonnaohtlikkuse kohta konkreetsed andmed puuduvad, olulisematel objektide puhul on reostusohtu kaudselt hinnatud, kuid konkreetseid reostusuuringuid ei ole läbi viidud. 3.1.10. Muud jäätmed • Elektri ja elektroonika jäätmed Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete puhul on probleemiks neis sisalduvad ohtlikud ühendid (raskmetallid, halogeenitud ühendid, ka asbest ning arseen). Praegusel ajal nimetatud jäätmed põhiliselt ladestatakse prügilates, kusjuures käitlemisel valdavalt neid ei eraldata muudest olmejäätmetest. Enim on pööratud tähelepanu külmikutele, eelkõige vanemates külmikutes kasutatavatele freoonidele, mis lendumisel kahjustavad osoonikihti. Suuremates kohtades (peamiselt Tallinn ja Tartu) on viidud läbi aktsioone, mille käigus kasutuselt kõrvaldatud külmikud kogutakse ning neist eraldatakse külmaained. Põlva piirkonnas on elektroonikajäätmeid elanikkonnalt ka kogutud, kuid kogused on tagasihoidlikud (2002. aastal 0,4 t). Elektri- ja elektroonikajäätmete kogus näitab üldiselt üsna kiiret kasvutendentsi. Vastavalt HFT Network OY uuringule «Eesti elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete tekkevoogude hindamine» on ligikaudne elektroonikajäätmete aastane tekkekogus Eestis 6...9 kg/in. Põlva piirkonnas on mõistlik eeldada tekkekogust 6 kg/in/a. Selle põhjal võib elektroonikajäätmeid tekkida ca 65 t/a. • Kogukad jäätmed Kogukateks jäätmeteks on oma tarbimisväärtuse minetanud või muudel põhjustel kasutuselt kõrvaldatud mööbel, külmikud, pliidid ja muu majapidamistehnika. Üldjuhul on tegemist tavajäätmetega, kuid osad neist võivad sisaldada ka ohtlikke aineid. Kogukad jäätmed tekitavad ühelt poolt probleeme jäätmeveol ning jäätmete ladustamisel, kuid tihtipeale on võimalik neid võtta mujal uuesti kasutusse. Vastavasse kogumiskohta toodud kogukate jäätmete uuesti kasutuselevõtmise praktika on teistes maades laialt levinud, viimastel aegadel on taolist tegevust hakatud rakendama ka Eestis. Kohesest taaskasutusest samm edasi on nimetatud asjadele pisiremondi tegemine enne kasutusse võtmist. Põlva vallas on suuregabariidiliste jäätmete kogumiseks paigaldatud kolme suuremasse külla viimase kahe aasta jooksul ühekordsete aktsioonide käigus vastavad kogumiskonteinerid. Ka Põlva linnas kogutakse suuremahulisi jäätmeid kord aastas aktsioonide käigus ning ka jäätmepunktis. 3.2. Põlva piirkonnas tegutsevad jäätmekäitlejad Põlva piirkonnas tegutseb 3 segaolmejäätmete käitlusettevõtet – AS Põlva Heakord, Ragn-Sells Eesti AS ning Cleanaway Tartu AS (tabel 11). Jäätmekäitluse korraldajana tegeleb lisaks eelnimetatutele ka AS Põlva Maja, mis jäätmekäitlusega sisuliselt ei tegele, seega ei ole AS-iga Põlva Maja jäätmekäitlejate hulka arvestatud. Peamiseks segaolmejäätmete kogujaks on Põlva piirkonnas AS Põlva Heakord, kes korraldab suuremas osas piirkonnas tekkinud segaolmejäätmete kogumise ja kõrvaldamise ettevõtte poolt hallatavas Adiste prügilas. Lisaks segaolmejäätmetele käitleb nimetatud ettevõte ka muid jäätmeid – puurkoore ja korgijäätmed ning paber-, kartong- ja plastpakendit. Samuti tegeleb ettevõte septikusetete kogumisega, mis antakse üle Põlva Reoveepuhasti AS-ile. Tabel 11. Põlva linnas ja vallas tegutsevad segaolmejäätmete kogujad Ettevõte Osakaal piirkonnas* Tegutsemispiirkond Kliendistruktuur Cleanaway Tartu AS ~0,6 % Linn Ettevõtted Põlva Heakord AS ~72 % Linn+vald Ettevõtted+majapidamised Ragn-Sells Eesti AS ~27 % Linn+vald Ettevõtted+majapidamised * Osakaal piirkonnas 2002. aastal Ragn-Sells Eesti AS tegeleb piirkonna ettevõtete ning Põlva valla kogumajapidamiste teenindamisega, väikeses koguses kogutakse ka Põlva linna elanike olmejäätmeid. Samuti tegeleb ettevõte avalike klaasikogumispunktide teenindamisega. Tagasihoidlikuks segaolmejäätmete käitlejaks on piirkonnas AS Cleanaway, mille poolt kogutakse minimaalne osa Põlva linna ettevõtete jäätmetest. Ohtlike jäätmete käitlusettevõtetest tegutseb piirkonnas peamiselt AS Epler Lorenz, mis korraldab nii elanikkonna kui ettevõtluse ohtlike jäätmete käitluse. Ohtlike fotograafias tekkinud kinnistijäätmete kogumiseks on jäätmeluba ka Hinber OÜ-l. Ohtlike jäätmete kogumisega tekitajatelt tegeleb ka Põlva Heakord, kellel aga ei ole selleks tegevuseks vajalikku ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, kogutud ohtlikud jäätmed antakse üle AS-ile Epler Lorenz. Jäätmekogumis- ja veoteenust pakkuvate ettevõtete hulgas on potentsiaalselt oluliseks A.L.M. Kotton OÜ, millele on 2003. aastal väljastatud jäätmeluba ehitus- ja lammutusjäätmete ning segaolmejäätmete käitlemiseks Põlvamaal, kuid objektiivsed andmed nimetatud ettevõtte tegevuse kohta puuduvad. Jäätmekäitluse sisukohalt on oluline ka FIE Tomas Kokk, kes tegeleb metallijäätmete kokkuostuga. Jäätmekäitlusettevõteteks tuleb pidada ka piirkonnas tegutsevaid autolammutustöökodasid. 3.3. Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine 3.3.1. Jäätmete taaskasutamine Säästva arengu printsiipe järgides on oluline võimalikult suures koguses juba tekkinud jäätmeid taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduvad materjalid võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel (sh. kasutamine kütusena, pinnastöötlus põllumajandusliku kasutamise eesmärgil või keskkonnaseisundi parandamiseks jms). Ametliku jäätmestatistika kohaselt taaskasutati Põlva piirkonnas 2001. aastal 3611,8 t ning 2002. aastal 40 188,6 t jäätmeid (vt. tabel 12). Peamise osa taaskasutatavatest jäätmetest moodustasid põllumajandusjäätmed (peamiselt loomade väljaheited koos allapanuga), mida kasutakse põllumajanduses väetisena. 2001. aastal nimetatud jäätmete teke ega taaskasutamine jäätmestatistikas ei kajastunud. Statistika kohaselt toimus 2002. aastal põllumajandusjäätmete taaskasutamine Põlva ja Peri põllumajandusühistutes. Eeldatavasti toimus loomaväljaheidete taaskasutamine ka teiste põllumajandustootjate poolt, seega on tegelikkuses taaskasutatavate põllumajandusjäätmete kogus suurem. Tabel 12. Jäätmete taaskasutamine Põlva piirkonnas 2001 ja 2002. a. Jäätmeliik Taaskasutati (t/a) 2001. a 2002. a Põllumajandusjäätmed 26 35 570 Reoveesete 1885 2 272 Puidujäätmed 1677 1 832 Ehitus- ja lammutusjäätmed 20 505 Ohtlikud jäätmed 1,4 1,8 Muud 2,4 7,8 Kokku 3611,8 40 188,6 Reoveepuhastis toimub ametliku jäätmestatistika kohaselt lisaks võreprahi taaskasutamisele (2002. aastal) septikusetete taaskasutamine, tegelikkuses allutatakse kohaleveetud septikusetted ja fekaalid koos muu reoveega puhastusprotsessile, taaskasutatakse reoveepuhastusest tulenevat reoveesetet. Reoveesette taaskasutamisega tegeleb T. Tobreluts FIE, setet kasutatakse põllumajanduses mullaviljakuse tõstmiseks. T. Tobrelutsule anti reoveesetete 2001. aastal üle 3000 t ning 2002. aastal 5700 t. Puidujäätmeid taaskasutatakse peamiselt kütusena nii puidutöötlusettevõtetes kohapeal (näiteks AS Rapex, AS Paako Puit) kui piirkonna energeetikaettevõtetes (AS Avraal). Samuti toimub puidujäätmete taaskasutamine põllumajandustootjate poolt, kes kasutavad puidujäätmeid näiteks loomakasvatuses allapanuna (nimetatud puidujäätmete kogused ametlikus statistikas ei kajastu). Väiksemas koguses kasutatakse muudel viisidel kasutuskõlbmatuid puidujäätmeid komposti valmistamisel. Statistika kohaselt taaskasutati 2002. aastal ehitus- ja lammutusjäätmeid üksnes AS-is Põlva Piim. Eeldatavasti toimub nimetatud jäätmete taaskasutamine tunduvalt suuremas ulatuses, kuid see ei kajastu vastavas aruandluses. Teataval määral toimub piirkonnas ka ohtlike jäätmete taaskasutamine. Ohtlikest jäätmetest taaskasutatakse üksnes vanaõlisid näiteks määrdeõlidena nii neid tekitavates ettevõtetes kui antakse taaskasutamiseks üle teistele (näiteks metsavarumisega tegelevatele isikutele). Võib toimuda ka vanaõli kasutamine kütusena. Väljaspool Põlva piirkonda tekkivate paberijäätmete taaskasutamisega tegeleb Põlva linnas asuv Smead Eesti AS, kes kasutab väljaspool piirkonda kogutud peamiselt ajalehepaberi jääke kartongi valmistamisel. Teatav kogus jäätmeid taaskasutatakse ka väljaspool Põlva piirkonda, näiteks suunatakse osa paberi- ja papijäätmeid taaskasutusse AS-i Räpina Paberivabrik, suuremas osas taaskasutatakse kogutud metallijäätmed, väikeses koguses taaskasutatakse muid jäätmeid. 3.3.2. Jäätmete kõrvaldamine Jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda. Põlva piirkonnas on peamiseks jäätmete kõrvaldamistoiminguks nende maapealne või maa-alune ladustamine peamiselt prügilas, teataval määral toimub ka jäätmete põletamine või muul viisil kõrvaldamine. Peamiseks jäätmete kõrvalduskohaks on Põlva piirkonnas Adiste prügila, mis on Põlvamaa tugiprügilaks. Adiste prügila haldajaks on AS Põlva Heakord. Tabelis 13 on toodud AS Põlva Heakord poolt prügilasse ladestatavate jäätmete kogused. Adiste prügilasse ladestatavate jäätmete kogused on hinnangulised, prügilas puudub kaal vastuvõetavate jäätmete massi leidmiseks. 2002. a. Teatavate jäätmeliikide puhul ületatakse jäätmeloaga lubatud ladestuslimiite. Tabel 13. Adiste prügilasse ladestatavate jäätmete kogus (AS Põlva Heakord jäätmearuandluse kohaselt) Jäätmeliik Ladestatud 2001. a. (t) Ladestatud 2002. a (t) Kokku Sh Põlva piirkonnast Kokku Sh Põlva piirkonnast Puukoore- ja korgijäätmed 94 94 50 29 Pakendijäätmed 308 308 285 285 Ehitus- ja lammutusjäätmed 67 67 0 0 Segaolmejäätmed 2509 1609 2529 1681 Kokku 2978 2078 2864 1995 Prügilas viiakse regulaarselt läbi teatavaid korrastustöid (metsaaluse puhastamine prahist, ladestatavate jäätmete tihendamine, pinnasega katmine jne). Prügila sissesõidul on lukustatav tõkkepuu, vastu võetavaid jäätmekoormaid kontrollib ja jäätmekoguseid hindab visuaalselt AS Põlva Heakord töötaja. Teised piirkonna väiksemad segaolmejäätmete prügilad (Himmaste, Rosma, Metste) on suletud ning korrastatud. Ametliku jäätmete kõrvalduskohana toimib ka Kiuma loomsete jäätmete matmispaik (Põlva Põllumajandusliku OÜ halduses), mis on Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud. Piirkonnas asuvad ka Rosma ja Meemaste loomsete jäätmete matmispaigad, kuid need ei ole tunnustatud. Loomsete jäätmete matmispaikadesse on viimastel aastatel ladestatud 30...40 t jäätmeid aastas. 3.4. Seosed teiste piirkondadega Põlva piirkonna jäätmekäitlus on tihedalt seotud teiste piirkondadega, Põlva piirkonnas asub Põlvamaa tugiprügila, kuhu ladestatakse ka teistes omavalitsustes tekkinud jäätmed. Samas toimub ka jäätmete vedu Põlva piirkonnast käitlemiseks mujale. Adiste prügilasse ladestatakse peamiselt segaolmejäätmeid, kusjuures peamine ladestatav jäätmete kogus pärineb siiski Põlva piirkonnast (vt. tabel 12). Mujal tekkinud jäätmetest ladustatakse Adiste prügilas segaolmejäätmed ca 900 t/a (jäätmed kogutud Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste, Räpina, Veriora ja Värska valdadest). Ka FIE Tomas Kokk metallijäätmete kokkuostu tuuakse metallijäätmeid teistest omavalitsustest. Mujal tekkinud paberijäätmete taaskasutamisega tegeleb Põlva ettevõte Smead Eesti AS. Põlva piirkonnast veetakse käitlemiseks välja peamiselt segaolmejäätmeid, suurem osa ohtlikest jäätmetest ja metallijäätmetest, vähesemal määral käideldakse mujal teisi jäätmeid. Põlva piirkonnas tekkinud olmejäätmeid veeti jäätmestatistika alusel piirkonnast välja 2001. aastal 596 t ning 2002. aastal 758 t. Põlva piirkonnast välja veetud olmejäätmed ladestati peamiselt Aardlapalu prügilas, väheses koguses paberi- ja papijäätmeid taaskasutatakse Räpinas. Kokkuvõte • Jäätmestatistikast jäävad välja korraldatud jäätmeveoga haaramata jäätmetekitajad, illegaalselt ladustatavad jäätmed, tekkekohas kompostitavad ja põletatavad jäätmed. Olmejäätmete algarvestus ja statistika iseloomustavad mitte jäätmete teket vaid kogutud ja ladestatud olmejäätmete kogust. Eriti silmapaistev on see Põlva valla puhul, kus kogutavate olmejäätmete kogus on olulisel määral arvutuslikust tekkivast kogusest madalam. • Mitmed piirkonnas olulised ettevõtted ei esita jäätmearuandlust; näiteks ei esita jäätmearuandlust mitmed eeldatavalt jäätmeid tekitavad või taaskasutavad ettevõtted. • Mitmete jäätmetekitajate ja käitlejate poolt koostatav jäätmearuandlus ei ole korrektne, valdavalt märgitakse kõik käideldavad jäätmed segaolmejäätmetena. Nii käideldakse segaolmejäätmetena näiteks ehitus- ja lammutusjäätmeid ning eeldatavasti ka teatavaid tööstusjäätmeid. Mõningate jäätmetekitajate ning käitlejate aruandlustes on märgitud erineva koguse ja koodidega jäätmeid. • Adiste prügilas ei toimu jäätmete kaalumist, mistõttu ei ole teada tegelikku jäätmete massi, jäätmete mahuliste näitajate teisendamisel massiühikuteks kasutatakse erinevaid lähenemisi. • Peamise osa piirkonnas tekkivatest jäätmetest moodustavad orgaanilised jäätmed – sõnnik, reoveesete, puidujäätmed – ning segaolmejäätmed. • Jäätmete taaskasutus toimub peamiselt orgaaniliste jäätmete osas, segaolmejäätmed valdavalt ladestatakse. Piirkonnas toimub elanikkonna poolt teatav jäätmete kohtsorteerimine (klaaspakendi jäätmed, ohtlikud jäätmed). Suurt osa ettevõtluses lahkusorteeritud pakendist ei taaskasutata, vaid ladestatakse. 4. Jäätmekäitluse keskkonnamõju Jäätmekäitluse mõju keskkonnale avaldub mitmest aspektist, mõju keskkonnale võib olla nii otsene (loodusliku keskkonna reostamine, inimese tervise ja heaolu kahjustamine) kui kaudne (prügilate ümbruses maa hinna langus, prügilate sulgemisega kaasnev loodusressursi kulu). Jäätmekäitluse negatiivse keskkonnamõju kontrollimise ja vähendamise eeltingimuseks on kõigi jäätmetekitajate haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle. Kõrvaldatavate jäätmete koguste vähendamine on võimalik läbi jäätmete kohapealse sorteerimise, mis loob eeldused suunata erinevaid jäätmeid kordus- ja taaskasutusse. Jäätmete kohtsorteerimist piiravad puuduvad sorteerimisharjumused ning lahuskogumise võimalused. Puuduseks on ka võimalike eraldikogutud jäätmete vastavate käitlusvõimaluste puudus, mistõttu võidakse käidelda ka eraldikogutud jäätmed koos segajäätmetega. Jäätmekogumisel avaldab keskkonnamõju eelkõige toiduainete jääkide ning muude orgaaniliste jäätmete kogumine, nimetatud jäätmed hakkavad kogumisnõude harva tühjendamise korral roiskuma, põhjustades nii haisu kui jääkvedelike teket. Ohtlike jäätmete kogumise ja hoiustamisega kaasneb ebaõigete lahenduste kasutamisel mõju eelkõige töötajate tervisele ja tööohutusele ning ümbritsevale keskkonnale. Kodumajapidamistes (eriti hajaasustuses) toimub paratamatult teatav kogutavate jäätmete kohapealne kõrvaldamine – komposteerimine, põletamine. Korrektse käitumise korral ei oma teatavate jäätmeliikide kohapealne taaskasutamine või kõrvaldamine olulist negatiivset mõju. Jäätmeveo keskkonnamõju on üldjuhul tagasihoidlik ning on sarnane muu transpordist tuleneva keskkonnamõjuga – müra, transpordivahendite heitgaasid jmt. Jäätmeveo puhul tuleb kasutada selleks sobivaid vahendeid, et oleks välditud jäätmete mahapudenemine nii laadimistööde kui veo käigus. Põlva piirkonnas moodustavad peamise osa tekkivatest jäätmetest mitmesuguse päritoluga orgaanilised jäätmed – sõnnik ja reostunud allapanu, reoveesete, puidujäätmed. Orgaanilised jäätmed valdavalt taaskasutatakse, mis on säästva arengu printsiipe järgides vägagi soositud lahendus. Orgaaniliste jäätmete taaskasutamisel tuleb järgida, et sellise tegevusega ei kaasneks negatiivseid keskkonnamõjusid. Sõnniku käitlusel tuleb tagada sõnnikuhoidlate vastavus kehtestatud nõuetele, sõnniku laotamisel tuleb järgida selleks kehtestatud piiranguid (nii ajalised kui ruumilised piirangud, mulda viidavate toitainekoguste piirväärtused). Sõnnikukäitlus, kui eiratakse nimetatud nõudeid, võib olulisel määral mõjutada piirkonna põhjavee ning veekogude kvaliteeti. Reoveesette ebaõigel taaskasutamisel võib samuti avalduda negatiivne mõju, kusjuures mõju allikaks võivad olla nii settes olevad toitained kui ka raskmetallid. Põlva reoveepuhasti reoveesete on võrdlemisi kõrge toitainesisaldusega, kuid keskkonnaohtlike raskmetallide sisaldus on madal, seega on vastavalt töödeldud sette taaskasutamine ratsionaalne. • Adiste prügila keskkonnamõju Peamiseks prügilatest lähtuvaks keskkonnamõjuks on põhja- ja pinnavee reostumine. Mõju olulisus põhja- ja pinnaveele sõltub nii ladestatavate jäätmete omadustest ning ladestustehnoloogiast kui piirkonna looduslikest oludest. Mõju veekeskkonnale on olulisem prügilates, kus toimub orgaaniliste jäätmete anaeroobne lagunemine, millega kaasneb kõrgema reostatusega nõrgvee teke. Orgaaniliste jäätmete anaeroobse lagunemise tulemusel eraldub ka enam prügilagaasi (peamiselt metaani), mis lisaks kasvuhooneefekti põhjustamisele on ka haisureostuse allikaks. Lisaks otsesele keskkonnamõjule kaasnevad prügila kasutamisega mitmed häiringud (hais, lenduv prügi, kahjurid, asotsiaalsed inimesed) ning mõju sotsiaalsele keskkonnale. Põlva piirkonnas on peamiseks jäätmete lõppkäitluse viisiks ladestamine Adiste prügilas. Adiste prügila paikneb Põlva linnas ca 7 km kaugusel, Põlva-Räpina maanteest ca 1,5 km kaugusel Adiste soo äärses metsas. Prügila asub suhteliselt väikesemõõtmelise liivadest ja kruusadest koosnenud mõhnalaadse positiivse pinnavormi kohal asuvas endises karjääris. Prügila ümbruses on valdavaks kergelt lainja reljeefiga moreentasandik, maapinna kõrgus on prügila piirkonnas keskmiselt 60 m, maapinna kõrgused vähenevad idasuunas (Kooskora oja suunas). Ümbruskonnas moodustab pinnakatte võrdlemisi paks saviliivmoreen, mille all lasuvad keskdevoni liivakivid. Pinnasevee tase on madalamates kohtades üsna maapinna lähedal, kõrgemates kohtades aga kuni paari meetri sügavusel. Reljeefist lähtudes toimub pinnasevete liikumine Kooskora oja suunas. Prügila piirkonnast liiguvad pinnaseveed eelkõige kirdesuunas ning segunevad soost lähtuvate vetega, vähemal määral võivad veed liikuda ka kagu- ning idasuunas. Prügila on ümbritsetud hõreda segametsaga, mis läheb prügilast põhja-läänesuunas üle Adiste sooks. Laiemas tähenduses on aga tegemist põllumajanduspiirkonnaga. Lähim talumajapidamine asub prügilast ca 500 m kaugusel kagusuunas, Kooskora oja jääb ca 800 m kaugusele. Adiste prügilasse hakati jäätmeid ladestama 1965. aastal, algselt ladestati jäätmeid kruusa-liiva karjääri, käesolevaks ajaks ületab ladestusala omaaegse karjääri ulatuse. Täpsed andmed prügilasse ladestatud jäätmete koguse kohta puuduvad, jäätmete mahuks hinnatakse 40 000 m3. Peamiselt on ladestatud olmejäätmeid, varasemal ajal on eeldatavasti ladestatud ka mitmesuguseid tööstusjäätmeid. Teadaolevalt on prügilasse veetud ka naftaprodukte, ladestatud jäätmete hulgas võib olla ka muid ohtlikke jäätmeid. Kuni viimase ajani veeti prügilasse ka fekaale. Lähtudes Adiste prügila keskkonnauuringute tulemustest (OÜ Hendrikson&Ko, 2001) on prügila nõrgvesi tugevalt reostunud orgaaniliste ühenditega (BHT7 – 110 mgO/l, KHT – 2450 mgO/l) ning ammooniumlämmastikuga (NH4 – 90 mgN/l), samuti esineb nõrgvees oluline naftaproduktide ning märkimist vääriv fenoolireostus. Sellest lähtudes võib eeldada, et valdavalt aeroobses prügikehas on ka anaeroobseid tsoone. Nõrgvee reoainete kontsentratsioonid langevad soovetega lahjendumise ning isepuhastusprotsesside tulemusel üsna kiiresti (v.a naftasaaduste sisaldus). Olulist raskmetallide reostust prügila ümbruse pinnasevees ei tuvastatud. Prügilast ümbruses olevate talumajapidamiste salvkaevude vees ei ole tuvastatud prügilast lähtuvate vete mõju (prügilast lähtuvate vete vähest mõju iseloomustab kaevude vee suhteliselt madalad kloriidide kontsentratsioonid ning üldkareduse väärtused). Samuti ei ole tuvastatud prügila vete negatiivset mõju Kooskora ojale. Prügila keskkonnamõju hindamise käigus teostatud veeuuringu tulemusi kinnitavad ka prügila ümbruses teostatud veeseire tulemused. • Väikeprügilate keskkonnamõju Lisaks Adiste prügilale asub Põlva piirkonna mitmeid väiksemaid jäätmete ladestuskohti – Metste, Rosma ja Himmaste prügilad, Kiuma, Rosma ja Meemaste loomade matmispaigad ning endiste KEK-i ja MEK-i puidujäätmete hoiukohad. Põlva piirkonna väikeprügilad on käesolevaks ajaks suletud ning korrastatud (jäätmelademed on kaetud pinnasega). Metste prügila suleti ning kaeti 1997. aastal, Himmaste ja Rosma prügilad suleti ja kaeti pinnasega 2000. aastal. Väikeprügilatele ei kehtestatud sulgemisjärgseid seirenõudeid, seega ei ole nendest tuleneva keskkonnamõju olulisus teada. Lähtudes võrdlemisi väikesest jäätmete kogusest ning pinnasega kaetusest, võib eeldada, et suletud väikeprügilate keskkonnamõju on tagasihoidlik. 5. Jäätmehoolduse eesmärgid 5.1. Õigusaktidest tulenevad nõuded Arvestades praegust ning prognoositavat ettevõtluse struktuuri ning jäätmeteket on Põlva piirkonna jäätmehoolduse kavandamisel olulised järgmised õigusaktidest ja nende eelnõudest tulenevad nõuded. Jäätmete tekke vältimine/vähendamine (kehtiv Jäätmeseadus (RT I 1998, 57, 861; 1999, 10, 155; 1999, 23, 353; 1999, 95, 843; 2001, 16, 72; 2001, 43, 239; 2001, 50, 283; 2001, 56, 340; 2001, 93, 565; 2002, 61, 375; 2002, 63, 387) ja vastu võetav Jäätmeseadus) • Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale; • rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; • kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt sellised tooteid, mis on kestvad ja korduskasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkinud jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. • Toodete valmistamisel peab tootja võimalikult suures ulatuses piirama ohtlike ainete kasutamist, et vältida nende sattumist keskkonda, hõlbustada toodetest tekkinud jäätmete ringlussevõttu ning vältida vajadust kõrvaldada jäätmeid ohtlike jäätmetena, edendama teisese toorme kasutamist toodetes. • Tootja on kohustatud tema valmistatud, edasimüüdud või imporditud probleemtootest tekkinud jäätmed kokku koguma ja neid taaskasutama või kõrvaldama. Jäätmete taaskasutamine (Jäätmeseadus ja vastu võetav Jäätmeseadus) • Jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas; • Jäätmete energiakasutusele tuleb eelistada jäätmete ringlussevõttu toormena või materjalina; • Jäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnakaitsenõuetele vastavas jäätmekäitluskohas; • Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Pakendi kogumine ja taaskasutamine • Hiljemalt 30. juuniks 2001. a taaskasutada Eesti territooriumil tekkivast pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50%, taaskasutada materjalina vähemalt 25% ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% (pakendiseadus). • Pakendi taaskasutamise normatiivid pakendimaterjali liikide kaupa 30.06.2001. a (keskkonnaministri 17.08.1998. a määrus nr 54 «Pakendi taaskasutamise normatiivide kehtestamine pakendimaterjali liikide kaupa»): • Pakendi taaskasutamine: • klaas – 90%. • Pakendijäätmete taaskasutamine: • klaas – 80%; • plast – 25%; • paber, papp, kartong – 50%; • metall – 80%; • komposiit – 15%; • puit – 60%; • muu – 15%. • Pakendiettevõtja, v.a isik kes müüb pakendatud kaupa, peab tagama pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise selliselt, et sätestatud taaskasutamise sihtarvud oleksid täidetud, ning kandma sellest tulenevad kulud (pakendiseaduse eelnõu). • Pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud (pakendiseaduse eelnõu): • Alates 01. 05. 2004. a. peab pakendiettevõtja, v.a isik kes müüb pakendatud kaupu, tagama pakendijäätmete taaskasutamise nende kogumassist vähemalt 50% aastas, pakendijäätmete kogumassist ringlussevõetuna vähemalt 25 % aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas. • Alates 31.12.2012. a peab pakendiettevõtja, v.a isik, kes müüb pakendatud kaupu, tagama pakendijäätmete taaskasutamine nende kogumassist vähemalt 60% aastas, pakendijäätmete kogumassist ringlussevõetuna vähemalt 45% aastas ja iga pakendmaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas. Korraldatud olmejäätmevedu (Jäätmeseadus ja vastu võetav Jäätmeseadus) • Kohalik omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi; • Kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta korraldatud jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajaid on vähe või on see ülemära kulukas ning puudub keskkonnakaitse- või tervisekaitsevajadus; • Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab määrusega veopiirkonnad, jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sageduse ja aja ja jäätmeveo teenustasu piirmäära; • Kohaliku omavalitsuse organ korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsuse organitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi; • Kohaliku omavalisuse üksus korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise; • Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 01.01.2005. a Biolagunevad jäätmed EL direktiivis 1999/31/EÜ prügilate kohta on antud olmejäätmete osas järgmised tingimused: • 2006. a – ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks 75% 1995. a tasemest; • 2009. a – ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks 50% 1995. a tasemest; • 2016. a – ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks 35% 1995. a tasemest. Keskkonnaministri 26.06.2001. a määruse nr 34 «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» kohaselt ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas biolagunevaid jäätmeid olla: • üle 45 massiprotsendi alates 16.07.2010. a; • üle 30 massiprotsendi alates 16.07.2013. a; • üle 20 massiprotsendi alates 16.07.2020. a. EL kompostimisdirektiivi eelnõu esitab kindlad nõuded biolagunevate jäätmete töötlemisele, mis on olulised direktiivis 1999/31/EÜ prügilate kohta antud eesmärkide täitmiseks. Tervishoiujäätmete käitlemine Keskkonnaministri 26.06.2001. a määruse nr 34 «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» kohaselt ei tohi prügilasse ladestada tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavaid jäätmeid. Keeld ei laiene kuni 31.12.2004. a jäätmetele, mis on eelnevalt töödeldud viisil, mis väldib nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda. Vastavalt sotsiaalministri 17.03.1997. a määrusele nr 9 «Käibelt kõrvaldatud ravimite käitlemise kord» toimub ravimijäätmete kõrvaldamine järgmistel võimalustel – üleandmine litsentseeritud ohtlike jäätmete käitlusettevõttele, tagastamine varustajale või tootjale või hävitamine tekkekohal (kanalisatsiooni valamine või vigastatud ravimiannuste kõrvaldamine koos tahkete olmejäätmetega). Kõrvaldusviisi määrab eraldi iga avalduse alusel Riigi Ravimiamet. Jäätmete töötlemine Vastu võetava jäätmeseaduse kohaselt on keelatud ladestada prügilasse töötlemata jäätmeid (töötlemise kohustus ei laiene jäätmetele, mille töötlemine ei vähenda jäätmete kogust ega ohtlikkust, samuti ka püsijäätmetele, mille töötlemine ei ole tehniliselt otstarbekas, jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist mahu vähendamiseks). Olmejäätmete võimalikult suures osas taaskasutamiseks tuleb need enne prügilasse ladestamist sorteerida, segunenud ja sorteerimata olmejäätmete ladestamine prügilasse on keelatud, liigiti kogutud jäätmete suhtes viiakse vajadusel läbi järelsorteerimine, vajadusel tuleb sorditud olmejäätmeid enne ladustamist täiendavalt töödelda. Keskkonnaminister võib kehtestada määrusega jäätmete sortimise korra, jäätmete kogumassist eraldatavate taaskasutatavate jäätmete protsendilised määrad ja sihtarvud ning sorditud jäätmete liigitamise alused. Ladestamine prügilas Vastu võetava jäätmeseaduse kohaselt ei tohi prügilasse ladestada sortimata olmejäätmeid. Läheduse põhimõtet arvestades laieneb sortimata olmejäätmete ladestamise keeld kuni 01.01.2008. a ainult neile prügilatele, mille asukohajärgses maakonnas on loodud jäätmekäitluskoht olmejäätmete töötlemiseks. Erandkorras võib vabastada prügila kuni 16.07.2004. a nimetatud piirangust. Alates 01.01.2008. a kehtib sortimata olmejäätmete vastuvõtu ja ladestamise keeld kõikidele prügilatele. Keskkonnaministri 26.06.2001. a määruse nr 34 «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» koostamisel on arvestatud Euroopa Nõukogu 1999. a 26. aprilli direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta ja 1996. a 26. septembri direktiivi 96/61/EÜ reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta. Nimetatud määrusest tulenevad nõuded: • Jäätmete ladestamine sõltuvalt prügila liigist; • Jäätmeladestuspiirangud: • Tavajäätmete ja püsijäätmete prügilate osas alustatakse jäätmete ladestamiseelse töötlemisega hiljemalt 16. 07. 2002. a., et vähendada nende kogust ja ohtlikkust, lihtsustada nende käsitsemist või tõhustada taaskasutamist. Jäätmeid, mille töötlemise neid eesmärke ei saavutaks, ja püsijäätmeid, mille töötlemine ei ole tehniliselt otstarbekas, ei ole vaja ladestamiseelselt töödelda; • Vedelate jäätmete, teatud ohtlike omadustega jäätmete ja määratlemata ainete ladestamise keelamine; • Prügila asukohavaliku, prügila nõrgvee, pinnase ja vee kaitse, prügilagaasi ja prügila töökorralduse nõuded. Vanarehvide käitlemine Keskkonnaministri 26.06.2001. a määrusega nr 34 «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» on keelatud vanarehvide ladestamine prügilates (piirang ei laiene prügilas ehitusmaterjalidena kasutatavatele rehvidele ning jalgrattakummidele ja rehvidele välisdiameetriga üle 1400 mm): • alates 16.07.2003. a ei võeta prügilasse vastu tükeldamata kasutatud rehve; • alates 16.07.2006. a ei võeta prügilasse vastu tükeldatud kasutatud rehve. Probleemtoodete käitlemine Vastu võetava jäätmeseaduse kohaselt on probleemtoodeteks: patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Tootja on kohustatud tagama tema poolt valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ning selle kulud kannab tootja. Nimetatud kohustused laienevad ka neile probleemtoodete jäätmetele, mis on tekkinud enne nende kohustuste jõustumist (endisaegsed jäätmed). Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastu võetud direktiivile 2000/53/EÜ vanasõidukite kohta (mida tuleb rakendada Eestis hiljemalt 01.05.2004. a) hiljemalt 01.01.2006. a suureneb kõigi kasutuselt kõrvaldatud sõidukite aastane korduv- ja taaskasutamine vähemalt 85% sõiduki keskmisest massist ning aastane korduvkasutus ja ringlussevõtt vähemalt 80% sõiduki keskmisest massist. EL elektri- ja elektroonikaseadmete direktiivi kohaselt on püstitatud eesmärgiks koguda kodumajapidamistest 31.12.2006. a 4 kg elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. 5.2. Jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, taaskasutamine Euroopa Liidu ja Eesti jäätmehoolduse üldiseks eesmärgiks on jäätmetekke ja jäätmetest põhjustatud kahjulike mõjude vältimine ja vähendamine. Jäätmetekkest ning nende käitlemisest tuleneva mõju vältimise meetmed saab järjestada järgmisse pingeritta: • Jäätmetekke vältimine; • Tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; • Jäätmete taaskasutamise laiendamine; • Jäätmete keskkonnaohutu ladestamine. Jäätmekoguseid saab vähendada otseselt, näiteks tootmistehnoloogia või tarbimisharjumuste muutmise läbi. Tootmises on jäätmete ja nendest põhjustatud kahjulike mõjude minimeerimine võimalik siis, kui seda on arvestatud tootmisprotsessi kavandamisel. Toodete valmistamisel ja sisseveol tuleb kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. Ettevõtluse puhul on eesmärkideks: • Uute ja rekonstrueeritavate ettevõtete puhul jäätmevaese tehnoloogia rakendamine ning parimate võimalike võtete kasutamine; • Kõikide ettevõtete puhul jäätmekäitlussüsteemi parem korraldatus. Olmesfääris tekkivate jäätmete koguste vähendamine on võimalik eelkõige läbi nõustamise ja inimeste keskkonnateadlikkuse tõusu. Olmesfääris on eesmärkideks: • Elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine; • Keskkonnasõbralike harjumuste juurutamine. 5.2.1. Andmekogud Kõikide tulevikku suunatud tegevuste kavandamine saab põhineda korralikel olemasolevat situatsiooni kirjeldavatel andmekogudel. Olemasolevate andmekogude ebatäielikkus suurendab prognooside koostamisel ja tegevuste kavandamistel eksimuste tõenäosust. Riiklikele andmebaasidele on aluseks riiklik statistiline jäätme- ja pakendiaruandlus. Kohalikuks jäätmealaseks andmebaasiks saab olema jäätmetekitajate register, samuti pakendiettevõtete ning probleemtoodete tootjate andmebaasid. Andmebaase täiendavateks andmekogudeks on jäätmete koguste ja nende koostise välja selgitamiseks korraldatavad uuringud ja vaatlused. Eesmärkideks on: • Riiklike andmekogudele kvaliteetse informatsiooni tagamine; • Kohalike jäätmetekitajate registri loomine ja käigushoidmine; • Pakendiettevõtjate ning probleemtoodete tootjate olemasolu ning tegevusmahu hindamine; • Vajalike lisauuringute kavandamine ja läbi viimine; • Aastaks 2005 saavutada andmekogude usaldusväärne tase. 5.2.2. Segaolmejäätmed Segaolmejäätmete kui kõige heterogeensema koostisega jäätmegrupi puhul on vajalik eesmärkide püstitamiseks ning lahendusteede leidmiseks usaldusväärse andmebaasi olemasolu. Segaolmejäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamine sõltub jäätmete sorteerimise, lahuskogumise ja taaskasutamise määrast ning inimeste tarbimisharjumustest. 2002. aasta statistilise aruandluse põhjal fikseeriti Põlva linna ühe elaniku kohta 350 kg segaolmejäätmeid aastas, mis on suhteliselt kõrge tulemus. Saadud tulemus viitab jäätmete lahuskogumise nõrgale arengutasemele või teatud segadusele aruandluses. Samas ajavahemikus Põlva vallas koguti elaniku kohta ainult 40 kg segaolmejäätmeid, mis on ilmselgelt madal tulemus ning viitab pigem jäätmevaldajate tagasihoidlikule haaratusele jäätmeveoga. Kusjuures jäätmete liigiti kogumise aktsioonid mõlemas omavalitsuses olid sarnased. Põlva piirkonnas, nagu ka kogu Eestis, on prognoositav olmejäätmete tekke kasv. Eesmärgiks on stabiliseerida olmejäätmete teke aastas inimese kohta aastaiks 2006...2007. Segaolmejäätmete koguse vähendamisel on eelduseks sorteerimine ja lahuskogumine. Eraldi kogutavateks jäätmeliikideks tuleks arvata ohtlikud jäätmed, inertsed jäätmed, taaskasutamisele minev pakend ja pakendijäätmed, paberi- ja papijäätmed, suuremõõtmelised ja elektroonikajäätmed ning biolagunevad jäätmed. Jäätmekäitluse tänapäevane areng eeldab kohtsorteerimise rakendamist ja lahuskogumissüsteemi loomist alljärgnevatele jäätmegruppidele: • paberi- ja papijäätmed; • pakendijäätmed; • suuremõõtmelised ja elektroonikajäätmed; • ohtlikud jäätmed; • biolagunevad jäätmed. Kogumissüsteeme on lähemalt käsitletud lähemalt vastavate jäätmeliikide käitlemise korraldamise alapunktides. Põlvamaa jäätmekava eesmärk lähiaastateks on taaskasutada 30% segaolmejäätmetest. Prügilasse ladestatavate segaolmejäätmete koguse vähendamiseks ja taaskasutamise suurendamiseks on Põlva piirkonnas eesmärkideks: • Vähendada ladestatavate pakendijäätmete kogust 50%; • Vähendada ladestatavate paberi- ja papijäätmete kogust 50%; • Taaskasutada linna ja asulate haljasaladel tekkivaid haljasjäätmed 80% ulatuses; • Taaskasutada ühepereelamutes tekkinud biolagunevaid jäätmeid 50% ulatuses; • Taaskasutada korterelamutes tekkinud biolagunevaid jäätmeid 15% ulatuses. Olemasolevate andmete alusel võib eeldada, et nimetatud eesmärkide täitmisel väheneb segaolmejäätmete kogus pakendi eraldamisel ca 15 % võrra, paberi- ja papijäätmete eraldamisel ca 6% võrra, biolagunevate jäätmete nimetatud ulatuses taaskasutamine vähendaks ladestavate jäätmete kogust 15–25%. Nimetatud hinnangud baseeruvad olemasolevatel ebakvaliteetsetel andmetel, püstitatud eesmärgid ning nende täitmiseks vaja minevad käideldavate jäätmete kogused tuleb täpsustada 2006. aastal andmekogude koostamisel saadavatest konkreetsetest andemetest lähtudes. Nimetatud eesmärgid on püstitatud aastaks 2008, algtasemeks tuleb võtta 2005. aasta. Tagamaks kõikide jäätmetekitajate haaratus jäätmekäitlusega, on eesmärgiks seada sisse kogu piirkonda hõlmav korraldatud olmejäätmevedu. Korraldatud olmejäätmevedu tuleb korraldada alates 10.01.2005. a. 5.2.3. Pakendijäätmed Pakendijäätmed moodustavad olulise osa olmes tekkivatest jäätmetest, uuringute alusel moodustavad pakendijäätmed olmejäätmete üldmassist kuni 30%. Pakendijäätmed on kerged, mahult moodustavad pakendijäätmed isegi kuni 60%. Eestis tekib inimese kohta kuni 100 kg pakendijäätmeid aastas. Olmejäätmete koostises olevatest paberi- ja papijäätmetest üle 50% moodustab paber- ja papp-pakend, klaasijäätmetest ligi 100% on klaaspakend, metalli- ja plastijäätmetest ligikaudu 80 % moodustavad pakendijäätmed, pakendijäätmed moodustavad olulise osa puit- ja komposiitmaterjalidest. Prioriteetseks suunaks on pakendi ja pakendijäätmete vähendamine. Pakendijäätmete vähendamine on võimalik läbi elanikkonna kui jäätmetekitaja vastavasuunalise harimise ja selgitustöö (säästev tarbimine, kaupade teadlik valik jne). Samuti oleks oluline keskkonnahoiualase selgitustöö läbiviimine ka tootjate kui pakendite valmistajate hulgas. Pakendijäätmete tekke vähendamise võimalusi piirab oluliselt valitsev tarbimiskultuur, millest tulenevalt moodustab tootest väga olulise osa just pakend. Üleriigilise jäätmekava kohaselt tuleb peatada pakendijäätmete koguse kasv aastaks 2006. Reaalseks suunaks tekkinud pakendi- ja pakendijäätmetest tulenevate probleemide lahendamisel on valikkogumine ja taaskasutamise suurendamine. Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem saab toimida edukalt üksnes juhul, kui toimub nende sorteerimine tekkekohas, mille tulemused sõltuvad elanikkonna kaasamise määrast. Pakendi ja pakendijäätmete valikkogumisel ja taaskasutusse suunamisel on eesmärgiks ellu rakendada kogu piirkonda hõlmav pakendiettevõtetel baseeruv pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik. Pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik peab toimima alates 01.01.2005. a. Omavalitsusel on pakendijäätmete kogumissüsteemis suunav ja koordineeriv roll. Kogutud pakendijäätmete taaskasutamine või taaskasutamise korraldamine on pakendiettevõtja ülesanne. Eesmärgiks on saavutada (Pakendiseaduse eelnõu): • Alates 01.05.2004. a pakendijäätmete taaskasutamine nende kogumassist vähemalt 50% aastas, pakendijäätmete kogumassist ringlussevõetuna vähemalt 25% aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas. • Alates 31.12.2010. a pakendijäätmete taaskasutamine nende kogumassist vähemalt 60% aastas, pakendijäätmete kogumassist ringlussevõetuna vähemalt 45% aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas. Lähtudes prognoositavast olmejäätmete kogusest, tuleb lähiajal suunata taaskasutusse orienteeruvalt 400–450 t pakendijäätmeid aastas, alates 31.12.2010. a suunata taaskasutusse ca 500–550 t pakendijäätmeid aastas. 5.2.4. Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed moodustavad olulise osa segaolmejäätmetest. Biolagunevad jäätmete koguste vähendamisel on võtmeroll ladestatavate segaolmejäätmete koguste vähendamisel ning prügilate keskkonnaohu minimiseerimisel. Orgaanilise aine rikkad on ka reoveesete, loomsete ja taimsete kudede jäätmed, puidujäätmed, sõnnik jne. Käesolevas punktis käsitletakse olmelise tekkega biolagunevaid jäätmeid, nagu paber, köögijäätmed, haljastusjäätmed. Paberijäätmed (v.a pakend) moodustavad ligikaudu 12% segaolmejäätmete üldkogustest. Paberi- ja papijäätmed on eraldi kogutuna kergesti taaskasutatavad. Eestis laiemalt ning ka Põlvamaal tegutseb mitu vanapaberit koguvat ning taaskasutatavat ettevõtet. Vanapaberi taaskasutamiseks on tarvis see eraldada muudest jäätmetest ning vältida selle kvaliteedi langemist. Paberijäätmete koguste vähendamisel on eesmärgiks vähendada segaolmejäätmetega ladestatavate paberijäätmete kogust 50% võrra. Selline paberijäätmete koguste vähendamine on võimalik eelkõige paberi- ja papijäätmete kogumisvõrgustiku rajamise abil. Haljastusjäätmetest saab eristada linnahaljastusjäätmed ja koduaedades tekkivad haljastusjäätmed. Ühiskondlike haljasalade hooldamisel tekkivate jäätmete käitlemisel on eesmärgiks suunata need 2008. aastaks 80% ulatuses taaskasutusse (kompostimine). Koduaedades tekkivate haljastusjäätmete koguste vähendamiseks tuleb propageerida nende kohapealset kompostimist. Eraldikogutud köögijäätmete suuremahuliseks edasiseks käitlemiseks käesoleval ajal võimalused puuduvad. Parimad võimalused lokaalseks taaskasutuseks on hajaasustuses ning eramajapidamistes, kus on eesmärgiks kohapeal taaskasutada 2008. aastaks 50% tekkivatest köögijäätmetest (eelkõige kompostimise teel). Kortermajade puhul on võimalik rakendada kompostreid, kuid kuna on tegemist uudse lähenemisega, ei saa sellele esialgu panna suuri lootusi. Eesmärgiks on 2008. aastaks kohapeal kompostida 15% kortermajapidamistes tekkivatest jäätmetest (eelkõige maapiirkonna arvelt). Tsentraalse suuremahulise biolagunevate jäätmete käitlemise võimalused avanevad: a) reoveepuhasti anaeroobse settekäitluse rakendumisel (juhul kui selliste jäätmete käitlemine on seal tehnoloogiliselt võimalik) ja/või b) Kagu-Eesti regionaalprügila kompleksis kavandatava kompostimisväljaku rajamisel. Ehkki võib eeldada, et suurte koguste biolagunevate jäätmete töötlemine nii pea ei rakendu, tagada tuleb, et aastaks 2010 oleks biolagunevate jäätmete osakaal ladestatavates jäätmetes alla 45 massiprotsenti. 5.2.5. Tööstusjäätmed Põlva piirkonnas tekib lähtudes piirkonna majandusstruktuurist vähe spetsiifilisi tööstusjäätmeid, olulisemateks tööstusjäätmeteks on puidu vääristamisel tekkivad jäätmed ning taimsete ja loomsete kudede jäätmed, mis tekivad eelkõige põllumajanduses. Tööstusjäätmete osas võib situatsioon lähiajal ka muutuda, kui rajatakse uusi tööstusettevõtteid (näiteks pikka aega kavandatud bioplastitööstus või muud seni kavade tasemele jäänud tööstusarengu projektid). Igasugune tööstuslik tootmine toob kaasa jäätmetekke, enamasti ei ole võimalik jäätmeteket vältida, võimalik on jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamine. Paljudel juhtudel on jäätmete koguste vähendamine või taaskasutamise suurendamine võimalik lihtsate töökorralduslike võtetega. Uute tootmisettevõtete puhul on eesmärk jäätmevaese tehnoloogia rakendamine, seda läbi parimate võimalike tehnoloogiate rakendamise ning tootmise kavandamisel jäätmekäitlusega arvestamise. Parimate võimalike tehnikatega arvestamine käitiste kavandamisel võimaldab vähendada ka tekkivate jäätmete ohtlikkust ning suurendada nende taaskasutust. Jäätmevaese tootmise juurutamist ja arengut saab suunata ja kontrollida läbi ettevõtete keskkonnajuhtimissüsteemide ning toodete elutsükli analüüsi. Olemasolevate tootmisettevõtete puhul on esmaeesmärk korraldada olemasolevate jäätmete tekke analüüs (ettevõtete jäätmekavad, keskkonnajuhtimissüsteemid jmt), mis annab suuniseid jäätmekoguste vähendamiseks ning taaskasutuse suurendamiseks. Eelkõige on see oluline suuremate tootmisettevõtete ja keskkonnaohtlikke materjale kasutavate puhul. Tööstusettevõtetes, kuid ka teistes ettevõtetes tekkivate jäätmete taaskasutusse suunamisel on oluline rakendada jäätmete liigiti sortimist ja kohtsortimist. Enamasti on ettevõtluses tekkivate jäätmete kohapealse sorteerimise rakendamine lihtsalt korraldatav. Eesmärgiks tuleb seada kõikide eraldikogutud tööstusjäätmete taaskasutusse suunamine, kui see on majanduslikult ja tehniliselt võimalik. Teatavate jäätmeliikide puhul on see hõlpsalt korraldatav (metallijäätmed, puidujäätmed). Kõrge orgaanilise aine sisaldusega jäätmete (näiteks taimsete ja loomsete kudede jäätmed) taaskasutamisel on üheks võimaluseks nende reoveesettega koostöötlemine. Põlva piirkonnas tekib tööstuses ohtlikke jäätmeid vähe. Eesmärgiks tuleb võtta tööstuslike ohtlike jäätmete tekke vältimine, juhul kui see on tehnoloogiliselt ja majanduslikult võimalik. Teatavate tehnoloogiate puhul ei ole võimalik vältida ohtlike ainete kasutamist, suund tuleb võtta keskkonnaohtlike ainete väljavahetamisele (juhul kui see ei too kaasa toodete kvaliteedi olulist muutust). Puidujäätmeid tuleb pidada Põlva piirkonnas olulisemateks tööstusjäätmeteks. Puidujäätmete koguse vähendamine on seotud puidu kui loodusvara säästva kasutamisega. Võimalused selleks on järgmised: • Kadude (jäätmehulkade) vähendamine puidu töötlemisel ja parima võimaliku tehnika kasutamine; • Peenpuidu ja puidujäätmete ulatuslik kasutamine. Puidujäätmete koguste vähendamine on kergemini rakendatav suuremates tööstustes, kuid ka võrdlemisi lihtsate töökorralduslike võtetega on võimalik parandada ka väiksemates tööstustes tekkivate puidujäätmete kvaliteediomadusi (näiteks vältida nende niiskumist, laialikandumist), mis võimaldavad neid suuremas ulatuses taaskasutada. Puidujäätmete ohtlikkus tuleneb eelkõige puidu töötlemisest mitmesuguste lisaainetega (liimid, peitsid, värvid). Tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamisel on peamiseks võimaluseks ohtlike ainete väljavahetamine vähemohtlike ainete vastu, samuti on oluline ka ohtlike ainetega töödeldud ja töötlemata puidujäätmete segunemise vältimine. Eesmärgiks on suunata kõik tekkivad puidujäätmed taaskasutusse ning lõpetada nende ladestamine, kui see on majanduslikult ja tehniliselt võimalik ning sellega ei kaasne suurenevat keskkonnamõju. Samuti ka juba ladestatud puidujäätmetele taaskasutusvõimaluste leidmine. Tekkivate puidujäätmete taaskasutamise võimalused on järgmised: • Puidujäätmete põletamine energia tootmiseks (üksnes nn. puhtad puidujäätmed); • Puidujäätmete kompostimine koos teiste biolagunevate jäätmetega; • Puidujäätmete kasutamine haljastuses; • Saepuru kasutamine loomadele allapanuks. Omaette probleemiks on juba ladestatud puidujäätmete kasutamine ja ladestuskohtade likvideerimine (näiteks endine KEK-i saepuruhoidla). Puiduhoidlatesse juba ladestatud puidujäätmete taaskasutamist raskendab puidu kvaliteedi langus (niiskumine, mineraliseerumine). Peamisteks lahendusteedeks oleks puidujäätmete põletamine (kas otsene põletamine või töötlemine pelletiteks) või kasutamine kompostimisel. Puidujäätmete taaskasutamisel tuleb lähtuda nii majanduslikest kui keskkonnakaitselistest kaalutlustest. Ehkki puidujäätmete ladestamisega kaasnevad keskkonnamõjud on olemjäätmete ladestutega võrreldes tagasihoidlikumad, tuleks analüüside abil määrata kindlaks puiduladestute keskkonnaohtlikkus. Põllumajanduslikus tootmises on peamisteks tekkivateks jäätmeliikideks taimsete ja loomsete kudede jäätmed, loomaväljaheited jmt. Põllumajandusjäätmete puhul tuleb seada eesmärgiks hea põllumajandustava rakendamine ning tekkivate jäätmete täiemahuline taaskasutamine. Loomaväljaheidete käitlemisel tuleb seada eesmärgiks nende hoidmise ja taaskasutamise korraldamise viimine kooskõlla keskkonnanõuetega (veekaitsenõuetele vastavate sõnniku- ja virtsahoidlate kasutamine, laotamisel ruumiliste ja ajaliste piirangute ning laotusnormide järgimine). Üheks võimalikuks kõrge orgaanilise aine sisaldusega põllumajandusjäätmete taaskasutusteeks on nende töötlemine koos reoveesettega ning saadava komposti kasutamine. Seoses loomsete jäätmete töötlustehase rajamisega tuleb seada eesmärgiks olemasolevate loomsete jäätmete kõrvaldamiskohtade likvideerimine. 5.2.6. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmed koosnevad mitmesugustest materjalidest – mineraalsed materjalid (pinnas, kivid, kipsil põhinevad materjalid, klaas), puit, metall, ohtlikud ained (näiteks värvijäägid, naftasaadustega reostunud materjalid ja pinnas). Nimetatud jäätmete tekke kogused sõltuvad otseselt majanduslikust olukorrast, mida kiirem on majanduslik kasv, seda enam toimub uute ehituste rajamine ning vanade lammutamine. Käesoleval ajal puudub ülevaade piirkonnas tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete koguste kohta, nimetatud jäätmed käideldakse valdavalt klassifitseerituna muudeks jäätmeteks (valdavalt segaolmejäätmeteks), mineraalsete jäätmete taaskasutamise üle ei peeta arvestust. Peamiseks eesmärgiks on jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine. Eesmärgi täitmisel on peamine roll tööde teostajal, ehitus- ja lammutustöödel saab jäätmeteket vältida ja koguseid vähendada mõistliku töökorraldusega ja tööde parema organiseeritusega. Selleks tuleb: • Suurendada korduskasutatavate materjalide kasutamist; • Vähendada materjalide raiskamist tööde kõigil etappidel; • Vähendada ohtlike ainete kasutamist; • Eraldada ja koguda ehituse kõigis etappides tekkivad ohtlikud jäätmed; • Lammutusjäätmete hulgast eraldada võimalusel turuväärtust omavad materjalid; • Lammutusjäätmete hulgast eraldada materjalid, mis võivad jäätmete edasisel töötlemisel ja kasutamisel põhjustada kvaliteedi langust. Lähtudes tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete statistika puudumisest Põlva piirkonnas, tuleb eraldi eesmärgina rõhutada vajadust saavutada kontroll tekkivate jäätmekoguste üle. Tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel on eesmärk nende kohapealne sortimine ja taaskasutamine. Ehitus- ja lammutusjäätmete sortimise eesmärgiks on tõhustada jäätmete taaskasutust ning vähendada nende ohtlikkust. Üldjoontes on eelistatav tekkivate jäätmete kohapealne sorteerimine, eraldades näiteks puit, metall (mustmetall ja värviline metall), mineraalsed jäätmed (võimalusel sorteerida ka need fraktsiooniti eraldi – kivid, pinnas, betoon jmt), ohtlikud jäätmed ning ehitusjäätmesegu. Jäätmete taaskasutusse suunamisel on eesmärk rajada ehitus- ja lammutusjäätmete töötlemiseks vastav sõlm. Ehitus- ja lammutusjäätmete töötlemissõlme rajamine peaks toimuma vastava ettevõtte ja kohalike omavalitsuste koostöös. Põhimõtteliselt on olemas ettevõtluse huvi ehitusjäätmete töötlemise sõlme rajamiseks. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusteed on: • Sorteeritud jäätmete taaskasutamine otseses ringluses; • Telliste, puidu ja praakdetailide kasutamine väikeehitiste juures; • Jäätmete taaskasutamine prügila kattematerjalina ja ajutiste teede ehitamisel; • Sorditud ja ohtlikke aineid mittesisaldavate puidujäätmete põletamine; • Kasutamine täitematerjalina ehitistel/rajatistel. Asbesti sisaldavad jäätmed ei ole taaskasutatavad. Adiste prügilas ei ole võimalust asbesti sisaldavate jäätmete ladestamiseks, need tuleb vastavaid ohutusnõudeid järgides eraldada muudest jäätmetest ning suunata ladestamiseks väljapoole piirkonda (näiteks Aardlapalu prügilasse). 5.2.7. Reoveesete ja fekaalid Reoveepuhastustehnoloogia täiustumine ja reoveekogumisalade laiendamine suurendab tekkiva reoveesette kogust. Põlva reoveepuhastis, kus tekib peamine kogus piirkonna reoveesettest, toimub teatav sette töötlemine, kuid olemasolev settetöötluslahendus ei vasta nõuetele. Reoveesette ja fekaalide käitlusel on eesmärkideks: • Rekonstrueerida Põlva reoveepuhasti reoveesette töötlus, tagada selle vastavus keskkonnanõuetele; • Taaskasutada kõik Põlva reoveepuhastis tekkiv anaeroobselt stabiliseeritud reoveesete (põllumajanduses, haljastuses vmt); • Saada ülevaade kogumis- ja settekaevude tühjendamise teenust pakkuvate ettevõtete tegevusest, tagada kontroll teenuse pakkujate tegevuse üle; • Suunata kogumis- ja settekaevude sete reoveepuhastitesse. Põhimõtteliseks eesmärgiks võib seada ka muude suure orgaanilise aine sisaldusega jäätmete (sõltuvalt tehnoloogiast näiteks taimsete ja loomsete kudede jäätmeid, toiduainetööstuse jäätmeid, olmejäätmete biolagunevat fraktsiooni) töötlemine koos reoveesettega. Tõenäoliselt on nii võimalik lahendada ka väikepuhastite settekäitlus. Nimetatud eesmärgi täitmise võimalus ja ulatus on lahtised, võimalus sõltub reoveepuhasti settekäitluses rakendatavast tehnoloogiast. Puhasti haldaja on põhimõtteliselt huvitatud ka teiste jäätmeliikide vastuvõtust ja töötlemisest. Kui settekäitluslahenduse rakendamisel välditakse negatiivsete ilmingute teke, ei ole otstarbekas settekäitlemise kompleksi asukoha muutmine. Settekäitluskompleksi asukoha muutmisel (selle viimisel reoveepuhastist eemale) kaasnevad märgatavalt suurenevad käitluskulud (sh kulud suure veesisaldusega sette transpordile, sette töötlemisel eralduva reostunud jääkvee puhastamiskulud). 5.2.8. Tervishoiuasutuste jäätmed Vastavalt tervishoiul tekkivate jäätmete käitluse riiklikule juhendmaterjalile on riiklikul tasandil otsustatud rajada Tartu Ülikooli Kliinikumi piirkondlik tervishoiujäätmete töötluskeskus, milles vastav autoklaav ka tööd alustas. Töötluskeskus hakkab vastu võtma teiste tervishoiuasutuste riskijäätmeid eeldatavalt käesoleval aastal. Tervishoiul tekkivate jäätmete käitluse riikliku juhendmaterjali kohaselt on Põlva haigla kui teise tasandi tervishoiuasutus kogumispunktiks, mis peab vastu võtma jäätmed väikestelt ümbruskonna jäätmetekitajatelt. Põlva piirkonnas tekkivate tervishoiujäätmete käitlemisel on eesmärk: • Korrastada haiglasisene tervishoiujäätmete käitlussüsteem (sh jäätmete sortimine, identifitseerimine, pakendamine ja märgistamine); • Alates 2005. aastast lõpetada ka eelnevalt töödeldud nakkusohtlike jäätmete ladestamine prügilas; • Suunata vastavalt pakendatud nakkusohtlikud jäätmed kahjutustamiseks Tartusse; • Nakkusohutute kudede jäätmete kohapealne kõrvaldamine viia vastavusse keskkonnanõuetega (sealhulgas vastavad keskkonnakasutusload) või korraldada nende kõrvaldamine näiteks rajatavas Väike-Maarja loomsete jäätmete käitluskeskuses; • Ümber korraldada teravate ja torkivate jäätmete kahjutustamine (näiteks kipsi valamine); • Rajada Põlva Haiglasse esmatasandi tervishoiuasutuste riskijäätmete kogumispunkt. Kodu- ja põllumajandusloomade tervishoiul tekkivad riskijäätmed tuleb suunata kahjutustamiseks rajatavasse Väike-Maarja loomsete jäätmete käitluskeskusesse, need enne vastavalt pakendades ja märgistades. 5.2.9. Transpordiga seotud jäätmed Transpordijäätmed tekivad nii kodumajapidamistes kui ettevõtluses (sh autolammutused ja -hooldused). Vanarehvide käitlemise lahendused tuleb leida riiklikul tasemel, luues selleks vastavad majanduslikud ning tehnilised tingimused. Vastava töötlusskeemi rakendumiseni jääb Põlva piirkonnas vanarehvide käitlusskeemiks nende ajutine ladustamine tekkekohas või üleandmine vastavat teenust pakkuvaile ettevõtjaile. Vanarehvide puhul on eesmärkideks: • Luua eraisikutele vanarehvide üleandmise võimalus; • Lõpetada alates 16.07. 2006. a ka tükeldatud vanarehvide ladestamine prügilas. Mootorsõidukid ja nende osad on vastu võetava jäätmeseaduse kohaselt probleemtooted, probleemtoodete tootjad on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisse veetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokku kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise. Põlva piirkonnas on mootorsõidukite ja nende osade käitlemisel eesmärgiks saada kontrolli alla autode lammutuskojad ja remonditöökojad. Samuti tagada nendes toimuva tegevuse vastavus karmistuvate keskkonnanõuetega, nõudes ettevõtetelt vastavate lubade ja litsentside olemasolu ning jäätmearuandluse täitmist. Eesmärgi täitmisel tuleb teha koostööd riikliku keskkonnajärelevalve asutusega. 5.2.10. Ohtlikud jäätmed Peamiseks ohtlike jäätmete tekke vältimise ja koguste vähendamise abinõuks on tootmises ohtlike ainete mittekasutamine ja/või nende kasutamise vähendamine. Kõikide ohtlike ainete puhul ei ole see aga võimalik, teatavatel juhtudel võib väheohtlike materjalide kasutamisel langeda ka toodangu kvaliteediomadused. Jäätmete ohtlikkuse vähendamisel ning jäätmekäitlusest tuleneva keskkonnaohu minimeerimisel on esmatähtis koguda ohtlikud jäätmed tavajäätmetest eraldi ning need kahjutustada vastavaid nõudeid järgides. Ettevõtluses ning kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumis- ning üleandmissüsteem on erinev. Vastavalt jäätmeseadusele on kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmise süsteemi korraldaja kohalik omavalitsus. Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamisel on eesmärkideks: • Teha elanikkonna hulgas selgitustööd tagamaks ohtlike jäätmete sorteerimise kohapeal, teavitada elanikkonda ohtlike jäätmete kogumispunktide asukohast ning kogumisringide toimumisest; • Rajada patareide kogumiskohtade võrgustik; • Haarata ohtlike jäätmete kogumisringidega kõik piirkonna suuremad külad; • Arendada olemasolevat ohtlike jäätmete kogumisvõrgustikku (paigaldada ohtlike jäätmete konteiner ka jäätmejaama), tagada üksnes olmes tekkivate jäätmete vastuvõtt. Ettevõtluses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal anda käitlemiseks üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele, jäätmetekitaja peab tasuma üle antud jäätmete käitluskulud. Ettevõtluses tekkivate ohtlike jäätmete käitluse seisukohalt on eesmärkideks: • Saavutada kontroll kõikide ohtlike jäätmeid tekitavate ettevõtete üle, kaasa arvatud väikeettevõtlus (sh autotöökojad ja -lammutused); • Tagada ohtlike jäätmete kogumisel tervise- ja keskkonnakaitseliste nõuete täitmine; • Vajadusel rajada ettevõtetesisesed ohtlike jäätmete kogumispunktid; • Lõpetada ohtlike jäätmete käitlemine selleks mitte õigust omavate isikute poolt; • Jääkreostuskollete ohtlikkuse välja selgitamine ja vajadusel saneerimine. 5.2.11. Muud jäätmed Muude jäätmete all on käesolevas töös käsitletud elektri ja elektroonikajäätmed ja kogukad jäätmed. Eraldikäsitluse tingib nende võimalik keskkonnaohtlikkus ja käitlemise komplitseeritus. Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad on tulenevalt vastu võetavast jäätmeseadusest probleemtooted, mille tootja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise. Põlva piirkonna jäätmekava kontekstis on eesmärk korraldada tekkivate elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kogumine kavandatava jäätmejaama juures ja/või kogumisaktsioonidena. Aastaks 2007 tuleks koguda elanikkonnalt 4 kg elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. Kogukate jäätmete käitlemise korraldamise puhul on samuti eesmärk jäätmete äraandmise võimaluse korraldamine. Kogukate jäätmete üleandmise kohaks oleks Põlva linnas kavandatav jäätmejaam, Põlva vallas jätkata olemasolevat süsteemi, kus suurematesse küladesse paigaldatakse teatavaks ajaks vastavad kogumisvahendid. Kogukate jäätmete kogumisel on võimalus käivitada jäätmeturg, mille abil on võimalik suunata suure kasutusväärtusega esemed taaskasutusse. 5.3. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine Põlvamaa tingimustes ei ole lähiajal ette näha jäätmete põletustehase rajamist. Jäätmekäitluse lõppfaasina on reaalseks teeks taaskasutust mitte leidvate jäätmete ladestamine prügilas. Üleriigilisel ja maakondlikul tasandil on võetud suund uute jäätmekeskuste rajamisele ja olemasolevate väikeprügilate sulgemisele. Põlva piirkond jääb Kagu-Eesti jäätmekeskuse tagamaale, Põlva piirkonda uusi prügilaid ei rajata. Lähtuvalt läheduse põhimõttest ladestatakse suurem osa Põlvamaal (maakonna kesk- ja idaosas) tekkivatest jäätmetest Adiste prügilas, lõpetada tuleb jäätmete vedu kaugemal olevatesse prügilatesse (näiteks Aardlapalu). Seega tuleb prügila töötamise ajal pöörata põhitähelepanu prügila tegevusega kaasnevate keskkonnamõjude vähendamisele (sh prügila korrastustööd ja nõuetele vastavusse viimise kava täitmine). Tagamaks vastu võetavate jäätmete ladestamiskõlblikkus tuleb rakendada prügila tagamaal efektiivset jäätmete kohapealset sortimist. Samuti tuleb tõhustada Adiste prügilas toimuvat jäätmete töötlemist (sh sortimist). Olemasolevaid prügilaid on äärmiselt keerukas ning kulukas viia vastavusse tänapäeval prügilatele esitatavatele nõuetele, Adiste prügila ei vasta keskkonnanõuetele. Lähtudes seadusandluses esitatud tähtaegadest, peavad Eesti prügilad vastama keskkonnanõuetele 16.07.2009. a või olema samaks ajaks jäätmete ladestamiseks suletud, seega tuleb hoolimata Kagu-Eesti regionaalprügila valmisolekust hiljemalt nimetatud tärminiks Adiste prügila sulgeda ning suunata jäätmevood teistesse jäätmete tekkekohtadele lähimatesse prügilatesse. Suletud Adiste prügila peab olema korrastatud hiljemalt 16.07.2013. a. Varasemal ajal kasutusel olnud Põlva piirkonnas olevatesse väikeprügilatesse, mis ei vastanud keskkonnanõuetele, on jäätmete ladestamine lõpetatud ning need on suletud ja korrastatud. Loomsete jäätmete käitlemise, sh kõrvaldamisega, tegelevad ettevõtted peavad olema tunnustatud Veterinaar- ja Toiduameti poolt. Eri riskiastmega loomseid jäätmeid tohib matta Veterinaar- ja Toiduameti loal kuni 31.04.2004. a. Pärast Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlustehase valmimist tuleb eri riskiastmega loomsed jäätmed suunata käitlemiseks sinna. 6. Eesmärkide realiseerimine 6.1. Jäätmekäitluse üldine skeem Põlva piirkonnas tekkivate jäätmete kogus on võrdlemisi väike, mistõttu ei ole otstarbekas rakendada tehnoloogiliselt keerukaid ning suuri investeeringuid ja jooksvaid kulutusi nõudvaid jäätmete kogumise, sorteerimise ja töötlemise tehnoloogiaid. Piirkonna jäätmekäitluse skeemi puhul on eeldatud: • Lähiaastatel suureneb tekkivate olmejäätmete kogus; • Suureneb taaskasutusse suunatavate jäätmete kogus; • Väheneb biolagunevate jäätmete prügilasse ladestamise kogus; • Tartu maakonda rajatakse Kagu-Eesti regionaalprügila; • Adiste prügila suletakse. Jäätmekäitluse põhiskeemiks on jäätmete sortimine ja taaskasutamine (materjaliringe, kompostimine, põletamine energia tootmiseks), kõrvaldatavate jäätmekoguste minimeerimine. Jäätmekäitluse skeem ja tegevused on järgmised: Jäätmete koguste ja koostise väljaselgitamine: • Koostada jäätmetekitajate register; • Välja selgitada pakendiettevõtted ja probleemtoodete tootjad; • Viia läbi käideldavate segaolmejäätmete koostise ja erikaalu uuring; • Täpsustada maakondlikku elanikkonna tarbimisharjumuste ja jäätmetekke uuringut; • Keeruka ja/või jäätmemahuka tehnoloogiaga ettevõtetel koostada jäätmekavad. Maksimaalne jäätmete sortimine kohapeal, edasist käitlust ja ladestamist nõudvate jäätmete koguste vähendamine: • Tiheasustusega aladel – Põlva linnas ja Põlva valla suuremates külades – paigaldada paberi- ja papijäätmete konteinerid, eelkõige tuleb paberi ja papi kogumiskonteinerid paigaldada korterelamute piirkonda; • Põlva linnas eelkõige suuremate kaupluste ja Põlva vallas külapoodide baasil arendada välja pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik, võrgustiku rajamine ja selle tööshoidmine on pakendiettevõtjate ülesanne (kes võib selle delegeerida edasi). Sõltuvalt rajatavast süsteemist võib olla pakendijäätmete kogumissüsteemi osaks ka jäätmejaam; • Suurematesse ettevõtetesse paigaldada oma tegevusega kaasnevate taaskasutatavate jäätmete kogumiseks eraldi konteinerid – tegevused toimuvad ettevõtete jäätmekavade või jäätmelubade alusel; • Rajada võimalus suuremõõtmeliste jäätmete ning elektri- ja elektroonikajäätmete üleandmisvõimalus elanikkonnale nii statsionaarse kogumiskoha kui vastavate aktsioonide näol. Biolagunevad jäätmed ja nende käitlemine: • Biojäätmete eraldamine, kompostimine ja komposti kasutamine tekkekohas: – Köögijäätmete kompostimine koos muude biolagunevate jäätmetega (aia- ja haljasjäätmed) kohapeal, tagada oskusteabe ja info olemasolu ning kättesaadavus sihtgrupile; – Lokaalne kompostimine – tiheasustusaladel ühine lokaalse haaratusega kompostimisvõimalus, jäätmetekitajad ise kompostivad. Pilootprojektina rajada kortermajade grupi tarbeks köögijäätmete kompostimisvõimalus; • Biojäätmete eraldi kogumine ja nende kompostimine kesksetes käitluskohtades; – Rajada Põlvasse haljasalade hooldamisel tekkivate biolagunevate jäätmete käitlemiseks kompostimisväljak; – Peale Kagu-Eesti prügila valmimist rakendada biolagunevate olmejäätmete eraldi kogumist ning suunamist Kagu-Eesti prügila kompostimisväljakutele; – Sõltuvalt tehnoloogiast suunata suure orgaanilise aine sisaldusega jäätmed töötlusse koos reoveesettega. Ehitus- ja lammutusjäätmed: • Kohtsortimise ulatuslik rakendamine; • Eraettevõtluse ja omavalitsuste koostöös ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemiseks sobiva asukoha leidmine, käitlussõlme rajamine; • Ehitus- ja lammutusjäätmete kohapealne sortimine ja osaline töötlemine, materjali taasväärtustamine. • Jäätmekäitluse nõuete sidumine ehitusdokumentatsiooniga. Ohtlike jäätmete kogumine ja transport: • Ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed käideldakse lepingute alusel ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavate ettevõtete poolt; • Rajada ohtlikke jäätmeid tekitavatesse ettevõtetesse vastavad jäätmete kogumispunktid; • Täiendada elanikkonnale suunatud ohtlike jäätmete kogumissüsteemi jäätmejaama paigaldatava konteineri baasil, haarata ohtlike jäätmete kogumisringiga kõik piirkonna suuremad külad; • Rajada statsionaarsed ohtlike jäätmete kogumispunktid ka Põlva valla suurematesse küladesse; • Paigaldada patareide kogumiskastid. Spetsiifilised haiglajäätmed: • Põlva Haiglal sõlmida lepingud haiglajäätmete kahjutustamiseks regionaalse keskusega (Tartu Ülikooli Kliinikum); • Rajada Põlva Haiglasse haiglajäätmete kogumispunkt. Jäätmete kogumine ja transport: • Rakendada korraldatud olmejäätmevedu, moodustada kogu Põlva piirkonda hõlmav veopiirkond; • Haarata kõik piirkonna jäätmetekitajad korraldatud olmejäätmeveo süsteemi, veopiirkonnas olevaid jäätmetekitajaid lubada jäätmeveoga mitte ühineda äärmisel juhul; • Rajada Põlvasse bussijaama piirkonda ajutine jäätmekogumisjaam (kapitaalse jäätmejaama valmimiseni); • Rajada Põlvasse Linavabriku piirkonda eraldi kogutud jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks jäätmejaam, kus saab üle anda eraldi kogutud jäätmed – paberi- ja papijäätmed, suuregabariidilised jäätmed, ohtlikud jäätmed, vanarehvid, sõltuvalt eelnõude staadiumis olevates õigusaktides nõutud käitlussüsteemide rakendumisest pakendijäätmed ja elektri- ja elektroonikajäätmed jmt; • Võimalusel ühildada pakendijäätmete kogumissüsteem paberi- ja papijäätmete kogumisvõrgustikuga (kujuneksid jäätmekogumispunktid); • Kaaluda maakondlikul tasandil koos teiste omavalitsustega olmejäätmete ümberlaadimisjaama rajamist (transpordil Kagu-Eesti regionaalprügilasse). Jäätmete kõrvaldamine: • Adiste prügila korrastuskava elluviimine; • Adiste prügila sulgemise korraldamine; • Ladestatavate jäätmete suunamine Kagu-Eesti regionaalprügilasse. 6.2. Korraldatud jäätmeveo korraldamine Jäätmeseaduse kohaselt on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 01.01.2005. a. Põlva piirkonna puhul moodustatakse Põlva linnast ja vallast üks korraldatud veopiirkond. Ühise veopiirkonna moodustamisel ületatakse ca 1000 inimese võrra jäätmeseaduses antud veopiirkonna maksimaalse orienteeruv elanike arv (10 000 inimest). Linna ja valla baasil loodava ühise veopiirkonna rajamisel on eeliseks suuremad käideldavad jäätmekogused, mis võimaldavad ühtlustada piirkonna erinevate osade jäätmeveo kulutusi (ehkki maakonna jäätmekava näeb ette ainult ühtlustatud väravahinda). Ühise piirkonna loomist soodustavad omavalitsuste vahelised tugevad seosed ning logistiline situatsioon. Jäätmeveopiirkonnaga hõlmatakse kogu omavalitsuste territoorium, hajaasustusega alasid ei arvata jäätmeveo piirkonnast välja. Põlva piirkonnas korraldatakse korraldatud jäätmeveoga segaolmejäätmete käitlus. Tulevikus on võimalik rakendada korraldatud jäätmevedu ka teistele jäätmeliikidele (näiteks paberi- ja papijäätmed, ehitusjäätmed). Teiste jäätmeliikide haaramine korraldatud jäätmeveoga eeldab vastavate kogumis- ja käitlussüsteemide eelnevat ellurakendumist. Jäätmevaldajad loetakse liitunud korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanikku. Jäätmevaldajate mitteliitumist korraldatud jäätmeloaga tuleb lubada üksnes erandkorral. Korraldatud olmejäätmeveo ellu rakendamisel on üheks kitsaskohaks elanikkonna kasutatavate konteinerite tüübiline erinevus (paljudes kohtades kasutatakse nõukogudeaegseid metallkonteinereid, mille tühjendamine on kaasaegse tehnikaga raskendatud). See tuleneb piirkonnas tegutsevate jäätmekäitlejate erinevatest tehnilistest nõudmistest. Lähtudes eritüübiliste konteinerite kasutamisest ning teenusepakkujate erinevatest tehnilistest võimalustest, tuleb korraldatud jäätmeveo puhul konteineripark unifitseerida või jõuda muule kokkuleppele. Konteineripargi unifitseerimine on hõlbus olukorras, kus kasutajad on võtnud konteinerid rendile. Olukorras, kus jäätmetekitaja on konteineri omanik, tuleb saavutada omavalitsuse, konteineri omaniku ning jäätmeveo teenuse pakkuja vahel kokkulepe. Üheks teeks on määrata omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjaga täpselt, milliseid konteinereid tohib kasutada ning sedasi sundida konteineriomanikke neid välja vahetama. Teiseks teeks on seada korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentidesse sisse ka vanade konteinerite teenindamise nõude (mis võib tõsta pakutava teenuse maksumust). Alternatiiviks konteinerite kasutamisele on kasutada prügikottide süsteemi, seda eelkõige hajaasustuses. Prügikottide süsteemi rakendamine teataval määral leevendaks eritüübiliste konteinerite tühjendamisel tekkivaid probleeme. Korraldatud jäätmeveo puhul on jäätmete veo sagedus erinev sõltuvalt asustustüübist. Põlva valla hajaasustusega piirkondades, mis määratakse jäätmehoolduseeskirjaga, toimub korraldatud jäätmevedu minimaalselt kord kvartalis (võimalik üksnes juhul, kui jäätmekonteineritesse ei panda biolagunevaid jäätmeid). Põlva valla tiheasustusega piirkondade, mis määratakse jäätmehoolduseeskirjaga, eramupiirkondades ja Põlva linna eramupiirkondades toimub jäätmevedu minimaalselt kord kuus (võimalik üksnes juhul, kui jäätmekonteineritesse ei panda biolagunevaid jäätmeid). Korterelamute jäätmekonteinereid tühjendatakse ühe-kahe nädala järgi. Hajaasustuses ei ole otstarbekas kasutada tellimisega seotud veosüsteemi, kuna see muutub liialt kulukaks. Põlva linna puhul on selline süsteem põhimõtteliselt rakendatav. Korraldatud jäätmeveo sisseseadmiseks peavad Põlva Linnavalitsus ja Põlva Vallavalitsus korraldama konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras konkursi korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks. Konkursi pakkumise kutse dokumentides määratakse vähemalt veopiirkond, veetavad jäätmeliigid, eeldatavad jäätmekogused, jäätmekäitluskohad, eri- või ainuõiguse kestus, veotingimused (nagu sagedus, aeg, tehnilised tingimused), jäätmeveo teenustasu piirmäär. Konkursil edukaks tunnistatud ettevõttel on määratud veopiirkonnas määratud jäätmeliikide osas eri- või ainuõigus kuni kolm aastat. Esimese vastava konkursi korraldamisel on soovitav määrata võrdlemisi lühike eri- või ainuõiguse kestus. Lühema kestuse korral saab esialgsest ebamäärasusest tulenevaid riske paremini maandada, lühem kestus võib aga teisalt suurendada majanduslikku kulukust. Tabel 14. Korraldatud olmejäätmeveo sisseseadmine Linn/Küla Kaugus Adistest (km) Elanikke Progn jäätme- kogus inimese kohta (kg/a) Orienteeruv jäätme- kogus kokku (t) m3 (koef 0,22) Kui 20 m3 auto, siis mitu koormat aastas Kui 20 m3 auto, siis mitu koormat kuus Piirkond Põlva linn 7 6376 300 1913 8695 435 36,2 0 Mammaste 9 697 200 139 634 32 2,6 1 Aarna 14 267 150 40 182 9 0,8 1 Puuri 9 167 150 25 114 6 0,5 1 Orajõe 8 59 150 9 41 2 0,2 1 Taevaskoja 15 118 150 18 80 4 0,3 1 Tännassilma 12 239 150 36 163 8 0,7 2 Kiuma 15 109 150 16 74 4 0,3 2 Kähri 16 106 150 16 72 4 0,3 2 Puskaru 17 74 150 11 50 3 0,2 2 Rosma 10 427 200 85 388 19 1,6 3 Peri 14 409 200 82 372 19 1,5 3 Partsi 17 136 150 20 93 5 0,4 3 Metste 14 127 150 19 87 4 0,4 3 Tromsi 20 70 150 11 48 2 0,2 3 Meemaste 12 62 150 9 42 2 0,2 3 Andre 13 67 150 10 45 2 0,2 3 Soesaare 8 64 200 13 59 3 0,2 3 Lutsu 15 56 150 8 38 2 0,2 3 Himmaste 3 585 200 117 532 27 2,2 4 Holvandi 9 119 150 18 81 4 0,3 4 Adiste 2,5 93 150 14 63 3 0,3 4 Nooritsmetsa 8 83 150 12 57 3 0,2 4 Eoste 7 75 150 11 51 3 0,2 4 Miiaste 3,5 69 150 10 47 2 0,2 4 Vanaküla 7 51 150 8 35 2 0,1 4 Valgesoo 8 30 150 5 20 1 0,1 4 Uibujärve 13 49 150 7 32 2 0,1 4 Kokku 610 51 Linn kokku 435 36 Vald kokku 175 15 Analüüsides teeninduspiirkonna jäätmetekitajate paiknemist ja orienteeruvat jäätmete mahtu oleks optimaalne moodustada jäätmete kogumisringid järgmisi tingimusi arvesse võttes: • Põlva piirkonna kogumiskohad jaotada 4 gruppi lähtudes teedest ja logistikast; • Kuna kogumisring (valla osa) ei taga 20 m3 masina täituvust, lõpeb ring linnas, kust võetakse peale täiskoorem (reaalselt jääb kogumismarsruutide koostamine jäätmekäitleja logistikute ülesandeks); • Linnas on oma marsruudid. 6.3. Jäätmekäitluskohtade ja -seadmete võrgustik Kavandatava Kagu-Eesti regionaalprügila valmimisel (orienteeruvalt aastal 2008) hakatakse Põlva piirkonnas kogutavaid jäätmeid ladestama ja ladestamiseelselt töötlema keskkonnanõuetele vastavas jäätmekeskuses. Sellega seoses suletakse senini tugiprügilana töötav Adiste prügila. Kagu-Eesti regionaalprügila hakkab teenindama Tartu-, Valga-, Põlva- ja Võrumaad ning võimalik, et ka osa Jõgeva- ja Viljandimaast. Kagu-Eesti regionaalprügilasse on planeeritud lisaks jäätmete ladestamisele järgmised tegevused: • Eelnevalt sorteeritud ja/või sorteerimata jäätmete töötlemine; • Taas- ja korduvkasutatavate jäätmete ning ohtlike jäätmete kogumine paigaldatud konteineritesse; • Taaskasutuskõlblike jäätmete (mööbel, kodumasinad, riietusesemed jms) kogumine ja jaotamine; • Vanarehvide ladustamine; • Biolagunevate jäätmete kompostimine jm. Tulevikus on võimalik suunata jäätmeid Kagu-Eesti regionaalprügilasse kas eelnevalt töödelduna (sorteerituna) või töötlemata kujul. Eelduste kohaselt on eelnevalt sorteeritud jäätmete vastuvõtmine odavam, mistõttu tuleb jäätmete kohapealset sortimist rakendada juba praegu. Segajäätmetest moodustavad suure rühma biolagunevad jäätmed, mille eraldamine muust jäätmemassist annab märgatava majandusliku efekti ja vähendab ladestatavate jäätmete kogust. Kagu-Eesti jäätmekeskus valmib eeldatavasti aastal 2008, seega ei ole käesoleval ajal täpselt veel paika pandud selle tagamaal jäätmekäitluse korraldamiseks optimaalset jäätmekäitluskohtade võrgustikku. Võib osutuda võimalikuks, et rajatakse maakondlikud või regionaalsed nn. prügila väravad, kus toimub segajäätmete vastuvõtt, nende sortimine, töötlemine ning transport jäätmekeskusse. Põlva piirkonna jäätmekäitluskohtade võrgustiku moodustavad esialgu Adiste prügila, tulevikus jäätmekogumisjaam ja jäätmekogumispunktid. Jäätmejaama ülesandeks on täiendada jäätmekäitlusvõrgustikku, seda peamiselt taaskasutatavate jäätmete tsentraliseeritud kogumiskohana. Lähtudes võrdlemisi väikestest tekkivate jäätmete kogustest, on tsentraliseeritud olmejäätmete sorteerimistehase rajamine Põlva piirkonna tarbeks majanduslikult kaheldava tasuvusega, selline lahendus ei vasta ka eespool püstitatud eesmärkidele (arendada jäätmete tekkekohas sortimist). Võimaluseks oleks luua maakondliku haaratusega jäätmejaam, kus toimuks lisaks jäätmete kogumisele ka nende töötlus ning ümberlaadimine. Kindlat seisukohta segaolmejäätmete ümberlaadimisjaama vajalikkuse kohta ei ole Põlvamaa jäätmekavas esitatud. 6.3.1. Adiste prügila Põlva piirkonna jäätmekäitluse struktuuri kohaselt toimib Adiste prügila kuni Kagu-Eesti jäätmekäitluse valmimiseni piirkondliku tugiprügilana. Keskkonnanõuetele mitte vastava prügila kasutamine eeldab koostatud «Adiste prügila nõuetele vastavusse viimise kava» ellurakendamist. Teatavas osas viiakse kava ka ellu, kuid osades punktides esineb ajagraafikust mahajäämist. Olulisemad toimingud, mis tuleb prügilas läbi viia (tähtaeg vastavalt kavale): • Jäätmelademe kujundamine (01.09.2003); • Vastuvõetavate jäätmete kaalumisvõimalus (01.01.2004). Siinkohal tuleb rõhutada kaalumisseadme paigaldamise vajalikkust. Vastavalt uuele Jäätmeseadusele toetatakse omavalitsuste jäätmehoolduse arendamist olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. Tagamaks saastetasu õiglast jaotamist ning vältimaks eriarvamusi on tarvis täpselt määrata kindlaks erinevatest omavalitsustest pärinevate jäätmete kogus. Vaatamata prügila teeninduspiirkonnas rakendatavatele jäätmete eraldikogumissüsteemide rakendamisele, tuleb prügilas jätkata ja tõhustada ladestatavate jäätmete töötlemist (sh sortimine). Eelkõige tuleb ladestatavatest jäätmetest eraldada taaskasutatavad materjalid (kui see on majanduslikult ja tehniliselt otstarbekas), ohtlikud jäätmed ja inertsed jäätmed. Adiste prügila suletakse jäätmete vastuvõtuks hiljemalt 16.07.2009. a, pärast seda tähtaega tuleb prügila korrastada. Prügilate sulgemise suhtes on nõuded järgmised: • Prügila sulgemine toimub vastavalt käitaja poolt esitatud ja keskkonnateenistuse poolt heaks kiidetud sulgemiskavale; • Prügila kattekihtide osas on antud järgmised soovitused: isolatsioonikiht, vettpidav mineraalkiht, vähemalt 0,5 m paksune dreenikiht ja vähemalt 1 m paksune kattepinnase kiht. Keskkonnateenistusel on võimalik prügila sulgemislahendust lihtsustada, sulgemise lahenduse lihtsustamiseks ja vastava otsuse vastuvõtmise aluseks on prügila potentsiaalse keskkonnamõju hindamise aruanne. Prügilate sulgemiseks vajalikud investeeringud peavad leidma prügila käitaja või omavalitsus. Võimalus on taotleda investeeringuid programmidest või Euroopa Liidu fondidest. 6.3.2. Jäätmekogumisjaam Üleriigilise jäätmekava kohaselt tuleb Põlvasse rajada jäätmejaam. Põlvamaa jäätmekava kohaselt tuleb eraldi kogutud jäätmete üleandmiseks rajada omavalitsustesse jäätmekogumisjaamad. Põlva piirkonnas tuleb ühine jäätmejaam rajada nii Põlva linna kui valla elanikkonna teenindamiseks, ning see peaks paiknema Põlva linnas või selle lähiümbruses. Põlva linna ja valla elanikkonna teenindamiseks ei ole otstarbekas rajada eraldi jäätmejaamu. Eraldi jäätmejaamade puhul kujunevad väiksemate jäätmevoogude tõttu rajamis- ja toimimiskulud suuremaks, situatsioon muutub logistiliselt keerukaks. Jäätmejaama asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste kriteeriumitega: • Lähedus Põlva linnale kui peamisele jäätmetekitajale; • Hea ligipääs (sh logistiliselt hea asukoht, juurdepääsuteede kvaliteet); • Maatüki piisav pindala (orienteeruvalt 15 000 m2); • Paiknemine eemal elamutest ja sotsiaalobjektidest; • Kasutust piiravate kaitsetsoonide puudumine (sh veekogude kaldaalad, sanitaarkaitsealad, teatavad tehnorajatiste kaitsetsoonid); • Võrdlemisi tasane reljeef. Kindlasti tuleb arvestada ka muude loodus- ja keskkonnakaitseliste iseärasustega. Oluline on ka arvestada maatüki omandivormiga. Enne püsiva jäätmejaama ehitamist on mõttekas rajada ajutine jäätmejaam põhiliste eraldi kogutud jäätmeliikide tarvis. Sinna paigaldatakse konteineripark eelkõige taaskasutatavate jäätmete üleandmiseks, põhimõtteliselt ka suuremõõtmeliste jäätmete, vanarehvide ja ohtlike jäätmete üleandmiseks. Samal ajal arendatakse välja kapitaalne jäätmejaam sobivasse kohta. Jäätmejaama rajamisele peavad eelnema tasuvusarvestused, detailplaneering, keskkonnamõju hindamine. Jäätmejaama valmimisel ajutine jäätmejaam bussijaama piirkonnas likvideeritakse. Põlva piirkonna jäätmejaamas peaks toimuma järgmiste jäätmeliikide kogumine ja esmane töötlemine: • taaskasutatavad materjalid (eelkõige paber ja papp, ka metall); • Suuregabariidilised jäätmed ja elektri- ja elektroonikajäätmed; • teatavad ehitus- ja lammutusjäätmed; • ohtlikud jäätmed; • vanarehvid; • metallijäätmed. Taaskasutatavatest materjalidest tuleb tagada eelkõige paberi ja papi vastuvõtt ning võimalusel ka vastuvõetava materjali järelsortimine (eraldada erinevad paberi ja papi liigid lähtudes taaskasutusvõmalustest). Metallijäätmete kogumine jäätmejaamas peaks olema teisejärguline, piirkonnas töötab metallikokkuost, kuid siiski võiks olla võimalus metallijäätmete üleandmiseks ka jäätmejaamas. Käesoleval ajal ei ole selge, mismoodi saab toimuma seaduseelnõus ette nähtud pakendijäätmete kogumissüsteem ja mis osa saab selles olema Põlva piirkonnal. On võimalik, et kavandatavas jäätmejaamas saab toimuma ka pakendijäätmete kogumine ja sortimine. Suuregabariidiliste ja elektri- ja elektroonikajäätmete puhul tuleb arvestada rakenduva tootjavastutuse printsiibiga, mille kohaselt on tootja kohustatud probleemtoodetest tekkinud jäätmed kokku koguma ja neid taaskasutama või kõrvaldama. Probleemjäätmeid tuleb vastu võtta kuni tootjavastutuse süsteemi ellurakendumiseni, nende edasise vastuvõtu vajadus selgub probleemjäätmete käitlusskeemi lõplikul valmimisel. Jaamas toimuks ka esmane suuregabariidiliste jäätmete töötlemine – teatav parandamine ja remont ning edasimüük või halvas seisundis olevate esemete lammutamine. Ehitus- ja lammutusjäätmete vastuvõtu eelduseks on nende käitlemise sobivus valitud piirkonda, mille määrab ehitusjäätmete käitlemise tehnoloogia. Ehkki Põlva linnas on rajatud kogu territooriumi hõlmav ohtlike jäätmete kogumispunktide võrgustik, on otstarbekas luua ka ohtlike jäätmete üleandmisvõimalus jäätmejaama. Kavandatava jäätmejaama lõplik maht, vastuvõetavate jäätmete kogused ja läbiviidavad jäätmekäitlustoimingud selguvad jäätmejaama edasiste arendusetappide käigus. Eelduseks on pakendijäätmete ja probleemtoodetest tulenevate jäätmete käitlussüsteemide välja kujunemine Eestis ning ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise tehnoloogilise lahenduse keskkonnamõju ulatus. Kui ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine ei sobi linnakeskkonda, tuleb leida käitluskoht väljaspool linna ning käidelda need eraldi teistest jäätmetest. 6.3.3. Haljasjäätmete kompostimisväljak Põlva linna, Põlva kalmistu naabrusesse, rajatakse kompostimisväljak. Nimetatud kompostimisväljakul saab toimuma üksnes linna kalmistul ning haljasaladel tekkinud haljasjäätmete (lehed, oksad jmt) kompostimine, teisi biolagunevate jäätmete kompostimist nimetatud kohas ei toimu. Kompostimise läbiviimiseks on tarvis soetada mehhanismid materjali transpordiks, komposti segamiseks, soovitavalt tuleks hankida ka suuremate okste purustamiseks purusti. Kompostimisväljakule tuleks näha kasvupinnase ladustuskoht. 6.3.4. Paberi- ja papijäätmete kogumiskonteinerid Vanapaberi kogumiskonteinerid tuleb eeskätt üles seada keskküttega korrusmajade piirkondades, kus on vanapaberi kasutamine majapidamises raskendatud. Korrusmajade piirkondades tuleb vanapaberi konteinerid paigaldada majade lähedusse, eramurajoonides näiteks suuremate kaupluste lähedusse (võimalusel ühildada pakendijäätmete kogumiskonteineritega). Vanapaberi kogumiskonteinerite valikul tuleb eelistada piluga konteinereid, vältimaks teiste jäätmetega risustamist. Vanapaberi tekkivaks koguseks Põlva linnas võib arvestada 200 t/a ning planeeritud kogutavaks koguseks 100 t/a (8,3 t/kuus; 1,6 kg/in/kuus). Sellisel juhul tuleb arvestada vanapaberi kogumiskonteinerite üldmahuga ca 20 m3/kuus ehk 1 m3 konteinerimahtu 300 inimese kohta. Konteineri suuruse valikul tuleb arvestada teenindatava piirkonna elanike arvuga. Selleks et täpsemini prognoosida vanapaberikonteinerite täitumist, on otstarbekas korraldada vanapaberi katsekogumine umbes 300 elanikuga kortermajade alal. 7. Jäätmehoolduse juhtimissüsteemi kirjeldus 7.1. Jäätmehoolduse korraldamine Põlva piirkonna jäätmehoolduse ja jäätmekäitluse korraldamise põhimõtted tulenevad nii riiklikest, maakondlikest kui kohalikest eesmärkidest (arengukavast). Üldised põhimõtted on fikseeritud jäätmeseaduses ja teistes õigusaktides ning jäätmekäitluse arengudokumentides. Tuleviku jäätmekäitlust silmas pidades peaks korraldus tagama ka järgmiste eesmärkide täitmise: • Jäätmekäitlus peab muutuma isetasuvaks majandusharuks; • Printsiipide saastaja maksab ja tootja vastutab ulatuslikum rakendamine; • Omavalitsuste ja jäätmekäitlusega tegelevate, valdavalt eraõiguslike äriühingute huvide optimaalne ühildamine; • Kõigile jäätmetekitajatele jäätmekäitlusteenuse tagamine jne. Jäätmekäitluse korraldamisel eristuvad riigi, maakonna, omavalitsuse, jäätmetekitajate ning jäätmekäitlejate tase. Tabelis 15 on antud erinevate tasandite funktsioonid. Tabel 15. Jäätmehoolduse (-käitluse) tasandid ja nende ülesanded Tasand Ülesanded ja eesmärgid Riigi tasand – keskkonnaministeerium • Jäätmehoolduse reguleerimine õigusaktide kaudu; • Jäätmehoolduse arendamine riiklike toetusprogrammide kaudu; • Jäätmetekke vähendamise ja jäätmekäitluse korrastamise koordineerimine riigi tasandil; • Üleriigiliste programmide ja süsteemide koordineerimine (ohtlike jäätmete käitlussüsteem, pakendijäätmete programm); • Maakondade jäätmekavade koostamise korraldamine, riigi ja maakonna jäätmekava täitmise kontroll. Maakonna tasand – maavalitsus ja keskkonnateenistus • Riikliku jäätmepoliitika elluviimine maakonna tasandil; • Kohalike omavalitsuste jäätmemajanduse alane nõustamine; • Jäätmeload ja jäätmealane aruandlus jne Omavalitsuse tasand (jäätmekeskuse tasand) • Jäätmehoolduse arendamine; • Korraldatud jäätmeveo sisseseadmine, sellega hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamine; • Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine; • Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise koordineerimine; • Jäätmete sortimise, sh liigiti kogumise korraldamine; • Järelevalve jäätmekäitluse üle; • Omavalitsuse jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja koostamine; • Haldusterritooriumil elavate inimeste heaolu tagamine; • Elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine; • Säästva looduskasutuse ja puhta keskkonna tagamine. Jäätmetekitaja tasand • Jäätmekäitlusnõuete ja -normide järgimine; • Korraldatud jäätmeveoga ühinemine; • Nõudmisel ettevõtte jäätmekava koostamine, jäätmearvestuse pidamine; • Loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parima võimaliku tehnika rakendamine; • Keskkonnateadlikkuse tõstmise projektidega kaasaminek. Jäätmekäitleja tasand • Professionaalsel tasemel teenus pakkumisel vastavalt kehtestatud lepingule ja õigusaktidele, samuti vastavalt jäätmeloas või ohtlike jäätmete litsentsis kehtestatud nõuetele; • Jäätmekäitlusnõuete ja -normide järgimine, parima võimaliku tehnika rakendamine jäätmehoolduses; • Tootja peab tagama tema poolt valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise (probleemtoodete tootja); • Pakendi ja pakendijäätmete tagasi võtmine ja nende taaskasutamine (pakendiettevõtted); • Keskkonnateadlikkuse tõstmine; • Põhieesmärk on kasumi teenimine. Kuna jäätmekäitlus on maakondade piire ületav tegevus, siis on loodud uus struktuuriüksus – omavalitsuste ühisomandis olev Kagu-Eesti Jäätmekeskuse AS, mis haldab kavandatavat Tuulemäe jäätmekeskust. Ka Põlva Linnavalitsus ja Põlva Vallavalitsus on Kagu-Eesti jäätmekeskuse liikmed. Üleriigilise jäätmekava kohaselt on jäätmekeskuse funktsioonid järgmised: • Teeninduspiirkonnas jäätmekäitluse praktiline korraldamine; • Jäätmete vähendamise ja taaskasutamise programmide arendamine, teostamine, toetamine ja edendamine; • Optimaalse jäätmekäitlushinna kujundamine; • Arendustöö ja propaganda; • Konkursside korraldamine nii jäätmeveoettevõtete vahel, kui ka jäätmete taaskasutamise alal, seda kas jäätmeveopiirkonnas tervikuna või selle osades; • Andmebaaside pidamine. Lisaks võib olla jäätmekeskuse ülesandeks suurte projektide juhtimine, näiteks Euroopa Liidu fondidest investeeringute saamiseks. Eeltoodust lähtudes delegeerivad Põlva linn ja vald teatava osa omavalitsuste kohustuseks olevast jäätmekäitluse korraldusest ja koordineerimisest jäätmekeskusele. Käesoleval ajal ei ole jäätmekeskuse täpseid funktsioone ja ülesandeid paika pandud. Võib eeldada, et jäätmekeskusele saab suunata jäätmekäitluse konkursside läbiviimise, arendustöö, keskkonnateadlikkuse tõstmisega seonduvad projektid. Jäätmekeskuse kaudu oleks võimalik taotleda finantsvahendeid Adiste prügila sulgemiseks, võib-olla ka muude jäätmekäitlusrajatiste ehitamiseks. Omavalitsuste jäätmealaste ülesannete delegeerimine jäätmekeskusele võib toimuda alles pärast jäätmekeskuse töölerakendumist (orienteeruvalt 2008. aastal). Nii Põlva linnas kui Põlva vallas on kehtestatud jäätmehoolduseeskiri. Tulenevalt muutuvast seadusandlusest (vastu võetud Jäätmeseadus ja eelnõu staadiumis olev Pakendiseadus) tuleb muuta kehtivaid jäätmehoolduseeskirju, jäätmehoolduseeskirjade sisu peab vastama Jäätmeseaduse § 71 nõuetele. Jäätmehoolduseeskirju tuleb eelkõige täiendada korraldatud jäätmevedu reguleerivate sätetega ning probleemtoodetest tekkivate jäätmete ja pakendijäätmete käitlemise nõuetega. 7.2. Elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine Kaasaegne jäätmekäitluse arendamine ei ole üksnes tehniline vaid ka sotsiaalne probleem. Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Jäätmete tekke vähendamine, jäätmete sortimine ja käitlemine tekkekohas sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmekäitlust edendada. Valmisolek on omakorda seotud motiiviga – vähendada jäätmekäitluse maksumust, parandada elukeskkonda tervikuna jne. Antava teabe järgi on jagunemine järgmine: • Üldine teave – jäätmekäitluse üldised põhimõtted, eri jäätmeliikide iseloomustus, näiteks koduses majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kohta; • Konkreetne teave – teavitamine ja informatsioon käitlusskeemide, eraldi kogutud jäätmete vastuvõtu asukohtade ning lahtioleku aegade kohta, jäätmeveo maksumuse kohta jne; • Jäätmekäitluse tehnoloogia – info jäätmete kohtsortimise ja koduses majapidamises võimalike tehnoloogiate rakendamise kohta (näiteks milliseid jäätmeid kompostida, kompostimistehnoloogia, komposti kasutamine, milliseid jäätmeid võib põletada jne). Pideva selgitustöö ja teavitamise aluseks on eesmärgistatud info edastamine, info edastamise viisideks on kohalikud ajalehed, kuulutused, viidad, bukletid. Üheks võimaluseks on kasutada internetti. Kuna interneti kasutamine on siiski piiratud, siis on informatsiooni vajalik dubleerida paberkandjal. Selgitustöö kavandamisel on oluline ka arvestada sihtgrupist tulenevate asjaoludega. Soovitav oleks viia läbi erinevaid kampaaniaid erinevatele sihtgruppidele, arvestades näiteks vanust (täiskasvanud, noored), asustust/elukohta (eramajad, korterelamud). Selgitustöö läbiviimisel tuleb arvestada, et sihtgruppi ei koormataks antava infoga üle, laialt jagatav info peaks olema lihtsalt mõistetav, samas peab olema viide spetsiifilise teabe kättesaadavuse kohta. Selgitustöö mõningad põhimõtted, probleemid ja lahendused on järgmised: • Jäätmekäitluse alane selgitustöö ja teavitamine peab olema üldise säästliku eluviisi propageerimise kontekstis ja haakuma teiste valdkondadega; • Jäätmekäitlussüsteemi rakendamine ei ole ühekordne kampaania, vaid vajab pidevat selgitustööd; • Oluline on teavitamise ja selgitustöö õige ajastamine; selgitustöö, teabe ja abinõude rakendamise vahel ei tohiks olla suurt ajalist vahet; kui midagi selgitatakse, siis abinõude kompleks peab selle järgnema; • On oluline praktilise kogemuse omandamine, seda eriti jäätmete sortimise, biolagunevate jäätmete kompostimise ja komposti kasutamise osas; võimaluseks on pilootseadmete paigaldamine. Võimalikud jäätmekäitluse alased elanikkonna kaasamise projektid oleksid järgmised: • Keskkonnasõbraliku ettevõtte valimine (keskkonnanõuete täitmisel ja keskkonna säästmisel edukate ettevõtete tunnustamise konkurss); • Infovoldiku koostamine piirkonna jäätmekäitlusnõuete tutvustamiseks; • Infovoldiku koostamine piirkonnas asuvate eraldi kogutud jäätmete (sh ohtlikud jäätmed, pakendijäätmed, vanapaber, suuremõõtmelised jäätmed jmt) üleandmisvõimaluste tutvustamiseks; • Infovoldiku koostamine biolagunevate jäätmete kohapealse taaskasutamise propageerimiseks (esialgu oleks sihtrühmaks eramajade elanikud, hiljem eraldi materjalid korrusmajade tarbeks); • Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõudeid ja nende üleandmisvõimalusi tutvustava infovoldiku koostamine; • Õpilastele suunatud üritused – erinevad konkursid ja võistlused, ühisüritused. 7.3. Järelevalve Järelevalvet jäätmekäitluse üle teostavad järgmised institutsioonid: • Keskkonnainspektsioon (Võrumaa osakonna Põlva büroo); • Omavalitsused. Lisaks nimetatutele on järelevalveasutuseks Veterinaar- ja Toiduameti Põlvamaa Veterinaarkeskus, mis teostab järelevalvet loomsete jäätmete käitluse üle. Keskkonnajärelevalve seaduse järgi on kohalik keskkonnajärelevalve asutus ka kohalik omavalitsus, millel on oma haldusterritooriumil Keskkonnainspektsiooniga samasugused õigused ja kohustused. Põlva linnas ja vallas täidab omavalitsus keskkonnajärelevalve ülesandeid vähesel määral, selle üheks põhjuseks on keskkonnaküsimustega tegeleva spetsialisti puudumine. Käesoleval ajal ei toimu jäätmekäitlusalane järelevalve vajalikul määral. Tarvis on suurendada erinevate järelevalveinstantside ja Põlvamaa Keskkonnateenistuse vahelist koostööd. Vaja on luua omavalitsustes keskkonnaspetsialisti ametikoht (võib olla mitme omavalitsuse koostöös), kellele antakse volikogu määrusega keskkonnainspektori volitused. 7.4. Koostöö omavalitsuste vahel Käesoleva jäätmekavaga nähakse ette Põlva linna ja valla jäätmekäitluse integreerimist. Integreerimise vajadus tuleneb eelkõige omavalitsuste vahelistest tihedatest sidemetest kui logistilisest situatsioonist. Käesoleval ajal ületab piirkonna jäätmekäitlusskeem omavalitsuste piire. Peamisteks ühistegevusteks võib pidada: • Korraldatud jäätmeveo korraldamine; • Taaskasutatava materjali kogumissüsteemi kujundamine (koostöös eraettevõtlusega); • Ehitus- ja lammutusjäätmete käitluskoha rajamise suunamine (koostöös eraettevõtlusega); • Ohtlike jäätmete kogumissüsteemi haldamine; • Jäätmejaama rajamine ja haldamine; • Teavitamine ja elanikkonna kaasamine. Põlva piirkonna jäätmekäitluse integreerimine Kagu-Eesti jäätmekäitlusega tuleneb: • Jäätmehooldus (-käitlus) muutub üha rohkem omavalitsuste piire ületavaks tegevuseks; • Olulised jäätmekäitluskohad paiknevad väljaspool Põlva piirkonda (Kagu-Eesti regionaalprügila, ohtlike jäätmete kõrvaldamine, vanapaberi taaskasutamine, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutamine, tervishoiujäätmete ja loomsete jäätmete kõrvaldamine jmt); • Piirkonnas tegutsevad üle-Eestilist või piirkondlikku võrku omavad jäätmekäitlusettevõtted. LISAD Lisa 1. Eeldatavad kulutused jäätmekäitlusele 1. Võimalike arenguvariantide kokkuvõte ja võrdlus erinevate osapoolte seisukohast lähtudes. 1.1. Hetkeolukord (jooksev tegevus) + ladestamine Adiste prügilasse Jäätmetekitajad jagunevad järgmiselt: Individuaal- majapidamine (0,14; 0,24; 0,6 m3 konteinerid) Kortermajad (ühistud) (1,5–2,5 m3 konteinerid) Ettevõtted (2,5–6 m3 konteinerid) 1 m3 olmeprügi keskmine hind lähtudes konteineri mahust 120–300 kr/m3 76–91 kr/m3 64–71 kr/m3 2002. aasta segaolmejäätmete kogus Põlva piirkonnas 2414 tonni ~10 972 m3, sellest: • kodumajapidamistest – 1342 tonni; • ettevõtetelt – 1072 tonni, sh pakend 78 tonni. 2002. aasta avalike ohtlike jäätmete kogumiskohtade kulu (vastavalt aruandlusele) = 31 978 krooni (koos kogumispunktide rajamisega). Adiste prügila käigushoidmise kulu/tulu (ladestamisest saadav tulu ~3000(t) x ~122 krooni) – prügila kulud vastavalt 2003. aasta aruandele 377 882 krooni = –11 882 krooni, s.t hetkel kehtestatud ladestushinna ja kulude taseme juures on kulud võrdsed tuludega. Haljasalade korrashoiuga seotud kulud (koristus, vedu, ladestamine) ~200 000 krooni. Käitleja(te) rahavoog Ragn Sells hinnakirja alusel (kr) (koefitsient 0,22, s.t 1 tonn = 4,54 m3) on vahemikus 0,7–2,2 milj krooni. Käitleja(te) rahavoole lisandub veel tulu konteinerite rendist (kont.arv x hind x periood) ~? milj kr. Põlva PK (kogukond) hinnanguline kulu jäätmekäitlusele 2002. ja 2003. aastal = 0,7–3 milj. krooni 1.2. Planeeritav Jäätmejaam + ladestamine Adiste prügilasse Jäätmejaama rajamiskulud X – milj. kr Jäätmejaama tegevuskulud Y – milj. kr Jäätmejaama rajamisega muutuvad osalevate omavalitsuste, s.t Põlva PK jäätmekäitluse kulud järgmiselt: 1. Rajamisega seotud investeeringute tagasimaksmise mahus (kui ei leita tagastamatut abi) 2. Jooksva tegevuse käigushoidmisega seotud kulud (teoreetiline kahjumivõimalus) (vajab eraldi analüüsi) 3. Kogumispunktide rajamine (vanapaber, klaas, .........) ja konteinerite ost – omavalitsuse kulu 4. Tulupoolele lisandub teisese tooraine müügitulu Eeldusel, et hetkeolukord jääb samaks / muutub vastavalt prognoosidele on reaalne olukord, kus jäätmekäitluse koguhind Põlva PK-le suureneb valdavalt omavalitsuse kulude osas kogumispunktide ja jäätmejaama rajamisel. 1.3. Planeeritav Jäätmejaam + ladestamine Regionaalsesse prügilasse (Adiste prügila on suletud) Eeldades, et kulud Jäätmejaama rajamiseks on tehtud/konstantsed, siis: 1. Suureneb veokaugus ja sellega seoses ka kulud vastavalt vedaja hinnakirjale. 2. Ladestamise hind on tõenäoliselt ka kõrgem (kui Adistes) ja käitleja võib sellest lähtudes hinda tõsta. (Vedamise (transpordi) hinda saab vähendada, kui jäätmejaamas toimub sorteeritud jäätmete kokkupressimine). 3. Adiste prügila sulgemisega seotud kulud (Kui ei ole eelnevalt kogutud, tuleb võtta laenu ja see hiljem tagasi maksta või rahataotlus mingist EL fondist). Kulu jäätmekäitlusele Põlva PK-s suureneb käitleja kulude tõusu tõttu. 1.4. Ladestamine Regionaalsesse prügilasse, Adiste suletud, jäätmejaama pole mingitel põhjustel rajatud Eeldusel, et 2002 olukord muutub vastavalt prognoosidele: 1. Suureneb veokaugus ja sellega seoses ka kulud vastavalt vedaja hinnkirjale. 2. Ladestamise hind on tõenäoliselt ka kõrgem (kui Adistes) ja käitleja võib sellest lähtudes hinda tõsta. 3. Omavalitsusel jääb saamata jäätmejaama tegevusest tulenev (teoreetiline) kasum. Kulu jäätmekäitlusele Põlva PK-s suureneb. 2. Põlva PK jäätmemajanduses vajalikud investeeringud ja jooksvad kulutused 2.1. Jooksvad kulutused: 1. Adiste prügilaga seotud kulutused Adiste prügila Ladestatud 2001 Ladestatud 2002 Prognoos 2003 Prognoos 2004 Prognoos 2005 Jäätmeid kokku (t) 2978 2864 3000 3000 3000 1 tonni väravahind Adistes 122,7 122,7 123,2 124,0 220 Omavalitsuse tulu 365 401 351 413 369 600 372 000 660 000 Omavalitsuse kulu prügila ülalpidamiseks 377 882 377 882 377 882 372 000 660 000 sh saastetasu 49 598 59 400 72 000 360 000 Prügila kui iseseisva majandusüksuse kasum/kahjum –12 481 –26 469 –8282 0 0 Analüsides tabelit näeme, et finantsmajanduslikult tuleb Adiste prügila omadega nulli. Tabelis on võetud arvutuse aluseks 2002. aasta baasandmed ja kehtinud ladestushind 122,7 krooni/t. Eeldame, et prügila jooksvad kulud jäävad konstantseks ja muutub ainult saastetasu suurus 2003. a 3,3 krooni, 2004. a – 4 krooni (nõuetele mittevastava prügila saastetasu on 6-kordne), 2005. a 30 krooni. Alates 2005. a saab omavalitsus sellest omale 75%, s.t 22,5 krooni. (Nõuetele mittevastava prügila saastetasu on 4-kordne.) Tagasisuunatavad summad tuleks kasutada jäätmemajanduse korrastamiseks ja jäätmekavaga kooskõlla viimiseks. Võttes aluseks prognoositud ladestatavad kogused ja eeldades, et kulud jäävad konstantseks, saaks prügila iseseisva majandusüksusena kasumlikult töötada orienteeruvalt järgmiste ladestushindade juures. 2003 123,20 krooni 2004 124 krooni 2005 220 krooni Prügilaga seotud jooksvad kulutused on suurusjärgus 300 000 kr/aastas (alus: 2002. a kuluaruanne). Jooksvate kulutuste suurenemisel või jäätmekoguste märgataval vähenemisel 2. Ohtlike jäätmete kogumiseks tehtavad kulutused (krooni) . 2002 2003 Põlva linn 26 700 Põlva vald 5278 6839 2.2. Prognoositavad kulutused 1. Adiste prügila sulgemisega seotud kulutused Vajab sulgemisprojekti, KMH-d, nendest lähtuvat finantsarvutust ja teostamist. 2. Jäätmete kohtsorteerimiseks tehtavad kulutused Jäätmekavast lähtuvalt on planeeritud konteinerid paberi, klaasi,...... eraldi kogumiseks. S.t .X. konteineri ost 6 m3 + (kulud käitlemisele x tühjendamiskordi kokku) 3. Jäätmejaama planeerimise, rajamise ja haldamisega seotud kulutused Jäätmejaama rajamise kui äriprojekti koostamise ja analüüsi juures on mõtekas lähtuda klassikalise finantsanalüüsi teooriatest ja väljatöötadud metoodikatest. Äriprojekti puhul on vaja teha järgmised otsused: 1. Investeerimisotsused – kuhu ja kas 2. Finantseerimisotsused – kuidas? 3. Dividendiotsused – kuidas jaotada? (kas ja kuhu tagasi suunata) Kapitalimahutuste eelarvestuses lähtume kahest põhiseisukohast: (1) otsused tuleb teha rahavoogude, mitte arvepidamise kasumi alusel ja (2) projekti vastuvõtmise tagasilükkamise otsused tuleb teha inkrementaalsete rahavoogude alusel. (Juurdekasvuline rahavoog, mille kutsus esile investeeringuprojekti elluviimine.) Eeldused: Investeeringu suurus 5 000 000 kr Planeritud rahavoog on üheselt seotud koguse ja hinnaga (JJ läbiv prügi kogus x selle eest makstav hind) 350 000 kr 1590 tonni x 220 kr tonn. Kasvab 3% aastas OV tulunorm 5% Mitte väiksem kui laenuintress Projekti pikkus (periood) 10 aastat NPV – nüüdispuhasväärtus Kui NPV on positiivne, tuleks projekt vastu võtta. NPV väärtus näitab, kui palju suureneb OV rikkus projekti vastuvõtmisega. Antud eelduste puhul on NPV negatiivne 2,91 milj/EEK ja projekt tuleks tagasi lükata, s.t käideldavate jäätmete vähesuse või madala hinna tõttu on majanduslikult otstarbekas jäätmejaama mitte rajada. IRR – sisemine tulunorm Kui projekti IRR on suurem kui nõutav tulunorm, siis tuleb projekt vastu võtta Tasuvusaeg ja diskonteeritud tasuvusaeg Kui projekti tasuvusaeg on lühem nõutavast tasuvusajast, siis tuleb projekt vastu võtta. Aasta Rajamine 1 2 3 12 Algne väljaminek –5 000 000 Raha sissetulek 350 000 360 500 371 315 484 482 Kummulatiivne rahavoog –5 000 000 –4 650 000 –4 289 500 –3 918 185 –32 790 Diskonteeritud tasuvusaja arvutamisel diskonteeritakse rahavood enne tasuvusaja leidmist. Selle projekti tasuvusaeg on 12 aastat ja 1 kuu (kõigi eelduste paikapidavuse korral). Diskonteeritud tasuvusaja arvutamisel (mis on objektiivsem), lükkub murdepunkt veel kaugemale. Lähtudes eeldustest ei ole jäätmejaama rajamine finantsmajanduslikel kaalutlustel otstarbekas. Põhjusteks kas siis: a) jäätmejaama läbivad väikesed jäätmekogused, b) madal hind, c) investeeringute suurus. Eelduste, hindade ja jäätmekoguste mahtude muutumisel muutuvad vastavalt ka finantsarvutuse tulemused. Lisa 2. Lähteülesanne Adiste prügila sulgemisprojektile Prügila sulgemisprojekt peab sisaldama (kuid mitte tingimata piirduda sellega): 1. Projekti taust ja olemasolev info 1.1. Prügila tehniline iseloomustus 1.2. Prügila keskkonnaohtlikkuse iseloomustus 1.3. Prügila korrastamiseks vajalikud tegevused ja mahud 1.4. Prognoositav ladestusmaht, prügikeha täitekõrgus ja prügila kasutusiga 1.5. Prügila nõlvade kaldenurgad (teostusjuhised) 1.6. Prügikeha lõplik kuju aastal 2009 2. Prügikeha katmise lahendus 2.1. Prügikeha mõõdud 2.2. Kattekonstruktsioon 2.3. Jäätmelademe kattekihid 2.4. Kattekihtide rajamise viis ja järjekord 2.5. Prügila ladestamise lõppmahu saavutanud maa-ala osa katmiseks vajalikud mahud ja materjalid 2.6. Gaasikogumissüsteem (vajadusel), hinnata tekkiva prügilagaasi kogust 3. Seire 3.1. Määratleda prügila seirevõrk ja parameetrid 3.2. Seireprogramm ja tegevused pärast prügila sulgemist 4. Prügila keskkonnaohutuks muutmise maksumuse hinnang 4.1. Katete rajamise kulutused 4.2. Seiresüsteemi rajamise kulud ja kulud seirele 5. Projekteerija kooskõlastab projekti: 5.1. Põlva Linnavalitsusega 5.2. Põlvamaa Keskkonnateenistusega 5.3. Tartu Tervisekaitsetalituse Põlva bürooga 5.4. Põllvamaa Päästeteenistusega 5.5. Eesti Energiaga 5.6. AS Elioniga Kooskõlastused võetakse joonistele ja seletuskirjas esitatakse kooskõlastuste ülevaade. 6. Vajalikud joonised: 6.1. Asukoha skeem 6.2. Olemasoleva olukorra geoalus 6.3. Projektjoonis 6.4. Lõiked 6.5. Erilahendused (kraavid, ehitised jm) Lisa 3. Jäätmekava rakendamine Valdkond Tegevuse/projekti nimetus Tulemused Teostamise aeg Hinnanguline maksumus Viited, märkused 1. Jäätmete koguste ja koostise väljaselgitamine 1.1. Käideldavate segajäätmete koostise ja erikaalu uuring Perioodiline ülevaade käideldavatest jäätmetest 2004 Sõltub metoodikast, peaks sisalduma teenustasus Uuringu võiks teha iga viie aasta järel 1.2. Elanikkonna tarbimisharjumuste ning jäätmetekke uuringu jätkamine Perioodiline ülevaade jäätmetekkest 2004–2005 Eeldus 30 000 krooni OV kohta, kuid sõltub metoodikast, rahastaks KIK Uuringu võiks teha iga viie aasta järel 1.3. Nõuda jäätmekava koostamist ettevõtetelt Ülevaade ettevõtte jäätmetekkest ja käitlusest 2006 Kulud kannab vastav ettevõte Jäätmeseadus, § 10 lõige 3 1.4. Pakendiettevõtete ja probleemtoodete tootjate välja- selgitamine Saada ülevaade pakendiettevõtetest ja probleemtoodete tootjatest 2004 Täiendav rahastamine pole vajalik Jäätmeseadus, § 44 lõige 1, § 11 lõige 1 1.5. Jäätmetekitajate registri loomine Jäätmetekitajate registreerimine 2004 Võimalik läbi viia ilma täiendava rahastamiseta Uus Jäätmeseadus § 69 (3) 2. Jäätmete sortimine kohapeal, edasist käitlust ja ladestamist nõudvate jäätmete koguse vähendamine 2.1. Vanapaberikonteinerite paigaldamine tiheasustusaladel Segaolmejäätmete koguse vähendamine, vanapaberi taaskasutamise tingimuste loomine 2005 Kuni 10 000 kr Otstarbekas on alustada pilootprojektina 1–2 konteinerit 2.2. Pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustiku välja arendamine Pakendijäätmete võrgustiku arendamine 2004–2005 Pakendiettevõtte rahastamine Koostöös pakendiettevõttega, täpsemad tingimused määrab uus pakendiseadus 2.3. Taaskasutatavate jäätmete lahuskogumine ettevõtetes Taaskasutusse minevate jäätmete koguse suurenemine Pidevalt Kulud kannab ettevõte Korraldamine koostöös keskkonnateenistuse ja -inspektsiooniga 2.4. Elektri- ja elektroonikajäätmete lahuskogumise võimaluste loomine Elektri- ja elektroonikajäätmete võrgustiku arendamine 2004–2005 Probleemtoodete tootja rahastamine Koostöös probleemtoodete tootjaga 2.5. Suuremõõtmeliste jäätmete kogumine Segaolmejäätmete koguse vähendamine Iga aasta 20 000 kr 3. Ohtlike jäämete kogumine ja transport 3.1. Piirkonna ohtlike jäätmete kogumisvõrgustiku täiendamine Põlva valla suuremate külade arvel Avatakse kuni 5 täiendavat kogumispunkti valla bensiinijaamades 2006 Kuni 50 000 krooni Lisandub OJ lõppkäitluse tasu 3.2. Ohtlike jäätmete kogumisringide läbiviimine Kord aastas OJ kogumisring Iga aasta Kuni 50 000 krooni aastas Maksumus sisaldab ka tasu OJ lõppkäitluseks 3.3. Patareide ja akude lahuskogumine Jäätmete ohtlikkuse vähendamine 2004–2005 Probleemtoodete tootja rahastamine Koostöös probleemtoodete tootjaga 3.4. OJ nõuetekohane kogumine ja üleandmine ettevõtetes Ettevõttesisesed OJ kogumispunktid, jäätmete ohtlikkuse vähendamine 2004– Kulud kannab ettevõte Jäätmeseadus § 26 jt OJ-alased õigusaktid 4. Ehitus- ja lammutusjäätmed 4.1. Jäätmekäitlusnõuete sidumine ehitusdokumentatsiooniga Ülevaade ehitusjäätmete liikidest ja kogustest 2004 Ei nõua lisakulusi Vastav täiendus jäätmekäitluseeskirjas 4.2. Ehitusjäätmete käitlussõlme rajamine Ehitusjäätmete säästlik käitlemine 2005 Võimalik KIK-i toetus Sõltub valitud tehnoloogiast ja asukohast 5. Biolagunevad jäätmed 5.1 Biojäätmete kompostimine tekkekohas Kompostrite kasutamine korterelamute juures 2006 20 000 kr Pilootprojekt ühele korterelamule 5.2. Biojäätmete komposteerimise propageerimine eramajadele; juhendmaterjali levitamine Kompostimine muutub lihtsamaks, segaolmejäätmete koguse vähendamine 2005 10 000 kr Voldiku trükkimine 5.3. Hajastusjäätmete kompostimisväljaku rajamine Põlvasse Segaolmejäätmete koguse vähendamine 2005 Määratakse projektiga 5.4. Reoveesette töötlemisjaama rajamine Reoveesette anaeroobne lagundamine Sõltub uuringutest 5 000 000 kr, sellest Põlva linn 1 250 000 kr., võimalik rahastamine EL fondidest Koostöös AS-iga Põlva Piim 5.5. Biojäätmete lahuskogumine ja suunamine edasiseks käitlemiseks Kagu-Eesti jäätmekeskusesse Segaolmejäätmete koguse vähendamine 2008– – Mehhanism ebaselge 6. Spetsiifilised haiglajäätmed 6.1. Põlva Haigla ohtlike jäätmete kahjutustamine regionaalses keskuses (Tartu Ülikooli Kliinikum) Ohtlike tervishoiujäätmete nõuetekohane käitlus 2004 Sõltub jäätmekogusest Vajalik leping Tartu Ülikooli Kliinikumiga 6.2. Piirkondliku haiglajäätmete kogumispunkti rajamine Põlva Haiglasse Ohtlike tervishoiujäätmete nõuetekohane käitlus 2005 10 000 kr Haiglajäätmete vastuvõtt ümbruskonna väikestelt tervishoiuasutustelt 7. Jäätmete kogumine ja transport 7.1. Korraldatud olmejäätmeveo rakendamine Korraldatud olmejäätmevedu 2005 Võimalik konsultatsioon Veoettevõte valitakse konkursi alusel 7.2. Ajutise jäätmekogumispunkti rajamine Lahuskogutud jäätmete vastuvõtt elanikkonnalt 2005 Kuni 100 000 kr Ebaselge probleem- ja pakendijäätmete vastuvõtt 7.3. Statsionaarse jäätmejaama rajamine lahuskogutud jäätmetele Lahuskogutud jäätmete vastuvõtt elanikkonnalt 2008 Kuni 5 000 000 kr Ebaselge ehitus-, probleem- ja pakendijäätmete vastuvõtt 8. Jäätmete kõrvaldamine 8.3. Kaalu paigaldamine Adiste prügilasse Jäätmekoguste arvestuse parandamine 2005 300 000 kr 8.2. Adiste prügila sulgemise korraldamine Adiste prügila sulgemine ja korrastamine 2007– Selgub sulgemisprojekti koostamisel 8.3. Jäätmete suunamine Kagu-Eesti jäätmekeskusesse Jäätmeseaduse nõuete täitmine 2008 – Rakendatav Kagu-Eesti jäätmekeskuse avamisel 8.4. Loomsete jäätmete matmispaiga sulgemine Loomsete jäätmete nõuetekohane käitlemine 2005 Kulud kannab ettevõte Rakendatav keskse loomsete jäätmete töötlemiskeskuse valmimisel 9. Jäätmehoolduse regulaarne kavandamine; koolitus, korraldus 9.1. Jäätmekava regulaarne ülevaatamine ja tegevuste kaasajastamine vastavalt täitmisele Ajakohastatud jäätmekavad 2007 Kokku 5000…10 000 krooni aastas – 9.2. Konkreetsete projektide väljatöötamine ja rahastamistaotluste koostamine Täiendava raha saamine jäätmehooldusesse Pidevalt – – 9.3. Selgitustöö ja ürituste korraldamine Eelduste loomine kavandatu täitmiseks Pidevalt Kuni 50 000 krooni aastas – 9.4. Kontrollida ettevõttes nõuetekohast OJ kogumist ja üleandmist Ettevõtte OJ käitlemise kontroll kord aastas Kord aastas Täiendav rahastamine pole vajalik Keskkonnajärelevalve seadus 10.5. Jäätmekäitluseeskirjade ülevaatamine Eeskirjade kaasajastamine 2004–2005 Vastavalt õigusaktide nõuetele 10.6. OV jäätmespetsialisti töölevõtmine Andmekogu loomine ja korrashoid, ka järelevalve 2005 100 000 kr Võimalik koopereeruda teiste OV-ga