Riigikogu — Euroopa Nõukogu Sotsiaalarengu Fondi kokkulepe — RT II, 1998, 14, 21

Kokkuleppe vastuvõtmise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Mitteametlik tõlge I artikkel. Fondi asutamine Asutatakse Euroopa Nõukogu Sotsiaalarengu Fond (edaspidi nimetatud fond). Fond moodustatakse Euroopa Nõukogu juurde ja seda juhib Euroopa Nõukogu, kes on fondi kõrgemalseisev asutus. II artikkel. Eesmärk* a. Fondi esmane eesmärk on aidata Euroopa riikidel lahendada sotsiaalprobleemid, millega nad võivad kokku puutuda või on kokku puutunud seoses pagulaste, ümberasustatud isikute või migrantide riigisviibimisega, pagulaste rände või rahvastiku muu sunniviisilise ümberasumisega ning loodus- või ökoloogiliste katastroofide ohvrite riigisviibimisega. Investeerimisprojektid, milles fond osaleb, tuleb kavandada nii, et need abistaksid selliseid inimesi riigis, kus nad viibivad, või võimaldama neil pöörduda tagasi nende päritoluriiki, kui tingimused nende tagasipöördumiseks on täidetud, või vajadusel asuda ümber mõnda vastuvõtvasse riiki. Need projektid tuleb fondi liikmetel heaks kiita. b. Fond võib samuti osaleda tema liikme heakskiidetud investeerimisprojektides, mis võimaldavad ebasoodsates piirkondades luua töökohti, rajada madala sissetulekuga inimestele eluasemeid või luua sotsiaalset infrastruktuuri. III artikkel. Fondi liikmeskond a. Iga Euroopa Nõukogu liikmesriik võib saada fondi liikmeks, esitades selleks peasekretärile deklaratsiooni. See deklaratsioon peab sisaldama asjaomase riigi valitsuse kinnitust käesoleva kokkuleppe vastuvõtmise kohta ja selle valitsuse tellimust osalussertifikaatidele arvus, mis on määratletud kokkuleppel fondi juhatusega kokkuleppe IX artikli paragrahvi 3 lõike 1 punkti a kohaselt. b. Euroopa riik, kes ei ole Euroopa Nõukogu liige, võib: i. olla vastu võetud fondi liikmeks sellistel eritingimustel, mida fond kehtestab igal üksikul juhul IX artikli paragrahvi 3 lõike 1 punkti b kohaselt. Riik, kelle suhtes selline vastuvõtmisotsus on tehtud, võib saada fondi liikmeks, deponeerides Euroopa Nõukogu peasekretäri juurde dokumendi, milles kinnitab, et ta võtab vastu käesoleva kokkuleppe, tellib juhatusega kokkulepitud arvu osalussertifikaate ja on võtnud meetmeid, et täita kõiki kokkuleppest tulenevaid kohustusi, ning et ta on täitnud kõik juhatuse esitatud vastuvõtutingimused; või ii. sõlmida fondiga assotsieerumislepingu sellistel eritingimustel, mida fond võib igal üksikul juhul kehtestada. c. Juhatuse kehtestatud tingimustel võivad fondi liikmeks saada või sõlmida fondiga assotsieerumislepingu ka Euroopa suunitlusega rahvusvahelised institutsioonid. d. Kõik fondi liikmeks saavad riigid peavad oma deklaratsioonis või kokkuleppe vastuvõtmisdokumendis kinnitama oma kavatsust: i. ühineda esimesel võimalusel Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe kolmanda protokolliga; ii. rakendada kuni protokolli jõustumiseni sellest protokollist tulenevaid õiguslikke meetmeid fondi omandi, varade ja tehingute suhtes ning omistada fondi organitele ja personalile protokollist tulenev õiguslik staatus. IV artikkel. Liikmete kohustused Paragrahv 1. Osalussertifikaadid Fond annab oma liikmetele tellimiseks välja osalussertifikaadid, mille väärtus on väljendatud eküüdes (Euroopa valuutaühik -- ECU). Kõik osalussertifikaadid on võrdse, 1000 eküü suuruse nominaalväärtusega. Liikmed tasuvad tellitud sertifikaatide eest eküüdes. Paragrahv 2. Osalussertifikaatide jaotus ja nende väljaostmine a. Käesolevale kokkuleppele lisatud tabelis on protsentuaalselt määratud igale fondi liikmele tellimiseks pakutud osalussertifikaadid. b. Fondi uutele liikmetele pakutavate osalussertifikaatide arv määratakse kokkuleppel fondi juhatusega käesoleva kokkuleppe IX artikli paragrahvi 3 lõike 1 punktide a ja b kohaselt. c. Juhatus määrab protsentuaalselt minimaalse arvu tellitavatest osalussertifikaatidest, mis tuleb välja osta, ja nende eest tasumise tähtpäevad. d. Kui fondi kapitali suurendatakse, määrab juhatus kõigile liikmetele ühtsetel tingimustel protsentuaalselt arvu, mis tuleb välja osta, ja nende eest tasumise tähtpäevad. Paragrahv 3. Vastutuse piiratud Fondi liige ei vastuta fondi kohustuste eest kolmandate isikute ees. V artikkel. Laenutehingud ja annetused Fond võib oma eesmärkide saavutamiseks võtta laenu ning vastavalt haldusnõukogu määratud tingimustele sooritada muid finantstehinguid. Fondil on õigus saada fondi eesmärkidele vastavaid sihtannetusi. VI artikkel. Investeeringud Haldusnõukogu määratud tingimustel võib fondi likviidset vara, kapitali ja reserve investeerida otstarbeka finantseerimise põhimõtete kohaselt. VII artikkel. Fondi tegutsemisviis Paragrahv 1. Laenud Fond võib anda järgnevaid laene: a. laenud fondi liikmetele; b. fondi liikme garanteeritud laenud selle liikme poolt heakskiidetud juriidilisele isikule; c. laenud fondi liikme poolt heakskiidetud juriidilisele isikule eeldusel, et haldusnõukogu on rahul taotletava laenu garantiidega. Paragrahv 2. Garantiid Vastavalt igal üksikul juhul haldusnõukogu määratud tingimustele, võib fond anda oma liikme heakskiidetud rahandusasutusele garantii II artiklis toodud eesmärkidel laenude saamiseks. Paragrahv 3. Usaldusarve Fond võib avada ja hallata usaldusarveid, et võtta vastu vabatahtlikke annetusi liikmetelt, fondilt ja Euroopa Nõukogult. Paragrahv 4. Intressidest vabastus Laenu võib intressidest vabastada täielikult või osaliselt. Osa fondi tuludest ja liikmete vabatahtlikest annetustest kasutatakse teatavate laenude intressimäärade subsideerimiseks haldusnõukogu kinnitatud tingimustel. Paragrahv 5. Laenuandmise tingimused, esitatav informatsioon Haldusnõukogu määrab laenuandmise üldtingimused ja määratleb laenutaotlejatelt nõutavad andmed. Paragrahv 6. Lepingurikkumine Fondi tehingud liikmete või käesoleva artikli paragrahvis 1 märgitud juriidiliste isikute kasuks katkestatakse, kui laenusaaja või (viimase maksevõimetuse korral) laenu garant ei suuda tasuda fondi antud laenu või garantiimakseid. VIII artikkel. Fondi organisatsioon ja juhtimine ning järelevalve tema üle Fondi organisatsioon ja juhtimine ning järelevalve tema üle jaguneb järgmiste organite vahel: -- juhatus, -- haldusnõukogu, -- juhataja, -- audiitornõukogu järgnevates artiklites sätestatu kohaselt. IX artikkel. Juhatus Paragrahv 1 Juhatus koosneb esimehest ja iga liikme määratud esindajast, kellele iga liige võib määrata asetäitja. Euroopa Nõukogu peasekretär võib koosolekust osa võtta või saata sinna oma esindaja. Paragrahv 2 Juhatus on fondi kõrgeim organ; talle on antud fondi suhtes kõik õigused peale õiguse muuta kokkuleppe II artiklis määratletud eesmärke. Paragrahv 3 1. Juhatus a. määrab kindlaks nõuded, millele Euroopa Nõukogu liikmesriik peab vastama, et sada fondi liikmeks; b. annab Euroopa riikidele, kes ei ole Euroopa Nõukogu ega Euroopa suunitlusega rahvusvahelise institutsiooni liikmed, õiguse saada fondi liikmeteks ja kehtestab selleks asjakohased nõuded ning osalussertifikaatide arvu, mida sellised liikmed peavad tellima; c. korrigeerib kapitali jaotust liikmete vahel vastavalt kokkuleppele lisatud tabelile; d. suurendab või vähendab kinnitatud kapitali ja fikseerib tellitud osalussertifikaatide väljaostetava koguse ja nende eest tasumise tähtpäevad; e. tagab kokkuleppe järgimise; kinnitab fondi aastaaruande, raamatupidamis- ja muud finantsaruanded; määrab fondi tegevuse üldised tegevussuunad; f. peatab või lõpetab fondi tehingud ja fondi likvideerimise korral jagab selle varad; g. peatab liikmeksoleku; h. teeb käesolevasse kokkuleppesse parandusi, muutmata selles sätestatud eesmärke; i. tõlgendab käesolevat kokkulepet ja lahendab kõik kaebused kokkuleppe tõlgendamise ja kohaldamise kohta; j. volitab sõlmima koostöölepinguid muude rahvusvaheliste organisatsioonidega; k. valib juhatuse esimehe ja haldusnõukogu esimehe; l. määrab juhataja ning vajaduse korral ja juhataja ettepanekul vähemalt ühe asejuhataja, kes asendab juhatajat viimase äraolekul, ning vabastab nad ametist ning kinnitab nende tagasiastumise; m. määrab audiitornõukogu liikmed; n. määrab välisaudiitori ja tema tegevuspõhimõtted; o. kehtestab oma protseduurireeglid; p. teostab muid juhatusele käesoleva kokkuleppega antud volitusi. 2. Juhatus teeb oma otsused punktides d ja f mainitud küsimustes haldusnõukogu ettepanekul ning punktides c, m ja n mainitud küsimustes pärast haldusnõukogu arvamuse ärakuulamist. Haldusnõukogu esitab oma arvamuse ka kõikides muudes rahalistes küsimustes. 3. Kõiki õigusi, välja arvatud paragrahvi 3 lõikes 1 sätestatu, võib delegeerida haldusnõukogule. Käesoleva kokkuleppega haldusnõukogule delegeeritud õigused võib peatada ainult erakorralistel asjaoludel ja kindlaksmääratud perioodiks. 4. Juhatus tuleb kokku kord aastas. Vajaduse korral võib ta pidada ka täiendavaid koosolekuid. 5. Vajaduse korral võib juhatus kutsuda oma koosolekutest ilma hääleõiguseta osa võtma rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid või muid asjast huvitatud isikuid. Paragrahv 4 a. Juhatuse otsused on siduvad ainult juhul, kui kohal on kaks kolmandikku tema liikmete esindajatest. Otsused võetakse vastu hääletamisel. Enamuse väljaselgitamisel arvestatakse ainult poolt- ja vastuhääli. b. Koosolekutevahelisel ajal võib otsuseid vastu võtta ka kirja teel. c. Fondi liikmetel on üks hääl iga neile kuluva osalussertifikaadi kohta. d. Liige, kes ei ole tähtajaks maksnud ära oma osa kapitalist, ei saa kuni võla tasumiseni kasutada oma hääleõigust võlgnetava summa ulatuses. e. Otsused võetakse vastu liikmete häälteenamusega juhul, kui poolt või vastu on hääletanud kaks kolmandikku hääletajate üldarvust. f. Kahe kolmandiku liikmete häälteenamus poolt või vastu hääletanute kahest kolmandikust häälte üldarvust on vajalik: -- otsuste jaoks, mis on nimetatud käesoleva artikli paragrahvi 3 lõikes 3; -- täpsustamaks käesolevale kokkuleppele lisatud jaotustabelit, mis ei ole seotud uute liikmete vastuvõtmisega kooskõlas paragrahvi 3 lõike 1 punktiga c. g. Paragrahvi 3 lõike 1 punktides f ja h nimetatud otsused võtavad hääletamises osalevad liikmed vastu konsensuse alusel. Paragrahv 5 a. Juhatus valib esimehe kolmeks aastaks. Esimehe võib järgnevaks kolmeks aastaks tagasi valida. Kõigil fondi liikmetel on õigus esitada kandidaat. Esimees vastutab poliitilise suhtlemise eest riikide, Euroopa Nõukogu ja teiste rahvusvaheliste institutsioonide ametnikega, tehes tihedat koostööd juhatajaga. Esimees informeerib regulaarselt Ministrite Komiteed ja Parlamentaarset Assambleed fondi tegevusest; ta esitab inter alia juhataja aruande Ministrite Komiteele ja peab ühendust Euroopa Nõukoguga. X artikkel. Haldusnõukogu Paragrahv 1 Haldusnõukogul on kõik õigused, mis juhatus talle on delegeerinud vastavalt IX artiklile. Paragrahv 2 a. Haldusnõukogu koosneb juhatuse määratud esimehest ja iga liikme määratud ühest esindajast. Juhatus määrab esimehe kolmeks aastaks ja teda võib tagasi valida järgnevaks kolmeks aastaks. Liige võib oma esindajale määrata asetäitja. Euroopa Nõukogu peasekretär võib koosolekutest osa võtta või saata sinna oma esindaja. b. Haldusnõukogu tuleb kokku vähemalt neli korda aastas kas esimehe kutsel või viie liikme nõudmisel. c. Vajaduse korral võib haldusnõukogu kutsuda oma koosolekutest ilma hääleõiguseta osa võtma rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid või muid asjast huvitatud isikuid. Paragrahv 3 a. Haldusnõukogu otsused kehtivad ainult juhul, kui kohal on kaks kolmandikku liikmete esindajatest. b. Liikmel on üks hääl iga neile kuuluva osalussertifikaadi kohta. Otsused võetakse vastu häälteenamusega. Enamuse väljaselgitamisel arvestatakse ainult poolt- või vastuhääli. c. Koosolekutevahelisel ajal võib otsuseid vastu võtta ka kirja teel. d. Liige, kes ei ole tähtajaks maksnud ära oma osa kapitalist, ei saa kuni võla tasumiseni kasutada oma hääleõigust võlgnetava summa ulatuses. e. Haldusnõukogu võtab poolt või vastu hääletavate liikmete enamuse ja häälte üldarvu enamusega vastu järgmised otsused: i) otsused investeerimisprojektide kohta, mis ei ole saanud käesoleva artikli paragrahvi 5 punkti e kohaselt häälteenamust täitevkomitees; ii) juhatusele esitatud ettepanekud ja arvamused vastavalt IX artikli paragrahvi 3 lõike 1 punktidele c, d, f, m ja n; iii) haldusnõukogu protseduurireeglite vastuvõtmine või nende parandused; iv) täitevkomitee liikmete valimine. f. Haldusnõukogu võtab poolt- või vastuhääletavate liikmete enamuse ja häälte üldarvu kahekolmandikulise enamusega vastu otsused investeerimisprojektide kohta, mida ei ole tunnistatud vastuvõetavaks kokkuleppe XIII artikli punkti c kohaselt. Paragrahv 4 Haldusnõukogu võib igal ajal moodustada oma liikmetest komiteesid ja anda neile iga kord eraldi määratletavad volitused. Paragrahv 5 a. Haldusnõukogu asutab täitevkomitee. See komitee koosneb üheksast haldusnõukogu liikmest, kes valitakse kaheks aastaks tagasivalimise võimalusega. Nende liikmete määramisel peab haldusnõukogu arvestama asjaolu, et kõigil fondi liikmetel peab olema võimalus saada täitevkomiteesse. Samas tuleb arvestada ka liikme omanduses olevate osalussertifikaatide arvu ning vajadust tagada komitees geograafiline tasakaalustatus. Täitevkomitee inter alia: i. korraldab laenu- ja garantiitaotluste esmase läbivaatamise; ii. valvab fondi finantseeritavate investeerimisprojektide ellurakendamise järele ja võtab seoses sellega vastu kõik vajalikud otsused; iii. valvab fondi finantstegevuse, eriti aga rahaülekannete järele, ning rakendab seoses sellega kõik vajalikud abinõud; iv. annab oma arvamuse kõikide haldusnõukogu poolt talle esitatud küsimuste kohta; v. aitab haldusnõukogul valmistada ette koosolekuid ülalmainitud küsimustes. b. Täitevkomitee annab oma otsustest, tööst ja ettepanekutest aru haldusnõukogu koosolekutel. c. Täitevkomitees esindamata liige võib asjakohase taotluse alusel osaleda talle huvi pakkuvate päevakorrapunktide arutelus. d. Täitevkomitee tuleb kokku vajaduse korral või vähemalt kaheksa korda aastas. e. Haldusnõukogu kehtestatud nõudeid ja piiranguid arvestades võtab täitevkomitee otsuseid vastu juhul, kui poolt või vastu hääletab vähemalt seitse liiget. Kui see nõue on täitmata, saadetakse arutatav küsimus haldusnõukogule tagasi. XI artikkel. Juhataja Paragrahv 1. Juhataja funktsioonid a. Juhataja on fondi seaduslik esindaja. Ta juhib fondi tehingutalitust, korraldades igapäevatööd vastavalt haldusnõukogu suunistele. V ja VII artikli kohaselt ei tohi ilma haldusnõukogu volitusteta võtta mingeid rahalisi kohustusi. Haldusnõukogu üldjärelevalve all vastutab ta tehingutalituse töö ning fondi personali määramise ja vabastamise eest haldusnõukogu vastuvõetud eeskirjade raames. b. Juhatajat abistab üks või mitu asejuhatajat, kellest üks teda vajaduse korral asendab. c. Juhataja ja personal peavad tööülesandeid täites pühenduma täielikult fondile, jättes kõrvale muud tegevusalad. Kõik liikmed peavad austama fondi juhataja ja personali tööülesannete rahvusvahelist laadi ja hoiduma igasugustest katsetest neid isikuid mõjutada. d. Fondi personali suhtes kohaldatakse Euroopa Nõukogu personalieeskirju, välja arvatud juhul, kui haldusnõukogu on teinud eriotsuse. Paragrahv 2. Aruanded haldusnõukogule Juhataja esitab haldusnõukogule arvamuse fondile laekunud investeerimisprojekti tehnilistest ja rahalistest aspektidest. Juhataja esitab regulaarselt haldusnõukogule aruandeid fondi olukorra ja pakutud tehingute kohta, lisades vastava informatsiooni. Juhataja koostab aruande kõikide aasta jooksul tehtud tehingute kohta. Sellele aruandele tuleb lisada fondi ja tehinguarvete bilanss koos audiitornõukogu aruandega nende dokumentide kohta. Paragrahv 3. Juhataja määramine ja tema töötasu Juhataja ja asejuhtajad määratakse igaüks viieks aastaks tagasivalimise võimalusega. Nende töötasu suuruse määrab haldusnõukogu. XII artikkel. Audiitornõukogu Audiitornõukogu koosneb kolmest liikmest, kes määratakse IX artikli paragrahvi 3 punkti m kohaselt ja nende majandus- ja rahandusalasest kompetentsusest lähtudes. Nad tegutsevad täiesti sõltumatult. Audiitornõukogu kontrollib fondi arveid ja kinnitab, et tehinguarved ja bilanss oleksid korras. Oma aastaaruandes tõendab audiitornõukogu, et bilanss ja operatsiooniarved vastavad raamatupidamisandmetele ning et need annavad täpse ja tõese ülevaate fondi tehingute olukorrast iga rahandusperioodi lõpul ning et fondi on juhitud kooskõlas otstarbeka finantseerimise põhimõtetega. Nõukogule esitatakse koopiad kõikidest tema tööks vajalikest dokumentidest, näiteks sise- ja välisaudiitorite aruannetest. Juhul kui fondi organid seda nõuavad, täidab nõukogu ka muid rahandustegevuse järelevalvega seotud ülesandeid. XIII artikkel. Euroopa Nõukogu a. Tugevdamaks sidemeid Euroopa Nõukogu, Ministrite Komitee ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assambleega, informeeritakse neid regulaarselt fondi tegevusest. Juhatus võtab seisukoha Ministrite Komitee ja parlamentaarse Assamblee soovituste ja arvamuste kohta. b. Euroopa Nõukogu peasekretär osaleb juhatuse ja haldusnõukogu koosolekutel hääleõiguseta või saadab sinna oma esindaja. Ta täidab kõiki käesoleva kokkuleppega või Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe kolmanda protokolliga talle usaldatud ülesandeid. Seoses sellega määrab ta fondi käsutusse vajaliku personali. Ta võib täita ka muid kohustusi, mida fondi organid on talle usaldanud Sotsiaalarengu Fondi osaluslepingu kohaselt. c. Laenu- ja garantiitaotlused edastatakse haldusnõukogule pärast seda, kui peasekretär on esitanud arvamuse projekti vastavuse kohta Euroopa Nõukogu poliitilistele ja sotsiaalsetele eesmärkidele. XIV artikkel. Peakorter Fondi peakontor asub Strasbourg'is Prantsusmaal. Tehingutalituse peakorter asub Pariisis ja selle asukohta võib muuta ainult juhatuse otsuse ning sellega identselt sõnastatud haldusnõukogu otsusega. XV artikkel. Tehingute katkestamine ja fondi likvideerimine Paragrahv 1. Liikmete väljaastumine Liige võib juhatuse kehtestatud tingimustel fondist välja astuda, teatades sellest kirjalikult kuus kuud enne jooksva kalendriaasta lõppu. Paragrahv 2. Tehingute katkestamine Kui juhatus otsustab tegevuse katkestada, lõpetab fond kõik laenu- ja garantiitehingud. Paragrahv 3. Fondi likvideerimine Kui juhatus otsustab tehingud lõpetada, ei teosta fond enam ühtegi toimingut peale nende, mis on vajalikud tema kohustuste täitmiseks ning tema varade realiseerimiseks, säilitamiseks ja hoidmiseks. Kui kõik fondi rahalised kohustused, sealhulgas ka kõik õigused jaotada fondile annetatud vara V artikli kohaselt, on kustutatud või täidetud, kinnitavad fondi liikmed varade jaotamise plaani, mis põhineb järgmistel printsiipidel: a. fondi liige, kelle vastu fondil on varalisi nõudeid, ei saa osaleda selle plaani järgi varade jaotamises seni, kuni ta on oma varalised kohustused täitnud; b. fondi puhastulude kasutamisel tuleb esmalt tagastada liikmetele nende poolt IV artikli kohaselt tasutud summad vastavalt väljaostetud sertifikaatide arvule. Kogu fondi puhastulude juurdekasv, mis ületab selliselt omandatud osalussertifikaatide kogumaksumuse, jaotatakse fondi kõikide liikmete vahel vastavalt igaühe osalussertifikaatide arvule; c. rahalised kohustused jaotatakse fondi liikmete vahel vastavalt igaühe osalussertifikaatide arvule. Liige on kohustatud tasuma fondile nende osa, millest on lahutatud väljaostetud sertifikaatide maksumus ja mis ei tohi ületada tellitud sertifikaatide summat. XVI artikkel. Käesoleva kokkuleppe tõlgendamine Kõik haldusnõukogu otsused, mis on seotud käesoleva kokkuleppe tõlgendamisega, võib liikme taotluse korral esitada juhatusele. Kuni juhatuse otsuseni võib fond tegutseda sellisest haldusnõukogu otsusest lähtudes. XVII artikkel. Kirjalikud teated Euroopa Nõukogu peasekretär teeb fondi liikmetele ja juhatajale kirjalikult teatavaks: a. käesoleva kokkuleppe vastuvõtmise avalduste või dokumentide deponeerimise; b. kõik käesolevat kokkulepet muutvad dokumendid. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab käesoleva kokkuleppe tõestatud koopia igale Euroopa Nõukogu liikmesriigile ja muudele fondi liikmetele. * Selle artikli teksti võttis Ministrite Komitee vastu resolutsiooniga (93) 22 ministrite asetäitjate 496. kohtumisel. Lisa Kokkuleppele lisatud tabel, mis näitab tellimiseks pakutud osalussertifikaatide protsentuaalset jaotust fondi liikmete vahel (parandustega seoses Bulgaaria (28.05.94), Sloveenia (01.02.94), Leedu (04.01.96) ja Rumeenia (05.03.96) ühinemisega) Liikmesriik % Belgia 3,217 Bulgaaria 1,223 Küpros 0,389 Taani 1,756 Soome 1,366 Prantsusmaa 17,931 Saksamaa 17,931 Kreeka 3,217 Vatikan 0,003 Island 0,199 Itaalia 17,931 Liechtenstein 0,095 Leedu 0,248 Luksemburg 0,680 Malta 0,199 Holland 3,893 Norra 1,366 Portugal 2,725 Rumeenia 1,173 San-Marino 0,095 Sloveenia 0,587 Hispaania 11,694 Rootsi 2,725 Šveits 1,756 Türgi 7,603 Kokku 100,000