Eestimaa Rahvaliit — Eestimaa Rahvaliit MTÜ 2003. a majandusaasta aruanne — RTL, 2004, 105, 0

Aruanne avaldatakse vastavalt «Erakonnaseaduse» § 122 lõikele 2. EESTIMAA RAHVALIIT MTÜ LÜHIISELOOMUSTUS JA KONTAKTANDMED Eestimaa Rahvaliidu põhikirjaliseks eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste ja rahvuslike huvide väljendamine, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, demokraatliku õigusriigi ülesehitamine alalhoidliku ellusuhtumise, sotsiaalse, majandusliku ja ökoloogilise tasakaalu saavutamise kaudu. Eestimaa Rahvaliidu tegevuse aluseks on programm. Juriidiline aadress: Pärnu mnt 30–6 10141 Tallinn Eesti Vabariik Äriregistri nr: 80040344 Telefon: 644 8578 Faks: 648 5053 e-post: erl@erl.ee Audiitor: Ille Randjärv EESTIMAA RAHVALIIDU 2003. A TEGEVUSARUANNE Eestimaa Rahvaliit on jätkanud 2003. a oma põhikirjaliste eesmärkide elluviimist. Erakonna missiooniks on eestluse elujõu hoidmine; eesmärkideks saavutada Eesti ühtlane areng nii regionaalselt kui demograafiliselt, arendada õiglusele ja eetikale rajanevat ühiskonda, oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste ja rahvuslike huvide väljendamine, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Eestimaa Rahvaliidu poliitilise tegevuse aluseks on programm. Erakond läbis 2003. a Riigikogu valimised edukalt, saades Riigikogus 13 kohta ning valitsuses 4 ministrikohta. Rahvaliidu liikmete arv oli seisuga 01.01.2003. a 7571 liiget, seisuga 31.12.2003. a 8460 liiget. Aruandeperioodil tuli juurde 889 liiget. Rahvaliit on korraldanud Riigikogu liikmete, ministrite, KOV juhtide kohtumisi valijatega, erinevaid üritusi, seminare ja teabepäevi nii erakonna struktuuriüksuste juhtidele, KOV juhtidele, naisühenduse, noorteühenduse ja eakate ühenduse liikmetele. Aruandeperioodil oli erakonnas 10 palgalist töötajat töötasuga 885 756 krooni. Erakonna esindajad nii kohaliku, täitev- kui seadusandliku võimu juures on andnud suure panuse Eesti riigi senisest ühtlasema arengu tagamiseks. 2004. aastal jätkab Rahvaliit oma missiooni elluviimist. Erakonna tulemuslikkust mõõdetakse valimistel, seetõttu on erakonna üks eesmärke saavutada hea tulemus 2004. a Euroopa Parlamendi valimistel. Rahvaliidu edukuse tagamiseks peab erakond veelgi tõhustama organisatsioonilist tööd ja suhtlemist valijatega. Tänu seni tehtud põhjalikule ja kaalutletud tegevusele on Rahvaliidul selleks hea stardiplatvorm. Erinevalt senistest aastatest laekub Rahvaliidu eelarvesse raha alates 2004. aastast ainult riigieelarvest ja eraisikutelt saadavatest annetustest, äriühingutelt erakonnad raha vastu võtta ei tohi. Rahvaliidu programmilist tegevust see ei mõjuta. 2002. a kohalike omavalitsuste volikogude ja 2003. a Riigikogu valimised tõestasid, et Rahvaliit kulutab teiste erakondadega võrreldes raha kõige efektiivsemalt. Juhatuse esimees Villu REILJAN RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Juhatuse kinnitus raamatupidamise aastaaruandele Juhatus kinnitab lehekülgedel 6 kuni 17 toodud Eestimaa Rahvaliit MTÜ 2003. a raamatupidamise aastaaruande koostamise õigsust ja täielikkust. Juhatus kinnitab, et: 1. raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea raamatupidamise tavaga; 2. raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid; 3. Eestimaa Rahvaliit MTÜ on jätkuvalt tegutsev. Villu Reiljan Juhatuse esimees Jaan Pöör Juhatuse liige Mai Treial Juhatuse liige Karel Rüütli Juhatuse liige Jüri Saar Juhatuse liige Merike Metstak Juhatuse liige Mario Sootna Juhatuse liige Elmar- Johannes Truu Juhatuse liige Lea Kiivit Juhatuse liige Theo Aasa Juhatuse liige Vladimir Maslov Juhatuse liige Arno Rossman Juhatuse liige Jaanus Männik Juhatuse liige Vello Tafenau Juhatuse liige Toomas Paur Juhatuse liige Bilanss (kroonides) Lisa nr 31.12.2003 31.12.2002 VARAD korrigeeritud Käibevara Raha ja pangakontod 2 2 285 178 180 607 Muud nõuded – valimiste kautsjon 3 462 500 Intressid 3 491 594 Tulevaste perioodide ettemakstud kulud 3 12 714 Käibevara kokku 2 298 383 643 701 Põhivara Materiaalne põhivara 5 159 999 159 999 Muu materiaalne põhivara 5 64 909 Põhivara akumuleeritud kulum 5 –134 664 –91 200 Põhivara kokku 90 244 68 799 VARAD KOKKU 2 388 627 712 500 KOHUSTUSED JA NETOVARA Lühiajalised kohustused Võlad tarnijatele 213 514 489 384 Maksuvõlad 4 108 852 67 144 Võlad töövõtjatele 6 116 144 76 814 Muud viitvõlad 6 6 561 Lühiajalised eraldised Tulevaste perioodide tulud 1 770 000 Lühiajalised kohustused kokku 2 208 510 633 342 KOHUSTUSED KOKKU 2 208 510 633 342 Netovara Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 79 158 Aruandeperioodi tulem 94 398 79 158 NETOVARA KOKKU 173 556 79 158 KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 2 388 627 712500 Tulude-kulude aruanne (kroonides) Lisa nr 2003 2002 Tulud korrigeeritud Annetused 7 7 457 319 4 058 134 Tulevaste perioodide tulud 1 770 000 Koonderakonnalt 463 323 Riigieelarvest saadud vahendid 2 524 752 1 881 238 Nõue Maapangast 143 506 Saadud laen 250 000 Saadud kautsjon 14 800 344 200 Intressid 1 491 594 Tulem eelmisest aastast 257 442 Tulud kokku 12 160 868 7 004 931 Kulud Riigikogu valimiskulud 5 577 736 Tööjõu kulud 1 1 182 484 777 829 Töötasu 6 885 756 582 643 Sotsiaalmaks 4 292 299 192 272 Töötuskindlustus 4 4 429 2 914 Põhivara amortisatsioon 5 43 464 30 400 Kantseleikulu 438 232 1 016 971 Telefon ja arvutikommunikatsioon 328 162 371 332 Rendipindade ülalpidamiskulud 563 549 450 577 Sõiduautode ülalpidamiskulud 520 741 951 317 Publikatsioon ja trükised 255 901 Reklaamikulud 262 127 2 859 256 Üritustega seotud kulud 606 609 Tasutud laen 250 000 Tasutud kautsjon 157 900 462 500 Veoteenused 109 565 Finantskulud 5 591 Tulevaste perioodide kulud 1 770 000 Tegevuskulud kokku 12 066 470 6 925 773 Tulem 94 398 79 158 Rahavoogude aruanne (kroonides) Lisa nr 2003 2002 Rahavood äritegevusest Puhastulem 94 398 79 158 Korrigeerimised: Põhivara kulum 5 43 464 30 400 Saadud kautsjon 462 500 Ettemakstud kulud –12 714 –318 831 Võlad tarnijatele –275 870 419 638 Võlad töövõtjatele 39 330 57 976 Maksuvõlad 41 708 32 172 Muud viitvõlad 6 561 –12 000 Tulevaste perioodide tulud 1 770 000 Kokku rahavood äritegevusest 2 074 979 178 955 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus –64 909 Saadud intressid 103 –594 Kokku rahavood investeerimistegevusest –64 806 –594 Kokku rahavood finantseerimistegevusest –257 422 Rahavood kokku 2 104 571 30 497 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 180 607 150 110 Raha ja raha ekvivalentide muutus 2 104 571 30 497 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 2 285 178 180 607 Netovara muutuste aruanne (kroonides) Jaotamata tulem Kokku ______________________________ Saldo seisuga 31.12.2002 102 306 102 306 Arvestuspõhimõtete muutmise mõju lisa 1 –23 148 ___________ –23 148 _________________ Korrigeeritud saldo seisuga 31.12.2002 79 158 79 158 Aruandeperioodi tulem 94 398 ___________ 94 398 _________________ Saldo seisuga 31.12.2003 94 398 94 398 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted Eestimaa Rahvaliit MTÜ 2003. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamise tavaga. Hea raamatupidamise tava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantud juhendid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes Eesti kroonides. Aruannetes arvestuspõhimõtete alusprintsiibid on järgmised: 1. Majandusüksuse printsiip Eestimaa Rahvaliit MTÜ arvestab oma vara, kohustused ja majandustehingud lahus tema kreeditoride, töötajate ja teiste isikute varast, kohutustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse sellest, et Eestimaa Rahvaliit MTÜ on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. 3. Arusaadavuse printsiip Raamatupidamise aruannetes esitatav informatsioon on esitatud ülevaatlikult ja üheselt mõistetavalt aruannete kasutajatele, kellel on aruannetest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised. 4. Olulisuse printsiip Raamatupidamise aruannetes kajastatakse kogu oluline informatsioon, mis mõjutab finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. 5. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip Raamatupidamisarvestuses ja aruannetes kasutatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme. Selline järjepidevus on vajalik finantsnäitajate objektiivseks võrdluseks läbi aastate. 6. Tulude ja kulude vastavuse printsiip Aruandeperioodi jooksul laekunud tuludest arvatakse maha samade tuludega seotud kulud. Kulutused, millele vastavad tulud tekivad järgmistel perioodidel, kajastatakse kuludena samadel perioodidel, kui nendega seonduvad tulud. 7. Objektiivsuse printsiip Avalikustatava informatsiooni valik ja esitusviis aruannetes on objektiivne ja neutraalne. Võrdset tähelepanu pööratakse nii positiivse kui negatiivse informatsiooni avaldamisele. 8. Konservatiivsuse printsiip Raamatupidamise aruanded on koostatud kaalutletult ja ettevaatlikult, et vältida varade ülehindamist või kohustuste alahindamist. 9. Avalikkuse printsiip Raamatupidamise aruannetes esitatud kogu informatsioon võimaldab saada õige ja õiglase ülevaate finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. 10. Sisu ülimuslikkuse printsiip Majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes lähtutakse nende sisust, mis ei ühti alati nende juriidilise vormiga. A. Arvestuspõhimõtete muudatused Seoses uute Raamatupidamise Toimkonna juhendite jõustumisega alates 1. jaanuarist 2003. a, muudeti alljärgnevaid arvestuspõhimõtteid: a. Finantsvarad kajastatakse bilansis õiglase väärtuse meetodil. b. Finantskohustusi (võlad tarnijatele, viitvõlad) kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. c. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Eelmise aruandeperioodi võrdlusandmed viiakse vastavusse uue arvestuspõhimõttega. Arvestuspõhimõtte muutuse mõju kajastatakse tagasiulatuvalt. Korrigeerimise tulemusena erinevad 2003. a aastaaruandes esitatud 2002. a võrdlusandmed 2002. a aastaaruandes esitatud andmetest. Lisa 1 B. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja nõudmiseni hoiuseid pankades. C. Muud nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. D. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10 000 krooni. [Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 krooni, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.] Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivara parendusväljaminekud, mis suurendavad põhivara tööjõudlust üle algselt arvatud taseme ja tõenäoliselt osalevad lisanduvate tulude tekkimisel tulevikus, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. Kulutused, mis tehakse eesmärgiga tagada ning säilitada varaobjektilt tulevikus saadavat tulu, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt lähtudes järgmistest eeldatavatest kasulikest eluigadest: Ehitised ja rajatised 20–30 aastat Tootmisseadmed 8–12 aastat Muud masinad ja seadmed 5–10 aastat Muu inventar ja IT seadmed 3–5 aastat Maad ei amortiseerita. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, on need komponendid võetud raamatupidamises arvele eraldi varadena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Laenukasutuse kulutused (näiteks intressid), mis on seotud materiaalse põhivara ehitusega, kapitaliseeritakse perioodi jooksul, mis on vajalik vara otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimiseks. Muid laenukasutuse kulutusi kajastatakse tekkeperioodil kuluna. E. Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle ettevõttele. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. F. Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressimäära meetodit. G. Riigieelarvest saadud vahendid ja annetused Saadud vahendid kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks finantseerimine on mõeldud. Finantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis, millal finantseerimine aset leidis. Finantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõte vastab finantseerimisega seotud tingimustele ja finantseerimine laekub. Finantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustusi kajastatakse aruandes eraldiste või potentsiaalsete kohustustena. Tulu saadud annetustest kajastatakse põhiliste annetajate rühmade kaupa. Lisa 1. Arvestuspõhimõtete muutuste mõju netovarale Mõju 2002. majandusaasta kasumile ____________________ Mõju jaotamata kasumile seisuga 31.12.2002 _______________________ Mõju jaotamata kasumile seisuga 01.01.2003 _______________________ Finantsvarade kajastamine õiglases väärtuses – tekkepõhiselt arvestatud intressidega seotud nõuded 594 594 594 Finantskohustuste kajastamine korrigeeritud soetusmaksumuses Maksuvõlad –34 846 –34 846 –34 846 Võlad töövõtjatele 11 104 11 104 11 104 ________________________________________________________ ____________ Arvestuspõhimõtete muutuse mõju kokku –23 148 –23 148 –23 148 Lisa 2. Raha ja pangakontod 31.12.2003 _______________________ 31.12.2002 _______________________ Sularaha kassas 25 323 8 763 Pangakontod 2 259 855 _______________________ 171 844 _______________________ Raha ja pangakontod kokku 2 285 178 180 607 Lisa 3. Viitlaekumised ja ettemaksed 31.12.2003 __________________ 31.12.2002 _______________________ Intressid 491 594 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded – valimistega seotud kautsjon 462 500 Tulevaste perioodide kulud, sh 12 714 Reklaam 2065 Tellitud perioodika 10 122 Sõiduauto kindlustus 527 _______________________ _______________________ Viitlaekumised ja ettemaksed kokku 13 205 463 094 Lisa 4. Maksud Maksuliik 31.12.2003 31.12.2002 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg ________________________________________________________________________________ Üksikisiku tulumaks 0 42 960 0 25 664 Sotsiaalmaks 0 60 505 0 38 610 Kohustuslik kogumispension 0 3 150 0 1 113 Töötuskindlustusmaks 0 2 237 0 1 757 ________________________________________________________________________________ Kokku 108 852 67 144 Lisa 5. Materiaalne põhivara Sõiduautod Muu materiaalne põhivara Kokku Saldo seisuga 31.12.2002 ________________________________________________________ Soetusmaksumus 159 999 159 999 Akumuleeritud kulum –91 200 –91 200 Jääkmaksumus 68 799 68 799 2003. a toimunud muutused Ostud perioodi jooksul 64 909 64 909 Amortisatsioonikulu –13 064 –13 064 Saldo seisuga 31.12.2003 Soetusmaksumus 159 999 64 909 224 908 Akumuleeritud kulum –121 600 –13 064 –134 664 Jääkmaksumus 38 399 51 845 90 244 Lisa 6. Kasutusrent Eestimaa Rahvaliit MTÜ on võtnud kasutusrendile 2 sõiduautot. 31.12.2003 _____________________ 31.12.2002 _______________________ Makstud kasutusrendimakseid perioodi jooksul 93 263 171 956 Järgmiste perioodide kasutusrendimaksed mittekatkestatavatest rendilepingutest: 156 371 249 634 sh kuni 1 aasta 93 263 93 263 1–5 aastat 63 108 156 371 Lisa 7. Viitvõlad 31.12.2003 ____________________ 31.12.2002 _______________________ Võlad töövõtjatele 116 144 76 814 Muud tekkepõhiselt arvestatud võlad 6 561 Viitvõlad kokku ____________________ 122 705 _______________________ 76 814 Lisa 8. Laekunud vahendid 2003 ____________________ 2002 _______________________ Annetused 9 227 319 4058 134 sh eraisikutelt 650 361 961 884 Tulevaste perioodide tulud 1 770 000 Koonderakonnalt 463 323 Riigieelarvest saadud vahendid 2 524 752 1 881 238 Nõue Maapangast 143 506 Saadud laen 250 000 Saadud kautsjon 14 800 344 200 Intressid 491 594 Lisa 9. Lühiajalised eraldised Rahalised laekumised 1 777 000 krooni erakonna tulevaste perioodide programmiliste tegevuste läbiviimiseks. Juhatuse allkirjad 2003. a majandusaasta aruandele Eestimaa Rahvaliit MTÜ juhatus on koostanud 2003. a majandusaasta aruande, mis on kinnitatud volikogu 29. juuni 2004. a otsusega. allkirjastamine (kuupäev) Villu Reiljan Juhatuse esimees 31.05.2004 Jaan Pöör Juhatuse liige 31.05.2004 Mai Treial Juhatuse liige 31.05.2004 Karel Rüütli Juhatuse liige 31.05.2004 Jüri Saar Juhatuse liige 31.05.2004 Merike Metstak Juhatuse liige 31.05.2004 Mario Sootna Juhatuse liige 31.05.2004 Elmar- Johannes Truu Juhatuse liige 31.05.2004 Lea Kiivit Juhatuse liige 31.05.2004 Theo Aasa Juhatuse liige 31.05.2004 Vladimir Maslov Juhatuse liige 31.05.2004 Arno Rossman Juhatuse liige 31.05.2004 Jaanus Männik Juhatuse liige 31.05.2004 Vello Tafenau Juhatuse liige 31.05.2004 Toomas Paur Juhatuse liige 31.05.2004 EESTIMAA RAHVALIIDU REVISJONIKOMISJONI AKT Tallinnas, 14. aprillil 2004. a Revisjoni tööst võtsid osa revisjonikomisjoni liikmed: Maie Tulp, Reet Voogla ja Mart Opmann. Revisjonikomisjoni liige Vello Tafenau taandas end revisjoni koosseisust seoses kuulumisega Eestimaa Rahvaliidu juhatusse. Revisjoni eesmärk oli kontrollida pisteliselt Eestimaa Rahvaliidu raamatupidamise algdokumente, aruandluse vastavust Eesti Vabariigi seadusandlusele. Komisjoni töö käigus vaadati pisteliselt 2003. a dokumente ja 2004. a I kvartali dokumente. Revisjoni käigus tuvastati: 1. On kehtestatud uued raamatupidamise sise-eeskirjad, mis vastavad tänastele kehtivatele nõuetele ja tavadele. 2. Tunduvalt on paranenud maakondade poolt esitatud aruannete kvaliteet ja korrektsus võrreldes eelneva revisjoniga. 3. Väljamakstud arvetele puuduvad osaliselt kinnitused ja omakäeliselt arvetele lisatud täpsustavad märkused kulutamise kohta. 4. Pärnu maakonna kassa dokumendid on puudulikult vormistatud (süstemaatiliselt puuduvad allkirjad ja kuupäevad). 5. Raamatupidamise bilanss kajastab varad summas 2 388 627 krooni ja kohustused summas 2 388 627 krooni, mis on tasakaalus. 6. 2003. a tulud kokku on 12 160 868 krooni, millest riigieelarvest laekunud vahendid on 2 524 752 krooni ehk 20,8%, annetuste summa on 9 227 319 krooni ehk 75,9%. Muudest laekumistest summas 408 797 ehk 3,4% olulisem on Maapanga nõude laekumine 143 506 krooni. Kulud kokku on 10 296 470 krooni. Kõige suurem kuluartikkel on Riigikogu valimiskampaania, mis moodustab kogu kuludest 56%. Ülejäänud raha on kulunud erakonna jooksvateks tegevuskuludeks. 7. Dokumentide vormistamisel ja raha käitlemisel komisjon lubamatuid kõrvalekaldeid ei tuvastanud. Komisjoni liikmed: Mart Opmann Revisjonikomisjoni esimees Maie Tulp Revisjonikomisjoni liige Reet Voogla Revisjonikomisjoni liige AUDIITORI JÄRELDUSOTSUS Eestimaa Rahvaliit MTÜ Oleme auditeerinud Eestimaa Rahvaliit MTÜ 31. detsembril 2003. a lõppenud majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruannet, mis on esitatud lehekülgedel 6 kuni 17. Raamatupidamise aastaaruande koostamine on MTÜ juhtkonna kohustus. Meie ülesanne on avaldada auditi tulemustele tuginedes oma sõltumatu ja objektiivne hinnang raamatupidamise aastaaruande kohta. Audiitorkontroll on läbi viidud vastavuses Eesti Vabariigi auditeerimiseeskirja nõuetega. Nimetatud eeskiri nõuab, et audit planeeritaks ja sooritataks viisil, mis võimaldaks piisava kindlustundega otsustada, ega raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi vigu ja ebatäpsusi. Auditi käigus oleme väljavõtteliselt kontrollinud tõendusmaterjale, millel põhinevad raamatupidamise aastaaruandes esitatud näitajad. Meie audit hõlmas ka raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtete ja juhtkonnapoolsete raamatupidamislike hinnangute kriitilist analüüsi nind seisukohavõttu raamatupidamise aastaaruande esitluslaadi suhtes tervikuna. Arvame, et läbiviidud audit annab piisava aluse arvamuse avaldamiseks raamatupidamise aastaaruande kohta. Oleme seisukohal, et ülalmainitud raamatupidamise aastaaruanne kajastab kooskõlas Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega olulises osas õigesti ja õiglaselt Eestimaa Rahvaliit MTÜ finantsseisundit seisuga 31. detsember 2003. a ning siis lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid. 31.05.2004 Ille Randjärv vannutatud audiitor