Riigikogu — Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vaheline tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping — RT II, 1998, 16, 30

Lepingu ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu lõpetamise seadus Eesti Vabariigi valitsus ja Valgevene Vabariigi valitsus, soovides sõlmida lepingut tulumaksuga topeltmaksustamise vältimiseks ning maksudest hoidumise tõkestamiseks, leppisid kokku järgnevas: Artikkel 1. Isikuline ulatus Käesolev leping kehtib isikute suhtes, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi residendid. Artikkel 2. Lepingualused maksud 1. Käesolev leping kehtib lepinguosalise riigi või tema kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud tulumaksude suhtes, seda sõltumata nende sissenõudmise viisist. 2. Tulumaksudena käsitletakse makse, mis on kehtestatud kogutulule või tulu koostisosadele, sealhulgas makse vara võõrandamisest saadud tulule. 3. Olemasolevad maksud, mille suhtes leping kehtib, on konkreetselt: a) Eestis: (i) tulumaks; (ii) kohalik tulumaks; (edaspidi «Eesti maks»); b) Valgevenes: (i) juriidiliste isikute tulu- ja kasumimaks (padatak na dahodõ i prõbõtak jurõdõtðnõh asob); (ii) füüsiliste isikute tulumaks (padahodnõ padatak z gramadzjan); (edaspidi «Valgevene maks»). 4. Leping kehtib ka igale samasele või olemuslikult sarnasele maksule, mis on kehtestatud pärast käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeva lisaks olemasolevatele maksudele või nende asemel. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud teatavad üksteisele igast tähtsamast muudatusest, mis on tehtud nende vastavates maksuseadustes. Artikkel 3. Põhimõisted 1. Käesoleva lepingu mõttes, kui kontekst ei nõua teisiti: a) mõiste «Eesti» tähistab Eesti Vabariiki ja, kasutatuna geograafilises mõttes, tähistab Eesti territooriumi ja muid Eesti territoriaalvetega külgnevaid alasid, kus Eesti võib Eesti seaduste alusel ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega kasutada õigusi merepõhja, maapõue ning neis leiduvate loodusvarade suhtes; b) mõiste «Valgevene» tähistab Valgevene Vabariiki ja, kasutatuna geograafilises mõttes, tähistab territooriumi, kus Valgevene Vabariik kasutab Valgevene seaduste alusel ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega oma suveräänseid õigusi ja jurisdiktsiooni; c) mõisted «lepinguosaline riik» ja «teine lepinguosaline riik» tähistavad Eestit või Valgevenet, nii nagu kontekst seda nõuab; d) mõiste «isik» hõlmab füüsilist isikut, kompaniid ja muud isikute ühendust; e) mõiste «kompanii» tähistab juriidilist isikut või üksust, keda maksustamise eesmärgil käsitletakse juriidilise isikuna; f) mõisted «lepinguosalise riigi ettevõte» ja «teise lepinguosalise riigi ettevõte» tähistavad vastavalt lepinguosalise riigi residendi ettevõtet ja teise lepinguosalise riigi residendi ettevõtet; g) mõiste «kodanik» tähistab: (i) lepinguosalise riigi kodakondsust omavat füüsilist isikut; (ii) juriidilist isikut, partnerluse vormi või assotsiatsiooni, kelle staatus on määratletud lepinguosalises riigis kehtivate seadustega; h) mõiste «rahvusvaheline transport» tähistab lepinguosalise riigi ettevõtte mere- või õhutransporti, välja arvatud juhul, kui mere- või õhutransport toimub ainult teise lepinguosalise riigi piirides; i) mõiste «kompetentne ametivõim» tähistab: (i) Eestis rahandusministrit või tema volitatud esindajat; (ii) Valgevenes Ministrite Kabineti juures asuvat Maksude Peavalitsust või tema volitatud esindajat. 2. Kui lepinguosaline riik kasutab lepingu rakendamisel teisi siin defineerimata mõisteid, siis on neil, kui kontekst ei nõua teisiti, tähendus, mis neil on selle riigi seaduse alusel vastavate maksude kohta, mille suhtes leping kehtib. Artikkel 4. Resident 1. Käesoleva lepingu mõttes tähistab mõiste «lepinguosalise riigi resident» isikut, kellel on selle riigi seaduste alusel maksukohustus elukoha, residentsuse, juhtkonna asukoha, registreerimiskoha või mõne muu sarnase kriteeriumi tõttu. Mõiste hõlmab niisamuti selle riigi valitsust ja tema kohalikke omavalitsusi. Mõiste ei hõlma isikut, kellel on selles riigis maksukohustus ainult seal asuvate tuluallikate tõttu. 2. Kui lõike 1 sätete kohaselt on füüsiline isik mõlema lepinguosalise riigi resident, siis määratakse tema staatus järgnevalt: a) teda loetakse residendiks riigis, kus tal on alaline elukoht; kui tal on alaline elukoht mõlemas riigis, siis loetakse teda residendiks riigis, kellega tal on otsesemad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus); b) kui riiki, kus on tema eluliste huvide keskus, ei ole võimalik kindlaks määrata, või kui tal puudub alaline elukoht kummaski riigis, siis loetakse teda residendiks riigis, kus ta korduvalt viibib; c) kui ta viibib korduvalt mõlemas riigis või ei viibi korduvalt neist kummaski, siis loetakse teda residendiks riigis, kelle kodanik ta on; d) kui residendi staatust ei ole võimalik määrata kooskõlas punktidega a--c, siis lahendatakse see küsimus lepinguosaliste riikide kompetentsete ametivõimude vastastikusel kokkuleppel. 3. Kui lõike 1 sätete kohaselt on isik, kes ei ole füüsiline isik, mõlema lepinguosalise riigi resident, siis püüavad lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud lahendada seda küsimust vastastikuse kokkuleppe teel ja otsustada lepingu rakendamise üle sellise isiku suhtes. Artikkel 5. Püsiv tegevuskoht 1. Käesoleva lepingu mõttes tähistab mõiste «püsiv tegevuskoht» äritegevuse kindlat asukohta, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtte äritegevus. 2. Mõiste «püsiv tegevuskoht» hõlmab sealhulgas: a) juhtkonna asukohta; b) filiaali; c) kontorit; d) tehast; e) töökoda, ja f) kaevandust, nafta- või gaasipuurauku, karjääri või mõnda teist loodusvarade kasutuselevõtu kohta. 3. Ehitusplats, ehitus-, montaaþi- või seadmestamisprojekt, või sellega seotud järelvalve või konsultatsioonialane tegevus kujutab endast püsivat tegevuskohta ainult juhul, kui selline plats, projekt või tegevus kestab kauem kui kuus kuud. 4. Olenemata käesoleva artikli eelnevatest sätetest ei loeta mõistet «püsiv tegevuskoht» hõlmavat: a) võimsuste kasutamist ettevõttele kuuluvate kaupade ainult ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil; b) ettevõttele kuuluvate kaubavarude hoidmist ainult ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil; c) ettevõttele kuuluvate kaubavarude hoidmist ainult töötlemise eesmärgil teise ettevõtte poolt; d) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult ettevõttele vajalike kaupade ostmise või informatsiooni kogumise eesmärgil; e) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult ettevõtte toimimiseks vajaliku, mõne muu ettevalmistava või abistava iseloomuga tegevuse eesmärgil; f) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult seoses punktides a kuni e loetletud tegevuste ükskõik milliste kombinatsioonidega, eeldades, et kõik sellest kombinatsioonist tulenev kindla asukoha äritegevus on ettevalmistava või abistava iseloomuga. 5. Olenemata lõigete 1 ja 2 sätetest, kui isik, kes ei ole sõltumatu esindaja staatuses vastavalt lõikele 6, tegutseb ettevõtte nimel ning kes on volitatud sõlmima ja korduvalt sõlmib lepinguosalises riigis ettevõtte nimel lepinguid, siis loetakse sel ettevõttel olevat püsiv tegevuskoht selles riigis kõigi sellise isiku poolt ettevõtte jaoks sooritatud tegevuste suhtes juhul, kui sellise isiku tegevus ei vasta lõikes 4 loetletud tegevustele, mis oleksid toimunud äritegevuse kindla asukoha kaudu ja mis ei muudaks seda äritegevuse kindlat asukohta vastavalt selle lõike sätetele püsivaks tegevuskohaks. 6. Ettevõttel ei loeta olevat lepinguosalises riigis püsivat tegevuskohta ainult selles riigis maakleri, komisjonäri või mõne teise sõltumatu esindaja kaudu toimuva äritegevuse suhtes eeldusel, et sellised isikud tegutsevad äritegevuseks ettenähtud korras. Seejuures, kui sellise esindaja tegevus toimub täielikult selle ettevõtte kasuks, siis ei loeta teda käesoleva lõike mõttes sõltumatuks esindajaks. 7. Asjaolu, et kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, kontrollib kompaniid või on kontrollitav kompanii poolt, kes on teise lepinguosalise riigi resident, või kelle äritegevus toimub selles teises riigis (kas püsiva tegevuskoha kaudu või mõnel muul viisil), ei muuda iseenesest kumbagi kompaniid üksteise suhtes püsivaks tegevuskohaks. Artikkel 6. Kinnisvaratulu 1. Lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis olevast kinnisvarast saadud tulu (sealhulgas tulu põllumajandusest ja metsandusest), võidakse maksustada selles teises riigis. 2. Mõistel «kinnisvara» on tähendus, mis tal on selle lepinguosalise riigi, kus mainitud vara tegelikult asub, seaduse alusel. Laevu ja õhusõidukeid ei käsitleta kinnisvarana. 3. Lõike 1 sätted kehtivad kinnisvara otsesest kasutamisest, rendile andmisest või mõnel muul viisil kinnisvara kasutamisest saadud tulule, aga ka kinnisvara võõrandamisest saadud tulule. 4. Kui aktsiate või muude õiguste omamine kompaniis annab selliste aktsiate või õiguste omanikule õiguse kompaniile kuuluva kinnisvara kasutusele, siis võidakse selle õiguse otsesest kasutamisest, rendileandmisest või mõnel muul viisil kasutamisest saadud tulu maksustada selles lepinguosalises riigis, kus kinnisvara asub. 5. Lõigete 1 ja 3 sätted kehtivad ka ettevõtte kinnisvarast ja eraviisilises teenistuses kasutatavast kinnisvarast saadud tulule. Artikkel 7. Ärikasumid 1. Lepinguosalise riigi ettevõtte kasumid maksustatakse ainult selles riigis, kui ettevõtte äritegevus ei toimu teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Kui ettevõtte äritegevus toimub eelpool mainitud viisil, siis võidakse ettevõtte kasumeid maksustada teises riigis, kuid ainult seda osa kasumitest, mis kuulub sellele püsivale tegevuskohale. 2. Olenevalt lõike 3 sätetest, kui lepinguosalise riigi ettevõtte äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, siis loetakse kummaski lepinguosalises riigis sellele püsivale tegevuskohale kuuluvaks kasu-mid, mida tegevuskoht oleks võinud saada iseseisva ettevõttena, kes osaleb samade või sarnaste tingimuste alusel samadel või sarnastel tegevusaladel ja on täiesti iseseisev oma suhetes ettevõttega, kelle püsiv tegevuskoht ta on. 3. Püsiva tegevuskoha kasumite määramisel lubatakse kuludena maha arvata kulusid, mis on tekkinud püsiva tegevuskoha tõttu, sealhulgas juhtimise ja administreerimisega tekkinud kulusid, seda kas riigis, kus püsiv tegevuskoht asub, või mujal. Lepinguosalise riigi poolt lubatud mahaarvatavad kulud hõlmavad ainult kulusid, mis on selle riigi siseriiklike seaduste alusel mahaarvatavad. 4. Niivõrd, kuivõrd püsivale tegevuskohale kuuluvaid kasumeid määratakse lepinguosalise riigi poolt järgitava tava kohaselt ettevõtte kogukasumite jaotamise alusel tema erinevate osade vahel, ei takista lõike 2 ükski säte määramast maksustatavaid kasumeid selles lepinguosalises riigis kasutatava jaotusmeetodi järgi; seejuures peab kasutatav jaotusmeetod olema selline, et tulemus oleks kooskõlas käesolevas artiklis olevate põhimõtetega. 5. Kasumeid ei loeta püsivale tegevuskohale kuuluvaks ainuüksi põhjusel, et see püsiv tegevuskoht ostab ettevõtte jaoks kaupu. 6. Eelnevate lõigete mõttes määratakse püsivale tegevuskohale kuuluvad kasumid igal aastal sama meetodi alusel, välja arvatud juhul, kui on olemas sobiv ja küllaldane põhjus vastupidiseks. 7. Kui kasumid hõlmavad tululiike, mida käsitletakse eraldi käesoleva lepingu teistes artiklites, siis rakendatakse nende artiklite sätteid sõltumata käesoleva artikli sätetest. 8. Miski käesolevas artiklis ei takista lepinguosalist riiki rakendamast oma seadust, mis käsitleb ükskõik millise isiku kindlustustegevuse maksustamist. Artikkel 8. Mere- ja õhutransport 1. Lepinguosalise riigi ettevõtte rahvusvahelisest mere- või õhutranspordist saadud kasumid maksustatakse ainult selles riigis. 2. Lõike 1 sätted kehtivad ka kasumitele, mis on saadud osalusest puulis, ühisäritegevuses või rahvusvahelises transpordiorganisatsioonis. Artikkel 9. Assotsieerunud ettevõtted 1. Kui a) lepinguosalise riigi ettevõte osaleb otseselt või kaudselt teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollimises või kapitalis, või kui b) samad isikud osalevad otseselt või kaudselt lepinguosalise riigi ja teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollimises või kapitalis, ja kui kummalgi juhul määratakse või lepitakse kahe ettevõtte vahelistes kaubanduslikes või finantssuhetes kokku iseseisvate ettevõtete vahelistest erinevad tingimused, siis võidakse lugeda kasumid, mis oleksid ilma nende tingimusteta lisandunud ühele nendest ettevõtetest, kuid mis nende tingimuste tõttu ei lisandunud, selle ettevõtte kasumite hulka ja vastavalt ka maksustada. 2. Kui lepinguosaline riik loeb selle riigi ettevõtte kasumite hulka -- ja maksustab vastavalt -- kasumeid, mille osas teise lepinguosalise riigi ettevõte on selles teises riigis maksustatud, ja kui sellised kasumid on kasumid, mis oleksid lisandunud esimesena mainitud riigi ettevõttele, kui nende kahe ettevõtte vahelised tingimused oleksid olnud sarnased iseseisvate ettevõtete vaheliste tingimustega, siis reguleerib teine riik vastavalt nende kasumite maksustamise ulatust. Sellise reguleerimise ulatuse määramisel arvestatakse käesoleva lepingu teisi sätteid ja lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud konsulteerivad vajadusel teineteisega. Artikkel 10. Dividendid 1. Dividende, mida kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, maksab teise lepinguosalise riigi residendile, võidakse maksustada selles teises riigis. 2. Seejuures võidakse neid dividende maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus dividende maksev kompanii on resident, aga kui dividendide saaja on dividendide kasusaav omanik, siis ei ületa dividendidelt võetav maks 10 protsenti dividendide brutosummast. Käesolev lõige ei mõjuta kompanii nende kasumite maksustamist, millelt dividende makstakse. 3. Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «dividendid» tulu aktsiatelt või muudest kasumis osalevatest õigustest, mis ei ole võlanõuded, ja tulu teistest õigustest, mida selle riigi seaduste järgi, kus dividende jaotav kompanii on resident, käsitletakse maksustamisel tuluna aktsiatelt. 4. Lõigete 1 ja 2 sätted ei kehti, kui dividendide kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus dividende maksev kompanii on resident, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu, või ta tegutseb selles teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu ja osalus, mille alusel dividende makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas artikli 7 või artikli 14 sätted. 5. Kui kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, saab kasumeid või tulu teisest lepinguosalisest riigist, siis ei saa see teine riik kehtestada maksu kompanii poolt makstavatele dividendidele, välja arvatud juhul, kui dividende makstakse selle teise riigi residendile või kui osalus, mille alusel dividende makstakse, on tegelikult seotud selles teises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga ega saa allutada kompanii jaotamata kasumeid maksule kompanii jaotamata kasumitelt, isegi kui makstavad dividendid või jaotamata kasumid koosnevad täielikult või osaliselt selles teises riigis tekkinud tulust või kasumitest. Artikkel 11. Intressid 1. Intressid, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võidakse maksustada selles teises riigis. 2. Seejuures võidakse neid intresse maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus intressid tekivad, aga kui intresside saaja on intresside kasusaav omanik, siis ei ületa intressidelt võetav maks 10 protsenti intresside brutosummast. 3. Olenemata lõike 2 sätetest on lepinguosalises riigis tekkinud intressid, mille saajaks ja kasusaavaks omanikuks on teise lepinguosalise riigi valitsus, sealhulgas tema kohalikud omavalitsused, kesk(riigi)pank või täielikult sellele valitsusele kuuluv finantsinstitutsioon, või selle valitsuse poolt garanteeritud laenudest saadud intressid, vabastatud esimesena mainitud riigi maksust. 4. Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «intressid» tulu igat liiki võlanõuetest, mis on või ei ole tagatud hüpoteegiga, ja õigusega osaleda või mitte osaleda võlgniku kasumites, ja eriti tulu valitsuse väärtpaberitelt ja tulu võlakohustustest ning obligatsioonidest, sealhulgas selliste väärtpaberite, võlakohustuste ja obligatsioonidega kaasnevatest preemiatest ning auhindadest. Käesoleva artikli mõttes ei käsitleta intressidena viivist hilinenud maksetelt. 5. Lõigete 1 ja 2 sätted ei kehti, kui intresside kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus intressid tekivad, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu, või kui ta tegutseb teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu ja võlanõue, mille eest intresse makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas artikli 7 või artikli 14 sätted. 6. Intresse loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis, kui maksja on selle riigi resident. Seejuures, kui intresse maksval isikul, kes on või ei ole lepinguosalise riigi resident, on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, millega seoses tekkis võlgnevus, millelt intresse makstakse, ning nende intressidega koormatakse püsivat tegevuskohta või kindlat asukohta, siis loetakse neid intresse tekkinuks riigis, kus asub püsiv tegevuskoht või kindel asukoht. 7. Kui intresside maksja ja kasusaava omaniku või nende mõlema ja mõne teise isiku vaheliste erisuhete tõttu vastava võlanõude eest makstavate intresside summa ületab summa, mis oleks maksja ja kasusaava omaniku vahel kokku lepitud selliste suhete puudumisel, siis kehtivad käesoleva artikli sätted ainult viimatimainitud summale. Sel juhul kuulub maksete liigosa maksustamisele vastavalt kummagi lepinguosalise riigi seadustele, arvestades käesoleva lepingu teisi sätteid. Artikkel 12. Rojaltid 1. Rojaltid, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võidakse maksustada selles teises riigis. 2. Seejuures võidakse sellised rojaltid maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus rojaltid tekivad, aga kui rojaltide saaja on rojaltide kasusaav omanik, siis ei ületa rojaltidelt võetav maks 10 protsenti rojaltide brutosummast. 3. Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «rojaltid» igat liiki makseid, mida saadakse tasuna kasutamise eest või õiguse eest kasutada kirjanduslike, kunstiliste või teaduslike tööde, sealhulgas kinofilmide ja raadio- või televisioonisaadete salvestiste autoriõigusi, patente, kaubamärke, disaine või mudeleid, plaane, salajasi valemeid või protsesse, või kasutamise eest või õiguse eest kasutada tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast sisseseadet, või tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutavat informatsiooni. 4. Lõigete 1 ja 2 sätted ei kehti, kui rojaltide kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus rojaltid tekivad, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu, või kui ta tegutseb teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu ja õigus või vara, mille eest rojalteid makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas artikli 7 või artikli 14 sätted. 5. Rojalteid loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis, kui maksja on selle riigi resident. Seejuures, kui rojalteid maksval isikul, kes on või ei ole lepinguosalise riigi resident, on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, millega seoses tekkis kohustus maksta rojalteid, ning nende rojaltidega koormatakse püsivat tegevuskohta või kindlat asukohta, siis loetakse neid rojalteid tekkinuks riigis, kus asub püsiv tegevuskoht või kindel asukoht. 6. Kui rojaltide maksja ja kasusaava omaniku või nende mõlema ja mõne teise isiku vaheliste erisuhete tõttu kasutamise, õiguse või informatsiooni eest makstavate rojaltide summa ületab summa, mis oleks maksja ning kasusaava omaniku vahel kokku lepitud selliste suhete puudumisel, siis kehtivad käesoleva artikli sätted ainult viimatimainitud summale. Sel juhul kuulub maksete liigosa maksustamisele vastavalt kummagi lepinguosalise riigi seadustele, arvestades käesoleva lepingu teisi sätteid. Artikkel 13. Kasu vara võõrandamisel 1. Lepinguosalise riigi residendi poolt saadud kasu artiklis 6 käsitletud ja teises lepinguosalises riigis paikneva kinnisvara võõrandamisel, või aktsiate võõrandamisel kompaniis, mille vara koosneb põhiliselt sellisest varast, võidakse maksustada selles teises riigis. 2. Kasu vara, mis ei ole kinnisvara, võõrandamisel, mis moodustab osa lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha äritegevuses kasutatavast varast või lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis toimuvaks eraviisiliseks teenistuseks vajaliku kindla asukoha varast, mis ei ole kinnisvara, sealhulgas kasu sellise püsiva tegevuskoha (kas eraldi või koos kogu ettevõttega) või kindla asukoha võõrandamisel, võidakse maksustada selles teises riigis. 3. Kasu, mis on saadud lepinguosalise riigi ettevõtte poolt rahvusvahelises transpordis kasutatavate mere- või õhusõidukite või selliste mere- või õhusõidukite ekspluateerimiseks vajaliku vara, mis ei ole kinnisvara, võõrandamisel maksustatakse ainult selles riigis. 4. Kapitali juurdekasvu iga muu vara, mida ei ole käsitletud lõigetes 1, 2 ja 3, võõrandamisel maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis, kus võõrandaja on resident. Artikkel 14. Eraviisiline teenistus 1. Tulu, mida lepinguosalise riigi residendist füüsiline isik saab kutsealasest teenistusest või muust eraviisilise iseloomuga tegevusest, maksustatakse ainult selles riigis, kui tal ei ole teises lepinguosalises riigis kindlat asukohta (oma tegevuseks pidevalt vajalikku kindlat asukohta). Kui tal on selline kindel asukoht, siis võidakse tulu maksustada teises lepinguosalises riigis, kuid ainult selles osas, mis kuulub sellele kindlale asukohale. Käesoleva lõike mõttes, kui füüsiline isik viibib lepinguosalises riigis perioodi või mitme perioodi jooksul kokku rohkem kui 183 päeva mõne kaheteistkümnekuulise perioodi vältel, mis algab või lõpeb vastaval rahandusaastal, siis loetakse tal teises riigis olevat tema tegevuseks pidevalt vajalik kindel asukoht ja tema teises riigis toimunud ülalpool mainitud tegevusest saadud tulu kuulub sellele kindlale asukohale. 2. Mõiste «kutsealane teenistus» hõlmab eriti eraviisilist teadus-, kirjandus-, kunsti-, kasvatus- või haridusalast tegevust, aga ka arstide, juristide, inseneride, arhitektide, hambaarstide ja raamatupidajate eraviisilist tegevust. Artikkel 15. Palgateenistus 1. Olenevalt artiklite 16, 18 ja 19 sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt saadud palka, töötasu ning muid sarnaseid teenistuse eest saadud tasusid ainult selles riigis, kui teenistus ei ole toimunud teises lepinguosalises riigis. Kui teenistus on toimunud nii, siis võidakse sellist teenistuse eest saadud tasu maksustada selles teises riigis. 2. Olenemata lõike 1 sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis teenistuse eest saadud tasu ainult esimesena mainitud riigis, kui: a) tasu saaja viibib teises riigis perioodi või mitme perioodi jooksul, mis ei ületa kokku 183 päeva mõne kaheteistkümnekuulise perioodi vältel, mis algab või lõpeb vastaval rahandusaastal, ja b) tasu maksab tööandja või tasu makstakse tööandja nimel, kes ei ole selle teise riigi resident, ja c) tasuga ei koormata püsivat tegevuskohta ega kindlat asukohta, mis tööandjal on teises riigis. 3. Olenemata käesoleva artikli eelnevatest sätetest võidakse lepinguosalise riigi residendi poolt rahvusvahelises transpordis kasutatavatel mere- või õhusõidukitel toimunud teenistuse eest saadud tasu maksustada selles riigis. Artikkel 16. Juhatuse liikmete tasud Juhatuse liikmete tasud ja muud sarnased väljamaksed, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist kompanii juhatuse liikmena, võidakse maksustada selles teises riigis. Artikkel 17. Kunstnikud ja sportlased 1. Olenemata artiklite 14 ja 15 sätetest võidakse lepinguosalise riigi residendi teatris, kinos, raadios või televisioonis kunstnikuna, või muusiku või sportlasena teises lepinguosalises riigis toimuvast isiklikust tegevusest saadud tulu maksustada selles teises riigis. 2. Kui kunstniku või sportlase isiklikust tegevusest tekkinud tulu ei saa kunstnik või sportlane, vaid mõni teine isik, siis võidakse seda tulu, olenemata artiklite 7, 14 ja 15 sätetest, maksustada lepinguosalises riigis, kus kunstniku või sportlase tegevus on toimunud. Artikkel 18. Pensionid Olenevalt artikli 19 lõike 2 sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendile eelnenud teenistuse eest makstavad pensionid ja muud sarnased väljamaksed ainult selles riigis. Artikkel 19. Riigiteenistus 1. a) Palgad, töötasud ja muud sarnased tasud, mis ei ole pension, ja mida lepinguosalise riigi või kohaliku omavalitsuse poolt makstakse füüsilisele isikule selle riigi või omavalitsuse teenistuses oleku eest, maksustatakse ainult selles riigis. b) Seejuures maksustatakse sellised palgad, töötasud ja muud sarnased tasud ainult teises lepinguosalises riigis, kui teenistus on toimunud selles teises riigis ja kui füüsiline isik on selle riigi resident, kes: (i) on antud riigi kodanik; või (ii) kellest ei saanud antud riigi residenti ainult teenistuse eesmärgil. 2. a) Pensioni, mida lepinguosalise riigi või kohaliku omavalitsuse, või selle riigi või kohaliku omavalitsuse poolt loodud fondidest makstakse füüsilisele isikule selle riigi või omavalitsuse teenistuses oleku eest, maksustatakse ainult selles riigis. b) Seejuures maksustatakse seda pensioni ainult teises lepinguosalises riigis, kui füüsiline isik on selle riigi resident ja kodanik. 3. Palkade, töötasude ja muude sarnaste tasude, ja pensionide suhtes, mis on saadud lepinguosalise riigi või kohaliku omavalitsuse äritegevusega seotud teenistuse eest, kehtivad artiklite 15, 16 ja 18 sätted. 4. Käesoleva artikli mõttes rakendatakse mõistet «kohalik omavalitsus» ainult Eestis. Artikkel 20. Üliõpilased Üliõpilase, õpilase või praktikandi, kes on või oli vahetult enne lepinguosalises riigis viibimist teise lepinguosalise riigi resident ja kes viibib esimesena mainitud riigis ainult õpingute või praktiseerimise eesmärgil, ülalpidamiseks, õpinguteks või praktiseerimiseks saadud väljamakseid ei maksustata selles riigis tingimusel, et need väljamaksed tulevad väljaspool seda riiki asuvatest allikatest. Artikkel 21. Muu tulu 1. Lepinguosalise riigi residendi poolt saadud tululiike, mida käesoleva lepingu eelmistes artiklites ei ole käsitletud, maksustatakse ainult selles riigis, olenemata sellest, kus tulud tekivad. 2. Lõike 1 sätted ei kehti tulule, mis ei ole artikli 6 lõikes 2 määratletud kinnisvaratulu, kui sellise tulu saaja, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, või kelle eraviisiline teenistus toimub teises lepinguosalises riigis asuva kindla asukoha kaudu, ja kelle õigused või vara, millega seoses tulu saadakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas artikli 7 või artikli 14 sätted. Artikkel 22. Topeltmaksustamise kõrvaldamine 1. Eesti residendi puhul kõrvaldatakse topeltmaksustamine järgnevalt: a) Kui Eesti resident saab tulu, mida vastavalt käesolevale lepingule võidakse maksustada Valgevenes, ja kui tema siseriiklikes seadustes puudub enamsoodustatud käsitlus, siis võimaldab Eesti mahaarvestuse selle residendi tulumaksust summas, mis vastab Valgevenes makstud tulumaksule. Seejuures ei ületa selline mahaarvestus seda osa Eesti tulumaksust, mis oli arvestatud enne mahaarvestuse tegemist tulule, mida võidakse maksustada Valgevenes. b) Punkti a mõttes, kui Eesti residendist kompanii saab dividende Valgevene residendist kompaniilt, kelle hääleõiguslikest aktsiatest kuulub talle vähemalt 10 protsenti, siis ei hõlma Valgevenes makstud maks mitte ainult dividendidelt makstud maksu, vaid ka maksu dividendide aluseks olevalt kasumiosalt. 2. Valgevene residendi puhul kõrvaldatakse topeltmaksustamine järgnevalt: Kui Valgevene resident saab tulu, mida vastavalt käesoleva lepingu sätetele võidakse maksustada Eestis, siis võimaldab Valgevene mahaarvestuse selle residendi tulumaksust summas, mis vastab Eestis makstud tulumaksule. Seejuures ei ületa selline mahaarvestus seda osa tulumaksust, mis oli arvestatud enne mahaarvestuse tegemist tulule, mida võidakse maksustada Eestis. Artikkel 23. Mittediskrimineerimine 1. Lepinguosalise riigi kodanikke ei allutata teises lepinguosalises riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on erinevad või koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele samades tingimustes alluvad või alluksid selle teise riigi kodanikud, seda eriti residentsuse suhtes. Olenemata artikli 1 sätetest rakendatakse käesolevat sätet ka isikute suhtes, kes ei ole ühe või mõlema lepinguosalise riigi residendid. 2. Lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha maksustamine ei saa teises riigis olla vähem soodus kui selle teise riigi sama tegevusega ettevõtete maksustamine. Käesolevat sätet ei saa tõlgendada kui lepinguosalise riigi kohustust võimaldada teise lepinguosalise riigi residendile isiklikke maksusoodustusi, maksuvabastusi ja maksuvähendusi perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu sarnaselt oma residentidega. 3. Välja arvatud juhtudel, kui kehtivad artikli 9 lõike 1, artikli 11 lõike 7 või artikli 12 lõike 6 sätted, kuuluvad lepinguosalise riigi ettevõtte poolt teise lepinguosalise riigi residendile makstavad intressid, rojaltid ja teised väljamaksed selle ettevõtte maksustatavate kasumite määramisel mahaarvestusele samadel tingimustel, kui neid oleks makstud esimesena mainitud riigi residendile. 4. Lepinguosalise riigi ettevõtteid, kelle kapitali kas osaliselt või täielikult omatakse või otseselt või kaudselt kontrollitakse teise lepinguosalise riigi ühe või enama residendi poolt, ei allutata esimesena mainitud riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on erinevad või koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele alluvad või alluksid esimesena mainitud riigi teised sarnased ettevõtted. 5. Olenemata artikli 2 sätetest kehtivad käesoleva artikli sätted igat liiki maksude suhtes. Artikkel 24. Vastastikuse kokkuleppe protseduur 1. Kui isik arvab, et ühe või mõlema lepinguosalise riigi tegevus põhjustab või võib põhjustada tema sellist maksustamist, mis ei ole kooskõlas käesoleva lepingu sätetega, siis võib ta hoolimata nende riikide siseriiklikes seadustes sätestatust esitada oma juhtumi selle lepinguosalise riigi kompetentsele ametivõimule, kelle resident ta on, või kui tema juhtum käib artikli 23 lõike 1 alla, siis selle lepinguosalise riigi kompetentsele ametivõimule, kelle kodanik ta on. Juhtum tuleb esitada kolme aasta jooksul alates lepingu sätetele mittevastavat maksustamist põhjustava tegevuse esimesest teatavakstegemisest. 2. Kui protest on kompetentse ametivõimu arvates õigustatud ja ta rahuldavat lahendust ei saavuta, siis püüab ta käesolevale lepingule mittevastava maksustamise vältimiseks lahendada juhtumit vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi kompetentse ametivõimuga. Saavutatud kokkulepe viiakse täide hoolimata lepinguosaliste riikide siseriiklike seaduste ajapiirangutest. 3. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud püüavad vastastikusel kokkuleppel lahendada kõiki raskusi või kahtlusi, mis tekivad lepingu tõlgendamisel või rakendamisel. Samuti võivad nad üksteisega konsulteerida topeltmaksustamise kõrvaldamiseks juhtudel, mida lepingus ei ole käsitletud. 4. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud võivad eelnevate lõigete mõttes kokkuleppe saavutamiseks teineteisega vahetult konsulteerida. Kui kokkuleppe saavutamiseks osutub otstarbekaks suuline arvamustevahetus, siis võib see toimuda lepinguosaliste riikide kompetentsete ametivõimude esindajatest koosneva komisjoni kaudu. Artikkel 25. Informatsioonivahetus 1. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud vahetavad sellist informatsiooni, mis on vajalik käesoleva lepingu sätete või lepinguosaliste riikide siseriiklike õigusaktide täitmiseks lepingualuste maksude suhtes niivõrd, kuivõrd sellekohane maksustamine ei ole lepinguga vastuolus. Informatsioonivahetus ei ole piiratud artikliga 1. Lepinguosaliselt riigilt saadud informatsiooni käsitletakse saladusena sarnaselt selle riigi siseriiklike õigusaktide alusel saadava informatsiooniga ja seda avaldatakse ainult isikutele või ametivõimudele (sealhulgas kohtutele ja valitsusasutustele), kes on seotud lepingualuste maksude määramise või kogumisega, maksude sissenõudmisega, maksude suhtes vastutusele võtmisega või nende maksudega seotud kaebuste lahendamisega. Need isikud või ametivõimud kasutavad informatsiooni ainult nimetatud eesmärkidel. Nad võivad avaldada informatsiooni avalikul kohtuprotsessil või kohtuotsuse raamides. 2. Lõike 1 sätteid ei saa mingil juhul tõlgendada kui lepinguosalisele riigile pandud kohustust: a) võtta administratiivseid meetmeid, mis on vastuolus selle või teise lepinguosalise riigi seaduste ja administratiivse tegevusega; b) anda informatsiooni, mis ei ole selle või teise lepiguosalise riigi seaduste alusel või administreerimise tavalise korra järgi kättesaadav; c) anda informatsiooni, mis avaldaks mõne kaubavahetuse, äritegevuse, tööstusliku, kaubandusliku või kutsealase saladuse või kaubavahetusprotsessi või informatsiooni, mille avaldamine oleks vastuolus riiklike huvidega (ordre public). Artikkel 26. Diplomaatiliste missioonide ja konsulaarasutuste liikmed Miski käesolevas lepingus ei mõjuta diplomaatiliste missioonide ja konsulaarasutuste liikmete maksualaseid privileege, mis tulenevad rahvusvahelise õiguse üldreeglitest või erikokkulepete tingimustest. Artikkel 27. Lepingu jõustumine 1. Käesolev leping kuulub ratifitseerimisele ja ratifitseerimisdokumendid vahetatakse niipea, kui võimalik. 2. Käesolev leping jõustub ratifitseerimisdokumentide vahetamise päeval ja selle sätted hakkavad kehtima: a) 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari saadud tulult kinnipeetavate maksude suhtes -- kalendriaastal, mis järgneb lepingu jõustumise aastale; b) muude maksude suhtes maksudele, mis kuuluvad maksmisele 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari algaval maksustamisperioodil -- kalendriaastal, mis järgneb lepingu jõustumise aastale. Artikkel 28. Lepingu lõpetamine Käesolev leping jääb jõusse kuni tema lõpetamiseni lepinguosalise riigi poolt. Kumbki lepinguosaline riik võib lõpetada lepingu diplomaatiliste kanalite kaudu kirjaliku etteteatamisega vähemalt kuus kuud enne kalendriaasta lõppu. Sel juhul lakkab leping kehtimast: a) 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari saadud tulult kinnipeetavate maksude suhtes -- kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamisteate andmise aastale; b) muude maksude suhtes maksudele, mis kuuluvad maksmisele 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari algaval maksustamisperioodil -- kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamisteate andmise aastale. Ülaltoodu tõenduseks on vastavalt volitatud isikud kirjutanud alla käesolevale lepingule. Sõlmitud Minskis 21. jaanuaril 1997. a kahes eksemplaris eesti, valgevene ja inglise keeles, kusjuures kõik kolm teksti on võrdselt autentsed. Tõlgendamise erinevuse korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst. Eesti Vabariigi valitsuse poolt Kalev JÄRVELILL Valgevene Vabariigi valitsuse poolt Mikolai DZJAMTSHUK