Kallaste Linnavolikogu — Kallaste linnavara eeskirja kehtestamine — KO, 170, 1629

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 6, Kallaste linna põhimääruse § 21 lg 1 p 6 alusel Kallaste Linnavolikogu määrab: 1. Kehtestada Kallaste linnavara eeskiri vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Kallaste Linnavolikogu 25. juuni 1997. a määrus nr 2 «Kallaste linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine». 3. Määrus jõustub 12. juulil 2004. a. Volikogu esimees Leonti KROMONOV Kallaste Linnavolikogu 22. juuni 2004. a määruse nr 8 lisa KALLASTE LINNAVARA EESKIRI I. ÜLDSÄTTED § 1. Eeskirja eesmärk (1) Käesolev eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Kallaste linna (edaspidi linn) omandis oleva vara (edaspidi linnavara ) valdamise, kasutamise ja käsutamise korra. (2) Eeskiri ei reguleeri Kallaste linnale kuuluvate eluruumide kasutusse andmist. § 2. Linnavara mõiste (1) Linnavara käesoleva eeskirja tähenduses on linna kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning linna rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Õiguslikult on linnavara linnale kuuluv omandiõigus, samuti linna kasuks seatud servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. § 3. Tervikvara mõiste (1) Tervikvara käesoleva eeskirja tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. (2) Tervikvarast asja eraldamine ning lahutatud asja eraldi käitlemine on lubatud ainult linnavolikogu otsuse alusel. § 4. Linna kinnisvara (1) Asjaõigused, mille esemeks on kinnisasi, kuuluvad linna kinnisvara hulka. (2) Linna kinnisomand on munitsipaalomandisse kuuluv maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised, rajatised, kasvavad puud, muud taimed, maa-alused kommunikatsioonid ning maatükiga seotud asjaõigused. (3) Linnale kuuluva hoonestusõiguse ja teise isiku kinnisasjale linna kasuks seatud piiratud asjaõiguste teostamisel kohaldatakse seaduses sätestatud ulatuses kinnisomandi sätteid. § 5. Linna vallasvara (1) Asjaõigused, milleks ei ole kinnisasi või mis pole kinnisasja olulised osad või päraldisena tsiviilkäibes kinnisasjaga lahutamatult seotud, moodustavad linna vallasvara. (2) Omandiõigus munitsipaalasutustele, samuti linnale kuuluvad aktsiad, osad, võlaõigused ja muud isiklikud varalised õigused loetakse linna vallasvaraks. II. LINNAVARA VALITSEMINE JA VALDAMINE § 6. Linnavara valitsemine (1) Linnavara valitsemine on linnavara valitseja õigus ja kohustus korraldada linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist õigusaktidega sätestatud korras. (2) Linnavara valitseja on linnavalitsus. § 7. Linnavara valdaja (1) Linnavara valdus on tegeliku võimu teostamine linnale kuuluva asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. (2) Linnavara valdajad on: 1) linnavolikogu ja linnavalitsus; 2) linnavalitsuse struktuuriüksused; 3) linnaasutus; 4) linnavalitsuse hallatav asutus; (3) Linnavara valdajaks võib olla kolmas isik. 1) Kolmandate isikute all mõistetakse linnavara rendile või kasutusvaldusesse võtnud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 märkimata isikuid, kellel ei ole keelatud olla linnavara kasutajaks. (4) Linnaasutus on linnavara valdajaks linnavalitsuse poolt talle kasutada antud vara suhtes. (5) Linnavara valdajad ja kasutajad on kohustatud nende valduses olevat või kasutada antud vara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu eest. (6) Vara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles näidatakse üleandmise alus, vara koosseis, vara soetamismaksumus ja kulum. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks linnavara registri pidajale. § 8. Linnavara arvestus ja linnavara register (1) Linnavara arvestuse registrit peab linnavalitsus. (2) Linnavara register on ühtne ja avalik. § 9. Linnavara omandamise põhimõtted (1) Linnavara omandamine on asja omandisse saamine linna huvides sätestatud korras. (2) Linnavara omandamise tasu eest olemasoleva eelarve piires otsustab: 1) linnavolikogu, kui omandatava vara hind ületab 50 000 krooni; 2) linnavalitsus, kui vara hind ei ületa 50 000 krooni; 3) linnavalitsuse hallatava asutuse juht eelarvega tema käsutusse antud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 10 000 krooni ja linnavara omandamine on vajalik nimetatud asutuse korrapärase tegevuse tagamiseks. (3) Ostueesõiguse teostamise olemasoleva eelarve piires otsustab linnavolikogu või linnavalitsus, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 2 punktidest 1 ja 2. Ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema näidatud selle teostamise otstarve ja vajaliku raha allikas. Kui ostueesõiguse teostamisel võetakse linnale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, peab linnavalitsusele ostueesõiguse teostamiseks loa andma linnavolikogu. (4) Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab linnale pärandatud pärandi või linnale kingitud kingi vastuvõtmise linnavolikogu. (5) Linnale pärandatud pärandvara ja linnale kingitud kingi kasutajaks jääb linnavalitsus või linnaasutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on Kallaste linn, määrab pärandi või kingi kasutaja linnavalitsus. (6) Riigilt saadava vara taotlemine ja linnale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub nimetatud valdkonda reguleerivates õigusaktides ettenähtud korras. (7) Linnavara omandamise lepingu sõlmib linnavalitsus. Kui linnavara omandamine kuulub linnavalitsuse hallatava asutuse juhi pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastava asutuse juht. § 10. Teenuse või ehitustöö tellimine riigihanke korras (1) Riigihankeid korraldab linna nimel vastavalt riigihangete seadusele linnavalitsus (2) Riigihangete väljakuulutamiseks, mille puhul sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta, annab loa linnavolikogu. (3) Hankelepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. (4) Kui hankeleping sõlmitakse pikemaks tähtajaks kui üks eelarveaasta ja sellise riigihanke väljakuulutamiseks andis loa linnavolikogu, ei pea lepingu sõlmimiseks linnavolikogu luba küsima. (5) Linnavalitsus võib kehtestada riigihangete teostamise täpsema korra. § 11. Linnale varaliste kohustuste võtmine (1) Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab üldjuhul linnavolikogu. Kui varalisi kohustusi võetakse kuni 50 000 krooni ja varaliste kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega, otsustab laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise linnavalitsus. (2) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub laenude ja muude varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega. III. LINNAVARA KASUTUSSE ANDMINE § 12. Linnavara kasutusse andmise põhimõtted (1) Linnavara antakse: 1) rendile või üürile enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras; 2) tasuta kasutada. (2) Linnavara kasutatakse: 1) avalikul otstarbel; 2) linna valitsemise otstarbel; 3) linnale tulu saamiseks. (3) Avalikul otstarbel kasutatavat linnavara iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on tänavad, pargid, väljakud jms. Linnavalitsus tagab teabe avalikul otstarbel kasutatava linnavara kohta ning selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustamise, muudab selle kasutamise eesmärk. (4) Valitsemise otstarbel kasutatakse linnavara, mis on vajalik kohalikule omavalitsusele ettenähtud ülesannete täitmiseks. (5) Tulu saamiseks kasutatav linnavara on vara, mida ei kasutata avalikul otstarbel, valitsemise otstarbel ja mida ei ole otsustatud võõrandada. § 13. Tulu saamiseks kasutatava vara kasutusse andmine (1) Tulu saamiseks kasutatavat linnavara antakse: 1) otsustuskorras rendile või üürile; 2) enampakkumise korras rendile või üürile. (2) Linnavara kasutusse andmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui linnavara antakse kolmandate isikute kasutusse tähtajaga viis aastat või linnavara hind on üle 50 000 krooni või kasutusse antakse kinnisvara; 2) linnavalitsuse hallatav asutus, kui linnavara antakse kasutusse ühekordselt; 3) linnavalitsus, kui linnavara kasutusse andmist ei otsusta linnavolikogu või linnavalitsuse hallatav asutus. (3) Linnavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusaeg olla 1) tervikvara puhul – üle 25 aasta; 2) kinnisvara puhul – üle 25 aasta, välja arvatud, kui kasutaja peab vastavalt kinnisvara kasutamise lepingule teostama kinnisvaral või selle abil teatud töid, mille tähtaeg ületab 25 aastat. Igal juhul ei tohi kasutusse andmise tähtaeg ületada 50 aastat; 3) vallasvara puhul – üle 5 aasta. (4) Linnavara antakse kasutusse tähtaega määramata: 1) seaduses ettenähtud juhul; 2) kui linnavara osutub vajalikuks linnale muuks otstarbeks; 3) või muul põhjusel on vaja jätta võimalus leping omal äranägemisel lõpetada. (5) Linnavara kasutusse andmise lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus, välja arvatud juhul, kui linnavara kasutusse andmine kuulub vastava linnavara valdaja pädevusse. (6) Tulu saamiseks kasutatava vara tasumäärad kehtestab linnavolikogu (7) Vara kasutamisest laekuv tasu jääb vastava linnavara valdaja käsutusse. § 14. Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras (1) Linnavara võib anda otsustuskorras kasutusse: 1) linna osalusega äriühingutele; 2) avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 3) mittetulundusühingutele; 4) sihtasutustele; 5) teistele isikutele lähtudes avalikest huvidest; 6) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 7) kui linnavara kasutusse andmine on enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras ebaõnnestunud. (2) Linnavara kasutusse andmisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud alusel peab kasutusse andmise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama. (3) Linnavara otsustuskorras kasutusse andmisel määrab tasu suuruse linnavalitsus. (4) Otsustuskorras rendile või üürile annab linn: 1) kortereid või muid linna eluruume, arvestades eluruumide üürile andmiseks kehtestatud korda; 2) vara, mille bilansiline jääkmaksumus või vara osa, mille maksumus arvestatuna bilansilisest jääkmaksumusest ei ületa 20 000 krooni; 3) üksikut asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud selleks kehtestatud tariifidega; 4) linnavara, mille suhtes või mille abil rentnik on kohustatud tegema teatud töid või osutama teatud teenust, mille osutamiseks on vaja eriteadmisi § 15. Linnavara kasutusse andmine enampakkumise korras (1) Linnavara kasutusse andmine avaliku konkursi korras toimub, suulise või kirjaliku pakkumisena. (2) Enampakkumise ja enampakkumiseks vajalikud materjalid valmistab ette linnavalitsus. (3) Konkursist osavõtjatele antakse õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta. § 16. Linnavara enampakkumisel kasutusse andmise korraldus (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab linnavalitsus: 1) enampakkumise tingimused ja viisi; 2) enampakkumise alghinna; 3) enampakkumise korraldaja; 4) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse; 5) lepingu põhitingimused; 6) vajadusel muud tingimused. (2) Üüri ja rendi alghinna määramisel peab linnavalitsus arvestama linnavolikogu kehtestatud tasumäärasid. (3) Enampakkumine kuulutatakse välja vähemalt ühes kohalikus ajalehes ning vajadusel ka üleriigilises ajalehes vähemalt 15 päeva enne enampakkumist. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) kasutusse antava linnavara nimetus, täpne asukoht; 3) enampakkumise koht ja aeg; 4) enampakkumise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumisele märgitav märgusõna; 5) enampakkumise alghind; 6) enampakkumisel osalemise osavõtumaks ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis; 7) enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused pole ära näidatud kuulutuses; 8) enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring; 9) rendiobjekti kasutusotstarve; 10) enampakkumise korraldaja pangarekvisiidid. (3) Enampakkumise kuulutuse avaldamise korraldab enampakkumise korraldaja. (4) Enampakkumine viiakse läbi, kui enamapakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. § 17. Rendi- või üürilepingu tingimused (1) Rendi- või üürilepingus tuleb sätestada: 1) rendile või üürile antava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid, ruumide puhul asukoht, korrused, ruumide numbrid inventeerimisplaani järgi ja nende üldpind ruutmeetrites); 2) lepingu tähtaeg; 3) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad (päevad) ja kord; 4) rendi või üüri tasumise tähtajad ja kord, viivise suurus. Kui renti tasutakse natuuras või kui rendi tasumine toimub renditud varast saadava viljaga, siis ka sellise renditasu arvestamise alused; 5) maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) hoonete puhul ohutustehnika abinõude kasutuselevõtmise kohustus; 7) hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 8) keskkonnakaitse nõuete täitmise kohustus; 9) rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 10) rendilepingu täitmise tagatised. Tagatisena võib arvesse võtta usaldusväärsete krediidiasutuste antud käendust ja esimesele järjekohale seatud pante (hüpoteek ja registerpant) ning muid vallaspante. (2) Rendi või üürilepingus võib vajaduse korral sätestada: 1) rendile või üürile antava vara korrashoiu korra; 2) rendile või üürile antava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldiste maksumuse; 3) abinõud, mida rentnik või üürnik on kohustatud kasutusele võtma, et tagada vara kasutamine ka pärast rendilepingu lõppemist; 4) lepingus ettenähtud sanktsioonid; 5) investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel; 6) muud vajalikud tingimused. (3) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) rendile või üürile antava vara senisest kasutamisest saadud tulu; 2) samalaadse vara rentimise/kasutamise eest saadud rendi /tasu suurus; 3) rendi suuruse eeldatav kujunemine samalaadse vara rentimise puhul tulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. (4) Alghinda ei pea määrama, kui renditava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. § 18. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 2) kohalike maksude võlglased ja isikud, kellel on linna ees täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevad varalised kohustused. § 19. Suulise enampakkumise läbiviimise kord (1) Enampakkumise avab enampakkumise juhataja, kes teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad registreeritakse. Registreerimiseks tuleb esitada isikut ja volitusi tõendavad dokumendid. (2) Enne pakkumiste alustamist annavad pakkujatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest ning esitavad dokumendid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta. Pakkujad, kes keelduvad allkirja andmast või ei esita dokumente osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta või kes kuuluvad isikute ringi, kellel pole õigust enampakkumisel osaleda, enampakkumisest osa võtta ei lubata. (3) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (4) Pakkujale, kes on täitnud kõik pakkujatele esitatavad tingimused, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (5) Enne enampakkumise toimumist enampakkumise juhataja: 1) tutvustab enampakkumise ja kaebuste esitamise korda; 2) kuulutab enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse; 3) tutvustab pakkujaid. (6) Pakkumist alustatakse pärast enampakkumise juhataja esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. Pakkumine kuulutatakse enampakkumise juhataja poolt haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist. (7) Pakkuja, kelle pakkumine on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele. Sellise keeldumise korral otsustab linnavalitsus, kas leping sõlmitakse osavõtjaga, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise. Kui linnavalitsus otsustab paremuselt teist pakkujat enampakkumise võitjaks mitte nimetada või kui teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kuulutatakse enampakkumine nurjunuks. Allkirja andmisest keeldumisel tagatisraha ei tagastata. Teistele enampakkumisest osa võtnud isikutele tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtutasu ei tagastata. (8) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada protokolli ning enampakkumisega seonduva kohta kirjalikult märkusi või kaebusi ühe tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. § 20. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord (1) Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema märgusõna kandvas kinnises ümbrikus. (2) Pakkumises peab sisalduma: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) dokumendid enampakkumise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega väljendatud pakkumise summa; 5) pakkumise esitaja allkiri; 6) esindaja volitusi tõendav dokument. Pakkumisele lisatud dokumendid peavad olema nummerdatud ja allkirjastatud või viseeritud. (3) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. (4) Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumised nende saabumise järjekorras. Ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni. (5) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta esitatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (6) Enampakkumise komisjon avab pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras. Pakkumiste avamisel viseerib enampakkumise juhataja pakkumised ja pakkumistele lisatud dokumendid. (7) Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga ning esitada soovi korral kirjalikult kaebusi või märkusi enampakkumisega seonduva kohta ühe tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. (8) Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumised võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumine viie tööpäeva jooksul. Täiendav pakkumine ei tohi olla väiksem esialgsest pakkumisest. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee pakkujad täiendavat pakkumist, otsustab linnavalitsus, kas enampakkumine tunnistada nurjunuks. § 21. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma viieteistkümne tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas eeskirjas sätestatud korda. Enampakkumiste tulemuste mittekinnitamise korral tuleb linnavalitsuse korralduses ära märkida mittekinnitamise põhjus. (4) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga vastav leping. Lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. (5) Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Korraldusele peab olema lisatud teade, kus on ära märgitud lepingu sõlmimise aeg ja koht. Kõrgeima või parima pakkumise teinud pakkuja on kohustatud ilmuma lepingut sõlmima teates näidatud ajal ja kohta. (6) Kui enampakkumise võitja keeldub enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta väljastatud korralduse vastuvõtmisest või ei ilmu ettenähtud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. (7) Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab linnavalitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. (8) Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks osavõtjate puudumise tõttu, siis võib linnavalitsus alandada enampakkumise objekti alghinda kuni 50%. § 22. Tagatisraha ja osavõtutasu (1) Tagatisraha, mille on tasunud isik, kellega sõlmitakse vastav leping, loetakse lepingujärgse makse osaks. (2) Teistele pakkumises osalejatele tagastatakse tasutud tagatisraha hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. (3) Tagatisraha ei tagastata kõrgeima või parima pakkumise teinud pakkujale, kui ta loobub lepingu sõlmimisest või ei ilmu lepingu sõlmimisele teates märgitud ajal ja kohta. § 23. Linnavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras (1) Linnavara antakse kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on olulisem linnavara kasutamise eest makstava tasu suurusest. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 3) investeeringute suurus; 4) muinsuskaitsealaste tingimuste täitmine; 5) linnavalitsuse poolt kehtestatud muud lisatingimused. (3) Linnavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva eeskirja §-des 14, 17, 19 ja 20 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on tasu suurus ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata; 4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 6) pärast eelläbirääkimiste lõppu esitab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara kasutamise tasu ja kõigi lisatingimuste kohta; 7) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi viie tööpäeva jooksul täiendada; 8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumise on linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab linnavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks. § 24. Kasutuslepingute muutmine ja uuendamine ning linnavara allkasutusse andmine (1) Kasutuslepingute muutmise ja uuendamise otsustab linnavalitsus. (2) Linnavara allkasutusse andmiseks nõusoleku andmise otsustab linnavalitsus. § 25. Kasutusse antud linnavara parendamine (1) Linnavara kasutaja peab tema kasutusse antud linnavara parendamiseks tehtavad tööd kooskõlastama linnavalitsusega enne vastavate töödega alustamist. (2) Linnavara kasutaja poolt linnavara parendamisel tehtud kulusid võib hüvitada ainult juhul, kui see tuleneb linnavara kasutamise lepingust. Linnavalitsus võib sõlmida linnavara kasutamise lepinguid, millest tuleneb linnavara parendamisega seotud kulude hüvitamise kohustus, ainult lähtuvalt avalikest huvidest. Linnavalitsus peab vastavat otsust põhjendama. Lepingus võib sätestada vaid vajalike kulude hüvitamise kohustuse. Hüvitamisele võivad kuuluda vaid ehitusloa alusel tehtud parendustega seotud dokumenteeritud kulud. (3) Taotlus linnavara parendamisega seotud kulude hüvitamiseks tuleb linnavara kasutajal esitada enne vastavate töödega alustamist. Linnavara parendamisega seotud kulude hüvitamise otsustab linnavalitsus, näidates ära, millised ja millises ulatuses parendustega seotud kulud hüvitatakse ning milline on tehtud parenduste amortisatsiooni määr. IV. LINNAVARA VÕÕRANDAMINE § 26. Linnavara võõrandamise mõiste (1) Linnavara võõrandamine on linnavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras. (2) Linnavara võib võõrandada, kui: 1) linnavara ei ole enam valitsemise otstarbeks vajalik; 2) linnavara on antud linnale üle võõrandamise kohustusega; 3) muudel seaduses või linnavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. (3) Linnavalitsus kontrollib võõrandamise lepingu täitmist ja on kohustatud tarvitusele võtma kõik seaduslikud abinõud vältimaks linnale kahju tekitamist. § 27. Linnavara võõrandamise otsustamine (1) Linnavara võõrandamise otsustab: linnavolikogu, kui: 1) võõrandatava vara bilansiline maksumus on suurem kui 75 000 krooni; 2) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning selle bilansiline maksumus on suurem kui 25 000 krooni; 3) vara võõrandatakse tasuta või turuväärtusest madalama hinna eest ning sellise vara bilansiline maksumus on suurem kui 15 000 krooni. (2) Muudel juhtudel linnavalitsus. (3) Linnavara võõrandamise lepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. Kui linnavara võõrandamise otsustamine kuulub linnavara valitseja pädevusse, sõlmib linnavara võõrandamise lepingu vastava linnavara valitseja. Järelmaksuga müügi korral sätestatakse lepingus selle täitmise tagatised. § 28. Linnavara võõrandamise viisid (1) Linnavara võõrandatakse: 1) enampakkumise korras; 2) eelläbirääkimistega pakkumise korras; 3) otsustuskorras tasu eest, tasuta või turuväärtusest madalama hinna eest. (2) Linnavara võõrandamisel tasuta või turuväärtusest madalama hinna eest peab võõrandamise otsustaja vastavat otsust põhjendama. § 29. Linnavara võõrandamine enampakkumise korras (1) Linnavara müük enampakkumise korras toimub sarnaselt käesoleva eeskirja §-s 14 ja §-des 17–21 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on müügihind; 2) enampakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping üldjuhul pärast müügihinna tasumist; 3) enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu vähemalt ühes kohalikus lehes ja vajadusel üleriigilises ajalehes vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. § 30. Linnavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras (1) Linnavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine linnavara müügil on olulisem müügihinnast. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) teatud sihtotstarbelise tähtajalise kasutamise kohustus; 2) investeeringute kohustus; 3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 4) uute töökohtade loomine; 5) linnavolikogu kehtestatud muud lisatingimused. (3) Linnavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub sarnaselt käesoleva eeskirja §-s 22 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on ostuhind ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutuses märgitakse lisaks eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata; 4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta; 7) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi viie tööpäeva jooksul täiendada; 8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping. Võitjaks on isik, kelle pakkumise on linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab linnavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks; 9) pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on eelläbirääkimistega pakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest pakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 10) eelläbirääkimistega pakkumise võitja on kohustatud ilmuma müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on linnavalitsusel õigus korraldus eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise kohta tunnistada kehtetuks ja korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. § 31. Alghind (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) eksperdi hinnang; 2) vara eeldatav turuväärtus; 3) vara erilised omadused. (2) Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävida, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks linna seisukohast kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramisel võib mitte leida varale ostjat. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. (3) Alghinna määrab vara võõrandamise otsustaja. (4) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab varaga edasise toimimise viisi linnavalitsus. § 32. Linnavara erastamine (1) Linnavara erastamine toimub seaduses ja teistes erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. § 33. Müügilepingu kulud (1) Müügilepingu sõlmimisega seotud kulud kannab ostja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. § 34. Linnavara võõrandamine otsustuskorras (1) Linnavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda: 1) kui võõrandatav vara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 2) kui enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 3) kui vara võõrandatakse linna osalusega äriühingutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (2) Linnavara võõrandamisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel peab võõrandamise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama. V. LINNAVARA KOORMAMINE § 35. Linnavara koormamise mõiste (1) Linnavara koormamine käesoleva eeskirja tähenduses on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. § 36. Reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine (1) Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus; 2) see toimub avalikes huvides. (2) Linna omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse linnavalitsus. (3) Linnavara koormamiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. § 37. Isikliku servituudi seadmine (1) Linna omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides; 3) see seatakse isiku kasuks linnale osutatud eriliste teenete eest. (2) Isikliku servituudi seadmise otsustab: 1) linnavalitsus, kui see toimub vastaval kinnisasjal asuva tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks; 2) muudel juhtudel linnavolikogu. (3) Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. Tasu suuruse määrab kindlaks isikliku servituudi seadmise otsustaja. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda seaduses sätestatud juhtudel või avalikest huvidest lähtuvalt. Sellekohast avalikku huvi peab põhjendama. (4) Isikliku servituudi seadmise lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. § 38. Hoonestusõiguse seadmine (1) Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalomandis või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. (2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras. Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 1) linna osalusega äriühingute kasuks; 2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks; 3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (3) Hoonestusõiguse seadmise ja vastavate lepingute sõlmimise otsustab linnavalitsus. § 39. Hoonestusõiguse seadmise algatamine ja ettevalmistamine (1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette linnavalitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel linnavalitsus: 1) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasja moodustamise; 2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse. (3) Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes võtab linnavalitsus vastu korralduse hoonestusõiguse seadmiseks või enampakkumise korraldamiseks, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 2) hoonestusõiguse aastatasu (alg)suurus; 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestamise tingimused (ehitise kasutamise otstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitise lubatud suurim ehitusalune pind, ehitiste lubatud kõrgus) ja hoonestamise tähtaeg; 5) hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine või otsustuskord); 6) enampakkumise viis (suuline või kirjalik); 7) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha; 8) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised; 9) enampakkumise korraldaja. (4) Hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras ei märgita korraldusse enampakkumise viisi, osavõtumaksu ja tagatisraha suurust ning enampakkumise korraldajat. (5) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja §-s 14 ja §-des 17–21 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse leping; 4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks teates näidatud ajal ja kohta. § 40. Hoonestusõiguse lepingu tingimused (1) Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maatükil lasuvate maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel); 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud kokkulepped. § 41. Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmine (1) Munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus otsustuskorras. (2) Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisel lähtutakse käesoleva eeskirja §-dest 37–39. VI. LINNAVARA MAHAKANDMINE § 42. Linnavara mahakandmine (1) Kui linnavara ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas, kantakse see maha ja vajadusel hävitatakse. (2) Linnavara mahakandmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui vara bilansiline maksumus on suurem kui 25 000 krooni; 2) linnavara valdaja, kui maha kantakse vara bilansilise maksumusega alla 5000 krooni; 3) muudel juhtudel linnavalitsus. (3) Linnavara mahakandmisel koostab linnavara valitseja moodustatud komisjon mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed: mahakandmisele kuuluva linnavara täpne koosseis, bilansiline maksumus, lühiiseloomustus, kõlbmatuks muutumise põhjused, linnavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused, linnavara hävitamise viis ja selle maksumus, samuti muud linnavaraga seotud olulised andmed. (4) Linnavara mahakandmise akti koostajad esitavad dokumendid vara mahakandmise kohta raamatupidamise osakonnale. (5) Raamatupidamise kanded koostatakse vastavalt kinnitatud mahakandmise aktidele ja raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele. § 43. Linnavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine (1) Nõuded võlgniku suhtes esitab linna nimel kohtulikus ja kohtuvälises korras linnavalitsus. (2) Linnavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab: 1) linnavolikogu, kui nõue on suurem kui 25 000 krooni; 2) muudel juhtudel linnavalitsus. VII. LÕPPSÄTTED § 44. Kallaste linna omandis oleva tee kasutamine (1) Kallaste linna omandis oleva tee kasutusse andmine liiklusväliseks otstarbeks, kui sellega kaasneb tee sulgemine, on lubatud seaduses sätestatud juhtudel või avalikest huvidest lähtuvalt. (2) Kallaste linna omandis oleva tee kasutamine (sulgemine) kohalike maksude seaduse tähenduses toimub linnavolikogu poolt kehtestatud korras. § 45. Määruse jõustumine Käesolev Kallaste linnavara eeskiri jõustub 12. juulil 2004. a.