Riigikogu — Energiaharta lepingu lisad — RT II, 1998, 8, 18 (energiahartalepingulisad)

Energiaharta leping Otsused energiaharta lepingu kohta Sisukord 1. Lisa EM Energeetilised materjalid ja tooted (Vastavalt artikli 1 lõikele 4) 2. Lisa NI Energeetilised materjalid ja tooted, mida mõiste «energiamajandus» ei hõlma (Vastavalt artikli 1 lõikele 5) 3. Lisa TRM Teatamine ja üleminekuperiood (TRIMs) (Vastavalt artikli 5 lõikele 4) 4. Lisa N Nende lepingupoolte loend, kes nõuavad, et transiit läbiks vähemalt 3 piirkonda (Vastavalt artikli 7 lõike 10 punktile a) 5. Lisa VC Nende lepingupoolte loend, kes on vabatahtlikult võtnud endale kohustused seoses artikli 10 lõikega 3 (Vastavalt artikli 10 lõikele 6) 6. Lisa ID Nende lepingupoolte loend, kes ei luba investoril esitada sama vaidlust Rahvusvahelisele Vahekohtule uuesti läbivaatamiseks artikli 26 alusel (Vastavalt artikli 26 lõike 3 punkti b alapunktile i) 7. Lisa IA Nende lepingupoolte loend, kes ei luba investoril või teisel lepingupoolel esitada artikli 10 lõike 1 viimase lausega seotud vaidlust Rahvusvahelisele Vahekohtule läbivaatamiseks (Vastavalt artikli 26 lõike 3 punktile c ja artikli 27 lõikele 2) 8. Lisa P Vaidluste lahendamise siseriiklik erikord (Vastavalt artikli 27 lõike 3 punktile i) 9. Lisa G GATTi ja sellega seotud dokumentide sätete rakendamise erandid ja reeglid (Vastavalt artikli 29 lõike 2 punktile a) 10. Lisa TFU Endise Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisu kuulunud riikide vahelisi kaubanduskokkuleppeid käsitlevad sätted (Vastavalt artikli 29 lõike 2 punktile b) 11. Lisa D Ajutised sätted kaubandusvaidluste lahendamise kohta (Vastavalt artikli 29 lõikele 7) 12. Lisa B Harta kulude jaotus (Vastavalt artikli 37 lõikele 3) 13. Lisa PA Nende lepingupoolte loend, kes ei tunnista artikli 45 lõike 3 punktis b sätestatud ajutise rakendamise kohustust (Vastavalt artikli 45 lõike 3 punktile c) 14. Lisa T Lepingupoolte üleminekumeetmed (Vastavalt artikli 32 punktile 1) 1. Lisa EM Energeetilised materjalid ja tooted (Vastavalt artikli 1 lõikele 4) Tuumaenergia 26.12 Uraani- ning tooriumimaagid ja -kontsentraadid: 26.12.10 uraanimaagid ja -kontsentraadid 26.12.20 tooriumimaagid ja -kontsentraadid 28.44 Radioaktiivsed keemilised elemendid ja radioaktiivsed isotoobid (ka lõhestuvad ja taastuvad keemilised elemendid ja isotoobid) ja nende ühendid; neid tooteid sisaldavad segud ja jäägid: 28.44.10 looduslik uraan ja selle ühendid: 28.44.20 U235 rikastatud uraan ja selle ühendid; plutoonium ja selle ühendid; 28.44.30 U235 redutseeritud uraan ja selle ühendid; toorium ja selle ühendid; 28.44.40 radioaktiivsed elemendid ja isotoobid ning radioaktiivsed ühendid (v.a alamrubriikides 28.44.10, 28.44.20 või 28.44.30 esitatud); 28.44.50 tuumareaktorite heitkütuse (kiiritatud) elemendid (kassetid); 28.45.10 raske vesi (deuteeriumoksiid) Kivisüsi, maagaas, nafta ja naftatooted, elektrienergia 27.01 Kivisüsi, briketid jm kivisöest toodetud tahkekütused 27.02 Nii paagutatud kui paagutamata ligniit (v.a pigisüsi) 27.03 Nii paagutatud kui paagutamata turvas, (s.h turbapuru) 27.04 Nii paagutatud kui paagutamata kivisöe-, ligniidi või turbakoks ja -poolkoks; utmisel saadav süsi 27.05 Kivisöegaas, veegaas, generaatorigaas jms gaasid, v.a naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud 27.06 Kivisöe-, ligniidi- või turba tõrv ja muud mineraalsed vaigud (dehüdratiseeritud või dehüdratiseerimata, osaliselt destilleeritud või destilleerimata, sh taastatud vaigud) 27.07 Õlid ja teised kivisöetõrva kõrgkuumusel destilleerimise saadused; analoogilised tooted, milles aromaatsete komponentide kaal ületab mittearomaatsete komponentide kaalu (nt benseen, tolueen, ksüleen, naftaleen ja muud aromaatsete süsivesinike segud ning fenoolid, kreosootõlid ja muud) 27.08 Kivisöetõrvast või muudest mineraalsetest tõrvadest saadud pigi ja pigikoks 27.09 Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest toodetud toorõlid 27.10 Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest toodetud õlid (v.a toorõlid) 27.11 Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud: veeldatud: -- maagaas -- propaan -- butaanid -- etüleen, propüleen, butüleen ja butadieen (27.11.14) -- muud gaasid gaasilises olekus: -- maagaas -- muud gaasid 27.13 Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest toodetud õlide jäägid 27.14 Looduslik bituumen ja asfalt; bituminoossed põlevkivi- ja tõrvaliivad; asfaltiidid ja asfaltkivid 27.15 Bituumenisegud loodusliku asfaldi, loodusliku bituumeni, naftabituumeni, mineraalsete vaikude või asfaldipigi baasil (sh bituumenmastiks, asfaltbituumen). 27.16 Elektrienergia Muu energia 44.01.10 Küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena või muul kujul 44.02 Paagutatud või paagutamata puusüsi (k.a puukoorest või pähklikoortest saadud süsi) 2. Lisa NI Energeetilised materjalid ja tooted, mida mõiste «energiamajandus» ei hõlma (Vastavalt artikli 1 lõikele 5) 27.07 Kõrgtemperatuurse kivisöetõrva destilleerimisel saadavad õlid ja muud tooted; analoogilised tooted, milles aromaatsete komponentide kaal ületab mittearomaatsete komponentide kaalu (sh benseen, tolueen, ksüleen, naftaleen ning muud aromaatsete süsinikvesinike segud: fenoolid, kreosootõlid ja muud) 44.01.10 Küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena või muul kujul 44.02 Paagutatud või paagutamata puusüsi (k.a puukoorest või pähklikoortest saadud süsi) 3. Lisa TRM Teatamine ja üleminekuperiood (Vastavalt artikli 5 lõikele 4) (1) Lepingupool teatab sekretariaadile oma kehtestatud kaubandusalastest investeerimispiirangutest, mis ei ole kooskõlas artikli 5 sätetega: a) käesoleva lepingu jõustumisest arvates 90 päeva jooksul, juhul kui lepingupool on GATTiga ühinenud; või b) käesoleva lepingu jõustumisest arvates 12 kuu jooksul, juhul kui lepingupool ei ole GATTiga ühinenud. Sellistest üld- või erijuhul võetavatest kaubandusalastest investeerimispiirangutest teatades tuleb märkida ka nende põhijooned. (2) Juhul kui piirangud on kehtestatud omavoliliselt, teatatakse sellest iga kord eraldi. Ettevõtte seaduslikke ärihuve kahjustavat informatsiooni ei avaldata. (3) Lepingupool tühistab kaubandusalase investeerimispiirangu, millest on teatatud lõike 1 alusel: a) käesoleva lepingu jõustumisest arvates kahe aasta jooksul, juhul kui lepingupool on GATTiga ühinenud; või b) käesoleva lepingu jõustumisest arvates kolme aasta jooksul, juhul kui lepingupool ei ole GATTiga ühinenud. (4) Lõikes 3 nimetatud perioodi vältel ei muuda lepingupool lõike 1 kohaselt teatatud kaubandusalase investeerimispiirangu kehtestamise nõudeid, võrreldes käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval kehtinutega, kui see suurendaks vastuolu käesoleva lepingu artikliga 5. (5) Lõikes 4 sätestatu ei takista lepingupoolel nende ettevõtete kaitseks, kelle suhtes on kehtestatud lõikes 1 nimetatud piirangud, rakendada üleminekuperioodil samasuguseid abinõusid uue investeeringu suhtes, kui: a) sellise investeeringu tooted on samasugused nagu tegutsevate ettevõtete tooted; ja b) on vaja vältida uue investeeringu ja tegutsevate ettevõtete vahelise konkurentsi moonutamist. Sellisel viisil uue investeeringu suhtes kehtestatud kaubandusalastest investeerimispiirangutest teatatakse sekretariaadile. Sellised piirangud peavad olema võrdväärsed tegutsevate ettevõtete suhtes kehtestatutega ning tuleb lõpetada viimastega ühel ajal. (6) Juhul kui riik või piirkondlik majandusühendus ühineb käesoleva lepinguga pärast selle jõustumist: a) tuleb lõigetes 1 ja 2 nimetatud teatis esitada lõikes 1 sätestatud kuupäevaks või ühinemisdokumendi deponeerimise kuupäevaks; ja b) üleminekuperiood lõpeb lõikes 3 sätestatud kuupäeval või kuupäeval, mil leping selle riigi või piirkondliku majandusühenduse suhtes jõustub. 4. Lisa N Nende lepingupoolte loend, kes nõuavad, et transiit läbiks vähemalt 3 piirkonda (Vastavalt artikli 7 lõike 10 punktile a) 1. Kanada ja Ameerika Ühendriigid. 5. Lisa VC Nende lepingupoolte loend, kes on vabatahtlikult võtnud endale kohustused seoses artikli 10 lõikega 3 (Vastavalt artikli 10 lõikele 6) 6. Lisa ID Nende lepingupoolte loend, kes ei luba investoril esitada sama vaidlust Rahvusvahelisele Vahekohtule uuesti läbivaatamiseks artikli 26 alusel (Vastavalt artikli 26 lõike 3 punkti b alapunktile i) 1. Ameerika Ühendriigid 2. Aserbaidžaan 3. Austraalia 4. Bulgaaria 5. Euroopa Ühendus 6. Hispaania 7. Horvaatia 8. Iirimaa 9. Itaalia 10. Jaapan 11. Kanada 12. Kasahstan 13. Kreeka 14. Küpros 15. Norra 16. Poola 17. Portugal 18. Rootsi 19. Rumeenia 20. Sloveenia 21. Soome 22. Tšehhi Vabariik 23. Ungari 24. Vene Föderatsioon 7. Lisa IA Nende lepingupoolte loend, kes ei luba investoril või teisel lepingupoolel esitada artikli 10 lõike 1 viimase lausega seotud vaidlust Rahvusvahelisele Vahekohtule läbivaatamiseks (Vastavalt artikli 26 lõike 3 punktile c ja artikli 27 lõikele 2) 1. Austraalia 2. Kanada 3. Norra 4. Ungari 8. Lisa P Vaidluste lahendamise siseriiklik erikord (Vastavalt artikli 27 lõike 3 punktile i) I OSA 1. Kanada 2. Austraalia II OSA (1) Kui vahekohus otsust tehes leiab, et lepingupoole (edaspidi «vastutav pool») piirkondliku või kohaliku omavalitsuse või ametkonna toiming ei ole kooskõlas käesoleva lepinguga, võtab vastutav pool kõik meetmed, tagamaks selle toimingu vastavuse käesoleva lepinguga. (2) Vastutav pool teatab otsuse tegemisest arvates 30 päeva jooksul sekretariaadile kirjalikult, kuidas ta kavatseb tagada asjaomase toimingu lepinguga vastavusse viimise. Sekretariaat edastab saadud teate harta konverentsile esimesel võimalusel või teate laekumisele järgneval harta konverentsi istungil. Kui lepingut ei saa kohe rakendada, antakse vastutavale poolele selleks piisav tähtaeg. Tähtaja suhtes lepivad vaidluse pooled omavahel kokku. Juhul kui sellist kokkulepet ei saavutata, esitab vastutav pool oma ettepaneku tähtaja kohta harta konverentsile kinnitamiseks. (3) Kui vastutav pool ei suuda lepingut tähtajaks rakendada, püüab ta teise vaidlusosalise (edaspidi «kahju kannatav pool»), kes on ka käesoleva lepinguga ühinenud, nõudmise korral temaga kokku leppida mõlemaid vaidlusosalisi rahuldavas hüvitises. (4) Kui kahju kannatava poole nõudmisest arvates 20 päeva jooksul ei ole sobiva hüvitise suhtes kokku lepitud, võib kahju kannatav pool harta konverentsi volitusel peatada vastutava poole suhtes need lepingujärgsed kohustused, mida ta peab võrdväärseks teise vaidlusosalise täitmata jäänud kohustustega, kuni pooled jõuavad vaidluse lahendamise suhtes kokkuleppele või kuni asjaomane toiming on lepinguga kooskõlla viidud. (5) Kaaludes, milliste kohustuste täitmine peatada, juhindub kahju kannatav pool järgmisest põhimõttest ja protseduurist: a) esmalt kaalub ta nende kohustuste peatamist, mis tulenevad lepingu osast, mille rikkumise vahekohus on tuvastanud; b) kui ta leiab, et kohustuste peatamine lepingu sama osa alusel ei ole võimalik või tõhus, võib ta kaaluda lepingu muust osast tulenevate kohustuste peatamist. Kui kahju kannatav pool peab vajalikuks taotleda luba kohustuste peatamiseks käesoleva punkti alusel, peab ta seda taotluses harta konverentsile põhjendama. (6) Vastutava poole kirjaliku taotluse korral, mis on edastatud kahju kannatavale poolele ja otsuse teinud vahekohtu eesistujale, otsustab vahekohus, kas kahju kannatava poole peatatud kohustuste määr on ülepaisutatud ja kui, siis millises ulatuses. Kui vahekohut ei ole võimalik uuesti kokku kutsuda, otsustab selle üle vähemalt üks peasekretäri nimetatud vahekohtunik. Käesolevast lõikest tulenevad otsustused täidetakse vahekohtule taotluse esitamisest või peasekretäripoolsest vahekohtunike määramisest arvates 60 päeva jooksul. Kohustusi ei peatata kuni otsuse tegemiseni. Otsus on lõplik ja kohustuslik. (7) Kui kahju kannatav pool on peatanud oma kohustused vastutava poole suhtes, peab ta tegema kõik temast oleneva, et see ei kahjustaks teiste lepingupoolte käesoleva lepingu järgseid õigusi. 9. Lisa G GATTi ja sellega seotud dokumentide sätete rakendamise erandid ja reeglid (Vastavalt artikli 29 lõike 2 punktile a) (1) Artikli 29 lõike 2 punkti a puhul ei rakendata järgmisi GATT 1947 ja sellega seotud dokumentide sätteid: a) Üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe II Kontsessioonideloendid (ja üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe loendid) IV Kinofilmidega seotud erisätted XV Valuutakokkulepped XVIII Majandusarengu riiklik toetamine XXII Konsulteerimine XXIII Kontsessioonide ja kokkulepete kaitse XXV Lepingupoolte ühismeetmed XXVI Vastuvõtmine, jõustumine ja registreerimine XXVII Kontsessioonide peatamine või nende lõpetamine XXVIII Loendite muutmine XXVIIIbis Tolliläbirääkimised XXIX Havanna harta kehtivus käesoleva lepingu suhtes XXX Parandused XXXI Lõpetamine/denonsseerimine XXXII Lepingupooled XXXIII Ühinemine XXXV Kokkuleppe kohaldamata jätmine teatavate lepinguosaliste vahel XXXVI Põhimõtted ja eesmärgid XXXVII Kohustused XXXVIII Ühismeetmed Lisa H XXVI artikli jaoks Lisa I Märkused ja lisasätted (seoses GATTi eespool nimetatud artiklitega) Abinõud arengu tagamiseks Teatiste, konsultatsioonide, vaidluste lahendamise ja järelevalve käsituslepe b) (GATTiga) seotud dokumendid i) Tehniliste kaubandustõkete kokkulepe (standardite kogu) Preambul (lõiked 1, 8, 9) 1.3 Üldsätted 2.6.4 Tehniliste eeskirjade ja standardite ettevalmistamine, vastuvõtmine ja rakendamine keskvalitsusasutuste poolt 10.6 Teave tehniliste eeskirjade, standardite ja sertifitseerimissüsteemide kohta 11 Tehniline abi teistele lepingupooltele 12 Diferentseeritud ja erinõuete kehtestamine arengumaadele 13 Tehniliste kaubandustõkete komitee 14 Konsulteerimine ja vaidluste lahendamine 15 Lõppsätted (välja arvatud 15.5 ja 15.13) Lisa 2 Tehnilised ekspertrühmad Lisa 3 Vaekogud ii) Riigihangete kokkulepe iii) Kokkulepe artiklite VI, XVI ja XXIII (subsiidiumid ja vastuabinõud) tõlgendamise ja rakendamise kohta 10 Teatavate esmatarbekaupade ekspordi subsideerimine 12 Konsultatsioonid 13 Lepitamine, vaidluste lahendamine ja lubatud vastuabinõud 14 Arengumaad 16 Subsiidiumide ja vastuabinõude komitee 17 Lepitamine 18 Vaidluste lahendamine 19.2 Vastuvõtmine ja ühinemine 19.4 Jõustumine 19.5(a) Siseriiklikud õigusaktid 19.6 Taasläbivaatamine 19.7 Parandused 19.8 Lõpetamine/denonsseerimine 19.9 Käesoleva kokkuleppe kohaldamata jätmine teatavate lepinguosaliste vahel 19.11 Sekretariaat 19.12 Deponeerimine 19.13 Registreerimine iv) Kokkulepe VII artikli (tolliväärtuse määramine) rakendamise kohta 1.2(b)(iv) Tehinguväärtus 11.1 Tolliväärtuse määramine 14 Lisade rakendamine (teine lause) 18 Asutused (tolliväärtuse määramise komitee) 19 Konsultatsioonid 20 Vaidluste lahendamine 21 Eri- ja diferentseeritud nõuete kehtestamine arengumaadele 22 Vastuvõtmine ja ühinemine 24 Jõustumine 25.1 Siseriiklikud õigusaktid 26 Taasläbivaatamine 27 Parandused 28 Lõpetamine/denonsseerimine 29 Sekretariaat 30 Deponeerimine 31 Registreerimine II Lisa Tolliväärtuse määramise tehniline komitee III Lisa Ad hoc vaekogud VII artikli (välja arvatud 1.7 ja 1.8, koos sissejuhatusega asjaomases keeles) rakendamist käsitleva kokkuleppe protokoll v) Impordi litsentsimise protseduuri kokkulepe 1.4 Üldsätted (viimane lause) 2.2 Impordi automaatne litsentsimine (järelmärkus 2) 4 Asutused, konsulteerimine ja vaidluste lahendamine 5 Lõppsätted (välja arvatud lõige 2) vi) Leping VI artikli (dumpinguvastased reeglid) rakendamise kohta 13 Arengumaad 14 Dumpinguvastaste abinõude komitee 15 Konsultatsioonid, lepitamine ja vaidluste lahendamine 16 Lõppsätted (välja arvatud lõiked 1 ja 3) vii) Veiselihakokkulepe viii) Rahvusvaheline piimanduskokkulepe ix) Tsiviillennukikaubanduse kokkulepe x) Maksebilansi kaitseks rakendatavate kaubanduspiirangute deklaratsioon. c) muud GATTi või sellega seotud dokumentide sätted, mis reguleerivad: i) riiklikku majandusarenguabi arengumaadele, välja arvatud 1979. aasta 28. novembri otsuse (L/4903), mis käsitleb diferentseeritud nõudeid ja soodustusi arengumaadele ning nende koostööd ja suuremat osalust, lõiked 1 kuni 4; ii) spetsialistide komiteede ja teiste abiinstitutsioonide loomist või tegevust; iii) allakirjutamist, ühinemist, jõustumist, lõpetamist/denonsseerimist, deponeerimist ja registreerimist; d) kõik punktides a kuni c loetletud sätetega seostuvad kokkulepped, korraldused, otsused, arusaamad või muu ühistegevus. (2) Lepingupooled kohaldavad «Maksebilansi kaitseks rakendatavate kaubanduspiirangute deklaratsiooni» sätteid meetmetele, mida on võtnud GATTiga mitteühinenud lepingupool käesoleva lepingu teiste sätete kontekstis kohaldatavas ulatuses. (3) Seoses artikli 29 lõike 2 punkti a alusel rakendatavates sätetes nõutavate teadetega: a) lepingupooled, kes ei ole ühinenud GATTi või sellega seotud dokumentidega, esitavad oma teated sekretariaadile. Sekretariaat edastab teadete ärakirjad kõigile lepingupooltele. Teated sekretariaadile on ühes käesoleva lepingu ametlikus keeles. Lisadokumendid võib esitada ka ainult lepingupoole keeles; b) nimetatud nõuded ei kehti nende käesoleva lepingu poolte suhtes, kes on ühinenud GATTi ja sellega seotud dokumentidega, kuna nimetatud dokumendid esitavad teadete osas eraldi nõudeid. (4) Tuumamaterjaliga kauplemist võib reguleerida kokkulepetega, mida on mainitud käesoleva lõikega seotud deklaratsioonides, mis sisalduvad Euroopa energiaharta konverentsi lõppdokumendis. 10. Lisa TFU Endise Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisu kuulunud riikide vahelisi kaubanduskokkuleppeid käsitlevad sätted (Vastavalt artikli 29 lõike 2 punktile b) (1) Artikli 29 lõike 2 punktis b nimetatud kokkuleppest teatavad sellega ühinenud riigid või nende volitatud esindajad käesolevale lepingule alla kirjutades või sellega ühinedes sekretariaadile kirjalikult: a) kokkuleppe puhul, mis on jõus kolm kuud pärast kuupäeva, mil kokkuleppega ühinenud riikidest esimene on lepingule alla kirjutanud või ühinemisdokumendi deponeerinud, -- allakirjutamise või deponeerimise kuupäevast arvates kuue kuu jooksul; ja b) kokkuleppe puhul, mis jõustub pärast punktis a nimetatud kuupäeva, aegsasti enne selle jõustumist lepingule alla kirjutanud või sellega ühinenud riikide või piirkondlike majandusühenduste suhtes (edaspidi «huvitatud pooled»), et enne kokkuleppe jõustumist see uuesti läbi vaadata ning esitada asjaomased seisukohad sellega ühinenud riikidele ning harta konverentsile. (2) Teatis peab sisaldama: a) kokkuleppe originaalteksti ärakirja kõigis keeltes, milles see on alla kirjutatud; b) lepingupoole kasutatavate spetsiifiliste energeetiliste materjalide ja toodete kirjelduse vastavalt lisale EM; c) selgituse asjaolude kohta, mis ei võimalda lepingupoolel kohaldada GATTi ja sellega seotud dokumentide sätteid, mida ta artikli 29 lõike 2 punkti a järgi peaks kohaldama; selgitus tuleb anda iga sätte puhul eraldi; d) erimeetmeid, mida kokkuleppega ühinenud riik peab rakendama punktis c nimetatud asjaolude kõrvaldamiseks; ja e) ülevaadet lepingupoole tegevuskavast kokkuleppega vastuolus olevate sätete vähendamiseks ning kehtetuks tunnistamiseks. (3) Kokkuleppega ühinenud riigid peavad lõike 1 kohase teate laekudes andma huvitatud pooltele võimaluse nendega kokkuleppe üle konsultatsioone pidada ning pöörama tähelepanu nende seisukohtadele. Mistahes huvitatud poole nõudmise korral arutab kõnealust kokkulepet harta konverents, kes võib vastu võtta selle kohta käivad soovitused. (4) Harta konverents teeb perioodiliselt ülevaate lõike 1 kohaselt teatatud kokkulepete rakendamise kohta ja nende sätete kehtetuks tunnistamise kohta, mis ei ole kooskõlas artikli 29 lõike 2 punkti a alusel rakendatavate GATTi ja sellega seotud dokumentide sätetega. Mis tahes huvitatud poole nõudmisel võib harta konverents vastu võtta sellise kokkuleppe kohta käivad soovitused. (5) Artikli 29 lõike 2 punktis b kirjeldatud kokkuleppe võib erakorraliselt jõustada ilma lõike 1 punktis b ning lõigetes 2 ja 3 ette nähtud teatamise ja konsultatsioonideta, juhul kui seejärel esitatakse asjaomane teatis ja konsultatsioonide suhtes lepitakse kokku viivitamata. Sel juhul peavad kokkuleppega ühinenud riigid vastavalt lõike 2 punktile a tegema kokkuleppe teksti teatavaks selle jõustudes. (6) Lepingupool, kes on artikli 29 lõike 2 punktis b kirjeldatud kokkuleppega ühinenud või teeb seda edaspidi, kohustub sellise kokkuleppe ning artikli 29 lõike 2 punkti a alusel rakendatavate GATTi ja sellega seotud dokumentide sätete lahknevuse korral kehtestama piirangud ainult asjaomasel juhul vajalikus ulatuses ning rakendama sellist kokkulepet neid sätteid järgides. Lepingupool teeb kõik temast oleneva olukorra parandamiseks, lähtudes huvitatud poolte seisukohtadest ja harta konverentsi soovitustest. 11. Lisa D Ajutised sätted kaubandusvaidluste lahendamise kohta (Vastavalt artikli 29 lõikele 7) (1) a) Lepingupooled teevad kõik neist oleneva, et koostöö ja konsultatsioonide kaudu jõuda vaidlusosalisi rahuldava lahenduseni piirangute suhtes, mis artikli 5 või 29 põhjal kaubanduse suhtes rakendamise korral võiksid põhjustada materiaalset kahju. b) lepingupool võib esitada igale teisele lepingupoolele kirjaliku taotluse pidada läbirääkimisi viimase kehtestatud piirangu üle, mis tema arvates võib põhjustada materiaalset kahju artikli 5 või 29 põhjal kaubanduses rakendatavate sätete täitmisele. Läbirääkimisi taotlev lepingupool peab võimalikult täpselt osutama tegevusele, millega ta rahul ei ole, ja täpsustama, milliseid artikli 5 või 29 ning GATTi ja sellega seotud dokumentide sätteid ta asjaomasel juhul oluliseks peab. Käesoleva lõike kohasest läbirääkimistaotlusest teatatakse sekretariaadile, kes perioodiliselt informeerib lepingupooli käimasolevatest läbirääkimistest. c) kirjalikus taotluses või sellele antud vastuses või läbirääkimiste käigus saadud ning konfidentsiaalseks või omandiga seotuks tunnistatud informatsiooni kasutades peab lepingupool järgima teavet andnud lepingupoole asjaomaseid nõudeid. d) lahendades küsimusi, mis on seotud artikliga 5 või 29 ning mis lepingupoole arvates võivad kahjustada pooltevahelisi kaubandussuhteid, püüab lepingupool läbirääkimiste teel või muul viisil vaidlust lahendades vältida lõppotsust, mis meelevaldselt kahjustaks mis tahes lepingupoole kaubandustegevust. (2) a) Kui lepingupooled arvates lõike 1 punktis b nimetatud läbirääkimistaotluse laekumisest 60 päeva jooksul ei ole vaidlust lahendanud või saavutanud kokkulepet selle lahendamiseks lepitaja, vahendaja või vahekohtu kaudu või muul viisil, võib vaidlusosaline esitada sekretariaadile kirjaliku taotluse moodustada vaekogu vastavalt punktidele b kuni f. Taotluse esitanud lepingupool peab selles teatavaks tegema vaidluse sisu ja osutama, milliseid artikli 5 või 29 ning GATTi ja sellega seotud dokumentide sätteid ta asjaomasel juhul oluliseks peab. Sekretariaat saadab taotluse ärakirjad viivitamata kõigile lepingupooltele. b) vaidluse lahendamise käigus võetakse arvesse teiste lepingupoolte huve. Lepingupoolel, kelle huve asjaomane küsimus puudutab, on õigus esitada vaekogule suuliselt oma seisukoht ja teha kirjalikke ettepanekuid, eeldusel, et vaidlusosalistele ja sekretariaadile on vaekogu moodustamise kuupäevaks vastavalt punktile c laekunud kirjalik teade lepingupoole huvi kohta. c) vaekogu tuleb moodustada lepingupoole punkti a kohase kirjaliku taotluse laekumisest sekretariaadile 45 päeva pärast. d) vaekogu moodustatakse kolmest isikust, kelle peasekretär valib lõikes 7 kirjeldatud nimekirjast. Kui vaidlusosalised ei lepi kokku teisiti, ei tohi vaekogu liikmeks olla vaidlusosalise ega punkti b kohaselt huvi ilmutanud lepingupoole või piirkondliku majandusühenduse liikmesriigi kodanik. e) vaidlusosalised peavad vaekogu liikmete määramise suhtes seisukoha võtma kümne tööpäeva jooksul ning võivad määramise vaidlustada üksnes mõjuvatel põhjustel. f) vaekogu liikmed tegutsevad oma äranägemise kohaselt, üheltki valitsuselt või muult organilt juhiseid küsimata ja vastu võtmata. Lepingupool kohustub austama seda põhimõtet ja hoiduma vaekogu liikmeid mõjutamast. Liikmeid valides peetakse silmas vajadust tagada nende sõltumatus ning seetõttu moodustatakse vaekogu erineva tausta ja kogemusega inimestest. g) sekretariaat informeerib viivitamata kõiki lepingupooli vaekogu moodustamisest. (3) a) Harta konverents võtab kooskõlas käesoleva lisaga vastu vaekogu protseduurireeglid, mis peavad sarnanema GATTi ja sellega seotud dokumentide protseduurireeglitega. Vaekogul on õigus vastu võtta täiendavaid protseduurireegleid, mis ei ole vastuolus harta konverentsi kinnitatud protseduurireeglitega ega käesoleva lisaga. Vaidlusosalisel ja muul asjast huvitatud poolel, kes on sellest lõike 2 punkti b kohaselt teatanud, on õigus enne vaekogu istungit vähemalt korra esitada oma seisukohad suuliselt ja kirjalikult. Vaidlusosalisel on õigus tema kohta esitatud süüdistused kirjaliku teatega ümber lükata. Vaekogu võib kirjaliku teate esitanud lepingupoole nõusoleku korral lubada muul asjast huvitatud poolel, kes on sellest lõike 2 punkti b kohaselt teatanud, viimase asjaomase taotluse korral tutvuda teates esitatud seisukohtadega. Vaekogu istungid on konfidentsiaalsed. Vaekogu annab esitatud vaidlusküsimusele objektiivse hinnangu, võttes arvesse fakte ja kaubanduspiirangute vastavust artiklile 5 või 29. Oma ülesandeid täites peab vaekogu nõu vaidlusosalistega ja pakub neile võimaluse jõuda mõlemat lepingupoolt rahuldava lahenduseni. Kui vaidluse pooled ei lepi kokku teisiti, lähtub vaekogu oma otsuses vaidlusosaliste argumentidest ja seisukohtadest kaubanduspiirangu üle, mida on käsitletud artiklis 5 või 29 ja mille rakendamine tema arvates võiks põhjustada materiaalset kahju. Vaekogu juhindub GATTi ja sellega seotud dokumentide tõlgendusest GATTi raamides ega sea kahtluse alla artikli 5 või 29 kohaldatavust mis tahes lepingupoole, kes on GATTiga ühinenud, praktikale teiste GATTiga ühinenud riikide suhtes, kelle suhtes ta GATTi rakendab, ja mida nimetatud riigid ei ole seoses GATTiga vaidlustanud. Kui vaidlusosalised ei lepi kokku teisiti, peab vaekogu menetluse lõpetama, sealhulgas esitama lõppettekande, vaekogu moodustamise kuupäevast arvates 180 päeva pärast. Menetluse selleks ajaks lõpetamata jätmise korral ettekande esitamise tähtaega ei pikendata. b) vaekogu määratleb oma jurisdiktsiooni. See määratlus on lõplik ja siduv. Kui vaidlusosaline väidab, et küsimus ei kuulu vaekogu jurisdiktsiooni alla, vaatab vaekogu vastulause läbi ja otsustab, kas tegelda sellega eraldi või liita see põhiküsimusega. c) juhul, kui vähemalt kaks esitatud taotlust moodustada vaekogu käsitlevad sarnaseid vaidlusküsimusi, võib peasekretär kõigi vaidlusosaliste nõusoleku korral määrata neid vaidlusi lahendama ühe vaekogu. (4) a) Pärast süüdistust ümberlükkavate argumentide kaalumist esitab vaekogu vaidlusosalistele oma kirjaliku ettekande projekti kirjeldava osa, kaasa arvatud faktide loend ja kokkuvõte vaidlusosaliste argumentidest. Vaidlusosaline võib kirjalikud märkused selle kohta esitada vaekogu määratud tähtaja jooksul. Pärast vaidlusosaliste märkuste laekumist esitab vaekogu vaidlusosalistele kirjaliku vaheettekande, mis sisaldab nii kirjeldava kui ka motiveeriva osa. Vaekogu määratud aja jooksul võib vaidlusosaline esitada vaekogule kirjaliku taotluse vaheettekande teatavad aspektid enne lõpliku ettekande koostamist üle vaadata. Enne lõppettekande esitamist võib vaekogu omal äranägemisel vaidlusosalistega kohtuda, et arutada taotluses tõstatatud küsimusi. Lõppettekanne sisaldab kirjeldavat osa (sealhulgas faktide loendit ja kokkuvõtet vaidlusosaliste argumentidest), motiveerivat osa ning kokkuvõtet vaheettekande kohta esitatud märkuste arutelust. Lõppettekandes käsitleb vaekogu kõiki esitatud olulisi ja vaidluse lahendamiseks vajalikke asjaolusid ning põhjendab nende alusel tehtud järeldusi. Vaekogu esitab oma lõppettekande viivitamata sekretariaadile ja vaidlusosalistele. Sekretariaat saadab lõppettekande kõigile lepingupooltele esimesel võimalusel. Vaidlusosalise soovi korral lisatakse sinna juurde tema kirjalik arvamus. b) kui vaekogu jõuab järeldusele, et lepingupoole rakendatud või rakendatav abinõu ei ole vastavuses artikli 5 või 29 sättega või GATTi või sellega seotud dokumentide sättega, mida rakendatakse artikli 29 kohaselt, võib vaekogu lõppettekandes soovitada lepingupoolel sellist abinõu muuta või selle rakendamisest loobuda või järgida asjaomast sätet. c) vaekogu ettekanded kinnitab harta konverents. Andmaks harta konverentsile piisavalt aega vaekogu ettekandega tutvuda, ei kinnita konverents ettekannet enne, kui päevast, mil sekretariaat ettekande lepingupooltele saatis, on möödunud vähemalt 30 päeva. Lepingupool peab vastuväited vaekogu ettekande kohta esitama kirjalikult sekretariaadile vähemalt 10 päeva enne ettekande harta konverentsil kinnitamist ning sekretariaat edastab need viivitamata kõigile lepingupooltele. Vaidlusosalistel ja asjast huvitatud pooltel, kes on sellest vastavalt lõike 2 punktile b teatanud, on õigus osaleda seda vaidlust käsitleva ettekande arutamises harta konverentsil. Kõik nende seisukohad protokollitakse. d) et tagada vaidluse lahendamine kõigi poolte huvides, on oluline pärast harta konverentsi kinnitust viivitamata täita vaekogu lõppettekandes tehtud ettekirjutused ja antud soovitused. Lepingupool, kellele harta konverentsi kinnitatud lõppettekandes on tehtud ettekirjutusi või antud soovitusi, peab harta konverentsi informeerima sellest, kuidas ta kavatseb need juhised täita. Juhul, kui seda ei ole võimalik teha viivitamata, peab asjaomane lepingupool teatama harta konverentsile viivituse põhjuse. Sellest lähtudes määratakse tähtaeg, mille möödudes lepingupool peab tagama juhiste täitmise. Vaidlust lahendades seatakse eesmärgiks muuta vastuolulisi piiranguid või tunnistada need kehtetuks. (5) a) Kui lepingupool ei ole tähtajaks suutnud harta konverentsi kinnitatud lõppettekandes tehtud ettekirjutusi või antud soovitusi täita, võib selle tõttu kahju kannatav vaidlusosaline esitada mittetäitvale lepingupoolele kirjaliku taotluse pidada läbirääkimisi, et leppida kokku mõlemat poolt rahuldava hüvitise suhtes. Taotluse laekumise korral peab lepingupool viivitamata alustama läbirääkimisi. b) juhul, kui mittetäitev pool keeldub läbirääkimistest või kui pooled ei ole saavutanud kokkulepet läbirääkimistaotluse laekumisest arvates 30 päeva jooksul, võib kahju kannatav pool taotleda kirjalikult harta konverentsilt luba peatada tema kohustused mittetäitva poole ees vastavalt artiklile 5 või 29. c) vastavalt artiklile 5 või 29 või artikli 29 alusel rakendatavate GATTi või sellega seotud dokumentide sätetele võib harta konverents lubada kahju kannataval poolel peatada kohustused, mida viimane peab võrdväärseks tema suhtes täitmata jäetutele. d) kohustuste peatamine on ajutine ja seda rakendatakse ainult niikaua, kuni piirang, mis ei vasta artiklile 5 või 29, tunnistatakse kehtetuks või kuni jõutakse mõlemat poolt rahuldava lahenduseni. (6) a) Enne kohustuste peatamist informeerib kahju kannatav pool mittetäitvat poolt kavatsetavast peatamisest ja selle ulatusest. Kui mittetäitev pool esitab peasekretärile kirjaliku vastuväite kahju kannatava poole kavatsetava kohustuste peatamise ulatuse kohta, edastatakse see vahekohtule järgnevalt kirjeldatud viisil. Kohustuste peatamine lükatakse edasi niikauaks, kuni vahekohus on menetluse lõpetanud ning tema otsus punkti e kohaselt jõustunud. b) peasekretär moodustab vahekohtu vastavalt lõike 2 punktidele d kuni f (võimaluse korral on selleks sama vaekogu, kes koostas lõike 4 punktis d nimetatud ettekirjutuse või soovituse), et selgitada välja, millises ulatuses kahju kannatav pool kavatseb kohustused peatada. Kui harta konverents ei otsusta teisiti, kinnitatakse vahekohtu protseduurireeglid vastavalt lõike 3 punktile a. c) vahekohus otsustab, kas kahju kannatava poole kohustuste peatamine ületab tekitatud kahju, ning kui ületab, siis millises ulatuses. Vahekohus ei käsitle peatatavate kohustuste laadi, välja arvatud juhul, kui see on vajalik peatamise ulatuse määratlemiseks. d) vahekohus esitab oma kirjaliku otsuse kahju kannatavale ja mittetäitvale poolele ning sekretariaadile kohtu moodustamisest arvates 60 päeva jooksul või kahju kannatava ja mittetäitva poole kokkulepitud tähtaja jooksul. Sekretariaat edastab otsuse harta konverentsile esimesel võimalusel või hiljemalt otsuse laekumisele järgneval harta konverentsi istungil. e) vahekohtu otsus jõustub selle esitamisest harta konverentsile 30 päeva pärast. Seejärel võib kahju kannatav pool otsuse kohaselt peatada kohustused ulatuses, mida ta peab asjaoludele vastavaks, välja arvatud juhul, kui harta konverents enne 30 päeva möödumist otsustab teisiti. f) peatades kohustused mittetäitva poole suhtes, hoidub kahju kannatav pool kahjustamast teiste lepingupoolte kaubandustegevust. (7) GATTiga ühinenud lepingupool võib nimetada kaks isikut, juhul kui need on nõus ja pädevad tegutsema vaekogu liikmetena käesoleva lisa kohaselt, keda määrata GATTi vaidlusega tegeleva vaekogu liikmeteks. Peasekretär võib omalt poolt harta konverentsi nõusoleku korral lõigete 2 kuni 4 järgseks vaidluste lahendamiseks nimetada kuni kümme isikut, kes on nõus ja pädevad tegutsema vaekogu liikmena. Harta konverents võib otsustada samal eesmärgil nimetada veel kuni kakskümmend isikut, kes tegutsevad vaidluste lahendajana muude rahvusvaheliste organite koosseisus ning kes on nõus ja pädevad tegutsema vaekogu liikmena. Kõigi selliselt määratud isikute nimed kantakse vaidluste lahendajate nimekirja. Neid isikuid nimetades lähtutakse nende erapooletusest, usaldatavusest ja otsustusvõimest ning kogemustest rahvusvahelise kaubanduse ja energeetikaalal, eriti artikli 29 alusel rakendatavate sätete puhul. Nimetatud isikud ei allu käesoleva lisa alusel ülesandeid täites ühelegi lepingupoolele. Nad nimetatakse ametisse viieks aastaks koos tagasivalimisõigusega. Ametiaja lõppedes täidavad nad oma kohustusi niikaua, kuni neile on nimetatud järglased. Isiku surma, errumineku või teovõimetuse korral on lepingupoolel või peasekretäril, kes selle isiku ametisse nimetas, õigus määrata kuni ametiaja lõpuni tema asemele teine isik. Peasekretäri nimetatud kandidaadi peab kinnitama harta konverents. (8) Lisaks käesolevas lisas sätestatud menetlusele soovitatakse lepingupooltel samal ajal pidada vaidluse lahendamiseks konsultatsioone. (9) Harta konverents võib määrata või nimetada teisi organeid või foorumeid täitma käesoleva lisaga sekretariaadile ja peasekretärile antud ülesandeid. 12. Lisa B Harta kulude jaotus (Vastavalt artikli 37 lõikele 3) (1) Lepingupoole osamaksu suuruse määrab sekretariaat igal aastal teatava protsendina ÜRO viimase põhieelarve hindamisskaala alusel makstavatest osamaksudest (arvestades informatsiooniga teoreetiliste maksete kohta lepingupooltelt, kes ei ole ÜRO liikmed). (2) Osamaksu suurust muudetakse vajaduse korral, kindlustamaks, et kõigi lepingupoolte osamaksude kogusumma moodustab 100%. 13. Lisa PA Nende lepingupoolte loend, kes ei tunnista artikli 45 lõike 3 punktis b sätestatud ajutise rakendamise kohustust (Vastavalt artikli 45 lõike 3 punktile c) 1. Tšehhi Vabariik 2. Saksamaa 3. Ungari 4. Leedu 5. Poola 6. Slovakkia 14. Lisa T Lepingupoolte üleminekumeetmed (Vastavalt artikli 32 lõikele 1) Üleminekumeetmete võtmiseks õigustatud lepingupoolte loend Albaania Armeenia Aserbaidžaan Bulgaaria Eesti Gruusia Horvaatia Kasahstan Kõrgõzstan Leedu Läti Moldaavia Poola Rumeenia Slovakkia Sloveenia Tadžikistan Turkmeenia Tšehhi Vabariik Ukraina Ungari Usbekistan Valgevene Vene Föderatsioon Üleminekumeetmeid käsitlevate sätete loend Artikli 6 lõige 2 Artikli 6 lõige 5 Artikli 7 lõige 4 Artikli 9 lõige 1 Artikli 10 lõige 7 Artikli 14 lõike 1 punkt d Artikli 20 lõige 3 Artikli 22 lõige 3 Artikli 6 lõige 2 Lepingupool võtab vastu ja rakendab seadusi, mille alusel energiamajanduses kõrvaldada konkurentsi kahjustava nii ühepoolse kui kooskõlastatud tegevuse tulemusena tekkinud konkurentsimoonutusi. Riik: ALBAANIA. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Albaanias ei ole konkurentsiseadust. 28. juuli 1993 seadus nr 7746 süsivesinike kohta ja seadus 17. veebruarist 1994 nr 7796 mineraalide kohta ei sisalda asjaomaseid sätteid. Töötatakse välja elektriseadust, mis on kavas esitada parlamendile 1996. aasta lõpuks. Nendesse seadustesse kavatseb Albaania lülitada ka konkurentsi kahjustavat tegevust käsitlevad sätted. Üleminekuperioodi lõpp: 1. jaanuar 1998. Riik: ARMEENIA. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Praegu kehtib Armeenias enamikus energiasektorites riiklik monopol. Konkurentsiseadust ei ole, mistõttu konkurentsireegleid seni rakendatud ei ole. Energiaalaseid seadusi ei ole. Nende seaduste eelnõud on kavas esitada parlamendile 1994. aastal. Neisse seadustesse lülitatakse konkurentsi kahjustavat tegevust käsitlevad sätted, mis viiakse vastavusse EÜ konkurentsialaste õigusaktidega. Üleminekuperioodi lõpp: 31. detsember 1997. Riik: ASERBAIDŽAAN. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Töötatakse välja monopolivastast seadust. Üleminekuperioodi lõpp: 1. jaanuar 2000. Riik: VALGEVENE. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Töötatakse välja monopolivastast seadust. Üleminekuperioodi lõpp: 1. jaanuar 2000. Riik: GRUUSIA. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Kuna Gruusias praegu alles töötatakse välja monopolivastast seadust, on peaaegu kõik energiaallikad ja -ressursid riigi monopol. See piirab konkurentsi energia- ja kütusekompleksis. Üleminekuperioodi lõpp: 1. jaanuar 1999. Riik: KASAHSTAN. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: 11. juunil 1991 on võetud vastu seadus nr 656 konkurentsi soodustamise ja monopoolse tegevuse piiramise kohta, kuid see on üldist laadi. On vaja luua õigusnorme, esmajoones seaduste parandamise või uute seaduste vastuvõtmise teel. Üleminekuperioodi lõpp: 1. jaanuar 1998. Riik: KÕRGÕZSTAN. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Monopolivastane seadus on juba vastu võetud. Üleminekuperiood on vajalik selle seaduse kohaldamiseks energiasektorile, mis praegu on riigi monopol. Üleminekuperioodi lõpp: 1. juuli 2001. Riik: MOLDAAVIA. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: 29. jaanuari 1992 monopolivastane ja konkurentsiseadus loovad organisatsioonilise ja õigusliku aluse konkurentsi soodustamiseks ning näeb ette monopoolse tegevuse tõkestamise ja piiramise; sellega rakendatakse ellu turumajanduse põhimõtted. Samas ei sätesta see seadus konkreetseid abinõusid konkurentsi kahjustava tegevuse suhtes energiasektoris ega vasta seega täielikult artikli 6 nõuetele. 1995. aastal esitatakse parlamendile konkurentsiseaduse ja majanduse demonopoliseerimise riikliku programmi eelnõu. Energiaseaduse eelnõu, mis samuti esitatakse parlamendile 1995. aastal, käsitleb demonopoliseerimist ja konkurentsi soodustamist energiasektoris. Üleminekuperioodi lõpp: 1. jaanuar 1998. Riik: RUMEENIA. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Konkurentsireegleid Rumeenias veel ei rakendata. Konkurentsiseaduse eelnõu on parlamendile esitatud ja seadus on kavas vastu võtta 1994. aasta jooksul. Nimetatud eelnõu konkurentsi kahjustavat käitumist käsitlevad sätted on viidud vastavusse EÜ konkurentsialaste õigusaktidega. Üleminekuperioodi lõpp: 31. detsember 1996. Riik: VENE FÖDERATSIOON. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Föderaalne. Ülevaade: Vene Föderatsioonis on loodud monopolivastased raamseadused, kuid muud monopoolset tegevust tõkestavad või piiravad õiguslikud ja organisatsioonilised abinõud, esmajoones energiasektori jaoks, tuleb alles välja töötada. Üleminekuperioodi lõpp: 1. juuli 2001. Riik: SLOVEENIA. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: 1993. aastal vastu võetud ja Ametlikus Teatajas nr 18/93 avaldatud konkurentsiseadus käsitleb konkurentsi kahjustavat tegevust üldjoontes. Selle seadusega kehtestatakse ka nõuded konkurentsiametkondade loomiseks. Praegu tegeleb konkurentsiküsimustega põhiliselt Majandussuhete ja -arengu Ministeeriumi juures asuv Konkurentsikaitse Amet. Võttes arvesse energiasektori tähtsust, on kavas selle kohta võtta vastu eraldi seadus, mistõttu õigusaktide vastavusse viimine võtab aega. Üleminekuperioodi lõpp: 1. jaanuar 1998. Riik: TADŽIKISTAN. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: 1993. aastal võeti Tadžikistanis vastu monopolivastane ja konkurentsiseadus. Kuid Tadžikistani raske majandusliku olukorra tõttu on selle rakendamine ajutiselt peatatud. Üleminekuperioodi lõpp: 31. detsember 1997. Riik: TURKMEEENIA. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Turkmeenias tegutseb monopoolse tegevuse piiramise komitee, mis on asutatud presidendi 21. oktoobri 1993 määrusega nr 1532. Selle komitee ülesanne on kaitsta ettevõtteid ja muid majandusüksusi monopoolse tegevuse vastu ja aidata konkurentsi ning ettevõtluse soodustamise kaudu kaasa turumajanduse arengule. Tuleb välja töötada õigusnorme, mis piiraksid monopoolset tegevust energiasektoris. Üleminekuperioodi lõpp: 1. juuli 2001. Riik: USBEKISTAN. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Usbekistanis on vastu võetud monopolivastane seadus, mis jõustus 1992. aasta juulis. See seadus ei käsitle ettevõtete tegevust energiasektoris (nagu on täpsustatud artikli 1 lõikes 3). Üleminekuperioodi lõpp: 1. juuli 2001. Artikli 6 lõige 5 Kui lepingupool leiab, et teise lepingupoole tegevuspiirkonnas aset leidev konkurentsi kahjustav tegevus on vastuolus käesolevas artiklis sätestatud eesmärkidega, võib ta teatada sellest teisele lepingupoolele ning taotleda, et viimase pädevad ametkonnad rakendaksid kohaseid surveabinõusid. See teade peab sisaldama piisavalt informatsiooni, et võimaldada teate saanud lepingupoolel konkurentsi kahjustav tegevus kindlaks teha, ning ettepanekut edasiseks infovahetuseks ja koostööks. Teate saanud lepingupool või vajaduse korral konkurentsiametkonnad konsulteerivad teate esitanud lepingupoole pädevate ametkondadega ja, võttes arvesse esitatud taotlust, otsustavad, kas surveabinõusid rakendada või mitte. Teate saanud lepingupool informeerib teate esitanud lepingupoolt tema või tema konkurentsiametkondade otsusest ning vajaduse korral põhjendab seda. Surveabinõude rakendamise korral informeerib teate saanud lepingupool teate esitanud lepingupoolt meetmete rakendamise tulemustest ja võimaluse korral kõigist vahepeal aset leidnud olulistest muudatustest. Riik: ALBAANIA. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Albaanias ei ole konkurentsireeglite rakendamise eest vastutavaid asutusi. Sellised asutused luuakse konkurentsiseadusega, mis on kavas välja töötada 1996. aastaks. Üleminekuperioodi lõpp: 1. jaanuar 1999. Riik: ARMEENIA. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Armeenias ei ole loodud asutusi, kes vastutaks selle lõike rakendamise eest. Sellised asutused on kavas luua energiaseaduse ja konkurentsiseadusega. Üleminekuperioodi lõpp: 31. detsember 1997. Riik: ASERBAIDŽAAN. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Monopolivastased ametkonnad luuakse pärast monopolivastaste õigusaktide vastuvõtmist. Üleminekuperioodi lõpp: 1. jaanuar 2000. Riik: VALGEVENE. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Monopolivastased ametkonnad luuakse pärast monopolivastaste õigusaktide vastuvõtmist. Üleminekuperioodi lõpp: 1. jaanuar 2000. Riik: GRUUSIA. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Gruusias töötatakse praegu välja monopolivastast seadust ja seetõttu ei ole konkurentsiametkondi veel loodud. Üleminekuperioodi lõpp: 1. jaanuar 1999. Riik: KASAHSTAN. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Kasahstanis on loodud monopolivastane komitee, kuid selle tegevust tuleb tõhustada nii õiguslikust kui organisatsioonilisest aspektist, et kujundada efektiivset mehhanismi konkurentsi kahjustava tegevuse kohta esitatud kaebuste menetlemiseks. Üleminekuperioodi lõpp: 1. jaanuar 1998. Riik: KÕRGÕZSTAN. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Kõrgõzstanis ei ole kontrolli konkurentsi kahjustava tegevuse üle ega asjakohaseid seadusi. Tuleb luua monopolivastased ametkonnad. Üleminekuperioodi lõpp: 1. juuli 2001. Riik: MOLDAAVIA. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Moldaavias vastutab konkurentsikontrolli eest Majandusministeerium. Haldusõigusrikkumiste seadusesse on tehtud asjaomased täiendused, mis näevad monopoolsetele ettevõtetele konkurentsireeglite rikkumise eest ette karistused. Konkurentsireeglite rakendamist hakkab reguleerima praegu ettevalmistatav konkurentsiseadus. Üleminekuperioodi lõpp: 1. jaanuar 1998. Riik: RUMEENIA. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Rumeenias ei ole loodud selle lõike rakendamise eest vastutavat asutust. Sellised asutused luuakse konkurentsiseadusega, mis on kavas võtta vastu 1994. aasta jooksul. Selle seaduse eelnõu kohaselt jõustub seadus avaldamisest arvates üheksa kuu pärast. Vastavalt Rumeenia assotsieerumislepingule Euroopa Ühendusega on Rumeeniale antud konkurentsireeglite rakendamiseks aega viis aastat. Üleminekuperioodi lõpp: 1. jaanuar 1998. Riik: TADŽIKISTAN. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Tadžikistanis on vastu võetud monopolivastane ja konkurentsiseadus, kuid konkurentsireeglite rakendamisega tegelevaid asutusi alles luuakse. Üleminekuperioodi lõpp: 31. detsember 1997. Riik: USBEKISTAN. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Usbekistanis on vastu võetud monopolivastane seadus, mis jõustus 1992. aasta juulis. See seadus ei käsitle energiasektori ettevõtete tegevust (nagu on täpsustatud artikli 1 lõikes 3). Üleminekuperioodi lõpp: 1. juuli 2001. Artikli 7 lõige 4 Juhul, kui energeetiliste materjalide ja toodete transiiti ei ole võimalik kommertsalusel korraldada energiaedastusseadmete abil, ei tee lepingupooled takistusi võimsamate seadmete rajamisele, välja arvatud juhul, kui lõikes 1 viidatud õigusaktides on sätestatud teisiti. Riik: ASERBAIDŽAAN. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Tuleb vastu võtta energiaseaduste pakett, mis sisaldaks ka transiidilubade väljastamist reguleerivaid akte. Üleminekuperioodil soovitatakse rajada ja kaasajastada elektriülekandeliine, suurendades nende võimsust, et nad tehniliselt vastaksid maailmatasemele ja turumajanduse nõuetele. Üleminekuperioodi lõpp: 31. detsember 1999. Riik: VALGEVENE. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Praegu töötatakse välja seadusi maa, energia ja muude objektide kohta ning kuni nende vastuvõtmiseni on energiaedastusseadmete võimsuse suurendamine Valgevene territooriumil ebaselge. Üleminekuperioodi lõpp: 31. detsember 1998 Riik: BULGAARIA. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Bulgaarias ei ole energeetiliste materjalide ja -toodete transiiti reguleerivaid seadusi. Energiasektorit restruktureeritakse, sealhulgas luuakse asutuste võrk ja töötatakse välja asjaomased seadused. Üleminekuperioodi lõpp: Energiamaterjale ja -tooteid käsitlevate õigusaktide selle sättega vastavusse viimiseks on vaja 7-aastast üleminekuperioodi. 1. juuli 2001. Riik: GRUUSIA. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Selles küsimuses tuleb ette valmistada seaduste pakett. Praegu kehtivad Gruusias erinevate energiaallikate (elektrienergia, looduslik gaas, naftatooted, kivisüsi) transpordi ja transiidi suhtes erinevad nõuded. Üleminekuperioodi lõpp: 1. jaanuar 1999. Riik: UNGARI. Sektor: Elektritööstus. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Praeguste seaduste kohaselt on kõrgepingeliinide rajamine ning ekspluateerimine riiklik monopol. Töötatakse välja uusi õigusakte, mis reguleerivad kõrgepingeliinide rajamist ja ekspluatatsiooni ning sellega seotud omandiõiguse küsimusi. Tööstus- ja Kaubandusministeerium on omal algatusel esitanud uue elektrienergiaseaduse, mis kehtib ka tsiviilkoodeksi ja kontsessiooniseaduse suhtes. Õigusaktid viiakse vastavusse uue elektriseaduse ja sellega seotud regulatiivsete aktide jõustamisega. Üleminekuperioodi lõpp: 31. detsember 1996. Riik: POOLA. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Kooskõlastusjärgus oleva Poola energiaseadusega luuakse uued õigusnormid, mis on sarnased vabaturumaades rakendatavatega (energia tootmine, edastus- ja tarneload ning seadmete ostu-müügiload). Niikaua, kuni parlament seda seadust vastu võtnud ei ole, on selle lõike järgsed kohustused peatatud. Üleminekuperioodi lõpp: 31. detsember 1995. Artikli 9 lõige 1 Lepingupooled tunnistavad avatud turgude tähtsust, et suunata kapitalivooge energeetiliste materjalide ja toodete kaubandusse ning investeeringutesse muude lepinguga ühinenud riikide (eelkõige üleminekumajandusega riikide) energiamajandusse ja sellele kaasabi osutamisse. Sellest tulenevalt püüab lepingupool anda muude lepingupoolte kodanikele ja ettevõtetele juurdepääsu oma kapitaliturule, et need saaksid finantseerida energeetiliste materjalide ja toodetega kauplemist ning investeerida energiamajandusse tema tegevuspiirkonnas vähemalt sama soodsatel tingimustel, nagu on sarnastel juhtudel kehtestatud tema ettevõtete ja kodanike suhtes või mis tahes lepingupoole või mis tahes kolmanda riigi ettevõtete ja kodanike suhtes, olenevalt sellest, millised tingimused on soodsamad. Riik: ASERBAIDŽAAN. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Töötatakse välja asjaomaseid seadusi. Üleminekuperioodi lõpp: 1. jaanuar 2000. Riik: VALGEVENE. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Töötatakse välja asjaomaseid seadusi. Üleminekuperioodi lõpp: 1. jaanuar 2000. Riik: GRUUSIA. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Töötatakse välja asjaomaseid seadusi. Üleminekuperioodi lõpp: 1. jaanuar 1997. Riik: KASAHSTAN. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Välisinvesteeringute seaduse eelnõu on kooskõlastamisel. Kavas on see seadus parlamendis vastu võtta 1994. aasta sügisel. Üleminekuperioodi lõpp: 1. juuli 2001. Riik: KÕRGÕZSTAN. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Töötatakse välja asjaomaseid seadusi. Üleminekuperioodi lõpp: 1. juuli 2001. Artikli 10 lõige 7 Lepingupool loob oma tegevuspiirkonnas teise lepingupoole investorile investeerimiseks ja sellega seotud tegevuseks, sealhulgas investeeringu juhtimiseks, haldamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks sama soodsad võimalused, nagu on loodud tema investorile või teise lepingupoole või kolmanda riigi investorile, olenevalt sellest, millised neist on soodsamad. Riik: BULGAARIA. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Välismaalane ei või maad omada. Rohkem kui 50% välisosalusega firma ei või omada põllumajandusmaad. Välismaalased ja välismaised juriidilised isikud ei või maad omada, välja arvatud seaduses ette nähtud pärimisjuhud. Maa pärimise korral peab välismaalane maaomandiõigusest loobuma. Välismaalasele võib kuuluda hoone, kuid tal ei ole maaomandiõigust. Välismaalane või välismaise enamusosalusega firma vajab luba järgmiste tegevuste jaoks: -- loodusvarade uurimine, kasutuselevõtmine ja ammutamine territoriaalmerest, mandrilavalt või erimajandustsoonist; -- kinnisvara omandamine Ministrite Nõukogu kindlaks määratud geograafilistes piirkondades. Loa annab välja Ministrite Nõukogu või Ministrite Nõukogu volitatud organ. Üleminekuperioodi lõpp: 1. juuli 2001. Artikli 14 lõike 1 punkt d Seoses tema tegevuspiirkonnas tehtud investeeringuga tagab lepingupool teise lepingupoole investorile võimaluse teha vabalt ülekandeid nii tema tegevuspiirkonda kui sealt välja, sealhulgas kanda üle: d) välismaalt palgatud, investeeringuga seotud töötajate kulutamata töötasu ja muid tasusid. Riik: BULGAARIA. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Üle 50% välisosalusega firmades või eraettevõtjana registreeritud välismaalase juures või välisfirma Bulgaaria filiaalis või esinduses töötavad välismaalased, kes saavad palka Bulgaaria leevides, võivad osta välisvaluutat kõige rohkem 70% ulatuses oma brutopalgast, kaasa arvatud sotsiaalkindlustusmaksud. Üleminekuperioodi lõpp: 1. juuli 2001. Riik: UNGARI. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Vastavalt Ungari välisinvesteeringute seaduse artiklile 33 võivad välismaalastest tippjuhid, tegevjuhid, halduskogude liikmed ja välismaalastest töötajad pärast maksude tasumist oma sissetulekust, mille firmat teenindav pank on nende arvele kandnud, kuni 50% üle kanda. Üleminekuperioodi lõpp: Kirjeldatud piirangu järk-järguline kehtetuks tunnistamine sõltub sellest, kuidas edeneb Ungaris valuutavahetuse liberaliseerimisprogrammi, millega tahetakse muuta forint täielikult konverteeritavaks, rakendamine. See piirang ei sea tõkkeid välisinvestoritele. Üleminekuperiood lõpeb artikli 32 kohaselt. 1. juuli 2001. Artikli 20 lõige 3 Lepingupool määrab kindlaks vähemalt ühe infopunkti, kuhu võib saata järelepärimisi eespool mainitud seaduste, määruste, kohtuotsuste ja haldusaktide kohta, ning teatab sellest viivitamata sekretariaadile, kes selle vajaduse korral teatavaks teeb. Riik: ARMEENIA. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Armeenias ei ole ametlikke infopunkte, kuhu esitada järelepärimisi asjaomaste seaduste ning muude aktide kohta. Ei ole ka infokeskust. Selline keskus kavatsetakse rajada 1994--1995. Keskuse rajamiseks vajatakse tehnilist abi. Üleminekuperioodi lõpp: 31. detsember 1996. Riik: ASERBAIDŽAAN. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Aserbaidžaanis ei ole ametlikke infopunkte, kuhu saata järelepärimisi asjaomaste seaduste ning muude aktide kohta. Praegu valdavad sellist informatsiooni mitmesugused organisatsioonid. Üleminekuperioodi lõpp: 31. detsember 1997. Riik: VALGEVENE. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Valgevenes ei ole infobürood, mis annaks teavet seaduste, määruste, kohtuotsuste ja haldusaktide kohta. Kohtuotsuseid ja haldusakte ei avaldata. Üleminekuperioodi lõpp: 31. detsember 1998. Riik: KASAHSTAN. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Rajatakse infopunkte. Kohtuotsuseid ja haldusakte Kasahstanis ei avaldata (välja arvatud mõned Ülemkohtu otsused), sest neid ei peeta õigusallikaiks. Senise praktika muutmiseks on vaja pikka üleminekuperioodi. Üleminekuperioodi lõpp: 1. juuli 2001. Riik: MOLDAAVIA. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Tuleb rajada infopunktid. Üleminekuperioodi lõpp: 31. detsember 1995. Riik: VENE FÖDERATSIOON. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Föderatsioon ja selle moodustavad vabariigid. Ülevaade: Vene Föderatsioonis ei ole praegu ühtegi ametlikku infopunkti, kuhu saata järelepärimisi asjaomaste seaduste ja muude regulatiivsete aktide kohta. Kohtuotsuseid ja haldusmäärusi ei peeta õigusallikaiks. Üleminekuperioodi lõpp: 31. detsember 2000. Riik: SLOVEENIA. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Sloveenias ei ole ühtegi ametlikku infopunkti, kuhu saata järelepärimisi asjaomaste seaduste ja muude regulatiivsete aktide kohta. Praegu võib sellist informatsiooni saada mitmest ministeeriumist. Ettevalmistatav välisinvesteeringute seadus näeb ette infopunkti asutamise. Üleminekuperioodi lõpp: 1. jaanuar 1998. Riik: TADŽIKISTAN. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Tadžikistanis ei ole praegu ühtegi ametlikku infopunkti, kuhu saata järelepärimisi asjaomaste seaduste ja muude regulatiivsete aktide kohta. Infopunktide rajamist takistab rahapuudus. Üleminekuperioodi lõpp: 31. detsember 1997. Riik: UKRAINA. Sektor: Kõik energiasektorid. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Seadused on vaja muuta transparentseteks rahvusvaheliste nõuete kohaselt. Ukraina peab looma infopunktid, mis annaksid teavet seaduste, määruste, kohtuotsuste ja haldusaktide ning üldiste normide kohta. Üleminekuperioodi lõpp: 1. jaanuar 1998. Artikli 22 lõige 3 Lepingupool tagab, et tema loodav või talle kuuluv üksus, millele ta annab reguleerimis-, haldamis- või muud riiklikud volitused, kasutab neid volitusi vastavalt käesolevas lepingus sätestatud kohustustele. Riik: TŠEHHI VABARIIK. Sektor: Uraan ja tuumatööstus. Valitsustasand: Riiklik. Ülevaade: Riiklike Materiaalsete Ressursside Ameti ladustatud uraanimaagi reservide ärakasutamiseni ei lubata uraanimaagi ja kontsentraatide importi (kaasa arvatud välismaise päritoluga uraanikütuse komplektid). Üleminekuperioodi lõpp: 1. juuli 2001.