Hummuli Vallavolikogu — Hummuli valla ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni arengukava vastuvõtmine — KO, 195, 1822

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 498; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579) § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 37; ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64) § 1 ja § 4 lõiked 1 ja 2 ning Hummuli Vallavolikogu 15. jaanuari 2003. a määruse nr 6 «Hummuli valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine», Hummuli Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Hummuli valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2004–2015 (lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval avalikustamisest. Volikogu esimees Aleksander ZEMSKOV Hummuli Vallavolikogu 30. juuni 2004. a määruse nr 61 lisa

HUMMULI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA 2004–2015 SISSEJUHATUS Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse §-le 4 on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise ja arendamise aluseks kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, mis koostatakse vähemalt 12 aastaks. Eesti keskkonnastrateegias püstitatud eesmärkidest tulenevalt peab joogivee kvaliteet 2000 ja enama elanikuga asulates vastama õigusaktides kehtestatud normatiividele hiljemalt 2008. aastaks (rauasisalduse osas 2007. aastaks) ja alla 2000 elanikuga asulates hiljemalt 2013. aastaks. Samuti tuleb 2009. aastaks tagada asulareovee kogumine ja 2010. aasta lõpuks tuleb tagada reoveepuhastus kõigis üle 2000 elanikuga asumites. Hummuli Vallavalitsuse ja Valga Piirkonna Keskkonnakeskuse koostöös käivitati 2002. aastal Hummuli valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamine. Arengukava tegemist koordineeris Meelis Linnamägi Valga Piirkonna Keskkonnakeskusest. Kuna puuduvad konkreetselt Hummuli valla põhjavee kvaliteeti puudutavad uuringud ja analüüsid, siis on käesolevas arengukavas kasutatud kogu Valgamaad hõlmava põhjavee uuringu tulemusi. Arengukava koostamise käigus vaatas ekspert Peep Moorast läbi, vajadusel korrigeeris ja digitaliseeris kõik valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni võrke puudutavad tehnilised joonised. Investeerimisprojektide tehniliste lahenduste väljatöötamisel ja võimalike maksumuste hindamisel osales eksperdina Mihkel Gross. Finantsanalüüsi osa koostasid eksperdid Alar Meltsov ja Neeme Kärbo. Arvestades asjaolu, et käesoleva arengukava koostamine käivitus 2002. aastal, siis on arengukava olukorda kirjeldavas osas kasutatud andmeid, mis pärinevad 2001. ja 2002. aastast. Arengukava finantsanalüüs koostati 2004. aasta kevadel. Selleks koguti täiendavalt 2003. aasta lõpus ja 2004. aasta alguses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenustega seotud finants-majanduslikke näitajaid. Andmete kogumise käigus selgus et Hummuli Vallavalitsuse käsutuses olevad andmed on ebapiisavad põhjaliku finantsanalüüsi koostamiseks. Käesolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava on kooskõlas Hummuli valla arengukavas väljatoodud prioriteetidega. 1. KESKKOND 1.1. Lühiülevaade Hummuli vald kogupindalaga 162,7 km2 asub Valga maakonnas Läti Vabariigi piiri ääres. Eesti poolt piirneb vald Helme, Õru ja Tõlliste vallaga. Valla keskuseks on Hummuli alevik, kaugus maakonnakeskusest Valga linnast 15 km. Hummuli valda läbib Valga–Pärnu maantee. 1.1.1. Pinnakate ja selle ehitus Pinnakate koosneb väga erineva geneesiga (soo-, järve-, jõe-, eoolilistest, glatsiofluviaalsetest, jääjärve- ja glatsigeensetest) setetest. Vettandvateks seteteks on kruus ja liiv. 1.1.2. Põhjavesi Valga maakonna hüdrogeoloogilises läbilõikes eraldatakse neli veekompleksi: kvaternaari (Q), ülem-keskdevoni (D3-2), keskdevoni (D2) ja ordoviitsium-kambriumi (O-Є). Hummuli vald saab vee peamiselt kogu Valga maakonnas levivast ülem - keskdevoni veekompleksist (D3-2). Vettandvateks kivimiteks on Gauja, Burtnieki ja Aruküla lademe peen- ja keskteralised liivakivid ja aleuroliidid paksusega kuni 160 m, mis lasuvad 20–250 m sügavusel maapinnast. Tänu suhteliselt väikesele veevõtule ja kivimite suurele veeandvusele on põhjavee seisundi muutused veevõtust hoolimata looduslähedase iseloomuga. Veekompleksi vesi on surveline. Keemiliselt koostiselt on vesi valdavalt HCO3-Ca-Mg-tüüpi, vees lahustunud mineraalide üldsisaldusega 0,3-0,8 g/l. Veekompleksi veele on omane madal Na+, Cl– ja SO42– sisaldus ning suhteliselt kõrge Ca2+, Mg2+ja HCO3– sisaldus. Üksikutel juhtudel ületab Ba2+ ja Ni2+ sisaldus joogiveele lubatud piirsisalduse. Tänu veekompleksi katvatele savikatele kvaternaari setetele on see hästi kaitstud pindmise reostuse eest. Põhjaveevaru kohta andmed puuduvad. Sügavamad puurkaevud ammutavad vee veekihtidest allpool hapnikubarjääri ja seega toorvees lahustunud hapnik puudub. Väävelvesinikku esineb praktiliselt kõigis ühisveevärki varustavates puurkaevudes nii lahustunud kui gaasilises olekus. Karedus on enamasti hea joogivee näitajate piirides. Hummuli vallas on olemasolevatel andmetel 14 puurkaevu D3-2 põhjaveekompleksist ja üks puurkaev Q-põhjaveekompleksist. Tabel 1. Hummuli valla puurkaevud. Nr. Puurkaevu nimetus Passi nr Sügavus, m Veekiht Puurimise aasta Võimsus, m3/h Omanik Märkused 1 Soe farm 4021 106 D3-2 1975 22 OÜ Hummuli Agro 2 Hummuli A 944 M 95 D3-2 1962 20 Hummuli vv renoveeritud 1995 3 Piiri uus 3744 105 D3-2 1973 11 omanikuta tamponeerimata 4 Piiri farm 4030 130 D3-2 1975 omanikuta tamponeerimata 5 Liivakse/Liivaku 1488 80 D3-2 1965 4 omanikuta tamponeerimata 6 Jeti farm 1815 100 D3-2 1967 6 omanikuta 7 Koordi 2303 100 D3-2 1968 6 omanikuta 8 Purde A 952 M 90 D3-2 1963 32 omanikuta tamponeerimata 9 Ristimäe A 980 M 100 D3-2 1963 18 omanikuta 10 Alamõisa 1113 100 D3-2 1964 15 OÜ Hummuli Agro 11 Kuusiku/Kulli 1243 95 D3-2 1964 12 OÜ Hummuli Agro 12 Koorküla/Jeti elamud 6471 100 D3-2 1991 9 omanikuta 13 Valga liha- ja konservitööstus 6579 90 D3-2 1992 Valga LK 14 Riigimetsa maj. keskus 4206 105 Q 1976 10 teadmata, varem RMK 15 Piiri vana 98 D3-2 1952 12 omanikuta tamponeerimata Paljud puurkaevud töötavad alakoormusega, mistõttu puurkaevus seisva vee füüsikalised (värvus ja läbipaistvus) ning organoleptilised (lõhn, maitse) omadused halvenevad. Suureks probleemiks on Hummuli vallas raua liigne sisaldus põhjavees, mis nõuab rauaärastusseadmete paigaldamist vallaelanikke joogiveega varustavatele puurkaevudele. Tabel 2. Ülevaade vee kvaliteedist (põhjavesi, veepuhastuseta, Hummuli puurkaev) Näitaja Keskm. valdav sisaldus Piirsisaldus Ühik 10.05.2001 02.07.2002 Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrus nr 82 Alumiinium 200 µg/l Ammoonium 0,1 0,36 0,50 mg/l Elektrijuhtivus 420 2500 µS cm–1 20 °C juures Jääkkloor suurem/võrdne 0,2 ja väiksem/võrdne 0,5 mg/l Jääkosoon 0,3 mg/l Kloriid 1,7 7 250 mg/l Mangaan 0,040 50 µg/l Naatrium (+Kaalium) 12 200 mg/l Oksüdeeritavus 0,5 2,5 5,0 mg/l O2 Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC) Ilma ebatavaliste muutusteta Raud 400 500 200 µg/l Sulfaat 5,0 8 250 mg/l Vesinikioonide kontsentratsioon 7,8 Suurem/võrdne 6,5 ja väiksem/võrdne 9,5 pH ühik Hägusus 1 4 Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta NTU (NHÜ) Maitse 0 0 Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Palli Lõhn 0 0 Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Palli Värvus 10 15 Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Kraadi Nitraadid 0,5 0,06 50 mg/l Nitritid 0,002 0,020 0,50 mg/l Fluoriidioonid 0,1 – 1,5 mg/l Kaltsiumioonid 45,0 mg/l Coli-laadsete bakt. arv – 0 pesa/100ml Hummulis on võimalikeks põhjavee reostusallikateks OÜ Hummuli Agro sõnnikuhoidla ning sõnniku mittekorrektne käitlemine, samuti lekkiv kanalisatsioon ning Lumelinna biotiigid. Suurim oht põhjaveele on siiski lahtiselt ja ilma korraliku järelevalveta seisvad puurkaevud. 1.1.3. Pinnavesi Suurimaks vooluveekoguks valla piires on Hummuli valla piirile jääv Väike Emajõgi. Kasutus on puhkemajanduslik. Valla piires on kaks väikest paisjärve, mis on rajatud pinnase niisutusvee kogumiseks Jõku jõele. Vallas on ka Koorküla Valgjärve Natura 2000 ala, mille piiresse jäävad Udsu järv, Kiisjärv, Kadastiku järv ning Valgjärv. Ülejäänud suuremad järved on Nihu järv, Pikre järv, Virtsjärv ning Kuulja järv. Järved asuvad valla lääneosas looduslikult väga kaunis kohas, omades seega suurt rekreatiivset ning ökoloogilist väärtust. 2. ELANIKKOND 2.1. Elanikkonna üldiseloomustus 2.1.1. Rahvaarv, sooline ja vanuseline koosseis Hummuli valla elanike arv oli rahvastikuarvestuse andmebaasi alusel seisuga 1. märts 2003. a 1072 inimest. Rahvastiku tihedus on 6,58 inimest km2 (Hummuli valla arengukava 2003–2006). Hummuli vallas on üks alevik ja kaheksa küla. Valla elanikkonnast ca 40% elab Hummuli alevikus. Põhirahvuseks on eestlased, kuid on ka venelasi, üksikuid sakslasi, valgevenelasi, ingerlasi, tšuvašše, baškiire ja soomlasi (Hummuli VV, 2001). Elanike arv Hummuli vallas on olnud suhteliselt stabiilne, kuid väheneb aasta-aastalt 15–20 elaniku võrra aastas. Tabel 3. Elanike arv külade lõikes seisuga 1. märts 2003. a. Hummuli alevik 418 Jeti küla 150 Piiri küla 105 Puide küla 93 Alamõisa küla 90 Soe küla 83 Kulli küla 65 Ransi küla 43 Aitsra küla 25 Allikas: Hummuli Vallavalitsus. Elanike struktuuris on suurenenud noorte osakaal. Seisuga 1. märts 2003. a moodustasid valla elanikkonnast 36,6% lapsed (0–18aastased), tööealisi oli 38,6% (19–65aastased) ja pensioniealisi 24,8%. Elanike arv on aastatel 1989–2000 vähenenud 1%. Elanikkond vallas on stabiilne ning ei muutu ilmselt ka lähima kümne aasta jooksul oluliselt. Hummuli valla lähedus Valga linnale (keskuste vahekaugus 16 km) võimaldab elanikkonnal elukohta vahetamata tööd leida. Tiheasustusega alad vallas on Hummuli alevikus, Soe külas ning ka Piiri külas. 2.1.2. Tööhõive Keskmine palk Hummuli vallas moodustas Eesti keskmisest 2001. aastal 70,5% ning üksikisiku tulumaks oli ühe elaniku kohta 2001. aastal 1321 krooni. Töötuse määr Hummuli vallas 2001. aasta andmetel oli 18,9%, 2002. aastal oli vallas registreeritud töötute arv 40 inimest. 2.1.3. Elanike toimetulek Eesti keskmine leibkonnaliikme netosissetulek oli 2002. a 4769 krooni kuus. Valga maakonna keskmine samal perioodil oli 3530 krooni. Keskmine palk Hummuli vallas moodustas Eesti keskmisest 2001. aastal 70,5% ning üksikisiku tulumaks oli ühe elaniku kohta 2001. aastal 1321 krooni (andmed Hummuli Vallavalitsuselt). Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi andmetel maksti Hummuli vallas 2003. a toimetulekutoetusi summas 218 145 krooni ja rahuldati 214 taotlust toimetulekupiiri tagamiseks. Vallas elab alla toimetulekupiiri pidevalt 35 peret. Perede toimetulematuse põhjustest on olulisemad töötus, madalad palgad, inimeste madal haridustase ja halb tervislik seisund. Paljud inimesed on tööl osalise tööajaga ja saavad miinimumpalgast madalamat töötasu. 2.2. Ettevõtted ja asutused Hummuli valla territooriumil on üle kahekümne ettevõtte. Suurematest põllumajandusega tegelevatest ettevõtetest paiknevad siin OÜ Hummuli Agro (tegeleb piima tootmisega) ja mitmed talud. Tootmisettevõtete hulka kuuluvad õmblusfirma AS Astra rohkem kui 40 töölisega, AS Vallai, seitse puidutööstust, grillsöe tootmise ettevõte jt. Alljärgnevas tabelis on toodud kohalikud suurimad ettevõtted. Tabel 4. Hummuli valla suuremad tööandjad Ettevõte Tegevusvaldkond Hummuli Vallavalitsus Haldus AS Astra Õmblus OÜ Hummuli Agro Põllumajandus AS Vallai Rehvide taastamine ja müük OÜ Masmati Puidutööstus Valga Piima- ja Lihatööstuse Kullimäe ts. Jäätmetöötlus OÜ Mändre Puit Metsavarumine Rahamäe puhkemaja Turism Suurimaks tööandjaks on vallavalitsus koos oma allasutustega (kool, lasteaed, hooldekodu jne). Haridusasutustest asub vallas Hummuli Põhikool ja lasteaed «Sipsik». Hummulis on ka rahvamaja ja valla vanurite hoolekandekeskus, Koorküla Päevakeskus, raamatukogu. 2.3. Hummuli valla arengukava, eelarve ja investeeringud Hummuli valla arengukava 2003–2008 on kinnitatud Hummuli Vallavolikogu 28. mai 2003. a määrusega nr 27. Hummuli valla arengukavas nähakse ette vee- ja kanalisatsiooni arengukava koostamine koostöös Valga Keskkonnakeskusega ning seatakse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olukorra parandamiseks järgmised eesmärgid: 1) keskasula puurkaevu renoveerimine; 2) uute veetrasside rajamine keskasulas; 3) uute kanalisatsioonitrasside rajamine. Tabel 5. Ülevaade Hummuli valla eelarvetest ja olulisematest kohustustest 2000–2003 EELARVE TULUD 2000 2001 2002 2003 2004. a prognoos Üksikisiku tulumaks 1 345 000 1 346 300 1 391 000 1 587 346 2 481 000 Loodusvaramaks 63 500 16 000 52 000 25 000 15 000 Maamaks 53 000 60 000 779 000 730 000 730 000 Toetus riigieelarvest 1 577 100 1 586 000 1 965 900 2 303 348 2 197 000 Maavalitsuse toetusfond 1 006 300 2 603 800 2 180 000 1 902 000 1 982 000 Omalaekumised 326 900 368 000 379 800 442 500 426 600 Teistelt OV-lt saadud 52 200 47 000 54 000 60 000 60 000 Eelmise aasta vabajääk 494 500 351 600 572 600 405 854 663 439 Sihtfinantseerimine 270 000 700 000 1 594 400 508 000 Laenud 125 000 650 000 Kasum majandustegevusest KOKKU TULUD 5 313 500 7 728 700 8 968 700 7 964 048 8 555 039 EELARVE KULUD 2000 2001 2002 2003 2004. a prognoos Volikogu ja valitsus 851 900 895 900 987 700 1 107 890 1 542 732 Alusharidus 254 900 256 400 276 700 335 744 363 526 Üldharidus 1 351 600 4 168 300 3 528 500 4 065 151 3 990 877 Kultuur 284 600 254 800 295 700 432 372 548 062 Sport 25 500 25 000 25 000 33 000 21 000 Sots. hooldus 1 010 300 933 000 1 032 700 936 060 967 021 Tervishoid 57 100 73 400 74 100 63 400 67 405 Majandus 1 197 200 661 300 2 262 300 756 987 826 538 Laenude tagasimaksmine 185 700 292 200 233 444 227 878 Muud 280 400 274 900 193 800 Kassatagavara suurendus KOKKU KULUD 5 313 500 7 728 700 8 968 700 7 964 048 8 555 039 Valla olulisemad kohustused Kohustuse liik Kellelt Jääk Intress Lõpptähtaeg Energiasäästu laen Kapitalirent 1 Hansaliising 85 919 5 839 märts 2005 Kapitalirent 2 Kapitalirent 3 Muud olulised kohustused Ühispank 509 984 115 990 juuni 2008, juuni 2004 Kohustused 2003. a lõpuks kokku 595 903 121 829 Investeeringulaen 2004. a võetav … Laenukoormus koos uue laenuga 595 903 121 829 Aastatel 1998–2000 oli valla keskmiseks eelarvemahuks 5 milj krooni. Eelarve maht suurenes ka sihtfinantseerimiseks saadud summade arvelt (nt 2001. a 0,7 milj krooni kooli katuse remondiks, 2002. a 0,3 milj krooni kooli söökla remondiks, 1,4 milj keskasula reoveepuhasti ehituseks). 2001. a oli eelarves planeeritud laekumine vee erikasutusest 5000 krooni, tegelikult saadi 4287,68 krooni. 2002. aastal on planeeritud laekumine vee erikasutusest samuti 5000 krooni. 3. HUMMULI VALLA VEEVÄRK 3.3. Üldine kirjeldus 3.1.1. Ülevaade Hummuli valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgu ehitised, rajatised ja seadmed kuuluvad Hummuli Vallavalitsusele. Kuna Hummuli vee-ettevõtte AS Soe Kodu lõpetas oma tegevuse majanduslike raskuste tõttu 2000. a mais, osutab valla elanikele veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuseid Hummuli Vallavalitsus. Andmed Hummuli Vallavalitsusele Valgamaa Keskkonnateenistuse poolt välja antud vee-erikasutusloa kohta on esitatud lisas 2. Veevarustusega seotud probleemide lahendamisega tegelevad valla majandusnõunik ja raamatupidaja. Vee- ja kanalisatsioonteenuse käive oli 2003. aastal 160,0 tuhat krooni ja tegevuskulud ca 170,0 tuhat krooni. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine ei ole hetkel jätkusuutlik, kuna vee- ja kanalisatsioonitariifid ei kata tegelikke kulutusi. Kuna AS-il Soe Kodu oli suur osa ühisveevarustust ja -kanalisatsiooni puudutavast dokumentatsioonist kaotsi läinud, siis puudus vee-ettevõttel tegevuse lõpetamise ajaks adekvaatne ülevaade nii ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni võrkude tehnilisest seisukorrast kui ka ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenuse osutamisega seotud finants-majanduslikest näitajatest. 2001. aastal pumbati Hummuli keskasula puurkaevust 15 599 m3 vett. Arveid esitati 10 945 m3 tarbitud vee eest. Seega oli veekadu 2001. aastal 4654 m3, ehk ca 30% pumbatud veekogusest. Peamiseks veekao põhjuseks on amortiseerunud torustikud. Elanikud tarbisid 2001. aastal 9990 m3 vett. Veetarve ühe elaniku kohta on Hummuli alevikus 65,7 l/in d. Lisaks varustavad valla elanikke ning ettevõtteid veega ka eravalduses olevad veemõõturiteta puurkaevud ning salvkaevud. Hajaasustuses on peamiseks veevarustusviisiks salvkaevud ja mõned üksikud puurkaevud. Reostust pole kaevudes täheldatud, veevarustusega seotud haiguspuhanguid pole esinenud. Hummuli asula veetorustikud on rajatud koos hoonetega aastatel 1964–1984. Hiljem veetorustikke renoveeritud ei ole. Probleemiks on torustike rauasisaldus, mis vähese vooluhulga juures joogivee kvaliteeti märgatavalt rikub. Elanikkonnalt vastuvõetavat reovett oli 2001. a 9990 m3, millest 1380 m3 juhiti Lumelinna reoveepuhastisse/biotiikidesse ning 8610 m3 keskasula reoveepuhastisse. Reoveepuhastisse jõudva reovee kogust ei mõõdeta eraldi kummaski puhastis. Samuti ei mõõda reovee hulka ükski OÜ Hummuli Agro puurkaevude vett kasutavatest ettevõtetest (OÜ J&M Puit, AS Astra, AS Vallai, OÜ Hummuli Agro ning Hummuli Vallavalitsus). 3.1.2. Teeninduspiirkond ja teenindatav elanikkond Hummuli vallas on kolm ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi: Hummuli asulas, Jeti külas ja Alamäe külas. Soe farmi (suurfarm) ja Hummuli puurkaevud annavad vett Hummuli asula ühisveevärgile, vastavad veetorustikud on eraldatud siibri abil. Hummuli puurkaev varustab veega korter- ja ühepereelamuid ning koolimaja, Soe farmi puurkaevust saavad vett vallamaja, farm, ettevõtted, kauplus ja postkontor. Alamõisa puurkaev annab vett ühele kaheksa korteriga elamule. Jeti küla puurkaev varustab veega kahte korruselamut ja puidutööstust. Hummuli alevikus on olemas ühisveevärk ning kanalisatsioonisüsteem, millega on liitunud kõik kortermajade ja osade eramajade elanikud (430 elanikku) peale kolme majapidamise (umbes 12 elanikku). Veetarve elaniku kohta Hummuli alevikus on umbes 23,5 m3/a (2001. aasta andmete põhjal). Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud arvete laekumisega pole alevikus elanikkonna poolt erilisi probleeme olnud. Üksikute arvete laekumine on veninud. Piiri küla on sotsiaalselt üks problemaatilisemaid valla osi. Kunagi olemas olnud veevärk on elanike maksevõimetuse tõttu tarbimisest välja jäänud ning veevarustus toimub salvkaevudest. Erilist potentsiaali selle ala liitmises ei ole siiani nähtud. Alamõisa külas on üks elamu kaheksa korteriga, kus on veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Kaks korterit on tühjad ning elanikkond on vanemapoolne. Jeti külas on ühendatud kaks korterelamut, kuid puurkaevu omandiküsimus on lahtine ning seetõttu pole nende veevarustus stabiilne. Tabel 6. Ühisveevärgi teenuse klientide arv külade lõikes 2003. a 2003. aastal Maksimaalne tarbijate arv (seisuga 01.12.2003)*** Optimaalne tarbijate arv aastal 2006**** Hummuli alevik (sh Soe küla) 610 610 610 Jeti küla 25 25 25 HUMMULI VALD KOKKU 635 635 635 Allikas: Hummuli Vallavalitsus. Tabel 7. Ühisveevärgi klientide struktuur (01.12.2003) Eraisikud Ettevõtted Muud (sh valla asutused) Era- tarbijate arv Müüdud vee kogus (m3) Ettevõtete arv Müüdud vee kogus (m3) Avaliku sektori asutuste (sh vallaasutuste arv) Müüdud vee kogus (m3) Hummuli alevik (sh Soe küla) 410 9591 2 34 4 802 Jeti küla 25 – 1 – – – HUMMULI VALD KOKKU 435 9591 3 34 4 802 Allikas: Hummuli Vallavalitsus. 3.1.3. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad kehtestab vallavolikogu (Hummuli Vallavolikogu otsus nr 118 «Tasu kehtestamine võetud vee kasutamise ja heitvee ärajuhtimise eest», vastu võetud 18. detsembril 2001. a), võttes aluseks tulude ja kulude tasakaalu põhimõtte. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele koosneb hind tasust võetud vee eest ja tasust heitvee ärajuhtimise eest ning on kujundatud selliselt, et vee-ettevõttel (siin vallavalitsusel) oleks tagatud: 1) tootmiskulude katmine; 2) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 3) keskkonnatingimuste täitmine; 4) põhjendatud tulukus. Tabel 8. Ühisveevärgi tariifide dünaamika Hummuli vallas aastatel 2001–2004 Vesi Tariif eraklientidele (krooni/m3) Tariif äriklientidele (krooni/m3) 2001 2002 2003 2004 2001 2002 2003 2004 Hummuli alevik (sh Soe küla) 4.80 7.00 7.00 7.00 4.80 7.00 7.00 7.00 Allikas: Hummuli Vallavalitsus. Tabel 9. Kanalisatsiooni tariifide dünaamika Hummuli vallas aastatel 2002–2004 Kanalisatsioon Tariif eraklientidele (krooni/m3) Tariif äriklientidele (krooni/m3) 2001 2002 2003 2004 2001 2002 2003 2004 Hummuli alevik (sh Soe küla) 4.60 8.00 8.00 8.00 4.60 8.00 8.00 8.00 Allikas: Hummuli Vallavalitsus. 3.4. Ühisveevärgi objektid 3.4.1. Puurkaev-pumplad Tabel 10. Hummuli valla ühisveevärgi puurkaevude nimekiri Jrk nr Objekti asukoht Objekti valmimis- aasta Keskmine pumbatud vee kogus m3/d Kasutusel oleva pumba mark Puurkaevu passi nr Hinnang tehnilise seisukorra kohta Objekti valdaja 1 Hummuli 1962 43 6-10 A-944-M Renoveeritud 1995 Hummuli vv 2 Soe farm 1975 6-10-80 4021 OÜ Hummuli Agro 3 Jeti farm 1967 1815 omanikuta 4 Alamõisa 1964 6-10-50 1113 OÜ Hummuli Agro Hummuli valla puurkaevudel puudub sanitaarkaitsetsoon, kuigi Hummuli ja suurfarmi vee-erikasutuslubades on märgitud 30 m sanitaarkaitsetsoon. Hummuli asula puurkaevu 50 m raadiuses asub rohumaa ja korterelamute elanike peenrad ja marjapõõsad. Farmi puurkaevu 50 m raadiusesse jääb lisaks puudele ja rohumaale ka farmi territooriumi liiva-kruusateed. Hummuli asula puurkaev ja pump renoveeriti 1995. a ja selle tehniline seisund on hea. Soe farmi ja Alamõisa puurkaevude seisund on rahuldav, Jeti küla puurkaev on amortiseerunud. Kõikidel puurkaevudel puudub rauaärastusseade, mis oleks antud piirkonna põhjavee kõrge rauasisalduse tõttu vajalik. Renoveerimist vajavad Soe farmi, Alamõisa ja Jeti küla puurkaevud. Tarbitavatest kogustest lähtudes oleks prioriteetne Soe farmi puurkaevu renoveerimine. Kuid Alamõisa ja Jeti küla puurkaevud varustavad veega elamuid, mistõttu on nende renoveerimine väga vajalik. 3.4.2. Veetorustikud Hummuli vallas asuvad veetorustikud • Hummuli keskasulas, • Alamõisa külas (korterelamu). • Jeti külas (korterelamud), • Piiri külas (ei ole kasutusel). Hummuli keskasula ja Soe farmi puurkaevude veetorustikud on omavahel ühenduses siibri kaudu, mida saab vajadusel avada. Lumelinna ja koolimaja torustik renoveeriti 2002. a märtsis kogupikkuses 175 m. Ülejäänud torustik, kaasa arvatud elumajadesse viivad torud vajavad väljavahetamist või topeltvõrgu rajamist, mille puhul tuleks välja ehitada uus joogiveetorustik. Vana torustikku oleks võimalik kasutada tehnilise vee tarbeks, kuid ilma renoveerimiseta jääksid kaod samaks. 3.4.3. Siibrikaevud, siibrid Hummuli keskasulas paikneb (vähemalt) üks siiber, mis ühendab omavahel keskasula ja Soe farmi puurkaevude veetorustikke. Objekti valdaja on Hummuli Vallavalitsus. Siibri vanus on teadmata. See siiber peaks paiknema mõisa juurde viiva tee ääres pärast korterelamuid ning enne tiiki, kuid seda ei õnnestunud leida. Siibri asukoht ja tehniline seisund tuleb kindlaks teha. Tõenäoliselt on nii siiberkaev kui siiber 100% amortiseerunud ja reaalse vajaduse korral on siibri kasutamine raskendatud. 3.4.4. Hüdrandikaevud, hüdrandid Hummuli keskasulas asuvate hüdrantide täpne arv, asukohad ja tehniline seisukord on teadmata. Tõenäoliselt on valdav osa hüdrantidest 90–100% amortiseerunud. Tuletõrjevee saamiseks veevärgile hüdrante rajada ei saa, seda ei luba puurkaevude veeandvus. Tuletõrjevee saamiseks tuleb rajada pinnaveekogu juurde veevõtukohad või kui veekogu läheduses ei ole, siis tuletõrjevee mahuti. 3.5. Ühiskanalisatsiooni objektid 3.5.1. Kanalisatsioonitorustikud Hummuli asula kanalisatsioon koosneb kahest põhitorustikust, mis kumbki viib omaette reoveepuhastini. Mõlemad torustikud on vabavoolsed. Hummuli pargi lõunaserva ühepereelamutel ehk nn Lumelinnal on kanalisatsioon septiku ja kahe biotiigiga. Väljavool on kraavi, mis suubub poole kilomeetri kaugusel Väikesesse-Emajõkke. Hummuli asula põhiline reostuskoormus lähtub korruselamutest ja farmist. Lisaks neile tekib reovesi veel koolimajas, vallamajas ja ettevõtetes AS Vallai, AS Astra, OÜ J&M Puit. Kanalisatsioonitorustiku kogupikkus on ca 2,8 km. Torustikku on rekonstrueeritud kaks korda, 1996. aastal 492 m ja 2000. aastal põhikooli toru 175 m. Lisaks pesti läbi AS Vallaist tulev uus torustik. Tänaseni on rekonstrueerimata elamute ja vallamaja juurest algavad torustikud, kusjuures vallamaja piirkonnast tulev vana torustik kulgeb mitmesaja meetri ulatuses uue torustikuga (1996) paralleelselt. Hummuli asula kanalisatsioonitorustik on valdavalt valmistatud asbesttsement- ja keraamilistest torudest, vähesel määral on kasutatud malmtorusid (majade väljaviigud). Uued või uuendatud torustike osad on tehtud plasttorudest. Hummuli asula kanalisatsioonisüsteemi peaks laiendama Soe külasse ja vallavalitsusest lääne pool asuvale kolmele ühepereelamule. Lisaks Hummuli asulale paiknevad lühikesed kanalisatsioonitorustikud Alamõisa, Jeti ja Piiri külas (viimast ei kasutata). 3.5.2. Kanalisatsioonikaevud Hummuli asulas asub ca 160 kanalisatsioonikaevu. Enamus kaeve paiknevad Hummuli Vallavalitsusele kuuluvatel kanalisatsioonitorustikel, osa kaeve asuvad ühepereelamute kinnistutel Lumelinnas. Kaevud on torustikega sama vanad, enamik tugevasti amortiseerunud – täis settinud, nihkes olevate rõngaste ja pragudega. Paljudel kaevudel on vale märgistusega luugid. Hummuli asula uute ja läbipestud torustike kanalisatsioonikaevud on väga heas korras, Lumelinna kaevud on üldjuhul heas korras. Asula vanemad kaevud on 70/100 cm läbimõõduga betoonkaevud, mille sügavus jääb 1,4–2,8 m vahele. Kõiki kaeve ei inventariseeritud, kuna ei olnud võimalik avada luuke või oli tegu ühelaadsete kaevudega. Alamõisa ja Jeti küla kanalisatsioonikaevude seisukord on teadmata. 3.5.3. Reoveepuhastusseadmed Hummuli asulas asub kaks reoveepuhastit kummagi kanalisatsioonitorustiku lõpus. Nn Lumelinna puhasti moodustavad septik ja kaks biotiiki, millest heitvesi liigub kraavi mööda Väikesesse Emajõkke. Projektijärgselt on ette nähtud heitvee immutamine pinnasesse enne jõkke jõudmist. Lumelinna kanalisatsioonitorustiku pikkus on ligikaudu üks kilomeeter. Enamus Hummuli asula reoveest voolab 2002. aasta augustis avatud reoveepuhastisse, mis asub asula põhjaküljel. Puhasti valdaja on Hummuli Vallavalitsus. Puhasti projekteeris ja ehitas OÜ K&M Projektibüroo 2001/2002. aastal. Tegemist on OÜ Ecowateri poolt pakutava reoveepuhastiga ECO-2000 SBR, mille nominaalne jõudlus on 60 m3 ööpäevas. Puhastusprotsess toimib aktiivmuda menetlusega aeglase õhutusega protsessina, fosfor ärastatakse vajadusel paralleelsadestumisega ja lämmastik bioloogiliselt koos aktiivmudaga. Puhastile on omane väga väike jääkmuda tootmine. Puhasti mahukoormus: 0,18 kg BHT7/m3d, mudakoormus: 0,04 kg BHT7/kg MLSS d, mudatootlikkus: 3d (2,5%) = 4,56 kg DS/d. 4. INVESTEERIMISPROJEKTID 4.3. Hummuli valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) süsteemide investeeringute vajaduse alused Hummuli valla veevarustuse ja kanalisatsiooni probleemide, investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel tuleb arvestada: Insener-tehniliste aspektidega • VK rajatiste hetkeseisund; • puudulikud andmed vee- ja kanalisatsioonivõrgu seisukorra kohta; • olemasolev kaardimaterjal on puudulik; • ebapiisav informatsioon VK-süsteemide remonttööde kohta ning kasutatud seadmete, materjalide kohta; • veevarustuses suured veekaod (ca 30%); • kanalisatsioonitorustike lekkimised, suur lisaveekogus sajuveest; • hajali asustusest tingituna suhteliselt pikad torustikud; • tarbevee hulga mõõtmise osaline puudulikkus; • kaasaegsetes veekäitlemise tehnoloogiates automatiseeritud juhtimissüsteemide rakendamisega. Keskkonnamõjudega • vee- ja kanalisatsioonivõrgud on lõpuni välja arendamata; • olemasolev vee- ja kanalisatsioonivõrk on vana ja amortiseerunud; • sajuvesi juhitakse otse veekogudesse, puudub puhastus; • Väike Emajõgi on reostustundlik; • Hummuli asula reoveepuhastile avaldab mõju OÜ Hummuli Agro loomakasvatusfarmidest puhastisse suunduv reovesi; • kontrolli puudumine biotiikidest väljuva vee indikaatorite kohta; • 70% Hummuli valla elanikel puudub kvaliteetne veevarustus ja kanalisatsioon. Majanduslike aspektidega • osutatav VK-alane teenus peab olema tagatud tarbijatele ööpäevaringselt nõuetele vastava kvaliteediga; • Valga maakonnas maa-asulate kohalike omavalitsuste investeeringute tundlikkus; • maakohtades elanike arvukuse vähenemise tendentsid, leibkondade väiksus; • joogivee kvaliteedinäitajate parandamise vajadus elukvaliteedi tagamiseks maal; • investeeringute rahastamise vahendite olemasolu ja vahendite piisavus projektide realiseerimiseks; • investeeringuprojektide kvaliteet, projekteeritavate objektide ekspluatatsioonitingimuste arvestamine objekti disainerite poolt; • energia, materjalide ja transpordikulude pidev tõusutrend, saastekahju tasude kasv seoses EL direktiivide täitmise nõudega. Kohaliku omavalitsuse poolt ÜVK-teenuste osutamise optimaalse teeninduspiirkonna määratlemisel tuleb lähtuda: • elanikkonna huvist kasutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust; • sellest, et salvkaevude vee kvaliteet tavaliselt ei vasta nõuetele; • Hummuli valla keskkonnaseisundist ja VK-süsteemide keskkonnamõjust; • praeguse ja perspektiivse vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijate arvust; • eelnevast tulenevalt teeninduspiirkonna vee- ja kanalisatsioonivõrkude laiendamise tasuvusest; • asjaolust, et teeninduspiirkonna laienemisega kaasneb transpordikulude kasv; • sellest, et kaasaegse kvaliteediga teenuste pakkumine eeldab informatsioonikanalite tõhusat tööd. 4.4. Investeeringuprojektide eesmärkide püstitamise alused Investeeringuprojektide väljatöötamisel tuleb lähtuda VK süsteemide olemasolevast olukorrast ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest: • arengukava järgi peab aastatel 2006–2013 olema tagatud 95% elanike varustamine veevarustus- ja kanalisatsiooniteenustega; • veekvaliteet tarbija juures peab investeeringuprojektide tulemusena vastama sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» (RTL 2001, 100, 1369; 2002, 84, 1299) kehtestatud nõuetele ja Euroopa Liidu direktiivile 2000/60EÜ «Ühenduse veepoliitika-alane tegevusraamistik» (veepoliitika raamdirektiiv [EÜT L 327, 22.12.2000] ning Euroopa Ühenduse standardile EC 98/83); • vee viibeaeg torustikus enne tarbijani jõudmist ei tohi ületada 48 tundi; • suublasse juhitav heitvesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusele nr 269 (RT I 2001, 69, 424; 2003, 83, 565). Investeeringuprojektide realiseerimise ajakava määratlemisel lähtutaks: • vee- ja kanalisatsioonirajatiste seisundist, töötamise efektiivsusest ja nende vastavusest nõuetele; • vee-ettevõtete haldussuutlikkusest, organisatsioonilistest võimalustest; • vee- ja kanalisatsioonirajatiste keskkonnamõjust. 4.5. Investeerimisprojektide eesmärgid ja ülesanded Investeerimisprojektidele seatud eesmärgid võib jagada üldisteks ja konkreetseteks. Üldised, sotsiaalsed ja keskkonnakaitselised eesmärgid on järgmised: • maapiirkondade tasakaalustatud ja jätkusuutliku majandusliku ja sotsiaalse arengu tagamine; • säästva ja tasakaalustatud majandusarengut toetava infrastruktuuri väljaarendamine; • keskkonnakaitseliste abinõude rakendamine; • keskkonna saastamist põhjustavate saastekollete likvideerimisele või keskkonna endise seisundi taastamisele suunatud tegevus. Konkreetsed eesmärgid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel on seotud: • elanike varustamisega puhta joogiveega. Selleks tuleb rekonstrueerida olemasolevaid ja ehitada uusi veevärgiobjekte (puurkaevud, veetorustikud, veepuhastusseadmed jt); • keskkonda säästvate kanalisatsioonisüsteemide arendamisega. Selleks tuleb rekonstrueerida olemasolevaid ja ehitada uusi kanalisatsioonisüsteemide objekte (kanalisatsioonitorustikud, reoveepumplad ja reoveepuhastid). Vajalikud investeerimissummad ja nende kasutamine etappide kaupa on toodud järgnevas tabelis. Tabel 11. Investeerimisprojektide rakendamine Hummuli vallas Projekti nr Nimetus Etapid Summa (krooni) I II III A. Veevarustus A1 Hummuli keskasula korterelamute ringveetorustiku väljaehitamine X 650 000 A2 Olemasoleva veevõrgu rekonstrueerimine Hummuli alevikus X 350 000 A3 Uue veetorustiku ehitamine Lumelinna X 1 400 000 A4 Jeti külaveetorustiku rekonstrueerimine X 250 000 B. Puurkaevud B1 5 puurkaevu tamponeerimine X 100 000 B2 Rauaeraldusseadme paigaldamine Soe suurfarmi puurkaev-pumplasse X 200 000 C. Kanalisatsioon C1 Kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine vallamajast reoveepuhastini X 400 000 C2 Olemasoleva kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Hummuli asulas X 700 000 C3 Jeti küla kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine X 250 000 D. Reoveepuhasti D1 Lumelinna biotiikide korrastamine X 200 000 D2 Jeti küla reoveepuhasti rekonstrueerimine X 100 000 4.6. Hummuli valla investeerimisprojektid, võimalikud alternatiivid Tabel 12. Projektid, alternatiivid, tulemused Investeeringu valdkond Olukord Projektid Alternatiivid Tulemus Probleemid A. Veevarustus Torustikud on ehitatud aastatel 1964–1984. Enamus torustikest on vanemad kui 20. a. Kõik siibrid, siibrikaevud on amortiseerunud. Tarbeveega on varustatud 45% tarbijaskonnast. Veekaod 2001. a 30%. Hajali asustusega piirkonnas kasutatakse salvkaevusid. A1. Hummuli keskasula korterelamute ringveetorustiku väljaehitamine. (Torustiku kogupikkus 700 m) A2. Veevõrgu rekonstrueerimine Hummuli alevikus. (Torustiku pikkus 400 m) A3. Uue veetorustiku ehitamine Lumelinna. (Torustiku pikkus 1200 jm) A4. Jeti küla veetorustiku rekonstrueerimine (300 m) Hummuli keskasula veevõrgu rekonstrueerimine olemasoleva ühendusskeemi järgi – hargvõrguna. – Veekadude vähendamine; – veekvaliteedi paranemine veevõrgus; – ringvõrgu korral on võrgu töö ühtlasem, tarbijatele tagatakse kahepoolne veetoide; – majanduslik efekt uute tarbijate liitumisest veevõrguga. – Käesoleval ajal on määratlemata mõne korterelamu saatus, võimalik on majade lammutamine. – Hajali asustusest tingituna suhteliselt pikad veetorustikud. B. Puurkaevud Hummuli vallas on 2002. a lõpu seisuga kokku 15 puurkaevu, nendest 4 on Hummuli valla ühisveevärgi halduses. B1. Kasutusest kõrvale jäävate puurkaevude tamponeerimine, 5 puurkaevu. – Likvideerub oht reostada põhjavett puurkaevude kaudu. 15-st puurkaevust 10 on omandus määratlemata ning 5 kaevu on tamponeerimata. Vesi on rauarikas ning sisaldab väävelvesinikku. Bioloogilist reostamist ei ole täheldatud, kuid potentsiaalne oht on olemas, eelkõige loomafarmidest pärineva reostusega. B2. Ühisveevärgi Soe suurfarmi puurkaev-pumpla rekonstrueerimine. Rauaeraldusseadme paigaldamine Soe suurfarmi puurkaev-pumplasse Tarbijate juures lokaalsete rauafilterseadmete ja veepehmendite paigaldamine Joogivee kvaliteet viiakse vastavaks SM 31.07.2001 määrusega nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid». – Puurkaev-pumplate omandisuhetest tulenevad finantseerimis- probleemid. – Alternatiivne lahendus - tööstuse tarbeks ja olmes joogiks mittetarvitatav vesi ei pea läbima filterseadmeid (vähenevad erikulud veetöötlemisele). Pumbamaja korrastamine – Rauaeralduse aparatuuri suhteliselt kõrge maksumus, seadmete teeninduse suur erikulu ühe veetarbija kohta; – Võimalikud survekaod filterseadmetes ja surve alanemine veevõrgus C. Kanalisatsioon Lisavee tungimine kanalisatsiooni- torustikku. Hummuli asula põhiline reostuskoormus lähtub korruselamutest ja farmist, lisandub reostuskoormus koolimajast, vallamajast ja asutuste hoonetest. C1. Hummuli asula kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine lõigul vallamaja – reoveepuhasti. (Torustiku pikkus ca 310 m). – Keskkonnakahjustuse risk väheneb; – väheneb lisavee kogus kanalisatsiooni. Antud meede vähendab asula reoveepuhasti hüdraulilist koormust – Puudub täpne informatsioon torustike seisukorra, ehituskvaliteedi, läbimõõtude ja materjalide kohta. Torustiku pikkus ca 2,8 km. 1996. aastal rekonstrueeriti 492 m. 2000. aastal rekonstrueeriti põhikooli torustik 175 m pikkusel lõigul. Rekonstrueerimata on elamutest ja vallamajast tulevad torustikud. C2. Hummuli asula vana kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine – Keskkonnakahjustuse risk väheneb; – väheneb lisavee kogus kanalisatsiooni; – vähenevad teeninduskulud kanalisatsioonisüsteemile D. Reovee käitlus D1. Lumelinna reoveepuhasti korrastamine – Mudastunud biotiigi kui Väikese-Emajõe sekundaarse reostuse allika korrastamine; – septiku kui põhilise reovee puhastuse elemendi korrastamine; – asula reoveepuhasti koormuse vähendamine Septikud ja kogumiskaevud on lagunenud D2. Jeti küla reoveepuhasti rekonstrueerimine Paigaldada uued septikud. Edasine puhastamine kas pinnasfiltris või immutada maasse. Alternatiiv – väike aktiivmudapuhasti Väheneb keskkonna reostamine 5. HUMMULI VALLA VEEMAJANDUSE FINANTSANALÜÜS 5.1. Hummuli valla finantsmajanduslik olukord Hummuli valla 2003. a eelarve üldmaht kokku – 8,9 milj. krooni. Aastatel 1998–2000 oli valla keskmiseks eelarvemahuks 5 milj krooni. Tabel 13. Hummuli valla eelarvetulude jagunemine 2003. a. Hummuli vald kroonides Eelarve tulud kokku 8 968 700 sh üksikisiku tulumaks 1 391 000 sh toetus riigieelarvest 1 965 900 sh sihtfinantseerimine 1 594 400 sh ülejäänud tulud 4 017 400 Allikas: Hummuli Vallavalitsus. 2003. a põhilisteks omatuludeks on: üksikisiku tulumaks – 1,4 milj krooni; üldine riigitoetus – 2,0 milj krooni; sihtfinantseerimine – 1,6 milj krooni. Ülejäänud osa moodustavad muud sissetulekud (hooldekodu hooldusrahad, kooli ja lasteaia toidurahad, õpperahad, teenuste eest laekuvad summad, projektide rahastamise summad jne). Vallavalitsuse laenukohustused: Laenujääk oli seisuga 1. jaanuar 2004. a kogusummas 0,6 milj krooni. Tabel 14. Antud laenude ja kohustuste tagasimaksed (pangalaenu intressid prognoositud) Tagasimakse aasta Pangalaenu põhiosa Pangalaenu intress Kapitalirendi põhimakse Kapitalirendi intress 2004 160008 42500 67869,64 5537,24 2005 100008 29000 18050,00 301,72 2006 100008 21000 2007 100008 13000 2008 49952 5000 Allikas: Hummuli Vallavalitsus. Hummuli valla seisund on rahuldav, kuid samas ka muret tekitav. Tugevamatest külgedest olulisematena võib kokkuvõtvalt nimetada soodsat asukohta, ettevõtluse arengut, olemasolevaid sotsiaalobjekte ja sotsiaalteenuste osutamist, demograafilist olukorda, teotahtlikku ja koostöövalmist vallajuhtimist. Kohapealsete töökohtade mitmekesisus annab võimaluse töö saamiseks ja sissetuleku, kui inimene ainult soovib tööd teha. Märkimisväärne on ka asjaolu, et vallas on suudetud säilitada põllumajanduslik tootmine ja on arenenud tööstus. Hummuli valla olulisemateks nõrkadeks külgedeks on rahaliste vahendite vähesus (vähene riigi toetusfond, tulumaksu vähene laekumine), elanike suhteliselt madal haridustase, töötus, passiivsus. Ümbritseva keskkonna võimaluste poolt tähtsaim on soodne asukoht, uute töökohtade loomine, infotehnoloogilised võimalused. Oluline on omavalitsuste suurem aktsepteerimine riigi poolt. Ümbritseva keskkonna ohtudest on suurim valdade liitmise ja alafinantseerimise negatiivsed tagajärjed: noorte ja haritud inimeste lahkumine maalt, elanikkonna vananemine, narkomaaniaohu ja alkoholismi suurenemine, paiknemine ääremaal, elanike mittetoimetulek eluga. 5.2. Olemasoleva ühisveevärgi finantsanalüüs. Valla vee- ja kanalisatsioonisüsteeme haldab Hummuli vald, ka varad kuuluvad vallale. Hummuli vallas on olemas ühisveevärk ning kanalisatsioonisüsteem: Hummuli asulas, Jeti külas ja Alamäe külas. Hummulis on liitunud kõik kortermajade ja osade eramajade elanikud (430 elanikku) peale kolme majapidamise (umbes 12 elanikku). Veetarve elaniku kohta Hummuli alevikus on umbes 23,5 m3/a (2001. aasta andmete põhjal). Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud arvete laekumisega pole alevikus elanikkonna poolt erilisi probleeme olnud. Üksikute arvete laekumine on veninud. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse käive oli 2003. aastal 160,0 tuhat krooni ja tegevuskulud ca 170,0 tuhat krooni. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine ei ole hetkel jätkusuutlik, kuna vee- ja kanalisatsioonitariifid ei kata tegelikke kulutusi. Ühe elaniku kohta on veetarve Hummuli alevikus 65,7 l/in/d ca 2,2 m3 kuus. Keskmise tarbimise alusel on käesoleval ajal vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu 33,2 krooni inimese kohta, mis moodustab 1,5% leibkonnaliikme keskmisest sissetulekust (Valga maakonnas, Statistikaameti andmete alusel, leibkonnaliikme sissetulek kuus 2213 krooni). Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad kehtestab Vallavolikogu (Hummuli vallavolikogu otsus nr 118 «Tasu kehtestamine võetud vee kasutamise ja heitvee ärajuhtimise eest», vastu võetud 18. dets. 2001. a), võttes aluseks tulude ja kulude tasakaalu põhimõtte. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadusele koosneb hind tasust võetud vee eest ja tasust heitvee ärajuhtimise eest ning on kujundatud selliselt, et vee-ettevõttel oleks tagatud: 1) tootmiskulude katmine; 2) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 3) keskkonnatingimuste täitmine; 4) põhjendatud tulukus. Tabel 15. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni põhinäitajate prognoosid 2003 2004 prog 2005 prog 2006 prog 2007 prog 2008 prog 2009 prog 2010 prog Müük kokku 163337 170424.2 177865.7 214799.7 253165.7 294582.4 340001.9 388010 Vee müük kokku 73018 76374.85 79899.54 96353 113436 131918 151899 172635 sh eratarbijad 67137 70494 74019 89575 105810 123446 142580 162518 sh ettevõtted ja asutused 5881 5881 5881 6778 7625 8473 9320 10117 Kanalisatsioonitee- nuse müük kokku 90319 94049.3 97966.12 118446.6 139729.9 162664.2 188102.4 215374.8 sh eratarbijad 74606 78336 82253 100337 119356 140027 163201 188343 sh ettevõtted ja asutused 15713 15713 15713 18110 20374 22637 24901 27032 HIND (kr/m3) Vee hind käibemaksuta sh eratarbijad 5.9 5.9 5.9 6.8 7.65 8.5 9.35 10.15 sh ettevõtted ja asutused 5.9 5.9 5.9 6.8 7.65 8.5 9.35 10.15 Kanalisatsiooniteenuse hind käibemaksuta sh eratarbijad 6.8 6.8 6.8 7.9 8.95 10 11.1 12.2 sh ettevõtted ja asutused 5.9 5.9 5.9 6.8 7.65 8.5 9.35 10.15 TARBIMINE (m3) Vee tarbimine kokku 12376 12945 13542 14170 14828 15520 16246 17008 sh eratarbijad 11379 11948 12546 13173 13831 14523 15249 16012 sh ettevõtted ja asutused 997 997 997 997 997 997 997 997 Kanalisatsiooniteenuse tarbimine kokku 13635 14183 14759 15364 15999 16666 17366 18101 sh eratarbijad 10971 11520 12096 12701 13336 14003 14703 15438 sh ettevõtted ja asutused 2663 2663 2663 2663 2663 2663 2663 2663 Kuni aastani 2006 ületavad vee- ja kanalisatsioonitegevuskulud tegevustulusid. Tariifide tõusu ja tarbimise kasvust tulenevalt suudab vee-ettevõtlus alates 2006. aastast katta tegevuskulud. Tabel 16. Veevarustuse tulude ja kulude prognoosid 2004–2007 Hummuli 2002 2003 2004 prognoos 2005 prognoos 2006 prognoos 2007 prognoos Müük kokku 122542 163337 170424,2 177865,7 214799,7 253165,7 Kulud kokku 145349 164805 171180 177934 185105 192734 RAHAVOOG KOKKU –22807 –1468 –756 –69 29695 60432 Järeldused: • Olemasoleva ühisveevägi olukord ei vasta tänapäeva nõuetele; • ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumise jätkumise eeldusteks on veetrasside põhjalik renoveerimine ja tariifide oluline tõus; • vee- ja kanalisatsiooniteenuste pakkumine toob vallale kahjumit ja vald ei suuda oma kasumist katta vajalike investeeringute maksumust. Seetõttu tuleb investeeringuid rahastada vallaeelarvest; • ühisveevärgi kasutajate arv suureneks tõenäoliselt peale veevärgi renoveerimist ja kvaliteedi paranemist. 6. PLANEERITUD ÜHISVEEVÄRGI INVESTEERINGUTE FINANTSANALÜÜS 6.1. Finantsprognooside koostamise põhieeldused Vee- ja kanalisatsioonitarbimise finantsprognooside koostamisel perioodis 2005–2010 tuleb arvestada erinevate teguritega, mis võivad tulevikus tarbimist mõjutama hakata. Need tegurid on nii välised (inflatsiooniprotsent, riiklike maksude ja tariifide muutused) kui ka vallasisesed (elanike sissetulekute muutus, planeeritud tariifide tõusu, investeeringute mõju teenuste hinna kujunemisele). Nende tegurite mõju tulemusel on kujundatud finantsprojektsioonide eeldused järgnevalt: 2) keskmiseks inflatsiooniks on arvestatud 3% aastas, 3) elanike keskmine sissetulek suureneb 5% aastas, 4) arvestamata on jäetud teenuste müügilt laekuv käibemaks, vee tarbimine aastas ühe elaniku kohta suureneb perioodis keskmiselt 5% aastas vee- ja kanalisatsiooniteenuste hindade prognoosimisel on arvestatud piiranguga, et vastavate teenuste hind ei tohiks ületada 4% leibkonna liikme kuu sissetulekust. Samas, investeeringute tasuvuse seisukohalt ja trasside nõuetekohase hoolduse tagamiseks on tariifide tõstmine hädavajalik, 5) abonent- ja liitumistasudega pole eelmise perioodiga võrreldavuse tagamiseks arvestatud. Ehkki vallad on kohustatud liitumistasud hiljemalt alates 2008. a kehtestama toimub investeeringute tegemine arvestades olemasolevaid tarbijaid ja uute tarbijate liitumine on vähetõenäoline, 6) kuna üheski vallas pole tarbijate teenuste eest maksmine osutunud probleemiks, pole arvete maksmata jätmisega ka edasistes prognoosides arvestatud, 7) investeeringute finantseerimise osas on arvestatud omavalitsuste minimaalse (12,5%) omafinantseeringute katmisega. Vee-ettevõtete tulude, kulude ja kasumlikkuse eeldused 8) Investeeringute kasulik tööiga on 25 aastat, ehk kulum aastas on 4%, Struktuurfondide vahendite ja riigiabi eest soetatud põhivara kulum kajastub nii tuludes kui ka vastav summa kuludes amortisatsioonina, 9) arvestuslikult peaksid investeeringute tulemusel vähenema jooksvad hoolduskulud aastas oluliselt. Siiski vajavad ka uued süsteemid tõrgeteta tööks pidevat hooldust, milleks on arvestatud 2% investeeringu maksumusest aastas, 10) tegevuskulud suurenevad igal aastal inflatsioonikoefitsiendi võrra, 11) ressursitasu kasvab igal aastal 10%, saastetasu 25%, 12) aktsepteeritavaks tegevustulukuseks on 30%, mida loetakse vee-ettevõtete puhul soovitavaks tasemeks. Suhtarv näitab ettevõtte võimet katta intressi- ja amortisatsioonikulusid peale tegevuskulude mahaarvamist, 13) puhasrentaablus näitab ettevõtte kasumlikkust peale kõigi kulude (sh ka kapitalikulud) katmist. Vastavalt seadustele peavad vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisest saadavad tulud katma kõik kulud ning seega peaks puhastulukus olema vähemalt 0. 6.2. Hummuli valla eelarve ja planeeritud veemajanduse investeeringute analüüs Valla planeeritud eelarve tulude kogumaht 2004. a on 8,56 miljonit krooni. Suurima osa planeeritud tuludest moodustavad toetused riigieelarvest (2,2 mln krooni ehk 26%), üksikisiku tulumaks (2,5 mln krooni ehk 29%) ja seejärel muud tulud (3,9 mln krooni ehk 46%). Vanade laenud tagasimaksmiseks on 2004. aeelarves planeeritud kokku 228,0 tuh. krooni. Valla ja linnaeelarve seaduse paragrahvi 8 kohaselt ei või laenude ja emiteeritud võlakirjade ning nendest tulenevate muude kohustuste kogusumma, koos võetava laenu ja emiteeritavate võlakirjadega, ületada 60% vastavaks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest ning tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada eelarveaastal 20% laenu võtmise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest. Nende kriteeriumitega on prognoositud investeeringute katmisel arvestatud. Planeeritud investeeringuid veemajandusse näitab tabel 17. Tabel 17. Planeeritud investeeringud veemajandusse 2005–2007. a mln krooni Hummuli vald 2005 2006 2007 KOKKU Hummuli korterelamute ringveetorustiku ehitamine 0,65 0,00 0,00 0,65 Hummuli veevõrgu rekonstrueerimine 0,00 0,35 0,00 0,35 Lumelinna veetorustiku ehitamine 0,00 0,00 1,40 1,40 Jeti veetorustiku rekonstrueerimine 0,00 0,25 0,00 0,25 5 puurkaevu tamponeerimine 0,10 0,00 0,00 0,10 Rauaeraldusseade Soe suurfarmi puurkaev-pumplasse 0,20 0,00 0,00 0,20 Kanalisatsiooni rekonstrueerimine vallamajast reoveepuhastini 0,00 0,40 0,00 0,40 Hummuli kanalisatsiooni rekonstrueerimine 0,70 0,00 0,00 0,70 Jeti kanalisatsiooni rekonstrueerimine 0,00 0,00 0,25 0,25 Lumelinna biotiikide korrastamine 0,00 0,20 0,00 0,20 Jeti reoveepuhasti rekonstrueerimine 0,00 0,10 0,00 0,10 KOKKU 1,65 1,30 1,65 4,60 sh omafinantseering 12,5% 0,21 0,16 0,21 0,58 Kokku on planeeritud investeerida kolme aasta jooksul (2005–2007) 4,6 mln krooni, millest 75% kaetakse Euroopa Komisjoni toetusskeemi arvelt ja 25% on omafinantseering (OF). Pool nõutavast omafinantseeringust (12,5%) taotleb Hummuli vald Vabariigi Valitsuselt, mis on 0,58 mln krooni, teine pool kaetakse valla eelarvest. Projekti maksumuste hindamise aluseks on võetud 2003. a Eesti keskmised turuhinnad. Kõrvutades investeeringute mahtu valla eelarvega on otstarbekas koostada mitmest erinevast finantseerimisallikast koosnev pakett, kuna vald ei ole võimeline ise sellises mahus investeeringuid tegema. Euroopa Liidu struktuurfondide vahendite kaasamisega kaasneb ka nõu minimaalse omafinantseerimise tagamise osas. OF allikateks võivad olla omavalitsuse eelarve ja/või vee- ja kanalisatsiooni teenustest laekuvad vahendid. Omafinantseeringuid võib katta ka pangalaenuga. Investeeringute realiseerimiseks taotletakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvus Fondilt raha Hummuli vallale. Tabel 18. Investeeringute ja valla eelarve prognoosid 2005–2010 (kroonides) Hummuli vald 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Eelarve tulud kokku 8 788 939 9 034 534 9 292 409 9 563 177 9 847 484 10 146 006 sh üksikisiku tulumaks 2 605 050 2 735 303 2 872 068 3 015 671 3 166 455 3 324 777 sh toetus riigieelarvest 2 306 850 2 422 193 2 543 302 2 670 467 2 803 991 2 944 190 sh sihtfinantseerimine 0 0 0 0 0 0 sh ülejäänud tulud 3 877 039 3 877 039 3 877 039 3 877 039 3 877 039 3 877 039 Vanade laenude tagasimaksmine 118 000 100 000 100 000 100 000 100 000 100 000 Planeeritavad investeeringud kokku 1 650 000 1 300 000 1 650 000 sh max Ühtekuuluvusfondi finantseering (75%) 1 237 500 975 000 1 237 500 sh toetus riigieelarvest (12,5%) 206 250 162 500 206 250 sh min omafinantseering (12,5%) 206250 162500 206250 A. Omafinantseeringust 100% laenuna 5 a Omafinantseeringu maksed valla rahast – – – Laenu tagasimaksed (põhiosa + intress) 46 329 82 831 129 161 129 161 129 161 82 831 Kõigi laenude osakaal puhastuludest 1,87% 2,02% 2,47% 2,40% 2,33% 1,80% B. Omafinantseeringust 50% laenuna 5 a Omafinantseeringu maksed valla rahast 41 250 32 500 41 250 Laenu tagasimaksed (põhiosa + intress) 23 165 41 416 64 580 64 580 64 580 41 416 Kõigi laenude osakaal puhastuludest 1,61% 1,57% 1,77% 1,72% 1,67% 1,39% C. Omafinantseeringust 0% laenuna Omafinantseeringu maksed valla rahast 103 125 81 250 103 125 Laenu tagasimaksed (põhiosa + intress) 0 0 0 0 0 0 Kõigi laenude osakaal puhastuludest 1,34% 1,11% 1,08% 1,05% 1,02% 0,99% Valla eelarvete ja investeeringute prognoosides on lähtutud alljärgnevatest eeldustest: 1) Finantsprojektsioonid on koostatud perioodi 2005–2010 kohta. 2) Valla eelarve maht kasvab keskmiselt 5% aastas. 3) Valla omafinantseerimine kaetakse laenuga. Laenu intressiks on 4% laenujäägilt aastas. Sel eesmärgil on koostatud kolm erinevat investeerimisskeemi. Variant A – kogu OF kaetakse viieaastase laenuga. Laenu tagasimaksete (põhiosa+intress) osakaal eelarvetuludest on maksimaalne 2007. a 230,0 tuhat krooni (2,47%), hakates seejärel langema. Võrreldes teiste variantidega on selle skeemi korral investeeringute summa jaotumine aastate peale kõige ühtlasem ja esimeste aastate investeeringute koormus vallaeelarvele väikseim. Variant B – kasutatakse kombineeritud finantseerimisskeemi, kus 50% OF kaetakse viieaastase laenuga ja ülejäänud eelarvest. Laenu tagasimaksete (põhiosa+intress) osakaal eelarvetuludest on maksimaalne 2007. a 164,0 tuhat krooni (1,77%), hakates seejärel langema. Variant C – kus kogu OF kaetakse eelarvest. Laenu tagasimaksete (põhiosa+intress) osakaal eelarvetuludest on maksimaalne 2005. a 118,0 tuhat krooni (1,34%), hakates seejärel langema. Laenukoormus on küll väikseim ja väheneb (olemasolev laen), kuid investeeringusummad ulatuvad koos vanade laenude tagasimaksetega ligi 324,0 tuhat kroonini (aastal 2005), mis on umbes kaks korda suurem kui variandi A korral (141,0 tuhat krooni). Nagu jooniselt näha jaotub investeeringute omafinantseeringu ja laenu tagasimaksete koormus kõige ühtlasemalt aastate lõikes, variant A korral, kus eelarve vahendid aastas on 160,0–180,0 tuhat krooni. Variant C korral (omafinantseering kaetakse eelarvest) on esimesel kolmel aastal (2005–2007) vajalik finantseerimine 260,0 tuhat krooni kuni 320 tuhat krooni aastas.

Joonis 1. Laenutagasimaksete ja omafinantseeringu koormus valla eelarvele. 6.3. Prognoositavad investeeringute rahavood ja tariifid Tariifide tõstmine oli ja on ka tulevikus investeeringute võimaldamiseks möödapääsmatu. Tariifide tõstmine on vajalik investeeringute teostamiseks ja süsteemide ekspluatatsioonikulude katmiseks. Hetkel, moodustavad vee- ja kanalisatsioonikulud leibkonna keskmisest sissetulekust umbes 1,5%. Vastav näitaja tõuseks aastaks 2010 2,6-le protsendile, mis jääb madalamale rahvusvaheliselt aktsepteeritavast piirmäärast 4%. Tariifi suurem tõstmine, arvestades kohalikku maksevõimet ja sotsiaalmajanduslikku tausta ei ole võimalik. Tabel 19. Tariifide prognoos (käibemaksuga) Aasta 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Vesi elanikele 7 7 7 7 8 9 10 11 12 Reovesi elanikele 8 8 8 8 9.3 10.55 11.8 13.1 14.4 Tabel 20. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leibkonnaliikme keskmisest sissetulekust: 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu pere sissetulekust 1.50% 1.50% 1.50% 1.73% 1.96% 2.18% 2.41% 2.64% Valla ÜVK-süsteemide kaasaajastamiseks ja arendamiseks on vajalik investeerida ca 4,6 miljonit krooni. Investeeringute vajadus on suur ja arvestades kohaliku sotsiaalset situatsiooni on avaliku sektori abivahendite kaasamine möödapääsmatu. Seda näitab ka omainvesteeringute stsenaarium mille korral investeeringu NPV on negatiivne. Valla enda vahendid, vee-ettevõtluse võimalused võtta laene, investeerida omavahenditest ja riigi võimalused finantseerida projekte on piiratud. Programmi finantseeringud on suure tõenäosusega võimalik katta Euroopa Liidu abiprogrammi raames selliselt, et kohalik omavalitsus finantseerib programmi raames vajalikest investeeringutest 12,5%, Eesti riik – 12,5% ja enamikku, s.o 75% investeeringute mahust finantseerib Euroopa Liit. Valla eelarvest teostatavad investeeringud langevad aastatele 2005 kuni 2007. Vee-ettevõtlus ei ole võimeline finantseerima süsteemide arendust ja rekonstrueerimist tariifist laekuvate tulude või investeerimislaenu arvelt, kuna laekuvad tulud ja genereeritav käive tariifide tõusust on liiga väike suuremahuliste investeeringute teostamiseks. Alates aastast 2010 suudab vee-ettevõtlus genereerida positiivset rahavoogu ca 169,0 tuhat Eesti krooni, mis katab umbes 90% ulatuses investeeringute amortisatsiooni. Kokkuvõtteks võimaldavad tabelis 7 toodud teise stsenaariumi veeteenuste tulud katta kõiki tegevusega seotud rahavoogusid ja katta ka laenude administreerimisega seotud kulusid. Puhaskasum on negatiivne amortisatsiooni tõttu. Projekti NPV on positiivne ja IRR 20% näitab infrastruktuuri projekti kohta suhteliselt head kasumlikkust. Eelduseks renoveerimisele on kindlasti Euroopa Liidu toetusskeemide abil tehtavad investeeringud, mis annavad võimaluse areneda ja pakkuda edaspidi oluliselt parema kvaliteediga teenuseid. Valla eelarvest või vee-ettevõtte omavahenditest pole sellises mahus investeeringute tegemine võimalik. Tabel 21. Investeeringute tasuvuse ja tulususe arvutused Tundlikkusanalüüs – abita 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Tulud 177 866 214 800 253 166 294 582 340 002 388 010 388 010 388 010 388 010 388 010 388 010 Tegevus- kulud 177 934 185 105 192 734 200 868 209 561 218 872 218 872 218 872 218 872 218 872 218 872 Tegevus- kasum –69 29 695 60 432 93 714 130 441 169 138 169 138 169 138 169 138 169 138 169 138 Põhivara kulum 66 000 118 000 184 000 184 000 184 000 184 000 184 000 184 000 184 000 184 000 Puhas- kasum –69 –36 305 –57 568 –90 286 –53 559 –14 862 –14 862 –14 862 –14 862 –14 862 –14 862 Investee- ringud –1 650 000 –1 300 000 –1 650 000 0 0 0 0 0 0 0 0 NPV arvutus –1 650 069 –1 270 305 –1 589 568 93 714 130 441 169 138 169 138 169 138 169 138 169 138 169 138 NPV1 –3 150 691 NPV2 –3 087 878 NPV3 –3 121 797 IRR #DIV/0! Tegevus- tulukus 0% 14% 24% 32% 38% 44% 44% 44% 44% 44% 44% Puhas- tulukus 0% –17% –23% –31% –16% –4% –4% –4% –4% –4% –4% Tundlikkusanalüüs – I stsenaarium Ühtekuuluvusfondi abi 75% ja riigi abi 12,5% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Tulud 177 866 214 800 253 166 294 582 340 002 388 010 388 010 388 010 388 010 388 010 388 010 Tegevus- kulud 177 934 185 105 192 734 200 868 209 561 218 872 218 872 218 872 218 872 218 872 218 872 Tegevus- kasum –69 29 695 60 432 93 714 130 441 169 138 169 138 169 138 169 138 169 138 169 138 Põhivara kulum 0 66 000 118 000 184 000 184 000 184 000 184 000 184 000 184 000 184 000 184 000 Puhas- kasum –69 –36 305 –57 568 –90 286 –53 559 –14 862 –14 862 –14 862 –14 862 –14 862 –14 862 Investee- ringud –206 250 –162 500 –206 250 0 0 0 0 0 0 0 0 NPV arvutus –206 319 –132 805 –145 818 93 714 130 441 169 138 169 138 169 138 169 138 169 138 169 138 NPV1 (5%) 503 221 NPV2 (10%) 249 415 NPV3 (8%) 336 327 IRR 20% Tegevus- tulukus 0% 14% 24% 32% 38% 44% 44% 44% 44% 44% 44% Puhas- tulukus 0% –17% –23% –31% –16% –4% –4% –4% –4% –4% –4% 7. LISAD Lisa 1 ÕIGUSLIK BAAS o Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, 10. veebruar 1999. a (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2002, 61, 375). Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel kehtestatud määrused: – keskkonnaministri 04.06.1999. a määrus nr 55 «Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta» (RTL 1999, 98, 1199) – Hummuli vallavolikogu otsus «Tasu kehtestamine võetud vee kasutamise ja heitvee ärajuhtimise eest» (nr 118, vastu võetud 18. dets. 2001. a). o Veeseadus, 11. mai 1994. a (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843: redaktsioon 01.01.2002–…) ja sellest tulenevad alamad õigusaktid; Helsingi komisjoni soovitused ja EÜ Nõukogu direktiiv 92/27/EMÜ «Asulate reovee puhastamine» ja sellest tuleneva Euroopa Komisjoni juhend ekstensiivsete reoveepuhastusprotsesside kohandamiseks väikeste ja keskmise suurusega (500 kuni 5000 inimühinguga) asulatele. Veeseaduse alusel kehtestatud määrused: – keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a määrus nr 61 «Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine» (RTL 1997, 3, 8); – keskkonnaministri 30. jaanuari 1997. a määrus nr 8 «Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise korra kehtestamine» (RTL 1997, 25, 145); – keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määrus nr 18 «Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid» (RTL 2002, 48, 664); – Vabariigi Valitsuse 8. mai 2001. a määrus nr 160 «Vee erikasutuse tasu määrad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist» (RT I 2001, 45, 250); – sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrus nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» (RTL 2001, 100, 1369); – sotsiaalministri 21. detsembri 2001. a määrus nr 152 «Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu (KMTO) joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord» (RTL 2002, 4, 44); – Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrus nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» (RT I 2001, 69, 424); – keskkonnaministri 6. detsembri 1999. a määrus nr 99 «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine» (RTL 1999, 167, 2446); – keskkonnaministri 11. novembri 1999. a määrus nr 93 «Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise eeskiri» (RTL 1999, 156, 2189); – Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrus nr 171 «Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded» (RT I 2001, 47, 261); – keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määrus nr 18 «Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid» (RTL 2002, 48, 664); – keskkonnaministri 4. juuni 1999. a määrus nr 55 «Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta» (RTL 1999, 98, 1199); – keskkonnaministri 21. augusti 2001. a määrus nr 44 «Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistu 1 ja 2» (RTL 2001,104, 1434). o Jäätmeseadus (RT I 1998, 57, 861; 1999, 23, 353; 10, 155; 95, 843); o Saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361; 54, 583; 95, 843 … 2001, 102, 667). o Planeerimis- ja ehitusseadus (RT I 1995, 59, 1006 … 2002, 63, 387). Planeerimis- ja ehitusseaduse alusel vastu võetud määrused: – Hummuli valla ehitusmäärus. 7. veebruari 2003. a, Hummuli Vallavolikogu määrus nr 9, kinnitatud Hummuli Vallavolikogu otsusega nr 1-2/03/9, 13.02.2003. a. o Kemikaaliseadus (RT I 1998, 47, 697). o Päästeseadus (RT I 1994, 28, 424). Päästeseaduse alusel vastu võetud määrused: – siseministri 13. septembri 2000. a määrus nr 58 «Nõuded tuletõrjeveevarustuse seadmetele» (RTL 2000, 101, 1587). o Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755). Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel vastu võetud määrused: – Hummuli valla põhimäärus. 19. aprilli 2000. a, Hummuli Vallavolikogu määrus nr 12 (KO 2000, 44, 667). Lisa 2 Vee-erikasutusload Hummuli vallas Hummuli alevik Loa valdaja ettevõte: Hummuli Vallavalitsus Vee-erikasutusloa väljastaja asutuse nimetus Valgamaa keskkonnateenistus Vee-erikasutusloa nr ja kehtestamise kuupäev 194 01.04.2001 Vee-erikasutusloa kehtivuse kuupäev 30.03.2006 VEEVÕTT Puurkaev Põhjaveekihi nimetus Lubatud kogus m3/d Tegelikult võetav kogus m3/d Vee eri-kasutustasu krooni/aastas Hummuli töökoda devon 3-2 62,2 (loas) (60,27) 22 000 m3/a 2006. a lubatud 5500 m3/a (I kvartal) 42,74 15 599 m3/a 6792 (2002. a) Hummuli vald Loa valdaja ettevõte: OÜ Hummuli Agro Vee-erikasutusloa väljastaja asutuse nimetus Valgamaa keskkonnateenistus Vee-erikasutusloa nr ja kehtestamise kuupäev L.VV.VA-12881 01.11.2002. a Vee-erikasutusloa kehtivuse kuupäev 30.09.2007 VEEVÕTT Puurkaev Põhjaveekihi nimetus Lubatud kogus m3/d Tegelikult võetav kogus m3/d Vee eri-kasutustasu krooni/aastas Hummuli (Suurfarmi) puurkaev devon 3-2 2003–2006 25 200 m3/aastas, 73,6 m3/d; 2007 18 900 m3/aastas, 73,6 m3/d 8034 (2002. a) Alamõisa puurkaev devon 3-2 2003–2006 3200 m3/aastas, 8,8 m3/d; 2007 2400 m3/aastas 2001. ja 2002. a p/kaevu ei kasutatud Kuusiku puurkaev devon 3-2 2003–2006 3200 m3/aastas, 8,8 m3/ d; 2007 2400 m3/aastas, 8,8 m3/d 2001. ja 2002. a p/kaevu ei kasutatud HEITVEE ÄRAJUHTIMINE Reoveepuhasti nimetus, suubla nimetus Reostusnäitajad Lubatud reostuskoormus tonni/aastas Tegelik reostuskoormus tonni/aastas Saastekahjuhüvitis krooni/aastas Keskasula reoveepuhasti; ECO-2000 SBR, suubla: oja, mis suubub Väike-Emajõkke BHT7 – 10 mg/l (0,6 kg/d) HA – 15 mg/l (0,9 kg/d) Püld – 1,0 mg/l (0,06 kg/d) NH4-N – 3 mg/l (0,18 kg/d) NO3-N – 8 mg/l (0,48 kg/d) (projektijärgsed heitvee näidud) 0,56 0,76 Püld ja Nüld pole sätestatud 0,39 0,48 Püld = 0,04 t/a Nüld = 0,22 t/a Makstud 5380 (2002. a) Lumelinna reoveepuhasti; settekaevud, kollektor, biotiigid (2x930 m2), immutus pinnasesse Koormus 28,0 m3 5,7 m3/d 2000 m3/a Pole teada Analüütilisi mõõtmisi pole tehtud