Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse vaheline lennunduskokkulepe — RT II, 1998, 15, 23

Eesti Vabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse vahelise lennunduskokkuleppe eelnõu heakskiitmine Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi valitsus ja Küprose Vabariigi valitsus, edaspidi nimetatud «lepingupooled», olles ühinenud 7. detsembril 1944 Chicagos allakirjutamiseks avatud Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooniga; soovides sõlmida kokkuleppe regulaarse lennuühenduse loomiseks kahe riigi territooriumi vahel ja üle nende, on kokku leppinud järgnevas: Artikkel 1. Mõisted 1. Kui kontekst ei nõua teisiti, siis kasutatakse käesolevas kokkuleppes mõisteid järgnevalt: (a) «konventsioon» tähendab 7. detsembril 1944 Chicagos allakirjutamiseks avatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni ja hõlmab selle lisasid, mis on vastu võetud vastavalt konventsiooni artiklile 90, ja konventsiooni või selle lisade muudatusi vastavalt artiklitele 90 ja 94, kui need lisad ja muudatused on jõustunud lepingupoolte suhtes või kui lepingupooled on need ratifitseerinud; (b) «lennundusvõimud» tähendab Küprose Vabariigi valitsuse puhul side- ja tööhõiveministrit ning Eesti Vabariigi valitsuse puhul Teede- ja Sideministeeriumi, või mõlemal juhul mis tahes isikut või organit, kes on volitatud täitma nimetatud lennundusvõimude praegusi funktsioone; (c) «määratud lennuettevõte» tähendab käesoleva kokkuleppe artikli 4 kohaselt määratud ja volitatud lennuettevõtet; (d) «tariif» tähendab reisijate- ja kaubaveo hindu ning nende kehtestamise tingimusi, sealhulgas vahendus- ja teiste lisateenuste hindu ja tingimusi, välja arvatud postiveo tasu ja tingimused; (e) riigi puhul vastab «territoorium» konventsiooni artiklis 2 samale mõistele antud tähendusele; (f) termineid «lennuliin», «rahvusvaheline lennuliin», «lennuettevõte» ja «vahemaandumine mittekaubanduslikel eesmärkidel» mõistetakse konventsiooni artiklis 96 sätestatud tähenduses. 2. Käesoleva kokkuleppe artiklite pealkirjad ei kitsenda ega laienda käesolevas kokkuleppes sätestatu tähendust. Artikkel 2. Chicago konventsiooni kohaldamine Käesoleva kokkuleppe sätete suhtes kohaldatakse konventsiooni rahvusvahelist lennundust reguleerivaid sätteid. Artikkel 3. Õiguste andmine 1. Kumbki lepingupool annab teisele lepingupoolele käesolevas kokkuleppes sätestatud õigused regulaarse lennuliikluse avamiseks ja käitamiseks käesoleva kokkuleppe lisas kindlaksmääratud marsruutidel. Neid liine ja marsruute nimetatakse edaspidi vastavalt «kokkulepitud liinideks» ja «kindlaksmääratud marsruutideks». 2. Kummagi lepingupoole määratud lennuettevõttel, kes käitab kokkulepitud liine kindlaksmääratud marsruutidel, on õigus: (a) lennata üle teise lepingupoole territooriumi ilma vahemaandumiseta; (b) maanduda nimetatud territooriumil mittekaubanduslikel eesmärkidel; ning (c) maanduda nimetatud territooriumil käesoleva kokkuleppe lisas sätestatud punktides, et võtta peale reisijaid ja lasta neil maha minna ning laadida peale ja maha lasti ja posti. 3. Käesoleva artikli lõiked 1 ja 2 ei anna ühe lepingupoole lennuettevõttele õigust võtta teise lepingupoole territooriumil pardale reisijaid, lasti ega posti, et vedada neid tasu eest või renditingimustel muusse punkti sama lepingupoole territooriumil. Artikkel 4. Lennuettevõtete määramine 1. Kummalgi lepingupoolel on õigus määrata teisele lepingupoolele saadetava kirjaliku teatega üks lennuettevõte kokkulepitud liinide käitamiseks kindlaksmääratud marsruutidel. 2. Sellise teate saamise korral väljastavad lepingupoole lennundusvõimud, arvestades käesoleva artikli lõiget 3 ja artikli 5 lõiget 1, määratud lennuettevõttele viivitamata asjakohase tegevusloa. 3. Ühe lepingupoole lennundusvõimud võivad nõuda teise lepingupoole määratud lennuettevõttelt tõendeid selle kohta, et see lennuettevõte on võimeline täitma nende õigusaktidega kehtestatud nõudeid, mida nimetatud lennundusvõimud kooskõlas konventsiooni sätetega rahvusvahelistele lennuliinidele tavaliselt rakendavad. 4. Sellisel viisil määratud ja volitatud lennuettevõte võib igal ajal avada kokkulepitud liini, eeldusel, et selle liini suhtes kehtib vastavalt käesoleva kokkuleppe artiklile 16 kehtestatud tariif. Artikkel 5. Tegevusloa andmisest keeldumine, selle tühistamine või peatamine 1. Kummalgi lepingupoolel on õigus keelduda tegevusluba andmast või tühistada see või peatada käesoleva kokkuleppe artikli 3 lõikes 2 sätestatud õiguste kasutamine teise lepingupoole määratud lennuettevõtte poolt või kehtestada nende õiguste kasutamisele sellised tingimused, nagu ta peab vajalikuks: (a) mis tahes juhul, kui ei ole tõendatud, et sisuline omandiõigus ja tegelik kontroll lennuettevõtte üle kuuluvad selle lennuettevõtte määranud lepingupoolele või tema kodanikele; või (b) juhul, kui see lennuettevõte ei järgi nimetatud õigused andnud lepingupoole õigusakte; või (c) juhul, kui see lennuettevõte ei täida muid käesoleva kokkuleppe kohaseid käitamisnõudeid. 2. Kui tegevusloa viivitamatu tühistamine, peatamine või õiguste kasutamisele käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimuste kehtestamine ei ole õigusaktide rikkumise lõpetamiseks hädavajalik, teostatakse sellist õigust ainult pärast konsultatsioone teise lepingupoolega. 3. Ühe lepingupoole tegutsemine käesoleva artikli kohaselt ei tohi kahjustada teise lepingupoole artiklist 19 tulenevaid õigusi. Artikkel 6. Kasutustasud Kummagi lepingupoole võetavad tasud lennujaamade ja teiste lennundust teenindavate rajatiste ja seadmete kasutamise eest teise lepingupoole määratud lennuettevõtte õhusõidukite poolt ei tohi olla kõrgemad kui lepingupoole enda lennuettevõtte sarnastel rahvusvahelistel lennuliinidel lendavatelt õhusõidukitelt võetavad tasud. Artikkel 7. Tolli- ja muudest maksudest vabastamine 1. Lepingupoole määratud lennuettevõtte rahvusvahelistel lennuliinidel kasutatav õhusõiduk, samuti selle pardal olevad kütusevarud, määrdeõlid ja muu tehniline lisavarustus, varuosad, pardavarustus ning toidu-, joogi- ja tubakavarud vabastatakse teise lepingupoole territooriumile saabumisel või sealt lahkumisel tollimaksudest, ülevaatustasudest ning muudest sarnastest maksudest ja tasudest eeldusel, et nimetatud varustus ja varud jäävad lennuki pardale nende reeksportimiseni või tarvitatakse ära lendude ajal üle selle riigi territooriumi. 2. Vastastikkuse põhimõttel vabastatakse imporditollidest ja -maksudest ka lennupiletid, saatedokumendid ning pagasietiketid, millele trükitakse lennuettevõtte nimetus või embleem ja mille lepingupoole territooriumile impordib teise lepingupoole määratud lennuettevõte või vahendaja ning mida kasutatakse ainult oma õhusõiduki ning klientide teenindamisel. 3. Õhusõiduki pardavarustuse, samuti kummagi lepingupoole lennuettevõttele kuuluva õhusõiduki pardal olevad materjalid ja varud võib lepingupoole territooriumil maha laadida ainult selle territooriumi tollivõimude nõusolekul. 4. Nimetatud maksudest ja tasudest, välja arvatud osutatud teenuste hinnal põhinevad tasud, vabastatakse ka: (a) Ühe lepingupoole territooriumil selle lepingupoole võimude poolt kehtestatud normide piires pardale võetud õhusõiduki varud, mis on mõeldud kasutamiseks teise lepingupoole määratud lennuettevõtte rahvusvahelisel lennuliinil lendavas õhusõidukis; (b) lepingupoole territooriumile imporditud varuosad, mida kasutatakse teise lepingupoole määratud lennuettevõtte rahvusvahelisel lennuliinil lendava õhusõiduki hoolduseks või remondiks. 5. Lõigetes 2, 3 ja 4 loetletud materjalid võib paigutada tollivõimude järelevalve või kontrolli alla kuni ajani, mil nad re-eksporditakse või vastavalt tollieeskirjadele muul viisil ära viiakse. Artikkel 8. Kokkulepitud liinide käitamise põhimõtted 1. Kummagi lepingupoole määratud lennuettevõtetele tagatakse kindlaksmääratud marsruutidel kokkulepitud liinide käitamisel võrdsed võimalused. 2. Kokkulepitud liinide käitamisel arvestab kummagi lepingupoole lennuettevõte teise lepingupoole lennuettevõtte huve, hoidudes liigselt kahjustamast viimase pakutavaid teenusi kas samadel marsruutidel või mingil osal nendest. 3. Lepingupoolte määratud lennuettevõtete kokkulepitud liinide käitamise esmane eesmärk on tagada lennuettevõtte määranud lepingupoole ja teise lepingupoole territooriumide vahel reisijate, lasti ja posti vedu vastavalt olemasolevale ning eeldatavale nõudlusele vedude järele. Reisijate- ja lastivedu, sealhulgas posti pardalevõtmine ja mahalaadimine punktides, mis asuvad kindlaksmääratud marsruutidel teise lepingupoole territooriumil, korraldatakse põhimõttel, et vedude maht peab vastama: (a) nõudlusele vedude järele lennuettevõtte määranud lepingupoole territooriumile ja territooriumilt; (b) nõudlusele vedude järele piirkondades, mida kokkulepitud liinid läbivad, arvestades nimetatud territooriumil paiknevates riikides tegutsevate lennuettevõtete pakutavaid transporditeenuseid; (c) nõudlusele transiitlendude järele. 4. Tagamaks kummagi lepingupoole määratud lennuettevõtetele vastastikku õiglase ja võrdse kohtlemise, kinnitavad lendude sageduse, mahu ja lennugraafikud mõlema lepingupoole lennundusvõimud. Nimetatud nõudest lähtutakse ka kokkulepitud liine käsitlevate muudatuste tegemisel. 5. Kummagi lepingupoole lennundusvõimud üritavad vajadusel jõuda pooli rahuldava lahenduseni lennugraafikute, vedude mahu ja sageduse määramisel. Artikkel 9. Tunnistuste ja litsentside tunnustamine 1. Lepingupooled kohustuvad vastastikku tunnustama teise lepingupoole poolt väljaantud või kehtivaks tunnistatud lennulube, kompetentsustunnistusi ja litsentse nende kehtivusaja vältel, eeldusel, et need on väljastatud või kehtivaks tunnistatud konventsioonis sätestatutega samaväärsete või rangemate miinimumnõuete alusel. 2. Kumbki lepingupool jätab endale siiski õiguse keelduda tunnustamast teise lepingupoole või mis tahes muu riigi poolt esimese lepingupoole kodanikele väljastatud või kehtivaks tunnistatud kompetentsustunnistusi ja litsentse lendudeks üle esimese lepingupoole territooriumi. Artikkel 10. Sõiduplaanide kinnitamine Kummagi lepingupoole määratud lennuettevõtted peavad kuuekümne (60) päeva jooksul enne kokkulepitud liinide avamist esitama teise lepingupoole lennundusvõimudele kinnitamiseks omapoolse sõiduplaani. See peab sisaldama teavet liini ja kasutatava õhusõiduki tüübi ja lennuaegade kohta ning muud asjakohast informatsiooni. Ülalmainitud nõuded kehtivad muudatuste tegemisel ka edaspidi. Erijuhtudel võib nimetatud lennundusvõimude heakskiidul eespool nimetatud tähtaega lühendada. Artikkel 11. Statistiliste andmete vahetamine Lepingupoolte lennundusvõimud edastavad teise lepingupoole asjaomaste ametkondade palvel neile informatsiooni ja statistilisi andmeid kokkulepitud liinidel nende määratud lennuettevõtete teostatavate lendude kohta teise lepingupoole territooriumile ja territooriumilt nagu lepingupoole määratud lennuettevõte informeeriks oma riigi lennundusvõime. Nimetatud informatsioon peab sisaldama üksikasju vedude mahu, jaotuse, lähte- ja sihtpunktide kohta. Kui ühe lepingupoole lennundusvõimud taotlevad teise lepingupoole asjaomastelt võimudelt statistilist lisateavet, otsustatakse selle andmise üle lepingupoolte arutelul ja vastastikusel kokkuleppel. Artikkel 12. Õigusaktide rakendamine 1. Kummagi lepingupoole määratud lennuettevõtte õhusõiduk on teise lepingupoole territooriumile sisenemise, seal viibimise ja sealt lahkumise ajal kohustatud järgima teise lepingupoole õigusakte, mis reguleerivad õhusõidukite käitamist ja navigeerimist. 2. Lepingupoole määratud lennuettevõtte õhusõiduki pardal viibivate reisijate ja meeskonnaliikmete ning lasti ja posti suhtes kohaldatakse teise lepingupoole territooriumil viibimise kestel selle lepingupoole territooriumile sisenemist, seal viibimist ja sealt lahkumist reguleerivaid õigusakte, nagu territooriumile sisenemise, territooriumilt lahkumise, emigratsiooni-, immigratsiooni-, tolli-, valuuta-, meditsiini- ja karantiinieeskirju. Artikkel 13. Tulude ülekandmine 1. Kumbki lepingupool annab teise lepingupoole määratud lennuettevõttele õiguse vastavalt selle lepingupoole valuutaeeskirjadele, kelle territooriumil tulu saadi, vabalt üle kanda reisijate-, posti- ja lastiveoga teise lepingupoole territooriumil teenitud kasumi. 2. Juhul, kui üks lepingupool kehtestab teise lepingupoole määratud lennuettevõtte kasumi ülekannetele piirangud, on viimasel õigus seada sarnased piirangud esimese lepingupoole määratud lennuliinile. Artikkel 14. Lennuettevõtte äriesindus 1. Vastavalt teise lepingupoole territooriumile saabumist, seal viibimist ja töötamist reguleerivatele õigusaktidele on lepingupoole määratud lennuettevõttel õigus tuua teise lepingupoole territooriumile ning pidada seal lennuettevõtte juhtiv-, tehnilist, teenindavat ja muud spetsialiseeritud personali, keda vajatakse lennuliini käitamiseks. 2. Kumbki lepingupool annab määratud lennuettevõttele või teisele lepingupoolele õiguse müüa lennutransporditeenuseid oma territooriumil otseselt või lennuettevõtte valitud vahendajate kaudu. Määratud lennuettevõttel on õigus müüa nimetatud teenuseid sellel territooriumil kehtiva valuuta eest. Artikkel 15. Lennundusturvalisus 1. Kooskõlas rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustustega kinnitavad lepingupooled veel kord oma vastastikust kohustust kaitsta tsiviillennunduse turvalisust ebaseaduslike sekkumiste eest. Arvestades rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustuste üldist laadi, tegutsevad lepingupooled eelkõige lähtuvalt 14. septembril 1963 Tokyos alla kirjutatud konventsioonist kuritegude ja mõningate teiste tegude kohta õhusõiduki pardal; 16. detsembril 1970 Haagis alla kirjutatud konventsioonist õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise vastu võitlemise kohta ning 23. septembril 1971 Montrealis alla kirjutatud konventsioonist tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise kohta. 2. Lepingupool kohustub teise poole palvel osutama vastastikku igakülgset abi, et vältida tsiviilõhusõidukite ebaseaduslikku hõivamist või muid ebaseaduslikke tegusid, mis ohustavad niisuguse õhusõiduki, selle reisijate ja meeskonna, lennujaamade ja lennundust teenindavate rajatiste turvalisust ning muud tsiviillennunduse turvalisust ähvardavat ohtu. 3. Lepingupooled kohustuvad omavahelistes suhetes lähtuma Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni kehtestatud ja konventsiooni lisades määratletud lennundusturvalisuse eeskirjadest, kui nimetatud eeskirjad on poolte suhtes kohaldatavad. Lepingupooled nõuavad, et nende registrisse kantud õhusõiduki käitajad või käitajad, kelle põhitöökoht või alaline elukoht on tema territooriumil, või tema territooriumil asuvate lennujaamade käitajad tegutseksid kooskõlas nimetatud lennundusturvalisuse eeskirjadega. 4. Kumbki lepingupool nõustub, et ülalmainitud õhusõidukite käitajate suhtes võidakse kohaldada lõikes 3 loetletud lennundusturvalisuse eeskirju, millega teine lepingupool reguleerib oma territooriumile sisenemist, sealt lahkumist ning seal viibimist. Lepingupooled tagavad oma territooriumil vastavate abinõude rakendamise, mis võimaldavad kaitsta õhusõidukeid ja kontrollida reisijaid, meeskonnaliikmeid, käsipakke, pagasit, lasti ja õhusõiduki varusid enne pardalevõtmist ning pardaloleku vältel. Lepingupooled kaaluvad tähelepanelikult teise lepingupoole taotlust rakendada spetsiaalseid turvameetmeid konkreetse ohu korral. 5. Tsiviilõhusõiduki ebaseadusliku hõivamise või tsiviilõhusõiduki, selle reisijate ja meeskonna ning lennujaama või tsiviillennundust teenindavate rajatiste turvalisust ohustava muu ebaseadusliku intsidendi ohu korral soodustavad lepingupooled vastastikku informatsioonivahetust ning asjakohaste meetmete võtmist, et kõrvaldada tekkinud intsident või selle oht kiiresti ja turvaliselt. Artikkel 16. Tariifid 1. Lepingupoolte määratud lennuettevõtete võetavad tariifid kokkulepitud liinidel määratakse põhjendatult, võttes arvesse kõiki olulisi tegureid, sealhulgas liinide maksumust, mõistlikku kasumit ja teenuse laadi ning teiste lennuettevõtete tariife, kes käitavad lennuliine kas samal marsruudil või selle lõigul. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 mainitud tariifides lepivad võimalusel kokku lepingupoolte määratud lennuettevõtted pärast konsulteerimist teiste lennuettevõtetega, kes tegutsevad kas samal marsruudil või selle lõigul, ning võimalusel sõlmitakse selline kokkulepe vastavalt Rahvusvahelisele Lennutranspordi Assotsiatsiooni tariifide väljatöötamise protseduuridele. 3. Selliselt kokkulepitud tariifid esitatakse kinnitamiseks kummagi lepingupoole lennundusvõimudele vähemalt üheksakümmend (90) päeva enne nende kavandatavat jõustumist. Erandjuhtudel võib seda tähtaega nimetatud võimude kokkuleppel lühendada. 4. Kinnitus võidakse esitada otseselt. Juhul, kui kummagi lepingupoole lennundusvõimud ei ole keeldunud oma nõusolekut andmast arvates kinnitustaotluse esitamise kuupäevast kolmekümne (30) päeva jooksul vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, loetakse tariifid kinnitatuks. Kinnitustaotluse esitamise aja lühendamise korral lõikes 3 sätestatud korras võivad lennundusvõimud kokku leppida, et periood, mille jooksul võib keeldumisest teatada, on lühem kui kolmkümmend (30) päeva. 5. Kui mõne tariifi osas ei saavutata kokkulepet vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 või juhul, kui ühe lepingupoole lennundusvõimud vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 kehtiva perioodi jooksul teatavad oma mittenõustumisest tariifiga, mille suhtes on käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud korras kokku lepitud, püüavad kummagi lepingupoole lennundusvõimud, pärast konsultatsioone ükskõik millise kolmanda riigi lennundusvõimudega või muude ametkondadega, kelle soovitusi nad peavad kasulikuks, määrata selle tariifi vastastikusel kokkuleppel. 6. Kui lennundusvõimud ei jõua kokkuleppele mõne neile käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kinnitamiseks esitatud tariifi suhtes või mõne tariifi käesoleva artikli lõike 5 kohaselt kindlaksmääramise suhtes, lahendatakse vaidlus vastavalt käesoleva kokkuleppe artiklile 20. 7. Käesoleva artikli sätete kohaselt kehtestatud tariif jääb jõusse kuni uue tariifi kehtestamiseni. Artikkel 17. Konsultatsioonid ja muudatused 1. Lepingupooled või nende lennundusvõimud peavad aeg-ajalt konsultatsioone, et tagada käesoleva kokkuleppe ja selle lisade rakendamine ning nende sätete rahuldav täitmine. 2. Juhul, kui üks lepingupooltest soovib käesoleva kokkuleppe mõnda sätet muuta, siis võib ta teiselt lepingupoolelt taotleda konsultatsioone. Sellised konsultatsioonid peavad algama kuuekümne (60) päeva jooksul alates asjakohase taotluse esitamise kuupäevast. Selliselt kokku lepitud muudatused jõustuvad pärast diplomaatiliste nootide vahetamist, millega kinnitatakse põhiseaduslike või muude vajalike tingimuste täitmist. 3. Käesoleva kokkuleppe muudatused, mis ei käsitle sellele lisatud sõiduplaane, kinnitatavad lepingupooled vastavalt nende põhiseaduslikele nõuetele. 4. Muudatusi käesolevale kokkuleppele lisatud sõiduplaanides tehakse lepingupoolte lennundusvõimude omavahelisel kokkuleppel. Sellised muudatused jõustuvad pärast nende kinnitamist lepingupoolte lennundusvõimude poolt. Artikkel 18. Vastavus mitmepoolsetele konventsioonidele Kui lepingupoolte suhtes jõustub mõni mitmepoolne konventsioon, viiakse käesolevas kokkuleppes ja selle lisades sätestatu kooskõlla selle konventsiooni sätetega. Artikkel 19. Kokkuleppe lõpetamine 1. Lepingupool võib teisele lepingupoolele igal ajal teatada oma otsusest lõpetada käesolev kokkulepe. Samaaegselt saadetakse asjakohane teade Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile. 2. Sel juhul lõpeb käesolev kokkulepe kaheteistkümne (12) kuu möödumisel, arvates teate laekumisest teisele lepingupoolele, välja arvatud juhul, kui teadet lõpetamise kohta pole selle perioodi jooksul vastastikusel kokkuleppel tagasi võetud. Juhul, kui teine lepingupool ei kinnita teate saamist, loetakse teade kättesaaduks neljateistkümne (14) päeva möödumisel, arvates selle laekumisest Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile. Artikkel 20. Vaidluste lahendamine 1. Käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlusi püüavad lepingupooled lahendada esmajoones läbirääkimiste teel. 2. Kui lepingupooled läbirääkimiste teel lahenduseni ei jõua, võivad nad kokkuleppel anda vaidlusküsimuse otsuse tegemiseks üle mõnele isikule või organile; kui pooled kokkuleppele ei jõua, antakse otsuse tegemine ükskõik kumma lepingupoole nõudel üle kolmest kohtunikust koosnevale vahekohtule. Kumbki lepingupool nimetab ühe vahekohtuniku, kes määravad kolmanda. Kumbki lepingupool kohustub omapoolse vahekohtuniku nimetama kuuekümne (60) päeva jooksul arvates teise lepingupoole taotluse, vaidluse lahendamise kohta vahekohtus, kättesaamisest diplomaatiliste kanalite kaudu. Kolmas vahekohtunik määratakse nimetamisele järgneva kuuekümne (60) päeva jooksul. Kui kumbki lepingupool ei suuda nimetatud ajavahemiku jooksul vahekohtunikku nimetada, või kui kolmandat vahekohtunikku ei ole määratud nimetatud ajavahemiku jooksul, võib kummagi lepingupoole taotlusel vahekohtuniku määrata Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni Nõukogu president. Sellisel puhul peab kolmas kohtunik olema mõne kolmanda riigi kodanik ning tegutsema vahekohtu eesistujana. 3. Lepingupooled kohustuvad järgima käesoleva artikli lõike 2 alusel tehtud mis tahes otsust. 4. Vahekohtu kulud kannavad lepingupooled võrdselt. Artikkel 21. Registreerimine rahvusvahelises tsiviillennunduse organisatsioonis Käesolev kokkulepe ja selle muudatused registreeritakse Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis. Artikkel 22. Lisad Käesoleva kokkuleppe lisad moodustavad käesoleva kokkuleppe osa ning kõik viited sellele peavad sisaldama viidet lisadele, välja arvatud juhul, kui on otseselt teisiti määratud. Artikkel 23. Jõustumine 1. Käesolev kokkulepe jõustub kolmekümnendal päeval pärast seda, kui lepingupooled on teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu teatanud kokkuleppe jõustumiseks vajalike tingimuste täitmisest. 2. Käesolev kokkulepe on koostatud kahes originaalis eesti, kreeka ja inglise keeles, kusjuures mõlemad originaalid on võrdselt autentsed. Kummalegi lepingupoolele jääb üks koopia kokkuleppe rakendamiseks. 3. Selle tõenduseks on oma valitsuste poolt täielikult volitatud isikud kirjutanud alla käesolevale kokkuleppele. Koostatud 14. jaanuaril 1998. Eesti Vabariigi valitsuse nimel Toomas Hendrik ILVES Küprose Vabariigi valitsuse nimel Ioannis KASOULIDES Lisa Marsruudid 1. Marsruut 1 Küprose Vabariigi määratud lennuettevõtte teenindatav marsruut: Väljumine Sihtpunkt Vahemaandumised Lisamaandumised Punktid Küprosel Tallinn ja/või mõni teine rahvusvaheliseks saav lennujaam Kokkuleppel Kokkuleppel 2. Marsruut 2 Eesti Vabariigi määratud lennuettevõtte poolt teenindatav marsruut: Väljumine Sihtpunkt Vahemaandumised Lisamaandumised Tallinn ja/või mõni teine rahvusvaheliseks saav lennujaam Larnaca ja/või Paphos Kokkuleppel Kokkuleppel 3. Ühelgi kolmandal ei ole õigust pakkuda tsiviillennuliikluse teenust vahe- või lisamaandumispunktide ja teise lepingupoole territooriumi vahel, kui kahe lepingupoole vahel ei ole sõlmitud sellekohast kokkulepet.