Riigikogu — Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vaheline mittetariifsete kaubandustõkete kaotamise leping — RT II, 1998, 18, 33

Lepingu ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne lepingu jõustumise kohta Välisministeeriumi teadaanne lepingu lõppemise kohta PREAMBULA Eesti Vabariik, Läti Vabariik ja Leedu Vabariik (edaspidi «lepingupooled»), pidades oma lõppeesmärgiks saada Euroopa Liidu liikmeks; tõdedes Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahelise regionaalse koostöö parandamise vajadust, seejuures arvestades, et tihedam integratsioon Euroopa Liidu ja lepingupoolte vahel ning lepingupoolte endi vahel peaks toimuma üheaegselt; tunnistades, et lepingupoolte vahel allesjäänud kaubandustõkete kõrvaldamine pideva kaubavahetuse kasvu ja ausa konkurentsi kindlustamiseks nõuab ühiseid jõupingutusi; soovides tagada, et tehnilised eeskirjad ja standardid, sealhulgas pakendus-, märgistus- ja etiketistamisnõuded ning tehnilistele eeskirjadele ja standarditele vastavushindamiseks protseduurid, ei tekitaks tarbetuid takistusi lepingupooltevahelisele kaubandusele; soovides kindlustada, et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ei looks varjatud kaubanduspiiranguid; püüdes tugevdada oma majandust ja tagada selle harmooniline areng regioonidevaheliste erinevuste ja vähemsoositud regioonide mahajäämuse vähendamisega; arvestades 13. septembril 1993 allakirjutatud Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahelist vabakaubanduslepingut ja 16. juunil 1996 allakirjutatud Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahelist põllumajandustoodete vabakaubanduslepingut (edaspidi «lepingud»); kavatsedes arendada ja süvendada Balti vabakaubanduspiirkonda, kaotades kõik lepingupoolte vahel allesjäänud kaupade vaba liikumise takistused; tunnistades oma soovi saada Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks, lepivad kokku järgmises: I osa ÜLDPÕHIMÕTTED Artikkel 1. Eesmärgid Käesoleva lepingu eesmärk on: 1. Kaotada lepingupoolte vahel mittetariifsed kaubandustõkked. 2. Arendada ja tugevdada lepingupooltevahelist vabakaubanduspiirkonda. Artikkel 2. Ulatus Käesolevat lepingut kohaldatakse «Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi» peatükkide 01 kuni 97 toodetele, millel on lepingupoolte päritolu ning mida käsitlevad lepingud. Artikkel 3. Definitsioonid Mittetariifsed tõkked on kõik meetmed, mida võetakse riigi poolt või riigi volitusel; seadused ja kohalike omavalitsuste määrused; mis tahes riigiasutuse administratiivpraktika; kohtukorraldused või -keelud ning professionaalsete reguleerivate asutuste kehtestatud reeglid, mis võivad otseselt või kaudselt, tõeliselt või potentsiaalselt lepingupooltevahelist kaubandust takistada. Sanitaar- või fütosanitaarmeetmed on meetmed, mida kohaldatakse: a) lepingupoole territooriumil loomade või taimede elu või tervise kaitseks riski eest, mida põhjustavad kahjurite, haiguste, haigusekandjate või -tekitajate maalepääs, kodunemine või levik; b) lepingupoole territooriumil inimeste või loomade elu või tervise kaitseks riski eest, mida põhjustavad toiduainetes, jookides ja söötades sisalduvad lisandid, saasteained, toksiinid ja haigusetekitajad; c) lepingupoole territooriumil inimeste elu ja tervise kaitseks riski eest, mida põhjustavad haiguse, mille kandjad on loomad, taimed või nendest valmistatud tooted, või kahjurite maalepääs, kohanemine või levik; või d) lepingupoole territooriumil vältima või piirama muid kahjustusi, mida põhjustavad kahjurite maalepääs, kohanemine või levik. Sanitaar- või fütosanitaarmeetmed hõlmavad kõiki asjakohaseid seadusi, dekreete, määrusi, nõudeid ja protseduure, muu hulgas lõpptoote kriteeriume; töötlemis- ja tootmismeetodeid; katsetus-, inspekteerimis-, sertifitseerimis- ja kinnitamisprotseduure; karantiiniprotseduure, kaasa arvatud vastavad nõuded, mis on seotud loomade või taimede veoga või veo ajal nende ellujäämiseks vajalike materjalidega; sätteid vastavate statistiliste meetodite, proovivõtmise protseduuride ja riski hindamise meetodite kohta; pakendamis- ja etiketistamisnõudeid, mis on otseselt seotud toiduainete ohutusega. Ühtlustamine on ühiste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ja tehniliste eeskirjade kehtestamine, tunnustamine ja kohaldamine lepingupoolte poolt. Tehniline eeskiri on dokument, milles on fikseeritud toote omadused või sellega seotud protsessid ja tootmisviisid, kaasa arvatud kohaldatavad haldussätted, mille järgimine on kohustuslik. Samuti võib see hõlmata või eraldi käsitleda toote, protsessi või tootmisviisi kohta kehtivaid mõisteid, sümboleid, pakendus-, märgistus- või etiketistamisnõudeid. Standard on dokument, mille on vastu võtnud tunnustatud standardiseerimisasutus, mis annab toodete või nendega seotud protsesside ja tootmisviiside kohta üldiselt ja korduvalt kasutatavaid reegleid, juhiseid või näitajaid, mille järgimine ei ole kohustuslik. Samuti võib see hõlmata või eraldi käsitleda toote, protsessi või tootmisviisi kohta kehtivaid mõisteid, sümboleid, pakendus-, märgistus- või etiketistamisnõudeid. Vastavushindamise protseduur on mis tahes protseduur, mille abil määratakse otseselt või kaudselt kindlaks, kas tehnilistes eeskirjades või standardites sätestatud vastavad nõuded on täidetud. Artikkel 4. Erandid Käesoleva lepingu sätted ei välista kaupade impordi, ekspordi või transiidi keelustamist või piiramist sellistel põhjendatud eesmärkidel, nagu siseriiklikud julgeolekunõuded, ebaausa tegevuse tõkestamine; inimese tervise või turvalisuse kaitse, loomade või taimede elu või tervise kaitse või keskkonnakaitse. Selline keelustamine või piiramine ei tohi siiski saada omavolilise diskrimineerimise vahendiks või lepingupooltevaheliseks varjatud kaubanduspiiranguks. Artikkel 5. Mittetariifsete tõkete kaotamine 1. Kõik olemasolevad mittetariifsed kaubandustõkked, mis ei ole käesoleva lepingu sätetega kooskõlas ja on lepingupoolte vahel jõus, kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel. 2. Alates käesoleva lepingu jõustumise päevast ei kehtesta lepingupooled uusi, käesoleva lepinguga vastuolus olevaid mittetariifseid kaubandustõkkeid. Artikkel 6. Siseriiklike eeskirjade kohaldamine ja vastastikuse tunnustamise alus 1. Kui tooted on ühe lepingupoole territooriumil vastavalt rahvusvahelistele ja Euroopa standarditele ning Euroopa Ühenduse eeskirjadele seaduslikult toodetud ja turustatud, ei tohi nende toodete müüki ühegi teise lepingupoole territooriumil seaduslikult keelustada ning need tooted lubatakse teise lepingupoole territooriumile piiranguta, välja arvatud käesoleva lepingu artiklis 4 nimetatud juhtudel. 2. Kui ühe lepingupoole kohaldatavad siseriiklikud eeskirjad esitavad kitsendavamaid nõudmisi kui rahvusvaheliste ja Euroopa standarditega ning Euroopa Ühenduse eeskirjadega määratletud nõudmised, siis kaupade vaba liikumise takistused, mis tulenevad teise lepingupoole päritoluga ja selle territooriumil seaduslikult toodetud ja turustatud toodetele rakendatavatest reeglitest neile esitatavate nõuete (märgistus, kuju, suurus, kaal, koostis, esitus, etiketistamine, pakendamine jne) kohta, on mittetariifsed tõkked, mis on käesoleva lepinguga keelustatud. 3. Kui siseriiklikud õigusaktid ei ole rahvusvaheliste ja Euroopa standarditega ning Euroopa Ühenduse eeskirjadega ühtlustatud või kui siseriiklikud nõudmised on kitsendavamad, siis tehakse kindlaks toodetele esitatavate nõudmiste võrdväärsus lepingupoolte vahel kokkulepitud protseduuri kohaselt. Võrdväärsuse heakskiitmine on ühiskomitee ülesanne. 4. Lepingupooled tunnustavad tarnijate vastavusavaldusi, katsetus- ja sertifitseerimisasutuste väljastatud kinnitusi, mis toimivad vastavuses asjakohaste Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega, mille on väljastanud asjakohased Euroopa ja rahvusvahelised standardiseerimisasutused. 5. Lepingupooled tunnustavad riiklikke akrediteerimissüsteeme, mis toimivad teistes lepingupooltes vastavuses Euroopa EN 45000 sarja standarditega. II osa SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMED Artikkel 7. Üldpõhimõtted Käesolevat lepingut kohaldatakse kõigi sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepingupooltevahelist kaubandust. Neid meetmeid arendatakse ja kohaldatakse kooskõlas käesoleva lepingu sätetega. Artikkel 8. Põhiõigused ja -kohustused Lepingupooltel on õigus võtta inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitseks vajalikke sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid eeldusel, et need ei ole vastuolus käesoleva lepingu sätetega. Lepingupooled tagavad, et kõiki sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid kohaldatakse ainult sellisel määral, mis on vajalik inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitseks; et need on teaduslikult põhjendatud ning neid ei rakendata piisava teadusliku tõendusmaterjali puudumisel, kui artikli 11 lõikes 7 pole sätestatud teisiti. Lepingupooled tagavad, et nende sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega ei diskrimineerita omavoliliselt või põhjendamatult lepingupooli, kus valitsevad identsed või sarnased olud, ega tehta vahet omaenda ja teiste liikmete territooriumide vahel. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid ei kohaldata rahvusvahelist kaubandust piiraval viisil. Artikkel 9. Ühtlustamine 1. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete võimalikult laialdaseks ühtlustamiseks juhinduvad lepingupooled oma sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid välja töötades rahvusvahelistest standarditest, juhistest ja soovitustest, mis on välja töötatud vastavates rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas Codex Alimentarius'e komisjonis, Rahvusvahelise Episootiliste Haiguste Ametis (Rahvusvaheline Episootiate Büroo) ning rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni raames tegutsevates rahvusvahelistes ja regionaalsetes organisatsioonides. Samuti juhinduvad nad Euroopa Ühenduse eeskirjadest, juhistest ja soovitustest ning Euroopa standarditest nende olemasolu korral, kui käesolevas lepingus, eelkõige käesoleva artikli lõikes 3 pole sätestatud teisiti. 2. Rahvusvahelistele standarditele, juhistele ja soovitustele vastavaid sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, mis on välja töötatud vastavates rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas Codex Alimentarius'e komisjonis, Rahvusvahelise Episootiliste Haiguste Ametis ning rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni raames tegutsevates rahvusvahelistes ja regionaalsetes organisatsioonides, samuti Euroopa Ühenduse eeskirju peetakse vajalikuks inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitseks ning need peavad olema vastavuses käesoleva lepingu asjakohaste sätetega. 3. Lepingupooled võivad kasutusele võtta või jätkuvalt rakendada sanitaar- või fütosanitaarmeetmeid, mille abil sanitaar- või fütosanitaarkaitse tase muutub paremaks kui vastavates rahvusvahelistes, sealhulgas Codex Alimentarius'e komisjonis, Rahvusvahelise Episootiliste Haiguste Ametis ning rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni raames tegutsevates rahvusvahelistes ja regionaalsetes organisatsioonides välja töötatud standarditel, juhistel ja soovitustel, samuti Euroopa Ühenduse eeskirjadel rajanevaid meetmeid kasutades, juhul kui need on teaduslikult põhjendatud või kui lepingupool on otsustanud, et selline sanitaar- või fütosanitaarkaitse tase on sobiv vastavalt artikli 11 lõigete 1 kuni 8 sätetele. Vaatamata eeltoodule ei tohi meetmed, mille abil saavutatakse sanitaar- või fütosanitaarkaitse tase, mis erineb rahvusvahelistes organisatsioonides sealhulgas Codex Alimentarius'e komisjonis, Rahvusvahelise Episootiliste Haiguste Ametis ning rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni raames tegutsevates rahvusvahelistes ja regionaalsetes organisatsioonides välja töötatud standarditel, juhistel või soovitustel, samuti Euroopa Ühenduse eeskirjadel põhinevate meetmete abil saavutatud tasemest, olla vastuolus käesoleva lepingu ühegi teise sättega. 4. Lepingupooled annavad oma võimaluste piires täispanuse asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende allüksuste töösse, eelkõige Codex Alimentarius'e komisjoni, Rahvusvahelise Episootiliste Haiguste Ameti ning rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni raames tegutsevate rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide töösse, aitamaks nendes organisatsioonides arendada ja perioodiliselt üle vaadata standardeid, juhiseid ja soovitusi kõiki sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid arvestades. Artikkel 10. Võrdväärsus 1. Kui eksportiv lepingupool suudab tõestada importivale lepingupoolele, et tema võetud meetmetega saavutatakse importivale lepingupoolele sobiv sanitaar- või fütosanitaarkaitse tase, tunnistavad lepingupooled teise lepingupoole sanitaar- või fütosanitaarmeetmete võrdväärsust, isegi kui need erinevad nende endi omadest või sama tootega kauplevate teiste lepingupoolte meetmetest. Selleks antakse importivale lepingupoolele tema nõudel õigustatud juurdepääs inspekteerimiseks, katsetusteks ja muude asjakohaste protseduuride tegemiseks. 2. Taotluse korral peavad lepingupooled ühiskomitee kaudu konsultatsioone teatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete võrdväärsuse tunnustamise kohta. Artikkel 11. Riski hindamine ning sanitaar- ja fütosanitaarkaitse sobiva taseme määramine 1. Lepingupooled tagavad, et nende sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed põhinevad inimeste, loomade või taimede elu või tervist mõjutava riski asjaoludele vastaval hindamisel, arvestades asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides väljatöötatud riski hindamise meetodeid. 2. Riski hindamisel arvestavad lepingupooled kättesaadavaid teaduslikke t��endusmaterjale; asjakohaseid protsesse ja tootmismeetodeid; asjakohaseid inspekteerimis-, analüüsi- ja testimismeetodeid; teatud haiguste või kahjurite levikut; kahjuri- või haigusevabade alade olemasolu; asjakohaseid ökoloogilisi tingimusi ja keskkonnatingimusi; karantiini ja muid menetlusi. 3. Hinnates loomade või taimede elu või tervist mõjutavat riski ja määrates kindlaks meetmeid, mida tuleks võtta, et saavutada riskile vastav sanitaar- või fütosanitaarkaitse, arvestavad lepingupooled asjakohaste majandusteguritena järgmist: kahjuri või haiguse maalepääsu, kodunemise ja leviku korral tekkivat võimalikku kahju tootmis- ja müügikadude näol; kahjuri või haiguse tõrje või hävitamisega seotud kulutused importiva lepingupoole territooriumil; riski vähendamise alternatiivsete võimaluste suhteline kulutõhusus. 4. Määrates kindlaks sanitaar- või fütosanitaarkaitse sobivat taset peavad lepingupooled võtma arvesse eesmärki oma tegevusega võimalikult vähe kaubandust negatiivselt mõjutada. 5. Et saavutada järjepidevus inimeste või loomade või taimede elu või tervist mõjutava riski vastase sanitaar- või fütosanitaarkaitse sobiva taseme kontseptsiooni rakendades, hoidub iga lepingupool omavoliliselt ja põhjendamatult eristamast tasemeid, mida ta peab vajalikuks erinevates olukordades, kui selline eristamine põhjustab diskrimineerimist või varjatud piiranguid Balti riikide omavahelises kaubanduses. 6. Olenemata artikli 9 lõikes 2 sätestatust, tagavad lepingupooled, et sanitaar- või fütosanitaarkaitse sobiva taseme saavutamiseks vastavaid meetmeid kehtestades ja kasutades ei piira need meetmed kaubandust rohkem, kui on nõutav sanitaar- või fütosanitaarkaitse sobiva taseme saavutamiseks, võttes arvesse tehnilist ja majanduslikku teostatavust. 7. Kui puudub piisav asjakohane teaduslik tõendusmaterjal, võib lepingupool ajutiselt võtta sanitaar- või fütosanitaarmeetmeid olemasoleva asjasse puutuva teabe põhjal, kaasa arvatud nii vastavatelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud teave kui ka teave teiste lepingupoolte võetud sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest. Sellisel juhul püüavad lepingupooled hankida lisateavet, mis on vajalik riski objektiivsemaks hindamiseks, ja vaatavad sobiva aja jooksul need sanitaar- või fütosanitaarmeetmed uuesti läbi. 8. Kui lepingupoolel on põhjust arvata, et mõned teise lepingupoole kasutusele võetud või jätkuvalt rakendatavad teatud sanitaar- või fütosanitaarmeetmed piiravad või võivad piirata tema eksporti ja need meetmed ei põhine asjaomastel rahvusvahelistel standarditel, juhistel või soovitustel, või kui sellised standardid, juhised või soovitused puuduvad, võib meetmeid kasutavalt lepingupoolelt paluda selliste sanitaar- või fütosanitaarmeetmete võtmise põhjuste kohta selgitust, mille ta peab andma. Artikkel 12. Avalikkus ja sanitaar- ning fütosanitaarmeetmetest teatamise protseduurid 1. Lepingupooled teatavad oma sanitaar- või fütosanitaarmeetmete muutmisest hiljemalt 1 (üks) kuu enne nende kehtestamist ja teavitavad oma sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest vastavalt käesoleva artikli sätetele. 2. Lepingupooled tagavad kõigi vastuvõetud sanitaar- ja fütosanitaareeskirjade viivitamatu avaldamise sellisel viisil, et huvitatud lepingupooltel oleks võimalik nendega tutvuda. 3. Välja arvatud kiirustamist nõudvate asjaolude korral, peavad lepingupooled jätma sanitaar- või fütosanitaareeskirjade avaldamise ja jõustumise vahele sobiva aja, et eksportiva lepingupoole tootjatel jääks aega kohandada oma tooted ja tootmismeetodid importiva lepingupoole nõuetele. 4. Igal lepingupoolel peab olema üks teabekeskus, kes on kohustatud vastama huvitatud lepingupoole põhjendatud küsimustele ning varustama neid asjakohaste dokumentidega, mis käsitlevad: 4.1. iga tema territooriumil vastuvõetud ja esildatud sanitaar- ja fütosanitaareeskirja; 4.2. iga tema territooriumil toimivat kontrolli- ja inspekteerimisprotseduuri, tootmis- ja karantiinimenetlust, pestitsiidi piirnormi ja toidulisandite kinnitamise protseduuri; 4.3. riski hindamise protseduure, arvestatavaid tegureid ning sanitaar- või fütosanitaarkaitse sobiva taseme määramist; 4.4. teabekeskuse asukohta. 5. Lepingupooled tagavad, et teised huvitatud lepingupooled või nende huvitatud isikud saavad vastavalt käesoleva lepingu sätetele nõutud dokumentide koopiad, kui need on tasulised, sama hinna eest, kui kõnealuse lepingupoole oma kodanikud. 6. Kui rahvusvaheline standard, juhis või soovitus puudub või kui esildatud sanitaar- või fütosanitaareeskiri erineb oluliselt rahvusvahelisest standardist, juhisest või soovitusest, ja kui eeskiri võib märkimisväärselt mõjutada teiste lepingupoolte kaubandust, siis peavad lepingupooled: 6.1. avaldama aegsasti teate, vähemalt 2 (kaks) kuud enne eeskirja kehtestamist, viisil, mis võimaldaks huvitatud lepingupooltel tutvuda eeskirja kasutuselevõtu ettepanekuga; 6.2. teabekeskuste kaudu teatama teistele lepingupooltele, milliste toodete kohta eeskiri kehtib, tuues lühidalt välja eeskirja eesmärgi ja põhjenduse. Teatada tuleb aegsasti, et oleks veel võimalik teha parandusi ja võtta arvesse märkusi; 6.3. teiste lepingupoolte nõudel neile andma esildatud eeskirja koopia ja võimaluse korral tooma välja need osad, mis erinevad oluliselt rahvusvahelistest standarditest, juhistest või soovitustest; 6.4. eelistusi tegemata lubama teistel lepingupooltel sobiva aja jooksul esitada kirjalikke märkusi, nõudmise korral neid arutama ning ka arvesse võtma. 6.5. Kui arutelude tulemusi ei arvestata, võivad lepingupooled pöörduda ühiskomitee poole. 7. Kui lepingupoolel on tekkinud või hakkavad tekkima kiiret lahendust vajavad tervisekaitsealased probleemid, võib see lepingupool vajaduse korral käesoleva artikli lõikes 5 toodud need juhised, mida ta peab vajalikuks, jätta täitmata eeldusel, et lepingupool: 7.1. teatab teabekeskuste kaudu viivitamata teistele lepingupooltele sellest eeskirjast ja toodetest, mille kohta see kehtib, tuues lühidalt välja eeskirja eesmärgi ja põhjenduse, kaasa arvatud kiiret lahendust vajava(te) probleemi(de) kirjeldus; 7.2. annab teiste lepingupoolte nõudel neile eeskirja koopiad; 7.3. lubab teistel lepingupooltel esitada kirjalikke märkusi, arutab neid nõudmise korral ning arvestab arutelude tulemusi. 8. Teabekeskustele esitatavad teated peavad olema inglise keeles ja vastama Maailma Kaubandusorganisatsiooni sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingus esitatud teate vormile. III osa TEHNILISED KAUBANDUSTÕKKED Artikkel 13. Üldsätted 1. Standardiseerimise ja sertifitseerimise üldmõistetel on harilikult tähendus, mis on neile antud ÜRO süsteemi raames ja rahvusvaheliste standardiseerimisorganisatsioonide tarvitusele võetud määratluste järgi, võttes arvesse nende konteksti ning pidades silmas käesoleva lepingu eesmärki ja otstarvet. 2. Kõiki käesoleva lepingu viiteid tehnilistele eeskirjadele, standarditele ning tehniliste eeskirjade või standardite ja sertifitseerimissüsteemide vastavuse tagamise meetoditele tuleb mõista nii, et need hõlmavad nende mis tahes muutusi ning toodete ja nende suhtes kehtivate reeglite mis tahes täiendusi, välja arvatud tähtsusetud muutused ja täiendused. Artikkel 14. Tehnilised eeskirjad ja standardid 1. Lepingupooled tagavad, et tehnilisi eeskirju ei koostata, ei võeta vastu ega kohaldata kavatsusega takistada kaubandust. Seoses tehniliste eeskirjade ja standarditega käsitletakse mis tahes lepingupoole territooriumilt imporditud tooteid sama soodsalt kui omamaise päritoluga ja mis tahes teise lepingupoole päritoluga samasuguseid tooteid. 2. Kui nõutakse tehnilisi eeskirju või standardeid ning asjaomased rahvusvahelised standardid on olemas või väljatöötamisel, peab lepingupool võtma need või nende asjakohased osad oma tehniliste eeskirjade aluseks, välja arvatud juhul, kui need rahvusvahelised standardid või nende asjakohased osad ei võimalda muu hulgas järgida riigi julgeolekunõudeid, tõkestada ebaausat tegevust, tagada inimeste tervise või turvalisuse kaitset, loomade või taimede elu või tervise kaitset või keskkonnakaitset ega ole lepingupoole põhiliste klimaatiliste või geograafiliste tegurite või tehnoloogiliste probleemide tõttu tõhusad või sobivad vahendid taotletavate seaduslike eesmärkide saavutamiseks. 3. Lepingupooled määratlevad tootele esitatavatel nõuetel põhinevad tehnilised eeskirjad toote kasutusomaduste, mitte kujunduse või kirjeldava iseloomustuse alusel. 4. Lepingupooled tagavad, et nende standardiseerimisasutused tunnustavad ja täidavad standardite koostamise, vastuvõtmise ja kohaldamise heade tavade koodeksit vastavalt Maailma Kaubandusorganisatsiooni tehniliste kaubandustõkete lepingule. 5. Lepingupooled teatavad tehniliste eeskirjade ja standardite muutmisest vähemalt 1 (üks) kuu enne nende kehtestamist ning annavad oma tehniliste eeskirjade ja standardite kohta teavet vastavalt käesoleva artikli sätetele. 6. Kui asjakohane rahvusvaheline standard puudub või kui esildatud tehnilise eeskirja sisu ei vasta asjakohaste rahvusvaheliste standardite tehnilisele sisule ning kui see tehniline eeskiri võib märkimisväärselt mõjutada teiste lepingupoolte kaubandust, peavad lepingupooled: 6.1. avaldama varakult ja õigeaegselt, vähemalt 2 (kaks) kuud enne selle kehtestamist, teatise viisil, mis võimaldaks teise lepingupoole huvitatud isikutel tutvuda selle eeskirja kasutuselevõtu ettepanekuga; 6.2. teabekeskuse kaudu teatama teistele lepingupooltele, milliste toodete kohta tehniline eeskiri kehtib, tuues lühidalt välja selle eesmärgi ja põhjenduse. Teatada tuleb aegsasti, et oleks veel võimalik teha muudatusi ja võtta arvesse märkusi; 6.3. nõudmise korral esitama teistele lepingupooltele esildatud tehnilise eeskirja üksikasjad või selle koopiad ning võimaluse korral eristama osad, milles on sisulisi kõrvalekaldeid asjakohastest rahvusvahelistest standarditest; 6.4. eelistusi tegemata lubama teistele lepingupooltele sobiva aja jooksul esitada kirjalikke märkusi, nõudmise korral neid arutama ning märkusi ja arutelude tulemusi ka arvesse võtma. 6.5. Kui arutelude tulemusi ei arvestata, võivad teised lepingupooled pöörduda ühiskomitee poole. Artikkel 15. Vastavus tehnilistele eeskirjadele ja standarditele 1. Tehniliste eeskirjade või standardite vastavuse kindlaks tegemise lihtsustamiseks, kui on vaja positiivset tulemust, tagavad lepingupooled, et nende valitsusasutused ja pädevad inspektsioonid ühtlustatult ja võrdväärselt: 1.1. aktsepteerivad teise lepingupoole territooriumil asuva selleks määratud asutuse välja antud katsete tulemusi, sertifikaate või vastavushindamise tulemusi; või toetuvad teise lepingupoole territooriumil asuvate tarnijate vastavusavaldustele; 1.2. võimaluse korral aktsepteerivad teiste lepingupoolte vastavushindamise protseduuride tulemusi, ka nende endi omadest erinevate protseduuride korral, olles veendunud, et teise lepingupoole protseduuride abil tagatakse samaväärne tehnilistele eeskirjadele ja standarditele vastavus kui nende endi protseduuride abil. Tõdetakse, et eksportiva lepingupoole territooriumil tarnijate vastavusavaldusi, katsemeetodeid ja -tulemusi, sertifikaate või vastavushindamise tulemusi puudutavates küsimustes üksteist rahuldava tulemuseni jõudmiseks, eriti riknevate või muude, transiidi käigus kergesti halvaks minevate toodete puhul, võivad eelnevad konsultatsioonid olla vajalikud. 2. Lepingupooled tagavad, et kui riik nõuab positiivset tulemust imporditud toodete tehnilistele eeskirjadele või standarditele vastavuse kohta, kohaldavad nende valitsusasutused ja pädevad inspektsioonid teiste lepingupoolte territooriumilt pärinevatele toodetele järgmisi sätteid: 2.1. sama soodsaid katsemeetodeid, kui võrdväärses olukorras omamaistele või mis tahes imporditud toodetele; 2.2. imporditud toodetele kohaldatavad katsemeetodid ja administratiivprotseduurid ei tohi olla rangemad ega aeganõudvamad kui vastavad meetodid ja protseduurid, mida kohaldatakse võrdväärses olukorras samasugustele omamaise päritoluga või mis tahes teise maa päritoluga toodetele; 2.3. imporditud toodete katsetamise eest võetavad tasud peavad olema võrdsed omamaise päritoluga või mis tahes teise maa päritoluga toodete katsetamise eest võetavate tasudega; 2.4. kui eksportija või importija või tema esindaja seda nõuab, avaldatakse talle katsetulemused, et vajaduse korral oleks võimalik teha parandusi; 2.5. katseprotseduurideks kasutatavate rajatiste asukoha ja näidiste valikuga ei põhjustata eksportijatele, importijatele ega nende esindajatele tarbetuid ebamugavusi; 2.6. imporditud toodete ja nende katsetulemustega seotud konfidentsiaalsust austatakse samamoodi kui kodumaiste toodete puhul. 3. Käesoleva artikli sätted ei takista lepingupooli tegemast põhjendatud pistelist kontrolli oma territooriumil. Artikkel 16. Vastavushindamise protseduurid 1. Lepingupooled tagavad, et vastavushindamise protseduure ei koostata ega kohaldata kavatsusega takistada rahvusvahelist kaubandust. Samuti tagavad nad, et sellised vastavushindamise protseduurid ega nende rakendamine ei tekita põhjendamatuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele. 2. Lepingupooled tagavad, et vastavushindamise protseduure koostatakse ja kohaldatakse nii, et teiste lepingupoolte territooriumilt pärinevate samasuguste toodete tarnijaile antakse juurdepääs sama soodsatel tingimustel kui omamaise päritoluga toodete või mis tahes teise maa päritoluga samasuguste toodete tarnijaile. Lepingupooled juhinduvad artikli 6 lõike 1 sätetest. 3. Käesoleva lepingu jõustumise päevast alates peavad lepingupooled: 3.1. avaldama varakult ja õigeaegselt teate viisil, mis võimaldaks huvitatud isikutel tutvuda vastavushindamise selle protseduuri kasutuselevõtu ettepanekuga; 3.2. teatama teabekeskustele, milliste toodete kohta esildatud vastavushindamise protseduur kehtib, tuues lühidalt välja esildatud vastavushindamise protseduuri eesmärgi ja põhjenduse. Teatada tuleb nii varakult, et oleks veel võimalik teha muudatusi ja võtta arvesse märkusi; 3.3. nõudmise korral esitama eelistusi tegemata teistele lepingupooltele esildatud vastavushindamise protseduuri üksikasjad või koopiad; 3.4. eelistusi tegemata lubama teistel lepingupooltel sobiva aja jooksul esitada kirjalikke märkusi vastavushindamise protseduuri vormi ja toimimise kohta, nõudmise korral neid märkusi arutama ning arvesse võtma. 4. Kui lepingupoolel on tekkinud või hakkavad tekkima kiiret lahendust nõudvad probleemid seoses turvalisuse, tervishoiu, keskkonnakaitse või riigi julgeolekuga, võib lepingupool lõikes 3 toodud juhised jätta täitmata eeldusel, et kõnealune lepingupool vastavushindamise protseduuri vastuvõtmisel: 4.1. teatab teabekeskuste kaudu viivitamata teistele lepingupooltele sellest vastavushindamise protseduurist ja toodetest, mille kohta see kehtib, tuues lühidalt välja selle vastavushindamise protseduuri eesmärgi ja põhjenduse, sealhulgas kiiret lahendust nõudva(te) probleemi(de) olemuse; 4.2. esitab nõudmise korral ja eelistusi tegemata teistele lepingupooltele selle vastavushindamise protseduuri reeglite koopiad; 4.3. lubab eelistusi tegemata teistel lepingupooltel esitada kirjalikke märkusi, nõudmise korral arutab neid arvamusi ning arvestab nende arutelude tulemusi. 5. Lepingupooled tagavad, et vastuvõetud vastavushindamise protseduuri reeglid avaldatakse. Artikkel 17. Rahvusvahelised ja piirkondlikud süsteemid 1. Kui nõutakse positiivset tulemust, mitte tarnijapoolset, vaid tehnilisele eeskirjale või standardile vastavuse kohta, peavad lepingupooled võimaluse korral välja töötama ja vastu võtma rahvusvahelised vastavushindamise süsteemid ning saama nende liikmeks või neis osalema. 2. Lepingupooled võtavad neile kättesaadavad põhjendatud meetmed, et rahvusvahelised ja piirkondlikud vastavushindamise süsteemid, mille liikmeks või osaliseks on nende territooriumil paiknevad asjaomased asutused, täidaks artiklis 16 toodud tingimusi, välja arvatud lõige 2 ning arvestades käesoleva artikli lõikega 3. Lisaks sellele ei tohi lepingupooled võtta meetmeid, millega otseselt või kaudselt nõutakse või soositakse selliste süsteemide toimimist viisil, mis on vastuolus artikli 16 sätetega. 3. Lepingupooled võtavad neile kättesaadavad põhjendatud meetmed, et rahvusvahelisi ja piirkondlikke vastavushindamise süsteeme, mille liikmeks või osaliseks on nende territooriumil paiknevad asjaomased asutused, koostataks ja kohaldataks nii, et teiste lepingupoolte territooriumidelt pärinevate samasuguste toodete tarnijaile antakse juurdepääs sama soodsatel tingimustel samasuguste liikmesriigi või osalisriigi või mis tahes teise riigi päritoluga toodete tarnijaile, olles veendunud, et need tarnijad on võimelised ning valmis süsteemi nõudmisi täitma. Tarnijate juurdepääs seisneb sertifikaadi saamises importivalt lepingupoolelt, kes on süsteemi liige või osaline, või süsteemi reeglite järgi vastavushindamiseks volitatud asutuse poolt. Tarnijate juurdepääs hõlmab ka süsteemipoolset hinde panemist sama soodsatel tingimustel kui liikmesriigi või osalisriigi päritoluga samasuguste toodete tarnijate puhul, kui seda üldse tehakse. 4. Lepingupooled tagavad, et nende valitsusasutused arvestavad rahvusvahelisi ja piirkondlikke vastavushindamise süsteeme üksnes määral, mil need süsteemid täidavad artiklis 16 ja käesoleva artikli lõikes 3 toodud tingimusi. Artikkel 18. Tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamise protseduuridest teavitamine ja nendes küsimustes abi osutamine 1. Iga lepingupool tagab teabekeskuse olemasolu. Lepingupooled teatavad diplomaatiliste kanalite kaudu asutustest, kes on kohustatud teatama tehnilistest kaubandustõketest ja sanitaar- ning fütosanitaarmeetmetest. 2. Teabekeskus peab olema võimeline vastama teiste lepingupoolte huvitatud isikute kõigile põhjendatud päringutele seoses: 2.1. mis tahes tehniliste eeskirjadega, mis on tema territooriumil vastu võetud või mille suhtes on tehtud ettepanek; 2.2. mis tahes standarditega, mis tema territooriumil on vastu võetud või esildatud; 2.3. mis tahes vastavushindamise protseduuridega või ettepanekutega vastavushindamise protseduuride kohta, mis toimivad tema territooriumil; 2.4. käesoleva lepinguga kooskõlas avaldatud teadete asukohaga või teabe esitamisega selle kohta, kust sellist teavet saab; 2.5. käesoleva artikli lõikes 3 mainitud teabekeskus(t)e asukohaga; 2.6. kohustuslikule vastavushindamisele kuuluvate toodete nimekirjaga; 2.7. akrediteerimisorganite nimekirjaga; 2.8. akrediteeritud katselaboratooriumide, sertifitseerimisasutuste ja inspektsioonidega; 2.9. nende ettevõtete nimekirjaga, kelle kvaliteedisüsteemid on sertifitseeritud; 2.10. lepingupoolte akrediteerimisorganeid puudutava informatsiooniga; 2.11. lepingupoolte vastavaid järelevalveasutusi puudutava informatsiooniga. 3. Teabekeskustele saadetud teated peavad olema inglise keeles ja vastama Maailma Kaubandusoganisatsiooni tehniliste kaubandustõkete lepingus esitatud teate vormile. 4. Teabekeskused saadavad teate koopiad koheselt kõigile lepingupooltele. 5. Lepingupooled võtavad kättesaadavad põhjendatud meetmed, et teine lepingupool või teise lepingupoole huvitatud isik, kes vastavalt käesoleva lepingu sätetele soovib dokumentide koopiaid, saaks need koopiad nende tasulisuse korral sama hinnaga kui asjaomase lepingupoole kodanik. 6. Lepingupooled tunnustavad vajadust arendada välja tsentraliseeritud infosüsteem, mis arvestaks nende territooriumidel tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamise protseduuride koostamist, vastuvõtmist ja kohaldamist. IV osa INSTITUTSIOONIDE KOHTA KÄIVAD JA LÕPPSÄTTED Artikkel 19. Institutsioonid 1. Käesolevaga luuakse ühiskomitee, mis koosneb Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse määratud esindajatest. 2. Käesoleva lepingu täitmist kontrollib ning juhib ühiskomitee. 3. Käesoleva lepingu õigeks täitmiseks vahetavad lepingupooled teavet ja peavad mis tahes lepingupoole nõudmisel konsultatsioone ühiskomitees. Ühiskomitee vaatab läbi võimalusi, kuidas lepingupooltevahelises kaubanduses edaspidigi takistusi kaotada. 4. Ühiskomitee võib käesolevas lepingus toodud juhtudel võtta vastu otsuseid. Muudel juhtudel võib ühiskomitee anda soovitusi. Artikkel 20. Ühiskomitee protseduurid 1. Käesoleva lepingu õigeks täitmiseks tuleb ühiskomitee kokku nii tihti kui vajalik, kuid vähemalt kord aastas. Iga lepingupool võib nõuda ühiskomitee kokkukutsumist. 2. Ühiskomitee tegutseb ühise kokkuleppe alusel. 3. Kui ühe lepingupoole esindaja ühiskomitees nõustus reservatsiooni tehes otsusega, mis näeb ette siseriiklike juriidiliste nõuete täitmist, jõustub otsus, kui selles pole hilisemat kuupäeva, reservatsiooni tegemisest teatamise päeval. 4. Käesoleva lepingu suhtes kehtestab ühiskomitee oma protseduurireeglid, mis sisaldavad muu hulgas koosolekute kokkukutsumise ning eesistuja nimetamise ja eesistumise perioodi kohta käivaid sätteid. 5. Ühiskomitee võib otsustada luua alamkomiteed ja töögrupid, kui ta peab seda oma eesmärkide saavutamisel vajalikuks. 6. Käesoleva lepingu ühiskomitee teatab lepingute ühiskomiteele lõigetes 2 ja 3 kehtestatud protseduuride täitmisest. Artikkel 21. Vaidluste lahendamine 1. Lepingupooled võtavad kõik vajalikud meetmed, tagamaks käesoleva lepingu sätete rakendamine ja käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmine. 2. Kui üks lepingupool leiab, et teine lepingupool ei ole täitnud mõnda käesolevast lepingust tulenevat kohustust, võib asjaomane lepingupool esitada vaidluse konsultatsioonideks ühiskomiteesse vastavalt käesoleva lepingu artikli 20 sätetele. 3. Kui ühiskomitee ei jõua vaidluse osas ühisele seisukohale, esitab ta vastava teabe lepingute ühiskomiteele, kes otsustab vastumeetmete üle vastavalt lepingute sätetele. Artikkel 22. Lõppsätted Käesoleva lepingu depositaar on Läti Vabariigi valitsus. Artikkel 23. Jõustumine Lepingupooled teatavad kirjalikult depositaarile oma riigis käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike põhiseaduslike nõuete täitmisest. Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel päeval alates päevast, mil saabus viimane lepingupoole teade. Artikkel 24. Kehtivus ja katkestamine 1. Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks. 2. Iga lepingupool võib käesoleva lepingu katkestada, teatades sellest depositaarile kirjalikult. Käesolev leping lõpetab oma kehtivuse kuue kuu möödudes päevast, mil depositaar on kõiki lepingupooli sellise teate saamisest informeerinud. Ülaltoodu tõenduseks on selleks vastavaid volitusi omavad isikud käesolevale lepingule alla kirjutanud. Koostatud Riias 1997. aasta 20. novembril ühes eksemplaris eesti, läti, leedu ja inglise keeles. Tõlgendamiserinevuste korral prevaleerib ingliskeelne tekst. Eesti Vabariigi nimel Jaak LEIMANNl Läti Vabariigi nimel Atis SAUSNITIS Leedu Vabariigi nimel Vincas BABILIUS Vastastikuse mõistmise memorandum Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahelise mittetariifsete kaubandustõkete kaotamise lepingu kohta Lepingu õigeks ja efektiivseks täitmiseks leppisid lepingupooled kokku alljärgnevates selgitavates märkustes: 1. Artikli 20 lõikel 6 on tähendus, et käesoleva lepingu alusel moodustatav ühiskomitee teavitab kirjalikult lepingute ühiskomitee tegevuse eest vastutavaid lepingupoolte institutsioone käesoleva lepingu täitmisest. 2. Artikli 21 lõike 3 «vastumeetmed» võivad olla kõik meetmed, mis vastavad Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi 1993. aasta 13. septembril sõlmitud vabakaubanduslepingu artiklile 26 ning Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi 1996. aasta 16. juunil sõlmitud põllumajandustoodete vabakaubanduslepingu artiklile 21.