Riigikogu — Rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise 1929. aasta 12. oktoobril Varssavis allakirjutatud ja 1955. aasta 28. septembri Haagi protokolliga parandatud konventsiooni parandamise Montreali protokoll nr. 4 — RT II, 1998, 2, 8

Ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Allakirjutanud valitsused, arvestades, et soovitatav on parandada rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsiooni, mis on alla kirjutatud 1929. aasta 12. oktoobril Varssavis ning mida on parandatud protokolliga, mis on alla kirjutatud 1955. aasta 28. septembril Haagis, on kokku leppinud järgnevas: I peatükk KONVENTSIOONI PARANDUSED I artikkel Konventsioon, mida käesoleva peatüki sätetega muudetakse, on Varssavi 1929. aasta konventsioon, mida on parandatud Haagis 1955. aastal. II artikkel Konventsiooni artikli 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks ning asendatakse järgnevaga: «2. Postisaadetiste veo puhul vastutab vedaja ainult asjaomase postiasutuse ees vastavalt vedaja ja postiasutuse kohta kehtivatele eeskirjadele. 3. Käesolevat konventsiooni ei kohaldata postisaadetiste veole, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud juhud.» III artikkel Konventsiooni II peatüki III osa (artiklid 5 kuni 16) tunnistatakse kehtetuks ning asendatakse järgnevaga: «III osa. KAUBA DOKUMENDID Artikkel 5 1. Kaubaveo puhul väljastatakse kauba saateleht. 2. Kauba saatelehe asemel võib kaubasaatja nõusolekul kasutada muid veoalast informatsiooni talletavaid vahendeid. Juhul, kui selliseid vahendeid kasutatakse, peab vedaja kaubasaatja palvel väljastama talle kauba kviitungi, mis võimaldab identifitseerida saadetise ning pääseda ligi mainitud vahenditega talletatud informatsioonile. 3. Kui käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud muid veoalast informatsiooni talletavaid vahendeid ei ole transiit- või sihtpunktis võimalik kasutada, ei anna see vedajale õigust keelduda kaupa vedamiseks vastu võtmast. Artikkel 6 1. Kauba saatelehe koostab kaubasaatja kolmes originaaleksemplaris. 2. Esimesel eksemplaril peab olema märge vedajale ning kaubasaatja allkiri. Teisel eksemplaril peab olema märge saajale ning kaubasaatja ja vedaja allkiri. Kolmandal eksemplaril peab olema vedaja allkiri. Pärast kauba vastuvõtmist peab vedaja andma saatelehe üle kaubasaatjale. 3. Vedaja ja kaubasaatja allkirja võib anda allkirjatempliga või trükkida. 4. Kui vedaja koostab kauba saatelehe kaubasaatja palvel, käsitatakse seda kuni vastupidise tõendamiseni kui kaubasaatja nimel koostatut. Artikkel 7 Kui pakke on rohkem kui üks a) on vedajal õigus nõuda kaubasaatjalt eraldi saatelehtede koostamist; b) on kaubasaatjal õigus nõuda vedajalt eraldi kviitungite väljastamist, juhul, kui kasutatakse teisi, artikli 5 lõikes 2 mainitud vahendeid. Artikkel 8 Kauba saateleht ja kviitung peavad sisaldama: a) märget lähte- ja sihtpunkti kohta; b) märget vähemalt ühe peatuse kohta, juhul, kui lähte- ja sihtpunkt asuvad ühe lepingupoole territooriumil ning üks või mitu kokkulepitud peatust tehakse teise riigi territooriumil; ja c) märget saadetise kaalu kohta. Artikkel 9 Ka juhul, kui artiklites 5 kuni 8 sätestatut ei järgita, on veoleping kehtiv ning sellele kohaldatakse käesolevat konventsiooni, sealhulgas ka vastutust piiravaid sätteid. Artikkel 10 1. Kaubasaatja vastutab tema poolt või tema nimel kauba saatelehele kantud või tema poolt või tema nimel vedajale kauba kviitungile või mõnda teise artikli 5 lõikes 2 nimetatud andmete talletamise vahendile kandmiseks edastatud kaubaandmete õigsuse eest. 2. Kaubasaatja hüvitab vedajale kogu kahju, mida viimane või mis tahes isik, kelle ees vedaja vastutab, kannab kaubasaatja poolt või tema nimel esitatud andmete ebaõigsuse, ebatäpsuse või mittetäielikkuse tõttu. 3. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätteid arvestades hüvitab vedaja kaubasaatjale kogu kahju, mida viimane või muu isik, kelle ees kaubasaatja vastutab, kannab vedaja poolt või tema nimel kauba kviitungile või mõnda teise artikli 5 lõikes 2 nimetatud andmete talletamise vahendile kantud andmete ebaõigsuse, ebakorrektsuse või mittetäielikkuse tõttu. Artikkel 11 1. Kauba saateleht või kviitung on prima facie esmaseks tõendiks lepingu sõlmimise, kauba vastuvõtmise ja veotingimuste kohta. 2. Kauba saatelehel või kviitungil olevad andmed kauba kaalu, mõõtmete ja pakkimisviisi ning pakkide arvu kohta on prima facie esmaseks tõendiks nende kohta. Andmed kauba koguse, mahu ja seisukorra kohta ei ole tõendiks vedaja vastu, välja arvatud juhul, kui vedaja on andmed kaubasaatja juuresolekul kontrollinud ja kauba saatelehele märkinud või kui need käsitlevad kauba välist seisukorda. Artikkel 12 1. Kõiki veolepingust tulenevaid kohustusi täitval kaubasaatjal on kauba käsutusõigus. Ta võib võtta kaupa tagasi lähte- või sihtlennuväljalt, peatada mis tahes maandumisel, anda korraldusi kauba üleandmiseks sihtkohas või maandumiskohas isikule, keda kauba saatelehes kaubasaajana esialgselt märgitud ei ole, või nõuda kauba tagasisaatmist lähtelennuväljale. Sellise käsutamisõiguse teostamine ei tohi kahjustada vedajat ega teisi kaubasaatjaid ning selle õiguse teostaja peab tasuma kõik sellega kaasnevad kulud. 2. Kui kaubasaatja korraldusi ei ole võimalik täita, peab vedaja talle sellest viivitamata teatama. 3. Kui vedaja täidab kaubasaatja korraldusi kauba käsutamise kohta, nõudmata viimasele väljastatud kauba saatelehe eksemplari või kviitungi täitmist, vastutab ta kauba käsutamise ajal tekkinud kahju eest isiku ees, kelle seaduslikus valduses see kauba saatelehe eksemplar või kviitung on, säilitades siiski regressiõiguse kaubasaatja ees. 4. Kaubasaatjale antud õigus lõpeb hetkel, mil kaubasaajal tekib vastavalt artiklile 13 õigus kaubale. Kui kaubasaaja keeldub saatelehte või kaupa vastu võtmast või kui temaga ei ole võimalik ühendust võtta, saab kaubasaatja käsutamisõiguse tagasi. Artikkel 13 1. Kui kaubasaaja on katnud tehtud kulud ning nõustunud veotingimuste täitmisega, on tal õigus kauba sihtkohta saabumisel nõuda vedajalt kauba üleandmist, välja arvatud juhul, kui kaubasaatja on kasutanud temale artikliga 12 antud õigust. 2. Vedaja on kohustatud teatama kaubasaajale kauba saabumisest viivitamata, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 3. Kui vedaja tunnistab kauba kaotsiminekut või kui kaup ei ole saabunud saabumistähtpäevast arvates seitsme päeva jooksul, on kaubasaajal õigus võtta vedaja suhtes veolepingujärgseid meetmeid. Artikkel 14 Kaubasaatja ja -saaja võivad kumbki enda nimel ja sõltumata sellest, kas nad tegutsevad enda või teiste huvides, kasutada kõiki õigusi, mis on neile antud artiklitega 12 ja 13, eeldusel, et nad täidavad veolepingust tulenevaid kohustusi. Artikkel 15 1. Artiklites 12, 13 ja 14 sätestatu ei mõjuta ei kaubasaatja ja -saaja suhteid ega ka suhteid kolmandate isikutega, kelle õigused tulenevad suhetest kaubasaatja või kaubasaajaga. 2. Artiklite 12, 13 ja 14 sätteid ei kohaldata vaid juhul, kui kauba saatelehele või kviitungile on tehtud asjakohane märge. Artikkel 16 1. Kaubasaatja peab tolli-, linnatolli- ja politseiformaalsuste täitmiseks vajalikud andmed ja dokumendid esitama kaubasaajale enne kauba üleandmist. Kaubasaatja vastutab vedaja ees kahju eest, mille on põhjustanud selliste andmete või dokumentide puudumine, mittetäielikkus või ebaõigsus, välja arvatud juhul, kui kahju on tekkinud vedaja või tema teenistujate või esindajate vea tõttu. 2. Vedaja ei ole kohustatud kontrollima selliste andmete ja dokumentide õigsust ega piisavust.» IV artikkel Konventsiooni artikkel 18 tunnistatakse kehtetuks ning asendatakse järgnevaga: «Artikkel 18 1. Vedaja vastutab registreeritud pagasi hävimisest, kaotsiminekust või kahjustamisest tingitud kahju eest juhul, kui kahju põhjustanud sündmus toimus õhuveo ajal. 2. Vedaja vastutab kauba hävimisest, kaotsiminekust või kahjustamisest tingitud kahju eest ainult siis, kui kahju põhjustanud sündmus toimus õhuveo ajal. 3. Vedaja ei vastuta, kui ta tõendab, et kauba hävimine, kaotsiminek või kahjustus oli põhjustatud ainult ühest või enamast järgnevast asjaolust: a) kauba defektist, puudusest või omadusest; b) kauba mittekohasest pakkimisest kellegi teise poolt peale vedaja või tema teenistuja või esindaja; c) sõjalisest tegevusest või relvastatud konfliktist; d) ametiasutuse tegevusest seoses kauba impordi, ekspordi või transiidiga. 4. Õhuvedu käesoleva artikli eelmiste lõigete tähenduses hõlmab ajavahemikku, mille jooksul pagas või kaup on vedaja valduses kas õhusõiduki pardal, lennuväljal või, maandumise korral väljaspool lennuvälja, muus paigas. 5. Õhuveoks ei loeta ühtegi vedu maal, merel või jõel, kui see toimub väljaspool lennuvälja. Kui sellist vedu teostatakse vastavalt õhuveolepingule pealelaadimise, üleandmise või ümberlaadimise eesmärgil, eeldatakse kuni vastupidise tõendamiseni, et kahju põhjustas õhuveo ajal asetleidnud sündmus.» V artikkel Konventsiooni artikkel 20 tunnistatakse kehtetuks ning asendatakse järgnevaga: «Artikkel 20 Vedaja ei vastuta reisijate- või pagasiveo korral kahju eest juhul, kui kahju on põhjustatud kauba hilinemisest või kui ta tõendab, et tema ja tema teenistujad või esindajad võtsid kõik vajalikud meetmed kahju vältimiseks või et neil ei olnud võimalik selliseid meetmeid võtta.» VI artikkel Konventsiooni artikkel 21 tunnistatakse kehtetuks ning asendatakse järgnevaga: «Artikkel 21 1. Kui vedaja tõendab, et reisijate- või pagasiveol põhjustas kahju või aitas selle põhjustamisele kaasa kannatanu hooletus, võib kohus vastavalt oma asukohariigi seadustele vedaja täielikult või osaliselt vastutusest vabastada. 2. Kui kaubaveol tekkinud kahju korral vedaja tõestab, et kahjutasu nõudja või viimase õigused omandanud isik oma hooletuse või seadusevastase tegevuse või tegevusetusega aitas kahju tekkele kaasa, vabastatakse vedaja vastutusest nõudja ees kas täielikult või määral, mil selline hooletus või seadusevastane tegevus või tegevusetus kahju põhjustamisele kaasa aitas.» VII artikkel Konventsiooni artikli 22 a) lõike 2 punktis a sõnad «ja kauba» tunnistatakse kehtetuks. b) pärast lõike 2 punkti a lisatakse järgmine lõige: «b) Kaubaveo puhul on vedaja vastutus piiratud summaga 17 SDR-i (Special Drawing Right) kilogrammi kohta, välja arvatud juhul, kui kaubasaatja on paki üleandmisel vedajale spetsiaalselt deklareerinud üleantu väärtuse sihtkohas kättesaamisel ning vajadusel tasunud täiendava summa. Viimasel juhul on vedaja kohustatud tasuma deklareeritud summa, kui ta ei tõenda, et see summa on suurem kauba tegelikust väärtusest.» c) lõike 2 punkt b tähistatakse lõike 2 punktina c. d) pärast lõiget 5 lisatakse järgmine lõige: «6. Käesolevas artiklis kasutatud mõiste Special Drawing Right (SDR) tähendab Rahvusvahelise Valuutafondi (International Monetary Fund -- IMF) arveldusühikut. Kohtuprotsessi korral konverteeritakse summad rahvuslikku valuutasse vastavalt selle valuuta kursile SDR-des kohtuotsuse tegemise päeval. IMF liikmest lepingupoole rahvusliku valuuta kurss SDR-des arvutatakse vastavalt kohtuotsuse tegemise päeval kehtivale IMF väärtusehindamise meetodile, mida kasutatakse fondi operatsioonides ja ülekannetes. Lepingupoole, kes ei ole IMF liige, rahvusliku valuuta väärtus SDR-des arvutatakse vastavalt selle lepingupoole kehtestatud korrale. Need riigid, kes ei ole IMF liikmed ning kelle seadused ei luba rakendada artikli 22 lõike 2 punktis b sätestatut, võivad ratifitseerimise või ühinemise ajal või muul ajal pärast seda deklareerida, et nende territooriumil toimuvates kohtuprotsessides on vedaja vastutuse piirmäär fikseeritud summaga 250 rahaühikut kilogrammi kohta. Nimetatud rahaühik vastab 65,5 milligrammile kullale prooviga 900. Need summad võib ümardatuna konverteerida asjaosalise riigi rahvuslikku valuutasse. Summade konverteerimine rahvuslikku valuutasse toimub kooskõlas selle riigi seadustega.» VIII artikkel Konventsiooni artikkel 24 tunnistatakse kehtetuks ning asendatakse järgnevaga: «Artikkel 24 1. Reisijate- ja pagasiveoga seoses võib mis tahes alusel esitada kahjunõudehagi ainult vastavalt käesolevas konventsioonis kehtestatud nõuetele ja vastutuse piirmääradele, sõltumata sellest, kes on isikud, kellel on õigus hagi esitada, ning millised on nende õigused. 2. Kaubaveoga seoses võib kas käesoleva konventsiooni, lepingu, õiguserikkumise või muul alusel esitada kahjunõudehagi ainult vastavalt käesolevas konventsioonis kehtestatud tingimustele ja vastutuse piirmääradele, sõltumata sellest, kes on isikud, kellel on õigus hagi esitada, ning millised on nende õigused. Neid vastutuse piirmäärasid ei või ületada, sõltumata vastutuse põhjustanud asjaoludest.» IX artikkel Konventsiooni artikkel 25 tunnistatakse kehtetuks ning asendatakse järgnevaga: «Artikkel 25 Reisijate- ja pagasiveo puhul ei kohaldata artiklis 22 sätestatud vastutuse piirmäära juhul, kui on tõendatud, et kahju on põhjustanud vedaja, tema teenistuja või esindaja ettekavatsetud või hooletusest tingitud tegevuse või tegevusetusega, olles teadlik sellega tõenäoliselt kaasnevast kahjust. Samuti peab olema tõendatud, et teenistuja või esindaja tegutses oma tööülesannete piires.» X artikkel Konventsiooni artikli 25 A lõige 3 tunnistatakse kehtetuks ning asendatakse järgnevaga: «3. Reisijate- ja pagasiveo puhul ei kohaldata käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatut juhul, kui on tõendatud, et kahju põhjustas teenistuja või esindaja teadliku tegevuse, tegevusetuse või hooletusega.» XI artikkel Pärast konventsiooni artiklit 30 lisatakse järgnev artikkel: «Artikkel 30 A Käesolev konventsioon ei välista selle sätete kohaselt vastutava isiku regressiõigust teiste isikute vastu.» XII artikkel Konventsiooni artikkel 33 tunnistatakse kehtetuks ning asendatakse järgnevaga: «Artikkel 33 Välja arvatud artikli 5 lõikes 3 toodud erandid, ei takista miski käesolevas konventsioonis vedajat keeldumast mis tahes veolepingu sõlmimisest või kehtestamast eeskirju, mis ei ole vastuolus käesoleva konventsiooniga.» XIII artikkel Konventsiooni artikkel 34 tunnistatakse kehtetuks ning asendatakse järgnevaga: «Artikkel 34 Artiklite 3 kuni 8 sätteid, mis käsitlevad veodokumente, ei kohaldata veole, mida vedaja teostab tavalisest erinevas olukorras.» II peatükk PARANDATUD KONVENTSIOONI RAKENDUSALA XIV artikkel Varssavi konventsiooni, mida on parandatud Haagis 1955. aastal ja käesoleva protokolliga, rakendatakse rahvusvaheliste vedude suhtes konventsiooni artiklis 1 sätestatud definitsiooni kohaselt tingimusel, et selles artiklis toodud lähte- ja sihtpunkt asuvad kas käesoleva protokolliga ühinenud kahe lepingupoole territooriumil või käesoleva protokolliga ühinenud ühe lepingupoole territooriumil, juhul, kui kokkulepitud peatus asub teise riigi territooriumil. III peatükk LÕPPSÄTTED XV artikkel Käesoleva protokolli poolte suhtes tuleb Varssavi konventsiooni koos Haagis 1955. aastal tehtud parandustega ja käesolevat protokolli lugeda ja tõlgendada kui ühtset dokumenti ning seda nimetatakse Varssavi konventsiooniks, mida on parandatud Haagis 1955. aastal ja 1975. aasta Montreali protokolliga nr. 4. XVI artikkel Kuni käesoleva protokolli jõustumiseni vastavalt XVIII artiklile on see allakirjutamiseks avatud kõigile riikidele. XVII artikkel 1. Käesolev protokoll tuleb sellele allakirjutanud riikidel ratifitseerida. 2. Riigile, kes ei ole Varssavi konventsiooni pool, või riigile, kes ei ole Varssavi konventsiooni, mida on parandatud Haagis 1955. aastal, pool, toob käesoleva protokolli ratifitseerimine kaasa ühinemise Varssavi konventsiooniga, mida on parandatud Haagis 1955. aastal ja 1975. aasta Montreali protokolliga nr. 4. 3. Ratifitseerimisdokument deponeeritakse Poola Vabariigi valitsuse juurde. XVIII artikkel 1. Käesolev protokoll jõustub kolmekümnenda ratifitseerimisdokumendi deponeerimisest üheksakümne päeva pärast. Edaspidi jõustub protokoll iga selle ratifitseerinud riigi suhtes ratifitseerimisdokumendi deponeerimisest üheksakümne päeva pärast. 2. Pärast käesoleva protokolli jõustumist registreerib Poola Vabariigi valitsus selle Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis. XIX artikkel 1. Käesolev protokoll on pärast jõustumist ühinemiseks avatud kõigile riikidele, kes pole protokollile alla kirjutanud. 2. Riigile, kes ei ole Varssavi konventsiooni pool, või riigile, kes ei ole Varssavi konventsiooni, mida on parandatud Haagis 1955. aastal, pool, toob käesoleva protokolliga ühinemine kaasa ühinemise Varssavi konventsiooniga, mida on parandatud Haagis 1955. aastal ning 1975. aasta Montreali protokolliga nr. 4. 3. Ühinemine toimub ühinemisdokumendi deponeerimisega Poola Vabariigi valitsuse juurde ning jõustub deponeerimisest üheksakümne päeva pärast. XX artikkel 1. Käesoleva protokolli pool võib protokolli denonsseerida, teatades sellest Poola Vabariigi valitsusele. 2. Denonsseerimine jõustub denonsseerimisteate laekumisest Poola Vabariigi valitsusele kuue kuu pärast. 3. Kui käesoleva protokolli pool denonsseerib Varssavi konventsiooni vastavalt konventsiooni artiklile 39 või Haagi protokolli vastavalt protokolli XXIV artiklile, ei tõlgendata seda käesoleva protokolli poole suhtes Varssavi konventsiooni, mida on parandatud Haagis 1955. aastal ning 1975. aasta Montreali protokolliga nr. 4, denonsseerimisena. XXI artikkel 1. Käesoleva protokolli suhtes võib teha ainult järgmisi reservatsioone: a) riik võib teate saatmisega Poola Vabariigi valitsusele igal ajal deklareerida, et Varssavi konventsiooni, mida on parandatud Haagis 1955. aastal ja 1975. aasta Montreali protokolliga nr. 4, ei rakendata selles riigis registreeritud õhusõidukiga teostatava veo suhtes, mis on täies mahus reserveeritud militaarasutuste poolt või nende nimel inimeste, pagasi või kauba veoks; ning b) riik võib Montreali 1975. aasta lisaprotokolli nr. 3 ratifitseerimisel või sellega ühinemisel või igal ajal pärast seda deklareerida, et ta ei ole seotud Varssavi konventsiooni, mida on parandatud Haagis 1955. aastal ja 1975. aasta Montreali protokolliga nr. 4, sätetega, mis käsitlevad reisijate- ja pagasivedu. Selline deklaratsioon jõustub teate laekumisest Poola Vabariigi valitsusele üheksakümne päeva pärast. 2. Riik, kes on teinud reservatsioone vastavalt eelmistele lõigetele, võib teatega Poola Vabariigi valitsusele sellised reservatsioonid igal ajal tagasi võtta. XXII artikkel Poola Vabariigi valitsus informeerib viivitamata Varssavi konventsiooni või selle konventsiooni parandatud variandi pooleks olevaid riike, käesolevale protokollile alla kirjutanud või sellega ühinevaid riike, samuti Rahvusvahelist Tsiviillennunduse Organisatsiooni igast allakirjutamise kuupäevast, ratifitseerimis- või ühinemisdokumendi deponeerimise kuupäevast, käesoleva protokolli jõustumise kuupäevast ja muust asjasse puutuvast. XXIII artikkel Käesoleva protokolli poolte jaoks, kes on ka Varssavi konventsiooni täiendava, lepinguvälise vedaja teostatavate rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsioonile, mis on alla kirjutatud 1961. aasta 18. septembril Guadalajaras (edaspidi Guadalajara konventsioon), pooled, tähendab iga Guadalajara konventsioonis olev viide Varssavi konventsioonile Varssavi konventsiooni, mida on parandatud Haagis 1955. aastal ja 1975. aasta Montreali protokolliga nr. 4, juhul, kui Guadalajara konventsiooni artikli 1 punktis b käsitletud lepingu alusel teostatavale veole kohaldatakse käesolevat protokolli. XXIV artikkel Kui kaks või enam riiki on poolteks nii käesolevale protokollile kui ka Guatemala 1971. aasta protokollile või Montreali 1975. aasta lisaprotokollile nr. 3, rakendatakse nende vahel järgmisi reegleid: a) sätted, mis tulenevad käesoleva protokolliga kehtestatud süsteemist ja mis käsitlevad kaupa ja postisaadetisi, prevaleerivad sätete üle, mis tulenevad Guatemala 1971. aasta protokolliga või Montreali 1975. aasta lisaprotokolliga nr. 3 kehtestatud süsteemist; b) sätted, mis tulenevad Guatemala 1971. aasta protokolliga või Montreali 1975. aasta lisaprotokolliga nr. 3 kehtestatud süsteemist ja mis käsitlevad reisijaid ja pagasit, prevaleerivad sätete üle, mis tulenevad käesoleva protokolliga kehtestatud süsteemist. XXV artikkel Käesolev protokoll jääb Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni peakorteris allakirjutamiseks avatuks kuni 1976. aasta 1. jaanuarini ning pärast seda, kuni jõustumiseni vastavalt XVIII artiklile, Poola Vabariigi Välisministeeriumis. Ajal, mil protokoll on allakirjutamiseks avatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni peakorteris, informeerib viimane viivitamata Poola Vabariigi valitsust igast allakirjutamisest ning selle kuupäevast. Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud. Koostatud 1975. aasta 25. septembril Montrealis neljas autentses tekstis inglise, prantsuse, vene ja hispaania keeles. Lahkarvamuste korral prevaleerib prantsuskeelne tekst, milles on koostatud 1929. aasta 12. oktoobri Varssavi konventsioon.