Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vaheline kokkulepe kaitseabinõude rakendamise kohta seoses tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga — RT II, 1998, 5, 10

(õ) 01.04.2008 «Eesti Vabariigi valitsuse ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vahelise kokkuleppe kaitseabinõude rakendamise kohta seoses tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga» eelnõu heakskiitmine Välisministeeriumi teadaanne välislepingu peatumise kohta Arvestades, et Eesti Vabariigi valitsus (edaspidi nimetatud «Eesti») on tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu (edaspidi nimetatud «leping»), mis avati allakirjutamiseks Londonis, Moskvas ja Washingtonis 1. juulil 1968. a. ning mis jõustus 5. märtsil 1970. a., osapool; Arvestades, et lepingu artikli 3 lõige 1 kõlab alljärgnevalt: «Iga tuumarelva mitteomav lepingu liikmesriik kohustub heaks kiitma kaitseabinõud, nagu on määratletud kokkuleppes, mille üle peetakse läbirääkimisi ja mis sõlmitakse Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga kooskõlas selle põhikirjaga ning agentuuri kaitseabinõude süsteemiga, ainueesmärgiga kindlustada oma käesoleva lepinguga võetud kohustuste täitmine, millega hoitakse ära tuumaenergia suunamine rahuotstarbelisest kasutusest tuumarelvade või muude tuumalõhkeseadmete tarvis. Käesoleva artikli kohast kaitsemenetlust rakendatakse tuumalähteaine või spetsiaalse lõhustuva aine suhtes, sõltumata kas seda toodetakse, töödeldakse või kasutatakse mis tahes põhiliselt tuumaobjektil või kas see on väljaspool seda. Käesoleva artikli kohaseid kaitseabinõusid rakendatakse kogu tuumalähteaine või spetsiaalse lõhustuva aine suhtes mis tahes rahuotstarbelises tuumaalases kasutuses selle riigi territooriumil, tema jurisdiktsiooni all või tema kontrolli all ükskõik kus.» Arvestades, et Rahvusvahelisel Aatomienergiaagentuuril (edaspidi nimetatud «agentuur») on oma põhikirja III artikli kohaselt õigus sõlmida selliseid kokkuleppeid; on nüüd Eesti ja agentuur kokku leppinud alljärgnevas: I osa PÕHIKOHUSTUS Artikkel 1 Eesti kohustub lepingu III artikli lõike 1 kohaselt heaks kiitma käesoleva kokkuleppe tingimuste kohased kaitseabinõud kogu tuumalähteaine või spetsiaalse lõhustuva aine suhtes rahuotstarbelises tuumaalases kasutuses oma territooriumil, oma jurisdiktsiooni all või oma kontrolli all ükskõik kus, ainueesmärgiga kindlustada, et sellist ainet ei suunata tuumarelvadesse ega muudesse tuumalõhkeseadmetesse. KAITSEABINÕUDE RAKENDAMINE Artikkel 2 Agentuuril on õigus ja kohustus kindlustada, et kaitseabinõusid rakendatakse käesoleva kokkuleppe tingimuste kohaselt kogu tuumalähteaine või spetsiaalse lõhustuva aine suhtes rahuotstarbelises tuumaalases kasutuses Eesti territooriumil, tema jurisdiktsiooni all või tema kontrolli all ükskõik kus, ainueesmärgiga teha kindlaks, et sellist ainet ei suunata tuumarelvadesse ega muudesse tuumalõhkeseadmetesse. EESTI JA AGENTUURI VAHELINE KOOSTÖÖ Artikkel 3 Eesti ja Agentuur teevad koostööd, et soodustada käesolevas kokkuleppes ettenähtud kaitseabinõude rakendamist. KAITSEABINÕUDE RAKENDAMINE Artikkel 4 Käesolevas kokkuleppes ettenähtud kaitseabinõusid rakendatakse viisil, mis on kavandatud: (a) et vältida Eesti majandusliku ja tehnoloogilise arengu või rahvusvahelise rahuotstarbelises tuumaalases kasutuses tehtava koost��ö, k.a tuumamaterjali rahvusvahelise vahetamise, takistamist; (b) et vältida asjatut sekkumist Eesti rahuotstarbelisse tuumaalasesse kasutusse ning esmajoones tuumaobjektide käitamisse; ja (c) et olla kooskõlas arukate juhtimistavadega, mis on nõutavad tuumaalase kasutuse ökonoomseks ja ohutuks juhtimiseks. Artikkel 5 (a) Agentuur võtab tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, et kaitsta kommerts- ja tööstussaladusi ning muud konfidentsiaalset informatsiooni, mis talle käesoleva kokkuleppe täitmisel teatavaks saab. (b) (i) Agentuur ei avalda ega anna ühelegi riigile, organisatsioonile ega isikule edasi mingit informatsiooni, mille ta on omandanud käesoleva kokkuleppe täitmisel. Erandina võib seda spetsiifilist kokkuleppe täitmisega seotud informatsiooni anda agentuuri juhatusele (edaspidi nimetatud «juhatus») ning neile agentuuri töötajaile, kes vajavad seda informatsiooni seoses oma ametiülesannete täitmisega kaitseabinõude rakendamisel, kuid ainult selles ulatuses, mis on agentuurile vajalik, et täita oma kohustusi käesoleva kokkuleppe rakendamisel. (ii) Käesoleva kokkuleppe alusel kaitseabinõudele allutatud tuumamaterjali kohta käivat kokkuvõtlikku informatsiooni võib avaldada juhatuse otsusel, juhul kui otseselt huvitunud riigid avaldamisega nõustuvad. Artikkel 6 (a) Agentuur kohustub käesoleva kokkuleppe kohaste kaitseabinõude rakendamise käigus täielikult arvestama kaitsevahendite tehnoloogilist arengut ning tegema kõik, et tagada kulude optimaalsus ja käesoleva kokkuleppe alusel kaitseabinõudele allutatud tuumamaterjali liikumise tõhusa kaitsmise põhimõtte rakendamine, kasutades selleks teatud strateegilistes punktides instrumente ja meetodeid ulatuses, mida võimaldab praegune või tulevikutehnoloogia. (b) Selleks, et tagada kulude optimaalsus, kasutatakse näiteks alljärgnevaid abinõusid: (i) alalhoid kui abinõu, et arvestuslikuks otstarbeks määratleda bilansiarvestuspiirkonnad; (ii) statistilised meetodid ning pisteproovide võtmine, et hinnata tuumamaterjali liikumist; ja (iii) kontrollimismenetluse keskustus neile tuumakütuse tsükli etappidele, mis käsitlevad tuumamaterjali, millest saaks hõlpsasti valmistada tuumarelvi või muid tuumalõhkeseadmeid, tootmist, töötlemist, kasutamist või hoiustamist, ning kontrollimismenetluse minimeerimine muu tuumamaterjali suhtes tingimusel, et see ei takista agentuuril käesoleva kokkuleppe kohaselt rakendamast kaitseabinõusid. MATERJALIDE KONTROLLI SISERIIKLIK SÜSTEEM Artikkel 7 (a) Eesti kehtestab ning hoiab korras käesoleva kokkuleppe alusel kaitseabinõudele allutatud tuumamaterjali arvestuse ja kontrolli süsteemi. (b) Agentuur rakendab kaitseabinõusid sellisel viisil, mis võimaldab tal kontrollida Eesti süsteemi tulemusi tehes kindlaks, et ei ole esinenud tuumamaterjali rahuotstarbelisest kasutusest suunamist tuumarelvade või muude tuumalõhkeseadmete tootmiseks. Agentuuri kontroll sisaldab muu hulgas sõltumatuid mõõtmisi ning vaatlusi, mida agentuur viib läbi käesoleva kokkuleppe osas II määratletud menetluse kohaselt. Oma kontrolli käigus arvestab agentuur täiel määral Eesti süsteemi tehnilist tõhusust. AGENTUURI VARUSTAMINE INFORMATSIOONIGA Artikkel 8 (a) Selleks, et kindlustada kaitseabinõude tõhus rakendamine käesoleva kokkuleppe kohaselt, varustab Eesti käesoleva kokkuleppe II osas määratletud tingimuste kohaselt agentuuri informatsiooniga, mis käsitleb käesoleva kokkuleppe alusel kaitseabinõudele allutatud tuumamaterjali ning tuumaobjektide näitajaid, mis on olulised sellise materjali kaitsmiseks. (b) (i) Käesoleva kokkuleppe kohaselt oma kohustuste täitmiseks taotleb agentuur ainult minimaalse hulga informatsiooni ja andmeid. (ii) Tuumaobjektide kohta käiv informatsioon on miinimum, mis on vajalik käesoleva kokkuleppe alusel kaitseabinõudele allutatud tuumamaterjali kaitsmiseks. (c) Juhul kui Eesti seda taotleb, siis on agentuur valmis Eestis kohapeal uurima tehnilist informatsiooni, mida Eesti loeb avaldamiseks eriti ebasoovitavaks. Sellist informatsiooni ei ole vaja agentuurile füüsiliselt edastada eeldusel, et see jääb agentuurile edasiseks uurimiseks hõlpsasti kättesaadavaks Eestis kohapeal. AGENTUURI INSPEKTORID Artikkel 9 (a) (i) Oma inspektorite määramiseks Eestisse kohustub agentuur saavutama Eesti nõusoleku. (ii) Juhul kui Eesti kas määramisettepaneku tegemise ajal või mis tahes muul ajal pärast määramist on määramise vastu, siis teeb agentuur Eestile alternatiivse määramisettepaneku või -ettepanekud. (iii) Kui Eesti korduv keeldumine aktsepteerida agentuuri inspektorite määramist takistab käesoleva kokkuleppe kohaselt inspektsioonide läbiviimist, siis agentuuri peadirektor (edaspidi nimetatud «peadirektor») esitab sellise keeldumise arutamiseks juhatusele, et viimane võtaks asjakohaseid meetmeid. (b) Eesti astub vajalikke samme tagamaks, et agentuuri inspektorid saavad käesoleva kokkuleppe kohaselt funktsioone tõhusalt täita. (c) Agentuuri inspektorite visiidid ja tegevus korraldatakse nii, et: (i) vähendada miinimumini võimalikku ebamugavust ja häiringut Eestile ja inspekteeritavale rahuotstarbelisele tuumaalasele tegevusele; ning (ii) tagada inspektoritele teatavaks saanud tööstusaladuste või mis tahes muu konfidentsiaalse informatsiooni kaitse. PRIVILEEGID JA IMMUNITEET Artikkel 10 Eesti kohaldab agentuuri (kaasa arvatud tema omand, rahalised vahendid ja varad) ning tema inspektorite ja muude ametnike suhtes, kes täidavad käesoleva kokkuleppe kohaselt funktsioone, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri privileegide ja immuniteetide alase kokkuleppe asjakohaseid tingimusi. KAITSE LÕPETAMINE Artikkel 11. Tuumamaterjali äratarvitamine või lahjendus Kaitseabinõude rakendamine tuumamaterjali suhtes lõpeb, kui agentuur kinnitab, et materjal on ära tarvitatud või lahjendatud sellisel moel, et see ei ole enam kasutatav tuumaalaseks otstarbeks, mis on oluline kaitseabinõude rakendamise vaatepunktist, või on muutunud praktiliselt taastamatuks. Artikkel 12. Tuumamaterjali väljavedu Eestist Eesti teatab agentuurile ette käesoleva kokkuleppe alusel kaitseabinõudele allutatud tuumamaterjali kavatsetavatest väljavedudest Eestist. Käesoleva kokkuleppe kohaselt lõpetab agentuur tuumamaterjali suhtes kaitse siis, kui vastuvõttev riik on võtnud endale vastutuse selle eest, nagu on ettenähtud käesoleva kokkuleppe II osas. Agentuur peab dokumente iga väljaveo kohta ning võimaluse korral ka väljaveetava tuumamaterjali suhtes kaitseabinõude taasrakendamise kohta. Artikkel 13. Tingimused tuumamaterjali mittetuumaalase kasutuse kohta Kui käesoleva kokkuleppe alusel kaitseabinõudele allutatud tuumamaterjali kasutatakse mittetuumaalasel otstarbel, nagu sulamite või keraamilise materjali tootmine, siis lepib Eesti agentuuriga enne materjali sellist kasutamist kokku tingimustes, mille kohaselt võib selle materjali suhtes kaitse lõpetada. KAITSEABINÕUDE MITTERAKENDAMINE SÕJALISEL OTSTARBEL KASUTATAVA TUUMAAINE SUHTES Artikkel 14 Juhul, kui Eesti kavatseb oma äranägemise järgi kasutada tuumamaterjali, mida tuleb kaitsta käesoleva kokkuleppe kohaselt kasutamise korral tuumaalasel otstarbel, mis käesoleva kokkuleppe kohaselt ei vaja kaitseabinõude rakendamist, siis kehtib järgmine menetlus: (a) Eesti informeerib agentuuri sellisest tuumamaterjali kasutamisest, selgitades: (i) et tuumamaterjali kasutamine keelustamata sõjalisel otstarbel ei ole vastuolus Eesti endale võetud kohustusega, mille suhtes kehtivad agentuuri kaitseabinõud, et materjali kasutatakse ainult rahuotstarbelises tuumategevuses; ja (ii) et kaitseabinõude mitterakendamise perioodil ei kasutata tuumamaterjali tuumarelvade ega muude tuumalõhkeseadmete tootmiseks; (b) Eesti ja agentuur lepivad eraldi kokku, et ainult sel ajal, kui tuumamaterjal on kasutusel sellise tegevuse käigus, ei rakendata käesoleva kokkuleppe kohaselt kaitseabinõusid. Erikokkuleppega tehakse võimalikus ulatuses kindlaks periood või olukord, mille kestel ei rakendata kaitseabinõusid. Igal juhul rakendatakse käesolevas kokkuleppes ettenähtuid kaitseabinõusid taas niipea, kui tuumamaterjal on uuesti rahuotstarbeliselt tarvitusele võetud. Agentuuri informeeritakse sellise mittekaitstud materjali koguhulgast ja koostisest Eestis ning sellise aine ekspordist; ja (c) iga erikokkulepe sõlmitakse agentuuri nõusolekul. Nõusolek antakse võimalikult kiiresti ning on seotud vaid selliste asjaoludega, nagu näiteks aja- ja menetlustingimused ning aruandluse korraldus, kuid ei sisalda sõjaotstarbelise tegevuse heakskiitu ega salajast teavet selle kohta ega ole seotud tuumamaterjali kasutamisega. FINANTSEERIMINE Artikkel 15 Eesti ja agentuur kannavad käesoleva kokkuleppe kohaselt oma kohustuste täitmisega seotud kulud. Kuid kui Eestil või tema jurisdiktsiooni alla kuuluvatel isikutel tekivad agentuuri eritaotluse tulemusena erakorralised kulud, siis hüvitab agentuur sellised kulud eeldusel, et ta on eelnevalt hüvitamisega nõustunud. Igal juhul kannab agentuur inspektorite taotletud lisamõõtmise või -proovide võtmisega seotud kulud. KOLMANDA POOLE VASTUTUS TUUMAKAHJUSTUSE KORRAL Artikkel 16 Eesti tagab, et kaitse kolmanda poole vastutuse osas tuumakahjustuse korral, k.a kindlustus või muu finantstagatis, mis võib olla tema seaduste või määrustega kehtestatud, kehtib agentuuri ja tema ametnike suhtes käesoleva kokkuleppe täitmisel samal viisil, nagu see kaitse kehtib Eesti kodanike suhtes. RAHVUSVAHELINE VASTUTUS Artikkel 17 Eesti mis tahes nõue agentuuri vastu või agentuuri nõue Eesti vastu seoses kahjuga, mis tuleneb kaitseabinõude rakendamisest käesoleva kokkuleppe kohaselt, v.a tuumaintsidendist põhjustatud kahju, rahuldatakse kooskõlas rahvusvahelise õigusega. MITTESUUNAMISE KONTROLLIMISEGA SEOTUD ABINÕUD Artikkel 18 Kui juhatus peadirektori aruande alusel otsustab, et Eesti tegevus on oluline ja hädavajalik kontrollimaks, kas käesoleva kokkuleppe alusel kaitseabinõudele allutatud tuumamaterjali ei ole suunatud tuumarelvade või muude tuumalõhkeseadmete tarvis, siis võib juhatus kutsuda Eestit viivitamatult vajalikke samme astuma, sõltumata kas käesoleva kokkuleppe artikli 22 kohaselt on alustatud menetlust vaidluse lahendamiseks. Artikkel 19 Kui juhatus peadirektori esitatud asjakohase informatsiooni lähemal vaatlusel leiab, et agentuur ei suuda kontrollida, kas pole esinenud käesoleva kokkuleppe alusel kaitseabinõudele allutatud tuumamaterjali suunamist tuumarelvade või muude tuumalõhkeseadmete tarvis, siis võib ta teha agentuuri põhikirja (edaspidi nimetatud «põhikiri») XII artikli lõikes C ettenähtud aruanded ning võib võimalusel rakendada ka muid selles lõikes ettenähtuid abinõusid. Selliseid samme astudes arvestab juhatus rakendatud kaitseabinõudega ettenähtud kinnituse määra ning annab Eestile iga õigustatud võimaluse esitada juhatusele vajalikke uusi kinnitusi. KOKKULEPPE TÕLGENDAMINE JA RAKENDAMINE NING VAIDLUSTE LAHENDAMINE Artikkel 20 Eesti ja agentuur konsulteerivad kummagi taotlusel omavahel igas küsimuses, mis kerkib esile seoses käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või rakendamisega. Artikkel 21 Eestil on õigus taotleda, et iga käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või rakendamisega seotud esile kerkivat küsimust käsitletakse juhatuses. Juhatus kutsub Eesti osalema iga sellise küsimuse arutamisele. Artikkel 22 Iga vaidlus, mis kerkib esile seoses käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või rakendamisega, v.a vaidlus juhatuse otsuse asjas artikli 19 kohaselt või juhatuse tegevus sellise otsuse kohaselt, ning mis ei ole lahendatud läbirääkimiste teel või muul Eesti ja agentuuri vahel kokkulepitud viisil, esitatakse kummagi taotlusel arbitraaþikohtusse. Kohtu koosseis on alljärgnev: Eesti ja agentuur kumbki määravad ühe vahekohtuniku ning kaks nii määratud vahekohtunikku valivad kolmanda, kellest saab esimees. Kui 30 päeva jooksul arvates arbitraaþitaotluse esitamisest kas Eesti või agentuur pole määranud vahekohtunikku, siis võib kumbki pöörduda Rahvusvahelise Kohtu presidendi poole taotlusega vahekohtunik nimetada. Sama menetlus kehtib, kui 30 päeva jooksul arvates teise vahekohtuniku määramisest või nimetamisest pole valitud kolmandat vahekohtunikku. Arbitraaþikohtu liikmete enamus moodustab kvoorumi ning arbitraaþiotsuste tegemiseks on vajalik kahe vahekohtuniku nõusolek. Arbitraaþimenetluse kinnitab kohus. Kohtu otsused on siduvad Eestile ja agentuurile. KOKKULEPPE PARANDUS Artikkel 23 (a) Eesti ja agentuur konsulteerivad kummagi taotlusel omavahel käesoleva kokkuleppe paranduse osas. (b) Kõik parandused nõuavad Eesti ja agentuuri nõusolekut. (c) Käesoleva kokkuleppe parandused jõustuvad samadel tingimustel nagu käesolev kokkulepe ise. (d) Peadirektor informeerib viivitamatult kõiki agentuuri liikmesriike igast käesoleva kokkuleppe parandusest. JÕUSTUMINE JA KEHTIVUSAEG Artikkel 24 Käesolev kokkulepe jõustub Eesti ja agentuuri esindajate poolt allakirjutamise hetkel. Peadirektor informeerib viivitamatult kõiki agentuuri liikmesriike käesoleva kokkuleppe jõustumisest. Artikkel 25 Käesolev kokkulepe kehtib kuni Eesti on lepingu osapool. II osa SISSEJUHATUS Artikkel 26 Kokkuleppe selle osa eesmärgiks on täpsustada I osas esitatud kaitsetingimuste täitmisel rakendatavat menetlust. KAITSE EESMÄRK Artikkel 27 Selles kokkuleppe osas esitatud kaitsemenetluse eesmärgiks on õigeaegselt avastada tuumamaterjali oluliste koguste suunamine rahuotstarbelisest kasutusest tuumarelvade või muude tuumalõhkeseadmete tootmiseks või muuks teadmata otstarbeks ning sellise suunamise ärahoidmine varase avastamise riski tõttu. Artikkel 28 Artiklis 27 esitatud eesmärgi saavutamiseks kasutatakse materjali arvestust kui põhilist kaitseabinõu ning materjali alalhoidu ja järelevalvet oluliste täiendavate abinõudena. Artikkel 29 Agentuuri kontrollimistegevuse tehniliseks tulemuseks on aruanne, mis on tehtud iga materjali bilansiarvestuspiirkonna osas teatud perioodil arvestamata materjali koguse kohta, andes ka esitatud koguste täpsuspiirid. TUUMAMATERJALI ARVESTUSE JA KONTROLLI SISERIIKLIK SÜSTEEM Artikkel 30 Agentuur, teostades oma kontrollimistegevust artikli 7 kohaselt, kasutab täies ulatuses käesoleva kokkuleppe alusel kogu kaitseabinõudele allutatud tuumamaterjali arvestuse ja kontrolli Eesti süsteemi ning väldib selle tarbetut duplitseerimist. Artikkel 31 Käesoleva kokkuleppe alusel põhineb kogu kaitseabinõudele allutatud tuumamaterjali arvestuse ja kontrolli Eesti süsteem materjali bilansiarvestuspiirkondade struktuuril ning sätestab, nagu on määratud ja täpsustatud lisalepetes, selliste abinõude kehtestamise nagu: (a) mõõtmissüsteem, et määrata kindlaks saadud, toodetud, saadetud, kaotatud või muul viisil inventuuriarvestusest eemaldatud tuumamaterjali kogused ning inventuuriarvestuslikud kogused; (b) mõõtmiste täpsuse ja õigsuse hindamine ning mõõtmise ebatäpsuse arvutamine; (c) menetlus saatja/saaja lahknevuste kindlakstegemiseks, läbivaatamiseks ja hindamiseks; (d) menetlus füüsiliseks inventuuriks; (e) menetlus arvestamata inventari ja kadude akumulatsiooni hindamiseks; (f) dokumentide ja aruannete süsteem, mis näitab iga materjali bilansiarvestuspiirkonna kohta tuumamaterjali inventuuriarvestust ja muutusi selles, k.a materjali bilansiarvestuspiirkonna sissetulekud ja väljaminekud; (g) sätted, mis tagavad, et arvestuse menetlus ja korraldused on teostatud korrektselt; ning (h) menetlus agentuuri varustamiseks aruannetega artiklite 58--68 kohaselt. KAITSEABINÕUDE RAKENDAMISE ALGHETK Artikkel 32 Käesoleva kokkuleppe kohaselt kaitseabinõusid ei rakendata materjali suhtes kaevandus- ja maagitöötlemistöödel. Artikkel 33 (a) Kui uraani või tooriumi sisaldavat materjali, mis pole jõudnud lõikes c kirjeldatud tuumakütuse tsükli etappi, eksporditakse otseselt või kaudselt tuumarelva mitteomavasse riiki, siis informeerib Eesti agentuuri selle kogusest, koostisest ja sihtkohast, v.a juhul, kui materjali eksporditakse spetsiifiliselt mittetuumaalaseks otstarbeks; (b) Kui imporditakse uraani või tooriumi sisaldavat materjali, mis pole jõudnud lõikes c kirjeldatud tuumakütuse tsükli etappi, siis informeerib Eesti agentuuri selle kogusest ja koostisest, v.a juhul, kui materjal imporditakse spetsiifiliselt mittetuumaalaseks otstarbeks; ja (c) Kui tuumamaterjal, mis koostiselt ja puhtuselt on sobiv kütuse valmistamiseks või isotoopidega rikastamiseks, väljub tehasest või töötlemisetapist, kus ta toodeti, või kui selline tuumamaterjal või mis tahes muu tuumamaterjal, mis on toodetud tuumakütuse tsükli hilisemal etapil, imporditakse Eestisse, siis allutatakse tuumamaterjal käesolevas kokkuleppes määratud muule kaitsemenetlusele. KAITSE LÕPETAMINE Artikkel 34 (a) Käesoleva kokkuleppe alusel määratud kaitseabinõud tuumamaterjali suhtes lõpevad artiklis 11 esitatud tingimuste kohaselt. Kui selle artikli tingimusi ei täideta, aga Eesti arvab, et kaitstud tuumamaterjali jäägi regenereerimine pole sellel korral praktiliselt teostatav või soovitav, siis konsulteerivad Eesti ja agentuur omavahel asjakohaste kaitseabinõude rakendamise suhtes. (b) Käesoleva kokkuleppe alusel määratud kaitseabinõud tuumamaterjali suhtes lõpevad artiklis 13 esitatud tingimuste kohaselt eeldusel, et Eesti ja agentuur lepivad kokku, et selline tuumamaterjal on praktiliselt mitteregenereeritav. KAITSEABINÕUDEST VABASTAMINE Artikkel 35 Eesti taotlusel vabastab agentuur tuumamaterjali kaitseabinõudest alljärgnevail juhtudel: (a) spetsiaalne lõhustuv materjal, kui seda kasutatakse grammilistes või väiksemates kogustes anduritena instrumentides; (b) tuumamaterjal, kui seda kasutatakse mittetuumaalasel otstarbel artikli 13 kohaselt, siis kui selline tuumamaterjal on regenereeritav; ja (c) plutoonium, kus rikastatus plutoonium-238 isotoobiga ületab 80%. Artikkel 36 Eesti taotlusel vabastab agentuur kaitseabinõudest tuumamaterjali, mis vastasel juhul oleks allutatud kaitseabinõudele eeldusel, et tuumamaterjali koguhulk, mis käesoleva artikli kohaselt on Eestis kaitseabinõudest vabastatud, ei tohi kunagi ületada: (a) üks kilogramm spetsiaalset lõhustuvat materjali, mis võib koosneda ühest või enamast allpool nimetatust: (i) plutoonium; (ii) uraan rikastusastmega 0,2 (20%) ja üle, korrutades uraani kaalu selle rikastusastmega; ja (iii) uraan rikastusastmega alla 0,2 (20%), kuid üle loodusliku uraani rikastuse, korrutades uraani kaalu viiekordse uraani rikastusastme ruuduga; (b) kümme tonni looduslikku uraani ja vaesustatud uraani rikastusastmega üle 0,005 (0,5%); (c) kakskümmend tonni vaesustatud uraani rikastusastmega 0,005 (0,5%) või alla; ja (d) kakskümmend tonni tooriumi; või sellised suuremad, juhatuse poolt üldiseks rakendamiseks täpsustatud kogused. Artikkel 37 Kui kaitseabinõudest vabastatud tuumamaterjali töödeldakse või hoiustatakse koos käesoleva kokkuleppe alusel kaitseabinõudele allutatud tuumamaterjaliga, siis taasrakendatakse selle tuumamaterjali suhtes kaitseabinõud. LISALEPPED Artikkel 38 Eesti ja agentuur koostavad lisalepped, mis võimaldamaks agentuuril käesoleva kokkuleppe kohaselt oma kohustusi tulemusrikkalt ja tõhusalt täita vajalikus ulatuses, täpsustavad üksikasjalikult, kuidas käesolevas kokkuleppes esitatud menetlust rakendatakse. Lisaleppeid võib Eesti ja agentuuri vahelisel kokkuleppel laiendada või muuta käesolevas kokkuleppes parandust tegemata. Artikkel 39 Lisalepped jõustuvad käesoleva kokkuleppega samal ajal või esimesel võimalusel pärast seda. Eesti ja agentuur teevad kõik, et lisalepete jõustumine toimuks üheksakümne päeva jooksul arvates käesoleva kokkuleppe jõustumisest; selle perioodi pikendamine nõuab Eesti ja agentuuri vahelist kokkulepet. Eesti varustab viivitamatult agentuuri kogu lisalepete täiendamiseks vajaliku informatsiooniga. Käesoleva kokkuleppe jõustumisel on agentuuril õigus rakendada kokkuleppes esitatud menetlust tuumamaterjali suhtes, mis on artiklis 40 ettenähtud inventarinimestikus, isegi kui lisalepped pole veel jõustunud. INVENTARINIMESTIK Artikkel 40 Artiklis 61 viidatud algaruande alusel kehtestab agentuur ühtse inventarinimestiku kogu Eestis oleva tuumamaterjali kohta, mis käesoleva kokkuleppe alusel on oma päritolust sõltumata allutatud kaitseabinõudele, ning hoiab seda inventarinimestiku töökorras järgnevate aruannete ja oma kontrolltegevuse tulemuste alusel. Inventarinimestiku koopiad tehakse Eestile kättesaadavaiks kokkulepitud vaheaegadega. TEHNILINE INFORMATSIOON Üldsätted Artikkel 41 Artikli 8 kohaselt antakse lisalepete arutamise käigus agentuurile üle tehniline informatsioon olemasolevate tuumaobjektide kohta. Tähtajad uute tuumaobjektide tehnilise informatsiooni üleandmiseks täpsustatakse lisalepetes ning selline informatsioon antakse üle esimesel võimalusel, enne kui tuumamaterjal on uude tuumaobjekti sisse toodud. Artikkel 42 Agentuurile üleantav, iga tuumaobjekti kohta käiv tehniline informatsioon sisaldab võimaluse korral: (a) tuumaobjekti identifikatsioon, nimetades tema üldiseloomu, eesmärgi, nominaalvõimsuse ja geograafilise asukoha ning tavaasjaajamises kasutatava nimetuse ja aadressi; (b) tuumaobjekti üldise skeemi kirjeldus viitega, võimalikus ulatuses, tuumamaterjali kujule, asukohale ja liikumisele ning tuumamaterjali kasutava, tootva või töötleva seadmestiku tähtsamate üksikasjade üldisele asetuse skeemile; (c) tuumaobjekti iseärasuste kirjeldus, mis on seotud tuumamaterjali arvestuse, alalhoiu ja järelvalvega; ning (d) kirjeldus tuumaobjektil olemasolevatest ja kavatsetavatest menetlustest, mis on seotud tuumamaterjali arvestuse ja kontrolliga, eriti operaatori kehtestatud materjali bilansiarvestuspiirkondade kohta, materjali liikumise mõõtmiste ning füüsilise inventuuri menetluste kohta. Artikkel 43 Muu informatsioon, mis on oluline kaitseabinõude rakendamiseks, antakse samuti agentuurile iga tuumaobjekti kohta, eriti materjali arvestuse ja kontrolli organisatsioonilise vastutuse kohta. Eesti varustab agentuuri lisainformatsiooniga tervishoiu ja ohutuse menetlusest, millest agentuur kinni peab ning mida inspektorid tuumaobjektil täidavad. Artikkel 44 Agentuurile antakse läbivaatamiseks üle tehniline informatsioon muutmise kohta, mis omab kaitse seisukohalt tähtsust, ning teda informeeritakse igast muudatusest artikli 43 kohaselt talle üleantud informatsioonis. Agentuurile teatatakse ette, et vajaduse korral kohandada kaitsemenetlust. Artikkel 45. Tehnilise informatsiooni läbivaatamise eesmärgid Agentuurile üleantud tehnilist informatsiooni kasutatakse alljärgnevail eesmärkidel: (a) kontrolli kergendamiseks identifitseerida piisavalt üksikasjalikult tuumamaterjali suhtes kaitseabinõude rakendamise seisukohalt olulised tuumaobjektide ja tuumamaterjali iseärasused; (b) kindlaks määrata materjali bilansiarvestuspiirkonnad, mida kasutatakse agentuuri arvestuse otstarbeks, ning valida välja need strateegilised punktid, mis on tähtsaimad mõõtmispunktid ning mida kasutatakse tuumamaterjali liikumise ja inventuuriarvestuse kindlaksmääramiseks; selliste materjali bilansiarvestuspiirkondade kindlaksmääramisel kasutab agentuur muuhulgas ka alljärgnevaid kriteeriume: (i) materjali bilansiarvestuspiirkonna suurus on seotud täpsusega, millega saab kehtestada materjali bilansi; (ii) materjali bilansiarvestuspiirkonna kindlaksmääramisel kasutatakse igat võimalust kasutada alalhoidu ja järelevalvet, et kindlustada materjali liikumise mõõtmiste täielikkus ning sellega lihtsustada kaitseabinõude rakendamist ja keskendada mõõtmine tähtsaimatesse mõõtmispunktidesse; (iii) mõned tuumaobjektil kasutatavad või selgejoonelised materjali bilansiarvestuspiirkonnad saab ühendada üheks materjali bilansiarvestuspiirkonnaks, mida kasutatakse agentuuri arvestuse otstarbeks, kui agentuur otsustab, et see on kooskõlas tema kontrolli nõuetega; ning (iv) Eesti taotlusel võib kehtestada spetsiaalse materjali bilansiarvestuspiirkonna töötlemise etapi kaudu, mis sisaldab avaldamiseks ebasoovitavat kommertsinformatsiooni; (c) kehtestada agentuuri arvestuse otstarbeks tuumamaterjali materiaalse inventuuri nominaalne ajakava ja menetlus; (d) kehtestada dokumentidele ja aruannetele esitatavad nõuded ning dokumentide hindamise menetlus; (e) kehtestada tuumamaterjali koguse ja asukoha kontrolli nõuded ja menetlus; ning (f) valida välja kohased alalhoiu ja järelevalve meetodite ja tehniliste võtete kombinatsioonid ning strateegilised punktid, kus neid rakendatakse. Tehnilise informatsiooni läbivaatamise tulemused lülitatakse lisalepetesse. Artikkel 46. Tehnilise informatsiooni taasläbivaatamine Tehniline informatsioon vaadatakse uuesti läbi arvestades muudatusi käitamistingimustes, arengut kaitse tehnoloogias või kogemusi kontrollmenetluse rakendamises, selleks et muuta artikli 45 kohast agentuuri tegevust. Artikkel 47. Tehnilise informatsiooni kontroll Koostöös Eestiga võib agentuur saata artiklis 45 määratletud otstarbeks inspektoreid tuumaobjektidele, et kontrollida agentuurile artiklite 41--44 kohaselt üleantud tehnilist informatsiooni. INFORMATSIOON VÄLJASPOOL TUUMAOBJEKTE KASUTATAVA TUUMAMATERJALI KOHTA Artikkel 48 Agentuurile antakse alljärgnev informatsioon üle, kui tuumamaterjali tavapäraselt kasutatakse väljaspool tuumaobjekte: (a) tuumamaterjali kasutuse üldine kirjeldus, geograafiline asukoht ning kasutaja nimi ja aadress tavaasjaajamises kasutamiseks; ja (b) tuumamaterjali arvestuseks ja kontrolliks olemasoleva ja kavatsetava menetluse üldine kirjeldus, k.a organisatsiooniline vastutus materjali arvestuse ja kontrolli eest. Agentuuri informeeritakse õigeaegselt igast muudatusest käesoleva artikli kohaselt talle üle antud informatsioonis. Artikkel 49 Artikli 48 kohaselt agentuurile üle antud informatsiooni võib kasutada asjakohasel määral artikli 45 lõigetes b--f esitatud otstarbeks. DOKUMENTIDE SÜSTEEM Üldsätted Artikkel 50 Kehtestades oma, artiklis 7 viidatud materjali kontrolli süsteemi, korraldab Eesti dokumentide pidamise iga bilansiarvestuspiirkonna kohta. Milliseid dokumente peetakse, kirjeldatakse lisalepetes. Artikkel 51 Eesti astub samme, et kergendada inspektorite jaoks dokumentide läbivaatamist, eriti siis, kui dokumente ei peeta inglise, prantsuse, vene või hispaania keeles. Artikkel 52 Dokumente säilitatakse vähemalt viis aastat. Artikkel 53 Dokumendid koosnevad: (a) käesoleva kokkuleppe alusel kaitseabinõudele allutatud kogu tuumamaterjali arvestuse dokumendid; ja (b) sellist tuumamaterjali sisaldavate tuumaobjektide käitamise dokumendid. Artikkel 54 Mõõtmiste süsteem, millel põhinevad aruannete ettevalmistuseks kasutatavad dokumendid, vastab uusimatele rahvusvahelistele normidele või on selliste normidega kvaliteedilt võrdväärne. Arvestusdokumendid Artikkel 55 Arvestusdokumendid määratlevad iga materjali bilansiarvestuspiirkonna kohta alljärgneva: (a) kõik inventarinimestiku muudatused, et mis tahes ajal võimaldada dokumentaalinventuuri; (b) kõik mõõtmise tulemused, mida kasutati füüsiliseks inventuuriks; ja (c) kõik täpsustused ja parandused, mis on tehtud seoses inventarinimestiku muudatustega, dokumentaalinventuuridega ja füüsiliste inventuuridega. Artikkel 56 Kõigi inventarinimestiku muudatuste ja füüsiliste inventuuride kohased dokumendid näitavad tuumamaterjali iga partii kohta: materjali identifikatsiooni, partii andmeid ja päritolu andmeid. Dokumente peetakse tuumamaterjali igas partiis oleva uraani, tooriumi ja plutooniumi kohta eraldi. Iga inventarinimestiku muudatuse korral näidatakse ära selle kuupäev ning materjali päritolu bilansiarvestuspiirkond ja vastuvõttev bilansiarvestuspiirkond või vastuvõtja. Artikkel 57. Käitamisdokumendid Käitamisdokumendid määratlevad iga materjali bilansiarvestuspiirkonna kohta: (a) need käitamisandmed, mida kasutatakse tuumamaterjali koguste ja koostise muudatuste kindlaksmääramiseks; (b) andmed, mis on saadud reservuaaride ja instrumentide kalibreerimisel ning proovide võtmisel ja analüüsimisel, mõõtmiste kvaliteedi ning tuletatud juhusliku ja süstemaatilise vea arvestuste kontrollmenetluse käigus; (c) tegevuse käigu kirjeldus füüsilise inventuuri ettevalmistusel ja tegemisel kindlustamaks, et inventuur on õige ja täielik; ning (d) tegevuse kirjeldus tuvastamaks iga võimaliku juhusliku või arvelevõtmata kao põhjus ja suurus. ARUANDLUSSÜSTEEM Üldsätted Artikkel 58 Eesti annab agentuurile üle artiklites 59--68 täpsustatud aruanded käesoleva kokkuleppe alusel kaitseabinõudele allutatud tuumamaterjali kohta. Artikkel 59 Aruanded esitatakse inglise, prantsuse, vene või hispaania keeles, v.a juhul, kui lisalepetes on teisiti täpsustatud. Artikkel 60 Aruanded põhinevad dokumentidel, mida peetakse artiklite 50--57 kohaselt ning koosnevad arvestusaruannetest ja eriaruannetest. Arvestusaruanded Artikkel 61 Agentuurile antakse algaruanne üle käesoleva kokkuleppe alusel kaitseabinõudele allutatud kogu tuumamaterjali kohta. Algaruande lähetab Eesti agentuurile kolmekümne päeva jooksul arvates selle kalendrikuu viimasest päevast, mil käesolev kokkulepe jõustub. Algaruanne kajastab olukorda nimetatud kuu viimase kuupäeva seisuga. Artikkel 62 Eesti annab agentuurile üle iga materjali bilansiarvestuspiirkonna kohta alljärgnevad arvestusaruanded: (a) tuumamaterjali inventarinimestiku kõiki muudatusi kajastavad aruanded. Aruanded lähetatakse esimesel võimalusel ja igal juhul kolmekümne päeva jooksul pärast selle kuu lõppu, mil inventarinimestiku muudatused toimusid või tuvastati; ja (b) materjali bilanssi kajastavad aruanded lähtudes materjali bilansiarvestuspiirkonnas tegelikult leiduva tuumamaterjali füüsilisest inventuurist. Aruanded lähetatakse esimesel võimalusel ja igal juhul kolmekümne päeva jooksul pärast füüsilise inventuuri tegemist. Aruanded põhinevad aruande esitamise kuupäeva seisuga kättesaadavatel andmetel ning vajadusel võib neid parandada hilisema kuupäeva seisuga. Artikkel 63 Inventarinimestiku muudatuse aruanded täpsustavad tuumamaterjali iga partii osas identifikatsiooni ja partii andmed, inventarinimestiku muudatuse kuupäeva ning materjali päritolu bilansiarvestuspiirkonna ja vastuvõtva bilansiarvestuspiirkonna või vastuvõtja. Nende aruannetega kaasnevad lühimärkused: (a) selgitades inventarinimestiku muudatusi artiklis 57 lõikes a ettenähtud käitamisdokumentides sisalduvate käitamisandmete alusel; ja (b) kirjeldades lisalepetes täpsustatud ettenähtud käitamisprogrammi, eriti aga füüsilise inventuuri tegemise. Artikkel 64 Eesti esitab aruande igast inventarinimestiku muudatusest, täpsustusest ja parandusest kas perioodiliselt ühises nimekirjas või üksikult. Inventarinimestiku muudatused esitatakse partiide lõikes. Lisalepetes on täpsustatud, et väikesed muudatused tuumamaterjali inventarinimestikus, nagu analüütiliste proovide veod, võib ühitada üheks partiiks ja esitada inventarinimestiku ühe muudatusena. Artikkel 65 Agentuur annab Eestile üle käesoleva kokkuleppe alusel kaitseabinõudele allutatud tuumamaterjali dokumentaalinventuuri väljavõtted poolaasta kaupa iga materjali bilansiarvestuspiirkonna kohta, põhinedes inventarinimestiku muudatuste aruannetel perioodi kohta, mida iga selline väljavõte hõlmab. Artikkel 66 Materjali bilansiaruanded sisaldavad alljärgnevaid sissekandeid, v.a kui Eesti ja agentuur on teisiti kokku leppinud: (a) füüsilise inventuuri algus; (b) inventarinimestiku muudatused (kõigepealt kasv, siis kahanemine); (c) dokumentaalinventuuri lõpp; (d) saatja/saaja lahknevused; (e) dokumentaalinventuuri täpsustatud lõpp; (f) füüsilise inventuuri lõpp; ja (g) arvelevõtmata tuumamaterjal. Ametlik teadaanne füüsilisest inventuurist, kus on kõik partiid eraldi kirjas ning materjali identifikatsioon ja partii andmed iga partii kohta on täpsustatud, lisatakse igale materjali bilansiaruandele. Artikkel 67. Eriaruanded Eesti koostab eriaruanded viivitamatult: (a) kui mingi tavatu juhtum või olukord paneb Eesti uskuma, et on tekkinud või võinud tekkida tuumamaterjali kadu, mis ületab lisalepetes selleks otstarbeks täpsustatud piirid; või (b) kui alalhoid on ootamatult muutunud võrreldes lisalepetes antud määratlusega ning seda ulatuses, kus tuumamaterjali omavoliline kõrvaldamine on saanud võimalikuks. Artikkel 68. Aruannete laiendamine ja selgitamine Agentuuri taotluse korral laiendab või selgitab Eesti iga aruannet niivõrd kui see on vajalik kaitse otstarbeks. INSPEKTSIOONID Artikkel 69. Üldtingimused Agentuuril on õigus korraldada artiklites 70--81 ettenähtud inspektsioone. Inspektsioonide otstarve Artikkel 70 Agentuur võib korraldada ad hoc inspektsioone, et: (a) kontrollida käesoleva kokkuleppe alusel kaitseabinõudele allutatud tuumamaterjali kohta algaruandes sisalduvat informatsiooni; (b) teha kindlaks ja kontrollida olukorra muutusi, mis on toimunud algaruande esitamise kuupäevast alates; ja (c) teha kindlaks ja võimaluse korral kontrollida artiklite 92 ja 95 kohaselt tuumamaterjali kogust ja koostist enne selle Eestist väljaviimist või Eestisse sissetoomisel. Artikkel 71 Agentuur võib korraldada tavainspektsioone, et: (a) kontrollida, kas aruanded on dokumentidega kooskõlas; (b) kontrollida käesoleva kokkuleppe alusel kaitseabinõudele allutatud kogu tuumamaterjali asukohta, identsust, kogust ja koostist; ning (c) kontrollida informatsiooni tuumamaterjali arvestusest väljajätmise, saatja/saaja lahknevuste ning dokumentaalinventuuri ebamäärasuste võimalike põhjuste kohta. Artikkel 72 Artiklis 76 esitatud menetluse kohaselt võib agentuur korraldada eriinspektsioone, et: (a) kontrollida eriaruannetes sisalduvat informatsiooni; või (b) kui agentuur arvab, et Eesti esitatud informatsioon, k.a selgitused ja tavainspektsioonide käigus saadud informatsioon, pole küllaldane, et agentuur täidaks käesoleva kokkuleppe kohaselt oma kohustusi. Inspektsiooni loetakse eriinspektsiooniks, kui ta on kas artiklites 77--81 ettenähtud tavainspektsioonile lisaks või kui sellega kaasneb juurdepääs informatsioonile või asukohtadele lisaks artiklis 75 täpsustatud juurdepääsule ad hoc ja tavainspektsioonidele või mõlemal juhul. Inspektsioonide ulatus Artikkel 73 Artiklites 70--72 täpsustatud otstarbeks võib agentuur: (a) uurida dokumente, mida peetakse artiklite 50--57 kohaselt; (b) korraldada käesoleva kokkuleppe alusel kaitseabinõudele allutatud kogu tuumamaterjali sõltumatuid mõõtmisi; (c) kontrollida instrumentide ja muu mõõte- ning kontrollseadmestiku toimet ja kalibreerimist; (d) rakendada ning kasutada järelvalve ja alalhoiu abinõusid; ning (e) kasutada muid objektiivseid meetodeid, mis on osutunud tehniliselt teostatavateks. Artikkel 74 Artikli 73 ulatuses võimaldatakse agentuuril: (a) jälgida, et proovid tähtsaimatest mõõtmispunktidest materjali bilansi arvestuseks oleksid võetud kooskõlas menetlusega, mille tulemuseks on representatiivsed proovid; jälgida proovide töötlust ja analüüsi ning omandada selliste proovide duplikaadid; (b) jälgida, et tuumamaterjali mõõtmised tähtsaimatest mõõtmispunktidest materjali bilansi arvestuseks oleksid representatiivsed ning jälgida, et kasutatavad instrumendid ja seadmestik oleks kalibreeritud; (c) vajaduse korral leppida Eestiga kokku, et: (i) tehakse lisamõõtmisi ja võetakse lisaproove agentuuri tarbeks; (ii) analüüsitakse agentuuri standardseid analüütilisi proove; (iii) kasutatakse kohaseid absoluutnorme instrumentide ja muu seadmestiku kalibreerimisel; ning (iv) korraldatakse muid kalibreerimisi; (d) leppida kokku oma seadmestiku kasutamises sõltumatuks mõõtmiseks ja järelevalveks ning korraldada sellise varustuse paigaldamine juhul, kui nii on kokku lepitud ja lisalepetes täpsustatud; (e) kohaldada alalhoiu korral oma pitsereid ja muid identifitseerivaid ning võltsimisvastaseid vahendeid juhul, kui nii on kokku lepitud ja lisalepetes täpsustatud; ning (f) leppida Eestiga kokku agentuuri tarbeks võetud proovide saatmise suhtes. Juurdepääs inspektsioonide korraldamiseks Artikkel 75 (a) Artikli 70 lõigetes a ja b täpsustatud otstarbeks ning kuni ajani, mil strateegilised punktid on lisalepetes täpsustatud, omavad agentuuri inspektorid juurdepääsu igale asukohale, kus algaruanne või sellega seoses korraldatud iga inspektsioon osutab tuumamaterjali olemasolule; (b) Artikli 70 lõikes c täpsustatud otstarbeks omavad inspektorid juurdepääsu igale asukohale, millest agentuurile on teatatud artiklite 91 lõike d punkti iii või 94 lõike d punkti iii kohaselt; (c) Artikis 71 täpsustatud otstarbeks omavad inspektorid juurdepääsu vaid lisalepetes täpsustatud strateegilistele punktidele ja artiklite 50--57 kohaselt peetud dokumentidele; ning (d) Juhul kui Eesti järeldab, et iga tavatu olukord nõuab agentuuri juurdepääsu suhtes piirangute laiendamist, siis lepivad Eesti ja agentuur viivitamatult kokku, et võimaldada agentuuril nende piirangute raames oma kaitsekohustusi täita. Peadirektor teatab juhatusele igast sellisest kokkuleppest. Artikkel 76 Oludes, mis võivad vajada eriinspektsioone artiklis 72 täpsustatud otstarbeks, konsulteerivad Eesti ja agentuur omavahel otsekohe. Selliste konsultatsioonide tulemusena võib agentuur: (a) korraldada inspektsioone artiklites 77--81 ettenähtud tavainspektsioonidele lisaks; ja (b) kokkuleppel Eestiga saavutada juurdepääs informatsioonile või asukohtadele lisaks artiklis 75 täpsustatutele. Iga kokkuleppimatus lisajuurdepääsu vajaduse osas lahendatakse artiklite 21 ja 22 kohaselt; juhul, kui Eesti tegevus on oluline ja hädavajalik, siis kohaldatakse artiklit 18. Tavainspektsioonide sagedus ja põhjalikkus Artikkel 77 Optimaalset ajastamist kohaldades hoiab agentuur käesolevas kokkuleppes esitatud kaitsemenetluse efektiivse rakendamise kohaselt tavainspektsioonide arvu, põhjalikkuse ja kestuse minimaalse ning kasutab temale kättesaadavaid inspektsiooniressursse optimaalselt ja säästlikult. Artikkel 78 Agentuur võib korraldada aastas ühe tavainspektsiooni tuumaobjektidesse ja väljaspool neid olevaisse materjali bilansiarvestuspiirkondadesse, kus tuumamaterjali sisaldus või aastane käive (ükskõik kumb on suurem) ei ületa viit efektiivkilogrammi. Artikkel 79 Tuumaobjektidesse, kus tuumamaterjali sisaldus või aastane käive ületab viit efektiivkilogrammi, korraldatavate tavainspektsioonide arv, põhjalikkus, kestus, ajastamine ja vorm määratakse kindlaks võttes aluseks, et maksimaalsel või piiratud juhul pole inspektsioonireþiim põhjalikum, kui on vajalik ja piisav tuumamaterjali liikumise ja inventuuriarvestuse kohta teabe pidevuse säilitamiseks. Sellistesse tuumaobjektidesse maksimaalsel juhul korraldatav tavainspektsioon on kindlaks määratud alljärgnevalt: (a) tuumareaktorite ja pitseeritud laoruumide jaoks määratakse aastas maksimaalne tavainspektsioonide koguarv, võimaldades igas sellises tuumaobjektis inspektsiooni kestusega kuuendik inimaastat; (b) tuumaobjektide jaoks, mis ei ole tuumareaktorid ega pitseeritud laoruumid, kus on üle 5% rikastusastmega plutoonium või uraan, määratakse aastas maksimaalne tavainspektsioonide koguarv, võimaldades igas sellises tuumaobjektis inspektsiooni kestusega aastas 30 x E inimpäeva, kus E on tuumamaterjali inventuuriarvestus või aastane käive, ükskõik kumb on suurem, väljendatuna efektiivkilogrammides. Iga sellise tuumaobjekti inspektsiooni kohta kehtestatud maksimum ei ole siiski vähem kui 1,5 inimaastat; ja (c) tuumaobjektide jaoks, mis ei kuulu lõigete a ega b alla, määratakse aastas maksimaalne tavainspektsioonide koguarv, võimaldades igas sellises tuumaobjektis inspektsiooni kestusega aastas kolmandik inimaastat pluss 0,4 x E inimpäeva, kus E on tuumamaterjali inventuuriarvestus või aastane käive, ükskõik kumb on suurem, väljendatuna efektiivkilogrammides. Eesti ja agentuur võivad käesolevas artiklis täpsustatud inspektsioonide maksimaalse summa muutmises kokku leppida, kui juhatus kinnitab, et selline parandus on mõistlik. Artikkel 80 Artiklite 70--79 kohaselt igas tuumaobjektis tavainspektsioonide tegeliku arvu, põhjalikkuse, kestuse, ajastamise ja vormi määramise kriteeriumid sisaldavad: (a) tuumamaterjali kuju, eriti kas tuumamaterjal on tüki kujul või sisaldub mõnedes üksikosades; tema keemiline koostis ning uraani korral, kas ta on madala või kõrge rikastusastmega; ning tema juurdepääsetavus; (b) Eesti arvestus- ja kontrollsüsteemi efektiivsus, k.a ulatus, milles tuumaobjektide operaatorid on Eesti arvestus- ja kontrollsüsteemist funktsionaalselt sõltumatud; ulatus, milles Eesti on rakendanud artiklis 31 täpsustatud abinõusid; agentuurile üle antud aruannete viivitamatus; nende kooskõlalisus agentuuri sõltumatu kontrollimisega; ning arvelevõtmata tuumamaterjali kogus ja selle õigsus, kontrollitud agentuuri poolt; (c) Eesti tuumakütuse tsükli iseloomustus, eriti kaitseabinõudele allutatud tuumamaterjali sisaldavate tuumaobjektide arv ja tüübid, selliste tuumaobjektide tunnusjooned kaitse osas, eriti alalhoiu aste; ulatus, milles selliste tuumaobjektide projekt kergendab tuumamaterjali liikumise ja inventuuriarvestuse kontrolli; ning ulatus, milles informatsiooni erinevatest materjali bilansiarvestuspiirkondadest saab korrelatsiooni viia; (d) rahvusvaheline vastastikune sõltuvus, eriti ulatus, milles tuumamaterjali saadakse teistest riikidest või saadetakse nendesse kasutamiseks või töötlemiseks; iga sellega seotud agentuuri kontrolltegevus; ja ulatus, milles Eesti tuumaalane tegevus on vastastikuses seoses teiste riikide tuumaalase tegevusega; ning (e) kaitseabinõudealane tehniline areng, k.a statistiliste meetodite ja pistproovide kasutamine tuumamaterjali liikumise hindamisel. Artikkel 81 Kui Eesti arvab, et inspekteerimine on korraldatud liigse keskustusega teatud tuumaobjektidele, siis Eesti ja agentuur konsulteerivad omavahel. Teade inspektsiooni kohta Artikkel 82 Agentuur informeerib Eestit enne inspektorite saabumist tuumaobjektidele või väljaspool neid olevaisse materjali bilansiarvestuspiirkondadesse alljärgnevalt: (a) artikli 70 lõike c kohastest ad hoc inspektsioonidest vähemalt 24 tundi ette; artikli 70 lõigete a ja b kohastest inspektsioonidest ja artiklis 47 ettenähtud tegevusest vähemalt üks nädal ette; (b) artikli 72 kohastest eriinspektsioonidest esimesel võimalusel pärast seda, kui Eesti ja agentuur on artikli 76 kohaselt omavahel konsulteerinud, jõudes arusaamisele, et teadaanne saabumise kohta moodustab reeglipäraselt konsultatsioonide osa; ja (c) vähemalt 24 tundi ette artikli 71 kohastest tavainspektsioonidest tuumaobjektidesse, millele on viidatud artikli 79 lõikes b, ja pitseeritud laoruumidesse, kus on üle 5% rikastusastmega plutoonium või uraan, ning kõigil muudel juhtudel üks nädal ette. Selline teade inspektsiooni kohta sisaldab inspektorite nimed ning näitab inspekteeritavad tuumaobjektid ja väljaspool neid olevad materjali bilansiarvestuspiirkonnad ning perioodid, mille kestel neid inspekteeritakse. Juhul, kui inspektorid saabuvad väljastpoolt Eestit, siis teatab agentuur samuti eelnevalt nende Eestisse saabumise kohast ja ajast. Artikkel 83 Vaatamata artikli 82 sätetest võib agentuur lisameetmena artikli 79 kohaselt korraldada osa tavainspektsioonidest pisteliselt ilma eelneva teadaandeta. Teostades etteteatamata inspektsioone arvestab agentuur artikli 63 lõike b kohaselt täielikult iga Eesti tegevusprogrammi. Lisaks, kui on võimalik ja võttes aluseks tegevusprogrammi, teatab agentuur Eestile perioodiliselt oma etteteatatud ja etteteatamata inspektsioonide üldprogrammist, täpsustades üldperioode, mille kestel inspektsioone ette nähakse. Korraldades etteteatamata inspektsiooni, teeb agentuur kõik võimaliku, et minimeerida mis tahes Eesti ja tuumaobjekti operaatorite praktilisi raskusi, arvestades artiklite 43 ja 88 asjakohaseid sätteid. Sarnaselt teeb Eesti kõik võimaliku, et kergendada inspektorite tööd. Inspektorite määramine Artikkel 84 Inspektorite määramisel kohaldatakse alljärgnevat menetlust: (a) peadirektor teatab Eestile kirjalikult iga Eestisse inspektoriks määramiseks esitatava agentuuri ametniku nime, kvalifikatsiooni, kodakondsuse, ametiastme ja muud sellised lähemad üksikasjad, mis võivad olla olulised; (b) Eesti teatab peadirektorile kolmekümne päeva jooksul arvates sellise ettepaneku saamisest, kas ta võtab ettepaneku vastu; (c) peadirektor võib iga Eesti aktsepteeritud ametniku määrata Eestisse inspektoriks ning informeerib sellisest määramisest Eestit; ning (d) peadirektor, tühistades vastuseks Eesti taotlusele või omal initsiatiivil ametniku Eestisse inspektoriks määramise, informeerib sellest Eestit viivitamatult. Inspektorite suhtes, kes on vajalikud artiklis 47 ettenähtud tegevuseks ning et korraldada artikli 70 lõigete a ja b kohaselt ad hoc inspektsioone, viiakse määramise menetlus võimaluse korral lõpule kolmekümne päeva jooksul pärast käesoleva kokkuleppe jõustumist. Kui selline määramine osutub selle aja jooksul võimatuks, siis määratakse inspektorid selleks otstarbeks ajutiselt. Artikkel 85 Eesti annab igale Eestisse määratud inspektorile vajalikud viisad või pikendab neid esimesel võimalusel kui vaja. Inspektorite töömeetod ja inspekteerimised Artikkel 86 Täites artiklite 47 ja 70--74 kohaselt oma ülesandeid, korraldavad inspektorid oma tegevust viisil, mis hoiab ära takistamast või edasilükkamast tuumaobjektide ehitust, tö��le rakendamist või käitamist ning mõjutamast nende ohutust. Inspektorid ise ei käita tuumaobjekti ega anna tuumaobjekti personalile juhiseid käitamise korraldamiseks. Kui inspektorid arvavad, et artiklite 73 ja 74 kohaselt peaks operaator korraldama tuumaobjektis teatuid toimingud, siis nad teevad selleks taotluse. Artikkel 87 Kui inspektorid vajavad Eestis kättesaadavaid teenuseid, k.a seadmestiku kasutamine seoses inspektsioonide läbiviimisega, siis aitab Eesti selliste teenuste hankimisel ja sellise seadmestiku kasutamisel. Artikkel 88 Eestil on õigus määrata oma esindajad saatma inspektoreid nende inspektsioonide jooksul, eeldusel, et sellega ei aeglustata ega takistata inspektoreid muul viisil oma ülesannete täitmisel. AMETLIKUD TEADAANDED AGENTUURI KONTROLLTEGEVUSE KOHTA Artikkel 89 Agentuur informeerib Eestit: (a) inspektsioonide tulemustest lisalepetes täpsustatud vaheaegadega; ja (b) Eestis kontrolltegevuse alusel tehtud järeldustest, eriti iga materjali bilansiarvestuspiirkonna kohta käivate ametlike teadaannete abil, mis tehakse esimesel võimalusel pärast agentuuri füüsilise inventuuri tegemist ja kontrollimist ning materjali bilansi väljaarvestamist. RAHUSVAHELISED VEOD Artikkel 90. Üldsätted Tuumamaterjal, mis käesoleva kokkuleppe alusel on või peab olema kaitseabinõudele allutatud ning mida rahvusvaheliselt veetakse, käsitletakse käesoleva kokkuleppe otstarbe kohaselt Eesti vastutusel olevaks: (a) Eestisse importimisel hetkest, mil eksportiva riigi selline vastutus lakkab ja mitte hiljem, kui hetkest, mil materjal jõuab oma sihtkohta; ja (b) Eestist eksportimisel hetkeni, mil vastuvõttev riik võtab sellise vastutuse endale ja mitte hiljem, kui hetkest, mil tuumamaterjal jõuab oma sihtkohta. Hetk, mil vastutus edastatakse, määratakse kindlaks kooskõlas asjaosaliste riikide kohaste erikokkulepetega. Eestit ega ühtegi teist riiki ei peeta tuumamaterjali eest selliselt vastutavaks ainult sellel põhjusel, et tuumamaterjal on transiidil tema territooriumil või üle selle, või et seda transporditakse tema lipu all sõitval laeval või tema lennukis. Väljavedu Eestist Artikkel 91 (a) Eesti teatab agentuurile igast kavatsetavast käesoleva kokkuleppe alusel kaitseabinõudele allutatud tuumamaterjali väljaveost Eestist, kui kaubakogus ületab ühe efektiivkilogrammi, või kui kolme kuu jooksul saadetakse mitu eraldi kaubakogust samasse riiki, igaüks väiksem kui üks efektiivkilogramm, aga mille kogusumma ületab ühe efektiivkilogrammi. (b) Selline teade edastatakse agentuurile pärast veo osas lepinguliste erikokkulepete sõlmimist ja tavaliselt vähemalt kaks nädalat enne tuumamaterjali veoks ettevalmistamist. (c) Eesti ja agentuur võivad kokku leppida eelteatamise erineva menetluse suhtes. (d) Teates täpsustatakse: (i) veetava tuumamaterjali identifikatsioon ning võimaluse korral eeldatav kogus ja koostis, samuti materjali bilansiarvestuspiirkond, kust materjal pärineb; (ii) riik, kus on tuumamaterjali sihtkoht; (iii) kuupäevad ja asukohad, millal ja kus tuumamaterjali veoks ette valmistatakse; (iv) tuumamaterjali lähetamise ja saabumise ligikaudsed kuupäevad; ning (v) millises veo punktis võtab vastuvõttev riik käesoleva kokkuleppe otstarbeks tuumamaterjali eest vastutuse ja arvatav kuupäev, mil sellesse punkti jõutakse. Artikkel 92 Artiklis 91 viidatud teade võimaldab agentuuril vajaduse korral korraldada ad hoc inspektsiooni, et määrata kindlaks ja võimaluse korral kontrollida enne tuumamaterjali Eestist väljavedamist selle kogust ja koostist ning agentuuri soovi või Eesti taotluse korral veoks ette valmistatud tuumamaterjal pitseerida. Agentuuri sellise teate kohaselt mis tahes tehtud või kavatsetud tegevus ei lükka tuumamaterjali väljavedu mingil viisil edasi. Artikkel 93 Juhul, kui tuumamaterjal ei ole allutatud vastuvõtvas riigis agentuuri kaitseabinõudele, siis korraldab Eesti, et kolme kuu jooksul hetkest, mil vastuvõttev riik võtab Eestilt üle vastutuse tuumaaine eest, saab agentuur vastuvõtvalt riigilt kinnituse veo toimumise kohta. Sissevedu Eestisse Artikkel 94 (a) Eesti teatab agentuurile igast oodatavast käesoleva kokkuleppe alusel kaitseabinõudele allutatatud tuumamaterjali sisseveost Eestisse, kui kaubakogus ületab ühe efektiivkilogrammi, või kui kolme kuu jooksul saadakse mitu eraldi kaubakogust samast riigist, igaüks väiksem kui üks efektiivkilogramm, aga mille kogusumma ületab ühe efektiivkilogrammi. (b) Agentuurile teatatakse tuumamaterjali eeldatavast saabumisest esimesel võimalusel ja igal juhul mitte hiljem kui kuupäeval, mil Eesti võtab endale vastutuse tuumamaterjali eest. (c) Eesti ja agentuur võivad kokku leppida eelteatamise erineva menetluse suhtes. (d) Teates täpsustatakse: (i) tuumamaterjali identifikatsioon ning võimaluse korral oodatav kogus ja koostis; (ii) millises veo punktis võtab Eesti käesoleva kokkuleppe otstarbeks tuumamaterjali eest vastutuse ja arvatav kuupäev, mil sellesse punkti jõutakse; ning (iii) saabumise oodatav kuupäev, tuumamaterjali kavatsetav lahtipakkimise asukoht ja kuupäev. Artikkel 95 Artiklis 94 viidatud teade võimaldab agentuuril vajaduse korral korraldada ad hoc inspektsiooni, et määrata kindlaks ja võimaluse korral kontrollida tuumamaterjali kogust ja koostist ajal, kui kaubasaadetis on lahti pakitud. Agentuuri sellise teate kohaselt mis tahes tehtud või kavatsetud tegevus ei lükka lahtipakkimist edasi. Artikkel 96. Eriaruanded Eesti esitab artiklis 67 ette nähtud eriaruande, kui mingi tavatu juhtum või olukord paneb teda uskuma, et on tekkinud või võinud tekkida tuumamaterjali kadu, k.a olulise viivituse esinemine rahvusvahelise veo käigus. MÄÄRATLUSED Artikkel 97 Käesolevas kokkuleppes: A. täpsustus tähendab sissekannet arvestusdokumenti või aruandesse, mis näitab saatja/saaja lahknevust või arvelevõtmata tuumamaterjali. B. aastane käive tähendab artiklite 78 ja 79 otstarbeks tuumamaterjali kogust, mida veetakse aastati nominaalvõimsusel töötavast tuumaobjektist välja. C. partii tähendab tuumamaterjali hulka, mida tähtsaimates mõõtmispunktides arvestuse otstarbeks käsitsetakse arvestusühikuna ning mille koostis ja kogus on määratletud täpsete tehniliste andmete või mõõtmiste üksiku kogumikuga. Tuumamaterjal võib olla tüki kujul või sisalduda mõnedes üksikosades. D. partii andmed tähendavad tuumamaterjali kõigi elementide kogukaalu ning plutooniumi ja uraani puhul isotoopkoostist. Arvestusühikud on alljärgnevad: (a) alalhoitud plutoonium grammilistes kogustes; (b) uraani kogusumma grammilistes kogustes ja alalhoitud uraan-235 pluss uraan-233 grammilistes kogustes uraani jaoks, mis on rikastatud nende isotoopidega; ja (c) alalhoitud toorium, looduslik uraan või vaesustatud uraan kilogrammilistes kogustes. Aruandluse otstarbeks liidetakse partii üksikosade kaalud enne lähima mõõteühikuni ümardamist. E. materjali bilansiarvestuspiirkonna dokumentaalinventuur tähendab selle materjali bilansiarvestuspiirkonna kõige uuema füüsilise inventuuri ning pärast selle tegemist toimunud kõikide inventarinimestiku muudatuste algebralist summat. F. parandus tähendab sissekannet arvestusdokumenti või aruandesse, et õiendada tuvastatud viga või kajastada dokumenti või aruandesse eelnevalt sisse kantud koguse parandatud mõõtmist. Iga parandus peab kindlaks määrama sissekande, mille juurde ta kuulub. G. efektiivkilogramm tähendab eriarvestusühikut, mida kasutatakse tuumamaterjali kaitsmisel. Kogus efektiivkilogrammides saadakse: (a) plutooniumi puhul selle kaaluna kilogrammilistes kogustes; (b) uraani puhul, mille rikastusaste on 0.01 (1%) ja üle selle, korrutades uraani kaalu kilogrammides selle rikastusastme ruuduga; (c) uraani puhul, mille rikastusaste on alla 0.01 (1%) ja üle 0.005 (0.5%), korrutades uraani kaalu kilogrammides 0.0001-ga; ning (d) vaesustatud uraani puhul, mille rikastusaste on 0.005 (0.5%) või alla selle ning tooriumi puhul korrutades kaalu kilogrammides 0.00005-ga. H. rikastusaste tähendab isotoopide uraan-233 ja uraan-235 ühiskaalu suhet vaadeldava uraani kogukaalusse. I. tuumaobjekt tähendab: (a) tuumareaktorit, kriitilist tuumaobjekti, ümberseadistamistehast, tootmistehast, ümbertöötlemisettevõtet või isotoopide eraldamise tehast või eraldi laoruumi; või (b) iga asukohta, kus harilikult kasutatakse tuumamaterjali ühest efektiivkilogrammist suuremal hulgal. J. inventarinimestiku muudatus tähendab materjali bilansiarvestuspiirkonnas tuumamaterjali koguse kasvu või kahanemist, väljendatuna partiides; selline muudatus seisneb ühes alljärgnevas: (a) kasv: (i) import; (ii) sisetulud: tulud teistest materjali bilansiarvestuspiirkondadest, tulud mittekaitstud (sõjaotstarbelisest) tegevusest või tulud kaitseabinõude alghetkel; (iii) tuumamaterjali tootmine: spetsiaalse lõhustuva materjali tootmine tuumareaktoris; ja (iv) vabastusest v��ljaarvamine: eelnevalt kaitseabinõudest vabastatud tuumamaterjali suhtes nende taasrakendamine tuumamaterjali kasutuse või koguse tõttu. (b) kahanemine: (i) eksport; (ii) siseveod: kaubasaadetised teistesse materjali bilansiarvestuspiirkondadesse või kaubasaadetised mittekaitstud (sõjaotstarbelisse) tegevuse jaoks; (iii) tuumamaterjali kadu: kadu seoses tuumamaterjali muundumisega teiseks elemendiks (teisteks elementideks) või isotoobiks (isotoopideks) tuumareaktsiooni tagajärjel; (iv) mõõdetud väljapraakimine: tuumamaterjal, mille kogus on mõõdetud või arvutatud mõõtmete põhjal ning kõrvaldatud sellisel viisil, et see ei ole kohane edasiseks tuumaalaseks kasutuseks; (v) säilitatavad jäätmed: tuumaaine, mis on tekkinud töötlemise või tööavarii tagajärjel ning mida peetakse sellel korral taastamatuks, aga mis säilitatakse; (vi) vabastus: tuumaaine vabastus kaitseabinõudest tema kasutamise või koguse tõttu; ning (vii) muu kadu: näiteks juhuslik kadu (s.o tuumamaterjali taastamatu ja tahtmatu kadu tööavarii tulemusena) või vargus. K. tähtsaim mõõtmispunkt tähendab asukohta, kus tuumamaterjal esineb sellisel kujul, mis võimaldab selle mõõtmist materjali liikumise määramiseks või inventuuriarvestuseks. Järelikult hõlmavad tähtsaimad mõõtmispunktid materjali bilansiarvestuspiirkondades sisenevat ja väljuvat materjali hulka (k.a mõõdetud kõrvaldamised) ning laoruume, aga ei ole nendega piiratud. L. inspektsiooni inimaasta tähendab artikli 79 otstarbeks inspektsiooni 300 inimpäeva, kus inimpäev on päev, mille jooksul üks inspektor omab juurdepääsu tuumaobjektile igal ajal kogusummas mitte rohkemaks kui kaheksaks tunniks. M. materjali bilansiarvestuspiirkond tähendab piirkonda tuumaobjekti sees või väljaspool seda, kus (a) saab kindlaks määrata iga materjali bilansiarvestuspiirkonda sisse või sealt välja veetava tuumamaterjali koguse; ning (b) saab vajadusel erimenetluste kohaselt kindlaks määrata igas materjali bilansiarvestuspiirkonnas tuumamaterjali füüsilise inventuuri, et saaks kehtestada tuumamaterjali bilansi agentuuri kaitseabinõude otstarbeks. N. arvelevõtmata tuumamaterjal tähendab dokumentaal- ja füüsilise inventuuri lahknevust. O. tuumamaterjal tähendab põhikirja XX artikli kohaselt iga lähtematerjali või iga spetsiaalset lõhustuvat materjali. Terminit «lähtematerjal» ei tõlgendata maagi ega maagijäägina. Põhikirja XX artikli alusel pärast käesoleva kokkuleppe jõustumist kehtib juhatuse iga otsus, mis täiendab lähtematerjalide või spetsiaalsete lõhustuvate materjalide nimistut, käesoleva kokkuleppe alusel ainult Eesti heakskiidu korral. P. füüsiline inventuur tähendab materjali bilansiarvestuspiirkonnas antud ajal oleva tuumamaterjali kõigi mõõdetud või tuletatud partiikoguste arvutuste summat, mis on saadud erimenetluse kohaselt. Q. saatja/saaja lahknevus tähendab saatja materjali bilansiarvestuspiirkonnas väidetava ja saaja materjali bilansiarvestuspiirkonnas mõõdetud tuumamaterjali koguse lahknevust partiis. R. lähtematerjali andmed tähendavad mõõtmise või kalibreerimise käigus registreeritud või empiiriliste seoste tuletamiseks kasutatud andmeid, mis määravad kindlaks tuumamaterjali ja annavad partii andmed. Lähtematerjali andmed võivad sisaldada näiteks ühendite kaalu, ümberseadistamistegurid, mis määravad kindlaks elemendi kaalu, erikaalu, elemendi kontsentratsiooni, isotoopsuhte, mahu ja manomeetri näitude seose ning toodetud plutooniumi ja toodetud energia seose. S. strateegiline punkt tähendab tehnilise informatsiooni läbivaatamise käigus välja valitud asukohta, kus tavatingimustel ja ühendatuna informatsiooniga kõikidest strateegilistest punktidest korraga, saadakse vajalik ja piisav informatsioon kaitseabinõude rakendamiseks ning kontrollitakse seda; strateegiline punkt võib hõlmata iga asukohta, kus tehakse materjali bilansiarvestusega seotud tähtsaimad mõõtmisi, ning kus rakendatakse alalhoiu ja järelvalve abinõusid. Koostatud kahes originaalis eesti ja inglise keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamislahknevuse korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst. Eesti Vabariiginimel Arvo NIITENBERG Eesti Vabariigi Alaline Esindaja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri juures Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri nimel Hans BLIX Peadirektor Tallinn, 24. november 1997 Viin, 18. november 1997 Õiend Akti metaandmetes parandatud väljaandja: Vabariigi Valitsus.