Riigikogu — Eesti Vabariigi ja Tšehhi Vabariigi vaheline vabakaubandusleping — RT II, 1997, 46, 128

Vabakaubanduslepingu ratifitseerimise seadus Vabariigi Valitsuse 17.04.1996 korraldus nr 360-k vabakaubanduslepingu heakskiitmise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta SISSEJUHATAV OSA Eesti Vabariik ja Tšehhi Vabariik, edaspidi nimetatud lepingupooled, tuletades meelde kavatsust osaleda aktiivselt Euroopa majandusliku integratsiooni protsessis ja väljendades oma valmisolekut koostööks selle protsessi tugevdamise teede ja vahendite otsimisel; taaskinnitades kindlaksjäämist turumajanduse põhimõtetele, mis määravad nende suhete aluse; tuletades meelde kindlaksjäämist Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppaktile, Pariisi hartale ja eriti CSCE Bonni Euroopa majanduskoostöö konverentsi lõppdokumendis sisalduvatele põhimõtetele; otsustades käesolevaga kõrvaldada kõik vastastikuse kaubavahetuse takistused vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe sätetele; olles kindlal veendumusel, et käesolev leping edendab vastastikku kasulikke kaubandussuhteid ja aitab kaasa Euroopasse integreerumise protsessile; otsustades, et käesoleva lepingu ühtki sätet ei saa tõlgendada kui lepingupoolte vabastamist nende kohustustest teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, eriti Maailma Kaubandusorganisatsiooni ees ega rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustustest; leppisid kokku alljärgnevas: Artikkel 1. Eesmärgid 1. Lepingupooled loovad järk-järgult vabakaubanduspiirkonna kogu oma kahepoolses kaubanduses vastavalt käesolevas lepingus sätestatule ja kooskõlas 1994. a üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikliga XXIV ning selle artikli tõlgendamise protokolliga. 2. Käesoleva lepingu eesmärgid on: (a) edendada vastastikuse kaubavahetuse laiendamise kaudu lepingupoolte vaheliste majandussuhete harmoonilist arengut ja sel viisil soodustada mõlema lepingupoole majandustegevuse arengut, elu- ja töötingimuste paranemist, tootmise suurenemist ja rahandussfääri stabiilsust; (b) tagada lepingupoolte kaubavahetuses õiglase konkurentsi tingimused; (c) aidata kaubandustõkete kõrvaldamisega kaasa kaubanduse harmoonilisele arengule ja kasvule maailmas. I peatükk TÖÖSTUSKAUBAD Artikkel 2. Ulatus Käesoleva peatüki sätted kehtivad lepingupoolte päritoluga tööstustoodetele. Termin «tööstustooted» tähendab käesolevas lepingus tooteid, mis kuuluvad Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi peatükkidesse 25 kuni 97. Artikkel 3. Imporditollid ja sarnase toimega maksud 1. Lepingupoolte kaubavahetuses ei kehtestata impordile ühtegi uut tollimaksu ega muud sarnase toimega maksu. 2. Lepingupooled tühistavad imporditollid ja muud sarnase toimega maksud käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Artikkel 4. Fiskaalsed maksud Artikli 3 sätted kehtivad ka fiskaalse iseloomuga tollimaksude kohta. Artikkel 5. Eksporditollid ja muud sarnase toimega maksud 1. Lepingupoolte kaubavahetuses ei kehtestata ekspordile ühtegi uut tollimaksu ega muud sarnase toimega maksu. 2. Lepingupooled tühistavad eksporditollid ja muud sarnase toimega maksud käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Artikkel 6. Kvantitatiivsed piirangud impordile ja muud sarnase toimega meetmed 1. Lepingupoolte kaubavahetuses ei kehtestata impordile mingeid uusi kvantitatiivseid piiranguid. 2. Kõik kvantitatiivsed piirangud impordile ja muud sarnase toimega meetmed tühistatakse lepingupoolte vahel käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, välja arvatud need, mis on toodud käesoleva lepingu I lisas. Artikkel 7. Kvantitatiivsed piirangud ekspordile ja muud sarnase toimega meetmed 1. Lepingupoolte kaubavahetuses ei kehtestata ekspordile mingeid uusi kvantitatiivseid piiranguid. 2. Kõik kvantitatiivsed piirangud ja sarnase toimega meetmed ekspordi osas tühistatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, välja arvatud need, mis on toodud käesoleva lepingu II lisas. Artikkel 8. Tehnilistest tingimustest informeerimise kord 1. Lepingupooled informeerivad teineteist tehnilistest tingimustest ja nende kavatsetavatest täiendustest esimesel võimalusel ja vastavuses käesoleva lepingu III lisas toodud sätetega. 2. Lõikes 1 toodud sätete täitmise kuupäeva valib ühiskomitee. II peatükk PÕLLUMAJANDUSTOOTED Artikkel 9. Ulatus Käesoleva peatüki sätted kehtivad lepingupoolte päritoluga põllumajandustoodetele. Termin «põllumajandustooted» tähendab käesolevas lepingus tooteid, mis kuuluvad Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi peatükkidesse 1 kuni 24. Artikkel 10. Imporditollid ja muud sarnase toimega maksud 1. Lepingupoolte kaubavahetuses ei kehtestata impordile ühtegi uut tollimaksu ega muud sarnase toimega maksu. 2. Imporditollid kehtestatakse vastavuses käesoleva lepingu protokolli 1 sätetega. 3. Lepingupooled tühistavad kõik muud sarnase toimega maksud käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Artikkel 11. Fiskaalsed maksud Artikli 10 sätted kehtivad ka fiskaalse iseloomuga tollimaksude kohta. Artikkel 12. Baasmaksud 1. Iga toote baasmaksuna, mida vähendatakse käesoleva lepingu kohaselt, kohaldatakse riikidevahelise enamsoodustusreþiimi tariifi, mis kehtib 1996. aasta 1. jaanuarist. 2. Kui pärast käesoleva lepingu jõustumist toimub mingi tariifi vähendamine, siis asendavad vähendatud maksud lõikes 1 nimetatud baasmakse vähendamise kuupäevast alates. 3. Lõike 2 alusel arvutatud vähendatud makse ümardatakse esimese kümnendini. 4. Lepingupooled informeerivad teineteist oma riigi vastavatest baasmaksumääradest, mille kohta kehtib lõige 2. Artikkel 13. Eksporditollid ja muud sarnase toimega maksud 1. Lepingupoolte kaubavahetuses ei kehtestata eksporditolle ega muid sarnase toimega makse. 2. Lepingupooled tühistavad kõik eksporditollid ja muud sarnase toimega maksud käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Artikkel 14. Impordi kvantitatiivsed piirangud ja muud sarnase toimega meetmed 1. Lepingupoolte kaubavahetuses ei kehtestata impordile ühtegi uut kvantitatiivset piirangut ega võeta muid sarnase toimega meetmeid. 2. Kõik kvantitatiivsed piirangud impordile ja muud sarnase toimega meetmed lepingupoolte päritoluga toodetele tühistatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Artikkel 15. Kontsessioonid ja põllumajanduspoliitika 1. Käesolevas peatükis sätestatu ei välista protokollis 1 lubatud kontsessioone ega takista lepingupooltel ellu viia oma põllumajanduspoliitikat ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni põllumajanduslepingus sätestatut. 2. Lepingupooled informeerivad teineteist põllumajanduspoliitika muudatustest või võetud meetmetest, mis võivad mõjutada käesolevas lepingus sätestatud lepingupoolte kaubavahetuse tingimusi. Ükskõik kumma lepingupoole nõudmisel peetakse kujunenud olukorra selgitamiseks nõupidamisi. 3. Võttes arvesse Eesti tollitariifide struktuuri käesoleva lepingu jõustumisel, mille kohaselt pole põllumajandustoodetele tollimakse kehtestatud, võib Eesti Vabariik uue tariifireþiimi rakendamisel põllumajandustoodete impordil kehtestada imporditolle piiratud nimetustele Tðehhi Vabariigi päritoluga põllumajandustoodetele, vastavalt käesoleva lepingu artiklis 10 toodud kitsendustele ja oma põllumajanduspoliitika rakendamisele. 4. Imporditolle võib Eesti Vabariik kehtestada kahe esimese aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ja pärast nõupidamisi ühiskomitees. Vajaduse korral võib kaheaastast perioodi ühiskomitee otsusel pikendada ühe aasta võrra. Neid meetmeid võetakse kolme aasta jooksul. 5. Kõigil neil juhtudel annab Eesti Vabariik piisavalt suure eelise Tðehhi Vabariigi päritoluga toodetele, võimaldades neile tingimusi, mis on vähemalt sama soodsad kui need, mida võimaldab Tðehhi Vabariik Eesti Vabariigi päritoluga toodetele. Artikkel 16. Erilised kaitseabinõud Kui käesoleva lepingu järgsetele kontsessioonidele alluvad ühe lepingupoole importtooted tekitavad teise lepingupoole turgudel tõsist segadust, peab asjaosaline lepingupool põllumajandusturu erilist tundlikkust ja käesolevas lepingus, eriti artiklis 29 sätestatut arvestades kohe alustama läbirääkimisi sobiva lahenduse leidmiseks. Artikkel 17. Veterinaarsed, tervishoiu- ja taimekaitsealased meetmed 1. Veterinaarse ja taimekaitse kontrolli meetmed kooskõlastatakse Euroopa Liidu õigusaktidega ja lepingupoolte vahel. 2. Veterinaar-sanitaarsed meetmed võetakse ja veterinaarteenustealane töö toimub vastavuses Office International des Epizoodies Codex'iga ja kooskõlas teiste rahvusvaheliste konventsioonidega. 3. Lepingupooled kohustuvad mitte kehtestama niisuguseid nõudeid, mis võiksid piirata informatsiooni levikut ning loomade, taimede või toodete liikumist. III peatükk ÜLDSÄTTED Artikkel 18. Päritolureeglid ja koostöö tolliadministratsiooni alal 1. Käesoleva lepingu protokoll 2 kehtestab päritolureeglid ja sellega seotud administratiivkoostöö meetodid. 2. Käesoleva lepingu protokolli 2 sätete ja artiklite 3 kuni 7, 10 kuni 14, 19 ja 30 efektiivseks ja kooskõlastatud rakendamiseks, seejuures tekkivate probleemide lahendamiseks ning kaubanduses kehtivate vormiliste nõuete vähendamiseks võtavad lepingupooled kasutusele vajalikke abinõusid, sealhulgas ühiskomitee regulaarset kontrolli ja administratiivse koostöö korraldusi, et asjakohaste sätete kehtestamisega tekkinud probleeme lepingupooli rahuldavalt lahendada. 3. Administratiivorganite vastastikune abistamine tolliküsimustes toimub käesoleva lepingu protokolli 3 sätete alusel. Artikkel 19. Siseriiklik maksustamine 1. Lepingupooled hoiduvad igast siseriiklikust fiskaalse iseloomuga meetmest või tegevusest, mis otseselt või kaudselt kehtestaks erisuguseid nõudeid lepingupoolte päritoluga toodetele. 2. Ühe lepingupoole territooriumile eksporditavad tooted ei tohi saada kasu siseriikliku maksustamise tagasimaksetest, mis ületavad neile kehtestatud otsese või kaudse maksumäära summa. Artikkel 20. Üldised erandid Käesolev leping ei välista impordi, ekspordi või kaupade transiidi keelamist või piiramist, kui see on põhjendatud üldise moraali, poliitika või julgeolekuga; inimeste, loomade ja taimede elu või tervise kaitsega; kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvuslike aarete kaitsega; intellektuaalse omandi kaitsega, kulla ja hõbedaga seonduvate eeskirjadega ning kaevandatavate loodusressursside säästmisega ning kui niisugused piirangud on rakendatud siseriiklikus tootmises või tarbimises. Piirangud ei tohi olla suvalised ega varjatult kehtestada erisuguseid nõudeid lepingupoolte kaubavahetusele. Artikkel 21. Julgeolekualased erandid Käesoleva lepingu ükski tingimus ei takista ühel lepingupoolel võtmast temale vajalikke meetmeid: (a) et vältida tema peamiste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva informatsiooni ilmsikstulekut; (b) tema peamiste julgeolekuhuvide kaitseks või rahvusvaheliste kohustuste või riikliku poliitika elluviimiseks: (i) kauplemisel relvade, sõjamoona või -varustusega, eeldusel et need abinõud ei kahjusta konkurentsitingimusi toodete osas, mis ei ole mõeldud spetsiifiliselt sõjaliseks otstarbeks ja teiste kaupade ning materjalidega kauplemist ja teenuste osutamist, mille eesmärk on otseselt või kaudselt varustada sõjalist objekti; või (ii) seoses bioloogiliste ja keemiliste relvade või tuumalõhkeseadeldiste keelustamisega; või (iii) mis on kehtestatud sõja või rahvusvahelise pingeolukorra ajal. Artikkel 22. Riiklikud monopolid 1. Lepingupooled kohandavad riiklike kaubandusmonopolide tegevust nii, et 1999. aasta 1. juuliks vältida Eesti ja Tðehhi kodanike suhtes kaupade hankimise ja turustamise erisuguste nõuete kehtestamist. 2. Käesolev artikkel kehtib kõigi asutuste kohta, kelle kaudu lepingupoolte kompetentsed ametivõimud, kas kooskõlas seadusega või faktiliselt, otseselt või kaudselt kontrollivad, määravad või arvestataval määral mõjutavad lepingupoolte importi või eksporti. Need sätted kehtivad samuti lepingupoolelt teistele asutustele delegeeritud monopolidele. Artikkel 23. Maksed 1. Lepingupoolte kaubavahetusega seotud maksed vabalt konverteeritavates vääringutes ja maksete ülekanded selle poole territooriumile, kus asub võlausaldaja, on vabad kõigist piirangutest. 2. Lepingupooled hoiduvad kõigist vahetus- või administratiivpiirangutest kaubavahetusega seotud lühiajaliste ja keskmise tähtajaga krediitide andmisel, tagasimaksmisel või vastuvõtmisel, milles resident osaleb. 3. Hoolimata lõike 2 sätetest peavad kõik jooksvate maksete meetmed, mis on seotud kaupade liikumisega, olema kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi lepingu artiklite VIII artiklis määratud tingimustega. Artikkel 24. Ettevõtlusega seotud konkurentsi reeglid 1. Alljärgnev on kokkusobimatu käesoleva lepingu normaalse toimimisega niivõrd, kuivõrd see kahjustab lepingupoolte kaubavahetust: (a) kõik konkurentsi takistavad, piiravad või moonutavad ettevõtetevahelised kokkulepped, ettevõtete ühenduste otsused ja ettevõtetevaheline kooskõlastatud praktika; (b) ühe või mitme ettevõtte poolt turul domineeriva seisundi kuritarvitamine lepingupoolte territooriumidel või olulisel osal sellest. 2. Lõikes 1 sätestatut kohaldatakse kõigile ettevõtetele. Üldisi majandushuve teenivad või riiklikud monopoolse iseloomuga ettevõtted alluvad lõike 1 sätetele niivõrd, kuivõrd nende sätete rakendamine ei takista ettevõtetele pandud vastavate seadusejärgsete või faktiliste avalike ülesannete teostamist. 3. II peatükis nimetatud toodete puhul ei kehti lõike 1 punktis a kindlaks määratud sätted kokkulepetele, otsustele ja tegevusele, mis moodustavad riikliku turundusorganisatsiooni lahutamatu osa. 4. Kui üks lepingupool leiab, et teatud tegevus on kokkusobimatu lõigetega 1, 2 ja 3 ja kui niisugune tegevus põhjustab või ähvardab põhjustada tõsist kahju tema huvidele või materiaalset kahju sisetööstusele, võib ta astuda vastavaid samme artiklis 33 ette nähtud korras ja tingimustel. Artikkel 25. Riiklik abi 1. Igasugune lepinguosalise riigi poolt või riigi ressursside kaudu mis tahes kujul antav abi, mis häirib või ähvardab häirida konkurentsi, soosides teatud ettevõtteid või teatud kaupade tootmist niivõrd, et see võib mõjutada lepingupoolte kaubandust, on ühtesobimatu käesoleva lepingu normaalse toimimisega. 2. Lõike 1 sätted ei kehti II peatükis nimetatud toodetele. 3. Ühiskomitee määratleb kolme aasta jooksul käesoleva lepingu jõustumisest kriteeriumid, mille alusel lahendatakse vastuolud praktika ja lõikes 1 sätestatu vahel. 4. Lepingupooled tagavad riikliku abi ulatuse avalikustamise, muu hulgas informeerides kord aastas teineteist antud abi kogusummast ja jaotusest, ning vajaduse korral teavitades teist lepingupoolt abistamise kavadest ja riikliku abi üksikutest erijuhtudest. 5. Kui üks lepingupooltest leiab, et teatud tegevus, mis hõlmab ka põllumajandust: -- on kokkusobimatu lõikes 1 sätestatuga ega ole käsitletud lõikes 3 märgitud rakendamise eeskirjade kohaselt, või -- eeskirjad puuduvad ja tegevus tekitab või ähvardab tekitada tõsist kahju selle lepingupoole huvidele või materiaalset kahju tema sisetööstusele, võib ta võtta meetmeid artiklis 33 ettenähtud korras ja tingimustel. Meetmed peavad olema kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni protseduuride ja tingimustega ning lepinguosaliste poolt heakskiidetud asjasse puutuvate doku-mentidega. Artikkel 26. Avalikud hanked 1. Käesoleva lepingu üheks eesmärgiks on lepingupoolte avalike hangete turgude liberaliseerimine. 2. Lepingupooled arendavad edumeelselt asjakohast avalike hangete korda, eesmärgiga anda teise lepingupoole hankijatele hiljemalt 1999. aasta 1. jaanuariks ligipääs konkursi tingimustele oma vastavatel avalike hangete turgudel kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni valitsuse hangete lepinguga. 3. Ühiskomitee uurib selle artikli eesmärkide saavutamisega seonduvaid arenguid ja võib soovitada praktilisi modaalsusi lõike 2 sätete rakendamisel, tagamaks vaba ligipääsu, avalikkust ja õiguste ning kohustuste täit tasakaalu. 4. Lõikes 3 nimetatud uurimise kestel võib ühiskomitee, lähtudes valdkonna arengust rahvusvahelistes suhetes, kaaluda võimalust vastavalt lõikes 2 sätestatule laiendada turu avanemise ulatust ja/või määra. 5. Lepingupooled püüavad ühineda vastavate lepingutega, mis on sõlmitud Maailma Kaubandusorganisatsiooni heakskiidul. Artikkel 27. Intellektuaalse omandi õiguslik kaitse 1. Lepingupooled tagavad ja kindlustavad intellektuaalse omandi õigusliku kaitse mitte-diskrimineerimise alusel, kaasa arvatud meetmed niisuguste õiguste tagamiseks ja maksmapanemiseks. Kaitset tugevdatakse enne 1999. aasta 1. jaanuari järk-järgult tasemele, mis vastab käesoleva lepingu IV lisas loetletud rahvusvaheliste lepingute sisulistele standarditele. 2. Käesoleva lepingu tähenduses hõlmab «intellektuaalse omandi õiguslik kaitse» eraldi võetuna autoriõigust, mis koosneb tarkvaraprogrammidest ja andmebaasidest, ning lähedastest õigustest, kaubamärkidest, geograafilistest tunnusmärkidest, tööstuslikest disainidest, patentidest, integraallülituste topograafiast, aga ka täpsustamata oskusteabe informatsioonist. 3. Lepingupooled teevad koostööd intellektuaalse omandi küsimustes. Ükskõik kumma lepingupoole algatusel korraldatakse ekspertide nõupidamisi eriti nendes küsimustes, mis seonduvad olemasolevate või tulevaste rahvusvaheliste konventsioonidega intellektuaalse omandi kooskõlastamisel, administreerimisel ja maksmapanemisel ja tegevuses rahvusvahelistes organisatsioonides nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon, Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon, aga ka lepingupoolte suhetega kolmandate riikidega intellektuaalse omandi küsimustes. Artikkel 28. Dumping Kui üks lepingupool leiab, et käesoleva lepinguga reguleeritud kaubandussuhetes rakendatakse dumpingut 1994. aasta Üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli tähenduses, võib ta sellise tegevuse suhtes tarvitusele võtta sobivad abinõud kooskõlas 1994. aasta Üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikliga ja 1994. aasta Üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe rakendamisotsuse artiklis 33 toodud protseduuri ja tingimustega. Artikkel 29. Üldised kaitseabinõud Kui mingi toote importi on suurendatud hulgal ja tingimustel, mis tekitab või ähvardab tekitada: (a) tõsist kahju samasuguste või otseselt võistlevate toodete siseriiklikele tootjatele importiva lepingupoole territooriumil, või (b) tõsiseid häireid mis tahes seonduvas majandussektoris või raskusi, mis võivad tekitada piirkonna majandusliku olukorra tõsist allakäiku, võib puudutatud lepingupool tarvitusele võtta sobivad abinõud vastavalt artiklis 33 toodud protseduurile ja tingimustele. Artikkel 30. Strukturaalne reguleerimine 1. Tulenevalt artiklis 3 sätestatust võib kumbki lepingupool piiratud ajaks erakorraliselt tõsta tollimakse. 2. Need meetmed võivad puudutada ainult vastloodud tööstusi või teatud ümberstruktureeritavaid või tõsistes raskustes olevaid sektoreid, eriti kui need raskused põhjustavad olulisi sotsiaalseid probleeme. 3. Ühe lepingupoole kehtestatud imporditollid teise lepingupoole toodetele ei tohi ületada 25% toote väärtusest ja peavad andma eelistuse teise lepingupoole toodetele. Toote, mille suhtes meetmeid võetakse, impordi koguväärtus ei tohi ületada 15% kogu teise lepingupoole tööstustoodete impordist viimase aasta jooksul, mille kohta statistika on saadaval, nagu on märgitud I peatükis. 4. Need meetmed võetakse kolmeks aastaks ja kaotavad kehtivuse hiljemalt 2001. aasta 1. jaanuaril. 5. Ülaltoodud meetmeid ei saa toote suhtes võtta, kui kõigi tollimaksude ja kvantitatiivsete piirangute või kohustuste või muude seda toodet puudutavate sarnase toimega meetmete kaotamisest on möödunud üle kahe aasta. 6. Asjast huvitatud lepingupool informeerib teist lepingupoolt kõigist erakordsetest meetmetest, mida ta kavatseb võtta, ja vastavalt teise lepingupoole nõudmisele konsulteeritakse ühiskomitees niisuguste meetmete ja sektorite üle, millesse need kuulusid enne meetmete võtmist. Niisuguste meetmete võtmisel varustab asjaga seotud lepingupool ühiskomiteed graafikuga käesolevas artiklis nimetatud tollimaksude kõrvaldamiseks. Nimetatud graafik näeb ette nende tollimaksude järk-järgulise kaotamise hiljemalt ühe aasta möödumisel nende kehtestamisest. Ühiskomitee võib kehtestada erineva graafiku. Artikkel 31. Re-eksport ja tõsine puudujääk Kui artiklite 5 ja 7 sätetest kinnipidamine põhjustab: (a) re-ekspordi kolmandasse riiki, mille suhtes eksportiv lepingupool on kehtestanud antud tootele kvantitatiivsed ekspordipiirangud, ekspordimaksud või sarnase toimega abinõud või koormised; või (b) eksportivale lepingupoolele olulise toote tõsise puudujäägi või selle ohu; ja kui ülalmainitud olukorrad tekitavad või võivad tekitada suuri raskusi eksportivale lepingupoolele, võib see lepingupool tarvitusele võtta sobivad abinõud vastavalt artiklis 33 toodud protseduurile ja tingimustele. Artikkel 32. Kohustuste täitmine 1. Lepingupooled võtavad tarvitusele kõik vajalikud üld- või eriabinõud, et täita käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi, saavutamaks käesoleva lepinguga seatud eesmärke. 2. Kui üks lepingupooltest leiab, et teine lepingupool ei ole suutnud täita käesolevast lepingust tulenevat kohustust, siis võib asjaosaline lepingupool võtta meetmeid vastavalt artiklis 33 toodud protseduurile ja tingimustele. Artikkel 33. Kaitseabinõude rakendamise menetlus 1. Enne käesoleva artikli järgnevates lõigetes toodud kaitseabinõude rakendamise menetluse algatamist peavad lepingupooled püüdma lahendada omavahelisi erimeelsusi otseste nõupidamiste teel. 2. Kui üks lepingupool allutab toodete impordi ühele administratiivsele protseduurile, mille otstarbeks on kaubavoogude suuna informatsiooni kiire varumine, mis võib tekitada artiklis 29 kirjeldatud olukorra, peab ta sellest informeerima teist lepingupoolt. 3. Vaatamata lõikes 7 sätestatule, peab kaitseabinõude rakendamist kaaluv lepingupool informeerima sellest kohe teist lepingupoolt ja edastama kogu asjasse puutuva informatsiooni. Lahenduse leidmiseks peavad lepingupooled koheselt nõupidamisi ühiskomitees. 4. (a) Artiklite 28, 29 ja 31 osas peab ühiskomitee uurima juhtumit või olukorda, kusjuures ta võib teha ükskõik missuguse otsuse, lõpetamaks raskused, millest asjaosaline lepingupool on teada andnud. Juhul kui niisugust otsust ei tehta kolmekümne päeva jooksul pärast küsimuse edastamist ühiskomiteesse, võib asjaosaline lepingupool võtta vajalikke meetmeid olukorra heastamiseks. (b) Artikli 32 osas võib asjaosaline lepingupool astuda vajalikke samme pärast nõupidamiste lõppemist või kolme kuu möödumisel teisele lepingupoolele esmase teavitamise kuupäevast. (c) Artiklite 24 ja 25 osas peab asjaosaline lepingupool andma ühiskomiteele igakülgset abi juhtumi uurimisel ja vajaduse korral lõpetama tegevuse, millele on esitatud vastuväiteid. Kui kõnesolev lepingupool ei suuda lõpetada vastuväiteid esilekutsunud tegevust ühiskomitee poolt määratud ajavahemiku jooksul või kui ühiskomitee ei saavuta kokkulepet kolmekümne päeva jooksul pärast temale küsimuse edastamist, võib asjaosaline lepingupool astuda vastavaid samme tekkinud probleemide lahendamiseks. 5. Rakendatud kaitseabinõudest tuleb kohe teatada teisele lepingupoolele. Nende ulatus ja kestus peavad olema piiratud määrani, mis on tingimata vajalik nende rakendamise esile kutsunud olukorra parandamiseks, ega tohi ületada kõnealuse tegevuse või raskuse poolt tekitatud kahju ulatust. Eesõigus tuleb anda abinõudele, mis kõige vähem häirivad käesoleva lepingu toimimist. 6. Ühiskomitee peab perioodiliselt korraldama nõupidamisi kaitseabinõude võimalikult kiiremaks pehmendamiseks või tühistamiseks, kui nende järgimine pole enam õigustatud. 7. Kui kohest tegutsemist nõudev eriolukord teeb eelneva uurimise võimatuks, võib asjaosaline lepingupool artiklites 28, 29 ja 31 sätestatud juhtudel kohe rakendada ajutisi abinõusid, mis on tingimata vajalikud olukorra lahendamiseks. Abinõudest teatatakse viivitamatult ühiskomiteele ning lepingupoolte vahelised nõupidamised viiakse läbi niipea, kui võimalik. Artikkel 34. Maksebilansi raskused 1. Lepingupooled püüavad vältida piirangute kehtestamist, kaasa arvatud impordiga seotud abinõusid maksebilansi tasakaalustamise eesmärgil. 2. Kui üks lepingupooltest on tõsistes maksebilansi raskustes või selle vahetu tekkimise ohu ees, võib asjaosaline lepingupool, kooskõlas 1994. aasta Üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe vastavate sätetega kohaldada piiranguid, kaasa arvatud impordiga seotud abinõusid, mis on piiratud kestusega ega või olla laiema ulatusega kui maksebilansi parandamiseks vajalik. Abinõud peavad järk-järgult vähenema maksebilansi tingimuste paranedes ja need tühistatakse, kui olukord ei õigusta enam nende säilitamist. Asjaosaline lepingupool infor-meerib teist lepingupoolt kohe nende kehtestamisest ja võimaluse korral nende kõrvaldamise ajagraafikust. Artikkel 35. Arenguklausel 1. Kui üks lepingupool peab lepingupoolte majandushuvidele kasulikuks arendada ja süvendada suhteid, mis on loodud käesoleva lepingu alusel, laiendades neid aladele, mis ei ole lepinguga hõlmatud, esitab ta teisele lepingupoolele põhjendatud palve. Lepingupooled võivad teha ühiskomiteele ülesandeks uurida seda palvet ja sobivuse korral anda soovitusi, eriti pidades silmas nõupidamiste alustamist. 2. Lepingud, mis tulenevad lõikes 1 nimetatud protseduurist, ratifitseeritakse või kiidetakse lepinguosaliste poolt heaks kooskõlas nende riikide õigusaktidega. IV peatükk INSTITUTSIOONILISED JA LÕPPSÄTTED Artikkel 36. Ühiskomitee 1. Ühiskomitee on käesolevaga loodud ja koosneb Eesti Vabariigi Valitsuse poolt määratud esindajast ja Tšehhi Vabariigi Valitsuse poolt määratud esindajast. 2. Käesoleva lepingu rakendamist kontrollib ja haldab ühiskomitee. 3. Käesoleva lepingu nõuetele vastavaks rakendamiseks vahetavad lepingupooled informatsiooni ja ükskõik kumma lepingupoole algatusel peavad nõupidamisi ühiskomitees. Ühiskomitee vaatab läbi lepingupoolte vahelise kaubavahetuse takistuste kõrvaldamise võimalusi. 4. Ühiskomitee võib langetada otsuseid käesoleva lepinguga sätestatud küsimustes. Teistes küsimustes võib ühiskomitee teha soovitusi. Artikkel 37. Ühiskomitee protseduurid 1. Käesoleva lepingu rakendamiseks tuleb ühiskomitee kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord aastas. Kumbki lepingupool võib nõuda koosoleku kokkukutsumist. 2. Ühiskomitee tegutseb vastastikuse kokkuleppe alusel. 3. Kui ühiskomitee ühe lepingupoole esindaja on reservatsioonidega vastu võtnud otsuse, mis nõuab sisemiste juriidiliste küsimuste lahendamist, siis jõustub otsus, juhul kui selles ei esine hilisemat kuupäeva, reservatsiooni tõstatamisest teatamise kuupäeval. 4. Käesolevast lepingust tulenevalt võtab ühiskomitee vastu protseduurireeglid, mis muuhulgas sisaldavad sätteid koosolekute kokkukutsumise ning esimehe ja tema ametiaja määramise kohta. 5. Ühiskomitee võib otsustada allkomisjonide ja töörühmade loomist, kui ta peab seda vajalikuks oma ülesannete täitmiseks. Artikkel 38. Käesoleva ja teiste lepingutega reguleeritud kaubandussuhted 1. Käesolevat lepingut kohaldatakse kaubandussuhetele Eesti Vabariigi ja Tšehhi Vabariigi vahel. 2. Käesolev leping ei takista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade ja piirikaubanduse kokkulepete säilitamist ega loomist, kui need ei mõjuta negatiivselt kaubavahetusreþiimi ja eelkõige käesoleva lepinguga kehtestatud päritolureeglite sätteid. Artikkel 39. Lisad ja protokollid 1. Käesoleva lepingu I kuni IV lisa ja protokollid 1 kuni 3 moodustavad selle lepingu lahutamatu osa. 2. Ühiskomitee võib otsustada paranduste tegemise lisades ja protokollides. Sel juhul jõustuvad parandused kuupäeval, mil viimase diplomaatilise noodiga on kinnitatud nende kättesaamist. Artikkel 40. Parandused Käesoleva lepingu parandused, mida pole nimetatud artikli 39 lõikes 2, jõustuvad kuupäeval, mil hilisema diplomaatilise noodiga on kinnitatud, et kõik protseduurid, mis on nõutavad kummagi lepingupoole riigi õigusaktide alusel paranduste jõustumiseks, on tehtud. Artikkel 41. Lepingu jõustumine 1. Käesolev leping kuulub ratifitseerimisele ja jõustub ratifitseerimisdokumentide vahetamise kuupäeval. 2. Ratifitseerimisdokumentide vahetamine toimub Prahas. 3. Lepingupooled rakendavad käesoleva lepingu sätteid ajutiselt 1996. aasta 1. juulist, juhul kui leping ei jõustu enne 1996. aasta 1. juulit. Artikkel 42. Kehtivus ja tühistamine 1. Käesolev leping on sõlmitud määramata ajaks. 2. Kumbki lepingupool võib tühistada käesoleva lepingu kirjaliku teatega teisele lepingupoolele. Tühistamine jõustub seitsmenda kuu esimesel päeval pärast seda, kui teine lepingupool on teate kätte saanud. Ülaltoodu kinnituseks on selleks volitatud isikud alla kirjutanud käesolevale lepingule. Alla kirjutatud 1996. aaasta 19. aprillil Tallinnas kahes eksemplaris, kumbki inglise keeles, olles võrdselt autentne. Eesti Vabariigi nimel Andres LIPSTOK Tðehhi Vabariigi nimel Vladimir DLOUHÝ Vastastikuse mõistmise protokoll 1. Lepingupoolte eesmärgiks on saavutada kaubavahetuse jätkuv liberaliseerimine põllumajandustoodete osas kummagi riigi põllumajanduspoliitika ja rahvusvaheliste kohustuste raamides. 2. Hiljemalt 1997. aasta teisel poolel uurivad lepingupooled võimalusi lubada teineteisele kontsessioone, mis viiksid lepingupoolte kaubavahetuse täielikule liberaliseerimisele põllumajandustoodete osas. 3. Diagonaalset kumulatsiooni, mis on sätestatud käesoleva lepingu protokolli 2 artiklis 4, kohaldatakse ainult juhul, kui nimetatud artiklis toodud riigid on mõlema lepingupoolega sõlminud vabakaubanduslepingu ja moodustanud ühtsete päritolureeglitega tolliliidu. Riikidele, kes ei nõustu nende tingimusega käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, kohaldatakse artiklit 4 kas vabakaubanduslepingu või tolliliidu moodustamise lepingu jõustumise kuupäevast või niisuguse lepingu parandust, mis kätkeb eneses samaväärsed päritolureeglid selle riigi ja viimatimainitud lepingupoolega. Iga viide käesoleva lepingu protokolli 2 artiklile 4 kohaldatakse protokolli järgi. 4. Tollihüvituse keeld või tollimaksudest vabastamine, mis on toodud käesoleva lepingu protokolli 2 artiklis 15, peab olema ajutiselt piiratud, kuni see kohaldatakse diagonaalse kumulatsiooni raamides mõlema lepingupoole ja Euroopa Liidu vahel. Kumbki lepingupool võib otsustada nimetatud artikli osalist kohaldamist täielikus kooskõlas võimalike modaalsustega selle osalisest kohaldamisest Euroopa Liiduga. I lisa (Artikli 6 lõike 2 juurde) Tðehhi Vabariik tühistab hiljemalt 2001. aasta 1. jaanuariks kvantitatiivsed piirangud impordile ja muud sarnase toimega meetmed alljärgnevatele Eesti Vabariigi päritoluga toodetele: HS kood Toote kirjeldus 261210 -- Uraani ja tooriumimaagid ning -kontsentraadid 2701 -- Kivisüsi, briketid ning muud kivisöest toodetud tahkekütused ex 270100 -- Kivisüsi koksistamiseks -- Kivisüsi energia tootmiseks 270210 -- Ligniit 2844 -- Radioaktiivsed keemilised elemendid ja radioaktiivsed isotoobid (k.a lõhustuvad ja taastuvad keemilised elemendid ja isotoobid) ja nende ühendid 284410 -- Looduslik uraan ja selle ühendid, sulamid, dispersioonid (k.a metallikeraamika), keraamika ja segud, mis sisaldavad looduslikku uraani või selle ühendeid 284420 -- Uraan rikastatud 235-uraaniga ja selle ühendid, plutoonium ja selle ühendid, sulamid, dispersioonid (k.a metallikeraamika), keraamika ja segud, mis sisaldavad uraani rikastatud 235-uraaniga, plutooniumi või nende ühendeid 84013000 -- Tuumareaktorite kütteelemendid (kassetid, komplektid), rakendub kütusele, mis sisaldab Tðehhi Vabariigis kaevandatud uraani II lisa (Artikli 7 lõike 2 juurde) 1. Tðehhi Vabariik tühistab hiljemalt 1997. aasta 1. jaanuariks ekspordi kvantitatiivsetele piirangutele sarnase toimega meetmed alljärgnevate toodete osas: HS/KN koodid 2505 2507 00 2508 40 00 2517 10 2517 10 10 2517 10 10 10 2517 10 10 90 2517 10 20 2517 10 20 10 2517 10 20 90 2517 10 80 2521 00 00 2522 2523 29 00 2523 90 10 2523 90 90 2620 20 00 7802 00 ex 8548 10 2620 30 00 7404 00 2620 40 00 7602 00 2701 2702 2704 00 2716 00 00 4401 10 00 4401 21 00 4403 20 00 4403 91 00 4403 92 10 4403 99 10 4403 99 20 4403 99 30 4403 49 70 ex 4403 49 90 4403 99 50 4403 99 99 4407 10 10 10 4407 10 30 10 4407 10 50 10 4407 10 71 10 4407 10 79 10 4407 10 91 10 4407 10 93 10 4407 10 99 10 ex 4407 29 10 4407 29 20 ex 4407 29 50 4407 29 70 4407 29 83 4407 29 85 4407 29 99 4407 91 4407 92 4407 99 7102 7106 7108 7201 7204 7206 7207 7208 7209 7210 7211 7212 7213 7214 7215 7216 7218 7219 7220 7221 7222 7223 7224 7225 7226 7227 7228 7229 7301 7302 7304 7305 7306 2. Lõikes 1 loetletud automaatsed litsentsid kehtestatakse ekspordi kontrolliks. Tšehhi Vabariik ei rakenda kvantitatiivseid piiranguid ekspordile Eesti Vabariiki alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast. 3. Tšehhi Vabariik informeerib regulaarselt ühiskomiteed ekspordi kvantitatiivsete piirangutega sarnase toimega meetmete õiguspärasusest. III lisa (Artikli 8 lõike 1 juurde) TEHNILISTE EESKIRJADE EELNÕUDESSE MÄRKUSTE TEGEMISE KORD Artikkel 1 Käesoleva korra tähenduses kehtivad järgmised mõisted: (a) «Tehniline iseloomustus»: dokumendis sisalduv iseloomustus, mis sätestab toote nõutavad tunnused, nagu kvaliteedi tase, teostus, ohutus või mõõtmed, sealhulgas tootele kohaldatavad nõuded terminoloogia, sümbolite, testimise ja testimismeetodite, pakkimise, märkimise või markeerimise kohta; (b) «Tehnilised eeskirjad»: tehnilised iseloomustused, mis hõlmavad vastavaid administratiivseid sätteid, millest kinnipidamine on de jure või de facto kohustuslik turustamisel või kasutamisel ühe lepingupoole territooriumil või valdavas osas sellest, välja arvatud kohalike võimuorganite kohaldatud sätted; (c) «Tehniliste eeskirjade eelnõud»: tehnilise iseloomustuse tekst, mis hõlmab ka administratiivseid sätted ja on vormistatud selle jõustamise eesmärgil või kavatsetakse seda lõplikult jõustada tehnilise tingimusena, kusjuures tekst ei ole veel lõplik ja sellesse võib teha parandusi; (d) «Tooted»: kõik käesoleva lepingu alla käivad kaubad. Artikkel 2 1. Teatamine peab: (a) sisaldama tehniliste tingimuste projekti täieliku teksti originaalkeeles ning täieliku tõlke või kokkuvõtte inglise keeles; (b) osutama, kuivõrd tehniliste tingimuste projekt on identne tehnilise täpsustamisega antud aine vallas, mis on välja töötatud rahvusvahelise või piirkondliku instantsi poolt, või kuivõrd see kaldub kõrvale taolistest täpsustustest; kõrvalekaldumise korral taolistest täpsustamistest antakse kõrvalekaldumise põhjused; (c) sisaldama kompetentse riigivõimuorgani nime ja aadressi, kes annab edasist informatsiooni antud tingimuste kohta; (d) sisaldama ettenähtud jõustumise kuupäeva. 2. Kui tehniliste tingimuste projekt annab edasi üksnes rahvusvahelise või Euroopa standardi täit teksti, piisab informatsioonist vastava standardi kohta. Artikkel 3 Kumbki lepingupool võib paluda lisainformatsiooni tehniliste eeskirjade eelnõude kohta käesoleva korra kohaselt. Artikkel 4 1. Lepingupool võib lisada kommentaare vahendatavatele tehniliste eeskirjade eelnõudele. 2. Lepingupooled vahetavad informatsiooni oma järelepärimistest. Artikkel 5 Märkustele kommentaaride esitamiseks on aega kolm kuud sellest kuupäevast, mil lepingupool sai kätte eeskirjade eelnõu teksti. Selle aja jooksul ei rakendata tehniliste eeskirjade eelnõud. Artikkel 6 Lepingupoolte kommentaaride kohta antakse lisateavet, milles näidatakse, mis ulatuses on arvesse võetud sisulisi muudatusi võrreldes projektiga, samuti tingimuse jõustumise kuupäev. Artikkel 7 Kolmekuune ajavahemik ei kehti juhul, kui erakorralistel asjaoludel, seoses tervishoiu kaitsega või julgeolekuga, loomade tervise ja elu või taimede kaitsega, peavad pädevad ametkonnad ette valmistama tehnilisi eelnõusid väga lühikese ajaga, nii et nende jõustumine või kehtestamine toimub koheselt, ilma võimalike konsultatsioonideta. Võetud meetmete erakorralisust näitavad asjaolud tuleb ära näidata. Artikkel 8 Lepingupooled peavad käesoleva lepingu raames regulaarseid nõupidamisi, et tagada käesoleva korra rakendamist. IV lisa (Artikli 27 lõike 1 juurde) INTELLEKTUAALSEST OMANDIST Artikli 27 lõikes 1 mainitud mitmepoolsed lepingud on järgmised: -- Tööstusomandi kaitse Pariisi Konventsioon 1883. aasta 20. märtsist (Stockholmi Akt, 1967); -- Kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni Konventsioon 1886. aasta 9. septembrist (Pariisi Akt, 1971); -- Rahvusvaheline Konventsioon 1961. aasta 26. oktoobrist Teoste esitajate, fonogrammide tootjate ja ringhäälingu organisatsioonide kaitseks (Rooma Konventsioon); -- Euroopa Patendinduse Konventsioon 1973. aasta 5. oktoobrist; -- Protokoll Madridi lepingu juurde rahvusvaheliste märkide registreerimisest (Madrid, 1989); -- Patendikoostööleping (Washington, 1970, täiendatud 1979 ja muudetud 1984). Protokoll 1 (Artikli 10 lõike 2 juurde) TOLLIMAKSUDE RAKENDAMINE NING PÕLLUMAJANDUSLIKE KONTSESSIOONIDE VAHETAMINE TÐEHHI VABARIIGI JA EESTI VABARIIGI VAHEL 1. Imporditollid, mida Tšehhi Vabariik rakendab Eesti Vabariigi päritoluga toodetele, mis on toodud käesoleva protokolli lisas A, tühistatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. 2. Imporditollid, mida Tšehhi Vabariik rakendab Eesti Vabariigi päritoluga toodetele, mis on toodud käesoleva protokolli lisas B, jäävad enamsoodustustingimuste tasemele. 3. Imporditollid, mida Eesti Vabariik rakendab Tšehhi Vabariigi päritoluga toodetele, tühistatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. 4. Käesolevas protokollis käsitletud imporditollid hõlmavad väärtusejärgseid makse ja eritolle ning toote erisusi. Protokolli 1 lisa A HS/KN koodid 010111 010119 010120 010210 010310 010410 010420 010600 020500 020610 020621 020622 020629 020630 020641 020649 020680 020690 020810 020820 020890 02109021 030110 030191 030192 030193 030199 030211 030212 030219 030221 030222 030223 030229 030231 030232 030233 030239 030240 030250 030261 030262 030263 030264 030265 030266 030269 030270 030310 030321 030322 030329 030331 030332 030333 030339 030341 030342 030343 030349 030350 030360 030371 030372 030373 030374 030375 030376 030377 030378 030379 030380 030410 030420 030490 030510 030520 030530 030541 030542 030549 030551 030559 030561 030562 030563 030569 030611 030612 030613 030614 030619 030621 030622 030623 030624 030629 030710 030721 030729 030731 030739 030741 030749 030751 030759 030760 030791 030799 050100 050210 050290 050300 050400 050510 050590 050610 050690 050710 050790 050800 050900 051000 051110 051191 051199 060110 060120 060210 060220 060230 060240 060290 06031015 06031055 060390 060410 060491 060499 070110 07019051 07020015 07020020 07020025 07020045 07020050 07041005 07041080 07051105 07051180 07069011 07070010 07070015 07070020 07070035 07070040 070910 070930 070940 07095130 07095150 07095190 070952 07096091 07096095 07099020 07099031 07099039 07099040 07099050 07099071 07099073 07099075 07099077 07099079 07108010 07108061 07108069 07108080 07108085 071110 071120 071130 071140 071190 071230 071290 071310 071320 071331 071332 071333 071339 071340 071350 071390 071410 071420 071490 080111 080119 080121 080122 080131 080132 080211 080212 080221 080222 080231 080232 080240 080250 080290 080300 080410 080420 080430 080440 080450 080510 080520 080530 080540 080590 080620 080720 080820 08101005 08101080 081040 081050 081090 081210 081220 081290 081310 081320 081330 081340 081350 081400 090111 090112 090121 090122 090190 090210 090220 090230 090240 090300 090411 090412 090420 090500 090610 090620 090700 090810 090820 090830 090910 090920 090950 091010 091020 091030 091040 091050 091091 091099 100110 100510 100610 100620 100630 100640 100700 100810 100820 100830 100890 110230 110314 110610 110620 110630 110710 110720 120100 120210 120220 120300 120400 12050010 12060010 120710 120720 120730 120740 120750 120760 120792 120799 120810 120890 120911 120919 120921 120922 120923 120924 120925 120926 120929 120930 120991 120999 121110 121120 121190 121210 121220 121230 121292 121299 121300 121410 121490 130110 130120 130190 130211 130212 130213 130214 130219 130220 130231 130232 130239 140110 140120 140190 140210 140290 140310 140390 140410 140420 140490 150300 150410 150420 150430 150510 150590 150600 150710 150790 150810 150890 150910 150990 151000 151110 151190 151221 151229 151311 151319 151321 151329 151511 151519 151521 151529 151530 151540 151550 151560 151590 151710 151790 151800 152000 152110 152190 152200 160300 160411 160412 160413 160414 160415 160416 160419 160420 160430 160510 160520 160530 160540 160590 170220 170410 170490 180100 180200 180310 180320 180400 180500 180610 180620 180631 180632 180690 190240 190300 19041030 19042095 190530 190540 190590 20019010 20019040 20019060 200310 200320 200570 20059030 20059050 20060010 200791 200811 200819 200820 200830 200911 200919 200920 200930 200940 20098032 20098083 20098095 20099041 20099049 20099071 20099073 20099079 210111 210112 210120 210210 210230 210310 210320 210330 210390 220110 220190 230110 230120 230210 230220 230230 230240 230250 230310 230320 230330 230400 230500 230610 230620 230630 230640 230650 230660 230670 230690 230700 230810 230890 230910 230990 Protokolli 1 lisa B HS/KN koodid 010290 010391 010392 010511 010512 010519 010592 010593 010599 020110 020120 020130 020210 020220 020230 020311 020312 020319 020321 020322 020329 020410 020421 020422 020423 020430 020441 020442 020443 020450 020711 020712 020713 020714 020724 020725 020726 020727 020732 020733 020734 020735 020736 020900 021011 021012 021019 021020 02109010 02109011 02109019 02109029 02109031 02109039 02109041 02109049 02109060 02109071 02109079 02109080 02109090 040110 040120 040130 040210 040221 040229 040291 040299 040310 040390 040410 040490 040510 040520 040590 040610 040620 040630 040640 040690 040700 040811 040819 040891 040899 040900 041000 06031011 06031013 06031021 06031025 06031029 06031051 06031053 06031061 06031065 06031069 07019010 07019059 07019090 07020030 0702003510 0702003590 0702004010 0702004090 070310 070320 070390 0704101010 0704101020 0704101090 070420 070490 07051110 070519 070521 070529 070610 07069005 07069017 07069030 07069090 07070025 07070030 0707009010 0707009090 070810 070820 070890 070920 07095110 0709601010 0709601090 07096099 070970 07099010 07099060 07099090 071010 071021 071022 071029 071030 071040 07108051 07108059 07108070 07108095 071090 071220 080610 080711 080719 080810 080910 080920 080930 080940 08101010 081020 081030 081110 081120 081190 090930 090940 100190 100200 100300 100400 100590 110100 110210 110220 110290 110311 110312 110313 110319 110321 110329 110411 110412 110419 110421 110422 110423 110429 110430 110510 110520 110811 110812 110813 110814 110819 110820 110900 12050090 12060091 12060099 120791 121010 121020 121291 150100 150200 151211 151219 151410 151490 151610 151620 160100 160210 160220 160231 160232 160239 160241 160242 160249 160250 160290 170111 170112 170191 170199 170211 170219 170230 170240 170250 170260 170290 170310 170390 190110 190120 190190 190211 190219 190220 190230 19041010 19041090 19042010 19042091 19042099 190490 190510 190520 200110 200120 20019020 20019030 20019050 20019065 20019070 20019075 20019085 20019091 20019096 200210 200290 200410 200490 200510 200520 200540 200551 200559 200560 200580 20059010 20059060 20059070 20059075 20059080 20060031 20060035 20060038 20060091 20060099 200710 200799 200840 200850 200860 200870 200880 200891 200892 200899 200950 200960 200970 20098011 20098019 20098033 20098035 20098036 20098038 20098050 20098061 20098063 20098069 20098071 20098073 20098079 20098084 20098086 20098088 20098089 20098096 20098097 20098099 20099011 20099019 20099021 20099029 20099031 20099039 20099051 20099059 20099092 20099094 20099095 20099096 20099097 20099098 210130 210410 210420 210500 210610 210690 220210 220290 220300 220410 220421 220429 220430 220510 220590 220600 220710 220720 220820 220840 220850 220860 220870 220890 220900 240110 240120 240130 240210 240220 240290 240310 240391 240399 Protokoll 2 (Artikli 18 lõige 1 juurde) MÕISTE «PÄRINEVAD TOOTED» DEFINITSIOONI JA ADMINISTRATIIVSE KOOSTÖÖ MEETODITE K OHTA Sisukord I osa. ÜLDSÄTTED Artikkel 1. Definitsioonid II osa. MÕISTE «PÄRINEVAD TOOTED» DEFINITSIOON Artikkel 2. Üldised nõuded Artikkel 3. Kahepoolne päritolu kumulatsioon Artikkel 4. Diagonaalne päritolu kumulatsioon Artikkel 5. Täielikult pärinevad tooted Artikkel 6. Piisavalt töödeldud tooted Artikkel 7. Ebapiisavad töötlemisoperatsioonid Artikkel 8. Kvalifikatsiooniühik Artikkel 9. Lisaseadmed, varuosad ja tööriistad Artikkel 10. Komplektid Artikkel 11. Neutraalsed elemendid III osa. TERRITORIAALSED NÕUDMISED Artikkel 12. Territoriaalsuse printsiip Artikkel 13. Otsetransport Artikkel 14. Näitused IV osa. TOLLIHÜVITUS VÕI VABASTAMINE Artikkel 15. Tollihüvitusest või tollimaksuvabastusest keeldumine V osa. PÄRITOLUTÕENDID Artikkel 16. Üldised nõuded Artikkel 17. Liikumissertifikaadi EUR. 1 väljastamise protseduur Artikkel 18. Liikumissertifikaadi EUR. 1 tagantjärele väljastamine Artikkel 19. Liikumissertifikaadi EUR. 1 duplikaadi väljastamine Artikkel 20. Liikumissertifikaadi EUR. 1 väljastamine eelnevalt vormistatud või väljaantud päritolutõendi alusel Artikkel 21. Arvedeklaratsiooni vormistamise tingimused Artikkel 22. Kinnitatud eksportöör Artikkel 23. Päritolutõendi kehtivus Artikkel 24. Päritolutõendi esitamine Artikkel 25. Osakaupa importimine Artikkel 26. Päritolutõendist vabastamine Artikkel 27. Täiendavad dokumendid Artikkel 28. Päritolutõendi ja täiendavate dokumentide säilitamine Artikkel 29. Vastuolud ja vormivead Artikkel 30. ECU-des väljendatud summad VI osa. ADMINISTRATIIVKOOSTÖÖ KORRALDAMINE Artikkel 31. Vastastikune abistamine Artikkel 32. Päritolutõendite kontrollimine Artikkel 33. Vaidluste lahendamine Artikkel 34. Karistused Artikkel 35. Vabatsoonid VII osa. LÕPPSÄTTED Artikkel 36. Tolli alamkomitee Artikkel 37. Lisad Artikkel 38. Kaubad transiidil või laos I osa ÜLDSÄTTED Artikkel 1. Definitsioonid Käesolevas protokollis: (a) «tootma» tähendab igasugust töö- või töötlemisoperatsiooni, sealhulgas koostamist või muid spetsiifilisi operatsioone; (b) «materjal» tähendab igasugust toote valmistamisel kasutatavat koostisosa, toorainet või komponenti jne; (c) «toode» tähendab valmistatavat toodet, ka juhul kui seda kavatsetakse hiljem kasutada teistes tootmisoperatsioonides; (d) «kaubad» tähendab nii materjale kui ka tooteid; (e) «tolliväärtus» tähendab väärtust, mis on määratud vastavalt 1994.aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepingule (Maailma Kaubandusorganisatsiooni tolliväärtuse leping); (f) «ex-works hind» tähendab tootjahinda, mis makstakse selle lepingupoole tootjale, kelle ettevõttes tehakse viimane töö või töötlemine, eeldusel et hinnas sisaldub kõikide kasutatud materjalide väärtus, millest on lahutatud kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või võidakse tagasi maksta toote ekspordil; (g) «materjalide väärtus» tähendab kasutatud mittepärinevate materjalide tolliväärtust nende impordi ajal, või kui see ei ole teada ning seda pole võimalik kindlaks teha, siis tähistab see materjalide eest importivas lepingupooles makstavat esimest kindlakstehtavat hinda; (h) «pärinevate materjalide väärtus» tähendab nende materjalide alapunktis g defineeritud tolliväärtust, rakendatuna mutatis mutandis; (i) «lisandunud väärtuse» all mõistetakse tootjahinda, millest on lahutatud nende toodete, mis ei pärinenud maalt, kus need tooted hangiti, tolliväärtuste summa; (j) «grupid» ja «rubriigid» tähendavad gruppe ja rubriike (neljakohalisi koode), mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi, käesolevas protokollis nimetatud «harmoneeritud süsteem» või «HS»; (k) «klassifitseeritud» viitab toote või materjali vastavasse rubriiki klassifitseerimisele; (l) «kaubasaadetis» tähendab tooteid, mis saadetakse samaaegselt ühelt eksportöörilt ühele kaubasaajale või mille transporti eksportöörilt kaubasaajale hõlmab ainult üks transpordidokument või selle puudumisel ainult üks arve; (m) «territooriumid» tähendab ka territoriaalvett. II osa MÕISTE «PÄRINEVAD TOOTED» DEFINITSIOON Artikkel 2. Üldised nõuded Käesolevas lepingus käsitletakse järgmisi tooteid kui ühe lepingupoole päritoluga tooteid: (a) täielikult pärinevad tooted käesoleva protokolli artikli 5 tähenduses; (b) tooted, mis sisaldavad sellest lepingupoolest mittetäielikult pärinevaid materjale, tingimusel, et neid materjale on selles lepingupooles piisavalt töödeldud käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses. Artikkel 3. Kahepoolne päritolu kumulatsioon Ühest lepingupoolest pärinevaid materjale käsitletakse kui teisest lepingupoolest pärinevaid materjale, kui need on lülitatud sealt pärineva toote koosseisu. Ei ole vajalik, et need materjalid oleks läbinud piisava töö või töötlemise, eeldades, et neid on töödeldud rohkem kui viidatud käesoleva protokolli artikli 7 lõikes 1. Artikkel 4. Diagonaalne päritolu kumulatsioon 1. Lõigete 2 ja 3 sätete kohaselt vaadeldakse materjale, mis pärinevad Euroopa Liidust, Poolast, Ungarist, Slovaki Vabariigist, Bulgaariast, Rumeeniast, Lätist, Leedust, Sloveeniast, Islandist, Norrast või Šveitsist ühe lepingupoole ja nende riikide vahelise lepingu tähenduses, kui selle lepingupoole päritoluga materjale on liidetud tootele, mis on omandatud sealt. Selliste materjalide piisavad töö- või töötlemisoperatsioonid ei ole vajalikud. 2. Tooteid, mis on omandanud päritolu lõikest 1 tulenevalt, loetakse lepingupoolest pärinevateks toodeteks juhul, kui seal lisandunud väärtus ületab lõikes 1 viidatud teistest riikidest pärinevate kasutatud materjalide väärtuse. Vastasel juhul käsitletakse kõnealuseid tooteid sellest lõikes 1 viidatud riigist pärinevaina, millise päritoluga kasutatud materjalide väärtus on suurim. Päritolu määramisel ei võeta arvesse lepingupooles piisava töötluse läbi teinud materjale, mis pärinevad lõikes 1 viidatud riikidest. 3. Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni rakendatakse siis, kui kasutatud materjalid on saavutanud päritolustaatuse käesoleva protokolli reeglitega samaväärsete päritolureeglite kohaldamisega. Artikkel 5. Täielikult pärinevad tooted 1. Täielikult ühest lepingupoolest pärinevaks loetakse järgmisi tooteid: (a) selle riigi maapinnast või merepõhjast saadud mineraalained; (b) tooted seal kasvatatud/kasvanud vegetabiilsetest toodetest; (c) seal sündinud ja kasvatatud elusloomad; (d) tooted seal kasvatatud elusloomadest; (e) seal toimunud jahipidamise või kalapüügi tulemusel saadud tooted; (f) nende laevade poolt merest väljaspool lepingupoole territoriaalvett püütud kala ja muud tooted; (g) nende vabriklaevade pardal ainult punktis f viidatud saadustest valmistatud tooted; (h) seal kogutud pruugitud tooted, mis kõlbavad ainult toorainena tarbimiseks, sealhulgas kasutatud rehvid, mis kõlbavad ainult kas protekteerimiseks või jäätmetena kasutamiseks; (i) seal teostatud tootmisprotsesside käigus eraldunud metalli- ja muud jäätmed; (j) väljaspool nende territoriaalvett asuvast merepõhjast või selle aluspinnasest saadud tooted, eeldusel, et neil on selle põhja või aluspinna töötlemise ainuõigus; (k) ainult punktides a kuni j märgitud toodetest valmistatud kaubad. 2. Lõike 1 punktides f ning g toodud mõisted «nende laevad» ja «nende vabriklaevad» kehtivad üksnes selliste laevade ja vabriklaevade kohta: (a) mis on registreeritud või arvele võetud riigis, mis on käesoleva lepingu lepingupooleks; (b) mis sõidavad lepingupoole lipu all; (c) millest vähemalt 50% kuulub lepingupoolte kodanikele, või firmale, mille peakontor asub ühe lepingupoole territooriumil ja mille mänedþer või mänedþerid, direktorite nõukogu või juhatuse esimees ja enamus juhtimisorganite liikmetest on selle lepingupoole kodanikud ning lisaks osaühingud või aktsiaseltsid, mille kapitalist vähemalt pool kuulub mainitud riikidele või nende riikide juriidilistele isikutele või kodanikele; (d) mille kapten ja ohvitserid on selle lepingupoole kodanikud; ja (e) mille meeskonnast vähemalt 75% on selle lepingupoole kodanikud. Artikkel 6. Piisavalt töödeldud tooted 1. Artikli 2 rakendamisel loetakse mittetäielikult pärinevad tooted piisavalt töödelduiks juhul, kui II lisa nimekirjas toodud tingimused on täidetud. Ülalviidatud tingimused määratlevad, milline mittepärinevate materjalide töötlemine on nõutav kõigi käesoleva lepingu rakendusalasse kuuluvate toodete valmistamisel ning neid tingimusi rakendatakse ainult selliste materjalide osas. Juhul kui toodet, mis on saanud päritolustaatuse, täites sellele tootele nimekirjas ettenähtud tingimused, kasutatakse teise toote valmistamisel, ei arvestata selle toote valmistamiseks kasutatud materjale teises tootes kui mittepärinevaid. 2. Vaatamata lõikes 1 sätestatule võib teatud toote valmistamisel siiski kasutada mittepärinevaid materjale, mida vastavalt nimekirjas seatud tingimustele ei tohiks kasutada, eeldusel et: (a) nende koguväärtus ei ületa 10% toote «ex-works» hinnast; (b) ühtki nimekirjas märgitud mittepärinevate materjalide väärtuse maksimaalset protsendimäära ei ületata käesoleva lõike rakendamisel. Käesolev lõige ei kehti harmoneeritud süsteemi gruppide 50 kuni 63 kohta. 3. Lõiked 1 ja 2 ei kehti artiklis 7 toodud juhtudel. Artikkel 7. Ebapiisavad töötlemisoperatsioonid 1. Vaatamata lõikes 2 sätestatule loetakse pärineva toote staatuse järgnevaid operatsioone ebapiisavaks töötlemiseks, olenemata sellest, kas artikli 6 nõuded on täidetud või mitte: (a) transpordil ja ladustamisel kauba hea seisundi säilitamiseks teostatavad operatsioonid (ventileerimine, laialilaotamine, kuivatamine, jahutamine, soola, vääveldioksiidi või muude vesilahuste sisse asetamine, kahjustatud osade eemaldamine ja muud sarnased operatsioonid); (b) lihtsad operatsioonid, mis seisnevad tolmu eemaldamises, sõelumises, sorteerimises, klassifitseerimises, komplekteerimises (sealhulgas kaubaartiklite komplektidesse panek), pesemises, värvimises, tükeldamises; (c) (i) pakendi vahetamine ning pakendite kokkupanemine ja lahtivõtmine; (ii) lihtne pudelitesse, anumatesse, kottidesse, karpidesse panek, papist või puidust alustele kinnitamine jne, ning kõik muud lihtsad pakkimisoperatsioonid; (d) markeeringute, siltide või muude eristusmärkide kinnitamine toodetele või nende pakenditele; (e) erinevat liiki või sarnaste toodete lihtne segamine, juhul kui käesolevas protokollis toodud päritolureeglid ei võimalda segu ühte või mitut komponenti lugeda lepingupoolest pärinevateks toodeteks; (f) osade lihtne kokkupanek selleks, et moodustuks terviklik toode; (g) punktides a kuni f kirjeldatud kahe või enama operatsiooni kombinatsioon; (h) loomade tapmine. 2. Et määratleda, kas antud toote töötlemine loetakse lõike 1 tähenduses ebapiisavaks, vaadeldakse kõiki lepingupooles selle toote suhtes teostatud operatsioone koos. Artikkel 8. Kvalifikatsiooniühik 1. Käesoleva protokolli sätete rakendamisel loetakse kvalifikatsiooniühikuks üht kindlat toodet, mida peetakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri järgi klassifikatsiooni kindlaksmääramisel baasühikuks. Sellest järeldub, et: (a) kui toode, mis koosneb esemete grupist või on kokku pandud osadest, klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi ühe rubriigi alla, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku; (b) kui kaubapartii koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud harmoneeritud süsteemi sama rubriigi all, tuleb käesoleva protokolli rakendamisel käsitleda igat toodet eraldi. 2. Kui harmoneeritud süsteemi üldreegli nr 5 järgi on toote klassifitseerimiseks pakend arvestatud toote osaks, arvestatakse see toote osaks ka päritolu määramisel. Artikkel 9. Lisaseadmed, varuosad ja tööriistad Lisaseadmeid, varuosi ja tööriistu, mis lähetatakse koos seadme, masina, aparaadi või sõidukiga ning mis on osa normaalvarustusest ja sisalduvad toote hinnas ja kantakse samale saatelehele, käsitletakse kui üht tervikut vastava seadme, masina, aparaadi või sõidukiga. Artikkel 10. Komplektid Komplekte, nagu on defineeritud harmoneeritud süsteemi üldreeglis nr 3, loetakse pärinevaiks, kui kõik komponenttooted on pärinevad. Sellele vaatamata, kui komplekt koosneb pärinevatest ja mittepärinevatest toodetest, loetakse komplekt kui tervik pärinevaks eeldusel, et mittepärinevate toodete väärtus ei ületa 15% kogu komplekti «ex-works» hinnast. Artikkel 11. Neutraalsed elemendid Toote päritolu määramisel ei ole vaja kindlaks teha järgmiste elementide päritolu: (a) energia ja kütus; (b) tehas ja seadmed; (c) masinad ja tööriistad; (d) kaubad, mis ei ole ega peagi olema toote lõppkoostisosad. III osa TERRITORIAALSED NÕUDMISED Artikkel 12. Territoriaalsuse printsiip 1. II osas toodud päritolu staatuse saamise tingimused tuleb tingimata täita lepingupooltes, välja arvatud artiklis 4 toodud juhtudel. 2. Kui lepingupoolest pärinevad eksporditud tooted saadetakse tagasi, välja arvatud artiklis 4 toodud juhtudel, tuleb neid lugeda mittepärinevateks seni, kuni pole võimalik tõestada tollivõime rahuldaval viisil, et: (a) tagastatud kaubad on samad, mis eksporditi; ja (b) neid ei ole teises riigis rohkem töödeldud, kui on vajalik nende hea seisundi säilitamiseks sellel maal või eksportimise jooksul. Artikkel 13. Otsetransport 1. Käesoleva lepinguga antud soodustatud käsitlus hõlmab ainult käesoleva protokolli nõudmisi rahuldavaid tooteid, mida transporditakse lepingupoolte vahel otse või läbi artiklis 4 viidatud teiste riikide territooriumide. Jagamatu kaubasaadetise moodustavaid kaupu võib transportida ka läbi mõne muu riigi territooriumi, vajaduse korral neid sellel territooriumil ümber laadides või ajutiselt ladustades tingimusel, et kaup on jäetud transiit- või ladustamisriigis tollivõimude järelevalve alla ning et nendega ei ole seal teostatud muid operatsioone kui mahalaadimine, ümberlaadimine või mõni muu operatsioon nende hea seisukorra säilitamiseks. Pärinevaid tooteid võib torujuhtmeid pidi transportida ka läbi teiste territooriumide peale lepingupoolteks olevate riikide. 2. Tõendusmaterjal selle kohta, et lõike 1 tingimused on täidetud, esitatakse importiva riigi tollivõimudele järgmiste dokumentide esitamisega: (a) ühtne transpordidokument, mis kajastab liikumist eksportivast riigist läbi transiitriigi; või (b) transiitriigi tollivõimude poolt väljastatud sertifikaat: (i) mis annab toodete täpse kirjelduse; (ii) kus on märgitud toodete mahalaadimise ja ümberlaadimise kuupäevad ja vajaduse korral laevade ning teiste kasutatud transpordivahendite nimed; ja (iii) mis tõendab tingimusi, milles tooted transiitriigis viibisid; või (c) eelnimetatute puudumisel iga muu seda asendav dokument. Artikkel 14. Näitused 1. Pärinevatele toodetele, mis on saadetud näitusele väljastpoolt artiklis 4 nimetatud riike ning mis pärast näitust imporditakse lepingupooleks olevasse riiki, kehtivad impordil käesoleva lepingu sätted tingimusel, et tollivõimudele on rahuldavalt tõestatud, et: (a) eksportöör on need tooted lähetanud lepingupoolest riiki, kus toimub näitus ja on need seal näitusel eksponeerinud; (b) tooted on eksportööri poolt kas müüdud või mõnel muul viisil antud isikutele lepingupooles; (c) tooted on näituse ajal või vahetult pärast seda saadetud samasse riiki, kust nad näitusele saadeti; ja (d) tooteid ei ole sellest hetkest, mil nad näitusele saadeti, kasutatud ühelgi muul otstarbel kui näitusel eksponeerimiseks. 2. Päritolutõend tuleb välja anda või koostada vastavalt V osas sätestatule ning esitada tavalisel viisil importiva maa tollivõimudele. Sellel peab olema toodud näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võib tõendusmaterjalina nõuda lisadokumente toodete olemuse ning nende eksponeerimise tingimuste kohta. 3. Lõige 1 kehtib igasuguse kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituse, messi või sarnase avaliku näituse või eksponeerimise kohta, mis ei ole korraldatud eraviisilistel eesmärkidel kauplustes või äripindadel, mis on spetsialiseerunud välismaiste toodete müügile, ning ülalmainitud näituse jooksul jäävad tooted tolli kontrolli alla. IV osa TOLLIHÜVITUS VÕI VABASTAMINE Artikkel 15. Tollihüvitusest või tollimaksuvabastusest keeldumine 1. Mittepärinevad materjalid, mida kasutatakse pärinevate toodete tootmiseks lepingupoolte territooriumil või mõnes muus artiklis 4 viidatud riigis ja millele on vastavalt V osas sätestatule koostatud või väljastatud päritolutõend, ei saa olla lepingupooles mis tahes tollihüvituse või tollimaksuvabastuse subjektiks. 2. Lõikes 1 sätestatud keeld igasuguste tollimaksude või sarnase toimega maksude osalise või täieliku tagasimaksmise, vähendamise või mittemaksmise kohta, mida rakendatakse lepingupooltes toote valmistamisel kasutatud materjalide suhtes, kui niisugust tagasimaksmist, vähendamist või mittemaksmist rakendatakse, kehtib nimetatud materjalidest valmistatud pärinevate toodete ekspordil ja mitte siis, kui need on mõeldud tarbimiseks kohapeal. 3. Päritolutõendiga toodete eksportija peab alati olema valmis tollivõimude nõudmise korral esitama kõik vastavad dokumendid, mis tõendavad, et mingit hüvitust ei ole saadud selliste toodete valmistamisel kasutatud mittepärinevate materjalide eest ja et niisugustele materjalidele kohaldatavad tollimaksud ja kõik sarnase toimega maksud on tegelikult tasutud. 4. Lõigete 1 kuni 3 sätteid rakendatakse ka pakkimise suhtes vastavalt artikli 8 lõikele 2, lisandite, varuosade ja tööriistade suhtes vastavalt artiklile 9 ja komplekttoodete suhtes vastavalt artiklile 10, kui niisugused esemed on mittepärinevad. 5. Lõigete 1 kuni 4 sätteid rakendatakse ainult materjalide suhtes, mis kuuluvad käesoleva lepingu rakendusalasse. Need sätted ei välista põllumajandustoodete ekspordi suhtes tagasimaksu süsteemi rakendamist käesoleva lepingu alusel teostatava ekspordi suhtes. 6. Vaatamata lõike 1 sätetele võivad lepingupooled rakendada tollihüvitusi või nendest vabastamisi, tollimakse või nendega samaväärseid makse pärinevate toodete valmistamiseks kasutatavate materjalide suhtes alljärgnevatel tingimustel: a) 5%-line või lepingupooles kehtiv madalam tollilõiv säilitatakse toodete osas, mis kuuluvad HS gruppidesse 25--49 ja 64--97. b) 10%-line või lepingupooles kehtiv madalam tollilõiv säilitatakse toodete osas, mis kuuluvad HS gruppidesse 50--63. Käesoleva lõike sätted kehtivad 1998. aasta 31. detsembrini ja neid võib ühise otsuse alusel üle vaadata. V osa PÄRITOLUTÕENDID Artikkel 16. Üldised nõuded 1. Ühe lepingupoole pärinevad tooted saavad importimisel teise lepingupoolde käesoleva lepingu kohaseid soodustusi, kui esitatakse: (a) EUR.1 liikumissertifikaat, mille näidis on III lisas; või (b) Artikli 21 lõikes 1 sätestatud juhtudel on selleks arvedeklaratsioon, mille sõnastus on IV lisas ning antakse eksportööri poolt saatelehe põhjal, saabumisteatis või muu kaubadokument, mis kirjeldab neid tooteid piisavalt detailselt, võimaldamaks nende tuvastamist (edaspidi nimetatud «arvedeklaratsioon»). 2. Vaatamata lõike 1 sätetele saavad pärinevad tooted käesoleva protokolli tähenduses artiklis 26 täpsustatud juhtudel soodustusi sellest lepingust, ilma et oleks vaja esitada mingeid ülalnimetatud dokumente. Artikkel 17. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljastamise protseduur 1. Liikumissertifikaat EUR.1 väljastatakse eksportiva lepingupoole tollivõimude poolt eksportööri või eksportööri vastutusel tema volitatud esindaja poolt esitatud kirjaliku taotluse alusel. 2. Selleks täidab eksportöör või tema volitatud esindaja nii liikumissertifikaadi EUR.1 kui ka taotluse blanketi, mille näidised on toodud III lisas. Need blanketid täidetakse ühes keeltest, milles on sõlmitud käesolev leping ja vastavalt eksportiva riigi õigusaktidele. Kui blanketid täidetakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ja trükitähtedega. Toodete kirjeldus tuleb esitada selleks ettenähtud lahtris, jätmata ühtegi tühja rida. Täitmata lahtrisse tuleb tõmmata horisontaalne joon kirjelduse viimase rea alla ning tühi ruum tuleb läbi kriipsutada. 3. Eksportöör, kes taotleb liikumissertifikaadi EUR.1 väljastamist, peab olema valmis esitama eksportiva riigi, kus liikumissertifikaat EUR.1 väljastatakse, tollivõimude nõudmisel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad kõnealuste toodete päritolustaatust ning ühtlasi vastavust käesoleva protokolli teistele tingimustele. 4. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljastavad lepingupoole tollivõimud, kui eksporditavad kaubad pärinevad lepingupoolest või mõnest teisest artiklis 4 viidatud riigist ja kui need tooted vastavad teistele käesoleva protokolli tingimustele. 5. Eksportiva riigi tollivõimud astuvad vajalikke samme, et kontrollida toodete päritolustaatuse õigsust ning vastavust käesoleva protokolli teistele nõuetele. Sel eesmärgil on neil õigus nõuda igasugust tõendusmaterjali ja inspekteerida eksportööri arveid või sooritada ükskõik millist muud kontrolli, mida peavad vajalikuks. Eksportiva riigi tollivõimude ülesandeks on kindlustada, et lõikes 2 viidatud blanketid on korralikult täidetud. Eelkõige kontrollivad nad, kas lahter, mis on jäetud kaupade kirjeldamiseks, on täidetud selliselt, et oleks välistatud kõik võimalikud võltsingud. 6. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kuupäev märgitakse sertifikaadi lahtrisse 11. 7. Liikumissertifikaat EUR.1 väljastatakse eksportiva riigi tollivõimude poolt ja väljastatakse eksportöörile kohe, kui eksport on tegelikkuses toimunud või tagatud. Artikkel 18. Liikumissertifikaadi EUR.1 tagantjärele väljastamine 1. Vaatamata artikli 17 lõike 7 sätetele võib liikumissertifikaati EUR.1 erandlikult väljastada ka pärast sellel märgitud toodete eksportimist, juhul kui: (a) seda ei väljastatud eksportimise käigus vigade, tahtmatu tegevusetuse või eriliste asjaolude tõttu; või (b) on võimalik tollivõimudele rahuldaval viisil tõestada, et liikumissertifikaat EUR.1 väljastati, kuid importimisel seda tehnilistel põhjustel ei aktsepteeritud. 2. Lõike 1 rakendamiseks peab eksportöör oma avalduses näitama liikumissertifikaadiga EUR.1 seotud toodete eksportimise koha ja aja ning märkima taotluse põhjused. 3. Tollivõimud võivad liikumissertifikaadi EUR.1 tagantjärele väljastada ainult pärast eksportööri avalduses esitatud detailide ja vastava toimiku kokkulangevuse kontrollimist. 4. Tagantjärele väljastatud EUR.1 liikumissertifikaatidele peab olema märgitud üks alljärgnevatest lausetest

, «TAGANTJÄRELE VÄLJAANTUD», «ISSUED RETROSPECTIVELY», «DELIVRE A POSTERIORI», «NACHTRÄGLICH AUSGESTELLT». 5. Lõikes 4 toodud kinnitus peab olema paigutatud liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse «Märkused». Artikkel 19. Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljastamine 1. Liikumissertifikaadi EUR.1 varguse, kaotuse või hävimise korral võib eksportöör pöörduda selle välja andnud tollivõimude poole avaldusega koostada duplikaat nende käsutuses olevate ekspordidokumentide alusel. 2. Sel viisil väljastatud duplikaadile peab olema märgitud üks alljärgnevatest sõnadest

, «DUPLIKAAT», «DUPLICATE», «DUPLICATA», «DUPLIKAT». 3. Lõikes 2 viidatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse «Märkused». 4. Duplikaat, millel peab olema liikumissertifikaadi EUR.1 originaali väljastamise kuupäev, on kehtiv sellest kuupäevast. Artikkel 20. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljastamine eelnevalt vormistatud või väljaantud päritolutõendi alusel Kui pärinevad tooted on allutatud ühe lepingupoole tolliameti kontrollile, peab olema võimalik asendada päritolutõendi originaal ühe või enama liikumissertifikaadiga EUR.1, saatmaks neid tooteid või osa neist toodetest eri paikadesse lepingupooltes. Liikumissertifikaadi EUR.1 asendussertifikaadi väljastab see tolliamet, mille kontrollile tooted alluvad. Artikkel 21. Arvedeklaratsiooni vormistamise tingimused 1. Artikli 16 lõike 1 punktis b märgitud arvedeklaratsioon vormistatakse: (a) kinnitatud eksportööri poolt vastavalt artiklile 22, või (b) ükskõik millise eksportööri poolt ükskõik millise saadetise jaoks, mis koosneb ühest või enamast osast, mis sisaldavad pärinevaid tooteid koguväärtuses mitte üle 6000 ECU. 2. Arvedeklaratsiooni võib vormistada juhul, kui kõnesolevaid tooteid saab lugeda pärinevaks lepingupoolest või mõnest muust artiklis 4 viidatud riigist ja käesoleva protokolli teised nõuded on täidetud. 3. Eksportöör, kes vormistab arvedeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal eksportiva maa tollivõimude nõudel esitama kõik asjakohased dokumendid, mis tõestavad kõnesolevate toodete päritolustaatust ja käesoleva protokolli muude nõuete täitmist. 4. Arvedeklaratsioon tuleb eksportööri poolt vormistada kirjutusmasinal, pitsatiga või printeriga arvele, üleandmisteatisele või muule kaubadokumendile, deklaratsioonile, mille sõnastus on toodud IV lisas, kasutades selles lisas mär-gitud üht keelt ja kooskõlas eksportiva maa siseriiklike õigusaktidega. Kui see deklaratsioon on kirjutatud käsitsi, peab see olema kirjutatud tindiga ja trükitähtedega. 5. Arvedeklaratsioonid peavad kandma eksportööri käsitsi kirjutatud originaalallkirja. Vastavalt artiklile 22 ei nõuta kinnitatud eksportöörilt niisuguste deklaratsioonide allakirjutamist eeldusel, et ta esitab eksportiva riigi tollivõimudele kirjaliku kinnituse, et ta aktsepteerib täie vastutusega igat arvedeklaratsiooni, mis identifitseerib teda kui allakirjutanut. 6. Arvedeklaratsiooni võib eksportöör vormistada, kui sellega seotud tooted eksporditakse, või pärast eksportimist, tingimusel, et see esitatakse importivas riigis kahe aasta jooksul pärast eelnimetatud toodete importimist. Artikkel 22. Kinnitatud eksportöör 1. Eksportiva maa tollivõimud võivad volitada ükskõik millist eksportööri, kes teostab käesoleva lepinguga hõlmatud kaupade sagedasi tarneid, vormistama arvedeklaratsioone sõltumata asjaomaste toodete väärtusest. Niisugust volitust taotlev eksportöör peab tollivõime rahuldaval viisil esitama kõik vajalikud tagatised tõestamaks toodete päritolustaatust ja käesoleva protokolli muude nõuete täitmist. 2. Tollivõimud võivad allutada kinnitatud eksportööri staatuse andmise mis tahes tingimustele, mida nad peavad sobivaks. 3. Tollivõimud annavad kinnitatud eksportöörile tollivõimude kinnituse numbri, mis märgitakse arvedeklaratsioonile. 4. Tollivõimud teostavad kinnitatud eksportööri poolt volituse kasutamise järelevalvet. 5. Tollivõimud võivad volituse tühistada igal ajal. Nad teevad seda juhul, kui eksportöör ei suuda enam tagada lõikes 1 sätestatut, ei täida lõikes 2 märgitud tingimusi või kasutab volitust ebakorrektselt. Artikkel 23. Päritolutõendi kehtivus 1. Päritolutõend on kehtiv neli kuud alates väljaandmise kuupäevast eksportivas riigis ja selle aja jooksul tuleb ta esitada importiva riigi tollivõimudele. 2. Päritolutõendid, mis esitatakse importiva lepingupoole tollivõimudele lõikes 1 toodud viimasest esitamise kuupäevast hiljem, võidakse aktsepteerida enamsoodustusreþiimi saamiseks juhul, kui dokumente ei olnud võimalik enne viimast kuupäeva esitada erakorraliste asjaolude tõttu. 3. Muudel juhtudel, kui esitamine hilineb, võivad importiva lepingupoole tollivõimud vastu võtta päritolutõendit, kui tooted on neile esitatud enne nimetatud lõplikku tähtaega. Artikkel 24. Päritolutõendi esitamine Päritolutõendid esitatakse importiva lepingupoole tollivõimudele vastavalt selles riigis kehtivatele protseduuridele. Nimetatud tollivõimud võivad nõuda päritolutõendi tõlget ja võivad nõuda, et impordideklaratsiooniga kaasneks importööri tunnistus, et tooted vastavad käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikele tingimustele. Artikkel 25. Osakaupa importimine Kui importööri palvel lahti võetud või kokkupanemata tooteid harmoneeritud süsteemi üldreegli nr. 2 punkti a tähenduses, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi jaotuste XVI ja XVII või gruppide 7308 ja 9406 alla, imporditakse osadena vastavalt tollivõimude poolt kehtestatud tingimustele, esitatakse kogu kaubapartii kohta üks päritolutõend esimese osa importimisel. Artikkel 26. Päritolutõendist vabastamine 1. Väikepakkidena saadetud tooted eraisikult eraisikule või osana reisijate isiklikust pagasist aktsepteeritakse pärinevate toodetena ilma päritolutõendit esitamata eeldusel, et sellised tooted ei ole imporditud kaubavahetuse teel ja on deklareeritud käesoleva protokolli nõuetele vastavatena ja kui ei ole kahtlust sellise deklaratsiooni tõepärasuses. Posti teel saadetud toodete puhul saab seda deklaratsiooni esitada tollideklaratsioonil C2/CP3 või sellele dokumendile lisatud lehel. 2. Juhuslikku laadi importi, mis koosneb ainuüksi saajate või reisijate või nende perekondade isiklikuks tarbimiseks mõeldud kaupadest, ei loeta kaubanduslikuks impordiks, kui nende kaupade olemusest ja kogusest ilmneb, et silmas ei peeta ärieesmärki. 3. Sealjuures ei tohi nende toodete koguväärtus ületada 500 ECU väikepakkide puhul ega 1200 ECU toodete puhul, mis moodustavad osa reisija isiklikust pagasist. Artikkel 27. Täiendavad dokumendid Artikli 17 lõikes 3 ja artikli 21 lõikes 3 märgitud dokumendid, mida kasutatakse tõestamaks, et tooteid, mille kohta on väljastatud liikumissertifikaat EUR. 1 või arvedeklaratsioon, võib lugeda pärinevateks lepingupoolest või mõnest muust artiklis 4 viidatud riigist, ning nimetatud tooted täidavad käesoleva protokolli muid nõudeid, võivad sisaldada inter alia järgnevat: (a) eksportööri või tarnija otsesed tõendid nimetatud kaupade hankimise kohta, sisaldades näiteks andmeid arvete või sisemise raamatupidamise kohta; (b) dokumendid, mis tõestavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on väljastatud või koostatud ühes lepingupooles, kus neid dokumente kasutatakse vastavalt siseriiklikele õigusaktidele; (c) dokumendid, mis tõestavad materjalide töötlemist ühes lepingupooles ja on väljastatud või koostatud lepingupooles, kus neid dokumente kasutatakse vastavalt siseriiklikele õigusaktidele; (d) liikumissertifikaadid EUR.1 või arvedeklaratsioonid, mis tõestavad kasutatud materjalide päritolustaatust, mis on väljastatud või koostatud lepingupooles vastavalt käesolevale protokollile või mõne teise artiklis 4 loetletud riigi poolt kooskõlas päritolureeglitega, mis on identsed käesoleva protokolli reeglitega. Artikkel 28. Päritolutõendi ja täiendavate dokumentide säilitamine 1. Eksportöör, kes taotleb liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist, peab vähemalt kolmeks aastaks säilitama artikli 17 lõikes 3 nimetatud dokumendid. 2. Eksportöör, kes vormistab arvedeklaratsiooni, peab vähemalt kolmeks aastaks säilitama selle arvedeklaratsiooni koopia ning artikli 21 lõikes 3 nimetatud dokumendid. 3. Eksportiva lepingupoole tollivõimud, kes annavad välja liikumissertifikaadi EUR.1, peavad vähemalt kolmeks aastaks säilitama artikli 17 lõikes 2 nimetatud taotluse vormi. 4. Importiva lepingupoole tollivõimud peavad vähemalt kolmeks aastaks säilitama liikumissertifikaadid EUR.1 ja arvedeklaratsioonid. Artikkel 29. Vastuolud ja vormivead 1. Väikeste vastuolude avastamine märkustes, mis on päritolutõendi ja tolliametile edastatud dokumentide vahel importimiseks vajalike formaalsuste läbiviimiseks, ei too ipso facto kaasa päritolutõendi tühistamist, kui on nõuetele vastavalt tõestatud, et see dokument vastab esitatud kaupadele. 2. Ilmsed vead vormistamisel, nagu trükivead päritolutõendil, mis ei sea dokumendile kantud informatsiooni korrektsust kahtluse alla, ei anna põhjust seda dokumenti tagasi lükata. Artikkel 30. ECU-des väljendatud summad 1. Summad eksportiva lepingupoole valuutas, mis on väljendatud ECU-des, fikseeritakse eksportivas lepingupooles ja neist teatatakse importivale lepingupoolele. 2. Kui need summad ületavad importiva lepingupoole määratud vastavad summad, siis peab viimane neid aktsepteerima juhul, kui arve on esitatud eksportiva lepingupoole valuutas. Kui tooted on arvesse märgitud mõne muu artiklis 4 loetletud riigi valuutas, peab importiv lepingupool tunnustama nimetatud riigi poolt märgitud summat. 3. Teatud rahvusvaluutades märgitud summad peavad olema võrdväärsed ECU-des väljendatuna summadele selles rahvusvaluutas 1995. aasta oktoobri esimese tööpäeva seisuga. 4. ECU-des väljendatud summad ja nende ekvivalendid lepingupoolte valuutades vaadatakse lepingupoole palvel ühiskomitee poolt läbi. Sellise läbivaatuse käigus kindlustab ühiskomitee, et iga rahvusliku valuuta kasutamine ei vähene, ja otsustab, kas vastavate limiitide säilitamine on vajalik. Sellel eesmärgil võib ta otsustada ECU-des väljendatud summasid muuta. VI osa ADMINISTRATIIVKOOSTÖÖ KORRALDAMINE Artikkel 31. Vastastikune abistamine 1. Mõlema lepingupoole tollivõimud peavad üksteist varustama pitsatijäljendite näidistega, mida kasutatakse nende tolliametis liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmisel ja tollivõimude aadressidega, kes on vastutavad nende sertifikaatide ja arvedeklaratsioonide kontrollimise eest. 2. Käesoleva protokolli paremaks rakendamiseks peavad lepingupooled abistama üksteist pädevate tolliorganite kaudu, kontrollides liikumissertifikaatide EUR.1 või arvedeklaratsioonide õigsust ja nendes dokumentides olevate andmete korrektsust. Artikkel 32. Päritolutõendite kontrollimine 1. Päritolutõendite tagantjärgi kontrollimine viiakse läbi pisteliselt või siis, kui importiva lepingupoole tollivõimudel on põhjendatud kahtlusi niisuguste dokumentide autentsuse või kõnealuste toodete päritolutõendi tõepärasuse või käesoleva protokolli muude nõuete täitmise suhtes. 2. Lõike 1 sätete rakendamiseks peavad importiva lepingupoole tollivõimud tagastama liikumissertifikaadi EUR.1 ja arve, kui see on esitatud, arvedeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad eksportiva lepingupoole tollivõimudele, andes vajaduse korral järelepärimiste põhjused. Kõik saadud dokumendid ja informatsioon, mis viitab päritolutõendi kohta antud informatsiooni ebakorrektsusele, edastatakse kontrollimiseks. 3. Kontrolli teostavad eksportiva lepingupoole tollivõimud. Sel eesmärgil on neil õigus nõuda ükskõik milliseid tõendusmaterjale ja inspekteerida eksportööri pangaarveid või viia läbi ükskõik millist muud kontrollimist, mida peavad vajalikuks. 4. Kui importiva lepingupoole tollivõimud otsustavad tühistada enamsoodustuse andmise kõnesolevatele toodetele kuni kontrolli tulemuste selgumiseni, peavad nad pakkuma võimalust loovutada kaubad importijale tingimusel, et võetakse tarvitusele mis tahes vajalikuks peetavad ettevaatusabinõud. 5. Kontrollimist nõudnud tollivõime peab informeerima kontrollimise tulemustest niipea kui võimalik. Need tulemused peavad selgelt näitama, kas dokumendid on autentsed ja kas kõnealuseid tooteid saab pidada pärinevaks lepingupoolest või artiklis 4 loetletud riikidest ja kas nad vastavad käesoleva protokolli teistele tingimustele. 6. Põhjendatud kahtluse korral, juhul kui järelkontrolli palve esitamise kuupäevast kümne kuu jooksul ei ole vastust laekunud või vastus ei sisalda kõne all oleva dokumendi autentsuse või toodangu tõelise päritolu kohta piisavalt informatsiooni, võivad kontrolli nõudnud tollivõimud õigustatult keelduda sooduskäsitlusest, välja arvatud erandolukordades. Artikkel 33. Vaidluste lahendamine Kui artiklis 32 toodud kontrolliprotseduuridega seoses tekib vaidlus, mida ei ole võimalik lahendada kontrolli nõudnud tollivõimude ja kontrolli eest vastutavate tollivõimude vahel, või kui tõstatatakse käesoleva protokolli tõlgendamise küsimus, esitatakse küsimus lahendamiseks ühiskomiteele. Kõigil juhtudel lahendatakse importööri ja importiva riigi tollivõimude vahelised vaidlused vastavalt selle riigi seadustele. Artikkel 34. Karistused Igaüht, kes toodetele sooduskäsitluse saamiseks koostab ebaõigeid andmeid sisaldava dokumendi või esitab andmeid sellise dokumendi koostamiseks, karistatakse. Artikkel 35. Vabatsoonid 1. Lepingupooled astuvad kõik vajalikud sammud kindlustamaks, et päritolutõendi alusel tarnitavaid tooteid, mis transpordi käigus läbivad nende territooriumil asuva vabatsooni, ei asendata teiste kaupadega ja neid ei käsitseta mingil muul moel, kui ainult nende riknemise vältimiseks vajalikud operatsioonid. 2. Erandina lõikes 1 sätestatust, kui lepingupoolest pärinevaid tooteid imporditakse päritolutõendi alusel vabatsooni ja nad läbivad seal menetluse või töötluse, väljastavad kõne all olevad võimud eksportööri soovil uue liikumissertifikaadi EUR.1, kui teostatud menetlus või töötlus on kooskõlas käesoleva protokolli sätetega. VII osa LÕPPSÄTTED Artikkel 36. Tolli alamkomitee 1. Luuakse tolli alamkomitee, mille ülesandeks on teha administratiivkoostööd, et rakendada käesolevat protokolli korrektselt ja vormikohaselt ning täita muid talle tollialal usaldatavaid ülesandeid. 2. Alamkomitee koosneb lepingupoolte ekspertidest, kes vastutavad tolliküsimuste eest. Artikkel 37. Lisad Käesoleva protokolli lisad moodustavad selle lahutamatu osa. Artikkel 38. Kaubad transiidil või laos Käesoleva lepingu sätteid võib kohaldada ka kaupadele, mis vastavad käesoleva protokolli sätetele ja mis käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval on transiidil või ajutisel hoiul lepingupoole tollilaos või vabatsoonis, importiva lepingupoole tollivõimudele edastatakse nelja kuu jooksul sellest kuupäevast eksportiva lepingupoole pädevate võimude poolt tagantjärele väljaantud liikumissertifikaat EUR.1 koos dokumentidega, mis näitavad, et kaubad on transporditud otse. I lisa Sissejuhatavad märkused protokolli 2 II lisa nimekirjale Märkus 1 Nimekiri määratleb tingimused kõikidele toodetele, et omandada piisavalt töödeldud toote staatus käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses. Märkus 2: 2.1. Nimekirja kaks esimest veergu kirjeldavad saadavat toodet. Esimene veerg annab harmoneeritud süsteemi rubriigi või grupi numbri ja teine veerg annab toote kirjelduse. Iga sissekande jaoks kahes esimeses veerus vastab reegel veergudes 3 ja 4. Juhul kui sissekandele esimeses veerus eelneb «ex», näitab see, et reeglid veergudes 3 ja 4 puudutavad ainult seda osa sellest rubriigist, mida on kirjeldatud veerus 2. 2.2. Kui veerus 1 on grupeeritud mitu rubriiki või on toodud antud grupi kood ja toote kirjeldus on veerus 2 seetõttu antud üldmõistes, siis vastavad reeglid veergudes 3 ja 4 kehtivad kõigi toodete kohta, mis on harmoneeritud süsteemis liigitatud selle grupi rubriikidesse või ükskõik millisesse grupeeritud rubriiki veerus 1. 2.3. Kui nimekirjas on erinevad reeglid, mis kehtivad rubriigi erinevate toodete kohta, sisaldab iga taandrida rubriigi selle osa kirjeldust, millele vas-tavad reeglid veergudes 3 ja 4. 2.4. Kui esimeses kahes veerus antud kirje kohta on toodud reegel nii veerus 3 kui ka veerus 4, siis võib eksportöör valikuliselt kohaldada kas veerus 3 või veerus 4 märgitud reeglit. Kui mingit päritolureeglit ei ole veerus 4 antud, siis tuleb kohaldada reeglit veerus 3. Märkus 3 3.1. Protokolli artikli 6 sätted kehtivad toodete kohta, mis on omandanud päritolustaatuse ja mida kasutatakse teiste toodete tootmisel, hoolimata sellest, kas see staatus on omandatud ettevõttes, kus neid tooteid kasutatakse, või teistes ettevõtetes poolteks olevates riikides. Näiteks: Mootor rubriigist nr. 8407, mille kohta reegel ütleb, et kasutatavate mittepärinevate materjalide väärtus ei tohi ületada 40% tootjahinnast (ex-works hinnast), on valmistatud «legeeritud terasesulamist» rubriigi all nr. ex 7224. Kui see valtsimine toimus ühes lepingupooles mittepärinevast valukangist, on valtsimine juba andnud päritolu nimekirja rubriigi nr. ex 7224 reegli põhjal. Valtsimist võib siis lugeda pärinevaks mootori väärtuse arvestamisel, hoolimata sellest, kas see toodeti samas või mõnes teises lepingupoole ettevõttes. Seega ei võeta mittepärineva valukangi väärtust arvesse kasutatud mittepärinevate materjalide väärtuse arvestamisel. 3.2. Nimekirja reegel annab minimaalselt vajaliku töö- või töötlemismahu, kusjuures suurem töö või töötlemine annab samuti päritolustaatuse; vastupidiselt, väiksem töö või töötlemine ei anna tootele päritolu. Seega, kui reegel ütleb, et teatavas tootmisstaadiumis võib kasutada mittepärinevat materjali, siis on sellise materjali kasutamine tootmise varasemas staadiumis lubatud ja hilisemas mitte. 3.3. Vaatamata märkusele 3.2, kui reegel ütleb, et võib kasutada «ükskõik millise rubriigi materjale», võib kasutada ka tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale, võttes siiski arvesse reeglis sisalduvaid piiranguid. Siiski väljend «valmistamine ükskõik millise rubriigi materjalidest, kaasa arvatud rubriigi nr. . . . teised materjalid» tähendab, et kasutada võib vaid selliseid tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale, millel on erinev toote kirjeldus kui tootel veerus 2. 3.4. Kui nimekirja reegel määrab, et toodet võib valmistada rohkem kui ühest materjalist, tähendab see, et ühte või enamat materjali võib kasutada. See ei nõua kõikide kasutamist. Näiteks: Reegel kangastele HS 5208 kuni 5212 sätestab, et kasutada võib looduslikke kiude ning muude materjalide hulgas võib kasutada ka keemilisi kiude. See ei tähenda, et mõlemaid peab kasutama; võib kasutada ühte või teist või mõlemat korraga. 3.5. Kui nimekirja reegel määrab, et toode peab olema valmistatud teatud materjalist, siis see tingimus ei välista teiste materjalide kasutamist, mis oma iseloomu tõttu ei saa reeglit täita. (Vt. märkust 6.2 allpool seoses tekstiilidega.) Näiteks: Reegel rubriigi nr. 1904 toiduainete valmistamiseks, mis eelkõige välistab teraviljade ja teraviljasaaduste kasutamise, ei välista mineraalsoolade, kemikaalide ja teiste lisandite kasutamist, mis pole toodetud teraviljadest. See ei kehti aga toodetele, mida juhul, kui ei saa nimekirjas kirjeldatud vastavast materjalist toota, saab toota sama iseloomuga materjalist varasemas tootmisstaadiumis. Näiteks: Mittekootud materjalist valmistatud grupi ex 62 rõivaeseme puhul, kui lubatakse kasutada ainult mittepärinevat lõnga, ei ole võimalik alustada mittekootud kangast, isegi kui mittekootud kangaid pole harilikult võimalik valmistada lõngast. Niisugustel juhtudel oleks lähtematerjal tavaliselt lõnga eelstaadiumis, st. kiu staadiumis. 3.6. Kui nimekirja reeglis on toodud kasutada lubatud mittepärinevate materjalide maksimaalväärtuseks kaks protsendimäära, siis ei või neid kokku liita. Teiste sõnadega, kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide maksimaalväärtus ei tohi kunagi ületada kõrgeimat toodud protsendimääradest. Konkreetse materjali kohta kehtivaid individuaalseid protsendimäärasid ei tohi samuti ületada. Märkus 4 4.1. Nimekirjas kasutusel olev termin «looduslikud kiud» tähistab muid kiudusid kui kunst- või sünteetilised kiud. See on piiratud staadiumini enne ketramist, kaasa arvatud jäätmed, ja kui ei ole märgitud teisiti, hõlmab kiude, mis on kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, aga mitte kedratud. 4.2. Termin «looduslikud kiud» hõlmab hobusejõhvi rubriigist nr. 0503, siidi rubriikidest nr. 5002 ja 5003, samuti villa, peeni või jämedaid loomakarvu rubriikidest nr. 5101 kuni 5105, puuvillakiudu rubriikidest nr. 5201 kuni 5203 ja muid taimseid kiude rubriikidest nr. 5301 kuni 5305. 4.3. Termineid «tekstiilimass», «keemilised ained» ja «paberivalmistamise materjalid» kasutatakse nimekirjas kirjeldamaks materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppides 50 kuni 63 ja mida võib kasutada kunst-, sünteetiliste või paberkiudude või lõnga tootmiseks. 4.4. Terminit «staapelkiud» kasutatakse nimekirjas rubriikidesse nr. 5501 kuni 5507 kuuluvatele sünteetilistele või kunstkiule, staapelkiule või -jäätmetele viitamiseks. Märkus 5 5.1. Kui teatud toote puhul on nimekirjas viidatud käesolevale märkusele, siis ei kehti veerus 3 toodud tingimused ühegi nende valmistamisel kasutatud põhilise tekstiilmaterjali kohta, mis summaarselt moodustavad 10% või vähem kõigi kasutatud põhiliste tekstiilmaterjalide kogukaalust. (Vt. ka märkusi 5.3 ja 5.4 allpool.) 5.2. Märkuse 5.1 kohaselt võib teatud kõikumist rakendada ainult segatoodetele, mis on valmistatud kahest või enamast põhilisest tekstiilmaterjalist. Põhilised tekstiilmaterjalid on järgmised: -- siid, -- vill, -- jäme loomakarv, -- peen loomakarv, -- hobusejõhv, -- puuvill, -- paberivalmistamise materjalid ja paber, -- lina, -- naturaalne kanep, -- džuut ja muud niinkiud, -- sisal ja muud agaavi perekonda kuuluvad kiud, -- kookoskiud, abaka, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud, -- sünteesfilamentkiud, -- tehisfilamentkiud, -- sünteesstaapelkiud polüpropüleenist, -- sünteesstaapelkiud polüestrist, -- sünteesstaapelkiud polüamiidist, -- sünteesstaapelkiud polüakrülonitriilist, -- sünteesstaapelkiud polüimiidist, -- sünteesstaapelkiud polütetrafluoroetüleenist, -- sünteesstaapelkiud polüfenüleensulfiidist, -- sünteesstaapelkiud polüvinüülkloriidist, -- muud sünteesstaapelkiud, -- tehisstaapelkiud viskoosist, -- muud tehisstaapelkiud, -- lõng, valmistatud polüuretaanist vaheldumisi polüeetrist paindlike segmentidega, mähitud või mitte, -- lõng, valmistatud polüuretaanist vaheldumisi polüestrist paindlike segmentidega, mähitud või mitte, -- rubriiki nr. 5605 (metalliseeritud lõng) kuuluvad tooted: alumiiniumfooliumist või plastkilest põhimikust koosnev, mitte üle 5 mm laiune riba, mis on alumiiniumpulbriga pealistatud või pealistamata ning kihitatud läbipaistva või värvilise liimiga plastkile kahe kihi vahel, -- muud tooted rubriigist nr. 5605. Näiteks: Lõng rubriigist nr. 5205, mis on valmistatud puuvillakiust rubriigist nr. 5203 ja sünteetilisest staapelkiust rubriigist nr. 5506 on segalõng. Sellepärast võib mittepärinevaid sünteetilisi staapelkiude, mis ei vasta päritolureegitele (mille puhul on nõutav valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist), kasutada kuni 10% lõnga kaalust. Näiteks: Villane kangas rubriigist nr. 5112, mis on valmistatud villasest lõngast rubriigist nr. 5107 ja süntees-staapelkiudude lõngast rubriigist nr. 5509, on segamaterjalidest kangas. Seetõttu võib nii sünteetilist lõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (mille puhul on nõutav valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilmassist) kui ka villast lõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (mille puhul on nõutav valmistamine looduslikest kiududest, mis ei ole kraasitud, kammitud ega muul moel ketramiseks ette valmistatud) või nende kahe kombinatsiooni kasutada kuni 10% kanga kaalust. Näiteks: Froteeriie rubriigist nr. 5802, mis on valmistatud puuvill-lõngast rubriigist nr. 5205 ja puuvillkangast rubriigist nr. 5210, on segatoode ainult juhul, kui puuvillkangas ise on segakangas, olles valmistatud kahte erinevasse rubriiki klassifitseeritud lõngadest või kui kasutatud puuvill-lõngad ise on segud. Näiteks: Kui kõnesolev froteekangas oleks olnud valmistatud puuvill-lõngast rubriigist nr. 5205 ja sünteetilisest kangast rubriigist nr. 5407, siis on ilmselt kasutatud kahte erinevat põhitekstiilmaterjali ja froteekangas on järelikult segatoode. Näiteks: Dþuudist alusele valmistatud taftingvaip, mille tupsud on nii tehiskiud- kui ka puuvill-lõngast, on segatoode, sest on kasutatud kolme põhitekstiilmaterjali. Seega võib kõiki mittepärinevaid materjale, mida kasutatakse hilisemas tootmise staadiumis, kui reegel seda lubab, kasutada eeldusel, et nende summaarne kogukaal ei ületa 10% kõigi vaibas sisalduvate tekstiilmaterjalide kogukaalust. Niisiis võib džuudist alust ja/või tehiskiudlõnga importida selles tootmise staadiumis eeldusel, et kaalu tingimused on täidetud. 5.3. Juhul kui toodetele lisatakse «lõnga, mis on valmistatud polüuretaanist vaheldumisi paindlike segmentidega polüeetrist, mähitud või mitte», on tolerants selle lõnga suhtes 20%. 5.4. Juhul kui toodetele lisatakse «alumiiniumfooliumist või plastiklindist südamikuga lõnga või paela, mis võib olla alumiiniumpulbriga kaetud või mitte, laiusega kuni 5 mm ja mis on kahe plastikriba vahele kleebitud kleepriba abil», on tolerants selle lõnga või paela suhtes 30%. Märkus 6 6.1. Nende tekstiiltoodete osas, mis on nimekirjas tähistatud viitega käesolevale märkusele, võib kasutada tekstiilmaterjale, välja arvatud voodrid ja vaheriided, mis ei vasta valmistatud toote kohta nimekirja veerus 3 toodud reeglile, eeldusel et need ei ole klassifitseeritud tootega samas rubriigis ning et nende väärtus ei ületa 8% toote tootjahinnast (ex-works hind). 6.2. Vaatamata märkusele 6.3 võib materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppides 50 kuni 63, kasutada vabalt tekstiiltoodete valmistamisel olenemata sellest, kas nad sisaldavad tekstiilmaterjale või mitte. Näiteks: Kui nimekirja reegel sätestab, et teatud tekstiiltoote jaoks, nagu püksid, tuleb kasutada lõnga, ei takista see metallesemete, nagu nööpide kasutamist, kuna nööbid ei ole klassifitseeritud gruppides 50 kuni 63. Samal põhjusel ei ole keelatud tõmblukkude kasutamine, kuigi need tavaliselt sisaldavad tekstiilmaterjale. 6.3. Seal, kus kehtib protsendireegel, peab kasutatud mittepärinevate materjalide väärtuse kalkulatsioonis arvesse võtma ka materjalide väärtust, mis ei ole klassifitseeritud gruppides 50 kuni 63. Märkus 7 Rubriikide nr. ex 2707, 2713--2715, ex 2901, ex 2902 ja ex 3403 rakendamiseks on «spetsiifilised töötlusoperatsioonid» järgmised: (a) vaakumdestilleerimine; (b) redestilleerimine täieliku fraktsioneerimisprotsessi abil*; (c) krakkimine; (d) uuendamine; (e) ekstraheerimine selektiivlahustite abil; (f) protsess, mis sisaldab kõiki järgnevaid operatsioone: kontsentreeritud väävelhappe, ooleumi või väävelanhüdriidiga töötlemine; leeliseliste toimeainetega neutraliseerimine; dekoloriseerimine ja puhastamine looduslikult aktiivse mulla, aktiviseeritud mulla, aktiviseeritud söe või boksiidiga; (g) polümerisatsioon; (h) alkülatsioon; (i) isomerisatsioon. 7.2. Rubriikide nr. 2710, 2711 ja 2712 rakendamiseks on «spetsiifilised töötlusoperatsioonid» järgmised: (a) vaakumdestilleerimine (b) redestilleerimine täieliku fraktsioneerimisprotsessi abil*; (c) krakkimine; (d) uuendamine; (e) ekstraheerimine selektiivlahustite abil; (f) protsess, mis sisaldab kõiki järgnevaid operatsioone: kontsentreeritud väävelhappe, ooleumi või väävelanhüdriidiga töötlemine; leeliseliste toimeainetega neutraliseerimine; dekoloriseerimine ja puhastamine looduslikult aktiivse mulla, aktiviseeritud mulla, aktiviseeritud söe või boksiidiga; (g) polümerisatsioon; (h) alkülatsioon; (ij) isomerisatsioon; (k) ainult rubriigi nr. ex 2710 alla kuuluvate raskete õlide puhul vesinikuga desulfureerimine, mis vähendab töödeldud toodete väävlisisaldust vähemalt 85% võrra (ASTM D 1266-59 T meetod); (l) ainult rubriigi nr. ex 2710 alla kuuluvate toodete puhul deparafineerimine kõikide protsesside abil, v.a. filtreerimine; (m) ainult rubriigi nr. ex 2710 alla kuuluvate raskete õlide puhul vesinikuga töötlemine rõhu all üle 20 baari ning temperatuuril üle 250 kraadi C katalüsaatori abil desulfurisatsiooni tekitamata, kus vesinik on keemilise reaktsiooni aktiivne element. Kusjuures edasist rubriigi nr. 2710 määrdeõlide vesinikuga töötlemist (näit. hüdroviimistlus või dekoloreerimine) peamiselt värvi või stabiilsuse parendamiseks ei käsitleta «spetsiifilise protsessina»; (n) ainult rubriigi nr. ex 2710 alla kuuluvate kütteõlide puhul atmosfääriline destilleerimine, tingimusel et vähem kui 30% toodete kogumahust destilleerub, sealhulgas kadu, temperatuuril 300 kraadi C juures ASTM D 86 meetodil; (o) ainult rubriigi nr. ex 2710 alla kuuluvate raskete õlide, v.a. gaasiõli ja kütteõli, töötlemine kõrgsagedusega elektrilise koonuslahenduse teel; 7.3 Rubriikide nr. ex 2707, 2713--2715, ex 2901, ex 2902 ja ex 3403 rakendamiseks lihtoperatsioonid, nagu puhastamine, dekanteerimine, soolatustamine, vee eraldamine, filtreerimine, värvimine, märkimine, erineva väävlisisaldusega toodete segamisel väävlisisalduse saamine, nende operatsioonide või sarnaste operatsioonide ükskõik milline kombineerimine ei anna päritolustaatust. * Vt. lisamärkust 4(b) kombineeritud nomenklatuuri grupi 27 kohta. II lisa Nimekiri mittepärinevate materjalidega tehtavast tööst või töötlemisest, mis on nõutav valmistatud tootele päritolustaatuse saamiseks Nimekirjas toodud tooted ei pea olema hõlmatud lepinguga. Sellisel juhul on vajalik konsulteerida käesoleva lepingu teiste osalistega (Vt. RT II 1997, 38--42, lk. 1230--1298.) III lisa Liikumissertifikaat EUR. 1 ja liikumissertifikaadi EUR.1 taotlus 1. Iga sertifikaadi mõõtmed on 210x297 mm; lubatud on küljepikkuse kõikumine kuni pluss 8 mm või kuni miinus 5 mm. Kasutatav paber peab olema valge kirjapaber, mis ei sisalda mehaanilist paberimassi ja ei kaalu vähem kui 25g/m2. Sertifikaadil peab olema trükitud rohelise giljoššmustriga taust, mis teeb kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega teostatud võltsingud silmaga nähtavaks. 2. Lepingupoolte kompetentsetel võimuorganitel on õigus trükkida sertifikaadid ise või lasta need trükkida nende poolt heakskiidetud trükkalitel. Viimasel juhul peab igal sertifikaadil olema viide sellise kinnituse olemasolule. Igal sertifikaadil peab olema märgitud trükkali nimi ja aadress või märge, mille järgi on võimalik trükkalit kindlaks teha. Samuti peab sertifikaadil olema trükitud või käsitsi kirjutatud seerianumber, mis võimaldab teda identifitseerida. * Näidised vt. RT II 1997, 27--32, lk. 1051--1053. IV lisa

1 Kui arvedeklaratsioon on välja antud kinnitatud eksportööri poolt käesoleva protokolli artikli 22 tähenduses, tuleb kinnitatud eksportööri volituse number kanda siia. Kui arvedeklaratsioon ei ole välja antud kinnitatud eksportööri poolt, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või koht tühjaks. 2 See märge võib jääda välja, kui vastav informatsioon esineb dokumendis endas. 3 Vt. käesoleva protokolli artikli 21 lõiget 5. Kui eksportööri allkirja ei nõuta, kehtib sama ka allakirjutaja nime kohta. Protokoll 3 (Artikli 18 lõike 3 juurde) VASTASTIKUNE ABISTAMINE TOLLIKÜSIMUSTES Artikkel 1. Definitsioonid Käesoleva protokolli tähenduses: a) «tolliseadused» tähendab lepingupoolte territooriumidel kohaldatavaid sätteid, hõlmates importi, eksporti, kaupade transiiti ja nende paigutamise muid tolliprotseduure, kaasa arvatud lepingupooltes vastuvõetud keelud, piirangud ja kontrolliprotseduurid; b) «tollimaksud» tähendab kõiki tolle, lõive, makse ja muid kohustusi, mis nõutakse sisse või kogutakse lepingupoolte territooriumidel tolliseaduste kohaldamisel, kuid ei hõlma makse ja kohustusi, mis on osutatud teenuste umbkaudsete kuludega võrreldes piiratud; c) «taotlevad võimud» tähendab pädevaid haldusvõime, kes on lepingupoole poolt selleks määratud ja esitavad abistamispalve tolliküsimustes; d) «abistamispalve saanud võimud» tähendab pädevaid haldusvõime, mis on lepingupoole poolt selleks määratud ja võtavad vastu abistamispalve tolliküsimustes; e) «üleastumine» tähendab nii tolliseaduste rikkumist kui ka igasuguse rikkumise katset; f) «tollivõimud» tähendab Tšehhi Vabariigis Rahandusministeeriumi Tolli Keskvalitsust

ja Eesti Vabariigis Riigi Tolliametit. Artikkel 2. Ulatus 1. Lepingupooled abistavad teineteist käesolevas protokollis märgitud moel ja tingimustel, kindlustades, et tolli tegevust reguleerivaid õigusakte kohaldatakse korrektselt, eriti nende rikkumise vältimiseks, avastamiseks ja uurimiseks. 2. Abistamine tolliküsimustes, nagu käesolev protokoll sätestab, kehtib lepingupoole käesoleva protokolli kohaldamiseks pädevate tollivõimude suhtes. See ei mõjuta vastastikust abi kriminaalasjades. Samuti ei hõlma see informatsiooni, mis on omandatud kohtuvõimu nõudmisel, välja arvatud juhul kui nimetatud võimud sellega nõustuvad. Artikkel 3. Abistamine nõudmise korral 1. Taotlevate võimude nõudmisel peavad abistamispalve saanud võimud varustama neid kõige asjasse puutuva informatsiooniga, võimaldamaks neil kindlustada, et tolliseadused on korrektselt kohaldatud, kaasa arvatud informatsioon teadaolevate või plaanitud operatsioonide koha, mis rikuvad või võiksid rikkuda neid seadusi. 2. Taotlevate võimude nõudmisel peavad abistamispalve saanud võimud informeerima neid, kuivõrd ühe lepingupoole territooriumilt eksporditud kaubad on korralikult imporditud teise lepingupoole territooriumile, täpsustades vajadusel kaupadele kohaldatud tolliprotseduure. 3. Taotlevate võimude nõudmisel peavad abistamispalve saanud võimud astuma vajalikke samme, et kindlustada järelevalve suunamist: a) füüsilistele või juriidilistele isikutele, kelle suhtes on kahtlusi, et nad rikuvad või on rikkunud tolliseadusi; b) kaupade liikumisele, mille suhtes on alust kahtlustada tolliseaduste rikkumist; c) transpordivahenditele, mille kohta on kahtlusi, et neid on kasutatud või kasutatakse tolliseaduste rikkumiseks. Artikkel 4. Iseeneslik abistamine Lepingupooled pakuvad oma pädevuses teineteisele abi, kui nad peavad seda vajalikuks tolliseaduste korrektseks kohaldamiseks, eriti informatsiooni olemasolul, mis puudutab: -- operatsioone, mis on rikkunud, rikuvad või võiksid rikkuda nimetatud seadusi ja mis võiks huvitada teist lepingupoolt; -- uusi abistamismeetodeid, mis on kasutusele võetud niisuguste operatsioonide teostamisel; -- kaupu, mida tuntakse ulatusliku tolliseaduste rikkumise objektidena impordi, ekspordi, transiidi või igasuguse muu tolliprotseduuri korral; -- isikuid, keda kahtlustatakse või teatakse kuritegude toimepanemises teise lepingupoole territooriumil kehtivate tolliseaduste vastu; -- transpordivahendeid või konteinereid, mille kohta on teada või on sellekohaseid kahtlusi, et need olid, on või võiksid olla kasutamisel kuritegude sooritamisel teise lepingupoole territooriumil kehtivate tolliseaduste vastu. Artikkel 5. Kättetoimetamine/teavitamine Taotlevate võimude nõudmisel peavad abistamispalve saanud võimud kooskõlas oma seadustega tegema kõik vajaliku, et -- edastada kõik dokumendid, -- teavitada kõigist otsustest käesoleva protokolli kohaselt adressaati, kes elab või on etableeritud tema territooriumil. Sellisel juhul kohaldatakse artikli 6 lõiget 3. Artikkel 6. Abistamisnõudmiste vorm ja sisu 1. Käesoleva protokolli kohased nõudmised tuleb teha kirjalikult. Niisuguste nõudmiste täitmiseks vajalikud dokumendid tuleb lisada nõudmisele. Vajaduse korral võib nõudmise kiiruse tõttu aktsepteerida suulisi nõudmisi, kuid need tuleb kinnitada kirjalikult. 2. Käesoleva artikli lõike 1 kohased nõudmised peavad sisaldama järgmist informatsiooni: a) taotlevad võimud, kes esitavad nõudmise; b) nõudmise ulatus; c) nõudmise objekt ja selle põhjus; d) seadused, määrused ja muud juriidilised asjaolud; e) võimalikult täpsed ja kõikehaaravad tunnused füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kes on juurdluse objektiks; f) asjakohaste faktide kokkuvõte, välja arvatud artiklis 5 sätestatud juhtudel. 3. Nõudmine esitatakse abistamispalve saavate võimude ametlikus keeles või neile võimudele vastuvõetavas keeles. 4. Kui nõudmine ei vasta vormilistele nõuetele, võidakse nõuda selle parandamist või täiendamist, samuti võib nõuda ettevaatusabinõude järgimist. Artikkel 7. Nõudmiste täitmine 1. Abistamisnõudmise rahuldavad abistamispalve saanud võimud, või kui need ei saa iseseisvalt toimida, siis administratiivne allüksus, kuhu nõudmine on suunatud, jätkab enda pädevuse ja olemasolevate vahenditega, nagu tegutseksid nad omal algatusel või sellesama lepingupoole muude võimude nõudmisel, varustades neid juba omandatud informatsiooniga, viies läbi kohaseid järelepärimisi või korral-dades nende läbiviimist. 2. Abistamisnõudmised täidetakse kooskõlas abistamisplave saanud lepingupoole seaduste, määruste ja muude õiguslike vahenditega. 3. Lepingupoole vastavalt volitatud ametnikud võivad teise lepingupoole nõusolekul ja viimase poolt seatud tingimustel hankida abistamispalve saanud võimude ameteilt või nende võimude muudelt alluvatelt võimudelt informatsiooni seoses tolliseadustest üleastumisega, milliseid taotlevad võimud vajavad käes-oleva protokolli tähenduses. 4. Lepingupoole ametnikud võivad teise lepingupoole nõusolekul olla järelepärimiste läbiviimise juures viimase territooriumil. Artikkel 8. Vahendatava informatsiooni vorm 1. Abistamispalve saanud võimud vahendavad järelepärimiste tulemusi taotlevatele võimudele dokumentide, dokumentide kinnitatud koopiate, raportite jms kujul. 2. Lõikes 1 sätestatud dokumente võib asendada arvuti abil edastatud informatsiooniga mis tahes kujul samaks otstarbeks. Artikkel 9. Erandid abistamiskohustusest 1. Kui abistamispalve saanud võimud leiavad, et taotletud abistamine rikuks abistamispalve saanud lepingupoole suveräänsust, avalikku korda, julgeolekut või muid olulisi huvisid, või hõlmaks selle lepingupoole territooriumil tööstuslike, kaubanduslike või professionaalsete saladuste rikkumist, võivad nad keelduda niisuguse abi andmisest, anda seda osaliselt või anda seda teatud tingimuste või nõuetega. 2. Kui abistamise nõudmist ei saa rahuldada, peab taotlevaid võime sellest viivitamatult teavitatama ja informeeritama abiandmisest keeldumise põhjustest. 3. Kui tollivõimud paluvad abi, mida nad ise ei suudaks anda, kui neilt peaksid seda paluma teise lepingupoole tollivõimud, peavad nad oma nõudmises juhtima sellele tähelepanu. Niisuguse nõudmise rahuldamine jäetakse abistamispalve saanud võimude otsustada. Artikkel 10. Konfidentsiaalsuse järgimise kohustus 1. Käesoleva protokolli alusel vahendatud informatsioon mis tahes kujul on konfidentsiaalse iseloomuga. See peab olema kaitstud ametisaladusena ja vastavate seadustega vastuvõtvas lepingupooles. 2. Nimelisi andmeid ei vahendata, kui on alust arvata, et vahendamine või vahendatud andmete kasutamine on vastuolus õiguslike printsiipidega ühes lepingupooles, ja eriti kui asjaga seotud isik võiks kahju kanda. Nõudmisel peab vastuvõttev lepingupool informeerima lepingupoolt informatsiooni kasutamisest ja saavutatud tulemustest. 3. Nimelisi andmeid võib ainult vahendada tollivõimudele, ja süüdistuse esitamise vajadusel prokurörile ja kohtuvõimudele. Teised isikud või võimud võivad omandada niisugust informatsiooni ainult eelnimetatud võimude volituste alusel. 4. Lepingupooled kontrollivad vahendatava informatsiooni korrektsust. Kui ilmneb, et informatsioon oli ebakorrektne ja tühistatav, tuleb viivitamatult informeerida vastuvõtvat lepingupoolt. Viimane on kohustatud tegema parandusi või kustutamisi. 5. Avalikke huvisid kahjustamata võib asjaosaline isik omandada informatsiooni andmebaaside ja nende andmete säilitamise kohta. Artikkel 11. Informatsiooni kasutamine 1. Omandatud informatsiooni kasutatakse ainult käesoleva protokolli tähenduses ja võidakse kasutada kummaski lepingupooles muul eesmärgil ainult informatsiooni edastanud tollivõimude eelneval kirjalikul nõusolekul ja see informatsioon allub mis tahes piirangutele, mida need võimud on sellele kehtestanud. Need sätted ei ole kohaldatavad informatsioonile, mis puudutab õiguserikkumisi seoses narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega. Seda informatsiooni võib artiklis 2 toodud ulatuses vahendada teistele võimudele, mis on otseselt seotud võitlusega ebaseadusliku uimastitega äritsemise vastu. 2. Lõige 1 ei tõkesta informatsiooni kasutamist üheski kohtu- või haldusprotsessis, mis toimub tolliseaduste vastu eksimise asjus. 3. Lepingupooled võivad oma tõendusmaterjalis, raportites ja tunnistustes ning kohtueelsetes protsessides ja süüdistustes kasutada tõendina omandatud informatsiooni ja dokumente kooskõlas käesoleva protokolli sätetega. 4. Toimikute ja dokumentide originaale nõutakse ainult juhtudel, kus kinnitatud koopiad oleksid ebapiisavad ning õigusaktid lubavad. Vahendatud originaalid tagastatakse viivitamatult, nii pea kui põhjus, miks nendega teist lepingupoolt varustati, on möödunud. Artikkel 12. Eksperdid ja tunnistajad Abistamispalve saanud võimude ametnikku võib volitada esinema eksperdina või tunnistajana antud volituse piirides kohtu- või haldusprotsessis seoses käesoleva protokolliga reguleeritud küsimustes teise lepingupoole jurisdiktsiooni all ja esitama niisuguseid esemeid, dokumente või nende legaliseeritud koopiaid, mida võib protsessil vaja minna. Kohaleilmumise nõudes tuleb eraldi märkida, mis asjas ja mille alusel ametnikku küsitletakse. Artikkel 13. Abistamise kulutused Lepingupooled loobuvad kõigist nõuetest teineteise suhtes seoses kulutuste katmisega käesoleva protokolli alusel, välja arvatud sobival juhul kulutuste katmisest ekspertidele, tunnistajatele ja tõlkidele, kes ei ole avaliku teenistuse subjektid. Artikkel 14. Tõlgendamine 1. Käesolevat protokolli rakendavad lepingupoolte tollivõimud. Nad otsustavad kõiki vajalikke praktilisi küsimusi ja korraldusi, arvestades andmekaitse eeskirju. 2. Lepingupooled peavad teineteisega nõu ja informeerivad teineteist üksikasjalistest tõlgendamise eeskirjadest, mis on vastu võetud kooskõlas käesoleva artikli sätetega. 3. Lepingupoolte tollivõimud võivad pidada otseühendust nende juurdlusametite vahel.