Sangaste Vallavolikogu — Sangaste valla energeetika arengukava 2004-2014 vastuvõtmine — KO, 184, 1762

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277) § 22 lõike 1 punkti 7, Sangaste Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Sangaste valla energeetika arengukava 2004–2014 (arengukava lisatud). 2. Määrus jõustub 12. juulil 2004. a. Volikogu esimees Eduard AAMER Võetud vastu Sangaste Vallavolikogu 8. juuli 2004. a määrusega nr 9 SANGASTE VALLA ENERGEETIKA ARENGUKAVA 2004–2014 Sissejuhatus Sangaste vald asub Valga maakonna keskosa idapoolsel serval. Valga linnast kirde suunas 20 km kaugusel. Valla pindala on 144,7 km 2, keskuseks on Sangaste alevik. Vallas on 13 küla, neist suurim on Keeni küla. Sangaste vald piirneb lõunast Tõlliste, läänest Õru, põhjast Puka ja loodest Otepää vallaga. Valla idapiiriks on Valgamaa piir Võrumaaga. Suurematest maanteedest läbivad valla territooriumi Valga–Otepää–Tartu ja Võru–Tõrva–Pärnu maantee. Valla administratiivseks keskuseks on Sangaste alevik, kus asuvad vallamaja ja valla munitsipaalobjektid. Teised suuremat tähtsust omavad piirkonnad on Keeni küla ja Lossiküla. Viimases asub Sangaste lossi mõisaansambel, mis on olnud orgaaniline tervik mitte ainult arhitektuurselt, vaid ka majanduslikust ja sotsiaalsest aspektist lähtudes. Tänasel päeval omab mõisakompleks olulist tähtsust kui turismiobjekt kus tänapäevaseks kasutamiseks on hotell koos konverentsi-, näituste- ja puhkekeskusega. Valla territooriumil elas 1. jaanuari 2003. a seisuga 1584 elanikku ehk 10,9 inimest ruutkilomeetril. Valgamaa elanike arvust moodustab Sangaste valla elanike arv 4,3%. Elanikest on tööealisi 62%, tööealistest nooremaid 21% ja pensioniealisi 17%. Puuduseks on kvalifitseeritud ja teotahtelise tööjõu vähesus. Sangaste valla majanduselus on olulisel kohal tööstus, olles suurimaks tööandjaks. Põllumajandus on heal järjel, üles on haritud praktiliselt kogu põllumajanduseks kõlblik maa. Keeni külas asub valla ainus põhikool. Koolis õpib 176 õpilast ja põhikohaga töötab 16 õpetajat. Sangaste alevikus asub lasteaed, kus on lapsi 28 ja pedagooge 5. Pereliikmete keskmine netosissetulek Sangaste vallas oli 2001. a 1589 krooni/kuus. Sangaste valla põllud on suhteliselt viljaka mullaga. Suur osa maast on üles haritud põldudeks ja kasutusel rohumaana. Maafond on kokku 14 473 ha, sealhulgas haritavat maad 6163 ha, looduslikke rohumaid 926 ha ja muud maad 1943 ha. Keskkonnateenistuse mitteametliku arvestuse alusel on aasta alguse seisuga Sangaste valla metsamaa pindala 5935 ha, sellest riigimetsa 1785 ha ja erametsa 4150 ha. Metsasus on 38%. Maavaradest väärib märkimist valla põhjaosas asuv 11,61 hektari suurune Siimu karjäär (EGF, nr 554), milles 2000. aasta seisuga on määratud 152 000 m3 ehituskruusa aktiivset reservvaru. Vallas suuri soomassiive ei ole, leidub vaid väikseid soolaike hajusalt üle valla. Kokkuvõtlikult võib märkida, et tänane Sangaste vald on kaasaegne, meeldiva elukeskkonnaga, kõrgetasemelise põllumajanduse ja areneva ettevõtlusega vald. Arengukava koostamisel on aluseks Sangaste Vallavalitsuse soojamajanduse arengu kohta antud andmed, Sangaste valla arengukava 2004–2010 ja viimase lisad. Soojustehnilistes arvutustes on kasutatud järgmist teatematerjali: Eesti Projekteerimisnormid – EPN 12.2, EPN 18.1 ja EPN 18.3.2; Eesti Standard – EVS 829:2003; Ehitusteave – ET-1 1001-0193 ja ET-2 0102-0329; Hoonete soojusvarustuseks vajaliku soojusenergia kulude arvutamise ja jaotamise juhend – Eesti Vabariigi Majandusministeerium. Andmete kogumisel ja töö koostamisel osutasid tõhusat abi Sangaste Vallavalitsuse töötajad ja E. Rebane Valga Maavalitsusest. A. Energeetikasüsteemide ülevaade, tehniline olukord ja tehnilised parameetrid 1. Ülevaade valla arengukavast ja arengusuundadest Sangaste valla majanduselus on olulisel kohal tööstus, olles suurimaks tööandjaks. Põllumajandus on heal järjel, üles on haritud praktiliselt kogu põllumajanduseks kõlblik maa. 1.1. Tööstuse areng Suurimaks tööandjaks Sangaste vallas on AS Sanwood, mis tegeleb puidutööde ja mööbli valmistamisega, seal töötab 130 inimest. AS-le Sanwood järgneb palkmajade ehitusega tegelev OÜ Landhaus 21 töötajaga. 1.2. Elamumajanduse areng Korruselamuid ei ole Sangaste vallas ehitatud juba üle 10 aasta ning seda ei planeerita ka lähenevas tulevikus. Viimastel aastatel on hoogustunud eramajade ehitus. Selleks on igal aastal välja antud 3 kuni 5 ehitusluba. Sangaste valla korruselamud asuvad valla keskustes: Sangaste alevikus on 8 korruselamut – neist üks on 16-korteriline, viis 8-korterilist ja kaks kuuekorterilist. Keeni külas on 8 korruselamut – neist kuus on 12 korteriga, üks kuue- ja üks neljakorteriline. Lossikülas on kasutusel üks kaheksakorteriline ja üks neljakorteriline elamu ning üks nelja korteriga ridamaja. Edaspidine elamuehitus toimub erasektoris. 1.3. Uued ehitised Lähemas tulevikus uusi korruselamuid ja sotsiaalobjekte ei ole nähtud ehitada. 1.4. Põllumajandusliku toorme töötlemine Põllumajandussaaduste tootmise ja ümbertöötlemisega tegelevad – OÜ Sanlind, OÜ Kesa-Agro, AS Sangaste Linnas ja kohalikud talunikud. Kaubanduse ja teenindusega tegeleb – AS Silva-Agro. Suurimateks tööandjateks ongi ülalmärgitud tööstused ja ettevõtted ning lisaks nendele ka vallavalitsus, kool, lasteaed ja pansionaat. Perspektiivseks tegevusalaks peetakse turismi, puhkemajandust, allhangete tegemist mitmesugustele tootmisfirmadele. 2. Energeetika juhtimine omavalitsuse tasandil Sangaste valla energeetikasektori tööd juhib abivallavanem, vahetult tegeleb soojuse tootmise ja müügiga vallale kuuluv ettevõte OÜ Sanva, millele allub Sangaste alevikus asuv küttesoojust tootev Sangaste aleviku katlamaja, Lossikülas asuv Sangaste lossi katlamaja ja Keeni küla elamuid ning koolimaja ühendav soojusvõrk. Peale soojusenergia tootmise tegeleb OÜ Sanva ka valla vee- ja kanalisatsiooniteenuste müügiga ning suvisel ajal ka heakorratöödega. Keeni külas tegelevad soojuse tootmisega eraettevõtted AS Sanwood ja AS Sangaste Linnas, kus toodetakse soojust põhiliselt omatarbeks. AS Sanwood katlamaja varustab korteriühistutega sõlmitud lepingute alusel ka Keeni küla elamuid soojusega. Süsteemset ja perioodiliselt dokumenteeritud energiaseiret munitsipaalhoonetes ei ole senini tehtud, kuna puudus soojuse mõõtmise süsteem. Peale soojusmõõturite paigaldamist 2003. aastal kõikidele hoonetele, on edaspidi võimalik rakendada korrektset energiaseiret. Samas on suuremates munitsipaalomandis olevates objektides – Keeni kooli võimlas uuendatud lae soojustus, ehitatud uus katus ja paigaldatud uued aknad, Sangaste alevikus on remonditud lasteaia aknad. Need meetmed on parandanud soojusvarustatuse kindlust ning säästnud energiat. 3. Energeetika sektorisse tehtud investeeringud Viimase nelja aasta jooksul on Sangaste aleviku katlamajja investeeritud 440 106 krooni (vt tabel 1). Kõik investeeringud on tehtud valla omavahenditest. Tabel 1. Sangaste vallavalitsuse energiaalased investeeringud Jrk nr Objekt Investeering Aasta krooni Allikad 1 Sangaste aleviku katlamaja remont 2000 25 562 omavahendid 2 Sangaste aleviku katlamaja remont 2001 74 660 omavahendid 3 Sangaste aleviku katlamaja remont 2002 186 400 omavahendid 4 Sangaste aleviku katlamaja remont 2003 153 484 omavahendid 4. Katlamajad Käesoleval ajal on Sangaste vallas soojusvarustuse sektoris neli katlamaja: Sangaste vallale kuulvad Sangaste aleviku ja Sangaste lossi katlamaja, Keeni külas eravalduses olevad AS Sangaste Linnas ja AS Sanwood katlamajad. Katlamajade nimekiri koos tehniliste andmetega on esitatud tabelis 2. Tabel 2. Katlamajade nimekiri koos tehniliste andmetega Jrk nr Valdaja Asukoht Katelde andmed mark tüüp võimsus MW rõhk bar temp °C kütus valmist. aeg tehn. seisukord* 1 Sangaste vald Sangaste alevik K-80** V*** 0,8 3 95 saepuru, hake 1985 3 2 Sangaste vald Lossiküla K-50 V 0,4 3 95 halupuud 1967 3 K-25 V 3 95 halupuud 1964 2 3 AS Sangaste Linnas Keeni küla FULTON A 0,3 10 250 kerge kütteõli 1972 3 E33 A 0,3 32 250 kerge kütteõli 1996 3 IRBEK Gmini V 0,28 6 140 kerge kütteõli 1973 3 4 AS Sanwood Keeni küla K-80 V 0,8 3 95 puidujäätmed teadmata uus katel V 4 puidujäätmed 2002 J-kombi V 0,35 4 120 kerge kütteõli 1987 3 * – hinnatud viiepallisüsteemis. ** – katel varustatud eelkoldega 1995. a. *** – V – veekatel, A– aurukatel. Sangaste aleviku katlamaja soojusvarustussüsteemi kaudu varustatakse soojusenergiaga Sangaste aleviku elamuid ja sotsiaalobjekte. Sangaste lossi katlamaja annab soojusenergiat ainult Sangaste lossile. ASi Sangaste Linnas katlamaja annab soojusenergiat omatarbeks. AS Sanwood katlamaja annab soojusenergiat omatarbeks ja lepingu alusel Keeni küla elamutele, koolile ja võimlale. Elamutele, koolile ja võimlale soojust ülekandev soojustrass kuulub vallale, kes hooldab ka trassi. 4.1. Sangaste aleviku katlamaja Soojamajandus Sangaste alevikus on organiseeritud Sangaste keskkatlamaja ja kaugküttevõrgu baasil, mille omanik on Sangaste Vallavalitsus. Süsteemi opereerimiseks on loodud OÜ Sanva, mis kuulub 100% Sangaste Vallavalitsusele. Soojamajanduse areng on läbinud mitu etappi. Keldrikatlamajade süsteemi likvideerimise järel on välja ehitatud keskkatlamaja ja kaugküttevõrk. Aleviku keskkatlamaja ehitati nelja katla «Kiviõli–80» baasil. Katlakütusena oli võimalik kasutada tahkeid kütuseid. Sooja tarbevee tsentraalseks valmistamiseks olid vajalikud seadmed olemas. Katlamaja kaasajastamist alustati 1995. aastal, kui katlamaja viidi üle kohalikule kütusele. Tööde käigus paigaldati ühele katlale «Kiviõli-80» eelkolle arvutusliku võimsusega kuni 1 MW, kohalike kütuste (puiduhake, saepuru) põletamiseks. Katelt köetakse automaatika poolt juhitavate, liigutatavate restidega eelkolde abil. Kütusena on kasutusel saepuru ja puiduhake. Kütuse ladustamiseks on välja ehitatud Sakslund`i laopõhjakraapidega varustatud kütuseladu ja kolmest tigutransportöörist koosnev kütuse etteandmise liin. Katlamajas toimub katlavee ettevalmistamine, tsirkulatsioonipumba tootlikkuse reguleerimine sagedusmuunduri abil, toodetud soojuse mõõtmine, põlemisgaaside eemaldamine raudkorstna ja suitsuimeja baasil ning kogu süsteemi töö kontrollimine ja juhtimine automaatika abil. Sooja tarbevee tsentraalseks valmistamiseks paigaldati plaatsoojusvaheti ja säilitati sooja tarbevee mahtboiler. Käesoleval ajal sooja tarbevee valmistamise seadmed ei ole kasutusel, kuna soojavee trassid on amortiseerunud. Toodetud soojusenergia mõõtmiseks on paigaldatud soojusarvesti. Kütusena on kasutatud alates 1995. aastast saepuru ja hakkepuitu. Katla arvutuslik kasutegur, võttes aluseks kasutatud kütuse kogus, niiskussisaldus 50%, mahumass 0,4 t/m3 ja kütteväärtus 2,4 MWh/t, on 0,58…0,70. 4.2. Lossiküla katlamaja Lossiküla katlamaja kütab ainult Sangaste lossi. Katlamaja on ümber ehitatud ajal, mil loss kohandati turismibaasiks. Kasutatud tehnilised lahendused ja seadmed kuuluvad aastatesse 1960–1966. Katlamaja valmimise ajaks on ütluste kohaselt 1967. aasta. Olemasolevas katlamajas on kasutusel järgmised katlad: ▪ veekatel küttepinnaga 50 m2 1 tk; ▪ veekatel küttepinnaga 25 m2 1 tk. Katlavee pehmendamiseks on olemas endise NL päritoluga Na-kationiitfilter ja selle tööks vajalikud lisaseadmed. Sooja tarbevee valmistamiseks on paigaldatud kõrgsurve auruga köetav tüüpboiler nr 2 kasuliku mahuga 620 liitrit, küttepinnaga 1,18 m 2. Seda käesoleval ajal ei kasutata. Sooja tarbevett katlamajas ei toodeta. Katlamaja hoone on omal ajal ehitatud ühe kõrgsurvepüstaurukatla ja kahe veeküttekatla paigaldamiseks. Katlakütusena oli ette nähtud kõigi katelde kütmiseks põlevkiviõli. Käesoleval ajal töötab katlamaja puuküttel. Põhiliselt kasutatakse metsa- ehk kasvutoorest puitu, mis katlamaja juures tükeldatakse. Tükeldatud puidu ladustamise ja kuivatamise võimalused katlamaja juures puuduvad. Mitme aasta jooksul on kütusena kasutatud vanu immutatud liipreid. Immutusaine olemasolu ja ebaõige põlemisrežiimi tõttu on katla torude tulepoolsed pinnad kaetud paksu põlemisjääkide kihiga, eriti katlal K-25. Arvestades sellega, et käesoleval ajal köetakse kasvutoore puiduga ja keemilist pesu katlakivi eemaldamiseks ei ole tehtud, on katelde kasutegur madal. Eksperthinnangu kohaselt ei ületa see 50%. Kui siia lisada kaod soojustrassi torustikus, võib arvestada küttesüsteemi üldise kasuteguriga mitte üle 45%. Olemasolevate katelde senisest kasutamisest lähtudes, võib katelde seisukorda hinnata ebarahuldavaks. Varem kütusena kasutatud põlevkiviõli hoidmiseks on alles maa-alune hoidla, mis asub katlamajast 22 m kaugusel. Hoidla koosneb kahest metallpaagist mahutavusega à 13 tonni. Kütteõli soojendamine toimus omal ajal kõrgsurve auruga. Käesoleval ajal vedelkütuse hoidlat ei kasutata. Selle edaspidine kasutamine pole tõenäoliselt võimalik, arvestades selle vanust (ehitatud koos katlamajaga) ja otstarvet. Sangaste loss, ehitatud aastal 1881, on omapäraseim mõisahoone Eestis. Suurejooneline ehitis on kavandatud tuudorstiilis, inglaste kuulsa Windsori palee vähendatud koopiana. Kuna kogu mõisakompleks pakub tänu oma arhitektuurile olulist tähtsust turismi arendamiseks on vallal plaanis kogu kompleks taastada esialgsel kujul. Arvestades eelöelduga ei sobi antud kohta olemasolev katlamaja ja see tuleks likvideerida. Uus katlamaja asukoht tuleks lahendada koos kogu mõisaansambli rekonstrueerimisprojektiga, kus määratakse kõigi hoonete otstarve, nende soojusevajadus ja vastavalt sellele ka katlamaja asukoht ja kütuse liik. Seniks, kuni kogu kompleksi lahendus puudub, tuleb kaaluda võimalust ehitada katlamaja lossi keldrisse. 4.3. Keeni küla katlamajad Keeni külas on kaks erafirmadele kuuluvat katlamaja – AS Sangaste Linnas ja AS Sanwood katlamaja, mis toodavad soojust põhiliselt omatarbeks. Lisaks omatarbele varustab AS-le Sanwood kuuluv katlamaja lepingu alusel soojusega ka Keeni küla elamuid ja koolimaja koos võimlaga. Katlamaju iseloomustavad andmed on esitatud tabelis 2. 5. Soojusvõrgud 5.1. Sangaste aleviku soojusvõrk Sangaste aleviku tsentraalne soojusvõrk kuulub Sangaste Vallavalitsusele. Soojusvõrk on ehitatud mitmes järgus möödunud sajandi seitsmekümnendatel-kaheksakümnendatel aastatel. Seega on võrkude vanus rohkem kui kakskümmend aastat. Võrgud on ehitatud neljatorulistena – 2 toru kütteveele + 2 toru soojale veele. Viimaseid enam ei kasutata, kuna esines palju lekkeid ja tingituna halvast soojusisolatsioonist olid suured soojuskaod. Torustik on maa-alune, paigaldatud r/b künadesse isoleeritud mineraalvati ja ruberoidiga. Olemasoleva soojusvõrgu kogupikkus on ~865 m, mõõdetuna Sangaste aleviku kaugküttepiirkonna plaanilt. Soojusvõrgu seisukord on mitterahuldav, osa võrku on üleujutatav, soojusisolatsioon on mittepiisav. Küttetorude avariide arv on suhteliselt suur. Remontide käigus on kõrvaldatud kohalikud lekked, kuid torustiku asendamist ei ole toimunud. Soojustrasside tegelikke lekke- ja soojuskadusid ei ole võimalik hinnata, kuna pole tehtud vastavaid mõõtmisi. Kogu soojusvõrgu soojuskadu, võttes aluseks soojuse toodangu katlamajas ja soojuse müügi lõpptarbija juures, oli 2000. aastal 39%, aastatel 2002 ning 2003 21…23%. Olemasoleva soojusvõrgu plaaniline skeem on esitatud joonisel 1 ja skeem tehniliste andmetega joonisel 2. 5.2. Lossiküla soojusvõrk Katlamaja ja lossi vahel on maa-alune soojustrass üldpikkusega 180 m. Käesoleval ajal on trassist kasutusel 65 m pikkune peatrass. Peatrassist hargneb harutrass (ilmselt lossi teise tiiba), mida käesoleval ajal ei kasutata. Peatrassi asukoht on esitatud joonisel 3. Peatrassi torustik koosneb järgmistest torudest: vesikeskkütte peale- ja tagasivoolutorud Ø 108 mm, mis on käesoleval ajal kasutusel ja mittekasutatavad kõrgsurve auru torud, kondensaaditorud ning sooja tarbevee pealevoolu ja tagasivoolu torud. Soojustrass on ehitatud betoonalusele, seinad laotud tellistest ja kaetud raudbetoonplaatidega, soojustuseks on mineraalvatt. Arvestades soojustrassi kasutusel oldud aega (33 aastat), võib trassi torusid hinnata amortiseerunuks. 5.3. Keeni küla soojusvõrgud Keeni küla elamuid ja koolimaja ühendav soojustrass kuulub vallale, kes seda ka hooldab. Olemasoleva soojusvõrgu plaani skeem on esitatud joonistel 4 ja skeem tehniliste andmetega joonisel 5. 6. Soojustarbijad 6.1. Sangaste aleviku soojustarbijad Sangaste valla Sangaste alevikus kasutab käesoleval ajal keskkatlamajas toodetavat soojust 11 objekti – 9 korruselamut (neist ühes – edaspidi nimetatud pansionaadiks – asuvad pansionaat, arstipunkt, apteek, side, juuksur ja ühiselamu), lasteaed ja kultuurimaja-vallamaja. Vastuvõetavate tingimuste korral (sobiv hind, pole vaja ise tegeleda kütmisega seotud küsimustega) võib eeldada, et perspektiivis soovib keskkatlamajast soojust saada AS Silva-Agro. Rohkem perspektiivseid soojustarbijaid, kes võiksid kasutada keskkatlamajas toodetud soojust, ei ole, kuna hooned on hajali, nende soojustarve väike ja puudub vastav soojustrass. Viimase ehitamine on kallis ja ei tasu ära. Samuti on neil hoonetel olemas ahiküttel põhinev küttesüsteem ja uue küttesüsteemi ehitamine ei ole neile vastuvõetav. Tsentraalküttega elamutes on kaheksas korteris lokaalne küte – kas oma katlamaja või on korterisse paigaldatud bullerjan tüüpi ahi. Antud töös on vaadeldud soojamajanduse arenguvõimalusi praeguste tarbijatega ja perspektiivis võimaliku soojustarbija tsentraalkatlamajaga ühinemist. Praegu korrusmajades lokaalkütet kasutavad tarbijad on edaspidistes arvutustes arvestatud kui tsentraalkütte kasutajad. Soojustarbijate nimekiri koos seni arvestatud soojuskuluga ja arvutuslikult vajaliku tarbimisvõimsuse ning soojusvajadusega on praeguste tarbijate kohta esitatud tabelis 3 ja perspektiivse tarbija kohta tabelis 3a. Soojustarbijate paiknemine on antud joonisel 1. Käesoleval ajal sooja tarbevee valmistamist tsentraalselt saadava soojusega ei ole ette nähtud. Sooja tarbevett valmistatakse olemasolevate elektriboilerite abil. Kõigile soojust tarbivatele hoonetele on paigaldatud 2003. aastal soojusarvestid ja ehitatud automatiseeritud soojussõlmed. Hoonete küttesüsteemid on tasakaalustamata, kütteradiaatoritel puuduvad termostaatventiilid. Tabel 3. Sangaste aleviku katlamaja soojustarbijad seisuga jaanuar 2004. a. Jrk nr Soojustarbija Kubatuur m3 Soojus- tarbimine kütteks keskmiselt* MWh/a Arvutuslik Soojusvõimsus kW Soojustarve MWh/a Küte Ventilatsioon Soe vesi Kokku A. Elamud 1 Kooli 1 2104 139 60 12 72 185 2 Kooli 4 2204 139 60 10 70 180 3 Kooli 5 2030 139 58 11 69 176 4 Kooli 6 2104 139 60 12 72 185 5 Kooli 7 2030 134 58 14 72 186 6 Kooli 9 2357 155 67 15 82 212 7 Nooruse 1 1893 125 56 12 68 175 8 Nooruse 3 1893 125 50 12 68 175 B. Munitsipaalhooned 9 Kultuurimaja -vallamaja 4893 310 139 1 86 219 10 Lasteaed 6309 378 170 40 16 225 474 11 Pansionaat 2662 176 76 19 81 206 KOKKU 859 40 134 1032 2551 * Kuna puudusid soojusarvestid, määrati soojustarbimine kütteks kuni 2003. aasta oktoobrikuuni arvutuslikult soojusenergia kulude arvestamise ja jaotamise juhendi alusel. Tabel 3a. Sangaste aleviku katlamaja perspektiivis võimalikud soojustarbijad Jrk nr Soojustarbija Kubatuur m3 Soojustarbimine kütteks keskmiselt MWh/a Arvutuslik Soojusvõimsus kW Soojustarve MWh/a Küte Vent. Soe vesi Kokku Tööstus ja teenindussfäär 1 AS Silva-Agro 2913 * 86 3 89 225 * Seni puudus tsentraalküte. Nagu tabelist 3 ilmneb, on Sangaste alevikus soojusvõimsuse vajadus ainult kütteks oluliselt suurem, kui seda võimaldab arendada olemasolev katel. Seega lisaks sellele, et katel on madala kasuteguriga, ei piisa ka võimsust. 6.2. Lossiküla soojustarbijad Lossiküla katlamajal on käesoleval ajal ainult üks tarbija – Sangaste loss. Lossi soojusvõimsuse vajadus orienteeruvalt (pole täpselt teada praegused soovid – ruumide otstarve, hotellikohtade arv jne), võttes aluseks varem koostatud rekonstrueerimisprojekti, on kütteks 375 kW ja sooja tarbevee valmistamiseks 60 kW, seega kokku 435 kW. Perspektiivsed soojustarbijad saab määrata mõisakompleksi osas kui selgub iga üksiku hoone otstarve. Olemasolevate korruselamute osas on vähe tõenäoline, et need soovivad hakata kasutama tsentraalkatlamaja soojusenergiat, kuna on olemas juba toimivad küttesüsteemid. Lisaks märgitule, on hooned suhteliselt väiksemahulised, üks kaheksakorteriline ja kaks neljakorterilist, on nende soojusenergia vajadus väike. Tsentraalse soojusenergia kasutamiseks tuleb ehitada puuduv soojustrass (elamud on praegusest katlamajast 150…240 m kaugusel) ja tuleb ehitada hoonete sisene küttesüsteem. Kõik need nõuavad küllalt suuri rahalisi kulutusi, mida elanikud ei ole nõus tegema. 6.3. Keeni küla soojustarbijad Keeni külas kasutab AS Sanwood katlamajas toodetud soojust AS Sanwood omatarbeks ja kütteks 8 korruselamut ning koolimaja koos võimlaga. Kõigile soojust tarbivatele hoonetele on paigaldatud 2003. aastal soojusarvestid ja ehitatud automatiseeritud soojussõlmed. Hoonete küttesüsteemid on tasakaalustamata, kütteradiaatoritel puuduvad termostaatventiilid. Keeni küla elamute ja munitsipaalhoonete soojustarbijad on esitatud tabelis 4. Tabel 4. Keeni küla elamute ja munitsipaalhoonete soojustarbijad seisuga jaanuar 2004. a Jrk nr Soojustarbija Kubatuur m3 Soojustarbimine kütteks keskmiselt MWh/a Arvutuslik Soojusvõimsus kW Soojus MWh/a Küte Vent. Soe vesi Kokku A. Elamud 1 Elamu nr 4 767 25 7 32 83 2 Elamu nr 5 1347 40 13 53 141 3 Elamu nr 7 2645 75 20 95 251 4 Elamu nr 8 2645 75 20 95 251 5 Elamu nr 9 2645 75 20 95 251 6 Elamu nr 10 2645 75 20 95 251 7 Elamu nr 11 2645 75 20 95 251 8 Elamu nr 12 2645 75 20 95 251 B. Munitsipaalhooned 9 Keeni kool 6100 167 32 23* 222 219 10 Keeni kooli võimla 8063 203 39 242 206 KOKKU 886 71 163 1120 2640 * Soojavee vajadus on arvestatud koolile ja võimlale koos. Käesoleval ajal perspektiivseid tsentraalselt toodetud soojuse kasutajaid ei ole. 7. Kohalike kütuste kasutamisvõimalused 7.1. Puit Keskkonnateenistuse mitteametliku arvestuse alusel on aasta alguse seisuga Sangaste valla metsamaa pindala 5935 ha, sellest riigimetsa 1785 ha ja erametsa 4150 ha. Metsasus on 38%. Puidu hind on viimasel aastal kerkinud eriti kõrgeks. Lõhutud küttepuud kuni 250 krooni/m 2, puiduhake 80…90 krooni/m3. 7.2. Turvas Lähim turba tootmisettevõte asub 50 km kaugusel Sanglas, kus toodetakse turbabriketti. Ettevõttel on kasutuses 400 ha kütteturbaraba ning tagavaraks veel 200 ha. Perspektiivis on riigilt tulemas veel 550 ha. Sanglas toodetakse aastas ligi 50 000 tonni turbabriketti. Enamus turbabriketist eksporditakse, vähesel määral müüakse ka siseturul. Turbabriketi hind käesoleval ajal tehases kohapeal on käibemaksuta 762 krooni/t. Valgamaal toodab tükiturvast Holdres Valmet Grupp AS hinnaga kohapeal 300 krooni/t. Holdre asub Sangaste alevikust 50 km kaugusel. 7.3. Päikseenergiaressursid Eestis on alates 1930. aastatest uuritud päikese kiirgust. 30 aasta keskmine aktinomeetriline (potentsiaalne) ressurss on 977 (± 5%) kWh/m2. Väiksem on ressurss Järvamaal Pandiveres, suurim Liivi lahe rannikul ja Loode-Eestis Dirhamist Tallinnani ja sealt veel edasi ida suunas. Oktoobrist veebruarini ressurss Eestis peaaegu puudub. 82% ressursist on koondunud suvekuudele kevadise ja sügisese pööripäeva vahel, märtsile langeb u 15% aasta ressursist. Eesti suve päikeseenergia tehniline ressurss on näiteks Paide ümbruses 250 kWh/m2 ning suurim saartel ja Loode-Eesti rannikualal – u 290 kWh/m 2. Päikeseenergia ressursiks Eestis loetakse 0,2 TWh aastas. B. Statistiliste ja finantsmajanduslike algandmete analüüs ja süstematiseerimine ajaperioodiks 2004–2014 Soojamajandus Sangaste valla Sangaste alevikus ja Keeni külas on organiseeritud tsentraalkatlamaja ja kaugküttevõrgu baasil. Soojamajanduse areng on läbinud mitu etappi. Kaugküttevõrk ja katlamajad olid algselt ehitatud soojusega ja sooja veega varustamiseks. Käesoleval ajal tsentraalselt sooja tarbevett enam ei valmistata. 1. Sangaste alevik 1.1. Katlamaja Sangaste aleviku katlamaja on kivisöega kütmiselt rekonstrueeritud saepuru ja puiduhakkega kütmiseks. Põhilisteks soojuse tarbijateks on korruselamud. Sotsiaalobjektidest kasutab kütteks tsentraalkatlamaja soojust lasteaed, pansionaat ja kultuurimaja-vallamaja. Kütuste tarbimine Sangaste aleviku katlamajas on esitatud tabelis 5. Tabel 5. Kütuse – saepuru ja puiduhakke tarbimine Sangaste aleviku katlamajas m3 Aasta Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku 2000 258 313 343 914 2001 515 518 500 283 228 270 475 2789 2002 468 650 448 165 513 468 788 3500 2003 376 568 480 365 450 470 609 3321 Soojuse toodang MWh/a on toodud tabelis 6. Tabel 6. Soojuse toodang Sangaste aleviku katlamajas, MWh Aasta Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Sept. Okt. Nov. Dets kokku 2000 158 201 201 560 2001 330 310 310 181 151 232 371 1885 2002 302 241 263 96 329 250 464 1947 2003 228 232 250 169 133 195 256 1463 Sangaste aleviku katlamaja arvutuslik kasutegur kulutatud kütuse ja toodetud soojuse alusel oli: 2000. a – 560 / (914 x 0,4 x 2,4) = 0,64 2001. a – 1885 / (2789 x 0,4 x 2,4) = 0,70 2002. a – 1947 / (3500 x 0,4 x 2,4) = 0,58 2003. a – 1463 / (3321 x 0,4 x 2,4) = 0,46 Keskmiselt: 0,59. Kütuse kulu ja hind on toodud tabelis 7. Tabel 7. Kütuse kulu ja hind Sangaste aleviku katlamajas Aasta 2000 2001 2002 2003 Saepuru m3 914 2789 3500 hind, krooni/m3 32 32 32 Hakkepuit m3 – – – 3321 hind, krooni/m3 80 Soojuse müügihind aastate lõikes on toodud tabelis 8. Tabel 8. Soojuse müügihind Sangaste alevikus, krooni/MWh Aasta 2000 2001 2002 2003 Müügihind krooni/MWh* 310 310 310 405 * soojuse hind käibemaksuta oli kõigile tarbijatele ühesugune. Soojuse hinna komponendid on esitatud tabelis 9. Tabel 9. Soojuse hinna komponendid Sangaste aleviku katlamajas, krooni/a Aasta 2000 2001 2002 2003 Aastane soojuse toodang MWh/a 560 1 885 1 947 1 463 Aastane soojuse müük MWh/a 340 1 476 1 498 1 337 Aastased kulud kokku krooni 126 810 468 648 562 000 555 644 Kütus saepuru / hakkepuit 29 248 89 248 112 000 179 360 Remont 25 562 95 500 186 400 153 984 Töötasud koos maksudega 45 000 105 000 110 000 108 000 Amortisatsioon Elektrienergia 9 000 20 900 25 600 18 300 Veetöötluse kemikaalid Keskkonnamaksud 7 000 Juhtimiskulud 18 000 96 000 96 000 96 000 Kasum Transpordikulu Muud kulud 62 000 25 000 Soojuse hinna komponentide osatähtsuse iseloomustamiseks on toodud järgnev diagramm

Laenukoormust katlamajal ei ole. 1.2. Soojuse jaotamine Soojuse müük – ülekantud soojuse kogused Sangaste alevikus lõpptarbija juures on toodud tabelis 10. Soojustrassi plaan on esitatud joonisel 1, trassi tehnilised andmed joonisel 2. Tabel 10. Soojuse müük Sangaste alevikus lõpptarbija juures, MWh Aasta Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku 2000 107 101 132 340 2001 137 245 232 170 215 202 275 1476 2002 241 237 249 83 175 215 298 1498 2003 228 232 230 169 131 150 197 1337 Sangaste aleviku soojustrassi arvutuslik soojuskadu aastate lõikes oli: 2000. a – (560 – 340) x100 / 560 = 39% 2001. a – (1885 – 1476) x 100 / 1885 = 21% 2002. a – (1947 - 1498) x 100 / 1947 = 23% 2003. a – (1463 – 1337) x 100 / 1463 = 9% Keskmiselt: 23% Sangaste aleviku tsentraalse küttesüsteemi (katlamaja+soojustrassi) arvutuslik kasutegur kulutatud kütuse ja müüdud soojuse alusel oli: 2000. a – 340 / (914 x 0,4 x 2,4) = 0,39 2001. a – 1476 / (2789 x 0,4 x 2,4) = 0,55 2002. a – 1498 / (3500 x 0,4 x 2,4) = 0,45 2003. a – 1337 / (3321 x 0,4 x 2,4) = 0,42 Keskmiselt: 0,45. Arvutustel on võetud kütuse mahumassiks 0,4 t/m3 , niiskuse sisalduseks 50%, millele vastaks kütteväärtus 2,4 MWh/t. Katlamaja ja soojustrassi vee kadu on suur ~1,2 m3 /ööpäevas. Soojustrasside ehitamiseks ja remontimiseks laenu ei ole võetud. 1.3. Soojustarbijad Sangaste aleviku soojustarbijad on toodud tabelis 3. 1.4. Järeldused Eelised: 1. On võimalik kasutada kohalikke tahkeid kütuseid – saepuru, puiduhaket; 2. soojuse tootmine on täielikult automatiseeritav; 3. kasutatav kütus on suhteliselt odav ja kättesaadav; 4. on paigaldatud soojusarvestid nii katlamajas kui ka tarbijate juures, mis omakorda võimaldavad edaspidi saada oluliselt täpsemat ülevaadet energiamajandusest ja korrastada edaspidi soojusmajandust; 5. soojustrassid on suhteliselt lühikesed. Puudused: 1. Töötav katel on amortiseerunud, esinevad tihti lekked; 2. katlamaja võimsus ei vasta vajadustele – ei jätku võimsust sooja tarbevee valmistamiseks, samuti kütteks madalamatel välisõhutemperatuuridel; 3. kütuse (saepuru, hake) etteandmise seadmete korrashoid on töömahukas, sagedased rikked põhjustavad soojuse tootmise katkemise; 4. soojusvõrgu torud on valdavalt amortiseerunud ja vajavad väljavahetamist; 5. tarbijate soojusega varustamine on ebastabiilne ja madala välistemperatuuri puhul mitteküllaldane; 6. katlamaja on viidud kohalikule kütusele kuid katla kasutegur on madal; 7. trassi soojus- ja veekaod on suured. Vastavalt rohkem kui 20%, ja ~1,2 m 3/ööpäevas; 8. soojuse toodang ja soojuse müük toimus senini arvutuslikult, arvestamata konkreetseid tingimusi. 2. Lossiküla 2.1. Katlamaja Lossiküla katlamaja on põlevkiviõliga kütmiselt rekonstrueeritud halupuudega kütmiseks. Kasutatakse vanu katlaid, mille iga on üle kolmekümne aasta. Katelde kohta on andmed esitatud tabelis 2. Küttepuudena kasutatakse põhiliselt metsakuiva või kasvutoorest puitu, mis katlamaja juures tükeldatakse. Tükeldatud puidu ladustamise ja kuivatamise võimalused katlamaja juures puuduvad. Mitme aasta jooksul on kütusena kasutatud immutatud liipreid. Immutusaine olemasolu ja ebaõige põlemisrežiimi tõttu on katla torude tulepoolsed pinnad kaetud paksu põlemisjääkide kihiga. Katelde kasutegur eksperthinnangu kohaselt ei ületa 50%. Kütuse tarbimine Lossiküla katlamajas on esitatud tabelis 11. Tabel 11. Kütuse – halupuud – tarbimine Lossiküla katlamajas, m 2 Aasta Jaan. Veebr. Märts Apr. Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku 2000 2001 1300 2002 1300 2003 1300 Rohkem andmeid Lossiküla katlamaja soojamajanduse kohta polnud võimalik saada, kuna neid polnud. Nii katlamajal kui ka lossil puudub soojusarvesti. Laenukoormust katlamajal ei ole. 2.2. Soojuse jaotamine Kasutatav soojustrass, pikkusega 65 m, on ehitatud üle kolmekümne aasta tagasi. Arvestades kasutusea pikkust, võib lugeda selle amortiseerunuks. Soojustrassil veekadu ei ole registreeritud. Soojustrassi asukoht on esitatud joonisel 3. 2.3. Soojustarbijad Ainsaks soojuse tarbijaks on praegu Sangaste loss. Uued, tsentraalse soojusw vajajad selguvad alles siis, kui lahendatakse kogu Sangaste mõisaansambli edasine käekäik. Lossi kütteks ja sooja tarbevee valmistamiseks varem koostatud projekti järgi on orienteeruvalt 435 kW –küte 375 kW, soe vesi 60 kW. 2.4. Järeldused 1. Lossiküla katlamaja, seadmed, mis on ehitatud 33 aastat tagasi, on täielikult amortiseerunud. 2. Kütusena kasutatakse esialgu ettenähtud põlevkiviõli asemel halupuid, mille tõttu katelde kasutegurid on madalad. 3. Katelde seisukord on lubamatult halb. Sellises olukorras katlamaja ekspluatatsioon on ohtlik ning vastavalt surve- ja tõsteseadme ohutuse seadusele keelatud. 4. Katlamaja hoone on samuti halvas olukorras. Arvestades muinsuskaitse nõudeid ei sobi katlamaja praegusesse kohta. 5. Lossiküla soojusega varustamine tuleks lahendada tervikuna. Selleks tuleb anda konkreetne lahendus kõigi mõisaansamblisse jäävate hoonete: ringhoone, tall, veetorn, ait-kuivati, valitsejamaja jt, kasutusala ning sellele vastav energiavajadus. Kui energiavajadus on määratud, saaks valida katlamajale asukoha, mis sobiks nii arhitektuuriliselt, vastaks muinsuskaitse soovitustele ja oleks majanduslikult otstarbekas. Lähtudes olemasolevast olukorrast, tuleb seni, kuni kompleksne soojuse tootmise ja jaotamise lahendus puudub, lahendada lossi kütmine eraldi. 3. Keeni küla 3.1. Katlamajad Keeni küla katlamajade kohta vt tabel 2. AS Sanwood katlamajas, kasutatakse kütusena oma tööstusjäätmeid (puidujäätmeid). Kuna katlamaja võimsusest, mis kulub omatarbeks ja kütus on oma käest võtta, siis köetakse lepingu alusel ka Keeni küla elamuid ja koolimaja koos võimlaga. Soojusenergia hind märgitud tarbijatele on olnud ja on ka käesoleval ajal 326 krooni/MWh koos käibemaksuga. 3.2. Soojuse jaotamine Soojustrass, mille plaan on esitatud joonisel 4 ja trassi parameetrid joonisel 5. Soojustrass kuulub Sangaste vallale. Otseselt tegeleb soojustrassi hooldamisega vallale kuuluv OÜ Sanva. Soojustrassiga seotud kulud on seni kandnud vallavalitsus, neid pole lisatud soojuse hinnale. Seega toimub käesoleval ajal soojuse ülekanne tarbijale tasuta! Soojustrassid on ehitatud seitsmekümnendatel-kaheksakümnendatel aastatel ja on käesolevaks ajaks amortiseerunud. 3.3. Soojustarbijad Keeni küla tsentraalset soojust kasutavate elamute ja munitsipaalhoonete ja nende soojuse vajadused on esitatud tabelis 4. 3.4. Järeldused Keeni küla korterelamuid ja munitsipaalobjekte on senini soojusega varustanud vallale vastuvõetavatel tingimustel AS Sanwood katlamaja. Soojustrassid kuuluvad vallale, kes neid ka hooldab. Trassid on vanad ja vajavad uuendamist. Soojustrasside uuendamisel tuleks kaaluda varianti, mille puhul leiaks kasutamist endine katlamaja, mis algselt oligi ette nähtud korruselamute ja munitsipaalobjektide kütmiseks. Sellise variandi puhul tuleb monteerida katlamaja seadmed, remontida hoone ja uuendada soojustrass, mille pikkus on oluliselt lühem praegu kasutatavast trassist. Lahendada tuleb soojuse ülekandmise kulude katmine. C. Sangaste valla territooriumil paiknevate energeetika tehnosüsteemide kaardistamine 1. Soojamajanduse skeemid On koostatud soojamajanduse plaanid (joonised 1, 3 ja 4), kuhu on kantud katlamajad, kõik kaugkütet kasutavad praegused ja perspektiivsed soojustarbijad ning olemasolevad soojusvõrgud. Soojusvõrgu ja soojavarustuse tehnilised andmed on toodud skeemidel (joonised 2 ja 5), kus on esitatud kõik praegused soojustarbijad, nende soojuskoormused, paiknemine üksteise suhtes, soojustrassi lõikude pikkused ja torude läbimõõdud. D. Kaugküttesüsteemide ja soojustarbijate gruppide poolt tarbitavad soojuse kogused ja soojuskoormusgraafikud. Tarbitava soojuse koguse prognoos järgnevaks 10-ks aastaks. Kütuse ja energia hindade prognoos järgnevaks 10-ks aastaks 1. Tarbitava ja arvutuslikult vajaliku soojuse kogused ja soojuskoormuse graafikud olemasolevatele tsentraalküttesüsteemide tarbijatele 1.1. Sangaste alevik Sangaste aleviku praeguste tarbijate soojuskoormus ja aastane soojusvajadus kütteks ja sooja tarbevee valmistamiseks on toodud lisas 1, arvutuslik soojuskoormus sõltuvalt välisõhu temperatuurist lisas 2 ja selle alusel koostatud soojuskoormusgraafik lisas 3. Sangaste katlamaja arvutuslikult vajalik küttevõimsus on 1 MW, soojusvajadus 2600 MWh aastas. 1.2. Lossiküla Lossikülas on praegu tsentraalse küttesoojuse tarbijaks ainult Sangaste loss, mille esialgne arvutuslikult vajalik võimsus kütteks ja sooja tarbevee valmistamiseks on 0,45 MW. Soojuskoormuse graafik on esitatud lisas 4. 1.3. Keeni küla Keeni küla praeguste tarbijate soojuskoormus ja aastane soojusvajadus kütteks ja sooja tarbevee valmistamiseks on toodud lisas 5, arvutuslik soojuskoormus sõltuvalt välisõhu temperatuurist lisas 6 ja selle alusel koostatud soojuskoormusgraafik lisas 7. Keeni küla korterelamute ja koolimaja koos võimlaga arvutuslikult vajalik küttevõimsus on 1,2 MW, soojusvajadus 2800 MWh aastas. 2. Tarbitava ja arvutuslikult vajaliku soojuse kogused ja soojuskoormuse graafikud olemasolevatele ja perspektiivsetele tsentraalküttesüsteemide tarbijatele Kui soojuse hind kujuneb sobivaks, siis võib praegustele tsentraalkütte tarbijatele lisanduda AS Silva-Agro. Täiesti uute tarbijate lisandumine lähemas tulevikus ei ole tõenäoline, kuna vallal ei ole plaanis uusi hooneid püstitada. Elamutena ehitatakse ühepereelamuid, mis paiknevad küllaltki hajali, ning nendeni ehitatavad soojustrassid on kallid ning soojuskoormused väiksed. Tsentraalse soojuse kasutajate püsivuse määrab otseselt soojuse hinna kujunemine. Kui tsentraalselt toodetud soojuse hind kujuneb suuremaks kui lokaalkatlamajade või grupikatlamajade (ühine katlamaja 2…3-le tarbijale) puhul, siis langeb kindlasti osa tarbijaid ära. See põhjustab allesjäävatele tarbijatele soojuse hinna tõusu. 2.1. Sangaste alevik Praeguste ja perspektiivsete tarbijate soojuskoormus ja aastane soojusvajadus on toodud lisas 8, arvutuslik soojuskoormus sõltuvalt välisõhu temperatuurist lisas 9 ja selle alusel koostatud soojuskoormusgraafik lisas 10. Katlamaja arvutuslikult vajalik küttevõimsus on 1,1 MW, soojusvajadus 2800 MWh aastas. 2.2. Lossiküla Lossiküla tsentraalkütte perspektiivsed tarbijad peab selgitama projekt, mis lahendab kogu mõisakompleksi tervikuna. 2.3. Keeni küla Sangaste valla arengukavas ei ole plaanis Keeni külla uusi elamuid ja munitsipaalhooneid ehitada. 3. Kütuse ja energiahindade prognoos Peamine Sangaste valla kaugküttesüsteemides kasutatav kütus on kohalik taastuv materjal – hakkepuit, saepuru, puidujäätmeid ja halupuud. Kütuste hinnad viimastel aastatel (Eesti Energeetika 2002, seisuga 28.01.2004) on toodud tabelis 12. Tabel 12. Kütuse hinnad käibemaksuta, krooni/t(m3 ) Kütused 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 Kivisüsi, t 639 710 778 784 790 848 883 Põlevkivi, t 84 113 133 142 138 137 138 Kütteturvas, t 103 220 215 241 231 251 280 Turbabrikett, t 343 354 464 638 564 608 745 Küttepuud, rm 97 99 105 106 109 121 139 Puiduhake, m3 96 101 97 95 89 98 108 Maagaas, 1000 m3 1085 1123 1032 1096 1140 1131 1378 Raske kütteõli, t 1082 1123 1032 926 1633 1780 1774 Põlevkiviõli, t 1124 1170 1127 1025 1526 1830 1795 Kerge kütteõli, t 2128 2709 2647 2699 4073 4732 4192 Samad kütused jäävad prioriteetseteks tõenäoliselt ka tulevikus. Kütuste hindade muutumise iseloomustamiseks on toodud järgnevad graafikud.

Nagu graafikul näha, imporditavate kütuste hinnad aastas omavad püsivat tendentsi suurenemise suunas, eriti kerge kütteõli, mille hind on viimaste aastate jooksul kahekordistunud. Sama tendents jätkub. Tahkekütustest puidu ja puiduhakke hind on kõigil nendel aastatel püsinud enamvähem stabiilsena. Pidevalt on suurenenud turba ja turbabriketi hinnad. 4. Energiapoliitilised suundumused Euroopa Liidus Vastavalt Euroopa Liidu (EL) poolt välja antud Energia Valgele Raamatule ja teistele ametlikele dokumentidele koondab Euroopa Liit oma tähelepanu järgmistele põhilistele energiapoliitika valdkondadele: • konkurents energiaturul; • energiakulutuste vastavus riigi majanduslikule olukorrale ja tarbijate maksevõimele; • varustuskindlus ja julgeolekuvaru; • keskkonnahoid ja -ohutus. Et ühtlustada Euroopa riikide energiapoliitikat, peab Euroopa Liit nii oma liikmesriikide kui ka teiste Euroopa riikide rahvusliku energiapoliitika tähtsamateks instrumentideks: • turu liberaliseerimist; • hinna läbipaistvust; • energia tootmise ja kasutamise efektiivsust; • riikidevaheliste energiavõrkude arendamist. Turu liberaliseerimine on EL printsiipide kohaselt kõige mõjusam majanduspoliitiline instrument, mis stimuleerib majanduslikku efektiivsust ja soodustab firmade konkurentsivõimet. Ühtlasi paraneb ka energia tootmise efektiivsus ja tekib vajadus otsida teid energiakadude vähendamiseks. EL direktiivid näevad ette nii elektri- kui gaasivarustuses monopolide mõju vähendamist ja uute energiatootjate vaba juurdepääsu energiaturule ka siis, kui ülekandevõrgud on suurtootjate või riigi valduses. Vastavalt Energiahartale tuleb tagada vaba energiavahetus riikide vahel ning vaba energiatransiit. Hinna läbipaistvus on energiapoliitiline instrument, mis tagab energiatootjate ja tarbijate vastastikuse mõjutamise energiaturul. Energia hinnad peaksid mõjuma turusituatsiooni peegeldavate signaalidena nii tootjatele kui tarbijatele ja katma kõik kütuste ja energia tootmise, transpordi ning jaotamisega seotud kulutused. Euroopa Liit peab nii subsideerimist kui ristsubsideerimist teguriteks, mis takistavad energiasektori otstarbekat arengut. Erinevatele tarbijagruppidele rakendatavad energiatariifid peavad katma kulutusi ja võimaldama põhjendatud tulukust. Seega tuleks tarbijate madala maksevõime kompenseerimiseks kasutada riiklikke sotsiaalpoliitilisi meetmeid. Energia tootmise ja kasutamise efektiivsuse all mõistetakse nii energia kõrge kasuteguriga tootmist, väikeste kadudega transporti ja jaotamist kui ka säästlikku kasutamist. Energia ja kütuste efektiivsusnäitajate paranemine tõstab ettevõtete konkurentsivõimet nii energiasektoris kui väljaspool seda. Ühtlasi vähendab energia efektiivne tootmine ja kasutamine energiasektorist lähtuvat keskkonna saastekoormust. 5. Eesti energeetika strateegilised eesmärgid Riigi energiastrateegia keskne eesmärk on kõigi tarbijate nõuetekohane varustamine kütuste ja energiaga kindlustada Eesti majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline areng. Eesti energiapoliitika kujundamisel juhindub Vabariigi Valitsus järgmistest strateegilistest eesmärkidest: 1. Tagada nõuetekohase kvaliteediga ning optimaalsete hindadega kütuse- ja energiavarustuse piisavus ja stabiilsus harmoonilise regionaalse arengu ning Euroopa Liiduga ühinemiseks vajaliku majanduskasvu saavutamiseks. 2. Tagada kütuse- ja energiamajanduse kui strateegilise majandusharu abil riigi poliitiline ja majanduslik sõltumatus; luua Euroopa Liidu nõuetele vastavad strateegilised julgeolekuvarud. 3. Luua reaalselt toimiv energiasäästusüsteem kütuste ja energia tootmisel ning tarbimisel. 4. Kindlustada rahvusvaheliste keskkonnanõuete täitmine. 5. Eelistada uute elektrijaamade rajamisel elektrienergia hajutatud tootmise printsiipi ja soojuse ning elektri koostootmist, kindlustades seejuures olemasolevate küttevõimsuste optimaalset ärakasutamist. 6. Soodustada taastuvate energiaallikate kasutamise laiendamist maksusoodustuste rakendamisega nii vastavatele investeeringutele kui nende baasil energia tootmisele. 6. Keskkonnale kahjulike mõjude vähendamine Energeetika kahjulike mõjude vähendamisel keskkonnale juhindutakse Eesti keskkonnastrateegiast, Euroopa Liidu direktiividest ja rahvusvahelistest lepingutest, millega Eesti riik on seotud. Vastavalt Eesti keskkonnastrateegiale tuleb: • võtta kasutusele efektiivsemad kütusevarustuse ja energia tootmise, ülekande ning kasutamise tehnoloogiad; • ergutada vähemsaastavate kütuseliikide kasutamist; • vähendada põlevkivienergeetika kahjulikku mõju keskkonnale. Lähtuvalt Eesti keskkonnastrateegiast töötatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koordineerimisel välja konkreetsed keskkonnakaitsemeetmed energiasektoris. Energeetika negatiivset mõju keskkonnale ei saa vajalikul määral vähendada ilma energiaallikate struktuuri muutmiseta, suurendades vähemsaastavate ja kasvuhooneefekti vähemsoodustavate kütuste (maagaas), samuti taastuvate energiaallikate ning põlevate jäätmete kasutamist. Kütusekasutamise mõjutamiseks kasutatakse maksusüsteemi, samuti kehtestatakse kütusest sõltuvad normid suitsugaasides saasteainete sisaldusele, mis stimuleerivad gaasipuhastusseadmete rakendamist ja madala väävlisisaldusega kütuste, sealhulgas põlevkiviõli kasutamist. Arvestades suundumusi Euroopa Liidus, tuleb kütuste hinnaprognoosides hakata arvestama saastemääraga ka meil. Käesoleval ajal Eesti Vabariigis kulutused saastekahjuhüvitisele soojuse hinnas ei ole määravad. Euroopa Liiduga ühinemisel hakatakse arvestama saastemaksuga ka Eestis ja saastemaks muutub üheks määravaks teguriks kütuse valikul. Sel juhul muutub puit kütusena eriti aktuaalseks. Mida suurem on puidu osatähtsus kütusekulus, seda väiksem on reostus. Puidu puhul annab reostuse vähenemise eelkõige väävli puudumine kütuses ja CO 2 saaste mittearvestamine (puidu põletamisel eraldub sama palju süsihappegaasi kui sama hulga mädanemisel metsas ning see läheb looduslikku ringlusse). E. Soojavarustusega seotud spetsiifilised tehnilised, finants-majanduslikud ja keskkonnakaitselised aspektid 1. Üleminek tsentraalküttelt lokaalküttele Sangaste alevikus ja Keeni külas on käesolevaks ajaks lokaalküttele üle läinud vaid üksikud korterid. Lokaalküttele ülemineku eesmärgiks on reeglina saada soojust odavamalt. Eeltoodut võidakse saavutada kasutades praegu vaid kohalikke kütuseid ja maagaasi. Gaasi puhul aga tuleb arvestada, et selle hind on täna suhteliselt madal ja jääb veel teiste importkütuste hinnatõusust maha. Gaasiga kütmine Sangaste vallas lähiaastatel ei ole võimalik, kuna lähikonnas puudub gaasitrass ja selle ehitamine pole ka plaanis. Minnes üle halupuudega lokaalküttele, kaotame oluliselt mugavuses ja automatiseerituses. Kallimate puitkütuste (näiteks puidupelletid) puhul saame säilitada küll automatiseerituse, kuid kaotame odavuses, sest puidupelletid on mitu korda kallimad kui halupuud. Kui elanikel on kõrge tööhõive, siis ei ole otstarbekas kasutada automatiseerimata kütmist ja tuleks reeglina kasutada kalli kütusega lokaalkütet, mida on otstarbekas automatiseerida. Lokaalküttele üleminekul tuleb arvestada järgmiste teguritega: a. Tehnilised lahendused Tehnilised võimalused võib jaotada kaheks: 1. Odavad kütused ja madal automatiseerimisaste, mida võib lugeda väikese tööhõivega asulate hädaabinõuks – siia kuulub igasugune käsitsiteenindatav tahkekütuse kasutamine. 2. Kallid kütused, mis võimaldavad kõrget automatiseerimisastet – siia kuulub kerge vedelkütus, gaas ja viimasel ajal ka puidupelletite kasutamine. b. Finants-majanduslik tasuvus Ka finants-majandusliku tasuvuse suhtes võib käsitleda eespool toodule sarnast kahte erinevat varianti. Kuigi katelde maksumus on mõlema variandi puhul samas suurusjärgus, siis peamine erinevus tekib just kasutatava kütuse hinnas. Praegu on kergkütteõli hind kõrge. Kui vaadelda tarbijate üleminekut lokaalkatelde süsteemile, siis kerge kütteõli variant langeb oma kõrge soojusenergia hinna tõttu potentsiaalse võimalusena ära. Kui tarbijad valiksid puidul töötavad automatiseerimata lokaalkatlad, siis nad võidaksid mõnevõrra soojusenergia hinnas (vähem püsikulusid), aga kaotavad mugavuse (puidu varumine, ladustamine ja kütmine). Lisaks tuleb soojusenergia hinda arvestada katlakütjate palgad ja hoonete ümberehitamiskulud. Hoolimata sellest, et odava puitkütusega töötav küttesüsteem vajab katlakütjaid, on see täisautomaatsest kergkütteõlil töötavast katlamajast märgatavalt odavam. Kindlasti kannatab ka küla heakord. Maagaasil töötavate lokaalkatlamajade ehitamist takistab maagaasitrasside puudumine. Nende ehitamine on aga väga kulukas. c. Mõju keskkonnale Keskkonda mõjutab negatiivselt iga lokaalküttele üleminek, kuna õhusaaste jaotub tarbijatele suurema kontsentratsioonina – korstnad on madalamad kui kaugkütte katlamajal ja asuvad vahetult tarbijate juures. Saaste seisukohast tuleb eelistada gaasikütet. Saaste seisukohalt on siiski parim variant puiduga töötav tsentraalküte. Kohalikud kütused on reeglina taastuvad kütused ja on keskkonnasõbralikumad kui fossiilsed. Võrreldud variantide saaste tase on toodud tabelis 13. Tabel 13. Saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused Variant Kütuse liik Aastane kütuse kogus, m3(t) Kütteväärtus MWt/m3 (t) Aastane kütuse kulu, GJ/a Välisõhku eralduv saasteaine, t/aastas Nox CO Tahked osakesed SO2 LOÜ CO2 I põlevkiviõli 193 11,6 8060 1,2 0,8 0,8 2,7 0,0 617,3 II põlevkiviõli 19 11,6 793 0,1 0,1 0,1 9,5 0,0 60,8 puiduhake 2442 0,8 7033 0,7 7,0 3,5 0,1 0,3 0,0 kokku 7826 0,8 7,1 3,6 9,6 0,3 61 III kerge õli 153 11,6 6389 1,0 0,6 0,6 0,6 0,0 398,9 IV puuhalud 1833 1,0 6599 0,7 6,6 3,3 0,1 0,3 0 V kerge õli 65 11,6 2714 0,4 0,3 0,3 0,3 0,0 169,5 VI kerge õli 7 11,6 292 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 18,3 puiduhake 1036 0,8 2984 0,3 3,0 3,0 0,0 0,1 0,0 kokku 3276 0,3 3,0 3,0 0,1 0,1 18 d. Sotsiaalmajanduslikud aspektid Sotsiaalmajanduslikust aspektist vaadatuna on soojuse tootmiseks kasulikum kasutada kohalikke kütuseid, sest raha jääb siis Eestisse, kohalikud inimesed saavad tööd ja keskkonnasaaste tase on märgatavalt väiksem. 2. Kütuste valik soojuse tootmiseks Kütuste valikul soojuse tootmiseks tuleb lähtuda eelkõige tehnilistest ja majanduslikest aspektidest. Eelkõige tuleb lähtuda erinevates kütustes sisalduva energiaühiku hinnast, mis on toodud järgnevas graafikus (Eesti energeetika andmetel).

Tahked kütused (eriti kohalikud) nõuavad kas suuri tööjõukulutusi (näiteks puuhalgudega kütmisel) või kallist ja keerulist seadmestikku ja kõrgelt kvalifitseeritud personali (näiteks puiduhakke ja puidujäätmete põletamisel). Samuti tuleb arvestada kohalike kütuste kvaliteeti (eelkõige niiskusesisaldust ja tükkide suurust), sest erineva niiskusega kütuste põletamiseks on vaja hoopis erineva konstruktsiooniga põletamiskoldeid. Vedel- ja gaasikütus on oma omadustelt tunduvalt stabiilsemad ja nende kasutamine on võimalik odavamate seadmetega, mis on ka hõlpsasti automatiseeritavad ning omavad kõrgemat kasutegurit. Sotsiaalmajanduslikust aspektist vaadatuna on kasulikum kohalike kütuste kasutamine soojuse tootmiseks, sest raha jääb Eestisse, kohalikud inimesed saavad tööd ning keskkonnasaaste tase on kohalikel kütustel märksa väiksem. Kohalikud kütused on reeglina taastuvad kütused ning on keskkonnasõbralikumad kui fossiilsed. 3. Soojuspumpade paigaldamine Osa suvisest päikeseenergiast salvestub maapinda ja vette, mida saab soojuspumba abil aastaringselt kasutada. Pinnase madalatemperatuurilise soojusallikana kasutamisel on horisontaalse torustiku paigaldamiseks vajalik maa-ala 30…100 m2/kW, vee kasutamisel on vajalik vee hulk 0,2 kg/s tarbijale antava 1 kW soojusvõimsuse kohta. Salvestunud soojusenergia varu on seega piisav hajaasustusega piirkonnas. Lisaks sellele saab soojuspumba abil kasutada olmes ja tööstuses tekkivat heitsoojust, mis võib olla tekkinud nii taastuvaid kui taastumatuid energiaallikaid kasutades. Nii taastumatute kütuste abil tekkinud heitsoojuse kui toodetud elektrienergia kasutamine ei peaks tekitama eetilisi probleeme, sest soojuspumba vahendusel väheneb elektrienergia kulu kütteks 2,5…3 korda. Eestis on paigaldatud u 200 soojuspumpa ühikvõimsusega kuni 150 kW. Paigaldatud seadmete koguvõimsus on u 2,5 MW ja nende toodetud soojushulk u. 7200 MWh/a. Kasutamist on leidnud aurukompressorsoojuspumbad. Paremad tulemused on saavutatud kõrgema temperatuuriga madalatemperatuurilise soojusallika kasutamisel kui soojusenergiat madalal temperatuuril väljastades (põranda kütteveel u. 35 °C, kütteõhule u. 25 °C). Sel juhul jääb soojuspumba abil saavutatud temperatuuritõus piiridesse kuni 55 °C, mis tagab hüveteguri (COP) φ ≥ 3,0. Aastaks 2010 võib eksperthinnangul eeldada Eestis soojuspumpade koguvõimsuseks 25 MW, milleks vajatakse olenevalt ülesseatud pumpade ühiku võimsusest 100…250 mln. kr. F. Alternatiivsed lahendused soojusvarustuse edasiseks arenguks 1. Efektiivsemate soojavarustuse stsenaariumide valik 1.1. Tehniliselt on Sangaste alevikus võimalikud järgmised arengustsenaariumid: Variant I. Sangaste katlamaja rekonstrueerimine põlevkiviõli põletamiseks, soojustrasside rekonstrueerimine. Variant II. Sangaste katlamaja rekonstrueerimine puidujäätmete (puiduhakke) põletamiseks, soojustrasside rekonstrueerimine. Variant III. Lokaalkatlamajade ehitamine. Katlamajad töötavad kergel õlil. Variant IV. Lokaalkatlamajade ehitamine. Katlamajad töötavad puuhalgudel. 1.2. Lossikülas on tehniliselt võimalik: Variant V. Katlamaja ehitamine lossi keldrisse. Variant VI. Lossi katlamaja rekonstrueerimine puidujäätmete (puiduhakke) põletamiseks, soojustrasside rekonstrueerimine. 1.3. Keeni külas on tehniliselt võimalik: Variant VII. Keeni aleviku soojustrasside rekonstrueerimine Variant VIII. Keeni vana katlamaja rekonstrueerimine puidujäätmete põletamiseks, soojustrasside rekonstrueerimine. 2. Arengustsenaariumide majandusanalüüs 2.1. Majandusanalüüsi metoodika Majandusanalüüs on teostatud kulude analüüsi metoodika alusel. Analüüsitakse kulusid enne ja pärast investeeringu teostamist. Kulutused enne investeeringu teostamist on antud positiivsete (+) ja pärast investeeringu teostamist negatiivsete (–) suurustena. Võrdlevate suurustena on välja toodud alljärgnevad näitajad: • summaarsed kulud enne investeeringut; • soojuse omahind enne investeeringut; • summaarsed kulud pärast investeeringut; • soojuse omahind ehk tarbijahind pärast investeeringut; • aastane kasum/kahjum pärast investeeringut; • ajaldatud tulu väärtus (NPV); • tulu sisenorm (IRR); • ajaldatud tulu väärtuse suhe investeeringusse (NPV ratio); • lihtne tasuvusaeg; • keskmine soojuse hind pärast investeeringu teostamist. 2.2. Majanduslike näitajate seletus Ajaldatud tulu väärtus (NPV) Ajaldatud tulu väärtus näitab, kui palju toodab investeering kasumit oma tehnilise eluea jooksul. Saadud tulemus on diskonteeritud aastasse, mil investeering teostatakse, antud juhul aastasse 2004. Antud arvutustes on võetud investeeringute tehniliseks elueaks 15 aastat ning diskontoprotsendina on kasutatud intressi määra 7%. Tasuva investeeringu korral peab NPV väärtus olemas positiivne. Negatiivse NPV väärtuse korral toodab investeering kahjumit. Tulu sisenorm (IRR) Tulu sisenorm on intressi määr (%), mille puhul NPV on võrdsustatud 0-ga (NPV=0). Investeeringu tehniliseks elueaks on samuti võetud 15 aastat. Tasuva investeeringu korral peab IRR olema vähemalt üle pangalaenu protsendi, antud arvutustes vähemalt üle 7%. Mida kõrgem on IRR väärtus, seda rohkem toodab investeering kasumit. Ajaldatud tulu väärtuse suhe investeeringusse (NPV ratio) NPV ratio võrdub NPV jagatud investeeringu suurusega. Mida suurema NPV ratio väärtusega on tegemist, seda tasuvam on investeering. Lihtne tasuvusaeg Lihtne tasuvusaeg on investeeringu suurus jagatuna aastase kokkuhoiuga jooksvate kulude arvelt. Tasuvusaeg näitab mitme aastaga tasub investeering teostatud kulutused. Soojuse 15 a. keskmine omahind Soojuse omahinna iseloomustamiseks 15 aasta jooksul on lisades toodud joonistel näidatud selle dünaamika: esimese 10 aaasta jooksul (laenu ja intresside tagasimaksmise aeg) toimub omahinna tõus ning peale laenu kinnimaksmist oluline langus. 2.3. Majandusanalüüsi lähteandmed Majandusanalüüsi teostamisel on võetud aluseks 2003. aasta näitajad: soojuse toodang, MWh/aastas 1463 soojuse müük, MWh/aastas 1337 soojuse müügihind, krooni/MWh 405 Lähteandmetes on kütuse hinnaks võetud 2003. a hinnad: põlevkiviõli 2100 krooni/t, kerge õli 4700 krooni/tonn; saepuru ja hakitud puidujäätmed 35 krooni/m3; küttepuud 250 krooni/m3; puiduhake 80 krooni/m3. Arvutused on teostatud intressimääraga 7%, laenu tagasimakseperiood on 10 aastat, tagasimakse puhkuseperiood puudub ning laenude tagasimaksmine toimub nn. annuiteetlaenuna, kus aastas tagasimakstava laenu ja intressi summa on ühesugune. 3. Variantide kirjeldus ja analüüsi tulemused 3.1. Variant I. Sangaste katlamaja rekonstrueerimine põlevkiviõli põletamiseks Paigaldatakse kaks katelt koguvõimsusega 1,2 MW koos raskeõlipõletitega. Mõlema katla summaarne võimsus katab olemasolevate ja perspektiivis liituvate soojatarbijate soojuskoormust. Paigaldatakse õlimahuti 50 m3. Trassi pumbad, veetöötlemise seadmed ja paisusüsteem jäetakse olemasolev. Rekonstrueeritakse eelisoleeritud torudega soojustrassid. Soojustrassi plaan on toodud joonisel 6, tehnilised andmed joonisel 7. Investeeringute maht 2,2 mln krooni (lisa 11). Aastane soojuse müük 1650 MWh. Majandusarvutused on toodud lisas 12. Investeeringu finantsnäitajad on järgmised: NPV 20 aastat –1 290 224 IRR 20 aastat –2,3% NPV ratio –0,586 Lihtne tasuvusaeg 25,6 Keskmine soojuse hind 15 aastat 490 Järeldus Variant I on kasumit mittetoov investeering: kõik majanduslikud näitajad on negatiivsed. Tasuvusaeg ületab katlamaja tehnilise ea. 3.2. Variant II. Sangaste katlamaja rekonstrueerimine puitkütuse (hakkpuit) põletamiseks Olemasolevasse katlamajja paigaldatakse puidujäätmetel töötav katel võimsusega 1,0 MW koos vajalike abiseadmetega. Katla võimsus on piisav, et tagada normikohane soojusrežiim välistemperatuuril –15 °C. Madalama temperatuuri juhul rakendub lisatud, nn e katel (töötab kergel õlil). Trassi pumbad, veetöötlemise seadmed ja paisusüsteem jäetakse olemasolev. Rekonstrueeritakse eelisoleeritud torudega soojustrassid. Soojustrassi plaan on toodud joonisel 6, tehnilised andmed joonisel 7. Investeeringute maht 3,6 mln krooni (lisa 13.) Aastane soojuse müük 1650 MWh. Majandusarvutused on toodud lisas 14. Investeeringu finantsnäitajad on järgmised: NPV 20 aastat –896 211 IRR 20 aastat 3,6% NPV ratio –0,249 Lihtne tasuvusaeg 14,1 Keskmine soojuse hind 15 aastat 468 Järeldus Variant II on kasumit mittetoov investeering: majandusnäitajad on negatiivsed. Investeeringu tasuvusaeg on pikk. 3.3. Variant III. Lokaalkatlamajade ehitamine Sangaste alevikus. Katlamajad töötavad kergel õlil Kõik soojustarbijad ehitavad kergel õlil töötavad automaatsed katlamajad. Soojuskadu soojustrassides puudub. Investeeringu maksumus on 2,1 mln krooni (lisa 15) Aastane soojuse tarbimine 1650 MWh. Majandusarvutused on toodud lisas 16. Investeeringu finantsnäitajad on järgmised: NPV 20 aastat –3 019 063 IRR 20 aastat #DIV/0! NPV ratiotippkoormus –1,430 Lihtne tasuvusaeg –24,6 Keskmine soojuse hind 15 aastat 589 Järeldus Variant III on kasumit mitteandev investeering: kõik majanduslikud näitajad on negatiivsed. 3.4. Variant IV. Lokaalkatlamajade ehitamine Sangaste alevikus. Katlamajad töötavad puuhalgudel Kõik soojustarbijad ehitavad puuhalgudel töötavad katlamajad. Soojuskadu soojustrassides puudub. Investeeringu maksumus on vastavalt 2,1 mln krooni (lisa 17) Aastane soojuse tarbimine 1650 MWh. Majandusarvutused on toodud lisas 18. Investeeringu finantsnäitajad on järgmised: NPV 20 aastat –240 6279 IRR 20 aastat #DIV/0! NPV ratio –1,147 Lihtne tasuvusaeg –71,8 Keskmine soojuse hind 15 aastat 554 Järeldus Variant IV on kasumit mitteandev investeering: kõik majanduslikud näitajad on negatiivsed. 3.5. Variant V. Lossi keldrisse ehitatakse lokaalkatlamaja. Lossi keldrisse ehitatakse lokaalkatlamaja. Katlamaja töötab kergel õlil. Olemasolev katlamaja likvideeritakse. Investeeringu maksumus on vastavalt 0,38 mln krooni (lisa 19) Aastane soojuse tarbimine 700 MWh. Majandusarvutused on toodud lisas 20. Investeeringu finantsnäitajad on järgmised: NPV 20 aastat –731 846 IRR 20 aastat #DIV/0! NPV ratio –1,949 Lihtne tasuvusaeg –11,2 Keskmine soojuse hind 15 aastat 515 Järeldus Variant V on kasumit mitteandev investeering: kõik majanduslikud näitajad on negatiivsed. 3.6. Variant VI. Lossi katlamaja rekonstrueerimine puitkütuse (hakkepuit) põletamiseks. Olemasolevasse katlamajja paigaldatakse puidujäätmetel töötav katel võimsusega 0,3 MW koos vajalike abiseadmetega. Katla võimsus on piisav, et tagada normikohane soojusrežiim välistemperatuuril –15 °C, madalama temperatuuri juhul rakendub nn tippkoormuse katel (kergel õlil töötav katel võimsusega 150 KW). Soojustrass rekonstrueeritakse eelisoleeritud torudega. Soojustrassi asukohaks jääb olemasoleva põhitrassi asukoht (joonis 3). Investeeringute maht 1,3 mln krooni (lisa 21). Aastane soojuse müük 700 MWh. Majandusarvutused on toodud lisas 22. Investeeringu finantsnäitajad on järgmised: NPV 20 aastat –308 487 IRR 20 aastat 3,7% NPV ratio –0,244 Lihtne tasuvusaeg 14,0 Keskmine soojuse hind 15 aastat 458 3.7. Variant VII. Keeni küla soojustrassi rekonstrueerimine Soojustrass rekonstrueeritakse eelisoleeritud torudega. Soojustrassi asukohaks jääb olemasoleva trassi asukoht joonis 4, skeem tehniliste andmetega joonis 8. Investeeringute maht 1,9 mln krooni (lisa 23). 3.8. Variant VIII. Keeni küla vana katlamaja rekonstrueerimine puidujäätmete põletamiseks. Keeni küla vanasse katlamajja paigaldatakse puidujäätmetel töötav katel võimsusega 1,0 MW koos vajalike abiseadmetega. Katla võimsus on piisav, et tagada normikohane soojusrežiim välistemperatuuril –20 °C. Madalama temperatuuri juhul rakendub lisatud, nn tippkoormuse katel (töötab kergel õlil). Rekonstrueeritakse eelisoleeritud torudega soojustrassid. Soojustrassi asukoht on esitatud joonisel 9, skeem tehniliste andmetega joonisel 10. Investeeringute maht 3,9 mln krooni (lisa 24.) Aastane soojuse müük 2500 MWh. Majandusarvutused on toodud lisas 25. Investeeringu finantsnäitajad on järgmised: NPV 20 aastat –3 102 091 IRR 20 aastat #NUM! NPV ratio –0,789 Lihtne tasuvusaeg 50,1 Keskmine soojuse hind 15 aastat 507 Järeldus Variant VIII on kasumit mitteandev investeering: kõik majanduslikud näitajad on negatiivsed. 4. Erinevate arenguvariantide keskkonnakaitselised näitajad. Eespool toodud variantide keskkonnamõju hindamiseks on tehtud Keskkonnaministeeriumi saastuarvutuse metoodika alusel saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste arvutused (tabel 13). Arvutused näitavad, et kõige väiksema keskkonnasaaste tasemega on variandid, kus on kasutusel põhikütusena erinevates vormides puit (puuhalud, hake, puidujäätmed). Kõige rohkem saastavad välisõhku aga põlevkiviõlil töötavad katlamajad. Soojustrasside renoveerimine vähendab samasuguse soojuse hulga müümiseks põletatava kütuse koguseid ja seega ka saasteainete heitkoguseid. G. Energiasäästu meetmete rakendamine. 1. Energiasääst elamutes Eesti sisekliima ehitusnormides on talvetingimustes ette nähtud eluruumide siseõhu temperatuur +22 °C, õhu relatiivne niiskus 25 kuni 45%. Õhu temperatuur, sõltuvalt hoone klassist, võib talvetingimustes mõningal määral kõikuda. Madalama klassiga hoonetel võib see olla piirides +19 °C kuni +25 °C, kõrgema klassi puhul +21 °C kuni +23 °C. Et neid nõudeid täita, peab hoonel olema kaasaegne soojusega varustamise ja ventilatsiooni süsteem. Selle tagamise eelduseks on nõuetele vastavalt soojustatud hoone ja igakülgselt reguleeritav küttesüsteem. Energiasäästu alast tegevust tuleks alustada küttesüsteemi korrastamisest. 1.1. Tarbitava soojuse reguleerimine Sangaste aleviku ja Keeni küla soojustarbijad on varustatud automaatsete soojussõlmedega, mis võimaldaks optimaalselt reguleerida soojustarbijate temperatuurirežiime. Automaatreguleerimine võimaldab saavutada keskküttesüsteemi optimaalse töö, mille tõttu saavutatav sääst jääb 5…30% piiridesse (olenevalt olukorrast). Samuti on otstarbekas läbi viia hoonetesiseste küttesüsteemide tasakaalustamine. Tasakaalustamata küttesüsteeme iseloomustab soojuse ebaühtlane jaotumine püstikute/harude vahel. Sellest tulenevalt on soojussõlmele lähemal olevad radiaatorid soojemad kui kaugemal asetsevad. Soojussõlmele lähemal asuvate püstikute hüdraululine takistus on väike, mistõttu tsirkuleerib sealt rohkem soojuskandjat läbi kui tagumistest. Et vajalik kogus soojuskandjat jõuaks ka viimasesse radiaatorisse, tuleb tõsta lähemal olevate püstikute hüdraulilist takistust. Selleks kasutatakse tasakaalustusventiile, mis on kas käsitsiseadega või automaatsed. Käsitsiseadeventiilidega tasakaalustamine on odavam, kuid on jäik. Kas või väiksemgi lähteolukorra muutus ühel püstikul võib kaasa tuua kogu süsteemi tasakaalutuse. Automaatsed tasakaalustusventiilid hoiavad diferentsiaalrõhu küttesüsteemis konstantsena ka tingimuste muutumisel. Loomulikult on automaatne tasakaalustussüsteem kallim. Paigaldades radiaatoritele reguleerventiilid, on võimalik iga ruumi temperatuuri maksimaalselt lähendada tegelikule vajadusele. Oluline on kontrollida hoonete keldrites asuvate torustike soojustust. Paljudes keldrites on sisetemperatuur 18–20 kraadi. Normaalne keldrite sisetemperatuur on ca 10 °C. Mida suurema läbimõõduga toru isoleerida, seda suuremat säästu saadakse. Torustiku isoleerimisel ei tohi unustada torustikul asuva armatuuri isoleerimist. Tavaliselt on soojuskadu ühe soojustamata ventiili kaudu võrdne 1,5 meetri pikkuse sama läbimõõduga isoleerimata toru soojuskaoga. 1.2. Lisaisoleerimine Enne täiendava isoleerimise alustamist tuleks tagada maja rahuldav tehniline seisund: vettpidav katus, korras kandekonstruktsioonid, funktsioneeriv ventilatsiooni, vee-, kütte- ja elektrisüsteem. Täiendav isoleerimine on kindlasti vajalik, kuna hooned on ehitatud enne 1992. aastat, vastavalt siis kehtinud ehitusnormidele ja ehitamise kvaliteet oli madal. Nimetatud probleem ei puuduta mitte ainult kaugküttel olevaid hooneid, vaid kõiki. Vaatleme alljärgnevalt viiekorruselise vene ehitusnormide järgi ehitatud hoone soojuskadude jaotust: suurimad kaod on läbi akende. Klaas juhib hästi soojust, kuid klaasikihtide vahel paiknev õhukiht mitte. Siiski kandub läbi kahekordse klaasi soojust kümme korda enam kui läbi tavalise hästi soojustatud seina. Kolmekordse klaasiga aken on 1,5–2 korda soojuspidavam kui tavaline, kahe klaasiga aken, kuid siiski 5–8 korda kehvem kui sein. Odavaim soojustamise variant on akende (ka kahekordsete) vahele paigaldatud elastsest materjalist tihendusribad, mida saab teha iga elanik iseseisvalt. Tähelepanu tuleb pöörata ka aknaraamide ja lengi ning lengi ja seina vaheliste vuukide tihendamisele. Kui tegelda akende remondiga, siis peab kindlasti arvestama ka ventilatsiooniga seotud küsimusi. Teatavasti vana loomulikul tõmbel töötav ventilatsioonisüsteem võtab värske õhu ruumi aknapilude kaudu. Kui ventilatsioonisüsteemi ei muudeta, akende pilud aga suletakse hermeetiliselt, rikutakse sellega ruumi sisekliima. Tänu ruumidesse jäävale ülemäärasele niiskusele märguvad ruumi piirded, nende soojuspidavus väheneb, ruumides võib hakata levima hallitusseen. Seepärast peavad uued aknad olema õhutuspiludega või tuleb rekonstrueerida ventilatsioonisüsteem.

Fassaadide soojustamisel võib soojustust paigutada puitseintele nii sise- kui välispinnale. Seina väljastpoolt soojustamine on tülikas ja töömahukas. Lisasoojustuse paigutamine betoonpaneelidest või kivist välisseinte sisepindadele on tehniliselt väär. Külma talveilmaga kivimüüri sisepinna temperatuur, tänu soojustuse kõrgele soojuspidavusele, on alla 0 °C. Kuna tavaliselt soojustus ei moodusta märgatavat aurutõket, külma ilma puhul aga siseruumis on veeauru rõhk ligikaudu 700 Pa võrra kõrgem kui väljas, siis ruumi õhus olev veeaur tungib võrdlemisi vabalt külma kivi pinnani. Kivimüüri sisepinnal ja soojustuse kivipoolses osas toimub veeauru kondenseerumine ning soojustus märgub. Märgunud soojustuse soojajuhtivus aga suureneb oluliselt võrreldes kuiva soojustusega, mille tulemuseks on ka seina soojuspidavuse langus. Välistemperatuuri tõustes on seina niiskunud osa suurepäraseks kohaks hallitusseente arenemiseks. Lisaks märgitud puudustele: • soojustusest väljaspool paiknev kivist või betoonist sein külmub talvel kogu ulatuses läbi ja korduvad külmumis-sulamis tsüklid põhjustavad pragude tekkimist ning niiskuse tungimist seintesse, mis aja jooksul rikub seina; • säilivad külmasillad – mööda betoonist vahelage levib külm, ruumi lakke tekib kondensaat (niiskus); • seintesse paigutatud kommunikatsioonid (torud, elektrijuhtmed) võivad külmuda ning külmatsüklitele mitte ettenähtud juhtmestiku isolatsioon mureneda. Arvestades ülaltooduga tuleks kiviseinad soojustada väljastpoolt. Väljast soojustamine parandab ka hoone välisilmet ja pikendab hoone eluiga. Kui osutub vajalikuks (mitmesugustel nii tehnilistel kui ka majanduslikel põhjustel) soojustada kiviseina seestpoolt, on tingimata vaja paigaldada piirde ruumipoolsele küljele efektiivne aurutõke. Millist konstruktsiooni selleks kasutada, oleneb konkreetsest seinatüübist ja seda näitab ehitusfüüsikaline arvutus, mis tuleb lasta teha vastava ala spetsialistil. Kui pole võimalik korraga soojustada kogu hoonet, siis tuleks alustada seintest, kus puuduvad või on vähem aknaid (paneelelamute puhul otsaseintest). Paneelelamute otsaseinte soojustamine on odavam kui fassaadide soojustamine, kuna puuduvad aknad ja muud arhitektuurilised elemendid. Samuti on soojustamise efekt oluliselt suurem kui külgfassaadide soojustamisel. Osa korrushooneid on ehitatud meie kliimavööndisse sobimatute lamekatustega. Kuna lamekatuste soojuskao osatähtsus on näiteks viiekorruselise tüüphoone puhul ca 7%, siis ainult katuslae soojustamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Küll aga tuleks katuslagi täiendavalt soojustada, kui katusekate vajab remonti ja on otsustatud lamekatus asendada lahtitõstetud kaldkatusega. Üldjuhul kehtib sama ka fassaadi täiendava isoleerimise puhul. Täiendav fassaadide soojustamine tuleks ette võtta, kui fassaadid vajavad remonti. Vaatleme 1992–1993. aastatel Tallinna Mustamäe linnaosas teostatud energiasäästu tööde põhjal saavutatud tulemusi erinevate meetmete korral (tabel 14). Tabel 14. Energiasäästu meetmed Tallinna Mustamäe linnaosas Nr Meede Energiasääst kWh/m3a 1. Piirdetarindite täiendav isoleerimine 3–5 2. 2-klaasiga akende asendamine 3-klaasiliste akendega 2–4 3. Akende tihendamine 5–10 4. Küttevee reguleerimine vastavalt välisõhule 10–18 5. Soojusjaotuse (püstikute) tasakaalustamine 5–10 6. Radiaatorite termostaatventiilide paigaldamine 4–6 7. Sooja tarbevee temperatuuri reguleerimine 10–15 8. Soojusenergia mõõtmine 10–15 9. Kokku säästu potentsiaal 40–80 Allpool on toodud energiasäästu meetmete keskmine maksumus ja ligikaudne tasuvus. Tabel 15. Energiasäästu meetmete keskmine maksumus ja ligikaudne tasuvusaeg Nr Meede Hind (krooni/m2) Tasuvusaeg (aasta) 1. Küttevee temperatuuri reguleerimine vastavalt välisõhu temperatuurile 15 5 2. Soojusjaotuse (püstikute) tasakaalustamine 15 3 3. Tarbevee tsirkulatsiooni ehitamine* 20 18 4. Termostaatventiilide paigaldus radiaatoritele 25 11 5. Kütte ja tarbevee torustike isoleerimine 5 6 6. 2-kordsete akende asendamine 3-kordsete akendega 30 6 7. Seinte välisvuukide tihendamine 55 25 8. Otsaseinte soojustamine 40 27 Üldjuhul on energiasäästu meetmed küllalt kallid ja seetõttu oleks soovitatav need ühildada hoone muude osade renoveerimisega. Selleks, et anda majanduslikult õigeid soovitusi, tuleb võimalikest energiasäästu meetmetest eristada tööd, mida on vaja teostada hoone üldiseks korrastamiseks. Hoone üldine haldus- ja remontimisvajadus tuleb arvesse võtta hoone jooksvate ekspluatatsiooni- ja hoolduskuludena. Lisakulud energiasäästu abinõudeks fikseerida eraldi. Eristades hoone üldise remondi või korrastuse kulud energiasäästu meetmeteks vajalikest kuludest, osutuvad viimased sageli väiksemateks. See tähendab, et energiasäästu meetmete rakendamine osutub sageli enam põhjendatuks kui esialgselt arvati. Elementaarseim on arvutada energiasäästu mõõdetud energia tarbimiste vahega enne ja pärast meetmete rakendamist. Reaalseim on arvestada tehtud investeeringuid, leides lihtne tasuvusaeg. Nimetatud meetodi puuduseks on, et ei arvestata aega, s.o inflatsioonifaktorit. Iga energiasäästumeetme mõju tuleks arvestada eraldi, kuigi see ei ole alati võimalik. Erinevad meetmed võivad üksteist vastastikku mõjutada ja summaarne sääst tuleb tavalisest väiksem kui kõigi rakendatavate meetmete säästude summa. Eriti kehtib see automatiseerimise ning käitumisharjumiste muutmisega. Kui ruumide sisetemperatuur oli eelnevalt liiga madal, on selge, et (võttes arvesse tervet maja) säästusumma võib osutuda nulliks. Säästu, mis tagab elukvaliteedi tõusu, on raske mõõta. Samuti peab säästumeetmete kavandamisel arvestama hoone tehnilise seisundi samaaegset parandamist, mis üldjuhul tagab hoone ja selle tehnosüsteemide pikema eluea. Kindlasti tuleb korrastada keldris asuvad kütte- ja sooja tarbevee torustikud ja likvideerida kõik lekked (ventiilide topendid). 1.3. Muud meetmed Kaod hoonete ventilatsioonist on ligikaudu 1/3 soojusenergia üldkadudest, seega on siin küllaltki suurt säästupotentsiaali. Nõukogude normide järgi ehitatud hoonetel toimis ventilatsiooni värske õhu sissepuhe akende ja uste pragudest ning lahtise akna kaudu. Väljatõmme aga tualeti, vannitoa ja köögiga ühendatud väljatõmbekanalite kaudu. Õhu vahetus toimis nn loomuliku ventilatsiooni teel. Õhu liikumapanevaks jõuks oli sise- ja välistemperatuuri vahe. Suvel, mil sise- ja välistemperatuurid on võrdsed, ventilatsioon praktiliselt ei toiminud – sisekliima oli tihti halb. Talvel funktsioneeris ventilatsioon maksimaalse võimsusega – ruumide sisekliima oli ventilatsiooni osas hea. See saavutatakse suure kontrollimatu õhuvahetusega. Negatiivseks ilminguks on siin suur energia kadu lahkuva väljaventileeritud sooja õhuga. Energia säästmise elementaarseim abinõu oleks elanikel iseseisvalt reguleerida ventilatsioonirestide žalusiisid. Praktika näitab et need on tavaliselt avatud asendisse kinni korrodeerunud ja/või värvitud. Talvekuudel, kui suur välis- ja sisetemperatuurivahe paneb õhu liikuma, tuleks nimetatud avade sulgemise teel vähendada ventilatsiooni intensiivsust. Vältimaks ehitiste ventilatsiooni juhuslikkust, paigaldatakse renoveeritavatesse ja praeguste normide järgi ehitatavatesse hoonetesse ja büroohoonetesse ventilatsiooni agregaat. Tegemist on seadmega, mis tagab väljatõmbe ja sissepuhke. Peale kontrolli all oleva õhuvahetuse kuulub seadmesse ka soojusvaheti. Soojusvaheti soojendab väljapuhutava sooja õhuga sissepuhutava külma õhu. Seade tagab normaalse sisekliima ja ühtlasi hoiab kokku märgatava koguse soojusenergiat. Paraku on tegemist küllaltki kalli seadmestikuga (agregaat koos keerulise õhukanalite võrguga). 1.4. Soovitused madalahinnaliste energiasäästumeetmete rakendamiseks Korteriomanikele/valdajatele: • puhastage radiaatorid/konvektorid – kui õhu liikumine ribide vahel on tõkestatud tolmu ja prahiga, võib küttekeha anda meile vaid 5…20% kavandatud soojushulgast; • ärge katke ega varjake radiaatoreid – vanade malmradiaatorite puhul antakse 60% soojusenergiast üle kiirguse ja 40% konvektsiooni teel (uuematel vastavalt 50% ja 50%). Kattes ruumi küttekeha (puitpaneeli, mööbli või muu kattega), vähendame kiirguse osa ja halvendame konvektsiooni osa. Viimasele mõjub kõige halvemini küttekeha pealt katmine ehk õhuvoolu piiramine küttepindadelt; • kasutage dušši vannis käimise asemel (ühel vannis käimise korral kasutame ca 200 l vett, duši all pesemise korral aga 20–50 l). 2. Energiasääst energia tootmisel 2.1. Energiasääst lokaalkatlamajades • Puhastage katelt regulaarselt – katla küttepindadele ladestunud tahm toimib soojusisolaatorina ja kasutegur väheneb 15–20% võrra. • Sõltuvalt lisatava vee kogusest küttesüsteemi, puhastada katelt katlakivist kolme kuni viie aasta järel. • Kontrollige, et küttesüsteemis ei oleks lekkeid. Toorvee pidev lisamine põhjustab katlakivi teket ja lisavee (veevarustuse vee aasta keskmine temperatuur ca +5 °C) lisamise tõttu täiendavaid soojuskadusid. • Vältige ülekütmist – 1 °C ruumide sisetemperatuuri tõusu suurendab soojusenergia kulu ~5%. • Hoidke sooja tarbevee temperatuur nii madalal kui võimalik – kõrge temperatuur põhjustab liigseid soojusenergia kadusid torustikes (normaalne oleks 55 °C). 3. Munitsipaalhoonete energiasäästuprogramm. Säästumeetodid munitsipaalhoonetes: • Paigaldage kõikidele hoonetele automaatsed soojussõlmed, mis võimaldab hoida hoone etteantud kütterežiimi vastavalt välisõhu temperatuurile. Ühtlasi on võimalik vähendada ruumide temperatuuri pikemaks ajavahemikus (nädalalõpud, koolivaheaeg jne). • Paigaldage kütteradiaatoritele termostaatventiilid. See võimaldab ära kasutada ruumidesse lisanduvat soojust (päikesekiirgusest, valgustusest, elektriseadmetest, inimestest). • Peske läbi perioodiliselt küttesüsteemid. • Likvideerige soojuskaod, mis on põhjustatud hoone läbipuhumisest. Üheks meetodiks on vanade mittekorrasolevate raamidega akende asendamine tihedate akende vastu. • Elektrienergia arvestuse korrastamiseks paigaldage kahetariifsed mõõturid (üldjuhul ei ole otstarbekas paigaldada, kui elektrienergia maksumus on väiksem kui 400 krooni kuus). • Paigaldage uste ja akende tihendid. Peale energia säästu parandab ka sisekliimat (ühtlustab siseruumide temperatuuri ja väldib tuuletõmmet toas). • Isoleerige kütte ja tarbevee torustikud keldrites. • Soojusjaotuse (püstakute) tasakaalustamine vastavate ventiilide paigaldamisega. • Soojale tarbeveele ringluspumba paigaldamine. • Sooja tarbevee süsteemi maht olgu minimaalselt vajalik. • Uute säästlike kangventiilide paigaldamine (lisaks säästule muudavad elu mugavamaks). • Hoone piirdetarindite korrastamine. • Välisustele automaatsulgurite paigaldamine. H. Pikaajaline energeetika arengukava ja soovitused vallavalitsusele energiapoliitika elluviimiseks. 1. Kohaliku omavalitsuse energeetika arengukava koostamine. 1.1. Sangaste alevik Järgneval graafikul on toodud kokkuvõte Sangaste soojavarustuse erinevate variantide majandusliku tasuvuse kohta.

Nelja erineva soojamajanduse arengustsenaariumi majandusanalüüs näitas, et kuna käesoleval ajal soojuse hind ei ole Sangaste vallas liiga kõrge, siis enamus investeeringuid ei ole kasutoovad ning ei vii omahinna languseni. Eelistatum oleks variant II, mille näitajad olid teistest paremad. Selle variandi eeliseks on puidujäätmete põletamise mitmeaastane kogemus. Puidu (saepuru, koor, hake) hinnad on suhteliselt stabiilsed võrreldes fossiilsete kütustega (nii välismaise kui kodumaise päritoluga). Samuti on eeliseks asjaolu, et puit on taastuv kütus, mille kasutamist soodustab Euroopa Liidu saastemaksude ning finantstoetuste süsteem. Soojustrasside rekonstrueerimine on paratamatu investeering, kuna trassid on halvas tehnilises olukorras. Katlamaja rekonstrueerimine põlevkiviõli põletamiseks (suurendab katlamaja võimsust, tõstab töökindlust) ning soojustrasside rekonstrueerimine (vähendab soojuse kadu trassides) oluliselt suurendab soojuse omahinda, toob kaasa märkimisväärset õhusaastamist. Automaatsete kergel õlil töötavate lokaalkatlamajade ehitamine ei ole majanduslikult põhjendatud, kuna toimub üleminek kõrgema hinnaga imporditavale kütusele, mille hind omab püsivat tõusutendentsi. Puidul töötavate lokaalkatlamajade ehitamine kõigile soojustarbijatele ei ole soovitatav. Munitsipaalhoonetes ei ole see majanduslikult põhjendatud, kuna tuleb täiendavalt võtta tööle katlakütjad. Elamutes on võimalik kütta katlaid ka nn «külakorras», kuid see on organisatoorselt raskesti teostatav. Suureneb aleviku saastatus. Kokkuvõte Arvestades eeltoodut, soovitame Sangaste alevikus teha investeeringuid kaugküttesüsteemi arendamiseks järgmiselt: 1. Rekonstrueerida katlamaja puitkütuse (puidujäätmed, puiduhake) põletamiseks (põhikoormus), lisada õlikatel tippkoormuste kompenseerimiseks; üheaegselt renoveerida soojustrassid. Finantseerimiseks kasutada Euroopa Liidu finantsabi (struktuurfondid, PHARE energiasäästuprogramm jne). 2. Välja töötada ning sihikindlalt rakendada munitsipaalhoonete energiasäästu programm. 1.2. Lossiküla Järgneval graafikul on toodud kokkuvõte Lossiküla soojavarustuse erinevate variantide majandusliku tasuvuse kohta.

Olukorra hindamine ja variantide majanduslik analüüs lubavad teha järgmised järeldused: Olemasolev katlamaja ei ole arhitektuuriliselt sobilik lossi territooriumile. Selle katlamaja üleviimine puidujäätmete põletamisele ei too kaasa võrreldes lokaalkatlamaja ehitamisega olulist soojuse omahinna alandamist. Mõlema variandi puhul väheneb oluliselt lossi territooriumi saastamine. Kaasaegsete seadmete paigaldamine võimaldab vähendada tööjõu- ja ekspluatatsioonikulusid. Kokkuvõte Kuna kogu mõisakompleks pakub tänu oma arhitektuurile olulist tähtsust turismi arendamiseks on vallal plaanis kogu kompleks taastada esialgsel kujul. Arvestades eelöelduga ei sobi sellesse kohta olemasolev katlamaja ja see tuleks likvideerida. Uus katlamaja asukoht tuleks lahendada koos kogu mõisaansambli rekonstrueerimisprojektiga, kus määratakse kõigi hoonete otstarve, nende soojusvajadus ja vastavalt sellele ka katlamaja asukoht ja kütuse liik. Seniks, kuni kogu kompleksi lahendus puudub, tuleb kaaluda võimalust ehitada katlamaja lossi keldrisse. Arvestades eeltoodut, soovitame Lossikülas teha investeeringuid järgmiselt: 1. Ehitada lossi keldrisse lokaalkatlamaja, mis töötab kergel õlil. 1.3. Keeni küla Keeni vana katlamaja taastamine puidujäätmete põletamiseks koos soojustrasside rekonstrueerimisega ei ole majanduslikult otstarbekas, kuna sel juhul soojuse omahind suureneb hüppeliselt (esimese 10 aasta jooksul pärast investeeringut ligi kaks korda). Märksa kasulikum on variant soojustrasside rekonstrueerimisega. Soojustrasside rekonstrueerimise maksumus on 1,9 mln krooni (lisa 23). Selle investeeringu puhul omahind võib tõusta 100…120 krooni võrra. Kokkuvõte Arvestades eeltoodut, soovitame Keeni külas teha investeeringuid järgmiselt: 1. Säilitada olemasolev soojavarustuse süsteem (soojust müüb AS Sanwood) ning rekonstrueerida soojustrassid. 2. Institutsionaalsed ja poliitilised soovitused energiapoliitika elluviimiseks Sangaste vallas Sangaste vallale kuulub käesoleval ajal kaks katlamaja: Sangaste katlamaja, mille soojuse toodangust natuke alla poole tarbivad munitsipaalhooned (kultuurimaja-vallamaja, lasteaed, pansionaat). Lossiküla katlamaja 100%-liselt varustab soojusega munitsipaalomandis olevat Sangaste lossi. Soovitame vallavalitsusele: 1. Sihikindlalt koordineerida energiamajanduse arengut Sangaste valla territooriumil. 2. Säilitada valla omandis Sangaste aleviku kaugküttesüsteem. 3. Soojamajanduse hinnapoliitikas pidada prioriteetseks uute soojatarbijate liitumine kaugküttesüsteemiga. 4. Detailplaneeringute koostamisel määrata iga objekti energeetilise varustuse viis lähtuvalt kinnitatud arengukavast. Kehtestada kaugküttepiirkonnad. 5. Välja töötada ja sihikindlalt juurutada valla energiasäästu programm. Koostöös Maavalitsusega ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga leida täiendavaid finantseerimise allikaid (rahvusvahelised abiprogrammid, soodsad laenud jne) Sangaste katlamaja ja kaugkütte rekonstrueerimiseks. Sangaste lossi katlamaja oleks mõistlik jätta lossi omanikule. Loodame, et käesolev töö aitab leida optimaalsed lahendused Sangaste valla energiapoliitika elluviimiseks. OÜ Märja Monte