Pärsti Vallavolikogu — Valla hariduse arengukava kinnitamine — KO, 186, 1768

«Valla arengukava aastateks 2004–2010» (vastu võetud vallavolikogu 17. septembri 2003. a määrusega nr 20), vallavolikogu 15. oktoobri 2003. a otsuse nr 88 «Valla hariduse programmi koostamine» punkti 1 ning «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 7 lõike 2 punkti 1 ja lõike 3 alusel: 1. Kinnitada valla hariduse arengukava aastateks 2004–2010 esitatud kujul koos lisadega (lisas). 2. Määrus jõustub 2004. aasta 1. juulil. 3. Käesolev määrus avalikustada vallakantseleis ja avaldada üldiseks teadmiseks: 3.1. Riigi Teataja elektroonilises andmekogus; 3.2. valla veebilehel; 3.3. valla rahvaraamatukogudes; 3.4. infolehes Oma Vald (teade). Volikogu esimees Jaan MÄTAS Kinnitatud Pärsti Vallavolikogu 21. juuni 2004. a määrusega nr 4. Jõustunud 1. juulil 2004. a VALLA HARIDUSE ARENGUKAVA aastateks 2004–2010 I. SISSEJUHATUS Käesolev hariduse arengukava on üks osa valla arengukavast aastateks 2004–2010. Valla hariduselu arendamine on seotud paljude teiste valla ülesannete – noorsootöö, sotsiaalhoolekande, -abi ja -teenuste, elamu- ja kommunaalmajanduse, territoriaalplaneerimise, vallasisese ühistranspordi, teede korrashoiu ning valla omanduses olevate asutuste ülalpidamise korraldamise ja tegevusvaldkondade arendamisega. Hariduse arengukava (edaspidi arengukava) koostamiseks moodustati vallavalitsuse ajutine hariduskomisjon, mille koosseisu kuulusid kümme Pärsti vallaga seotud inimest – pedagoogide ja lastevanemate esindajat, vallavalitsuse ja -volikogu liiget. Arengukava on pikaajaline kokkulepe, kus on keskmes põhimõtted, mida peetakse silmas iga konkreetse haridusotsuse vastuvõtmisel ja kriteeriumid, mille alusel saab hinnata põhimõtetest kinnipidamist. Aastaks 2010 soovitud tulemusteni jõudmiseks on planeeritud arengukava täitmist toetavad tegevused, määratud vastutajad, oodatud partnerid ja loodetud toetajad. Käesolevat arengukava aluseks võttes koostavad valla lasteaiad, lasteaed-algkoolid ja põhikoolid koostöös õppenõukogu (pedagoogiline nõukogu) ja hoolekoguga arengukava, milles määratakse õppeasutuse arenduse põhisuunad ja -valdkonnad, tegevuskava vähemalt kolmeks aastaks ja arengukava uuendamise kord. Arengukava, valla üldplaneering ja eelarve peavad olema omavahel seotud. Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisel; 2) investeeringute kavandamisel ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisel, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisel ja võlakirjade emiteerimisel eelarveaastast pikemaks perioodiks. Arengukava saab täiendada, vajadusel sisu muuta ja parandada huvitatud isikute poolt vallavolikogule tehtud ettepanekute alusel. Arengukava muutmise eelnõu töötab välja volikogu koos valitsusega, kaasates selleks ametnikke, komisjone ja haridusasutuste juhte ja teisi spetsialiste. Anonüümselt esitatud ettepanekuid arutama ei hakata. Hiljemalt 1. oktoobriks võtab volikogu vastu määruse arengukava muutmise kohta. Arengukava muutmisest informeerib volikogu elanikkonda valla infolehe kaudu. Alates 2005. aastast tehakse igal aastal oktoobrikuu volikogu istungil arengukava täitmise kohta vahekokkuvõtteid. II. MISSIOON. ÜLDISED VÄLJAVAATED MISSIOON Valla hariduselu arendamise vastutusrikas ülesanne on tagada hea mainega haridusteenus kõigile. ÜLDISED LÄHTEKOHAD Kuna hariduse ülesanne on seista rahvuse ning kultuuri säilimise ja arengu eest, on Pärsti valla territooriumil ka tulevikus üks hariduspiirkond, kus toetutakse väljakujunenud kogukondadele ja ajaloolistele koolitraditsioonidele. Eesmärgiga katta erinevaid haridusvajadusi ei kinnitata koolidele eraldi teeninduspiirkondi. Igale lapsevanemale jääb õigus valida oma lapsele parim kool. Oma valla haridusvõrgu planeerimisel peame silmas pidama valla geograafilist asendit ja väga täpselt jälgima, mis toimub naaberomavalitsuste haridusmaastikel. Suure tõenäosusega on ka aastal 2010 säilinud Viljandi linnas ja selle lähipiirkonnas ühiskasutusel olevad koolid, lasteaiad ja huvialakoolid, mis võimaldavad osutada vastastikku haridusteenuseid. Arengukava koostamise perioodil ei valinud paljud valla lapsed väga mitmetel põhjustel kodule lähimat kooli. Sellise tendentsi jätkumine ja üldine laste sündivuse vähenemine seab valla hariduse arengu planeerijate ette olulise ülesande populariseerida oma valda (kooli/lasteaeda). Jaanuaris 2004 oli valla hallata 2 lasteaeda, 2 lasteaed-algkooli ja 2 põhikooli kokku 436 lapsega. Neist 362 – 140 lasteaia- ja 222 põhikooliealist last – elas Eesti rahvastikuregistri andmetel Pärsti vallas. 2004. aasta valla eelarves on kulutused haridusele (59,2%) saavutanud kriitilise piiri, aga kõik valla lasteaiad ja koolid vajavad oma arenguks täiendavaid vahendeid ja õppekasvatustööd toetavaid ametikohti. Kõik vajalikud ja võimalikud arengud hariduselu korraldamisel on seotud elanikkonna, eriti laste arvu muutustega valla lasteaedades ja koolides ning seetõttu peab hariduse kvaliteedi kõrval üha rohkem tegelema haridusökonoomikaga. III. TULEVIKUVÄLJAVAATED § 1. Infokorraldus Eesti ühiskonna integreerumisel Euroopaga fikseeritakse arengukavas infokorralduse eesmärgid, et tagada kõiki osapooli haarav ja siduv infosüsteem haridusega seotud info kogumiseks, töötlemiseks ja edastamiseks, avalikustamiseks ja otsuste langetamiseks. Ühtsesse infosüsteemi on võimalik haarata kõik erinevad haridusasutused, olenemata omanikust. § 2. Rahastamine Rahastamise efektiivsust parandatakse asutuste iseseisva vastutuse suurendamisega. Hariduselu toetamiseks on mõttekas luua sihtasutused/fondid ja taotleda täiendavaid toetusi riigilt jm. Iga haridusasutuse eelarve kujundamisel tuleb lähtuda ühetaolistest ja võrreldavatest põhimõtetest. Taoline haridusökonoomika ei vaja täiendavaid vahendeid teiste eluvaldkondade arvelt. Hoonete kompleksseks renoveerimiseks taotletakse lisaressursse riiklikest programmidest ja EL struktuurifondidest. Sündivuse vähenemisest tingitud muutustest haridusvõrgus vabanev ressurss suunatakse maine kujundamisse k.a hariduse kvaliteedi tõstmisse. Laiapõhjaline koostöö aitab katta kohapealseid hariduskulutusi, toetab integreeritud tegevusi, ruumide paremat kasutamist, täiendus- ja ühiskoolitusi ürituste korraldamist. § 3. Alusharidus Lasteaiakohtade arv vallas on sündimust arvestades saavutanud optimaalse taseme ning seda tuleb säilitada. Kui laste arvus toimuvad olulised muutused (nt sisseränne, nõudluse muutumine), tuleb luua uusi võimalusi alushariduse omandamiseks (nii lasteaia- kui ka kodustele lastele). Olemasolevad lasteaiad soodustavad pere- ja tööelu ühitamist. Rohkem tuleb pöörata tähelepanu lastevanemate soovidele ning võimalustele ja alusharidust toetavatele tegevustele. Tagamaks lapsele koht kodule lähimas lasteaias, on igale lasteaiale kinnitatud oma teeninduspiirkond, mis vabade kohtade olemasolul ei ole takistuseks lapse liikumisele ühest valla lasteaiast teise. § 4. Põhiharidus Põhikooli õpilaste arv näitab kahanemistendentsi. Olenemata õpilaste arvust Pärsti valla koolides peavad olema tagatud tervist ja keskkonda säästev ning inimressursi arengut soodustav õppe- ja töökeskkond. Kasvatades nii koolide populaarsust ja võttes arvesse koolide geograafilist asukohta ja suhteliselt hästi korraldatud õpilastransporti saavad õpilaste arvu mõjutada ka teiste omavalitsuste lapsed. Õpilaste arvu vähenemise korral võimaldab hariduse kvaliteeti säilitada ja tõsta vaid optimaalne majandamine ja lisaressursside otsimine. Kohapealsete hariduskulutuste katmiseks on vaja leida koostööpartnereid nii oma piirkonnast kui ka kaugemalt. Laiapõhjaline koostöö toetab õppebaaside täiustamist, integreeritud tegevusi, ruumide paremat kasutamist, täiendavate haridusteenuste pakkumist ja ühisürituste korraldamist. § 5. Keskharidus Keskharidust on võimalik omandada kõigil soovijatel teiste omavalitsuste gümnaasiumides X–XII klassides. Üldkeskharidust saab omandada ka täiskasvanute gümnaasiumis, kus pakutakse tavaliste õppevormide kõrval erinevaid paindlikke õppimisvõimalusi. Kutsekeskharidust saab omandada riigile kuuluvates ametikoolides. § 6. Kõrgharidus Kõrghariduse omandajaid (üliõpilasi) on võimalus toetada nii moraalselt kui materiaalselt. Palju oleneb iga konkreetse noore täiskasvanud inimese soovist ja tahtest säilitada sidemeid koduvallaga ja anda endast vallale teada – oma õppimisvõimalustest, edasijõudmisest ja edule orienteeritusest. Kui ühte või teist jääb vajaka, saab igat üliõpilast toetada nimeliselt või tema vallas elava pere kaudu. Kõrghariduse toetamine nõuab vaieldamatult mõlemapoolset tahet, kus vald toetab eduka noore püüdlusi ja üliõpilane väärtustab pakutud toetust antud olukorras ja ajal. § 7. Täiskasvanute koolitus Täiskasvanute koolituses on eesmärgiks elukestvat õpet toetava keskkonna loomine ning Pärsti valla kujunemine õppivaks kogukonnaks. Luuakse info- ja nõustamissüsteem täiskasvanute koolitusvõimaluste kättesaadavuse suurendamiseks. IV. ARENGU PÕHIMÕTTED JA KRITEERIUMID Põhimõte Kirjeldus Kriteeriumid Hariduse kättesaadavus Valla inimestele on erinevaid võimeid ja vajadusi arvestav erinevatel tasemetel elukestev õpe kõigile nii majanduslikult, territoriaalselt kui sotsiaalselt kättesaadav. – alushariduse toetamine – koolikohustuse täitmine – õpimotivatsiooni olemasolu – täienduskoolituses osalemine – valikute paljusus, alternatiivvõimalused – inimeste toimetulek, jätkusuutlikkus – kogukonna rahulolu Inimressursi arengut toetav keskkond Valla haridusasutustes on loodud inimressursi arengut toetav töö- ja õppekeskkond. – kvalifitseeritud personal (õpetajad ja asutuste juhid) – toimetulek pärast kooli, jätkusuutlikkus (valmisolek edasiõppimiseks või tööleasumiseks) – stiimulid, tunnustamine, mainekus – seotus ühiskonna teiste valdkondadega, teiste sektorite huvitatus, koostöö ja partnerlus – informeeritus – kogukonna rahulolu Tervislikkus ja turvalisus Vallas on turvaline ja tervislik töö- ning õppekeskkond. – hoonete ja ruumide vastavus kehtiva seadusandluse nõuetele – turvaline koolitee – tervise- ja keskkonnateadlikkus Avatus Informatsioon, arutelud ning otsustused valla hariduselus on laiapõhjalised ja avalikud: otsuste tasandil määratletud põhimõtted -> vallaga kokku lepitud ressurss -> otsused asutuses -> otsused ja vastutus võimalikult «alla» täitjate kätte -> aktiivne osalus aruteludes -> valla tasandil otsus on ühine kokkulepe – informeeritus – osalusaktiivsus aruteludes – kogukonna rahulolu Koostöö Valla haridusasutused ning erinevad sektorid teevad koostööd parema kvaliteedi nimel haridussüsteemis. Lisaväärtuste loomine ja avalikustamine – informeeritus – tupikteede vältimine, «pehmed» üleminekud, valikuvõimalused – teiste sektorite osalus ja huvi – elanike arvu suurendamine Õppiv vald Vallast kujuneb õppiv kogukond, kus toetatakse mistahes tasemel hariduse omandamist. Inimesed väärtustavad õppimist. – erinevas vanuses ja eri tasemetel õppurite hulk – elukestva õppe vajaduse teadvustamine Pärsti valla kui kodukoha väärtustamine V. ARENGUEESMÄRGID JA SOOVITUD TULEMUSED VISIOON: Hea haridus annab võimaluse valida. Hea valik aitab leida parima hariduse. Hea haridus tagab parima võimaluse. ARENGUEESMÄRGID SOOVITUD TULEMUSED Infokorraldus Universaalne, kasutajasõbralik ja kättesaadav infosüsteem haridusega seotud info kogumiseks, töötlemiseks ja edastamiseks. – Valla kodulehel viide haridusinfole; – Haridusürituste järjepidevus; – Haridussündmuste kohta regulaarne eelinfo ja tagasiside; – Infotoad ja -stendid Inimressursi arendamine Inimressursi arengut soodustav keskkond, mis tagab iga inimese võimete maksimaalse väljarändamise. Haridusasutuste tulemuslikkuse hindamise süsteem (sise- ja välishindamine, eksperdid); Vald kodukohaõpetusena valla haridusasutuste õppekavades; Valla koolides ühes klassikomplektis vähemalt 10 õpilast; Igas eas õppuritele soodustused ja tunnustamine; Rajatud elamispinnad. Koolitus- ning nõustamissüsteem Valla vajadusi arvetavad koolituskavad; Nõustamine ja koolitused; Töö riskirühmadega; Ühistegevuse populariseerimine ja soodustamine Kohalikud inimesed (maa sool, külahullud ja sädeinimesed) kaasatud kohaliku elu ja maine kujundamisse; Ühistegevuse kasv Eraõppeasutuste toetamine Erasektoritele võrdselt arvestatav ligipääs. Erasektori koolitajate kohta infosüsteem; Erakoolides ja tasulises õppes õppijate andmebaas; Õppurite võrdse kohtlemise printsiip. Ruumiprogramm Valla tingimustele ja võimalustele vastav ning vallaelanike vajadusi arvestav tasakaalustatud materiaalne baas. Optimaalne ruumiprogramm. Elanike initsiatiivil rajatud ja sisustatud noortetoad, külakeskused; Polüfunktsionaalsed õppe- ja tegevusruumid; Avatud kool kui paikkonna arengukeskus; Kartoteek ruumide kasutamise ja omanike kohta; Rakendatud ruumid: Ramsi Vaba Aja Keskus, spordihooned Heimtalis ja Päril, koolid, lasteaiad, raamatukogud jt ruumid olenemata omanikust. Materiaalne õppekeskkond Tervislik ja turvaline kaasaja nõuetele vastav õppe- ja töökeskkond. Ressursi efektiivne kasutus. Hooned ja sisustus vastavuses kehtivate seadusandluse nõuetega; Õppekasvatustöö kvaliteedi tagamine kaetud piisavate eelarveliste vahenditega; Tolmuvabad teekatted, jalgteed; Tervise- ja spordirajatised; Õpperajad ja koolimetskonnad Polüfunktsionaalsed õppekabinetid, töökojad ja spordibaasid; Majandamise ökonoomsus; ühishanked Rahastamine – Riikliku haridusstandardi ja selle efektiivsuse tagamine Peetakse kinni riigi poolt kehtestatud määradest ja normidest: palkadele, koosseisudele, rühma- ja klassikomplektidele, ametikohtadele, ruumidele, õppevahenditele jne; – Õppe-ja halduskulude ühtlustamine Eelarvestamiseks on välja töötatud ühtne aluste süsteem, kus kulunormid on seotud laste arvu, territooriumi ja ruumide suuruse, hangitud lisaressursside (rahastatud projektid) ja asutuse arengukavas planeeritud tegevusega – Personalitöö kaasajastamine ja ühtse stimuleerimissüsteemi väljatöötamine Tulemustele orienteeritus: lisatöö eest lisatasu; nõutavast paremini tehtud töö eest tunnustus; Inimesed motiveeritud. Alusharidus Kõigile koolieelikutele on tagatud võimalus alushariduse omandamiseks ja päevahoiuks lasteaias. Toetatud ja kaasaegne alusharidus; Paindlikud lastehoiuvormid; Professionaalne abi ja toetus väikelastega peredele; tasuta nõustamine ja koolitused lastevanematele; Ühisüritused kodustele ja lasteaias käivatele lastele ja nende vanematele; Kooliks ettevalmistusrühmad; Lastevanemate soove ja võimalusi arvestades tasulised lisateenused: lapsehoidmine õhtusel ajal; nädalavahetustel, lapse sünnipäevapeo korraldamine jm Põhiharidus Põhihariduse omandamise tingimused võimaldavad võimetekohase ja eduka õppeprotsessi läbimise kõigile õpilastele. Optimeeritud koolivõrk: Säilinud ajaloolised koolid Puiatus ja Pärstis 6-klassiliste algkoolidena; Heimtalis. Raudna Põhikoolina. Ramsil 3-klassiline algkool; Head õppimise ja õpetamise tingimused; Polüfunktsionaalsed õppe- ja spordibaasid võimaldavad täita õppeprogramme ja kasutada neid ka õppetööst vabal ajal (koolimetskonnad, õpperajad, spordiväljakud, võimlad jne) Ülevaade koolikohustuse täitmisest; Põhikoolist väljalangenute arvu langus; Optimaalne õpilastransport. Eelkutseõppe toetamine alates 7. klassist: Toetatud eelkutseõpe ja selle nõustamissüsteem koostöös ettevõtetega Keskharidus Keskharidus kõigile soovijatele. Valikute suunamine ja mitmekesistamine. Keskhariduse omandamine tagatud kõigile põhikooli lõpetajatele; Koolide ja valla vaheline koostöö ja infovahetus; Ülevaade gümnasistide õpiedukuse ja lõpetajate edasiõppimise kohta; Kõrgharidus Paindlikud toetamise võimalused statsionaaris ning kaug- ja avatud õppe vormis erinevates kõrgkoolides õppijatele. Üliõpilaste toetussüsteem: nimelised preemiad ja toetused; stipendiumid paljulapselisest perest pärit üliõpilasele; Hallatavad asutused üliõpilastele praktikabaasideks; Toetused kõrgkooli lõpetanud noortele, kes seovad ennast vallaga; Vallas noorte endi korraldatud üliõpilasüritused; – Noortel side koduvallaga. Huviharidus ja -tegevus ning noorsootöö Mitmekesised harrastusvõimalused nii üld- kui ka professionaalsel tasemel. Võrdne ligipääs. Elukohtades erineval tasemel huviringid ning huvialakoolid. Sportimistingimused igale eale; Spordihooned Päril ja Heimtalis; Huvihariduse rahastamise aluspõhimõtted; Võrdsed ligipääsuvõimalused huvilistele; Osaluskulude katmise ühtsed alused; Ringijuhtide töö tasustatud. Täiskasvanute koolitus Elukestva õppekeskkonna loomine – ÕPPIV VALD. Korrastatud info- ja nõustamissüsteem täiskasvanute koolitusvõimaluste kättesaadavuse suurendamiseks; Koostöö tööturuameti ja sotsiaalvõrgustikuga; Koolitused Erivajaduste arvestamine Laste võimete maksimaalne arendamine. Ülevaade erivajadustega inimestest, nende vajadustest ja võimalustest; Tugisüsteemid lastele, sh logopeedilise abi; Õpiabisüsteem, mis tagab elanikkonnale nende võimetest ja vajadustest lähtudes info kättesaadavuse. Lisavõimalused andekatele. Kutse- ja karjäärinõustamine Kutse- ja karjäärinõustamise süsteemi taasloomine. Välja arendatud süsteemselt toimiv ja sõltumatu kutse- ja karjäärinõustamissüsteem. Koostöö noortekeskustega; tööturuameti, kutseõppe- jt koolituskeskustega. VI. TEGEVUSKAVA Arengueesmärkide täitmist toetavad tegevused, vastutajad, partnerid, toetajad TEGEVUSED Vastutajad Partnerid Toetajad 1. INFOKORRALDUS Infosüsteemi mudeli koostamine ja käivitamine: haridusinfo koondamine valla koduleheküljele; VA koolitajad; IT-spetsialist valla koolid; lasteaiad haridusrubriigi loomine infolehte Oma Vald; VA koolid; lasteaiad, koolitajad Piirkondlike haridusürituste korraldamine; koolid; lasteaiad, koolitajad VA projektid haridusteemaliste trükiste levitamine. projektid 2. ALUSHARIDUS Töö- ja pereelu toetamine: laste päevahoiuteenuste laiendamine; VA; VO LA; LAK; MTÜ HTM perenõustamissüsteemi väljaarendamine; avatud mänguväljakute loomine, MTÜ; seltsingud VA; VO ESF nende valve ja hooldamine; VO elanikud lasteaiad avatud mängutubade ja nende kasutamisreeglite loomine lasteaiad; VO; VA ESF MTÜ; seltsingud jm fondid lasteaiajuhatajate avalike konkursside läbiviimine VA hoolekogud HTM lasteaedade baasil erinevate lastehoiuvormide rakendamine, väljaspool lahtiolekuaegu VO; MTÜ; seltsingud lasteaiad elanikud Alushariduse populariseerimine: koostöö tegemine koolieelsete lasteasutustega; lasteaiad elanikud VA kooliks ettevalmistamine: lasteaiad VA projektid kodustele lastele ettevalmistusrühmade loomine VO Pärstis tegutseva lasteaiarühma seadustamine VA HTM pedagoogid uute teenuste müümine väikelastega peredele VO MTÜ lasteaiad lastega perede tunnustamine ja toetamine VO; VA lasteaiad ESF jt fondid 3. PÕHIHARIDUS Koolivõrgu korrastamine ja arendamine: kodulähedaste algkoolide säilitamine Ramsil, Puiatus ja Pärstis VO; VA elanikud HTM Raudna Põhikooli arendamine VO VA ERDF Materiaalse õppekeskkonna väljaarendamine: võrdsete õppetingimuste tagamine kõigis koolides VO VA ERDF mõisakoolide renoveerimine; VO VA ERDF õppetööks vajalike seadmete, inventari ja töövahendite tsentraalne hankimine VA HTM projektid õppekava täitmiseks vajalike baaside loomine (Puiatu, Pärsti, Ramsi ja Raudna kool) VO; VA koolid ERDF turvalise koolitee (tolmuvabade teekatete ja jalgteede ehitamine) tagamine omanikud VA; VO EAS Õppetööd soodustavate tegevuste toetamine: Klassitäitumuse alampiiri kehtestamine VO; VA HTM koolid Klassijuhatajad sotsiaalvõrgustikus VO; VA ESF HTM Õpetajate initsiatiivi toetamine VO; VA koolid MTÜ Pikapäevarühmade ja huvitegevuse ühitamine koolid VA;VO HTM Õpilaste, lastevanemate ja õpetajate nõustamine ESF VA; VO ESF Koolijuhtide avalike konkursside läbiviimine VA hoolekogud koolid Noorte õpetajate leidmisele kaasaaitamine: VO;VA noored ESF vajaduse prognoosimine koolid VA õpetajad soodustuste loomine VO; VA koolid; ettevõtted; firmad ESF Haridustraditsioonide taastamine ja edasiarendamine VA õpetajad MTÜ Looduskeskkonna kasutamine (koolimetskonnad, õppe- ja terviserajad, spordiväljakud) koolide projektid MTÜd; VA ja VO õpetajad; elanikud Koolikohustuslike laste arvestuse pidamine täitmise kontrollimine koolid hoolekogud VA tugisüsteemide loomine VO koolid elanikud Õpilastranspordi korraldamine VA; VO vedajad riik 4. HUVIHARIDUS JA -TEGEVUS NING NOORSOOTÖÖ Huviringide tegevuse toetamine Elukohtadesse isetegevuse, huvi- ja õpiringide rajamine elanikud VO; VA ERDF Uute kultuuritraditsioonide loomine elanikud VO; VA ERDF Ringijuhtide töö tasustamine VO; VA elanikud, asutused ESF Sportimistingimuste parandamine Päri Spordihoone rekonstrueerimine VO VA ERDF Raudna Põhikooli spordihoone ehitamine VO VA ERDF rulakausi rajamine seltsingud VO; VA ESF motodroomi rajamine seltsingud VO; VA ESF tervise- ja õpperadade rajamine seltsingud VO; VA ESF Puiatu staadionimeistri ametikoha säilitamine VO; VA kool hoolekogud Nõustamissüsteemi väljaarendamine kutse- ja karjäärinõustamisteenuse arendamine VA koolid ESF võimaluste ja vajaduste hindamine VA; TTA elanikud; asutused ESF kokkulepete sõlmimine elanikud VA ESF Õppurite märkamine tublide tunnustamine VA; VO asutused ESF probleemide ennetamine VA elanikud; asutused ESF Noorte kaasamine valla ellu noortekogude asutamine VO; VA noored ESF noorteürituste korraldamine noored VO; VA ESF Noortekeskuste (tubade) rajamine seadmete ja inventari soetamine VO; VA noored ESF; ERD 5. KESKHARIDUS Keskhariduse omandamise võimaluste tagamine VA; VO elanikud HTM Valikute mitmekesistamine ja vajadusel suunamine VA HTM koolid Koostöö tegemine gümnaasiumidega (X–XII kl) VA koolid õpilased Gümnaasiumiastmes õppivate noorte toetamine VO; VA HTM lapsevanemad 6. KUTSE- JA KARJÄÄRINÕUSTAMINE Kutsekoolide õpilaste toetamine Koostöö tegemine kutseõppekeskustega VA; PK noored lapsevanemad Koolitusvõimaluste ja õppijate vajaduste vahendamine VA; PK noored kutsekoolid Põhihariduseta ja erivajadustega noorte suunamine VA; PK lapsevanemad kutsekoolid Koostöö tegemine VA; VO; PK noored ESF Kutse omandanud valda tööle tulijate toetamine VO; VA; ettevõtjad noored ESF 7. KÕRGHARIDUS Üliõpilaste toetussüsteemi väljatöötamine Nimeliste stipendiumide konkursside läbiviimine VO; VA noored ESF Täiendavate sotsiaaltoetuste süsteemi loomine VO; VA noored ESF üliõpilaste tööpraktikale kutsumine VA; asutused noored ESF Magistriõppe toetamine VO; VA noored ESF Kõrgharidusega spetsialistide toetamine VO; VA; ettevõtjad noored ESF Üliõpilasürituste korraldamine koduvallas noored VO; VA ESF 8. TÄISKASVANUTE KOOLITUS Alternatiivsete töö- ja tegevusvõimaluste toetamine TTA; VA elanikud ESF Koostöö tegemine koolitajatega VO; VA elanikud ERDF Toimetulekuoskuste, töövõime ja -valmiduse tõstmine TTA; VA elanikud ESF Vabahariduslike õpiringide toetamine külades TTA; VA elanikud ESF 9. ERIVAJADUSTEGA ARVESTAMINE Erivajaduste väljaselgitamine ja andmebaasi loomine VA TTA ESF Laste võimete maksimaalne arendamine koolid HTM VO; VA Puuetega inimeste ürituste toetamine VO; VA elanikud ESF Abivajajatele eriõppe, sh kõneravi ehk logopeedilise abi korraldamine koolid VA; VO lastevanemad Õpi- ja käitumisraskustega laste abistamine HTM; VA lastevanemad koolid 10. RUUMIPROGRAMM olemaolevate ruumide parem kasutamine ruumide andmebaasi loomine VA asutused MTÜ ruumide polüfunktsionaalne sisustamine VO asutused ESF kasutamistingimuste ja -juhendite väljatöötamine asutused VA elanikud ruumide väljarentimine VO; VA asutused elanikud 11. ERAKOOLIDES JA TASULISES ÕPPES ÕPPIMINE Õppurite võimaluste ja vajaduste väljaselgitamine VA VO; VA erakoolid õppurid õppurid Õppurite võrdne kohtlemine Kasutatud lühendid VA vallavalitsus VO vallavolikogu EAS Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ERDF Euroopa Regionaalarengu Fond /European Regional Development Fund/ ESF Euroopa Sotsiaalfond /European Social Fund/ IT infotehnoloogia HTM Haridus- ja Teadusministeerium LA lasteaed LAK lasteaed-algkooöl MTÜ mittetulundusühing PK põhikool TTA tööturuamet VALLA EELARVEST FINANTSEERITAVAD JA KAASFINANTSERITAVAD TEGEVUSED koos hinnangulise maksumusega (tuhat krooni) aastate lõikes Tegevuse kirjeldus 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Valla osa Maksumus kokku 1 valla haridusstrateegia koostamine 52 52 122 2 külavanemate tegevuse ja koolituste kulutuste kompenseerimine 50 100 100 100 100 100 100 650 700 3 Ramsi kultuurikeskuse ehitamine 3000 3000 6000 10 000 4 olemasolevate ruumide rakendamine (ringijuhtide tasustamine) 100 200 300 400 500 500 500 2500 3 500 5 kultuuriväärtuste säilitamine ja rakendamine, Raudna PK võimla ehitus, Pärsti PK, Pärsti Raamatukogu-Seltsimaja 500 1200 3000 3000 3000 2300 0 13 000 65 000 6 Päri spordihoone rekonstrueerimine 100 400 400 100 1 000 5 000 7 Päri ja Ramsi asulate katlamaja ja soojatrasside rekonstrueerimine 400 400 800 8 000 8 tänavavalgustuse arendamine ja rekonstrueerimine valla keskasulates (Heimtali, Päri, Pärsti, Ramsi, Tohvri jne) 50 50 100 100 100 100 100 600 1 000 9 infoleht ajaleheks ja maine kujundamine (trükised, sündmused jne) 10 100 100 100 500 500 1 310 3 500 10 elamispinna ehitamine 100 300 500 900 9 000 11 Puiatu kultuurimaja rekonstrueerimine 300 300 3 000 12 ISPA vee- ja kanalisatsiooni projektis osalemine 100 100 1000 1 200 13 tolmuvabade katete ehitus 200 200 200 200 300 300 300 1 700 20 000 14 kokku 4152 5260 5200 4700 4600 4100 2000 300 012 119 822 15 eelarve prognoos 3000 3400 3500 3600 3900 4100 4300 Allikas: Valla arengukava aastateks 2004–2010, lk 30. Volikogu esimees Jaan MÄTAS Pärsti Vallavolikogu 21. juuni 2004. a määruse nr 4 lisa 1 AJUTISE HARIDUSKOMISJONI KOOSSEIS Valla hariduse arengukava aastateks 2004–2010 väljatöötamiseks moodustatud vallavalitsuse ajutine hariduskomisjon, tööperioodiga 2003–2004, kinnitati vallavalitsuse 10. novembri 2003. a korraldusega nr 374. Õpetajad-pedagoogid: 1. Ly Ani Pärsti PK õpetaja; 2. Urve Mukk Raudna Pk direktori asetäitja õppe-kasvatusalal; 3. Sirje Pruusapuu Heimtali Lasteaia õpetaja; 4. Enn Siimer Kildu PK direktor Hoolekogude esindajad: 1. Rünno Kivilaan Päri LA hoolekogu esimees; 2. Ave Puru Ramsi LAK hoolekogu esimees; 3. Egon Saar Puiatu LAK hoolekogu liige Vallavolikogu liikmed: 1. Maili Meister revisjonikomisjoni esimees; 2. Margus Toomla arengukomisjoni esimees Vallavalitsuse liige: 1. Marju Must haridus- ja kultuurispetsialist Pärsti Vallavolikogu 21. juuni 2004. a määruse nr 4 lisa 2 Viljandi maakonna sündivus 1991–2001. aastal Omavalitsus 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 Viljandi 309 266 222 227 229 219 193 200 185 183 174 Abja-Paluoja 21 21 17 16 14 20 12 8 Abja vald Abja vald Abja vald Karksi-Nuia 27 22 25 19 25 22 25 21 12 Karksi vald Karksi vald Mõisaküla 14 19 19 16 12 8 11 15 9 7 5 Suure-Jaani 24 15 18 14 9 14 9 11 10 12 6 Võhma 35 24 19 23 19 15 10 13 18 10 21 Linnad kokku 430 367 320 315 308 298 260 268 234 212 206 Abja 31 20 21 20 17 23 9 15 30 38 39 Halliste 40 35 39 35 21 21 35 21 19 12 12 Karksi 40 35 30 27 23 18 28 22 28 48 42 Kolga-Jaani 38 35 40 24 17 30 22 15 18 16 14 Kõo 25 19 15 14 27 13 20 9 18 10 12 Kõpu 12 13 14 6 12 5 11 2 10 13 12 Olustvere 29 24 20 30 31 22 22 17 15 9 12 Paistu 26 31 20 19 26 21 33 19 14 18 14 Pärsti 59 73 64 47 36 44 53 44 41 46 48 Saarepeedi 19 21 18 21 18 17 14 13 14 16 10 Suure-Jaani 34 32 52 37 31 27 30 27 24 20 33 Tarvastu 76 73 66 66 62 60 59 48 63 52 40 Vastemõisa 25 27 23 25 19 20 11 11 16 5 10 Viiratsi 54 72 59 30 38 41 43 32 37 30 24 Vallad kokku 508 510 481 401 378 362 390 295 347 333 322 Maakond kokku 938 877 801 716 686 660 650 563 581 545 528 Allikas: Viljandi Maavalitsuse haridusstatistika. Pärsti Vallavolikogu 21. juuni 2004. a määruse nr 4 lisa 3 Pärsti vallas registreeritud sünnid 1990–2003. a. 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 83 59 73 64 47 36 44 53 44 41 46 48 36 34 Pärsti Vallavolikogu 21. juuni 2004. a määruse nr 4 lisa 4 Õpilaste arv naaberomavalitsuste koolides aastatel 1992–2002 Kool 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 Lasteaed-Algkool Männimäe LAK. 154 185 187 189 189 194 191 180 148 91 Puiatu LAK 98 92 78 72 68 64 50 38 30 23 22 Ramsi LAK 11 12 26 42 48 44 44 43 31 27 29 Algkool Kosksilla Algkool 19 24 23 25 23 28 26 23 20 28 25 Lilli Algkool 6 6 7 13 15 18 22 15 9 5 5 Penuja Algkool 8 9 12 11 5 5 Vana-Kariste AK 10 10 14 15 17 14 13 13 12 10 5 Viiratsi Algkool 106 106 105 106 108 112 107 110 110 100 Põhikool Halliste Põhikool 99 99 82 80 81 71 102 124 157 153 147 Holstre Põhikool 84 87 85 96 101 104 109 118 128 131 121 Kalmetu Põhikool 239 232 240 188 182 190 189 187 183 182 158 Kildu Põhikool 155 157 160 168 157 134 139 138 137 138 141 Kõpu Põhikool 124 121 117 117 110 102 99 111 115 115 112 Paistu Põhikool 157 159 155 155 153 156 156 159 160 153 138 Pärsti Põhikool 62 58 56 57 65 66 85 85 91 92 91 Raudna Põhikool 120 105 107 102 106 108 132 131 144 149 147 Saarepeedi PK 104 121 110 103 105 113 121 127 140 127 134 Sürgavere Põhikool 93 87 105 101 109 110 116 111 108 105 106 Viljandi Valuoja PK 445 442 424 446 470 511 533 524 535 507 505 Gümnaasium, keskkool C. R. Jakobsoni Gümnaasium 1284 1094 1066 1152 1177 1184 1137 1161 1150 1193 1225 Suure-Jaani Gümnaasium 555 552 539 550 512 517 524 524 516 504 482 Viljandi Maagümnaasium 1 094 978 1 015 999 980 962 1012 1045 1013 992 1009 Viljandi Paalalinna 984 1022 1071 1029 1025 1069 1123 1123 1142 1129 1065 Viljandi Vene Gümnaasium 425 334 310 264 233 249 244 235 229 214 190 Allikas: Viljandi Maavalitsuse haridusstatistika. Pärsti Vallavolikogu 21. juuni 2004. a määruse nr 4 lisa 5 Õpilaste arv munitsipaalkoolides (I–IX klass) 2001–2002(tegelik), 2003–2010 (prognoos) 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Halliste vald 191 177 169 170 168 170 158 148 136 132 Halliste Põhikool 153 147 144 144 143 145 133 125 114 110 Kosksilla Algkool 28 25 20 23 24 23 21 19 18 18 Vana-Kariste Algkool 10 5 5 3 1 2 4 4 4 4 Kõpu vald 115 112 104 98 87 83 80 77 79 86 Kõpu Põhikool 115 112 104 98 87 83 80 77 79 86 Paistu vald 284 259 240 216 196 173 164 160 152 140 Paistu Põhikool 153 138 138 124 118 106 98 94 91 88 Holstre Põhikool 131 121 102 92 78 67 66 66 61 52 Pärsti vald 291 289 291 303 285 284 271 265 258 250 Puiatu Lasteaed-Algkool 23 22 25 25 24 26 26 27 27 26 Raudna Põhikool 149 147 140 138 130 126 116 112 108 109 Pärsti Põhikool 92 91 95 104 96 96 92 88 84 76 Ramsi Lasteaed-Algkool 27 29 31 36 35 36 37 38 39 39 Saarepeedi vald 127 134 134 127 127 118 115 111 108 100 Saarepeedi Põhikool 127 134 134 127 127 118 115 111 108 100 Suure-Jaani vald 105 106 104 99 92 80 76 78 74 69 Sürgavere Põhikool 105 106 104 99 92 80 76 78 74 69 Vastemõisa vald 138 141 134 136 126 119 110 101 89 79 Kildu Põhikool 138 141 134 136 126 119 110 101 89 79 Viiratsi vald 292 258 249 239 235 213 207 197 181 168 Kalmetu Põhikool 182 158 152 142 137 123 118 112 101 93 Viiratsi Algkool 110 100 97 97 98 90 89 85 80 75 Suure-Jaani linn 390 382 362 329 311 278 256 252 241 227 Suure-Jaani Gümnaasium 390 382 362 329 311 278 256 252 241 227 Viljandi linn 3235 3187 3044 2856 2618 2398 2186 1986 1889 1835 Allikas: Viljandi Maavalitsuse haridusstatistika. Pärsti Vallavolikogu 21. juuni 2004. a määruse nr 4 lisa 6 Viljandi linna põhikoolide õpilaste arv aastatel 2000–2009 (prognoos) Klass 2000/2001 2001/2002 2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006 2006/2007 2007/2008 2008/2009 1.–3. 991 873 760 736 701 616 565 567 567 4.–6. 1190 1203 1092 968 816 760 736 701 616 7.–9. 1165 1159 1154 1145 1132 1092 968 816 760 1.–9. 3346 3235 3006 2849 2649 2468 2269 2084 1943 Allikas: Viljandi Maavalitsuse haridusstatistika. Pärsti Vallavolikogu 21. juuni 2004. a määruse nr 4 lisa 7 Õpilaste arv Pärsti valla koolides aastal 2003 ja prognoos aastani 2010 Allikas: Viljandi Maavalitsuse haridusstatistika. Pärsti Vallavolikogu 21. juuni 2004. a määruse nr 4 lisa 8 VILJANDI MAAKONNA MUNITSIPAALKOOLIDE ÕPILASTE ARV AASTATEL 1970/1971 KUNI 2001/2002

Allikas: Viljandi Maavalitsuse haridusstatistika. Pärsti Vallavolikogu 21. juuni 2004. a määruse nr 4 lisa 9

Pärsti Vallavolikogu 21. juuni 2004. a määruse nr 4 lisa 10 LASTE ARV KOOLIDES JA LASTEAEDADES 1997–2003 Valla koolides: Märkus ÕPPEAASTAD prognoos 1997/1998 1998/1999 1999/2000 2000/2001 2001/2002 2002/2003 2003/2004 2004/2005 Raudna Põhikool 108 132 131 144 149 147 137 130 Pärsti Põhikool 66 85 85 91 71 70 70 70 sh lasteabis 21 21 21 24 24 Puiatu Põhikool 64 50 reorg. lasteaed- algkooliks Puiatu Lasteaed-Algkool 6-klassiline 38 30 23 22 28 25 Ramsi Lasteaed-Algkool 4-klassiline 44 44 43 31 27 3-klassiline 29 28 35 Kutsari Lasteaed-Algkool 4-klassiline 34 36 36 27 reorg. lasteaiaks KOKKU õpilasi 316 347 333 323 291 289 287 284 Valla lasteaedades: Pärsti PK lasteaiarühm 1 rühm 21 20 18 17 Puiatu LAK 1 rühm 11 11 1 sobitusrühm 15 17 Ramsi LAK 2 l/a rühma 54 52 42 42 1 sõimerühm 14 14 Kutsari LA 2 l/a rühma 41 34 üle viidud Pärile Päri LA 1 l/a rühm 21 20 1 sõimerühm 15 15 Heimtali LA 2 l/a rühma 22 23 1 l/a rühm 16 20 KOKKU lasteaialapsi 149 140 141 145 kokku rühmi 8 rühma 8 rühma 7 rühma 7 rühma sh 1 sõimerühm 1 sõimerühm 2 sõimerühma 2 sõimerühma 1 sobitusrühm 1 sobitusrühm Allikas: valla koolid ja lasteaiad. Pärsti Vallavolikogu 21. juuni 2004. a määruse nr 4 lisa 11 Pärsti valla elanikkond aastal 2003 Külad 0–6a 7–15a 16–9a 20–25a 26–35a 36–45a 46–55a 56–65a 66–100a KOKKU Alustre 4 5 0 2 7 4 4 4 12 42 Heimtali 14 34 10 18 41 26 24 21 33 221 Jämejala 11 29 11 18 32 28 31 29 50 239 Kiini 1 0 1 2 1 0 3 2 4 14 Kiisa 3 10 5 4 8 7 6 5 10 58 Kingu 1 5 1 0 6 7 3 2 5 30 Kookla 5 6 2 5 10 7 13 11 8 67 Laanekuru 0 4 1 0 7 2 4 5 4 27 Leemeti 6 1 0 3 8 2 4 8 11 43 Marna 3 2 3 8 6 10 8 5 16 61 Matapera 9 13 14 12 17 14 22 12 18 131 Mustivere 26 34 13 17 41 41 18 23 33 246 Pinska 14 25 10 9 24 20 24 27 49 202 Puiatu 15 28 17 32 41 33 37 32 44 279 Päri 42 71 61 41 83 77 73 40 46 534 Pärsti 12 25 10 14 19 26 21 17 27 171 Raudna 0 4 2 0 5 3 5 3 3 25 Ramsi 71 114 43 72 134 90 111 80 73 788 Rihkama 2 4 1 3 4 7 4 3 9 37 Savikoti 18 28 11 15 36 13 37 23 19 200 Sinialliku 9 10 6 11 19 17 19 14 11 116 Tohvri 8 14 3 4 16 7 9 18 20 99 Turva 5 4 3 4 4 6 4 6 1 37 Tõrreküla 3 2 0 3 6 2 4 2 3 25 Vanamõisa 2 5 5 8 5 9 6 4 8 52 Vardi 13 17 18 12 15 21 23 25 21 165 Väike-Kõpu 3 3 1 4 6 4 5 7 14 47 valla täpsusega 1 1 1 1 4 KOKKU 300 497 252 322 602 484 523 428 552 3960 Allikas: Eesti Rahvastikuregister seisuga 19.12.2003. Pärsti Vallavolikogu 21. juuni 2004. a määruse nr 4 lisa 12 HARIDUSVALIKUD 2003 ALUSHARIDUS PÕHIHARIDUS Külad Lapsed 0–6a Valla lasteaedades Viljandi linnas Mujal lasteaias Kodus ? Lapsed 7–15a Viljandi linna koolides Valla koolides Mujal I–III IV–VI VII–IX I–IX Alustre 4 1 3 5 1 1 2 1 Heimtali 14 4 10 34 1 1 1 28 3 Jämejala 11 8 3 29 8 8 8 3 2 Kiini 1 1 0 Kiisa 4 4 10 10 Kingu 1 1 5 2 3 Kookla 5 2 3 6 3 3 Laanekuru 0 4 2 2 Leemeti 6 4 2 1 1 Marna 3 3 2 1 1 Matapera 9 9 13 3 3 2 3 2 Mustivere 26 8 8 10 34 4 7 5 17 1 Pinska 14 4 6 4 25 5 5 5 7 3 Puiatu 15 8 2 5 28 2 10 11 5 Päri 42 33 9 71 10 18 15 23 5 Pärsti 12 3 2 2 5 25 1 6 6 12 Raudna 0 4 4 Ramsi 71 49 6 1 15 114 6 18 36 51 3 Rihkama 2 1 1 4 1 2 1 Savikoti 18 4 3 11 28 3 2 1 18 4 Sinialliku 9 4 2 3 10 1 2 6 1 Tohvri 8 1 7 14 2 2 7 3 Turva 4 2 2 4 4 Tõrreküla 3 1 2 2 2 Vanamõisa 2 2 5 1 4 Vardi 13 3 10 17 1 1 3 9 3 Väike-Kõpu 3 2 1 3 1 1 1 KOKKU 300 140 35 5 120 497 46 79 105 222 45 Viljandis kokku I–IX: 230 Allikad: Eesti rahvastikuregister; omavalitsused; koolid ja lasteaiad.