Erakond Res Publica — MTÜ Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica 2003. aasta majandusaasta aruande — RTL, 2004, 105, 0

MTÜ ÜHENDUS VABARIIGI EEST – RES PUBLICA 2003. A MAJANDUSAASTA ARUANNE Aruanne avaldatakse vastavalt «Erakonnaseaduse» § 122 lõikele 2. Äriregistri kood 80131035 Aadress Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn Telefon 610 9244 Faks 610 9243 Elektronpost respublica@respublica.ee Kodulehekülg www.respublica.ee Põhitegevusala Liikmeskonna poliitiline harimine Majandusaasta algus 1. jaanuar Majandusaasta lõpp 31. detsember Juhatuse liikmed Rein Taagepera Siim Kiisler Mart Helme Nikolai Golubev Hants Hint Lauri Lugna Arvi Altmäe Toomas Sildmäe Mart Tilk Tiit Matšulevitš Andres Jalak Marko Mihkelson Sven Sester Avo Üprus Vladimir Kruzman Eiki Berg Arne Tilk Kaido Pihlakas Hindrek-Peeter Meri Urmas Polli Urmas Hallika Ken-Marti Vaher Audiitor Helle Paeväli Lisatud dokumendid 1. Audiitori järeldusotsus TEGEVUSARUANNE 2003. aasta olulisemateks eesmärkideks erakonnale Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica (edaspidi Res Publica) oli edukas esinemine Riigikogu valimistel ja Euroopa Liidu rahvahääletusel, valitsusvastutuse kandmine, erakonna liikmeskonna kasv ja piirkondade arendamine ning toetuse kasvatamine. Kampaaniad Riigikogu valimiste eesmärgiks erakonnale oli võita 35 kohta, saavutada valmisolek valitsusvastutuse võtmiseks ning tagada erakonna jätkusuutlikkus. Loosungi all «Vali kord!» toimunud kampaanias kandideeris 125 erakonna liiget, toetajatena osales kampaanias hinnanguliselt u 90% liikmeskonnast. 2. märtsil toimunud valimistel kogus Res Publica 121 856 häält ehk 24,6% häältest, millega saadi valimistel teine tulemus ning 28 kohta Riigikogus. Res Publica saavutas parima tulemuse kolmes valimisringkonnas (Pärnumaa, Harju-Raplamaa ja Hiiu-Lääne-Saaremaa). Koalitsiooniläbirääkimiste tulemusena moodustus valitsusliit Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu vahel, kus Res Publicale kuuluvad peaministri ning haridus- ja teadusministri, justiitsministri, rahandusministri ja sotsiaalministri kohad. Samuti kuulub Res Publicale koalitsioonileppe kohaselt Riigikogu esimehe koht, kelleks valiti Ene Ergma. Euroopa Liiduga ühinemise rahvahääletuse eel tegi Res Publica erakondadest suurimat kampaaniat, kutsudes hääletama ühinemise poolt (kampaania loosung: «Elu läheb paremaks!»). 14. septembril toimunud rahvahääletusel hääletas ühinemise poolt 67% valimas käinutest. Erakonna toetus avaliku arvamuse küsitlustes püsis pärast Riigikogu valimisi enamasti 19% peal üksikute tõusude ja langustega, millega oldi toetuselt 1.–2. erakond Eestis. Viimaste aastate kõrgeim oli ka valitsuse toetusreiting. Liikmeskond ja üritused Erakonna liikmeskond suurenes aasta jooksul 715 inimese võrra, tõustes aasta lõpuks 4472-ni. Res Publica on liikmeskonna suuruselt kolmas erakond Eestis. Pärast Riigikogu valimisi viidi läbi esinduslik liikmeküsitlus, kus uuriti liikmete osalust kampaanias ning hinnanguid sellele, ootusi Res Publica poliitikale valitsuses, rahulolu erakonna juhtorganite, tegevuse, liikmete kaasatuse ja infolevikuga. Küsitlus näitas nooremate ja uute liikmete ning naiste vähemat kaasatust erakonna tegevusse; liikmete küllalt kõrget rahuolu erakonna juhtimise ja infolevikuga, samuti vajadust selgema ideoloogilise põhitelje järele. Suuremateks üle-erakonnalisteks üritusteks olid üldkogu 6. septembril Tartus ning suvepäevad 8.–10. augustini Võrumaal. Pärast Riigikogu valimisi toimusid piirkondades tuleviku-arutelud, mis tipnesid üle-erakonnalise seminariga Viljandis aprillis. 8. detsembril tähistati erakonna 2. sünnipäeva konverentsiga «Riik ja Res Publica» Tallinnas. Regulaarselt toimusid piirkondade üritused, nii poliitilised arutelud kui ka klubilised ja meelelahutuslikud ettevõtmised. Alates maikuust on regulaarselt toimunud Res Publica Riigikogu fraktsiooni avalikke kohtumisi valijatega («Kella viie tee»), aasta lõpus viidi läbi ka maakonnakeskuste ringreis «Kogu võim rahvale», kus tutvustati plaanitavaid muudatusi riigivalitsemises. Erakonna kogudest jätkasid tegevust noorteorganisatsioon Juventus ning Naiskogu. Aasta esimeses pooles loodi Saadikogu erakonna KOV volikogude liikmetele ning aasta lõpus Ettevõtjate Kogu. Klubidest loodi lisaks tegutsevatele majandus- ja väärikate klubidele veel segakoor ja jalgpalliklubi ning veel mitmeid kohalikke huviklubisid. Infokanalitena tegutsevad liikmete e-posti infolist; piirkondade, kogude ja valdkondade info- ja arutelulistid ning erakonna kodulehekülg ja liikmetele mõeldud Intranet; kõigile liikmetele saadetakse tasuta koju ajalehte «Võta Võim!», mis aasta lõpust on ilmunud kaks korda kuus. Erakonnal on 18 piirkonda: üks igas maakonnas ning lisaks Tallinnas, Tartus ja Narvas. Piirkonda juhivad kohalikul üldkogul valitud juhatused, igas piirkonnas töötab ka palgaline tegevjuht ja/või sekretär. Erakonna kontorid tegutsesid 2003. aastal Tallinnas, Tartus, Narvas, suleti kontor Jõhvis. Piirkondade peamisteks ülesanneteks olid KOV-poliitika juhtimine, liikmeskonna kasv ja laienemine ning liikmete tihedam kaasamine erakonna tegevusse. Juhtimine Erakonna kõrgeim võimuorgan on kõigist liikmetest koosnev üldkogu, mis kogunes 6. septembril Tartus. Üldkogul osalenud ligi tuhat liiget valisid erakonna esimeheks uuesti Juhan Partsi, samuti valiti teised juhtorganid. Esimest korda Eestis viis erakond läbi oma ministrite usaldushääletuse, mille kõik ministrid ka läbisid. Lisaks võttis üldkogu vastu Euroopa Liiduga ühinemist pooldava deklaratsiooni ning toetas ka Res Publica ühinemist Euroopa Rahvaparteiga. Üldkogude vahelisel ajal on erakonna kõrgeimaks võimuorganiks volikogu, mis koosneb piirkondadest valitud esindajatest, eestseisuse liikmetest ning iga Res Publica üleriigilise ühenduse esindajast. Volikogu kogunes 2003. aasta jooksul 11 korda, kinnitades muu hulgas erakonna ministrikandidaadid ning koalitsioonileppe. Volikogu juhtis aasta jooksul Urmas Reinsalu. Volikogude vahel on erakonna kõrgeimaks juhtorganiks eestseisus, kuhu kuuluvad erakonna üldkogul valitud esimees, 3 aseesimeest, 17 liiget, lisaks volikogu ja Riigikogu fraktsiooni esimees ja peasekretär. Erakonna kontori struktuur kujundati kevadel ümber nii, et see koosneb viiest üksusest: poliitika, kommunikatsiooni, liikmeteenuste, piirkondade ja haldusüksus. Kontori tööd juhib peasekretär, kelleks kuni oktoobrini oli Tõnis Kons, alates oktoobrist Ott Lumi. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Juhatuse deklaratsioon MTÜ Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica juhatus deklareerib oma vastutust raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab, et

raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga;

raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt MTÜ Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid;

kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani, on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud;

MTÜ Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica on jätkuvalt tegutsev. 20. juuni 2004. a. Juhatuse liige Ken-Marti VAHER Bilanss VARAD __________________________________________________________________________ Lisa 31.12.2003 31.12.2002 __________________________________________________________________________ Käibevara Raha ja pangakontod 1 254 075 118 171 Nõuded liikmete vastu 1 5 900 0 __________________________________________________________________________ Viitlaekumised Muud viitlaekumised 0 7 000 __________________________________________________________________________ Kokku viitlaekumised 0 7 000 __________________________________________________________________________ Ettemaksed Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 2 18 488 0 Tulevaste perioodide ettemakstud kulud 16 851 494 673 __________________________________________________________________________ Kokku ettemaksed 35 339 494 673 __________________________________________________________________________ Varud Ettemaksed tarnijatele 40 033 28 733 __________________________________________________________________________ Kokku varud 40 033 28 733 __________________________________________________________________________ Käibevara kokku 1 335 347 684 577 __________________________________________________________________________ Põhivara Materiaalne põhivara 3 Masinad ja seadmed 163 339 0 Muu materiaalne põhivara 38 663 0 Põhivara akumuleeritud kulum (miinus) –11 592 0 __________________________________________________________________________ Kokku materiaalne põhivara 190 410 0 __________________________________________________________________________ VARAD KOKKU 1 525 757 648 577 __________________________________________________________________________ KOHUSTUSED JA NETOVARA __________________________________________________________________________ KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused Võlakohustused Lühiajalised kapitalirendi kohusused 4 149 109 0 Tagatiseta võlakohustused 6 000 6 000 __________________________________________________________________________ Kokku võlakohustused 155 109 6 000 __________________________________________________________________________ Võlad tarnijatele 907 028 311 095 __________________________________________________________________________ Maksuvõlad 2 362 347 140 775 Viitvõlad Võlad töövõtjatele 364 246 114 439 Intressivõlad 0 6 748 Muud viitvõlad 33 131 12 628 __________________________________________________________________________ Kokku viitvõlad 397 377 133 815 __________________________________________________________________________ Lühiajalised kohustused kokku 1 821 861 591 685 __________________________________________________________________________ Pikaajalised kohustused Pikaajalised võlakohustused Laenud 5 7 496 196 0 __________________________________________________________________________ Pikaajalised kohustused kokku 7 496 196 0 __________________________________________________________________________ Kohustused kokku 9 318 057 591 685 __________________________________________________________________________ NETOVARA Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 56 892 86 101 Aruandeaasta tulem –7 849 192 –29 209 __________________________________________________________________________ Netovara kokku –7 792 300 56 892 __________________________________________________________________________ KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 1 525 757 648 577 __________________________________________________________________________ Tulude ja kulude aruanne Lisa 2003 2002 korrigeeritud __________________________________________________________________________ Tulud Liikmemaksud 688 306 131 780 Annetused ja toetused 20 246 390 7 535 766 __________________________________________________________________________ Tulu ettevõtlusest 30 197 6 220 __________________________________________________________________________ Tulud kokku 20 964 893 7 673 766 __________________________________________________________________________ Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 17 115 010 6 120 154 Mitmesugused tegevuskulud 2 096 064 811 070 Tööjõukulud 4 057 296 722 413 Palgakulu 3 038 733 541 132 Sotsiaalmaksud 1 018 563 181 281 Põhivara kulum ja väärtuse langus 3 11 592 0 Muud kulud 4 882 800 49 462 __________________________________________________________________________ Põhitegevuse tulem –7 197 869 –29 333 __________________________________________________________________________ Finantstulud ja -kulud Intressikulud –652 413 0 Muud finantstulud ja -kulud 1 090 124 __________________________________________________________________________ Kokku finantstulud ja -kulud –651 323 124 __________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ ARUANDEAASTA TULEM –7 849 192 –29 209 __________________________________________________________________________ Rahavoogude aruanne __________________________________________________________________________ Lisa 2003 2002 korrigeeritud __________________________________________________________________________ Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem –7 197 869 –29 333 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 3 11 592 0 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 449 134 –506 547 Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 1 230 176 536 474 __________________________________________________________________________ Kokku rahavood äritegevusest –5 506 967 594 __________________________________________________________________________ Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara ost 3 –202 002 0 Antud laenude tagasimaksed 0 116 430 Laekunud intressid 1 090 124 __________________________________________________________________________ Kokku rahavood investeerimistegevusest –200 912 116 554 __________________________________________________________________________ Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 10 000 000 0 Saadud laenude tagasimaksed –2 503 804 0 Makstud intressid –652 413 0 __________________________________________________________________________ Kokku rahavood finantseerimistegevusest 6 843 783 0 __________________________________________________________________________ RAHAVOOD KOKKU 1 135 904 117 148 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 118 171 1 023 Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 254 075 118 171 __________________________________________________________________________ Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 135 904 117 148 __________________________________________________________________________ Netovara muutuste aruanne Tulem _________________________________________________ Saldo 31. detsembril 2001 86101 2002. a tulem –29209 Saldo 31. detsembril 2002 56892 _________________________________________________ Saldo 31. detsembril 2002 56892 Aruandeperioodi tulem –7 849 192 _________________________________________________ Saldo 31. detsembril 2003 –7 792 300 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused MTÜ Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica 2003. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavad juhendid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides. Arvestuspõhimõtete muutus Seoses uue raamatupidamise seaduse ja uute Raamatupidamise Toimkonna juhendite jõustumisega alates 1. jaanuarist 2003 on muudetud bilansi ning tulude ja kulude aruande esitusviisi. Eelmise perioodi võrdlusandmete esitus on viidud vastavusse uue esitusviisiga. Raha ja raha ekvivalendid Raha ning raha ekvivalentidena kajastatakse raha kassas ja pangas. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid äritegevusest kaudsel meetodil. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse kaudsel meetodil. Liikmemaksunõuded ja laekumata toetused Liikmemaksunõudeid ning nõudeid laekumata annetuste ja toetuste osas hinnatakse bilansis nende laekumise tõenäosusest lähtuvalt. Raamatupidamise aastaaruandes kajastatakse ainult nõudeid, mis on aruande koostamise hetkeks laekunud või mille laekumine on kindel. Materiaalne põhivara Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum. Olulisuse printsiibist lähtudes kajastatakse põhivarana need varaobjektid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni ja mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel kuluks. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivaraobjektile eraldi, sõltuvalt selle eeldatavast kasulikust tööeast. Materiaalse põhivara grupp Amortisatsiooninorm Kasulik eluiga Seadmed 20% 5 aastat Muu inventar 20% 5 aastat Rendiarvestus Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina. Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas. Makstavad rendimaksed jagatakse finantskuluks ja kohustuse vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused seisuga 31. detsember 2003 on ümber hinnatud Eesti kroonidesse bilansipäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kasumiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna. Tulude arvestus Ühingu liikmetelt saadud liikmemakse kajastatakse tuluna perioodis, mille eest need on tasutud, kuid mitte enne, kui nende laekumine on praktiliselt kindel. Juhul kui tasu laekumine on ebakindel kuni laekumise hetkeni, kajastatakse tasu tuluna laekumise hetkel või hiljem (juhul, kui tegemist on ettemaksega järgmiste perioodide eest). Mittesihtotstarbelisi annetusi ja toetuseid kajastatakse tuluna hetkel, mil nende laekumine on praktiliselt kindel. Sihtotstarbelisi annetusi ja toetuseid kajastatakse sihtfinantseerimise arvestuse põhimõtetest lähtudes. Ettevõtlusest kui kõrvaltegevusest saadavaid tulusid ja kulusid kajastatakse kasumiaruandes netosummas. Intressitulu kajastatakse vara sisemist intressimäära kasutades, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Kui intressi laekumine on ebakindel, arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Lisa 2. Maksunõuded ja -kohustused __________________________________________________________________________ 31.12.2003 31.12.2002 Maksuliik Nõue Kohustus Nõue Kohustus __________________________________________________________________________ Ettevõtte tulumaks 18 488 0 0 8 731 Üksikisiku tulumaks 0 145 207 0 52 585 Sotsiaalmaks 0 200 146 0 74 441 Töötuskindlustusmakse 0 10 678 0 4 796 Kohustuslik kogumispension 0 6 316 0 222 __________________________________________________________________________ Kokku 18 488 362 347 0 140 775 __________________________________________________________________________ Lisa 3. Materiaalne põhivara Lisa Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Kokku Soetusmaksumus Soetusmaksumus seisuga 31.12.2002 0 0 0 Soetused 163 339 38 663 202 002 Soetusmaksumus seisuga 31.12.2003 163 339 38 663 202 002 Akumuleeritud kulum ja allahindlused Akumuleeritud kulum seisuga 31.12.2002 0 0 0 Aruandeperioodi amortisatsioonikulu 10 948 644 11 592 Akumuleeritud kulum seisuga 31.12. 2003 10 948 644 11 592 Jääkväärtus Jääkväärtus seisuga 31.12.2002 0 0 0 Jääkväärtus seisuga 31.12.2003 152 391 38 019 190 410 Lisa 4. Kapitali- ja kasutusrent Kasutusrent Ettevõte rendib kasutusrendi tingimustel kontoriruume. Aruandeaastal kajastati kuludes kasutusrendimakseid summas 247 022 krooni. Kapitalirent Ettevõte rendib kapitalirendi tingimustel arvuteid ja mööblit. __________________________________________________________________________ Kapitalirendi kohustus (tuhandetes kroonides) Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Kokku __________________________________________________________________________ Kohustus seisuga 31.12.2003 113 782 35 327 149 109 sh makseperiood 1–2 aastat 14 922 0 14 922 __________________________________________________________________________ Aruandeperioodil makstud põhiosamaksed 39 557 3 336 42 893 Aruandeperioodil makstud intressid 2 894 403 3 297 __________________________________________________________________________ Lisa 5. Pikaajalised kohustused __________________________________________________________________________ Pikaajalised kohustused (tuhandetes kroonides) Summa Kohustuse lõppemine Intressi- määr Alus- valuuta __________________________________________________________________________ Pangalaen 2 246 196 07.02.2006 9,0% EEK sh maksetähtaeg alla 1 aasta 981 515 1 075 479 sh maksetähtaeg 1–5 aastat 189 202 __________________________________________________________________________ Faktooring 5 250 000 31.03.2006 6,0% EEK sh maksetähtaeg alla 1 aasta 2 333 333 sh maksetähtaeg 1–5 aastat 2 916 667 __________________________________________________________________________ AUDIITORI JÄRELDUSOTSUS MTÜ Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica Olen auditeerinud MTÜ ÜVE – Res Publica 31.detsembril 2003 lõppenud majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruannet. Nimetatud raamatupidamise aastaaruande õigsuse eest vastutab mittetulundusühingu juhatus. Minu ülesanne on anda auditi tulemustele tuginedes hinnang raamatupidamise aastaaruande kohta. Sooritasin auditi kooskõlas Eesti Vabariigi auditeerimiseeskirjaga. Nimetatud eeskiri nõuab, et audit planeeritaks ja sooritataks viisil, mis võimaldaks piisava kindlustundega otsustada, ega raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi vigu ja ebatäpsusi. Auditi käigus on väljavõtteliselt kontrollitud tõendusmaterjale, millel põhinevad raamatupidamise aastaaruandes esitatud näitajad. Arvan, et audit annab piisava aluse arvamuse avaldamiseks MTÜ ÜVE – Res Publica raamatupidamise aastaaruande suhtes. Olen seisukohal, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab kooskõlas Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega olulises osas õigesti ja õiglaselt MTÜ ÜVE – Res Publica finantsseisundit seisuga 31. detsember 2003 ning siis lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid. MTÜ ÜVE – Res Publica netovarad ei vasta kohustustele, mis on vastuolus mittetulundusühingute seaduse nr 182 nõuetega. Tallinnas, 25. mail 2004. a Helle Paeväli Vannutatud audiitor