Sangaste Vallavolikogu — Sangaste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2004-2015 vastuvõtmine — KO, 187, 1775

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277) § 22 lõike 1 punkti 7, Sangaste Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Sangaste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2004–2015 (arengukava lisatud). 2. Määrus jõustub 12. juulil 2004. a. Volikogu esimees Eduard AAMER Võetud vastu Sangaste Vallavolikogu 8. juuli 2004. a määrusega nr 10 SANGASTE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA 2004–2015 SISSEJUHATUS Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §-le 4 on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise ja arendamise aluseks kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, mis koostatakse vähemalt 12 aastaks. Tulenevalt Eesti Keskkonnastrateegias püstitatud eesmärkidest, peab joogivee kvaliteet 2000 ja enama elanikuga asulates vastama õigusaktides kehtestatud normatiividele hiljemalt 2008. aastaks (rauasisalduse osas 2007. aastaks) ja alla 2000 elanikuga asulates hiljemalt 2013. aastaks. Samuti tuleb 2009. aastaks tagada asulareovee kogumine ja 2010. aasta lõpuks tuleb tagada reoveepuhastus kõigis üle 2000 elanikuga asumites. Sangaste Vallavalitsuse ja Valga Piirkonna Keskkonnakeskuse koostöös käivitati 2002. aastal Sangaste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamine. Arengukava tegemist koordineeris Meelis Linnamägi Valga Piirkonna Keskkonnakeskusest. Töö peamiseks koostajaks on TÜ keskkonnatehnoloogia eriala üliõpilane Karin Räägel, kes on koostanud ülevaate olemasolevast olukorrast ja välja toonud võimalikud investeerimisprojektid. Kuna puuduvad konkreetselt Sangaste valla põhjavee kvaliteeti puudutavad uuringud ja analüüsid, siis on käesolevas arengukavas kasutatud kogu Valgamaad hõlmava põhjavee uuringu tulemusi. Arengukava koostamise käigus vaatas ekspert Peep Moorast läbi, vajadusel korrigeeris ja digitaliseeris kõik valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni võrke puudutavad tehnilised joonised. Investeerimisprojektide tehniliste lahenduste väljatöötamisel ja võimalike maksumuste hindamisel osales eksperdina Mihkel Gross. Finantsanalüüsi osa koostasid eksperdid Alar Meltsov ja Neeme Kärbo. Arvestades asjaolu, et käesoleva arengukava koostamine käivitus 2002. aastal, on arengukava olukorda kirjeldavas osas kasutatud andmeid, mis pärinevad 2001. ja 2002. aastast. Arengukava finantsanalüüs koostati 2004. aasta kevadel. Selleks koguti täiendavalt 2003. aasta lõpus ja 2004. aasta alguses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenustega seotud finants-majanduslikke näitajaid. Andmete kogumise käigus, selgus et nii Sangaste Vallavalitsuse kui ka omavalitsuse territooriumil ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust pakkuva OÜ Sanva käsutuses olevad andmed on ebapiisavad põhjaliku finantsanalüüsi koostamiseks. Käesolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava on kooskõlas Sangaste valla arengukavas väljatoodud prioriteetidega. KOKKUVÕTE Sangaste vald asub Valga maakonnas Otepää kõrgustiku kaguservas. Valla pindala on 144,7 km2, elanikke 01.05.2002 seisuga 1616 ehk 4,4% kogu Valga maakonna elanikest. Sangaste valla veevarustuses kasutatakse peamiselt ülem-keskdevoni D3-2 põhjaveekompleksi, mis on maapinnalt lähtuva võimaliku reostuse eest suhteliselt hästi kaitstud paksu savika pinnakattega. Peamised joogivee kvaliteediprobleemid on seotud puurkaevude suure liivaandvuse ja väljapumbatava vee kõrge rauasisaldusega (0,6–2,5 mg/l). Viimane on ka põhjuseks, miks puurkaevus seisva vee füüsikalised (värvus ja läbipaistvus) ja organoleptilised (lõhn, maitse) omadused halvenevad. Peamiseks potentsiaalseks reostusallikaks põhjaveele on hooldamata või omanikuta puurkaevud, samuti eramajade reovee kogumiseks rajatud settekaevud. Peamise pinnaveekogu Väike-Emajõe seisund on Sangaste paisu lävendil hea. Peamisteks saasteallikateks on Sangaste ja Lossiküla asula, mis kasutavad jõge suublana tekkiva heitvee juhtimisel loodusesse. Väike-Emajõgi on selles lõigus vastavalt keskkonnaministri määrusele reostustundlik suubla. Pinnavee potentsiaalseks reostusallikaks on ka Keeni prügila, mis peaks lähiaastatel suletama. Sangaste valla ühisveevarustust ja -kanalisatsiooni haldavaks ettevõtteks on OÜ Sanva, mis asutati 21. jaanuaril 1998. aastal. Vee-ettevõtja OÜ Sanva haldusalas on viis puurkaevu (neist kolm Sangaste ja kaks Keeni asulas) ja üks salvkaev Lossikülas, kuhu on paigaldatud pump. Sangaste valla 1616 elanikust kasutab ühisveevärgi teenuseid ~500 inimest, s.o 31% elanikkonnast. Ülejäänud 69% elanikkonnast tarbib kas isiklike salvkaevude või erapuurkaevude vett. Valla ühisveevärki kuulub viis puurkaevu, kasutusel on neist kolm (üks Keenis ja kaks Sangastes), lisaks Lossikülas asuv salvkaev. Teised on reservis. Passid on olemas vaid kahel puurkaevul (Keeni asula puurkaev ja Sangaste asula puurkaev I), teistele puurkaevudele on vaja teha uued passid. 2001. aastal pumbati puurkaevudest arvestuslikult 31 032 m3 vett. Vee kvaliteet nii keemiliste kui ka bakterioloogiliste näitajate osas on rahuldav, esineb kõrgenenud rauasisaldust, probleeme on ka värvuse ja hägususega. Piirnormi lähedal on ka mangaani, ammooniumiooni kontsentratsioon ja permanganaatse oksüdeeritavuse väärtus. Raua eemaldamiseks olmeveest on paigutatud mehhaanilised filtrid Keeni ja Sangaste puurkaevule. Sangastes filter ei tööta. Veetorustike kogupikkus on ~5 km, läbimõõdud 50–120 mm. Torustike rajamisel on kasutatud raud-, tsink-, malm- ja plastmasstorusid. Veetorustiku seisund on halb, kohati väga halb. Peamiselt torustiku kulumisest tekkinud lekked põhjustavad märgatavaid veekadusid – väljapumbatavast veest 15–20%. Seega vajab veetorustik nii Keenis kui ka Sangastes renoveerimist. Vallas tekib reovett aastas 35,6 tuhat kuupmeetrit. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud 25% elanikkonnast, mis näitab, et osa ühisveevärgiga ühendatutest ei kasuta ühiskanalisatsiooni teenuseid. Seega oleks vaja välja ehitada kanalisatsioonitorustikud vähemalt neile, kes on ühisveevärgiga ühendatud. Torustikke on kolmes asulas (Keeni, Sangaste ja Lossiküla) kokku ~5 km, enamus neist ehitatud üle 30 aasta tagasi ja on tänaseks amortiseerunud ning vajavad uuendamist. Tihti esineb kanalisatsioonis ummistusi ja avariisid. Samuti on probleemiks amortiseerunud reoveepuhastid nii Keenis kui ka Sangastes. Sangastes ei tööta puhasti üldse ja reovett puhastavad vaid biotiigid. Keenis voolab küll reovesi puhastist läbi, kuid puhasti ise töötab vaid septikuna. Põhipuhastina töötavad biotiigid. Valgamaa arengustrateegias on ette nähtud nii Keeni, Sangaste kui ka Lossiküla kanalisatsiooni- ja reoveepuhastussüsteemide rekonstrueerimine aastatel 2002–2005. Hetkel on Sangaste valla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemid enamuses amortiseerunud ja vajavad väljavahetamist. Vee- ja kanalisatsioonitorud lekivad, puurkaevpumplad on korrastamata ning veefiltrid enam ei tööta. Keeni maa-alune veemahuti on täielikult amortiseerunud ning seda ei ole enam võimalik kasutusse võtta, puurkaevpumplas asuv veemahuti vajab remonti ja puhastust. Keeni ja Sangaste asula reoveepuhastid ei tööta ning biotiigid on mudastunud, samuti on mudastunud Lossiküla biotiigid. Arengukavas on välja toodud projektid, mida on vaja teostada ning alternatiivid nende parimaks teostuseks. Lahti on kirjutatud ühtekokku neli laiemat projekti – Veetorustikud, Puurkaevpumplad, Kanalisatsioonitorustikud, Reoveepuhastid ja Lammutustööd. 1. ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED JA NENDE KASUTAMINE ÜVK-ARENGUKAVA KOOSTAMISEL 1.1. Õiguslik baas Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni õiguslik korraldamine, planeerimine ning arendamine Sangaste vallas tuleneb kehtivast seadusandlusest: • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus 23.03.1999 (RT I 1999, 25, 363) • Veeseadus. 01.09.2002 (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843) • Säästva arengu seadus 22.02.1995 (RT I 1995, 31, 384) • Jäätmeseadus 01.09.2002 (RT I 1998, 57, 861; 1999, 23, 353; 10, 155; 95, 843). • Välisõhu kaitse seadus 22.04.1998 (RT I 1998, 41/42, 624) • Saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361; 54, 583; 95, 843). • Kemikaaliseadus 07.06.1998 (RT I 1998, 47, 697) • Hädaolukorraks valmisoleku seadus 01.01.2001 (RT I 2000, 95, 613) • Mõõteseadus 01.01.1995 (RT I 1994, 71, 1224; 1999, 4, 50; 1999, 14, 212; 2000, 55, 358; 2000, 71, 442; 2002, 61, 375; 2002, 63, 387) • Rahvaterviseseadus 21.07.1995 (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 2001, 23,128; 2002, 32, 187; 2003, 2, 6; 2003, 26, 160) • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus 01.01.2001(RT I 2000, 54, 348) • Keskkonnaseire seadus 15.02.1999 (RT I 1999, 10, 154; 2000, 92, 597) • Keskkonnajärelevalve seadus 07.07.2001 (RT I 2001, 56, 337) • Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus 01.01.2002 (RT I 2001, 85, 512) • Vabariigi Valitsuse määrus nr 269 (31.07.2001) «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» • Sotsiaalministri määrus nr 82 (01.06.2002) «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» • Keskkonnaministri määrus nr 18 (26.03.2002) «Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu» (RTL 2002, 48, 664) • Keskkonnaministri määrus nr 83 (11.11.1997) «Vee erikasutustasue tasu arvutamise ja tasumise korra kehtestamine» (RTL 1997, 196/197, 1037) • Vabariigi Valitsuse määrus nr 160 (8.05.2001) «Vee erikasutuse tasu määrad veevõtu eest veekogust ja põhjaveekihtidest» (RT I 2001, 45, 250) • Vabariigi Valitsuse määrus nr 269 (31.07.2001) «Heitvee veekogusee või pinnasesse juhtimise kord» (RT I 2001, 69, 424) • Keskkonnaministri määrus nr 65 (16.11.1998) «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine» (RTL 1999, 167, 2446) • Vabariigi Valitsuse määrus nr 171 (16.05.2001) «Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded» (RT I 47, 261) • Keskkonnaministri määrus nr 61 (16.12.1996) «Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine» (RTL 1997, 3,8) • Keskkonnaministri määrus nr 8 (30.01.1997) «Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise korra kehtestamine» (RTL 1997,25,145) • Keskkonnaministri määrus nr 44 (21.08.2001) «Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud 1 ja 2» (RTL 2001, 104, 1434) • Keskkonnaministri määrus nr 75 (16.10.2003) «Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta» (RTL 2003, 110, 1736) • Keskkonnaministri määrus nr 4 (31.01.2001) «Keskkonnamõju hindamise aruandele esitatavad täpsustatud nõuded» (RTL 2001, 20, 274) • Keskkonnaministri määrus nr 8 (09.02.2001) «Keskkonnamemorandumile esitatavad täpsustatud nõuded» (RTL 2001, 24, 318) • Euroopa Ühenduse standard EC 98/83 • Eesti joogiveestandard EVS 662:1995 • Sangaste Vallavolikogu määrus nr 8 (02.12.1999) «Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra kinnitamine» (KO 1999, 39, 481) • Sangaste Vallavolikogu määrus nr 10 (17.12.1999) «Vee kasutamise normide kehtestamine» (KO 2000, 1, 5) • Sangaste Vallavalitsuse määrus nr 1 (15.08.2001) «Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamine» (KO 2001, 68, 1238) • Sangaste Vallavolikogu otsus nr 30 (06.09.2001) «Vee-ettevõtja määramine» • Sangaste Vallavolikogu määrus nr 2 (17.04.2003) «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja kinnitamine» (KO 2003, 54, 1354) • Sangaste Vallavolikogu määrus nr 3 (17.04.2003) «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine» (KO 2003, 54, 1355) • Sangaste Vallavolikogu määrus nr 5 (09.10.2003) «Ehitusmääruse kinnitamine» (KO 2003, 152, 2271) • Sangaste Vallavolikogu määrus nr 6 (27.11.2003) «Kaevetööde eeskirja kehtestamine» (KO 2004, 12, 98) 1.2. Omavalitsuse arengukava Sangaste valla arengukava 2004–2010 võeti vastu Sangaste Vallavolikogu 15. jaanuari 2004. a määrusega nr 1. Kehtestatud arengukava elamumajandust käsitlev alapunkt 2.4 määrab muuhulgas, et valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni probleemide lahendamisel jälgitakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2004–2015. Sangaste valla arengukava keskkonda käsitlevas alapunktis 2.5 määratakse, et valla reoveepuhastite rekonstrueerimist käsitleb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2004–2015. 1.3. Vee erikasutusluba Sangaste valla vee erikasutusluba on välja antud 01.03.2002. aastal Valgamaa Keskkonnateenistuse poolt. Vee erikasutusluba kehtib kuni 31.12.2006. Põhilised andmed on esitatud järgnevas tabelis 1. Tabel 1. Vee erikasutusload VEEVÕTT Veehaarde nimetus, puurkaevude arv Põhjaveekihi nimetus Lubatud kogus m3/d Tegelikult võetav kogus m3/d Vee erikasutustasu kr/aastas 1. Sangaste puurkaev D 40,0 40 28 901,60 2. Keeni puurkaev D 50,0 50 3. Lossiküla puurkaev Q 8,9 8,3 KOKKU 98,9 98,3 28 901,60 HEITVEE ÄRAJUHTIMINE Reoveepuhasti nimetus, suubla nimetus Reostusnäitajad Lubatud reostuskoormus t/aastas Tegelik reostuskoormus t/aastas Saastekahjuhüvitis kr/aastas 1. Sangaste puhasti, suubla Väike-Emajõgi BHT7 HA Püld* Nüld* 0,36 0,52 0,2 0,2 0,02 0,12 – 2. Keeni puhasti, suubla Keeni oja BHT7 HA Püld* Nüld* 0,48 0,64 0,56 0,6 0,12 0,5 5 226 3. Lossiküla biotiigid, suubla Väike-Emajõgi BHT7 HA Püld* Nüld* 0,08 0,12 0,03 0,12 0,002 0,02 6 898 KOKKU 2,2 2,492 13 124 * Saasteainete nimetused, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse Andmed Vee erikasutusloast. 2. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD 2.1. Elanikkonna iseloomustus 2.1.1. Rahvaarv, sooline, vanuseline ja rahvuslik koosseis Sangaste Vallavalitsuse andmetel elas 1. mai 2002. aasta seisuga vallas 1616 inimest, s.o 4,4% Valga maakonna elanikest. Rahvastiku tihedus Sangaste vallas on 11 inimest 1 km2 kohta. Rahvastiku dünaamika on esitatud tabelis 2. Tabel 2. Sangaste valla elanikkonna dünaamika aastatel 1989–2002 Aasta Elanikke Muutus eelmise perioodiga 1989** 1679 – 1998* 1684 5 1999* 1646 –38 2000** 1654 8 2002* 1616 –38 * andmed kogutud Sangaste Vallavalitsuse arhiivist ** andmed «Rahva- ja eluruumide loendus I» 2000. a Tabelist selgub, et elanike arv väheneb olenemata mõnede aastate väikesest kasvust. Rahvaarvu vähenemise peamisteks põhjusteks on negatiivne rändesaldo ja negatiivne loomulik iive. Loomulik iive Sangaste vallas 2001. aastal oli –5: 17 sündi, 22 surma. Rändeiive Sangaste vallas 2001. aastal oli –29 inimest: sisseränne 62 inimest, väljaränne 91 inimest. Sangaste Vallavalitsuse andmeil oli 2002. aasta 1. mai seisuga Sangaste vallas 1616 elanikku, neist mehi 803 (49,7%) ja naisi 813 (50,3%). Elanikkonna jaotus vanusegruppidesse (1. mai 2002. a seisuga) on esitatud tabelis 3. Tabel 3. Sangaste valla elanikkonna jaotus vanusegruppidesse 2002. aastal Aasta Kokku 64–100 21–63 16–20 0–15 2002* 1643 322 19,6% 855 52% 113 6,9% 353 21,5% * 27 inimest pole valda sisse kirjutatud Andmed Sangaste Vallavalitsuselt Valla elanikest on 19,6% pensioniealised. 55–63-aastaseid on vallas 135, st 8% rahvastikust moodustavad pensionieelikud. Tööealistest nooremad (0–15) moodustavad rahvastikust 21% (353 last). Seoses sündimuse langusega, mis on iseloomulik Eestile tervikuna, on laste absoluutarv ja osakaal elanikkonnas pidevalt vähenenud. Tööealisi elanikke (16–63) oli 2002. a 1. mai seisuga 968 inimest, s.o 60% kogu valla rahvastikust. 2.1.2. Tööhõive 1999. a jaanuari seisuga oli vallas tööealisi töötajaid 616 ja pensionieas töötajaid 13. Tööealiste töötajate arv on aastatega tõusnud, töötavate pensionäride arv aga vähenenud. Tabel 4. Sangaste valla töötajate ja registreerunud töötute arv aastatel 1996 ja 1999 Aasta Elanikke Tööealisi töötajaid Pensioniealisi töötajaid Töötajaid kokku % elanikkonnast Töötuid % elanikkonnast 1996 1750 461 37 498 28,5% 402 23% 1999 1678 616 13 629 37,5% 173 10,3% Andmed Sangaste Vallavalitsuselt. Eesti Statistikaameti andmetel oli 2001. aastal Sangaste vallas 79 tööotsijat, neist omakorda 38 töötu abiraha saajat. 2.1.3. Elanike toimetulek Toimetulekutoetust saavad Sangaste vallas aasta lõikes keskmiselt 183 perekonda. 2001. aastal tehti väljamakseid summas 569 843 krooni. Võrreldes 2000. aastaga on rahuldatud taotluste arv kasvanud, kuid toimetulekutoetuseks eraldatud summa vähenenud. Traditsiooniliselt suurenevad väljamaksed talvekuudel, mil inimeste rahalisi väljaminekuid suurendavad küttekulud. Perede toimetulematuse põhjustest on olulisemad töötus, inimeste madal haridustase, tervislik seisund, pere lagunemine ja riigikeele mitteoskamine. Paljud inimesed on tööl osalise tööajaga ja saavad miinimumpalgast madalamat töötasu. Eesti Statistikaameti andmeil olid pereliikmete keskmised sissetulekud aastatel 1997–1999 Sangaste vallas järgmised (tabel 5). Tabel 5. Pereliikmete keskmine netosissetulek Sangaste vallas ja Eestis 1996–2001 Aasta Sangaste vallas Eesti keskmine Kr/kuus Muutus eelmise aastaga (kr) % Eesti keskmisest Kr/kuus Muutus eelmise aastaga (kr) 2001 1589*** –43 69,4 2289* +105 2000 1632** +230 74,7 2184* +184 1999 1402** –70 70,1 2000* +111 1998 1472** +233 77,9 1889* +259 1997 1239*** +82 76,0 1631* +216 1996 1157*** – 81,8 1414* – * andmed Eesti Statistikaametist ** andmed Sangaste Vallavalitsuselt *** http://gatekeeper.stat.ee:800/px-web.2001 2.1.4. Tööstus Sangaste valla majanduselus on olulisel kohal tööstus. Vaatamata mõningatele rasketele perioodidele on siinsed tööstusettevõtted püsima jäänud. Peamised majandusvaldkonnad ja ettevõtted on: • Puidu töötlemine – AS Sanwood, OÜ Landhaus, OÜ Arkeeni; • põllumajandussaaduste tootmine ja töötlemine – OÜ Sanlind, OÜ Kesa-Agro ja kohalikud talunikud. Valla suurimaks tööandjaks on 130 töötajaga AS Sanwood, mis tegeleb puidutööde ja mööbli valmistamisega, järgnevad OÜ Landhaus 21 töötajaga ja AS Sangaste Linnas 9 töötajaga. 2.1.5. Kaubandus, turism ja pangandus Sangastes on 3 poodi, üks on ühendatud küla pubiga. Keenis ja Lossikülas on üks pood. Turiste kostitab Sangaste loss, kus on majutus, restoran ning palju meelelahutusvõimalusi. Pangateenindus toimub läbi postkontori. Sularahaautomaat puudub. 2.1.6. Haridus Hetkel tegutseb Sangaste vallas kaks haridusasutust: Keeni Põhikool ja Sangaste Lasteaed. Koolis õpib 176 last ja lasteaia nimekirjas on 28 last. Ka huvihariduse andmisega tegeleb põhiliselt kool, sest mujal puuduvad ringide läbiviimiseks vajalikud ruumid ja vallas ei ole palgalist kultuuritöötajat, kes huviringe koordineeriks. Vald toetab huviharidust rahaliselt, nii et ringides osalemine on lastele tasuta. Ilmselt jääb kool huvihariduse andmisel kesksesse rolli ka edaspidi. 2.1.6. Tervishoid Sangastes töötab füüsilisest isikust ettevõtjana perearst (FIE Perearst). Keenis asub velskripunkt. Sangastes on veel FIE Sangaste Apteek ja Sangaste Pansionaat, mis on segatüüpi hoolekandeasutus, kuid põhiliselt suunatud siiski eakatele inimestele. Erihooldekodud, internaat ja lastekodu Sangaste vallas puuduvad. 2.2. Sangaste valla juhtimise struktuur, eelarve ja investeeringud Sangaste valla omavalitsusorganiteks on vallavolikogu kui esinduskogu ning vallavalitsus kui volikogu poolt moodustatud täitevorgan. Alljärgnevalt on ära toodud valla koguinvesteeringute maht (Tabel 6) Tabel 6. Sangaste valla eelarved aastatel 1999–2001 Aasta Eelarve maht (kroonides) Investeeringud (kroonides) Investeeringute osakaal (%) 2001 9 673 047 627 073 6,5 2000 7 544 120 322 302 4,3 1999 7 194 447 826 389 46 Andmed Sangaste Vallavalitsuselt. 3. KESKKOND 3.1. Lühiülevaade Sangaste vald asub Otepää kõrgustiku kaguservas. Valla pindala on 144,7 km2. Reljeefivormide ja absoluutsete kõrguste järgi võib valla jagada kaheks osaks. Valla põhjaosa on tüüpiline Otepää kõrgustiku kuppelmaastik, kus kõrgused merepinnast ulatuvad 100–200 meetrini, kõrgeimaks punktiks on Harimägi 211 m. Lõunaosa on lainjas moreenmaastik, kus kõrgused jäävad valdavalt 40–70 meetri vahele. Vald piirneb lõunast Tõlliste, läänest Õru, põhjast Puka ja loodest Otepää vallaga. Valla idapiiriks on Valgamaa piir Võrumaaga. Valda läbivad kaks suuremat maanteed, Valga–Tartu maanteed Võru linnaga ühendav ja Otepää–Valga maantee, mille ristumiskohas asub ka valla keskus Sangaste alevik. 3.2. Pinnakate ja selle ehitus Aluspõhja katab kvaternaarsete setete kompleks (glatsiaalsed, limnoglatsiaalsed ja fluvioglatsiaalsed setted). Suurema osa pinnakattest moodustab saviliivmoreen. Hajutatult esinevad kruusad-liivad, liivsavid ja soosetted. Pinnakatte geoloogiline ehitus on keeruline (paksus varieerub 10 meetrist valla lõunaosas kuni üle 100 meetrini Otepää kõrgustikul ja mattunud ürgorgudes). Pinnasevesi lasub 0–10 m sügavusel, küngastel kohati sügavamalgi. Ehitusgeoloogiliselt on maakonna pinnased valdavalt hea kandevõimega (sitkeplastne saviliivmoreen), kuid ehitustegevust võib takistada reljeef. Samuti võib moreeni ebaühtlase ja üldiselt vähese veejuhtivuse tõttu sulade ja sadude ajal esineda ülavett. Pinnasevee kõrgtase võib ulatuda kuni 0,5 m maapinnast. Täpsemad andmed ehitusprojektide käigus kogutud andmetest vallas puuduvad. 3.3. Põhjavesi Viimase 30 aasta läbilõikes on sademete hulk Sangaste valla põhjaosas 680 ja valla lõunaosas kuni 700 mm aastas. (Remm 2000). Valla hüdrogeoloogilises läbilõikes eraldatakse 4 veekompleksi: • kvaternaari (Q); • ülem-keskdevoni (D3-2); • keskdevoni (D2); • ordoviitsium-kambriumi (O-C). Valla veevarustuses kasutatakse nii kvaternaari kui ka ülem-keskdevoni veekompleksi, ühisveevarustuses vaid ülem-keskdevoni kompleksi. Kvaternaari ja ülem-keskdevoni veekompleksi on rajatud vastavalt 2 ja 14 puurkaevu. Keskdevoni ja ordoviitsium-kambriumi veekompleksi vesi on kõrge mineralisatsiooniga ega ole sobiv majandus-joogiveeks. Sellesse kompleksi (D2) on rajatud vaid üks puurkaev. Ülem-keskdevoni veekompleksi suhteliselt hea reostuskaitstus, mis on tingitud katvate kvaternaarisetete suurest paksusest ja savikast koostisest (liivakivid ja aleuroliidid savi vahekihtidega), takistab reoainete imbumist pinnaselt sügavamale põhjavette. Ülem-keskdevoni (D3-2) ja keskdevoni veekompleksid on omakorda eraldatud vettpidava naroova lademega, mis koosneb savikatest aleuroliitidest, merglitest ja dolomiitidest. Ülem-keskdevoni veekompleksi paksus piirkonnas kõigub 100–150 meetri vahel. Vettandvateks kivimiteks on peen- ja keskteralised liivakivid aleuroliidi vahekihtidega. Sellele kompleksile on iseloomulik surveline vesi: piesomeetriline tase on Otepää kõrgustikul 80–130 meetrit üle merepinna, veetase jääb enamjaolt maapinnast vaid mõne kuni mõnekümne meetri sügavusele. Esineb ka arteesiavett. Vettandvate kivimite iseärasused mõjutavad põhjavee tarbimise tingimusi, milleks on puurkaevude liivaandvus ja põhjavee kõrge rauasisaldus (tabel 7). Enamus veehaaretest koosneb ühest kaevust, mis asub tarbija maa-alal ja on tavaliselt ilma veejaotusvõrguta. Paljud puurkaevud töötavad alakoormusega (pumbad töötavad vaid mõned tunnid ööpäevas), mis mõjub halvasti põhjavee kvaliteedile, eriti kui on tegemist kõrgendatud rauasisaldusega (0,6–2,5 mg/l). Puurkaevus seisva vee füüsikalised (värvus ja läbipaistvus) ja organoleptilised (lõhn, maitse) omadused halvenevad. Samuti on probleemiks seoses majandite, asutuste ja ettevõtete reorganiseerimise ning erastamisega omanikke vahetanud või peremeheta jäänud puurkaevud. Omanikuta jäänud või halvasti hooldatud puurkaevud on potentsiaalseteks reostusallikateks põhjaveele. Vee-ettevõtja OÜ Sanva haldusalas on viis puurkaevu (neist kolm Sangaste ja kaks Keeni asulas) ja üks salvkaev Lossikülas, kuhu on paigaldatud pump. OÜ-l Sanva on olemas passid neist kahe kohta (kasutatavad puurkaevud Keenis ja Sangastes). Ülejäänud puurkaevude passid on läinud kaduma. Tabel 7. Ülevaade vee kvaliteedist (põhjavesi, ilma veepuhastuseta) Komponent Ühik SOM määrus nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded Keskmine sisaldus Minimaalne sisaldus Maksimaalne sisaldus Organoleptilised omadused Värvus Palli Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta 17,5 11 30 Hägusus NHÜ Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta 8,4 3 22 Lõhn Palli Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta 1,5 0 2 Maitse Palli Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta 1,7 0 2 Keemilised omadused Vesinikueksponent (pH) 6,5–9,5 7,5 7,16 7,86 Ammooniumioon (NH4+) mg/l 0,5 0,4 0,1 0,6 Nitritioon (NO2-) mg/l 0,1 0,012 0,002 0,025 Nitraatioon (NO3-) mg/l 50 0,3 0 0,9 Permanganaatne oksüdeeritavus (PHT) mgO2/l 5,0 3,2 1,3 5 Üldkaredus (H) mg-ekv/l 5–10 5,8 5,4 6,4 Üldraud (Fetot) mg/l 0,2 1,7 0,6 2,5 Kloriidioon (Cl-) mg/l 250 6,8 1,7 12 Sulfaatioon (SO42-) mg/l 500 3,0 0,5 7 Fluoriidioon (F-) mg/l 1,5 0,3 0,2 0,3 Mangaan (Mn2+) mg/l 0,05 0,05 0,04 0,1 Naatrium + Kaalium (Na++K+) mg/l 16 2,8 31 Kuivjääk 105°C mg/l 1000–1500 364 309 490 Andmed OÜ-lt Sanva 3.4. Pinnavesi Sangaste valla tähtsaimaks veekoguks on Väike-Emajõgi, mis saab alguse Otepää kõrgustikult Pühajärve lõunapoolsest väljavoolust, kulgeb läbi Sangaste valla ja suubub Võrtsjärve. Jõele on ehitatud mitmeid tamme, Sangaste valla territooriumil asuvad Restu paisjärv ja Sangaste veskipais. Viimast kasutatakse hüdroenergia saamiseks. Lisaks omab Väike-Emajõgi suurt kalamajanduslikku tähtsust, olles keskkonnaministri määrusega kuulutatud lõhilaste kudejõeks. Seal koeb koha, kellest suurem osa hiljem Võrtsjärve siirdub ning mitmed teised kalaliigid. Väike-Emajõge kasutatakse suublana Sangaste ja Lossiküla asula heitvee loodusesse juhtimisel. Sangaste veskipaisu juurest 2001. aasta suvel võetud veeproov (OÜ Tartu Keskkonnauuringud, Tabel 8) näitas, et biokeemilise hapnikutarbe järgi kuulub jõgi II klassi (hea), üldlämmastiku järgi I klassi (väga hea) ja üldfosfori sisalduse järgi II-III klassi (hea-rahuldav). Jõe peamised hüdromeetrilised parameetrid on toodud tabelis 9. Valla põhjaosast Otepää kõrgustikult saab alguse ka Laatre jõgi, mis algul voolab kirde-edela-suunaliselt kuni Pikaantsu paisuni, millest alates kulgeb jõe säng Õru valla territooriumil paralleelselt Sangaste valla läänepiiriga, suubudes lõuna pool Väike-Emajõkke. Jõe seisundi kohta andmed puuduvad, samuti puuduvad jõe läheduses olulisemad saasteallikad. (Järvekülg 2001) Tabel 8. Sangaste veskipaisu juurest võetud veeproovi tulemused Analüüsi nr Koht kuupäev hõljuvaine BHT7 N P 1369 Sangaste paisjärv (tamm) 07.03.2001 5 mg/l 3,2 mgO/l 0,77 mg/l 0,078 mg/l Andmed OÜ´lt Tartu Keskkonnauuringud. Tabel 9. Väike-Emajõe hüdromeetrilised parameetrid Aastane keskmine vooluhulk 1210 l/s 95% min. Vooluhulk 713 l/s 95% maks. Vooluhulk 1889 l/s Andmed TÜ Geograafia instituudist. Suuremaid looduslikke järvi Sangaste vallas pole (Tabel 10). Suurim on valla põhjaosas Otepää valla piiril asuv Pülme järv. Järvedel on peamiselt puhkemajanduslik tähtsus. Tabel 10. Sangaste valla järved Järv Pindala (ha) Presnikovi järv 2,2 Nakrijärv 1,0 Kirgjärv 1,1 Pülme järv 6,4 Andmed : http://keskkond.valgamaa.ee/juhend/valgamaajarved.htm. Suuremat tähtsust omavad jõgedele rajatud paisjärved (tabel 11). Sangaste valla territooriumil on nii Väike-Emajõel kui ka Laatre jõel kummalgi kaks paisjärve. Sangaste veskipaisule on OÜ Wing paigaldanud kaks elektrigeneraatorit (30 ja 40 kW). Pikaantsu paisu juures on vesiveski, kuid käesoleval ajal see ei tööta. Samuti pole hetkel eriotstarvet Restu ja Räimekese paisjärvedel. Tabel 11. Sangaste valla paisjärved Järv Asukohajõgi Pindala (ha) Pikaantsu paisjärv Laatre jõgi 2,8 Räimekese paisjärv Laatre jõgi 3,1 Sangaste veskijärv Väike-Emajõgi 7,2 Restu paisjärv Väike-Emajõgi 5,0 Andmed: http://keskkond.valgamaa.ee/juhend/valgamaapais.htm. Sangaste piirkonnas on Väike-Emajõgi vastavalt veeseaduse §-le 15 reostustundlik suubla, mistõttu 1. jaanuarist 2002. a kehtima hakanud Vabariigi Valitsuse määrusest nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» tulenevalt tuleb reoveest ärastada ka fosforit. Selle kontsentratsiooni jõkke juhitavas heitvees kehtiva vee erikasutusloaga ei piirata. Probleemi lahendamiseks on plaanis Sangaste asula reoveepuhasti rekonstrueerimine (valminud on eelprojekt), kuna olemasolev puhasti on amortiseerunud ja reovesi puhastub hetkel vaid biotiikides. Ülevaate praegustest ja puhasti rekonstrueerimise tulemusena tõenäoliselt saavutatavatest heitveeparameetritest annab tabel 12. Tabel 12. Sangaste asulast Väike-Emajõkke lastava heitvee parameetrid Dokument BHT7 mg/l Hõljum mg/l Nüld mg/l Püld mg/l Vee erikasutusluba 25 35 –* –* Saastekahju hüvitise kalkulatsioon** 12,7 15,6 7,4 1,4 Maksimaalsed nõuded 15 25 ei sätestata 1,5 Vee parameetrid pärast reoveepuhasti kavandatavat rekonstrueerimist 15 25 – 1,5 * saasteained, mille keskkonda viimist kehtiva vee erikasutusloaga ei limiteerita; ** vee-ettevõtja poolt esitatud andmed vee erikasutusloa taotlemisel, mis lähtuvad analüüside tulemustest. Proove võetakse kord kvartalis biotiigi väljavoolust. Väikesed saasteainete kontsentratsioonid on ilmselt tingitud kevadisest suurveest ja eelnevast lahjendusefektist jõeveega, ega iseloomusta tegelikult biotiikidest Väike-Emajõkke juhitavate saasteainete hulka. Lisaks Sangaste reoveepuhasti rekonstrueerimisele on kavas (Valgamaa arengustrateegia): • Sangaste lossi biotiikide ja torustike rekonstrueerimine 2002.–2005. aastal; • Sangaste veevarustuse rekonstrueerimine 2002.–2005. aastal; • Keeni reoveepuhasti rekonstrueerimine 2002.–2005. aastal; • Keeni veevarustuse rekonstrueerimine 2002.–2005. aastal. 3.5. Tehiskeskkond Suurem tehisrajatis (lisaks paisudele-tammidele), mis võiks ohustada pinna- või põhjavett, on Keeni prügila, mis peaks lähiajal suletama. Valgamaa arengustrateegias on aastal 2003 ette nähtud Keeni prügila KMH, sulgemiskava ja detailplaneeringu koostamine, aastatel 2003–2005 on kavas prügila sulgemistööd ja jäätmejaama rajamine. Märkimist väärib ka valla põhjaosas asuv 11,61 hektari suurune Siimu karjäär (EGF, nr 554), milles 2000. aasta seisuga on määratud 152 tuhat m3 ehituskruusa aktiivset reservvaru. Käesoleval ajal seal kaevandamist ei toimu. 4. SANGASTE VALLA VEEVARUSTUSE HETKE OLUKORD JA ARENGUPERSPEKTIIVID 4.1. Üldine veevärgi kirjeldus 4.1.1. Teeninduspiirkond ja teenindatav elanikkond Sangaste valla 1616 elanikust kasutab ühisveevärgi teenuseid ~500 inimest, s.o 31% elanikkonnast. Ülejäänud 69% elanikkonnast tarbib kas isiklike salvkaevude või erapuurkaevude vett. Tabel 13. Ühisveevärgi teenuse klientide arv külade lõikes 2003. aastal Maksimaalne tarbijate arv (seisuga 01.12.2003)** Optimaalne tarbijate arv aastal 2006*** Sangaste alevik 150 175 193 Lossiküla 19 25 25 Keeni 170 195 195 Restu 0 0 0 Kolmi tööstuspiirkond 6 7 10 SANGASTE VALD KOKKU 345 402 423 Keskne veevarustussüsteem hõlmab vallas asuvaid korruselamuid. Eramajades elavad inimesed võtavad vett enamasti salvkaevudest. Uuring näitab, et ligikaudu 20 maja liituksid ühisveevärgisüsteemiga, kui vee kvaliteet oleks parem. Suurim tööstuslik veetarbija on AS Sanwood, kes tarbib vett 5000 m3 aastas, talle järgneb AS Sangaste Linnas, kellel kulub vett 600 m3 aastas. Tabel 14. Ühisveevärgi klientide struktuur (01.12.2003) Eraisikud (in) Ettevõtteid (arv) Avalik sektor (sh valla asutused) Sangaste alevik 172 3 2 Lossiküla 25 1 1 Keeni 191 4 1 Restu 0 0 0 Kolmi tööstuspiirkond 2 4 0 SANGASTE VALD KOKKU 390 12 4 Sangaste valla ühisveevärki haldab OÜ Sanva. Sangaste valla tsentraalne veevarustus on lahendatud viie puurkaevuga ja ühe salvkaevuga, kasutusel on neist kolm puurkaevu ja salvkaev. Kaks puurkaevu on reservis. Keeni asula puurkaev võtab vett 174 m sügavuselt. Puurkaevul on kindlustamata sanitaarkaitseala. Sangaste aleviku puurkaevu sanitaarkaitseala on piiratud aiaga. Lossikülas on kolm omavahel ühendatud mõisaaegset salvkaevu, mis on kõrge tootlikkusega ja rahuldava veekvaliteediga. Sangaste lossil on oma puurkaev. 2001. a pumbati ühisveevärki kuuluvatest puurkaevudest arvestuslikult 31 032 m3 vett. Sellest 24 000 m3 ehk 77% kulus elanikkonna ja 7032 m3 ehk 23% asutuste tarbeks. Väljapumbatava vee hulk on keskmiselt: * Keenis 12 300 m3 aastas * Sangastes 6100 m3 aastas * Lossikülas 2232 m3 aastas Vastavalt prognoositavale majanduskeskkonna paranemisele ning elatustaseme tõusule suureneb tõenäoliselt tulevikus veetarbimine elaniku kohta. Samuti suureneb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunute arv. Vee tarbimist mõõdetakse vähe. Veemõõtjatega on varustatud ca 4,4% tarbijatest. Arvestite puudumisel arvestatakse tarbitud vee ja kanalisatsiooni hulka vastavalt valla kehtestatud normidele, milleks on vastavalt 3,9 m3 ja 3,9 m3 ühes kuus inimese kohta. 2001. a tasuti vee tarbimise eest kokku 144 657 krooni, sellest 61 680 krooni tasusid eratarbijad ja 82 997 krooni ettevõtted. Veetorustike üldpikkus on ca 5 km, läbimõõdud 50 kuni 120 mm. Torustike ehitamisel on kasutatud raud-, tsink-, malm- ja plastmasstorusid. 700 meetrit on paigaldatud plasttorusid läbimõõduga 50 mm ja 300 meetrit läbimõõduga 110 mm. Osaliselt on veetorude läbimõõdud üledimensioneeritud. Vanade veetorustike seisund on halb, kohati väga halb. Veekaod moodustavad 15–20% kogu väljapumbatavast veest. Peamiseks põhjuseks on lekked torustikest. Vee kvaliteet on rahuldav nii keemiliste kui ka bakterioloogiliste näitajate osas, esineb kõrgendatud rauasisaldust, probleeme on värvuse ja hägususega. Raua eemaldamiseks olmeveest on Keeni ja Sangaste puurkaevudele paigutatud küll mehhaanilised filtrid, kuid hetkel need ei tööta. 4.1.2. Tariifid ja abonenttasud Sangaste vallas kehtivad veetariifid on määratud Sangaste Vallavolikogu määrusega nr 8 (02.12.1999), mis kinnitab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra. Sellest lähtuvalt kuulub veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind reguleerimisele, kui: 1) teenuse müügimaht on muutunud rohkem kui 10%; 2) vee ja -kanalisatsiooniehitiste rekonstrueerimise tulemusena või muudel põhjustel on oluliselt muutunud tehnoloogilised protsessid; 3) teenuse hinda mõjutavad riiklikult reguleeritavad hinnad, maksud, tariifid või muud maksed on muutunud. Abonenttasu on tasu, mida klient maksab vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata teenuse kasutamisest. Sellega tagatakse kliendile kvaliteetse teenuse võimaldamine igal ajahetkel. Abonenttasu rakendamise eesmärgiks on tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste korrashoiuks määratud vahenditest ühtlane ja stabiilne laekumine (Eesti Veevärk, 2001). Abonenttasu Sangaste vallas vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest maksma ei pea. Hetkel ei ole Sangaste vallas kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumistasu. 4.2. Vee kvaliteet 4.2.1. Üldnõuded joogivee kvaliteedile Nõuded veekvaliteedile on määratud seadusandluses. Kasutusel on sotsiaalministri määrus «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid», mis jõustus 02.08.2002. a. Määruses lähtutakse ELi uuest joogiveedirektiivist (98/83) ja sellega on määratletud hulk tervisega seotud kohustuslikke nõudeid ning piiritletud teatud mitte-toksiliste ainete lubatud hulk. Igale määratletavale vee kvaliteedi parameetrile on antud piirmäär, mis tagab vee ohutuse inimeste tervisele. Uue määrusega soovitakse joogiks kasutatav vesi viia Euroopa Liidu standarditele vastavaks. Kuna see on aeganõudev ja kulukas töö, siis mõningate näitajate vastavusse viimiseks on antud aega mitu aastat. Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas uue joogivee direktiivi (EC/83/98) 03.11.1998. EÜ liikmesriikidele tehti kohustuslikuks viia vastava direktiivi nõuded jõusse kahe aasta jooksul. Hetkel peaks tsentraliseeritud veevõrgu vee kvaliteet vastama uuele direktiivile. Uus direktiiv määrab joogivee kvaliteedinõuded tervisekaitse seisukohast lähtuvalt ning limiteerib teatud mitte-toksilis ainete sisaldust joogivees. Vastavad mitte-toksilised ained toimivad indikaatoritena ja seetõttu pole nende kontsentratsioonide piirmäärad kvaliteedinõuetega määratud. Indikaatorparameetrite järgi on hõlbus märgata võimalikku riski tõusu tervisekaitse seisukohalt enne kui vesi tegelikult tervisele ohtlikuks muutub. Vee omadustele tuleb hakata suuremat tähelepanu pöörama, kui indikaatorparameeter ületab teatud etteantud väärtuse. Vajadusel tuleb riski alandamiseks võtta kasutusele vastavad abinõud. Nii Euroopa Liidu kui Eesti joogiveestandardites kehtestatud nõuded põhinevad (WHO) Maailma Tervisekaitse Organisatsiooni poolt kirja pandud juhistel «Guidelines for drinking water quality» ning on seetõttu väga sarnased. Eesti astumisel Euroopa Liitu võivad väikesed erinevused direktiivides tekitada teatud probleeme ja seetõttu oleks soovitav nad enne välja selgitada ja tarvidusel vajalikud meetmed kasutusele võtta. 4.2.2. Joogivee kvaliteet Sangaste vallas Vee analüüsimiseks võeti Sangaste valla puurkaevudest proovid kahel järjestikusel aastal 04.10.2001 ja 05.07.2002. 2001. a analüüsis proove Tartu Tervisekaitseinspektsioon ning 2002. aastal AA Aqua OÜ. Alljärgnevates tabelites on võrreldud puurkaevude rajamisel ja 2002. a võetud proove (tabel 15 ja tabel 16), analüüsiprotokollid on ära toodud lisades (Lisa 5). Tehtud analüüsidest nähtub, et tervisekaitse seisukohalt Sangaste vallas kasutatav joogivesi endast ohtu ei kujuta. Puurkaevude proovides on ammooniumi-sisaldus küllalt suur – Keeni puurkaevus 0,44 mg/l ja Sangaste puurkaevus 0,47 mg/l. Sangaste puurkaevu vees on see näitaja aastatega tõusnud. Soodsatel tingimustel võib ammoonium mittetäieliku nitrifikatsiooni käigus oksüdeeruda nitritiks. Ka nitritite osakaal on puurkaevude vees tõusnud, eriti Keeni puurkaevus, kus selle väärtus on suurenenud 4 korda, kuid jääb siiski alla lubatud kontsentratsiooni. Analüüside põhjal omab kaevuvesi teatud värvi ja on kuigivõrd hägune. Põhjuseks võib olla vee suur rauasisaldus, mis ületab Keeni puurkaevus määruse normi piirmäära kuni 9 korda, Sangaste puurkaevus aga isegi üle 12 korra. Kõrge rauasisaldus on põhjuseks mitmetele ebameeldivustele vee kvaliteedis. Raud kipub sadestuma torude neis kohtades, kus veevoolu kiirus on madal ja torude läbimõõt on suur. Üsna vähe on puurkaevudes kloriidioone ja sulfaatioone, ka nitraatioone praktiliselt pole. Samas on vee permanganaatne oksüdeeritavus suhteliselt kõrge, kuid jääb lubatud piiridesse. Tabel 15. Keeni puurkaevu vee analüüsi tulemused Komponent Ühik SM määrus nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrolli- nõuded Veeproov puur- kaevu rajamisel 11.11.1986 Veeproov analüüs NR PK2002- K06P1703 05.07.2002 Veeproov 2002. a / Eesti Standard Joogivesi Veeproov 2002. a / Veeproov puurkaevu rajamisel Organoleptilised omadused Värvus Palli Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta 12 15** 1,25 Hägusus NHÜ Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta 7 3*** 0,429 Lõhn Palli Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta 0 Maitse Palli Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta 2 Keemilised omadused Vesinikueksponent (Ph) 6,5–9,5 7,5 0,9375**** Ammooniumioon (NH4+) mg/l 0,5 0,6 0,44 0,88 0,73 Nitritioon (NO2-) mg/l 0,1 0,004 0,016 0,16 4 Nitraatioon (NO3-) mg/l 50 0 0,05 0,001 Permanganaatne oksüdeeritavus (PHT) mgO2/l 5,0 4,5 0,9 Üldkaredus (H) mg-ekv/l 5–10 6,4 5,6 0,12–0,56 0,875 Üldraud (Fetot) mg/l 0,2 2,3 1,8 9 0,78 Kloriidioon (Cl-) mg/l 250 10 6 0,024 0,6 Sulfaatioon (SO42-) mg/l 500 2 7 0,014 3,5 Fluoriidioon (F-) mg/l 1,5 0,3 – Mangaan (Mn2+) mg/l 0,05 0,1 2 Naatrium + Kaalium (Na++K+) mg/l 15 Kuivjääk 105 C mg/l 1000–1500 313 490 0,49–0,33 1,57 * looduslikult kaitstud põhjavees 1,5 mg/l; ** värvus kohapeal mõõdetuna 15, laboris 27 mgPtCo/dm3; *** hägusus kohapealt mõõdetuna 3, laboris 8 NHÜ; **** tulemus on saadud jagades veestandardi keskmise väärtusega; Andmed OÜ-lt Sanva. Tabel 16. Sangaste puurkaevu vee analüüsi tulemused Komponent Ühik EVS 663:1995 Eesti Standard Joogivesi Veeproov puurkaevu rajamisel 08.08.1984 Veeproov analüüs NR PK 2002- K07P0205 05.07.2002 Veeproov 2002. a / Eesti Standard Joogivesi Veeproov 2002. a / Veeproov puurkaevu rajamisel Organoleptilised omadused Värvus palli Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta 12 11** 0,917 Hägusus NHÜ Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta 4*** Lõhn palli Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta 0 Maitse palli Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta 1 Keemilised omadused Vesinikueksponent (pH) 6,5–9,5 7,86 7,16 0,895**** 0,91 Ammooniumioon (NH4+) mg/l 0,5 0,3 0,47 0,94 1,57 Nitritioon (NO2-) mg/l 0,1 0,02 0,025 0,25 1,25 Nitraatioon (NO3-) mg/l 50 0,9 0,1 0,002 0,11 Permanganaatne oksüdeeritavus (PHT) mgO2/l 5,0 5,0 1 Üldkaredus (H) mg-ekv/l 5–10 5,4 6,0 0,6 1,11 Üldraud (Fetot) mg/l 0,2 0,61 2,5 12,5 4,1 Kloriidioon (Cl-) mg/l 250 9,5 12 0,048 1,27 Sulfaatioon (SO42-) mg/l 500 2 6 0,012 3 Fluoriidioon (F-) mg/l 1,5 – Mangaan (Mn2+) mg/l 0,05 0,04 0,8 Naatrium + Kaalium (Na++K+) mg/l 15 Kuivjääk 105 C mg/l 1000–1500 395 330 0,264**** 0,84 * looduslikult kaitstud põhjavees 1,5 mg/l; ** värvus kohapeal mõõdetuna 11, laboris 18 mgPtCo/dm3; *** hägusus kohapealt mõõdetuna 4, laboris 14 NHÜ; **** tulemus on saadud jagades veestandardi keskmise väärtusega. 4.3. Puurkaev-pumplate andmed Tabel 17. Puurkaev-pumplad Jrk nr Puurkaevu nimetus asukoha järgi Passi nr Sügavus m Veekiht Puurimise aasta Võimsus m3/h Omanik Märkused 1 Kolmi töökoda 4326 130 D 3-2 1977 54 Varaühistu 91 321 2 Kolmi farm A 1228 M 150 D 3-2 1957 20 Sünne Lepik 3 Tiido farm A 1510 M 97 Q 1956 25 Hans Kirsimäe 91 309 4 Lauküla farm 2230 120 D 3-2 1968 11 OÜ Lauküla 91 445 Hain Valdur 5 Sarapuu farm 2055 90 D 3-2 1967 13 Varaühistu Arteesia 6 Sangaste keskus A 1268 M 115 D 3-2 1964 17 Varaühistu 7 Sangaste keskus A 1268 M 130 D 3-2 1984 26 OÜ Sagnitz Toomas Lindmets 91416 VL 8 Lauküla ühepereelamud D 3-2 1988 ? 9 Sangaste loss 1881 Sangaste Vallavalitsus 10 Sangaste loss uus A 768 M 120 D 3-2 1962 35 Sangaste Vallavalitsus 11 Sangaste raketibaas Konser- veeritud arteesia 12 Peetri-Tinu farm 1884 103 D 3-2 1967 7 Helari Pirn 13 Ädu farm A455M 275 D 2-1 1961 32 Kaja Jänes 14 Andre farm A1036M 55 Q 1963 23 Urmas Mõts Tampo- neeritud 15 Mihkli farm 2863 135 D 3-2 1970 9 Arvo Kõiv 71 227 Ei kasutata 16 Restu farm A1063M 115 D 3-2 1963 22 AS Mõisa 17 Keeni keskuse uus 4217 112 D 3-2 1976 7 OÜ SANVA Tamberg VL 18 Keskuse vana A211M 105 D 3-2 1956 3 OÜ SANVA VL varukaev 19 Vori farm 135 D 3-2 1988 6 Jakub Käo Andmed: http://keskkond.valgamaa.ee. • Ühisveevärki kuuluvate puurkaev-pumplate iseloomustus Puurkaevu pass on olemas kahel puurkaevul – Keeni asula puurkaevul ja Sangaste uuel puurkaevul. Teiste olemasolevate puurkaevude andmed on saadud Eesti Geoloogia Keskuselt. (http://www.egk.ee/hudrogeo/pohjaveekataster/index.php). 4.3.1.1. Keeni asula puurkaev Pk passi andmed: pass nr 4217, sügavus 112 m, veekiht D 3-2, 1976, tootlikkus passi järgi 7 m3/h, veetase 32 m. Puurkaevu seisukord rahuldav. Puurkaevul on 30 m aiaga piiramata sanitaarkaitsetsoon. Sissepääs pumplasse on lukustatud. Puurkaevu pumba andmed: Tüüp NF-95/E-18, tootlikkus 10 m3/h, tõstekõrgus 99 m, võimsus 4 kW, maksimaalne tootlikkus tunnis 20 m3, paigaldamise aeg 1986, tegelik pumba toodang veearvesti järgi hinnates on keskmiselt 5000 m3 kuus. Pump on uus ja asendamist ei vaja. Hüdrofoori andmed: maht 10 m3, pealeseatud rõhu piirkond 2,6–2,9 kg/cm2. Hüdrofoor on 6 aastat puhastamata, seisukord rahuldav. Andmed puurkaevu pealisehitise kohta: puurkaev-pumpla on ehitatud RPI Eesti Projekt tüüpprojekti nr 4-18-741 (1972. a) järgi, joonised on olemas. Ruumi kõrgus 4 m, pikkus 12 m, laius 6 m, ukseava mõõdud 0,9x2,1 m. Seadmete paigutus ruumis: hüdrofoor paikneb pumpla seina ääres, on palju vaba ruumi. Pumpla hoone vajab sanitaarremonti ja kütte paigaldamist. Valla vee-ettevõtja on võimeline oma jõududega vajaliku remondi teostama. Survefiltrite läbipesul tekkiva uhtevee kanaliseerimise võimalus: filtri võimsusest sõltuvalt tekib 7–10 min jooksul 0,4–1,5 m3 uhtevett. Vallavalitsus ja vee-ettevõtja on võimelised vajaliku kanalisatsioonitorustiku koos vahe-vaatlusmahutiga hoones välja ehitama. Olemas võimalused uhtevee juhtimiseks pärast olemasolevat settekaevu kohalikku kraavisüsteemi. Andmed rõhutõste pumpla kohta puurkaevu juures koos veemahutiga: pumbad puuduvad. Olemas on betoonplokkidest mahuti 100 m3, mida ei kasutata. 4.3.1.2. Keeni asula puurkaev II Puurkaevu passi nr: A211M Puurimise aasta: 1956 Puurkaevu sügavus: 105 m Ekspluateeritav veekompleks: D 3-2 Puurkaev on reservis 4.3.1.3. Keeni asula veemahutid Keenis on kaks veemahutit, üks on maa-alune ~100 m3, teine paikneb puurkaevpumpla hoones ning mahutab ~200 m3 vett. Mõlemad on hetkel kasutusest kõrvaldatud, kuna ei pea vett. Maa-alune mahuti on täielikult amortiseerunud, seda ei saa enam kasutusele võtta. 4.3.1.4. Sangaste asula puurkaev I Pk passi andmed: pass nr A1268 M, sügavus 130 m, veekiht D 3-2, 1984, tootlikkus passi järgi 26 m3/h, arteesia kaev, väljuva vee surve 0,8 bar. Puurkaevu seisukord teadmata. Puurkaevul on aiaga piiratud 30 m sanitaarkaitsetsoon. Sissepääs pumplasse on lukustatud. Puurkaevu pumba andmed: Tsentrifugaalpump NOCCHI 32-160B, tootlikkus 6 m3/h, tõstekõrgus 29 m, võimsus 2,2 kW, paigaldamise aeg 2000. a., tegelik pumba toodang teadmata, sest veearvesti ei tööta. Pump on uus ja asendamist ei vaja, olemas on ka varupump. Hüdrofoori andmed: maht 10 m3, pealeseatud rõhu piirkond 2,5-3,5 kg/cm2. Hüdrofoor on neli aastat puhastamata, seisukord rahuldav. Andmed puurkaevu pealisehitise kohta: puurkaev-pumpla on ehitatud RPI Eesti Projekt tüüpprojekti nr 4-18-741 (1972. a) järgi, joonised olemas. Ruumi kõrgus 4 m, pikkus 12 m, laius 6 m, ukseava mõõdud 0,9x2,1 m. Seadmete paigutus ruumis: hüdrofoor paikneb pumpla seina ääres, on palju vaba ruumi. Pumpla hoone vajab sanitaarremonti ja kütte paigaldamist. Valla vee-ettevõtja on võimeline oma jõududega vajaliku remondi teostama. Survefiltrite läbipesul tekkiva uhtevee kanaliseerimise võimalus: filtri võimsusest sõltuvalt tekib 7–10 min jooksul 0,4–1,5 m3 uhtevett, mille kohalikku kraavisüsteemi juhtimise võimalused on olemas. Pumplas on 1996. aastal paigaldatud Grünbecki rauaärastuse kaksikfilter, mis ei tööta. Andmed rõhutõste pumpla kohta puurkaevu juures koos veemahutiga: pumbad puuduvad. Olemas maa-alune mahuti 200 m3, mida pole aga kasutatud. 4.3.1.5. Sangaste asula puurkaev II: Puurkaevu passi nr: 3105 Katastri nr: 11247 Puurimise aasta: 1971 Veemõõtja: puudub Sanitaarkaitseala ulatus: 30 m Puurkaevu sügavus: 112 m Ekspluateeritav veekompleks: D Asukoha koordinaadid: 57°55´ 26°19´ 4.3.1.6. Lossiküla salvkaev: Puurimise aasta: 1881 Veemõõtja: puudub Asukoha koordinaadid: 57°54´ 26°17´ 5. SANGASTE VALLA KANALISATSIOONI OLEMASOLEV OLUKORD 5.1. Olemasolev kanalisatsioonisüsteem Ühiskanalisatsioon on ehitatud Keenis 1963, Sangastes 1965 ja Lossikülas 1983. aastal. Ühiskanalisatsioonivõrku on ühendatud ~25% elanikest (tabel 18). Mitteühendatud majapidamiste heitvesi juhitakse kogumiskaevudesse, kust toimub selle perioodiline väljavedu. Väljaveo korraldavad elanikud ise. Kasutatakse ka imbkaeve. Põhjavee reostuse probleem teadaolevalt puudub, kuid kogumiskaevude vettpidavus ei ole teada. Tabel 18. Ühiskanalisatsiooni teenuse kasutajate arv külade lõikes 2003. aastal Maksimaalne tarbijate arv (seisuga 01.12.2003)** Optimaalne tarbijate arv aastal 2006*** Sangaste alevik 133 160 193 Lossiküla 17 23 23 Keeni 165 190 190 Restu 0 0 0 Kolmi tööstuspiirkond 6 6 10 SANGASTE VALD KOKKU 321 379 416 Tabel 19. Ühiskanalisatsiooni klientide struktuur (01.12.2003) Eraisikud (in) Ettevõtteid (arv) Avalik sektor (sh valla asutused) Sangaste alevik 157 3 2 Lossiküla 23 1 1 Keeni 186 3 1 Restu 0 0 0 Kolmi tööstuspiirkond 2 4 0 SANGASTE VALD KOKKU 368 11 4 Vallas on 3 purgimismasinat, 1 neist kuulub munitsipaalettevõttele. Kanalisatsioonitorustike üldpikkus on ~5 km: Keeni asulas ~2,7 km, Sangaste asulas ~1,2 km ja Lossikülas ~1,2 km. Torustikud on läbimõõtudega 150–200 mm. Materjalideks on malm, asbesttsement, keraamika ja puit. Lõiguti on kanalisatsioonitorustik aladimensioneeritud. Puhastusseadmesse siseneva reovee keemilist koostist ei analüüsita. Sajuvee kanalisatsioon on 20–15% ulatuses lahkvoolne. Sademevesi juhitakse kraavi, selle maht kanalisatsioonis on väike. 5.2. Reovee vooluhulgad Väljalask nr 1– Sangaste aleviku p/s Tekkiv reovesi 14,4 tuh.m3/a 3,6 tuhat m3/kv Väljalask nr 2 – Keeni p/s Tekkiv reovesi 18,0 tuh.m3/a 4,5 tuhat m3/kv Väljalask nr 3 – Lossiküla Tekkiv reovesi 3,2 tuh.m3/a 0,8 tuhat m3/kv 5.3. Reovee puhastamine • Reovee puhastamise iseloomustus 5.3.1.1. Sangaste Sangaste aleviku puhastusseadme koosseis: OXYD-90, 2 biotiiki 3700 m2. Käesoleval ajal töötavad põhipuhastina biotiigid, OXYD-90 on amortiseerunud. Biotiikide asukoht Väike-Emajõe luhal toimuvate perioodiliste üleujutuste tõttu halb. 5.3.1.2. Keeni Keeni küla puhastusseadme koosseis: 2xBIO-50, 2 biotiiki 2330 m2. Puhasti on amortiseerunud, mistõttu põhipuhastina töötavad biotiigid, puhasti toimib septikuna. Kaevudest ja basseinidest toimub mudaärastus munitsipaalettevõtte poolt. 5.3.1.3. Lossiküla Lossiküla puhastusseadme koosseis: 2 biotiiki pindalaga 3340 m2. • Suubla iseloomustus Sangaste Suubla – Väike Emajõgi (kood 10082) 64 km Koordinaadid: 57°55´; 26°20´ Keeni Suubla – Keeni oja (kood 114) Koordinaadid: 57°57´; 26°14´ Lossiküla Suubla – Väike Emajõgi (kood 10082) 64 km Koordinaadid: 57°52´; 26°19´ • Saasteainete sisaldus ja kogused suublasse juhitavas heitvees ja proovivõtukohad Tabel 20. Väljalask nr 1 – Sangaste mg/l kg/d t/kv t/a BHT7 13 0,5 0,05 0,2 Hõljum 13 0,5 0,05 0,2 Nüld 7,5 0,3 0,03 0,12 Püld 1,5 0,05 0,005 0,02 Andmed vee erikasutusloast. Proovivõtukohaks väljavool viimasest biotiigist. Proove võetakse 4 korda aastas. Kõikidest võetud proovidest määratakse tunnustatud laboris BHT7 , Hõljum, Nüld, Püld. Tabel 21. Väljalask nr 1 – Sangaste Analüüsi nr Proovivõtu koht Kuupäev Hõljuvaine mg/l BHT7 mg/l KHT mg/l N mg/l P mg/l 349 Sangaste bt väljavool 03.10.1998 10 13,5 7 0,84 1100 Sangaste bt väljavool 06.04.1998 16 4,2 6 1,9 1565 Sangaste bt väljavool 08.18.1998 7 4,5 5,8 2 2363 Sangaste bt väljavool 10.19.1998 16 13,5 6,5 1,2 963 Sangaste bt väljavool 05.10.1999 10 9,4 2,4 0,37 2544 Sangaste bt väljavool 11.04.1999 14 14 18 2 785 Sangaste bt väljavool 05.08.2000 25 16 3,4 0,76 2166 Sangaste bt väljavool 11.01.2000 30 40 9 1,4 1018 Sangaste bt väljavool 05.30.2001 2,8 55 6,5 1,1 2479 Sangaste bt väljavool 10.17.2001 6,6 40 8 2 1101 Sangaste bt väljavool 05.07.2002 9 12 85 23 1,4 Keskmine: 15,2 12,4 60 8,4 1,4 Andmed viimase nelja aasta jooksul võetud veeproovide analüüsidest, OÜ Tartu Keskkonnauuringud. Tabel 22. Väljalask nr 2 – Keeni mg/l kg/d t/kv t/a BHT7 29 1,5 0,14 0,56 Hõljum 31 1,6 0,15 0,6 Nüld 27 1,4 0,13 0,5 Püld 6,2 0,3 0,03 0,12 Andmed vee-erikasutusloast. Proovivõtukohaks väljavool viimasest biotiigist. Proove võetakse 4 korda aastas. Kõikidest võetud proovidest määratakse tunnustatud laboris BHT7 , Hõljum, Nüld, Püld. Tabel 23. Väljalask nr 2 – Keeni Analüüsi nr Proovivõtu koht Kuupäev Hõljuvaine mg/l BHT7 mg/l KHT mg/l N mg/l P mg/l 350 Keeni bt väljavool 03.10.1998 6 20 11 1,9 1101 Keeni bt väljavool 06.04.1998 48 15,5 11 2,5 2364 Keeni bt väljavool 10.19.1998 19 6,5 22 3,8 964 Keeni bt väljavool 05.10.1999 18 12,5 13 1,8 786 Keeni bt väljavool 05.08.2000 130 46 35 4,3 2165 Keeni bt väljavool 11.01.2000 23 23,5 39 8,5 1019 Keeni bt väljavool 05.30.2001 53 35 130 20 4,6 1104 Keeni bt väljavool 05.07.2002 7 17,5 80 23 4 2480 Keeni bt väljavool 10.17.2001 17 29 95 24 5,7 Keskmine: 35,7 22,8 101,6 22 4,1 Andmed viimase nelja aasta jooksul võetud veeproovide analüüsidest, OÜ Tartu Keskkonnauuringud. Tabel 24. Väljalask nr 3 – Lossiküla mg/l kg/d t/kv t/a BHT7 8 0,1 0,008 0,03 Hõljum 37 0,3 0,03 0,12 Nüld 5 0,05 0,005 0,02 Püld 0,5 0,005 0,0005 0,002 Andmed vee-erikasutusloast. Proovivõtukohaks väljavool viimasest biotiigist. Proove võetakse 2 korda aastas. Kõikidest võetud proovidest määratakse tunnustatud laboris BHT7 , Hõljum, Nüld, Püld. Tabel 25. Väljalask nr 3 – Lossiküla Analüüsi nr Proovivõtu koht Kuupäev Hõljuvaine mg/l BHT7 mg/l KHT mg/l N mg/l P mg/l 1020 lossiküla bt väljavool 05.30.2001 37 7,8 95 5 0,52 1105 lossiküla bt väljavool 05.07.2002 5 6,4 65 6 0,26 Keskmine: 21 7,1 80 5,5 0,39 Andmed viimase nelja aasta jooksul võetud veeproovide analüüsidest, OÜ Tartu Keskkonnauuringud. 6. ÜHISVEEVÄRKI JA KANALISATSIOONI TEENINDAV ETTEVÕTE 6.1. Ettevõtte tegevus Sangaste valla ühisveevarustust ja -kanalisatsiooni haldavaks ettevõtteks on OÜ Sanva, mis asutati 21. jaanuaril 1998. aastal. OÜ-s Sanva töötab aastas keskmiselt 7 inimest. OÜ Sanva tegevusaladeks on kommunaalteenused (küte, veega varustatus, kanalisatsioon) ja teenustööd (transport, haljastus). 6.2. Vee-ettevõtja tegevuse korraldamine • Juhtimisüksus Vallavalitsuse korraldusega määratakse vee-ettevõtja juht. Alaliselt töötab OÜs Sanva kaks inimest, hooajati võetakse tähtajaliste lepingutega lisatööjõudu. • Teenuse organiseerimine Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendatus peab tagama arendamise kavaga määratud alal kõigi kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise eest vastutab selle omanik, nõuetekohase toimimise eest vee-ettevõtja. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamine ja hooldamine peab toimima selliselt, et oleks tagatud võrdsed tingimused sellega liitujatele ning klientidele. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub vee-ettevõtjaga sõlmitava liitumislepingu alusel. Ühisveevärgist vee võtmine ning ühiskanalisatsiooni heitvee juhtimine toimub vee-ettevõtjaga sõlmitava teenuslepingu alusel. • Investeerimine Investeeringuteks on leitud raha OÜ Sanva finantsidest või laenudest. Viimase kolme aasta investeeringute mahud on ära toodud alljärgnevas tabelis (tabel 26). Tabel 26. OÜ Sanva investeeringud veemajandusse 2000–2002 Investeeringu liik 2000 2001 2002 Ühisveevärk 4 000 67 614 151 409 Kanalisatsioon – – – Andmed OÜ-lt Sanva. • Rajatiste ja seadmete omandiõigus OÜ Sanva rendib Sangaste Vallavalitsuselt järgmisi rajatisi ning seadmeid: Keeni vana katlamaja; Keeni biopuhasti; Keeni kanalisatsiooni- ja veetrassid; ekskavaator EO-26218; traktor MTZ-82. Rendileping on tähtajatu ja jõustus 1. jaanuaril 1999. a. • Hinna kujundamise põhimõtted Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad on kehtestatud Sangaste Vallavalitsuse määrusega nr 1 (15.08.2001), aluseks on tulude ja kulude tasakaalu põhimõtte. Hind koosneb tasust võetud vee eest ja tasust heitvee ärajuhtimise eest ning on kujundatud selliselt, et vee-ettevõtjale oleks tagatud: 1) tootmiskulude katmine; 2) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 3) keskkonnatingimuste täitmine; 4) põhjendatud tulukus. Kuna veemõõturid on paigaldatud vaid 4,4% tarbijatest, arvestatakse kasutatud vee- ja kanalisatsiooniteenuste hulka vastavalt Sangaste Vallavalitsuse kehtestatud normidele, st 3,9 m3 vett ja 3,9 m3 kanalisatsiooni kuus ühe inimese kohta. 6.3. Teeninduspiirkonnas tegutseva vee-ettevõtja finants-majanduslikud näitajad • Ettevõtte bilanss Ettevõtte bilanss 2001. aastal on esitatud alljärgnevas tabelis (tabel 27). Tabel 27. OÜ Sanva bilanss seisuga 31.12.2001.a. KÄIBEVARA 451 133 Raha ja pangakontod 145 102 Nõuded ostjatele 306 031 Ostjatelt laekumata arved 306 031 PÕHIVARA 24 703 Materiaalne põhivara 24 703 Masinad ja seadmed 90 538 Akumuleeritud põhivara kulum –65 835 AKTIVA KOKKU: 475 836 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED 429 191 Võlakohustused 72 004 Lühiajaline pangalaen 72 004 Võlad hankijatele 194 307 Hankijatele tasumata arved 194 307 Maksuvõlad 119 227 Käibemaks 26 235 Sotsiaalmaks 55 696 Üksikisiku tulumaks 36 599 Töötuskindlustus asutusel 232 Üksikisiku töötasukindlustus 465 Viitvõlad 43 653 Võlad töötajatele 35 852 Puhkusereserv 7 801 OMAKAPITAL 46 645 Osakapital nimiväärtuses 90 000 Reservid 1 768 Kohustuslik reservkapital 1 768 Eelmiste perioodide jaotamata kasum –17 718 Jooksva perioodi kasum –27 405 PASSIVA KOKKU: 475 836 Andmed OÜ-lt Sanva. • Ettevõtte kasumiaruanne Vee-ettevõtja kasumiaruanne aastast 2001 on esitatud alljärgnevas tabelis (tabel 28). Tabel 28. OÜ Sanva kasumiaruanne 01.01–31.12.2001. a ÄRITULUD Realiseerimise netokäive 1 352 545 Äritulud kokku: 1 352 545 ÄRIKULUD Materjal, teenused 621 170 Tegevuskulud 112 700 Tööjõukulud 541 700 Kulum 22 608 Muud ärikulud 66 762 Ärikulud kokku: 1 364 940 ÄRIKASUM –12 395 Finantstulud 59 Finantskulud 15 070 KASUM MAJANDUSTEGEVUSEST –27 406 PUHASKASUM (-KAHJUM) –27 406 Andmed OÜ-lt Sanva. INVESTEERIMISPROJEKTID 6.4. Sangaste valla ÜVK süsteemide investeeringute vajaduste määratlemise alused Sangaste valla veevarustuse ja kanalisatsiooni probleemide, investeeringute vajaduse ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel tuleb arvestada: • Tehniliste aspektidega: – vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hetkeseisund; – reoveepuhastite hetkeseisund; – puudulikud andmed vee- ja kanalisatsioonivõrgu seisukorra, materjali ja läbimõõtude kohta; – pidevad avariid kanalisatsioonisüsteemides. • Keskkonnamõjudega: – vee- ja kanalisatsioonivõrgud on lõpuni välja arendamata; – olemasolevad vee- ja kanalisatsioonivõrgud on vanad ja amortiseerunud; – reoveepuhastid on amortiseerunud; – Väike-Emajõe suubla on vastavalt veeseaduse §-le 15 reostustundlik; – 79% Sangaste valla elanikel puudub ühisveevarustus; – 82% Sangaste valla elanikel puudub ühiskanalisatsioon. • Majanduslike aspektidega : – vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamise maksumus; – reoveepuhastite rajamise maksumus; – puurkaevude rajamise maksumus; – ekspluatatsioonikulud; – finantsressursside leidmine – nii valla ja vee-ettevõtja eelarvest kui ka Eesti riigi ning Euroopa Liidu eelarvest, võetavad laenud. Kohaliku vee-ettevõtja optimaalse teeninduspiirkonna määratlemisel tuleb lähtuda: • elanikkonna huvist kasutada ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni teenust; • tühjaksjäänud salvkaevude piirkondade hädavajadusest (Mäeküla, Pringi, Ädu küla); • salvkaevude vee kvaliteet ei ole teada; • praeguse ja perspektiivse vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijate arvust; • reoveepuhastite töötavusest; • investeeringute tasuvusest; • projektide teostamisega kaasnevatest kulutustest. Järgnevalt tuleb püstitada eesmärgid investeeringuprojektide ja nende alternatiivide kavandamiseks ning realiseerimiseks. 6.5. Investeeringuprojektide eesmärkide püstitamise alused Investeerimisprojektide väljatöötamisel tuleb lähtuda ÜVK süsteemide olemasolevast olukorrast ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest: • lühiajalises programmis peab olema tagatud töökindlate vee- ja kanalisatsioonitorustike olemasolu Keeni, Sangaste ja Lossiküla asulas; • vee kvaliteet tarbija kraanis peab investeeringuprojektide tulemusena vastama kehtivale Eesti joogiveestandardile EVS 662:1995 ning Euroopa Ühenduse standardile EC 98/83; • pikaajalises arengukavas aastatel 2006-2016 peab olema tagatud 95% Keeni, Sangaste ja Lossiküla elanike ning 45% kogu Sangaste valla elanike varustamine vee- ja kanalisatsiooniteenustega; • vee viibeaeg torustikus enne tarbijani jõudmist ei tohi ületada 48 tundi; • suublasse juhitav heitvesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määruse nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» (RT I 2001, 69, 424) nõuetele; • planeerimisel tuleb arvesse võtta vesikonna või alamvesikonna veemajanduskava. Tulenevalt veeseadusest planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas, mida tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja muutmisel; • saastuse komplekse vältimise ja kontrollimise seaduse (RT I 2001, 85, 512) paragrahv 4 näeb ette «parima võimaliku tehnika» kasutamist. «Parima võimaliku tehnika» mõiste on üle võetud Nõukogude direktiivist 96/61/EÜ, kus see tähendab kõige tõhusamaid ja kõrgemal arengutasemel olevaid võtteid ning nende rakendusviise, mille järgi mingit tehnikat võib pidada sobivaks heite sätestatud piirväärtusteni jõudmiseks, et vältida, või kui see ei ole võimalik, vähendada heidet ja selle mõju kogu keskkonnale. 6.6. Sangaste valla põhiprobleemid ja lahendusalternatiivid valdkondade kaupa Veevarustus Tabel 29. Projektid. Alternatiivid. Tulemused Olukord Projektid Alternatiivid Tulemus Probleemid Veetorustik Vee kõrge looduslik rauasisaldus, millele lisandub torustike korrosioonist tingitud raud veevõrgust. Ühisveevärki kuuluva 5 puurkaevu vett tarbib 31% elanikkonnast. 69%-l elanikkonnast on salvkaevud (deebit 0,005–0,15 l/s) või erapuurkaevud. Probleem vee kvaliteediga. Veekaod kuni 30%. Puurkaevude vesi ei vasta EL joogivee direktiivile üldraua osas. Olemasoleveate veetorustike rekonstrueeri- mine I, II, III etapis Veekadude vähenemine; veekvaliteedi paranemine veevõrgus; veevärk töökindlam, vähem avariisid. Puudub täielik informatsioon kõikide torustike seisukorra, ehituskvaliteedi, läbimõõtude ja materjalide kohta. Veevõrgu rajamine I etapis Ehitada vee- ja kanalisatsioonitorustikud eraldi kaevikusse Uute elamute varustamine kvaliteetse tarbeveega; majanduslik efekt seoses uute tarbijate liitumisega. Ehitada vee- ja kanalisatsioonitorustikud ühte kaevikusse Veevõrgu rajamine II etapis Ehitada vee- ja kanalisatsioonitorustikud eraldi kaevikusse Uute elamute varustamine kvaliteetse tarbeveega; majanduslik efekt uute tarbijate liitumisega. Ehitada vee- ja kanalisatsioonitorustikud ühte kaevikusse Veevõrgu rajamine III etapis Ringvõrgu väljaarendamine. Uute elamute varustamine kvaliteetse tarbeveega, majanduslike efekt uute tarbijate liitumisega. Majad on ühisveevõrgu torustikest kaugel ja hetkel puudub neis nii veevarustus kui kanalisatsioon. Veemõõtjate paigaldamine Vastavalt ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadusele (RT I 1999, 25, 363) peab 31.12.2001 olema ühisveevärgist müüdav vesi mõõdetud kinnistu veevärgile vee-ettevõtja paigaldatud veearvesti abil, kui ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. Veehoidlad Keenis on pumpla hoones betoonplokkidest lahtine veemahuti. Mahuti ei ole veetihe. Keeni II astme veemahuti rekonstrueeri- mine tuletõrevee mahutiks Rajada tuletõrje veevõtukoht. Veehoidla ei ole vettpidav; mahuti kasutamisel tekib vee roiskumise probleem. Puurkaevud Sangaste vallas on kokku 20 puurkaevu; 7 kuulub OÜ Sanva haldusalasse, neist on kasutuses 5 puurkaevu. Ühisveevärgis on ka üks salvkaev Lossikülas. Probleemiks on põhjavee suur rauasisaldus. Uute veepuhastite paigaldamine, Uue lisapuurkaevu rajamine Keeni asulas Kooli uue puurkaevu ühendamine asula ühisveevärki, mis eeldab rauaärastusseadme paigaldamist kooli pumplasse ning uue veetoru rajamist Kvaliteetsema joogivee andmine tarbijatele; joogivee vastavusse viimine EL Joogivee direktiivile. Keeni asulas on probleemiks suur veevajadus, mida puurkaevu lubatud tootlikkus ei suuda katta. Kasutusest kõrvaldatud puurkaevude tamponeerimine Tamponeerida Tamponeeritud puurkaevust ei ole võimalik tulevikus vett ammutada Hoida reservpuurkaevudena Majanduslik kasutamise võimalus säilib. Põhjavee reostusoht Kanalisatsioon Tabel 30. Projektid. Alternatiivid. Tulemused Olukord Projektid Alternatiivid Tulemus Probleemid Kanalisatsioon Ühiskanalisatsiooni teenustega on varustatud 30% elanikkonnast. Torude materjaliks on peamiselt keraamika ja malm. Suur osa kõikidest torudest vajab kohest renoveerimist. Olemasolevate kanalisatsiooni- torustike renoveerimine, I, II, etapis Keskkonna kahjustamise risk väheneb; võimaldab laiendada kanalisatsiooni asula osadesse kus seda veel pole; vähenevad avariid ja nendega seotud probleemid. Torustike kohta, millel pole olnud avariisid ega muid probleeme, puudub informatsioon. Kanalisatsiooni rajamine, I etapp Uute tarbijate varustamine ühiskanalisatsiooni teenusega; majanduslik efekt uute tarbijate liitumisest; väheneb keskkonna saastamise oht. Kanalisatsiooni rajamine, II etapp Uute tarbijate varustamine ühiskanalisatsiooni teenusega, majanduslik efekt uute tarbijate liitumisest; väheneb keskkonna saastamise oht. Reoveepuhastid Tabel 31. Projektid. Alternatiivid. Tulemused Reoveepuhastid Olukord Projektid Alternatiivid Tulemus Probleemid Sangaste Puhasti seisund halb, kõik metall- ja puitkonstruktsioonid on amortiseerunud. Pumbad ja kompressorid on ära viidud või lõhutud. Puhastina töötavad vaid biotiigid, kuid need on mudastunud. Reoveepuhasti rekonstrueerimine Uus reoveepuhasti Puhtam heitvesi; väiksem koormus suublale; väiksemad saastetasud. Suur maksumus Vana reoveepuhasti rekonstrueerimine ja biotiikide puhastamine Puhtam heitvesi; väiksem koormus suublale; väiksemad saastetasud. Keeni Puhasti seisund on halb, ei täida oma funktsiooni, seadmed ei tööta ja konstruktsioonid on amortiseerunud. Töötab septikuna. Põhipuhastus toimub biotiikides, kuid need on mudastunud. Reoveepuhasti rekonstrueerimine Uus tehismärgala tüüpi reoveepuhasti Puhtam heitvesi; väiksem koormus suublale; väiksemad saastetasud; väiksemad energia- ja hoolduskulud. Tehismärgala nõuab suurt pinda. Uue reoveepuhasti ehitamine ja biotiikide puhastamine Puhtam heitvesi; väiksem koormus suublale; väiksemad saastetasud; suurem energiakulu. Lossiküla Reovett puhastavad biotiigid, kuid need on mudastunud. Biotiikide parema puhastusprotsessi tagamine. Ehitada reoveepuhasti Puhtam heitvesi; väiksem koormus suublale; madalamad saastetasud Reostusnäitajad madalad; tulevikus pole ette näha uute eramute ühinemist kanalisatsiooniga. Puhastada biotiigid Puhtam heitvesi; väiksem koormus suublale; madalamad saastetasud. 0-alternatiiv Heitvee puhastusefektiivsus jääb samaks; võib välja arendada mittevabaveelise biopuhasti. Pidevalt kasvavad saastetasu maksed 6.7. Investeerimisprojektide kirjeldus Tabelites 29, 30 ja 31 on välja toodud võimalikud tööprojektid Sangaste valla asulates. Alljärgnevalt kirjeldatakse eraldi projekte ja nende võimalikke alternatiive lähtudes nii tehnilistest, majanduslikest kui ka keskkonnakaitselistest aspektidest. Majanduslikust aspektist vaadeldakse eelkõige alternatiivi ligikaudset maksumust. Kirjelduse tulemusena selgub alternatiividest parim, mida soovitatake edaspidi ellu rakendada. Projekt A1: Sangaste aleviku veetorustiku rekonstrueerimine Rekonstrueeritakse 2,3 km veetorustikku. Investeeringu suurus on 2,9 mln krooni. Keskkonnamõjud: Mõju keskkonnale on minimaalne. Torustikusüsteem rajatakse võimalikult sõiduteede äärde. Vähesel määral lõhutakse puujuuri, langetatakse puid ja kärbitakse puuvõsasid, et tagada masinate ligipääs kaevikutele, rikutakse pinnast. Tehnilised aspektid: Suur osa projektist on uue torustiku ehitus. Ehitatakse välja ringvõrk, millega tagatakse ühtlane rõhk kõikides asulate osades. Kasutatakse lahtise kaeve meetodit. Majanduslikud aspektid: Projekti realiseerimiseks on vaja investeeringud 2,9 mln krooni. Elanikkonna heaolu: Elanikeni jõuab vesi kiiremini, vee kvaliteet ei jõua torustikus halveneda. Kõikidele tarbijatele on tagatud piisav rõhk. Projekt A2: Keeni veetorustiku rekonstrueerimine Rekonstrueeritakse 2,1 km veetorustikku. Investeeringu suurus on 2,6 mln krooni. Keskkonnamõjud: Mõju keskkonnale on minimaalne. Torustikusüsteem rajatakse võimalikult sõiduteede äärde. Vähesel määral lõhutakse puujuuri, langetatakse puid ja kärbitakse puuvõsasid, et tagada masinate ligipääs kaevikutele, rikutakse pinnast. Tehnilised aspektid: Suur osa projektist on olemasoleva torustiku rekonstrueerimine, väiksem osa on uue torustiku ehitus. Ringvõrku ei ehitata. Kasutatakse lahtise kaeve meetodit, ja vanasse torusse uue toru sissetõmbamist. Majanduslikud aspektid: Projekti realiseerimiseks on vaja investeeringud 2,6 mln krooni. Veekadu väheneb. Elanikkonna heaolu: Elanikeni jõuab vesi kiiremini, vee kvaliteet ei jõua torustikus halveneda. Kõikidele tarbijatele on tagatud piisav rõhk. Projekt A3: Lossiküla veetorustiku rekonstrueerimine Rekonstrueeritakse 1,4 km veetorustikku Investeeringu suurus on 1,8 mln krooni. Keskkonnamõjud: Mõju keskkonnale on minimaalne. Torustikusüsteem rajatakse võimalikult sõiduteede äärde. Vähesel määral lõhutakse puujuuri, langetatakse puid ja kärbitakse puuvõsasid, et tagada masinate ligipääs kaevikutele, rikutakse pinnast. Tehnilised aspektid: Suur osa projektist on olemasoleva torustiku rekonstrueerimine, väiksem osa on uue torustiku ehitus. Ringvõrku ei ehitata. Kasutatakse lahtise kaeve meetodit. Majanduslikud aspektid: Projekti realiseerimiseks on vaja investeeringud 1,8 mln krooni. Veekadu väheneb. Elanikkonna heaolu: Vee kvaliteet tarbija juures paraneb. Kõikidele tarbijatele tagatakse piisav rõhk. Projekt A4: Kolmi küla veetorustiku rekonstrueerimine Rekonstrueeritakse ca 1,0 km veetorustikku Investeeringute suurus on 1,4 mln krooni. Keskkonnamõjud: Mõju keskkonnale on minimaalne. Torustikusüsteem rajatakse võimalikult sõidutee äärde. Vähesel määral lõhutakse haljastust, et tagada masinate ligipääs kaevikutele, rikutakse pinnast. Tehnilised aspektid: Projekt on olemasoleva torustiku rekonstrueerimine. Kasutatakse lahtise kaeve meetodit või vana torustikku, tõmmates selle sisse uue plasttoru. Majanduslikud aspektid: Projekti realiseerimiseks on vaja investeeringud 1,4 mln krooni. Veekadu väheneb. Elanikkonna heaolu: Vee kvaliteet tarbija juures paraneb. Kõikidele tarbijatele tagatakse piisav rõhk. Projekt B1: Veefiltrite paigaldamine Sangaste valla puurkaevudele Vee kvaliteet valla puurkaevudes ei vasta rauaühendite osas ettenähtud normidele. Seepärast tuleb paigaldada rauaärastusfilter iga ühisveevärgis kasutatava puurkaevu juurde. Veefiltri maksumus sõltub vee tarbimisest ja vee kvaliteedist. Järgnevalt on toodud filtrite paigaldamise investeeringute vajadus puurkaevude kaupa. Sangaste puurkaev 300 000.– Keeni puurkaev 300 000.– Lossiküla puurkaev 150 000.– Kolmi küla puurkaev 100 000.– Kokku on investeeringu suurus 0,85 mln krooni. Projekt C1: Sangaste kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Rekonstrueeritakse 1,9 km kanalisatsioonitorustikku. Investeeringu suurus on 2,4 mln krooni. Keskkonna mõjutused: Keskkonnamõjud on seotud torustike ehitusega lahtisel meetodil. Ehitustegevuse käigus lõhutakse puujuuri ja puuvõrasid, rikutakse pinnast. Kui saab ära kasutada vana kanalisatsioonitorustikku ja uue toru selle sisse tõmmata, on keskkonnamõju väiksem. Tehnilised aspektid: Majaühenduste rekonstrueerimine tuleb teha lahtisel meetodil, pikad kollektorid tuleks rekonstrueerida kinnisel meetodil, kui vana torustiku läbimõõt seda lubab. Paigaldatakse vajadusel uued kanalisatsioonikaevud, vanad likvideeritakse. Kui vanade kaevude seisukord lubab, siis need korrastatakse. Majanduslikud aspektid: Projekti realiseerimiseks on vaja investeeringuid 2,4 mln krooni. Investeerimisprojekt on tasuvustundlik, kuna tegemist on suhteliselt väikese asulaga (elanike arv ca 250 inimest). Elanike heaolu: Kanalisatsiooniteenuste kvaliteet paraneb. Sajuvesi ei pääse torustikku ja see kergendab reoveepuhasti tööd. Väheneb keskkonna reostamise oht. Projekt C2: Keeni kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Rekonstrueeritakse 2,6 km kanalisatsioonitorustikku. Investeeringu suurus on 3,3 mln krooni. Keskkonna mõjutused: Keskkonnamõjud on seotud torustike ehitusega lahtisel meetodil. Ehitustegevuse käigus lõhutakse puujuuri ja puuvõrasid, rikutakse pinnast. Kui saab ära kasutada vana kanalisatsioonitorustikku ja uue toru selle sisse tõmmata, on keskkonnamõju väiksem. Tehnilised aspektid: Kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine tuleb teha lahtisel meetodil, pikad kollektorid tuleb võimaluse korral rekonstrueerida kinnisel meetodil. Paigaldatakse uued kanalisatsioonikaevud, vanad likvideeritakse. Majanduslikud aspektid: Projekti realiseerimiseks on vaja investeeringuid 3,3 mln krooni. Investeerimisprojekt on tasuvustundlik, kuna tegemist on suhteliselt väikese asulaga (elanike arv ca 400 inimest). Elanike heaolu: Kanalisatsiooniteenuste kvaliteet paraneb. Sajuvesi ei pääse kanalisatsioonitorustikku ja see kergendab uue reoveepuhasti tööd. Väheneb keskkonna reostamise oht. Projekt C3: Lossiküla kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Rekonstrueeritakse 1,3 km kanalisatsioonitorustikku. Investeeringu suurus on 1,7 mln krooni. Keskkonnamõjud: Keskkonnamõjud on seotud torustike ehitusega lahtisel meetodil. Ehitustegevuse käigus lõhutakse puujuuri ja puuvõrasid, rikutakse pinnast. Tehnilised aspektid: Torustiku rekonstrueerimine tuleb teha lahtisel meetodil. Paigaldatakse vajadusel uued kanalisatsioonikaevud, vanad likvideeritakse. Majanduslikud aspektid: Projekti realiseerimiseks on vaja investeeringuid 1,7 mln krooni. Investeerimisprojekt on tasuvustundlik, kuna tegemist on suhteliselt väikese asumiga (elanike arv ca 35 kohalikku elaniku, millele lisandub Sangaste loss). Elanike heaolu: Kanalisatsiooniteenuste kvaliteet paraneb. Sajuvesi ei pääse torustikku ja see kergendab reoveepuhasti tööd. Väheneb keskkonna reostamise oht. Projekt C4: Kolmi küla kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Rekonstrueeritakse 2,2 km kanalisatsioonitorustikku. Investeeringu suurus on 2,8 mln krooni. Keskkonnamõjud: Keskkonnamõjud on seotud torustike ehitusega lahtisel meetodil. Ehitustegevuse käigus lõhutakse puujuuri ja puuvõrasid, rikutakse pinnast. Tehnilised aspektid: Torustiku rekonstrueerimine tuleb teha lahtisel meetodil. Paigaldatakse vajadusel uued kanalisatsioonikaevud, vanad likvideeritakse. Majanduslikud aspektid: Projekti realiseerimiseks on vaja investeeringuid 2,8 mln krooni. Investeerimisprojekt on tasuvustundlik, kuna tegemist on suhteliselt väikese asumiga. Elanike heaolu: Kanalisatsiooniteenuste kvaliteet paraneb. Väheneb keskkonna reostamise oht. Projekt D1: Sangaste reoveepuhasti rekonstrueerimine Alternatiiv 1: Rekonstrueerida olemasolev reoveepuhasti OXYD-90. Investeeringu suurus on 1,1 mln krooni. Keskkonnamõju: Sangaste reoveepuhasti suublaks on Väike-Emajõgi, mis on reostustundlik jõgi. Puhastusprotsessis tuleb rakendada fosforiärastus. Järgida tuleb sanitaarkujasid puhkepiirkonna ja elamute suhtes. Tehnilised aspektid: Rekonstrueeritava puhasti koosseis: automaatvõrega võrekaev, OXYD-90 ehitatakse ümber uueks aktiivmudapuhastiks, puhastatakse biotiigid. Fosforiärastus lahendatakse simultaansadestamisega. Lahendada tuleb jääkmuda käitlemine. Biotiigid tuleb puhastada mudast. OXYD tüüpi puhasteid on Eestis palju ümber ehitatud, tulemused on head. Majanduslikud aspektid: Projekti realiseerimiseks on vaja investeeringuid 1,10 mln krooni. Investeerimisprojekt on tasuvustundlik, kuna tegemist on suhteliselt väikese asulaga. Saastemaks väheneb. Reovee käitlemiskulud on suhteliselt suured: elektrienergiale, fosforiärastusele, jääkmuda käitlemine, seadmete amortisatsioon, hooldaja töötasu (0,5 kohta). Elanike heaolu: Elanike heaolu mõjutab keskkonna, Väike-Emajõe ja selle ümbruse loodusliku miljöö säilimisega ning paranemisega. Alternatiiv 2: Olemasoleva puhasti asemele ehitada uus kompaktpuhasti. Investeeringu suurus on 1,2 mln krooni. Keskkonnamõju: Sama, mis alternatiivil 1. Tehnilised aspektid: Olemasolev puhasti likvideeritakse (n täidetakse pinnasega) ja selle juurde ehitatakse uus kompaktpuhasti. Puhastusprotsessis tuleb rakendada fosforiärastus. Biotiigid puhastada mudast. Majanduslikud aspektid: Projekti realiseerimiseks on vaja investeeringuid 1,2 mln krooni. Reovee käitlemiskulud on ca 10% väiksemad kui alternatiivil 1. Alternatiivide võrdlus: Kokkuvõte Võrreldes alternatiive 1 ja 2 erinevatest aspektidest, on näha, et ehitusmaksumused on samas suurusjärgus. Kasutuskulud võivad kompaktpuhastil olla väiksemad. Kuna alternatiivid on suhteliselt võrdsed, tuleks lõplik valik teha ehitusprojektides pakutavate tehniliste lahenduste ja tehnoloogiate võrdlemise järel. Eelistada tuleks väiksema kasutuskuluga lahendust. Projekt D2: Keeni küla reoveepuhasti rekonstrueerimine Alternatiiv 1: Uue puhasti rajamine vana puhasti juurde. Investeeringu suuruseks on 1,2 mln krooni. Keskkonnamõju: Uue puhasti rajamisega väheneb keskkonna reostamine. Tehnilised aspektid: Olemasoleva puhasti juurde või selle asemele tuleb ehitada uus reoveepuhasti. Puhasti võimalik koosseis: automaatvõre, kompaktpuhasti või aktiivmudapuhasti. Olemasolevad biotiigid tuleb mudast puhastada. Majanduslikud aspektid: Investeeringu suurus on 1,2 mln krooni. Aktiivmudapuhastil on hoolduskulud suuremad kui kompaktpuhastil. Saastemaks väheneb. Elanike heaolu: Keskkonnaseisund paraneb, puhasti ja biotiigid ei haise. Alternatiiv 2: Uue looduslähedase puhasti rajamine uude asukohta. Investeeringu suuruseks on 1,0 mln krooni. Keskkonnamõju: Uus puhasti peab asuma asulast eemal kasutamata maal. Tehnilised aspektid: Puhasti koosseis: automaatvõre, septik, pinnasfiltrite süsteem, järelpuhastiks lodu või pajuistandus. Olemasolevad biotiigid tuleb likvideerida. Majanduslikud aspektid: Investeeringu suurus on 1,0 mln krooni. Puhasti hoolduskulud on tavapuhasti omast 2–3 korda väiksemad. Elanike heaolu: Keeni oja muutub puhtamaks, elukeskkond paraneb, puhasti ja biotiigid ei haise. Kokkuvõte Reoveepuhasti variantide vahel valides tuleks eelistada alternatiivi 2. See on sama kallis ehitada, kuid lihtsam ja odavam ekspluateerida ning on parem keskkonnale. Projekt D3: Lossiküla reoveepuhasti rekonstrueerimine Investeeringu suurus 0,2 mln krooni. Keskkonnamõju: Puhastustehnoloogia peab olema ekstensiivne, selline, mis talub suurt koormuste kõikumist. Väheneb Väike-Emajõe reostamine. Tehnilised aspektid: Puhastada biotiigid. Tiikide ette tuleb paigaldada võre ja septik. Majanduslikud aspektid: Investeeringu suurus on 0,2 mln krooni. Puhasti hoolduskulud on väikesed. Elanike heaolu: Väike-Emajõgi muutub puhtamaks, elukeskkond paraneb, puhasti ja biotiigid ei haise. Projekt D4: Kolmi küla reoveepuhasti rekonstrueerimine Investeeringu suurus 0,15 mln krooni. Keskkonnamõju: Puhastustehnoloogia peab olema ekstensiivne, selline, mis talub suurt koormuste kõikumist. Väheneb keskkonna reostamine. Tehnilised aspektid: Puhastada biotiigid. Tiikide ette tuleb paigaldada võre ja vajadusel septik. Majanduslikud aspektid: Investeeringu suurus on 0,15 mln krooni. Puhasti hoolduskulud on väikesed. Elanike heaolu: Elukeskkonna seisund paraneb, biotiigid ei haise. Sangaste valla ühisveevärgi investeerimisprojektide maksumused ja ligikaudne ajagraafik Finantsanalüüsi eesmärgiks on: • hinnata Sangaste vallas ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide ekspluatatsiooni kulusid ning nende muutust tulenevalt investeeringuprogrammist; • anda prognoos võimalike kujunevate vee- ja kanalisatsioonihindade osas; • leida sobivaim finantsallikate struktuur vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamise investeeringute elluviimiseks. Investeerimisprojektide maksumuse hindamise aluseks on AS Eesti Veevärk poolt EL Peamiste Projektide Tasuvusmaksuvuse Analüüsi Teostamise Juhendile vastavalt väljatöötatud vee ja kanalisatsiooniobjektide rekonstrueerimistööde ühikuhinnad: kanalisatsioon …………………………………... 2000 kr/m survekanalisatsioon……………………………… 2000 kr/m veetorustik ……………………………………… 2000 kr/m veetorustik+kanalisatsioon ……………………... 2800 kr/m veetoru+kanalisatsioon+survekanalisatsioon….. 3200 kr/m sadeveetorustik …………………………………. 2800 kr/m reoveepumpla ……………………………………. 320 000 kr reoveepuhasti rekonstrueerimine või ehitus …… 4000 kr/ie puurkaev-pumpla rekonstrueerimine koos veepuhastusseadmetepaigaldamisega ………… 450 000 kr puurkaevu tamponeerimine …………………….. 30 000 kr Maksumused esitatakse ilma käibemaksuta. Projekteerimise, projektijuhtimise kulude ning võimalike hinnakõikumiste katteks on lisatud projektidele 21% selle kogumaksumusest (kuluartikli üldnimetus «Projekteerimine, projektijuhtimine, ettenägemata kulud»). Arvestades tööde teostamise tingimusi maapiirkonnas ja väikestes asulates, on investeerimisprojektide maksumuste hindamisel lähtutud järgmistest ühikhindadest: kanalisatsioonitorustik ………………………..… 1100–1400 kr/m survekanalisatsioonitorustik ……………………. 1100–1400 kr/m veetorustik ………………………………………. 1100–1400 kr/m veetorustik+kanalisatsioon ……………………... 1400–2000 kr/m veetoru+kanalisatsioon+survekanalisatsioon….. 1400–2000 kr/m sadeveetorustik ………………………………….. 1800 kr/m reoveepumpla ……………………………………. 200 000 kr reoveepuhasti rekonstrueerimine või ehitus ……. 2500–4000 kr/ie puurkaev-pumpla rekonstrueerimine koos veefiltri paigaldamisega ………………..………………….. 50 000–300 000 kr puurkaevu tamponeerimine …………………..….. 30 000 kr Tabel 32. Sangaste valla ühisveevärgi investeerimisprojektide maksumused ja ligikaudne ajagraafik Projekt Investeerimisprojekti nimetus Investeering (mln krooni) Investeeringuprogrammide realiseerimise ajakava I II III A1 Sangaste aleviku veetorustiku rekonstrueerimine 2,9 0,5 1,2 1,2 A2 Keeni veetorustiku rekonstrueerimine 2,6 0,6 1,0 1,0 A3 Lossiküla veetorustiku rekonstrueerimine 1,4 0,4 1,0 0 A4 Kolmi küla veetorustiku rekonstrueerimine 1,8 0 1,8 0 B1 Veefiltrite paigaldamine Sangaste valla puurkaevudele 0,8 0,8 0 0 Veeprojektide maksumus kokku 9,5 C1 Sangaste kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine 2,4 0 1,2 1,2 C2 Keeni kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine 3,3 0,8 1,2 1,3 C3 Lossiküla kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine 2,8 0 2,8 0 C4 Kolmi küla kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine 1,7 0 0 1,7 D1 Sangaste reoveepuhasti rekonstrueerimine 1,2 1,2 D2 Keeni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1,2 1,2 D3 Lossiküla reoveepuhasti rekonstrueerimine 0,2 0,2 D4 Kolmi küla reoveepuhasti rekonstrueerimine 0,15 0,15 Kanalisatsiooniprojektid kokku 12,95 Kõik investeeringud kokku kokku 22,45 (1,40 EUR) 6.8. Investeerimisprojektide maksumuste hindamise alused Projekti maksumuste hindamise aluseks on võetud 2003. a Eesti keskmised turuhinnad. Torustike ja reoveepuhastite ehitusmaksumuse hindamisel on aluseks võetud 2003. a 21. veebruaril Valga Piirkonna Keskkonnakeskuse nõukogu koosolekul esitatud protokolli nr 1 näidatud seadmete ja materjalide ühikuhinnad, mis on ära toodud tabelis (tabel 7.8.1.1) Protokolli taotlus esitati EL Ühtekuuluvusfondile, eesmärgiga taotleda Euroopa Komisjonilt raha plaanitavate tööde jaoks. Tabel 33. Eesti keskmised vee- ja kanalisatsiooni rajatiste ühikuhinnad Ühik Hind Kanalisatsioon kr/m 2200 Survekanalisatsioon kr/m 2000 Veetoru kr/m 2000 Veetoru+kanalisatsioon kr/m 2800 Veetoru+kanalisatsioon+survekanalisatsioon kr/m 3200 Sadeveetoru kr/m 2800 Reoveepumpla kr 320 000 Reoveepuhasti rekonstrueerimine või ehitus kr/ie 4000 Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine koos veepuhastusseadmete paigaldamisega kr 450 000 Puurkaevu tamponeermine kr 50 000 7. SANGASTE VALLA VEEMAJANDUSE FINANTSANALÜÜS 7.1. Sangaste valla finantsmajanduslik olukord Sangaste valla eelarve tulude kogumaht 2004. a oli 14,2 miljonit krooni. Suurima osa planeeritud tuludest moodustavad toetused riigieelarvest (3,3 mln krooni), sihtfinantseerimine (4,1 mln krooni), üksikisiku tulumaks (3,9 mln krooni) ja seejärel muud tulud (2,99 mln krooni). Vanade laenude tagasimaksmiseks on 2004. a eelarves planeeritud kokku 177 110 krooni. Suuremaid laene pole vald 2004. a seisuga võtnud. 2002. aastal võeti Ühispangast 700 000 krooni laenu intressiga 6,988%. Laen tuleb tagasi maksta 2009. aastaks, igakuine laenutagasimakse on 10 757 krooni. Selgusetu on, kuidas, millal ja kui suures ulatuses tuleb tagasi maksta 1995/1996. aastail rahandusministeeriumilt saadud välislaen, mis võeti katlamajanduste renoveerimiseks. Laen anti 15 aastaks. Laenu suurus oli 3,4 miljonit krooni, tänaseks on see kasvanud koos intressidega 4,9 miljoni kroonini. Laenu tagasimaksmiseks on sõlmitud leping, kuid laenulepingut pole täidetud ning siiani pole midagi tagasi makstud. Rahandusministeerium peab otsustama, millises ulatuses ta võlga tagasi soovib saada. Samuti tuleb koostada tagasimaksegraafik. Enne tagasimaksegraafiku kinnitamist on seetõttu raske prognoosida valla laenusaamisvõimalusi. Siiani tehtud investeeringuid iseloomustab tabel 34. Tabel 34. Sangaste valla eelarve maht ja investeeringud 1999.–2001. a (mln krooni) Aasta Eelarve maht Investeeringud Investeeringute osakaal (%) 2001 9,7 0,6 6,5 2000 7,6 0,3 4,3 1999 7,2 0,8 46 Valla- ja linnaeelarve seaduse § 8 kohaselt ei või laenude ja emiteeritud võlakirjade ning nendest tulenevate muude kohustuste kogusumma koos võetava laenu ja emiteeritavate võlakirjadega ületada 75% vastavaks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest ning tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada eelarveaastal 20% laenu võtmise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest. Nende kriteeriumitega on prognoositud investeeringute katmisel arvestatud. 7.2. Olemasoleva ühisveevärgi finantsanalüüs Sangaste valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni haldavaks ettevõtteks on OÜ Sanva, mis asutati 21. jaanuaril 1998. aastal. OÜ Sanva tegevusaladeks on kommunaalteenused (küte, veega varustatus, kanalisatsioon) ja teenustööd (transport, haljastus). Ettevõtet juhib vallavalitsuse korraldusega määratud juht. Alaliselt töötab OÜs Sanva 2 inimest, hooajati võetakse tähtajaliste lepingutega lisatööjõudu. Keskmiselt töötab ettevõttes 8 inimest. Ettevõtte tegutsemise aluseks on tähtajatu rendileping Sangaste Vallavalitsuse ja OÜ Sanva vahel. Vee tarbimist mõõdetakse vähe. Veemõõtjad on paigaldatud ca 4,4% tarbijatest. Arvestite puudumisel arvestatakse vee hulka vastavalt valla poolt kehtestatud normidele, milleks on 3,9 m3 kuus inimese kohta. Ka kanalisatsioonitasud on kehtestatud valla poolt, milleks on 3,9 m3 kuus inimese kohta. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise eest vastutab selle omanik, nõuetekohase toimimise eest vee-ettevõtja. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamine ja hooldamine peab toimima selliselt, et oleks tagatud võrdsed tingimused sellega liitujatele ning klientidele. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub liitumislepingu alusel. Ühisveevärgist vee võtmine ning ühiskanalisatsiooni heitvee juhtimine toimub teenuslepingu alusel. Nimetatud lepingud sõlmib klient vee-ettevõtjaga. Tabel 35. Viimase kolme aasta OÜ Sanva investeeringud kroonides Investeeringu liik 2000 2001 2002 Ühisveevärk 4000 67 614 151 409 Kanalisatsioon – – – Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad kehtestas Sangaste Vallavalitsus määrusega nr 1 (15.08.2001), võttes aluseks tulude ja kulude tasakaalu põhimõtte. Hind koosneb tasust võetud vee eest ja tasust heitvee ärajuhtimise eest ning on kujundatud selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 1) tootmiskulude katmine; 2) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 3) keskkonnatingimuste täitmine; 4) põhjendatud tulukus. Tabelis on toodud vee-ettevõtja tegevuse põhilised tulemusnäitajad ja prognoosid koos võimalike tariifidega. Prognoosides on arvestatud vee tarbimise 5% kasvuga aastas ja kulude planeerimisel keskmise inflatsiooniga 3%. Tabel 36. Vee-ettevõtja tegevuse põhiliste tulemusnäitajate prognoos Sangaste 2002 2003 2004 2005 2006 2007 TULUD (kr) prognoos prognoos prognoos prognoos Müük kokku 319 000 290 000 290 000 298 150 337 033 376 747 Vee müük kokku 188 000 176 000 182 000 187 550 205 502 223 665 sh eratarbijad 131 000 111 000 111 000 116 550 130 050 144 063 sh ettevõtted ja asutused 57 000 65 000 71 000 71 000 75 452 79 601 Kanalisatsiooniteenuse müük kokku 131 000 114 000 108 000 110 600 131 531 153 082 sh eratarbijad 83 000 58 000 52 000 54 600 66 537 79 305 sh ettevõtted ja asutused 48 000 56 000 56 000 56 000 64 994 73 777 HIND (kr/m3) Vee hind käibemaksuta sh eratarbijad 9,41 9,41 9,41 9,41 10,00 10,55 sh ettevõtted ja asutused 9,41 9,41 9,41 9,41 10,00 10,55 Kanalisatsiooniteenuse hind käibemaksuta sh eratarbijad 7,97 7,97 7,97 7,97 9,25 10,5 sh ettevõtted ja asutused 7,97 7,97 7,97 7,97 9,25 10,5 TARBIMINE (m3) Vee tarbimine kokku 19 979 18 704 19 341 19 931 20 550 21 200 sh eratarbijad 13 921 11 796 11 796 12 386 13 005 13 655 sh ettevõtted ja asutused 6057 6908 7545 7545 7545 7545 Kanalisatsiooniteenuse tarbimine kokku 16 437 14 304 13 551 13 877 14 220 14579 sh eratarbijad 10 414 7277 6524 6851 7193 7553 sh ettevõtted ja asutused 6023 7026 7026 7026 7026 7026 Sangaste valla vee-ettevõtja rahavood on positiivsed, mis tähendab et tekkivate tuludega suudetakse katta teenuste osutamisega seotud kulud ja teenida kasumit. Siiski on ettevõtte väiksusest tingituna renoveerimisinvesteeringute või võetavate laenude tagasimaksmine ainult vee-ettevõtja tulude baasil raske. Tabel 37. Vee-ettevõtja rahavoogude prognoos Sangaste valla ettevõtte rahavood 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Müük kokku 319 000 290 000 290 000 298 150 337 033,2 376 746,9 Kulud kokku 91 331 64 458 71 000 76 050 81 653 87 903 RAHAVOOG KOKKU 227 669 225 542 219 000 222 100 255 381 288 844 Järeldused: • Olemasoleva ühisveevägi olukord ei vasta tänapäeva nõuetele; • Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumise jätkumise eeldusteks on veetrasside põhjalik renoveerimine ja tariifide oluline tõus; • Vee-ettevõtja on praegusel tasemel jätkusuutlik ja kasumlik, kuid ei suuda oma kasumist katta vajalike investeeringute maksumust. Seetõttu tuleb investeeringuid rahastada vallaeelarvest; • Ühisveevärgi kasutajate arv suureneks tõenäoliselt pärast veevärgi renoveerimist ja kvaliteedi paranemist. 7.3. Planeeritud ühisveevärgi finantsinvesteeringute analüüs Finantsprognooside koostamise põhieeldused Vee- ja kanalisatsioonitarbimise finantsprognooside koostamisel tuleb arvestada erinevate teguritega, mis võivad tulevikus tarbimist mõjutama hakata. Need tegurid on nii välised (inflatsiooni %, riiklike maksude ja tariifide muutused) kui ka vallasisesed (elanike sissetulekute muutus, planeeritud tariifide tõusu, investeeringute mõju teenuste hinna kujunemisele). Nende tegurite mõju tulemusel on kujundatud finantsprojektsioonide eeldused järgnevalt: • keskmiseks inflatsiooniks on arvestatud 3% aastas, • elanike keskmine sissetulek suureneb 5% aastas, • arvestamata on jäetud teenuste müügilt laekuv käibemaks, vee tarbimine aastas ühe elaniku kohta suureneb perioodis keskmiselt 5% aastas vee- ja kanalisatsiooniteenuste hindade prognoosimisel on arvestatud piiranguga, et vastavate teenuste hind ei tohiks ületada 4% leibkonna liikme kuu sissetulekust. Samas, investeeringute tasuvuse seisukohalt ja trasside nõuetekohase hoolduse tagamiseks on tariifide tõstmine hädavajalik, • abonent- ja liitumistasudega pole eelmise perioodiga võrreldavuse tagamiseks arvestatud. Ehkki vallad on kohustatud liitumistasud hiljemalt alates 2008. a kehtestama, toimub investeeringute tegemine arvestades olemasolevaid tarbijaid ja uute tarbijate liitumine on vähetõenäoline, • kuna üheski vallas pole tarbijate teenuste eest maksmine osutunud probleemiks, pole arvete maksmata jätmisega ka edasistes prognoosides arvestatud, • investeeringute finantseerimise osas on arvestatud omavalitsuste minimaalse (12,5%) omafinantseeringute katmisega. Vee-ettevõtjate tulude, kulude ja kasumlikkuse eeldused • Investeeringute kasulik tööiga on 25 aastat ehk kulum aastas on 4%, struktuurfondide vahendite ja riigiabi eest soetatud põhivara kulum kajastub nii tuludes kui ka vastav summa kuludes amortisatsioonina, • arvestuslikult peaksid investeeringute tulemusel vähenema jooksvad hoolduskulud aastas oluliselt. Siiski vajavad ka uued süsteemid tõrgeteta tööks pidevat hooldust, milleks on arvestatud 2% investeeringu maksumusest aastas, • tegevuskulud suurenevad igal aastal inflatsioonikoefitsiendi võrra, • ressursitasu kasvab igal aastal 10%, saastetasu 25%, • aktsepteeritavaks tegevustulukuseks on 30%, mida loetakse vee-ettevõtjate puhul soovitavaks tasemeks. Suhtarv näitab ettevõtte võimet katta intressi- ja amortisatsioonikulusid pärast tegevuskulude mahaarvamist, • puhasrentaablus näitab ettevõtte kasumlikkust pärast kõigi kulude (sh ka kapitalikulude) katmist. Vastavalt seadustele peavad vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisest saadavad tulud katma kõik kulud ning seega peaks puhastulukus olema vähemalt 0. Sangaste valla eelarve ja planeeritud veemajanduse investeeringute analüüs Projekti maksumuste hindamise aluseks on võetud 2003. a Eesti keskmised turuhinnad. Kõrvutades investeeringute mahtu valla eelarvega on otstarbekas koostada mitmest erinevast finantseerimisallikast koosnev pakett, kuna vald ei ole võimeline ise sellises mahus investeeringuid tegema. Euroopa struktuurfondide vahendite kaasamisega kaasneb ka nõue minimaalse omafinantseerimise tagamise osas. Omafinantseerimise allikateks võivad olla omavalitsuse eelarve ja/või vee- ja kanalisatsiooni teenustest laekuvad vahendid. Omafinantseeringuid võib katta ka pangalaenuga. Investeeringute realiseerimiseks taotletakse Euroopa Komisjonilt raha Sangaste vallale vastavalt Valga Piirkonna Keskkonnakeskuse nõukogu 21. veebruari 2003. a koosoleku protokollile nr 1 kokku 14 461 000 krooni (926 987 EUR). Tabel 38. Planeeritud investeeringud veemajandusse 2005–2007. a mln krooni Sangaste vald 2005 2006 2007 KOKKU Sangaste veetorustiku rekonstrueerimine 0,50 1,20 1,20 2,90 Keeni veetorustiku rekonstrueerimine 0,60 1,00 1,00 2,60 Lossiküla veetorustiku rekonstrueerimine 0,40 1,00 0,00 1,40 Kolmi veetorustiku rekonstrueerimine 0,00 1,80 0,00 1,80 Veefiltrite paigaldamine valla puurkaevudele 0,80 0,00 0,00 0,80 Sangaste kanalisatsiooni rekonstrueerimine 0,00 1,20 1,20 2,40 Keeni kanalisatsiooni rekonstrueerimine 0,80 1,20 1,30 3,30 Lossiküla kanalisatsiooni rekonstrueerimine 0,00 2,80 0,00 2,80 Kolmi kanalisatsiooni rekonstrueerimine 0,00 0,00 1,70 1,70 Sangaste reoveepuhasti rekonstrueerimine 1,20 0,00 0,00 1,20 Keeni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1,20 0,00 0,00 1,20 Lossiküla reoveepuhasti rekonstrueerimine 0,20 0,00 0,00 0,20 Kolmi reoveepuhasti rekonstrueerimine 0,00 0,15 0,00 0,15 KOKKU 5,70 10,35 6,40 22,45 sh omafinantseering 12,5% 0,71 1,29 0,80 2,81 Kokku on planeeritud investeerida 22,45 mln krooni, millest 75% kaetakse Euroopa Komisjoni toetusskeemi (Ühtekuuluvus Fond) arvelt ja 25% on omafinantseering. Pool nõutavast omafinantseeringust (12,5%) taotleb Sangaste vald Vabariigi Valitsuselt, mis teeb 2,81 mln krooni, teine pool kaetakse valla eelarvest ja vee-ettevõtja rahadega. Tabel 39. Investeeringute ja valla eelarve prognoosid 2005–2010 (kroonides) Sangaste vald 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Eelarve tulud kokku 12 272 168 12 811 061 13 376 898 13 971 028 14 594 863 15 249 891 Sh üksikisiku tulumaks 4 253 550 4 466 228 4 689 539 4 924 016 5 170 217 5 428 727 Sh toetus riigieelarvest 6 524 305 6 850 520 7 193 046 7 552 699 7 930 334 8 326 850 Sh sihtfinantseerimine 0 0 0 0 0 0 Sh ülejäänud tulud 1 494 313 1 494 313 1 494 313 1 494 313 1 494 313 1 494 313 Vanade laenude tagasimaksmine 177 000 177 000 177 000 177 000 Planeeritavad investeeringud kokku 5 700 000 10 350 000 6 400 000 Sh maks Ühtekuuluvusfondi finantseering (75%) 4 275 000 7 762 500 4 800 000 Sh toetus riigieelarvest (12,5%) 712 500 1 293 750 800 000 Sh min omafinantseering (12,5%) 712 500 1 293 750 800 000 A. Omafinantseeringust 100% laenuna 5a Omafinantseeringu maksed valla rahast – – – Laenu tagasimaksed (põhiosa + intress) 160 047 450 658 630 360 630 360 630 360 470 313 Kõigi laenude osakaal puhastuludest 2,75% 4,90% 6,04% 4,63% 4,32% 3,08% B. Omafinantseeringust 80% laenuna 5a Omafinantseeringu maksed valla rahast 356 250 646 875 400 000 Laenu tagasimaksed (põhiosa + intress) 80 023 225 329 315 180 315 180 315 180 235 157 Kõigi laenude osakaal puhastuludest 2,09% 3,14% 3,68% 3,52% 2,16% 1,54% C. Omafinantseeringust 0% laenuna Omafinantseeringu maksed valla rahast 712 500 1 293 750 800 000 Laenu tagasimaksed (põhiosa + intress) 0 0 0 0 0 0 Kõigi laenude osakaal puhastuludest 1,44% 1,38% 1,32% 1,27% 0,00% 0,00% Valla eelarvete ja investeeringute prognoosides on lähtutud alljärgnevatest eeldustest: • Finantsprojektsioonid on koostatud perioodi 2005–2010 kohta. • Valla eelarve maht kasvab keskmiselt 5% aastas. • Valla omafinantseerimine kaetakse laenuga. Laenu intressiks on 4% laenujäägilt aastas. Sel eesmärgil on koostatud kolm erinevat investeerimisskeemi. Variant A – kogu OF kaetakse viieaastase laenuga. Laenude osakaal eelarvetuludest on maksimaalne 2007. a (6%), hakates seejärel langema. Võrreldes teiste variantidega on selle skeemi korral investeeringute summa jaotumine aastate peale kõige ühtlasem ja esimeste aastate investeeringute koormus vallaeelarvele väikseim. Variant B – kasutatakse kombineeritud finantseerimisskeemi, kus 50% OF kaetakse 5 aastase laenuga ja ülejäänud jooksvast eelarvest. Laenude osakaal eelarvetuludest on maksimaalne 2007. a (5%) hakates seejärel langema. Variant C – omafinantseering kaetakse 100% jooksvast eelarvest. Laenude osakaal eelarvetuludest on võrreldes teiste variantidega oluliselt väiksem, kuid esimeste aastate (2006–2007) investeeringusummad ületavad 1,2 miljonit krooni, mis on ligi kolm korda kõrgemad kui variandi A korral. Nagu jooniselt näha, jaotub investeeringute omafinantseeringu ja laenu tagasimaksete koormus kõige ühtlasemalt aastate lõikes variant A korral, kus eelarvevahendid aastas on 200–600 tuhat krooni. Variant C korral (omafinantseering kaetakse eelarvest) on esimesel kolmel aastal (2005–2007) vajalik finantseerimine 800–1200 tuhat krooni aastas.

Joonis 1. Investeeringute OF rahavood erinevate stsenaariumide korral. 8.4. Prognoositavad investeeringute rahavood ja tariifid Tariifide tõstmine oli ja on ka tulevikus investeeringute võimaldamiseks möödapääsmatu. Tariifide tõstmine on vajalik investeeringute teostamiseks ja süsteemide ekspluatatsioonikulude katmiseks. Hetkel moodustavad vee- ja kanalisatsioonikulud maakonna leibkonna ühe liikme keskmisest sissetulekust umbes 2%. Vastav näitaja suureneks aastaks 2010 3,1-le protsendile, mis jääb siiski alla rahvusvaheliselt aktsepteeritavast piirmäärast 4%. Võimalusel võiks kaaluda tariifimäärade ühtlustamist naabervaldadega. Tariifi veel suurem tõstmine, arvestades kohalikku maksevõimet ja sotsiaalmajanduslikku tausta, ei ole kindlasti võimalik. Tabel 40. Veetariifide prognoosid koos käibemaksuga aastani 2010. 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Vesi elanikele 11,1 11,1 11,1 11,8 12,5 13,1 13,75 14,4 Reovesi elanikele 9,4 9,4 9,4 11,9 12,4 13,9 15,35 16,9 Vesi ettevõtetele 11,1 11,1 11,1 11,8 12,5 13,1 13,75 14,4 Reovesi ettevõtetele 9,4 9,4 9,4 11,9 12,4 13,9 15,35 16,9 Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leibkonnaliikme keskmisest sissetulekust 2,15% 2,05% 2,05% 2,37% 2,49% 2,70% 2,91% 3,13% Valla ÜVK-süsteemide kaasaajastamiseks ja arendamiseks on vajalik investeerida ca 22,5 miljonit krooni. Investeeringute vajadus on suur ja arvestades kohalikku sotsiaalset situatsiooni, on avaliku sektori abivahendite kaasamine möödapääsmatu. Seda näitab ka omainvesteeringute stsenaarium, mille korral investeeringu NPV on negatiivne. Valla enda vahendid, vee-ettevõtluse võimalused võtta laene, investeerida omavahenditest ja riigi võimalused finantseerida projekte on piiratud. Programmi finantseeringud on suure tõenäosusega võimalik katta Euroopa Liidu abiprogrammi raames selliselt, et kohalik omavalitsus finantseerib programmi raames vajalikest investeeringutest 12,5%, Eesti riik – 12,5% ja enamik, s.o 75% investeeringute mahust, finantseerib Euroopa Liit. Valla eelarvest teostatavad investeeringud langevad aastatele 2005 kuni 2007. Vee-ettevõtlus ei ole siiski võimeline finantseerima süsteemide arendust ja rekonstrueerimist tariifist laekuvate tulude või investeerimislaenu arvelt, kuna tulud ja genereeritav käive tariifide tõusust on liiga väike suuremahuliste investeeringute teostamiseks. Ehkki vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise rahavood on algusest peale positiivsed, suudetakse tulude arvelt katta ainult pool amortisatsiooni. Alates aastast 2010 suudab vee-ettevõtlus genereerida positiivset rahavoogu ca 400 tuhat krooni. Kokkuvõtteks võimaldavad tabelis 41 toodud teise stsenaariumi veeteenuste tulud katta kõiki tegevusega seotud rahavoogusid ja katta ka laenude administreerimisega seotud kulusid. Puhaskasum on negatiivne amortisatsiooni tõttu. Projekti IRR 10% näitab infrastruktuuri projekti kohta suhteliselt head kasumlikkust. Eelduseks renoveerimisele on kindlasti Euroopa Liidu toetusskeemide abil tehtavad investeeringud, mis annavad võimaluse areneda ja pakkuda edaspidi oluliselt parema kvaliteediga teenuseid. Valla eelarvest või vee-ettevõtja omavahenditest pole sellises mahus investeeringute tegemine võimalik. Tabel 41. Investeeringute tasuvuse ja tulususe arvutused NPV arvutused I (krooni) Tundlikkusanalüüs – Abita 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Tulud 298 150 337 033 376 747 418 647 462 886 510 413 510 413 510 413 510 413 510 413 510 413 Tegevuskulud 76 050 81 653 87 903 94 916 102 836 111 834 111 834 111 834 111 834 111 834 111 834 Tegevus- kasum 222 100 255 381 288 844 323 731 360 050 398 578 398 578 398 578 398 578 398 578 398 578 Põhivara kulum 228 000 642 000 898 000 898 000 898 000 898 000 898 000 898 000 898 000 898 000 Puhaskasum 222 100 27 381 –353 156 –574 269 –537 950 –499 422 –499 422 –499 422 –499 422 –499 422 –499 422 Inves- teeringud –5 700 000 –10 350 000 –6 400 000 0 0 0 0 0 0 0 0 NPV arvutus –5 477 900 –10 094 619 –6 111 156 323 731 360 050 398 578 398 578 398 578 398 578 398 578 398 578 5 700 000 10 350 000 6 400 000 228 000 414 000 256 000 NPV1 –17 296 704 NPV2 –16 264 432 NPV3 –16 682 566 IRR #DIV/0! Tegevus- tulukus 74% 76% 77% 77% 78% 78% 78% 78% 78% 78% 78% Puhastulukus 74% 8% –94% –137% –116% –98% –98% –98% –98% –98% –98% Tundlikkusanalüüs – I stsenaarium Ühtekuuluvus ondi abi 75% ja riigi abi 12.5% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Tulud 298 150 337 033 376 747 418 647 462 886 510 413 510 413 510 413 510 413 510 413 510 413 Tegevuskulud 76 050 81 653 87 903 94 916 102 836 111 834 111 834 111 834 111 834 111 834 111 834 Tegevuskasum 222 100 255 381 288 844 323 731 360 050 398 578 398 578 398 578 398 578 398 578 398 578 Põhivara kulum 0 228 000 642 000 898 000 898 000 898 000 898 000 898 000 898 000 898 000 898 000 Puhaskasum 222 100 27 381 –353 156 –574 269 –537 950 –499 422 –499 422 –499 422 –499 422 –499 422 –499 422 Investeeringud –712 500 –1 293 750 –800 000 0 0 0 0 0 0 0 0 NPV arvutus –490 400 –1 038 369 –511 156 323 731 360 050 398 578 398 578 398 578 398 578 398 578 398 578 NPV1 (5%) 458 115 NPV2 (10%) –31 797 NPV3 (8%) 124 507 IRR 10% Tegevustulukus 74% 76% 77% 77% 78% 78% 78% 78% 78% 78% 78% Puhastulukus 74% 8% –94% –137% –116% –98% –98% –98% –98% –98% –98%