Sillamäe Linnavalitsus — Sillamäe Laste Loomingu Keskuse "Ulei" arengukava vastuvõtmine — KO, 170, 1634

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277) § 30 lõike 1 punkti 3 alusel linnavalitsus määrab: 1. Võtta vastu Sillamäe Linnavalitsuse hallatava asutuse Laste Loomingu Keskus Ulei arengukava (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. septembril 2004. aastal. Linnapea Ain KIVIORG Linnasekretär Tõnu UUSTALU Vastu võetud Sillamäe Linnavalitsuse 17. juuni 2004. a määrusega nr 8 LASTE LOOMINGU KESKUSE «ULEI» ARENGUKAVA AASTATEKS 2004–2007 Sisukord Sissejuhatus 1. Andmed ja analüüs 1.1. Pedagoogid 1.2. Abitöötajad 1.3. Huviringid 1.4. LLK materiaalne baas 1.5. Lasteüritused 1.6. LLK «Ulei» tegevuse analüüsi 1.6.1. LLK töö hinnang ja probleemid • Tulemuslikkuse hinnang • Hetkeseis ja arengu eeldused • Probleemid ja nende põhjused LLK töös 2. Funktsioonid 3. Missioon 4. Arenguvisioon 5. Eesmärgid 6. LLK arengukava suunad 7. LLK arengukava täitmise kava 7.1. Õppesüsteemi täiustamine ning arendamine 7.2. LLK ringides ja õppeklassides pakutavate tegevussuundade analüüs ja täiustamine 7.3. Täienduskoolitus 7.4. LLK tegevuse laiendamine 7.5. Materiaal-tehnilise baasi arendamine ja tugevdamine 7.6. Õppenõukogu, hoolekogu, õpilaste nõukogu ja ühiskondlike organisatsioonide tegevus 8. LLK«Ulei» arengukava täitmise ja uuendamise kord Sissejuhatus Laste Loomingu Keskuse «Ulei» arengukava on dokument, mis määrab LLK arengu põhisuunad ja valdkonnad. See arengukava jõustub 01.09.2004 ja on kehtiv kuni uue arengukava vastuvõtmiseni. LLK arengukava lähtub LLK «Ulei» põhimäärusest ja kohaliku omavalitsuse arengusuundadest. Oma arengus juhindub LLK «Ulei» huvikoolide seadusest, LLK «Ulei» põhimäärusest, linna põhimäärusest, Sillamäe linna arengukavast ja arvestab kohalikke tingimusi ning LLK töökogemust linnas. 1. Andmed ja analüüs Lasteloomingu Keskus «Ulei» töötab Sillamäel aastast 1952. Suurema osa oma tegevusajast töötab LLK hoones aadressil Majakovski 7, Sillamäe. Praegu on väikesed osakonnad mikrorajoonis – Geoloogia 18 ja Mere 2. Igal aastal töötab LLK 20–22 huviringi, mida külastab 600 linnalast. LLK põhiline tegevusala on noorte huvialatöö korraldamine. Teine LLK tegevusala on laste klubitöö: erinevate ürituste korraldamine ja läbiviimine linna lastele ning abi laste/noorte ühiskondlikele organisatsioonidele. 1.1. Pedagoogid Hetkel töötab LLK-s 21 ringijuhti, kelle haridustase on järgmine: Kõrgharidusega 12 keskeriharidusega 10 keskharidusega 1 10-st kõrgharidusega ringijuhist töötab diplomi erialal 7 ringijuhti. 10-st keskeriharidusega ringijuhist töötab diplomi erialal 7 ringijuhti. Tööstaaž Kokku Staaž 2–5 5–8 8–11 11–15 Üle 15 Direktor 1 1 Ringijuhid 21 1 5 3 3 9 Õppealajuhataja 1 1 Metoodik 1 1 Huvijuht 1 1 Tabelist nähtub, et LLK-s töötavad ringijuhid, kellel on lastega töötamise tööstaaž üle 10 aasta, järelikult on nad lapsi, nende psühholoogiat hästi tundvad spetsialistid ning oskavad nendega suhelda. Samas on olemas järelkasv, kes vanemate kogenud kolleegide kõrval lastega tegeleb. Töötajate vanus Kokku 25–29 30–39 40–49 50–57 Direktor 1 1 Õppealajuhataja 1 1 Metoodik 1 1 Huvijuht 1 1 Ringijuhid 21 1 5 9 6 Ringijuhid mehed – 7 Ringijuhid naised – 14 Ringijuhtide keskmine vanus on 44 aastat. Kollektiiv on stabiilne, suure loomingulise potentsiaaliga. Oma kutsemeisterlikkust tõstavad ringijuhid pidevalt. 160-tunnised pedagoogilised kursused lõpetas 8 ringijuhti. Õpetatava aine alased kursused 3 ringijuhti. LLK õpetajate kvalifikatsiooni täiendusõppe kavas on õpetada igal aastal kursustel välja 3 ringijuhti ja 1 õpetaja. 1.2. Abitöötajad Amet Kohtade arv Töötajate arv Direktori asetäitja majanduse alal 1 1 Koristaja-valvur 5,5 6 Garderoobihoidja 1 1 Puusepp 1 1 Santehnik 0,5 1 Kojamees 1 1 Kostümeerija 1 2 Sekretär 0,5 1 Kunstnik 1 1 Meister 0,5 1 1.3. Huviringid Tegutsevad ringid 2003 ringiliikmeid 2004 ringiliikmeid 1. Mudellennundus 19 11 2. Akadeemiline laulmine 26 21 3. Inglise keel 37 31 4. Kitarr 24 20 5. Nahadisain 39 44 6. Kujutava kunsti ring 36 35 7. Juurdelõikus ja õmblemine 33 20 8. Giidide ring 10 8 9. Nukk Barbi 24 26 10. Makrame 12 9 11. Rahvatants 28 37 12. Mudelite algõpetus 38 40 13. Punumine 12 6 14. Ettevalmistus kooliks 22 30 15. Käsitöö 30 36 16. Kaasaegne tants 14 17 17. Teatriring 16 20 18. Osavad käed 41 41 19. Fotoring 13 22 20. Iluvõimlemine 44 53 21. Estraadilaul 33 35 Kokku: 551 562 Keskmiselt külastab ringe 550 last. Töö ringides toimub kella 14.30–20.30 esmaspäevast laupäevani (laupäeval on tunnid kella 10.00 kuni 15.30) Igas ringis on lapsed jagatud rühmadeks ja alarühmadeks. LLK algõpetuse 1-aastase õpperühmade täituvus – 15 last. 2-aastaste ja järgnevate aastate täituvus – 10 last. Alarühma minimaalne täituvus – 5 last. Asukoht Enamus ringidest asub peahoones, Majakovski 7, kujutava kunsti stuudio MEKE-lt renditavas hoones Mere 2, inglise keele, mudellennukite ehitamise, makramee, kooliks ettevalmistuse ja estraadilaulu ning asuvad aadressil Geoloogia 18. 1.4. LLK materiaalne baas LLK materiaalse baasi moodustavad • ringiruumid: Majakovski 7 – 14 ruumi – 2543 m2; • Mere 2 – 2 ruumi – 120 m 2; • Geoloogia 18 – 4 ruumi – 250 m2; Ruumide mööbel ja varustus ning sisutus vastavad võimalustele ning töö spetsiifikale: • Võimendus-taasesitus aparatuur, mikrofonid, klaver – vokaalring; • Metallilõikepingid ja puutööpingid – ring «Osavad käed»; • Elektrilised ja käsiõmblusmasinad juurdelõikus ja õmblemine, käsitöö, nukk Barbi ring; • Puur ja puutööpink – lennumudelite ring; • Pildiläikeaparaat, pro ñektorid, fotoaparaadid, videokaamera, videomagnetofon – fotoring; • Heli taasesitav aparatuur – tantsuringid; • Savipõletusahi, video-slaidinäitamise aparatuur – kujutava kunsti stuudio. Materiaalse baasi plussid – ringidel on oma ruumid ning esmased seadmed ja töövahendid. Miinused – enamus ringide tööks olemasolevad seadmed, töövahendid, inventar ja mööbel on olnud kasutusel üle 15–20 aasta, moraalselt ja füüsiliselt vananenud ja tuleks järk-järgult välja vahetada. 1.5. Lasteüritused Lasteürituste korraldamise ja nende läbiviimise aluseks on ürituste aastaplaan. Plaani koostamisel arvestatakse linna sotsiaalset tellimust, linna koolidega ja teiste linna asutustega toimuvaid ühisüritusi. Planeerimist alustatakse LLK traditsioonilistest üritustest: • LLK kollektiivide iga-aastased kontserdid ja näitused • Jõulupeod linna lastele • Koolivaheaja üritused • Ülelinnalised lastepeod: – Talve ärasaatmine – Slaavi pärg – lastekaitsepäev – linna aastapäev – suvelaagri korraldamine • Üritused LLK ringide liikmetele • LLK loominguliste kollektiivide aruandekontserdid Seejärel võetakse plaani järgmised üritused: • Ühisüritused linna koolide ja teiste asutustega • Ülelinnalised konkursid ja festivalid • LLK osalemine maakondlikel ja riiklikel üritustel Viimase 3 aasta jooksul on LLK üritusi toetanud Kultuurkapital ja Integratsiooni Sihtasutus: • lastejoonistuste linnakonkurss-näitus «Minu Eesti» • linna fotokonkurss «Meie linn» • käsitööringi ja kujutava kunsti stuudio juubeliüritused 1.6. LLK «Ulei» tegevuse analüüs Tugev sisemine potentsiaal /Heakskiitmist vääris positiivne töökogemus, mis annab tõuke edasiseks arenguks/ 1. Töötajate loominguline koosseis. 2. LLK traditsioonid ja kogemus. 3. Ringijuhtidevahelised sidemed. 4. Aktiivne osalemine linna ja maakonna elus. 5. Laste vaba aeg, mida veedetakse kasulikult nii ühiskonnale kui ka linnale. 6.Traditsiooniliste lasteürituste korraldamine ja läbiviimine. 7. Laste tulevase elukutse määramine ja omandamine (ametisuunitlus). Tugev väline potentsiaal /Edasise arengu võimalused, millele võib tugineda/ 1. Kogemuste vahetus kolleegidega Eestis ja välismaal. 2. Infotehnoloogia arenguvõimalused. 3. Hea infrastruktuur. 4. Uute tehnoloogiate ja programmide juurutamine. 5. Omavalitsuse abi ja rahaline toetus. 6. Lapsevanemate toetus ja usaldus. S O W T Nõrk sisemine potentsiaal /Mis pidurdab LLK arengut, milleks ei jätku kogemust, mida peab parendama ja millele pöörama rohkem tähelepanu/ 1. Rühmade täituvuse tagamine. 2. Töövormide täiustamine. 3. Projektide kirjutamine ja omatulu. 4. Eesti keele valdamine. 5. Töö kvaliteedi stimuleerimise süsteemi puudumine. 6. Mõnede ringide õpetamise tulemused ja kvaliteet. 7. Ringide sisulise töö analüüsi puudumine. 8. Vananenud materiaalne baas. 9. Nõrk reklaam ja teave oma tööst. Nõrk välimine potentsiaal /Ohud ja probleemid, mida on ette näha/ 1. Demograafiline tegur. 2. Suur tööpuudus linnas. 3. Ringijuhtide madal palk. 4. Eesti keele õpetamise madal kvaliteet. 5. Puuduvad vajalikud kvalifikatsiooni tõstmise kursused ringijuhtidele. 6. Mõnedel kursustel puuduvad õpetamise normatiivaktid. 7. Vajalike seadmete normatiivide. 1.6.1. LLK töö hinnang ja probleemid. Tulemuslikkuse hinnang • Töö «HAKK»is – Eesti huvikoolide ühenduses – ja tutvumine teiste huvikoolide tööga võimaldab võrrelda töö taset kolleegidega. Samal ajal aitab töö «HAKK» näha varusid, puudujääke töös ja määrata oma arengusuundi, arvestades kolleegide positiivset kogemust. • Osalemine konkurssidel, festivalidel ja näitustel, kus on LLK edukalt esindatud (Koolitants, Viru Nikerdaja jne). Hetkeseis ja arengu eeldused Alates 1996. aastast on LLK kollektiiv teinud suuri jõupingutusi huvialakoolile kaasaja nõuetele vastava aluse panemiseks: ringijuhid kirjutasid kolmeaastased autoriõppeprogrammid, kogu kollektiiv viidi selle programmiga kurssi, pidevalt otsitakse tööks vajalikke meetodeid ja uusi ideid üritusteks. Välja on töötatud ja kinnitatud kooli põhidokumentide pakett. Huvikooliks kujunemise protsess jätkub nii riiklikul tasemel – seadusandlik baas – munitsipaalselt kui ka LLK asutuse siseselt. Oma arengu eelduseks peab LLK seadusandliku baasi täiustamist, uute autorikavade litsentseerimist ja raamõppekavade ilmumist, õppesüsteemi täiustumist LLKs, võimude huvitatust laste töö parendamisest ja nende valmisolekut selleks ning LLK kollektiivi huvitatust edasisest arengust. Probleemid ja nende põhjused LLK töös 1. Rühmade täituvus. Rühmade täituvust mõjutavad järgmised tegurid: • lastevanemate tagasihoidlik sissetulek, eriti toimetulekuraskustega peredest laste puhul – niisuguste laste vanemad järgivad tihti asotsiaalset eluviisi ja ei soovi pöörduda abi saamiseks linna sotsiaalabi osakonda; • puudulikult on korraldatud laste ringidesse kaasamise töö; • ringide vananenud materiaal-tehniline baas ei võimalda täita kaasaegsel tasemel õppeprogrammi; • mõnede huvialaringide programmid ei arvesta piisavalt laste huve või on halvasti korraldatud õppetöö; • sündivuse langus linnas; • ringijuht valdab ainult ühte ainet ja see ei võimalda tal läbi viia integreeritud õpet; • keskendutakse ainult õpetamisele-juhendamisele huvialaringi tundides ja organiseeritakse vähe kontserte, konkursse, näitusi ja muid aktiivseid töövorme; • litsentseeritud raamõppekavade juurutamisel analüüsida ja kinnitada uued rühmade täituvusnormatiivid; • õpperingide käivitamiseks kinnitada õpperühmade täituvusnormid. 2. Ringijuhtide täiendõppe puudulik tase: • Ebapiisavad rahalised vahendid kursuste eest. • Vähe vajalikke kursuseid. 3. Nõrk koostöö vanematega. 4. Uute töövormide otsimine, heakskiitmine ja juurutamine. 5. Lisaruumide muretsemine tööks laste elukoha läheduses, mängutubade ja suhtlustubade avamiseks. 6. Õppegruppide rakendamisel vajalikud uued täiendavad ruumid koos vajaliku sisustusega. 2. Funktsioonid • Huvialane tegevus ja osalemine ringide töös loob soodsad võimalused laste märkamatuks kasvatustööks. Huvi ja vaba tahtega seotud valikud on tähtsaks eelduseks tulemuslikuks kasvatustööks. Õpilased on orienteeritud positiivsele tulemusele. Osalemine huvialaringide töös tagab õppe-kasvatustöö jätkumise üldhariduskoolist vabal ajal. Õpilast haarav huvitegevus annab võimaluse ka sotsiaalpedagoogika rakendamiseks. • Kasvatustöö huvialakoolis on eriti vajalik nende laste jaoks, kes on jäänud järelevalveta, sotsiaalselt tõrjutud või õpiraskustega, nendele lastele avaneb võimalus eneseteostuseks. Pühendumine oma huvidele annab alati häid tulemusi. Edu taastab eneseusu ja enesekindluse ning võimaldab inimesel olla edukas ka teises valdkonnas. • Huvialane tegevus on ennetava toimega ka kõrvalekallete ilmnemisel sotsiaalses arengus, mis aitab noorel leida õigema koha ühiskonnas. Huvialategevus võimaldab riskirühma kuuluvate noorte kriisiolukorrast väljatoomist (probleemne kodu, tänav jne) ja nende positiivset mõjutamist huvide kaudu. Riskirühmades on ülekaalus poisid, seetõttu peab ennetavat-kasvatuslikku eesmärki püstitades järgima nimetatud kontingenti ning arvestama nende huvialadele orienteeritust. • Multikultuurses keskkonnas toimub rahvuste integreerimine läbi suhtluse erinevast rahvusest inimeste vahel. See on tunduvalt mõjusam noores eas. Rahvusliku tunnuse alusel koondunud kool, kodu, sõbrad ja tuttavad ei loo tingimusi erinevast rahvusest noorte vaheliste kontaktide tekkimiseks. Ühine huvialategevus loob eeldused ja tingimused, koondab ja lähendab omavahel asjast huvitatuid. See on võimalus ja vajadus suhelda sinu kõrval olevate teiste inimestega, väljaspool rahvuskeskkonda. Toimub omavaheline lõimumine ilma välise sunduseta. • Tegeldes huvialaringis oma erialaga, lähenevad lapsed/teismelised oma tulevase elukutse valikule. Omandades teatud erialased oskused ja vilumused, suudavad lapsed paremini teha õige valiku. Samas on võimalik osaleda erinevates ringides ning katsetada oma oskusi erinevatel aladel ja valida tulevikus südamelähedane elukutse. Elukutsele suunatud töö huvialakoolis on nii teoreetilise kui ka praktilise iseloomuga. • Valinud õppevormi, saavad lapsed oskusi ja süvendatut teadmisi valitud huvialalt mitme aasta kestel süstematiseeritud õppekava järgi. Õppetulemus on teadmiste omandamine teatud erialal, mille tõestuseks on lõputunnistus. 3. Missioon LLK «Ulei» missioon huvialakoolina on anda lastele ja noortele võimalus tegeleda neid huvitava huvialaga ja arendada lapsi ja noori isiksustena, toetada nende loomingulisust, aidates neid olla ühiskonna aktiivsed ja täisväärtuslikud liikmed ning täita linna sotsiaalset tellimust töös lastega. 4. Arenguvisioon LLK näeb oma arengut õppesüsteemi loomises ja arendamises. LLK nägemus oma arengust kätkeb laste suuremat kaasamist huvialaringidesse, laiendades huvialaringide valikut ja parandades nende tegevuse kvaliteeti. Oluline on riigi- ja linnapoole toetus riskiperedest pärit laste/teismeliste osalemisele LLK töös ning rahaline toetus uute prioriteetsete ringide materiaal-tehnilise baasi reorganiseerimisel ja uute õppeklasside materiaal-tehnilise baasi loomisel. LLK otsib aktiivselt täiendavaid rahastamisallikaid oma tegevuse toetamiseks ja arendamiseks. 5. Eesmärgid LLK eesmärgiks ja ülesandeks on laste ja noorte loominguliste annete avastamine ning nende plaanipärane arendamine, loomingulise ja huvialase alushariduse andmine. Eesti kultuuritraditsioonide põhjal kohaliku kultuurielu edendamine, mis on kättesaadav kõikidele lastele. Tingimuste ning võimaluste loomine laste vaba aja sisustamiseks. 5.1. Noorte kaasamine ja nende osalus • Tagada kõikidele noortele võimalus õppida huvialakoolis; • Anda lastele/noortetele lisateadmisi tervise-, isiksuse arenemise, majanduse ja avaliku elu korralduse alal; • Tagada isamaalise kasvatuse osatähtsuse tõus; • Tagada oma kultuuri säilimine; • Arendada vabatahtlikku tööd LLK ringiliikmete nõukogus; • Arendada noori aktiivseteks isiksusteks ja demokraatlikeks kodanikeks; • Osaleda koolidevahelises noorteesinduses. 5.2. LLK tegevuse laiendamine • Huvikooli kõigi tegevusalade katmine: muusika, tantsud, teater, kujutav kunst, tehnika, sport, käsitöö, loodus; • Poiste huvialaringidesse kaasamine; • Uute õppekavade katsetamine ja arendamine; • Keskkonna, tervishoiu- ja kaitselase teadlikkuse kasvatamine; • Süstemaatilise tagasiside korraldamine noorsoouuringute näol; • Lastele/noortele täiendõppe võimaldamine üldharidusainetes; • Keeleõppe eesmärgil toetada riigi- ja võõrkeeli õpetavate ringide tööd; • Arendada teadmiste kasutamist tegelikus elus – kujundada elus toimetulevaid noori; • Koostöö ametiliitude ja kutsekooliga ning teiste noorte tööga tegelevate institutsioonidega; • Huvikooli tegevuse suunamine tulemuslikkusele (mõõtmisnäitajate ja kontrollmehhanismide juurutamine); • Infotehnoloogia arendamine ja juurutamine nii ringide töös kui ka LLK kõigis tegevusvaldkondades; • Koostöö Eesti Huvikoolide Ühendusega «HAKK» ja teiste huviharidusega tegelevate ühendustega. 5.3. LLK tegevusstruktuuri arendamine LLK tegevus jaguneb kaheks osaks: laste huviala- ja õppegruppide töö korraldamine ning avalike ürituste korraldamine. Lisaks võivad LLK juures tegutseda iseseisvate organisatsioonidena erinevad laste-, noorte- või täiskasvanute vabatahklikud ühendused. 5.4. LLK baasil mänguväljaku, lasteatraktsioonide avamine Ennetamaks asotsiaalsete laste tegevust linnas, tuleb avada mitu sellist väljakut. Selliste väljakute avamise vajadust on rõhutatud korduvalt volikogu hariduse, kultuuri ja spordikomisjonis. See töövaldkond kuulub LLK pädevusse – klubitöö vormid. Sellise mängukoha rajamiseks on vajalikud vastavad ruumid ja mänguinventar. 6. LLK arengukava suunad – Õppesüsteemi ja kvaliteedi täiustamine; – LLK õpperingides ja -klassides pakutavate erialade analüüs ja valiku laiendamine ning kvaliteedi täiustamine; – Pedagoogide ja ringijuhtide väljaõpe; – LLK klubitöö vormide täiustamine; – Materiaal-tehnilise baasi arendamine ja tugevdamine. 7. LLK arengukava täitmise kava 7.1. Õppesüsteemi täiustamine ning arendamine – Õppestruktuuri arendamine tähendab kooli pedagoogide tööd uute õppekavade väljatöötamisel ja nendele koolitusloa saamisel Haridus- ja Teadusministeeriumist (juhtkond–pedagoogid – 2004–2006. a) õpperühmad: I etapp 2004–2006. a käsitöö, foto, kujutav kunst õpperühmad: II etapp 2007. a giidid, tants, õmblus – Õpetamise juurutamine litsentseeritud raamkavade järgi (juhtkond–pedagoogid – 2004–2007. a) – LLK vastuvõtu täiustamine, õppekvaliteedi testimine ja staatuse määramine kursuse lõppedes. Nende näitajate vajadus tuleneb LLK põhimäärusest ja õppekavadest (õppealajuhataja–pedagoogid – 2005–2006. a) – Üldiste põhiseisukohtade väljatöötamine (direktor–õppealajuhataja – 2005. a) 7.2. LLK ringides ja õppeklassides pakutavate tegevussuundade kvaliteedi täiustamine. • Anketeerimise teel laste/noorukite huvide väljaselgitamine õppetöövälisel ajal. (õppealajuhataja–metoodik-, huvijuht–õpetajad 2005, 2006. a) • LLK õppenõukogu töö olemasolevate ringide õppekvaliteedi tagamisel. Iga õppeaasta lõpus ja alguses viia läbi laiendatud õppenõukogu, analüüsimaks eelmise aasta tööd anketeerimise alusel ja planeerida uut õppeaastat. (direktor–õppealajuhataja–õpetajad ; 09.–10. kuu) • Iga-aastane töö planeerimine ringidesse, klassidesse kaasamisel ja nende täituvusel korraldada tulemuslikku tööd ringidesse kaasamisel ja täituvusel. 1. 1 – LLK avalike ühisürituste läbiviimine; 2. 2 – viia läbi iga ringi reklaampäev; 3. 3 – klassijuhatajatundide külastamine. (õppealajuhataja, metoodik, kultuuriorganisaator; 08.–09. kuu) • LLK õppe- ja hoolekogul paluda vabastada ringitasust toimetulekuraskustega peredest pärit lapsed, juhul kui pole võimalik töö vanematega (direktor–õppenõukogu–hoolekogu 2004–2007. a) • Ringide tegevuskava korrigeerimisel ja iga-aastase ringi tööplaani koostamisel tasakaalustada õppe ja teiste aktiivsete töövormide ja avalike ürituste korraldamist. Laste huvitatuse väljaselgitamiseks viia igal aastal läbi ringiliikmete anketeerimine. (ringijuhid) 7.3. Täiendkoolitus Toimub vastavalt koolituse plaanile, mis kinnitatakse iga majandusaasta alguseks. 7.4. LLK tegevuse laiendamine Pidada vajalikuks leida lahendus tegevuse laiendamiseks järgmistes valdkondades: • leida võimalus lasteatraktsioonide paigaldamiseks; • avardada ülelinnaliste ürituste valdkondi; • arendada ja tõhustada koostööd erinevate noorsootööorganisatsioonide ja -esindustega nii linnas, vabariigis kui ka maailmas; • avada pidevalt tegutsev mänguväljak. 7.5. Materiaal-tehnilise baasi arendamine Pidada vajalikuks leida lahendus materiaal-tehnilise baasi arendamiseks järgmistes valdkondades: • uute õppegruppide avamine (lähtudes Sillamäe Linnavolikogu 27. aprilli 2004. a otsuse nr 21/125-o Sillamäe koolivõrgu korrastamise tegevuskava punktis 3 kavandatud tegevuse tulemustest); • territooriumi heakorraprojekti (Majakovski 7) lõpetamine aastatel 2005/2007; • ventilatsioonisüsteemi ja aktusesaali lava seadmestamine; • peahoone I ja II korruse põrandate remont; • ringikabinettide remont; • amortiseerunud inventari väljavahetamine. Arengukava raames inventari ja seadmete soetamiseks vajalikud investeeringud Aasta Investeeringute summa (tuhat krooni) Investeeringute suund 2005 110 3 grafoprojektorit kunsti-, käsitöö-, fotoklassidele 5000 × 3= 15 000 Savipõletusahi – kunstiklass 12 000 2 õmblusmasinat – käsitööklass 4000 × 2 = 8000 Klassitahvel (markerid) 1500 × 10 = 15 000 Uus mööbel klassidesse 60 000 2006 120 2 treipinki TH-2 – ring «Osavad käed» 30 000 × 2 = 60 000 tööpingid – ring «Osavad käed» + lennumudelite ring 2000 × 20 = 40 000 Uus mööbel klassidesse 20 000 2007 95 3 digifotoaparaati 5000 × 3 = 15 000 arvuti foto-video toimetaja 10 000 × 1 = 10 000 Klaver 20 000 × 1= 20 000 Aula mööbel 50 000 7.6. Õppenõukogu, hoolekogu, ringiliikmete nõukogu ja ühiskondlike organisatsioonide tegevus • Perioodiliste uuringute läbiviimine – LLK töö analüüs, LLK probleemidele lahenduste otsimine koos õpetajate, õpilaste, vanematega. • Anda teavet LLK töö kohta õpetajatele, ringiliikmetele, lastele ja vanematele. • Sidemete hoidmine ja koostöö nii kohalike hariduse-, kultuuri-, spordi- ja noorsootöö-, ühiskondlike asutustega kui ka maakondlike ja vabariiklike vastavate institutsionidega. • Koostöös õppenõukogu ja hoolekoguga kaasata LLK ringidesse toimetulekuraskustega peredest pärit andekaid lapsi. 8. LLK arengukava täitmise ja uuendamise kord • Arengukavaga kavandatud investeeringud on hinnangulised ja investeeringud kinnitatakse ning eraldatakse linnavolikogu poolt. • Arengukava täitmist analüüsitakse ja vajadusel täiendatakse üks kord aastas.