Riigikogu — Eesti Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vaheline vabakaubandusleping — RT II, 43, 127

Vabakaubanduslepingu ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta SISSEJUHATAV OSA Eesti Vabariik ja Slovaki Vabariik, edaspidi nimetatud lepingupooled, tuletades meelde kavatsust osaleda aktiivselt Euroopa majandusliku integratsiooniprotsessis javäljendades oma valmisolekut koostööks selle protsessi tugevdamise teede ja vahendite otsimisel; taaskinnitades kindlaksjäämist turumajanduse põhimõtetele, mis määravad nende suhete aluse; tuletades meelde kindlaksjäämist Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppaktile, Pariisi hartaleja eriti CSCE Bonni Euroopa majanduskoostöö konverentsi lõppdokumendis sisalduvatele põhimõtetele; otsustades käesolevaga kõrvaldada kõik vastastikuse kaubavahetuse takistused, vastavalt 1994. aastaüldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe sätetele; olles kindlal veendumusel, et käesolev leping edendab vastastikku kasulikke kaubandussuhteid ja aitab kaasa Euroopasse integreerumise protsessile; otsustades, et käesoleva lepingu ühtki sätet ei saa tõlgendada kui lepingupoolte vabastamist nende kohustustest teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, eriti Maailma Kaubandusorganisatsiooni ees ega rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustustest; leppisid kokku alljärgnevas: Artikkel 1. Eesmärgid 1. Lepingupooled loovad järk-järgult vabakaubanduspiirkonna kogu oma kahepoolses kaubanduses vastavalt käesolevas lepingus sätestatule ja kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikliga XXIV ning selle artikli tõlgendamise protokolliga. 2. Käesoleva lepingu eesmärgid on: (a) edendada vastastikuse kaubavahetuse laiendamise kaudu lepingupoolte vaheliste majandussuhete harmoonilist arengut ja sel viisil soodustada mõlema lepingupoole majandustegevuse arengut, elu- ja töötingimuste paranemist, tootmise suurenemist ja rahandussfääri stabiilsust; (b) tagada lepingupoolte kaubavahetuses õiglase konkurentsi tingimused; (c) aidata kaubandustõkete kõrvaldamisega kaasa kaubanduse harmoonilisele arengule ja kasvule maailmas. I peatükk TÖÖSTUSKAUBAD Artikkel 2. Ulatus Käesoleva peatüki sätted kehtivad lepingupoolte päritoluga tööstustoodetele. Termin «tööstustooted» tähendab käesolevas lepingus tooteid, mis kuuluvad Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi peatükkidesse 25 kuni 97. Artikkel 3. Imporditollid ja sarnase toimega maksud 1. Lepingupoolte kaubavahetuses ei kehtestata impordile ühtegi uut tollimaksu ega muud sarnase toimega maksu. 2. Lepingupooled tühistavad imporditollid ja muud sarnase toimega maksud käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Artikkel 4. Fiskaalsed maksud Artikli 3 sätted kehtivad ka fiskaalse iseloomuga tollimaksude kohta. Artikkel 5. Eksporditollid ja muud sarnase toimega maksud 1. Lepingupoolte kaubavahetuses ei kehtestata ekspordile ühtegi uut tollimaksu ega muud sarnase toimega maksu. 2. Lepingupooled tühistavad eksporditollid ja muud sarnase toimega maksud käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Artikkel 6. Kvantitatiivsed piirangud impordile ja muud sarnase toimega meetmed 1. Lepingupoolte kaubavahetuses ei kehtestata impordile mingeid uusi kvantitatiivseid piiranguid. 2. Kõik kvantitatiivsed piirangud impordile ja muud sarnase toimega meetmed tühistatakse lepingupoolte vahel käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, välja arvatud need, mis on toodud käesoleva lepingu I lisas. Artikkel 7. Kvantitatiivsed piirangud ekspordile ja muud sarnase toimega meetmed 1. Lepingupoolte kaubavahetuses ei kehtestata ekspordile mingeid uusi kvantitatiivseid piiranguid. 2. Kõik kvantitatiivsed piirangud ja sarnase toimega meetmed ekspordi osas tühistatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, välja arvatud need, mis on toodud käesoleva lepingu II lisas. Artikkel 8. Tehnilistest tingimustest informeerimise kord 1. Lepingupooled informeerivad teineteist tehnilistest tingimustest ja nende kavatsetavatest täiendustest esimesel võimalusel ja vastavuses käesoleva lepingu III lisas toodud sätetega. 2. Lõikes 1 toodud sätete täitmise kuupäeva valib ühiskomitee. II peatükk PÕLLUMAJANDUSTOOTED Artikkel 9. Ulatus Käesoleva peatüki sätted kehtivad lepingupoolte päritoluga põllumajandustoodetele. Termin «põllumajandustooted» tähendab käesolevas lepingus tooteid, mis kuuluvad Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi peatükkidesse 1 kuni 24. Artikkel 10. Imporditollid ja muud sarnase toimega maksud 1. Lepingupoolte kaubavahetuses ei kehtestata impordile ühtegi uut tollimaksu ega muud sarnase toimega maksu. 2. Imporditollid kehtestatakse vastavuses käesoleva lepingu protokolli 1 sätetega. 3. Lepingupooled tühistavad kõik muud sarnase toimega maksud käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Artikkel 11. Fiskaalsed maksud Artikli 10 sätted kehtivad ka fiskaalse iseloomuga tollimaksude kohta. Artikkel 12. Baasmaksud 1. Iga toote baasmaksuna, mida vähendatakse käesoleva lepingu kohaselt, kohaldatakse riikidevahelise enamsoodustusrežiimi tariifi, mis kehtib 1996. aasta 1. jaanuarist. 2. Kui pärast käesoleva lepingu jõustumist toimub mingi tariifi vähendamine, siis asendavad vähendatudmaksud lõikes 1 nimetatud baasmakse vähendamise kuupäevast alates. 3. Lõike 2 alusel arvutatud vähendatud makse ümardatakse esimese kümnendini. 4. Lepingupooled informeerivad teineteist oma riigi vastavatest baasmaksumääradest, mille kohta kehtib lõige 2. Artikkel 13. Eksporditollid ja muud sarnase toimega maksud 1. Lepingupoolte kaubavahetuses ei kehtestata eksporditolle ega muid sarnase toimega makse. 2. Lepingupooled tühistavad kõik eksporditollid ja muud sarnase toimega maksud käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Artikkel 14. Impordi kvantitatiivsed piirangud ja muud sarnase toimega meetmed 1. Lepingupoolte kaubavahetuses ei kehtestata impordile ühtegi uut kvantitatiivset piirangut ega võeta muid sarnase toimega meetmeid. 2. Kõik kvantitatiivsed piirangud impordile ja muud sarnase toimega meetmed lepingupoolte päritoluga toodetele tühistatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Artikkel 15. Kontsessioonid ja põllumajanduspoliitika 1. Käesolevas peatükis sätestatu ei välista protokollis 1 lubatud kontsessioone ega takista lepingupooltel ellu viia oma põllumajanduspoliitikat ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni põllumajanduslepingus sätestatut. 2. Lepingupooled informeerivad teineteist põllumajanduspoliitika muudatustest või võetud meetmetest, mis võivad mõjutada käesolevas lepingus sätestatud lepingupoolte kaubavahetuse tingimusi. Ükskõik kummale pingupoole nõudmisel peetakse kujunenud olukorra selgitamiseks nõupidamisi. 3. Võttes arvesse Eesti tollitariifide struktuuri käesoleva lepingu jõustumisel, mille kohaselt pole põllumajandustoodetele tollimakse kehtestatud, võib Eesti Vabariik uue tariifirežiimi rakendamisel põllumajandustoodete impordil kehtestada imporditolle piiratud nimetustele Slovaki Vabariigi päritoluga põllumajandustoodetele, vastavalt käesoleva lepingu artiklis 10 toodud kitsendustele ja oma põllumajanduspoliitika rakendamisele. 4. Imporditolle võib Eesti Vabariik kehtestada kahe esimese aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ja pärast nõupidamisi ühiskomitees. Vajaduse korral võib kaheaastast perioodi ühiskomitee otsusel pikendada ühe aasta võrra. Neid meetmeid võetakse kolme aasta jooksul. 5. Kõigil neil juhtudel annab Eesti Vabariik piisavalt suure eelise Slovaki Vabariigi päritoluga toodetele,võimaldades neile tingimusi, mis on vähemalt sama soodsad kui need, mida võimaldab Slovaki Vabariik Eesti Vabariigi päritoluga toodetele. Artikkel 16. Erilised kaitseabinõud Kui käesoleva lepingu järgsetele kontsessioonidele alluvad ühe lepingupoole importtooted tekitavad teise lepingupoole turgudel tõsist segadust, peab asjaosaline lepingupool põllumajandusturu erilist tundlikkust ja käesolevas lepingus, eriti artiklis 29 sätestatut arvestades kohe alustama läbirääkimisi sobiva lahenduse leidmiseks. Artikkel 17. Veterinaarsed, tervishoiu- ja taimekaitsealased meetmed 1. Veterinaarse ja taimekaitse kontrolli meetmed kooskõlastatakse Euroopa Liidu õigusaktidega ja lepingupoolte vahel. 2. Veterinaar-sanitaarsed meetmed võetakse ja veterinaarteenustealane töö toimub vastavuses «OfficeInternational des Epizoodies Codex»'iga ja kooskõlas teiste rahvusvaheliste konventsioonidega. 3. Lepingupooled kohustuvad mitte kehtestama niisuguseid nõudeid, mis võiksid piirata informatsiooni levikut ning loomade, taimede või toodete liikumist. III peatükk ÜLDSÄTTED Artikkel 18. Päritolureeglid ja koostöö tolliadministratsiooni alal 1. Käesoleva lepingu protokoll 2 kehtestab päritolureeglid ja sellega seotud administratiivkoostöö meetodid. 2. Käesoleva lepingu protokolli 2 sätete ja artiklite 3 kuni 7, 10 kuni 14, 19 ja 30 efektiivseks ja kooskõlastatud rakendamiseks, seejuures tekkivate probleemide lahendamiseks ning kaubanduses kehtivate vormiliste nõuete vähendamiseks võtavad lepingupooled kasutusele vajalikke abinõusid, sealhulgas ühiskomitee regulaarset kontrolli ja administratiivse koostöö korraldusi, et asjakohaste sätete kehtestamisega tekkinud probleeme lepingupooli rahuldavalt lahendada. 3. Administratiivorganite vastastikune abistamine tolliküsimustes toimub käesoleva lepingu protokolli 3 sätete alusel. Artikkel 19. Siseriiklik maksustamine 1. Lepingupooled hoiduvad igast siseriiklikust fiskaalse iseloomuga meetmest või tegevusest, mis otseselt või kaudselt kehtestaks erisuguseid nõudeid lepingupoolte päritoluga toodetele. 2. Ühe lepingupoole territooriumile eksporditavad tooted ei tohi saada kasu siseriikliku maksustamise tagasimaksetest, mis ületavad neile kehtestatud otsese või kaudse maksumäära summa. Artikkel 20. Üldised erandid Käesolev leping ei välista impordi, ekspordi või kaupade transiidi keelamist või piiramist, kui see on põhjendatud üldise moraali, poliitika või julgeolekuga; inimeste, loomade ja taimede elu või tervise kaitsega; kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvuslike aarete kaitsega;intellektuaalse omandi kaitsega, kulla ja hõbedaga seonduvate eeskirjadega ning kaevandatavate loodusressursside säästmisega ning kui niisugused piirangud on rakendatud siseriiklikus tootmises või tarbimises. Piirangud ei tohi olla suvalised ega varjatult kehtestada erisuguseid nõudeid lepingupoolte kaubavahetusele. Artikkel 21. Julgeolekualased erandid Käesoleva lepingu ükski tingimus ei takista ühel lepingupoolel võtmast temale vajalikke meetmeid: (a) et vältida tema peamiste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva informatsiooni ilmsikstulekut; (b) tema peamiste julgeolekuhuvide kaitseks või rahvusvaheliste kohustuste või riikliku poliitika elluviimiseks: (i) kauplemisel relvade, sõjamoona või -varustusega, eeldusel et need abinõud ei kahjusta konkurentsitingimusi toodete osas, mis ei ole mõeldud spetsiifiliselt sõjaliseks otstarbeks ja teiste kaupade ning materjalidega kauplemist ja teenuste osutamist, mille eesmärk on otseselt või kaudselt varustada sõjalist objekti; või (ii) seoses bioloogiliste ja keemiliste relvade võituumalõhkeseadeldiste keelustamisega; või (iii) mis on kehtestatud sõja või rahvusvahelise pingeolukorra ajal. Artikkel 22. Riiklikud monopolid 1. Lepingupooled kohandavad riiklike kaubandusmonopolide tegevust nii, et 1999. aaasta 1. juuliks vältida Eesti ja Slovaki kodanike suhtes kaupade hankimise ja turustamise erisuguste nõuete kehtestamist. 2. Käesolev artikkel kehtib kõigi asutuste kohta, kelle kaudu lepingupoolte kompetentsed ametivõimud, kas kooskõlas seadusega või faktiliselt, otseselt või kaudselt kontrollivad, määravad või arvestataval määral mõjutavad lepingupoolte importi või eksporti. Need sätted kehtivad samuti lepingupoolelt teistele asutustele delegeeritud monopolidele. Artikkel 23. Maksed 1. Lepingupoolte kaubavahetusega seotud maksed vabalt konverteeritavates vääringutes ja maksete ülekanded selle poole territooriumile, kus asub võlausaldaja, on vabad kõigist piirangutest. 2. Lepingupooled hoiduvad kõigist vahetus- või administratiivpiirangutest kaubavahetusega seotud lühiajaliste ja keskmise tähtajaga krediitide andmisel, tagasimaksmisel või vastuvõtmisel, milles resident osaleb. 3. Hoolimata lõike 2 sätetest peavad kõik jooksvate maksetemeetmed, mis on seotud kaupade liikumisega,olema kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi lepingu artiklite artiklis VIIImääratud tingimustega. Artikkel 24. Ettevõtlusega seotud konkurentsi reeglid 1. Alljärgnev on kokkusobimatu käesoleva lepingu normaalse toimimisega niivõrd, kuivõrd see kahjustab lepingupoolte kaubavahetust: (a) kõik konkurentsi takistavad, piiravad või moonutavad ettevõtetevahelised kokkulepped, ettevõtete ühenduste otsused ja ettevõtetevaheline kooskõlastatud praktika; (b) ühe või mitme ettevõtte poolt turul domineeriva seisundi kuritarvitamine lepingupoolte territooriumidel või olulisel osal sellest. 2. Lõikes 1 sätestatut kohaldatakse kõigile ettevõtetele.Üldisi majandushuve teenivad või riiklikud monopoolse iseloomuga ettevõtted alluvad lõike 1 sätetele niivõrd, kuivõrd nende sätete rakendamine ei takista ettevõtetele pandud vastavate seadusejärgsete või faktiliste avalike ülesannete teostamist. 3. II peatükis nimetatud toodete puhul ei kehti lõike 1punktis a kindlaks määratud sätted kokkulepetele, otsustele ja tegevusele, mis moodustavad riikliku turundusorganisatsiooni lahutamatu osa. 4. Kui üks lepingupool leiab, et teatud tegevus on kokkusobimatu lõigetega 1, 2 ja 3 ja kui niisugune tegevus põhjustab või ähvardab põhjustada tõsist kahju tema huvidele või materiaalset kahju sisetööstusele, võib ta astuda vastavaid samme artiklis 33 ette nähtud korras ja tingimustel. Artikkel 25. Riiklik abi 1. Igasugune lepinguosalise riigi poolt või riigi ressursside kaudu mis tahes kujul antav abi, mis häirib või ähvardab häirida konkurentsi, soosides teatud ettevõtteid või teatud kaupade tootmist niivõrd, et see võib mõjutada lepingupoolte kaubandust, on ühtesobimatu käesoleva lepingu normaalse toimimisega. 2. Lõike 1 sätted ei kehti II peatükis nimetatud toodetele. 3. Ühiskomitee määratleb kolme aasta jooksul käesoleva lepingu jõustumisest kriteeriumid, mille alusel lahendatakse vastuolud praktika ja lõikes 1 sätestatu vahel. 4. Lepingupooled tagavad riikliku abi ulatuse avalikustamise, muu hulgas informeerides kord aastas teineteist antud abi kogusummast ja jaotusest, ning vajaduse korral teavitades teist lepingupoolt abistamise kavadest ja riikliku abi üksikutest erijuhtudest. 5. Kui üks lepingupooltest leiab, et teatud tegevus, mis hõlmab ka põllumajandust: -- on kokkusobimatu lõikes 1 sätestatuga ega ole käsitletud lõikes 3 märgitud rakendamise eeskirjade kohaselt, või -- eeskirjad puuduvad ja tegevus tekitab või ähvardab tekitada tõsist kahju selle lepingupoole huvidele või materiaalset kahju tema sisetööstusele, võib ta võtta meetmeid artiklis 33 ettenähtud korras ja tingimustel. Meetmed peavad olema kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni protseduuride ja tingimustega ning lepinguosaliste poolt heakskiidetud asjassepuutuvate dokumentidega. Artikkel 26. Avalikud hanked 1. Käesoleva lepingu üheks eesmärgiks on lepingupoolte avalike hangete turgude liberaliseerimine. 2. Lepingupooled arendavad edumeelselt asjakohast avalike hangete korda, eesmärgiga anda teise lepingupoole hankijatele hiljemalt 1999. aasta 1. jaanuariks ligipääs konkursi tingimustele oma vastavatel avalike hangete turgudel kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni valitsuse hangete lepinguga. 3. Ühiskomitee uurib selle artikli eesmärkide saavutamisega seonduvaid arenguid ja võib soovitada praktilisi modaalsusi lõike 2 sätete rakendamisel, tagamaks vaba ligipääsu, avalikkust ja õiguste ning kohustuste täit tasakaalu. 4. Lõikes 3 nimetatud uurimise kestel võib ühiskomitee, lähtudes valdkonna arengust rahvusvahelistes suhetes, kaaluda võimalust vastavalt lõikes 2 sätestatule laiendada turu avanemise ulatust ja/või määra. 5. Lepingupooled püüavad ühineda vastavate lepingutega, mis on sõlmitud Maailma Kaubandusorganisatsiooni heakskiidul. Artikkel 27. Intellektuaalse omandi õiguslik kaitse 1. Lepingupooled tagavad ja kindlustavad intellektuaalse omandi õigusliku kaitse mitte-diskrimineerimise alusel, kaasa arvatud meetmed niisuguste õiguste tagamiseks ja maksma panemiseks. Kaitset tugevdatakse enne 1999. aasta 1. jaanuari järk-järgult tasemele, mis vastab käesoleva lepingu IV lisas loetletud rahvusvaheliste lepingute sisulistele standarditele. 2. Käesoleva lepingu tähenduses hõlmab «intellektuaalse omandi õiguslik kaitse» eraldi võetuna autoriõigust, mis koosneb tarkvaraprogrammidest ja andmebaasidest, ning lähedastest õigustest, kaubamärkidest, geograafilistest tunnusmärkidest, tööstuslikest disainidest, patentidest,integraallülituste topograafiast, aga ka täpsustamata oskusteabe informatsioonist. 3. Lepingupooled teevad koostööd intellektuaalse omandi küsimustes. Ükskõik kumma lepingupoole algatusel korraldatakse ekspertide nõupidamisi eriti nendes küsimustes, mis seonduvad olemasolevate või tulevaste rahvusvaheliste konventsioonidega intellektuaalse omandi kooskõlastamisel, administreerimisel ja maksmapanemisel ja tegevuses rahvusvahelistes organisatsioonides nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon, Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon, aga ka lepingupoolte suhetega kolmandate riikidega intellektuaalse omandi küsimustes. Artikkel 28. Dumping Kui üks lepingupool leiab, et käesoleva lepinguga reguleeritud kaubandussuhetes rakendatakse dumpingut 1994. aasta Üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli tähenduses, võib ta sellise tegevuse suhtes tarvitusele võtta sobivad abinõud kooskõlas 1994. aasta Üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikliga ja 1994. aasta Üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe rakendamisotsuse artiklis 33 toodud protseduuri ja tingimustega. Artikkel 29. Üldised kaitseabinõud Kui mingi toote importi on suurendatud hulgal ja tingimustel, mis tekitab või ähvardab tekitada: (a) tõsist kahju samasuguste või otseselt võistlevate toodete siseriiklikele tootjatele importiva lepingupoole territooriumil, või (b) tõsiseid häireid mis tahes seonduvas majandussektoris või raskusi, mis võivad tekitada piirkonna majandusliku olukorra tõsist allakäiku, võib puudutatud lepingupool tarvitusele võtta sobivad abinõud vastavalt artiklis 33 toodud protseduurile ja tingimustele. Artikkel 30. Strukturaalne reguleerimine 1. Tulenevalt artiklis 3 sätestatust võib kumbki lepingupool piiratud ajaks erakorraliselt tõsta tollimakse. 2. Need meetmed võivad puudutada ainult vastloodud tööstusi või teatud ümberstruktureeritavaid või tõsistes raskustes olevaid sektoreid, eriti kui need raskused põhjustavad olulisi sotsiaalseid probleeme. 3. Ühe lepingupoole kehtestatud imporditollid teise lepingupoole toodetele ei tohi ületada 25% tooteväärtusest ja peavad andma eelistuse teise lepingupoole toodetele. Toote, mille suhtes meetmeid võetakse, impordi koguväärtus ei tohi ületada 15% kogu teise lepingupoole tööstustoodete impordist viimase aasta jooksul, mille kohta statistika on saadaval, nagu on märgitud I peatükis. 4. Need meetmed võetakse kolmeks aastaks ja kaotavad kehtivuse hiljemalt 2001. aasta 1. jaanuaril. 5. Ülaltoodud meetmeid ei saa toote suhtes võtta, kui kõigi tollimaksude ja kvantitatiivsete piirangute või kohustuste või muude seda toodet puudutavate sarnase toimega meetmete kaotamisest on möödunud üle kahe aasta. 6. Asjast huvitatud lepingupool informeerib teist lepingupoolt kõigist erakordsetest meetmetest, mida takavatseb võtta, ja vastavalt teise lepingupoole nõudmisele konsulteeritakse ühiskomitees niisuguste meetmete ja sektorite üle, millesse need kuulusid enne meetmete võtmist. Niisuguste meetmete võtmisel varustab asjaga seotud lepingupool ühiskomiteed graafikuga käesolevas artiklis nimetatud tollimaksude kõrvaldamiseks. Nimetatud graafik näeb ette nende tollimaksude järk-järgulise kaotamise hiljemalt ühe aasta möödumisel nende kehtestamisest. Ühiskomitee võib kehtestada erineva graafiku. Artikkel 31. Re-eksport ja tõsine puudujääk Kui artiklite 5 ja 7 sätetest kinnipidamine põhjustab: (a) re-ekspordi kolmandasse riiki, mille suhtes eksportiv lepingupool on kehtestanud antud tootele kvantitatiivsed ekspordipiirangud, ekspordimaksud või sarnase toimega abinõud või koormised; või (b) eksportivale lepingupoolele olulise toote tõsise puudujäägi või selle ohu; ja kui ülalmainitud olukorrad tekitavad või võivad tekitada suuri raskusi eksportivale lepingupoolele, võib see lepingupool tarvitusele võtta sobivad abinõud vastavalt artiklis 33 toodud protseduurile ja tingimustele. Artikkel 32. Kohustuste täitmine 1. Lepingupooled võtavad tarvitusele kõik vajalikud üld- või eriabinõud, et täita käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi, saavutamaks käesoleva lepinguga seatud eesmärke. 2. Kui üks lepingupooltest leiab, et teine lepingupool ei ole suutnud täita käesolevast lepingust tulenevat kohustust, siis võib asjaosaline lepingupool võtta meetmeid vastavalt artiklis 33 toodud protseduurile ja tingimustele. Artikkel 33. Kaitseabinõude rakendamise menetlus 1. Enne käesoleva artikli järgnevates lõigetes toodud kaitseabinõude rakendamise menetluse algatamist peavad lepingupooled püüdma lahendada omavahelisi erimeelsusi otseste nõupidamiste teel. 2. Kui üks lepingupool allutab toodete impordi ühele administratiivsele protseduurile, mille otstarbeks on kaubavoogude suuna informatsiooni kiire varumine, mis võib tekitada artiklis 29 kirjeldatud olukorra, peab ta sellest informeerima teist lepingupoolt. 3. Vaatamata lõikes 7 sätestatule, peab kaitseabinõude rakendamist kaaluv lepingupool informeerima sellest kohe teist lepingupoolt ja edastama kogu asjasse puutuva informatsiooni. Lahenduse leidmiseks peavad lepingupooled koheselt nõupidamisi ühiskomitees. 4. (a) Artiklite 28, 29 ja 31 osas peab ühiskomitee uurima juhtumit või olukorda, kusjuures ta võib teha ükskõik missuguse otsuse, lõpetamaks raskused, millest asjaosaline lepingupool on teada andnud. Juhul kui niisugust otsust ei tehta kolmekümne päeva jooksul pärast küsimuse edastamist ühiskomiteesse, võib asjaosaline lepingupool võtta vajalikke meetmeid olukorra heastamiseks. (b) Artikli 32 osas võib asjaosaline lepingupool astuda vajalikke samme pärast nõupidamiste lõppemist või kolme kuu möödumisel teisele lepingupoolele esmase teavitamise kuupäevast. (c) Artiklite 24 ja 25 osas peab asjaosaline lepingupool andma ühiskomiteele igakülgset abi juhtumi uurimisel ja vajaduse korral lõpetama tegevuse, millele on esitatud vastuväiteid. Kui kõnesolev lepingupool ei suuda lõpetada vastuväiteid esilekutsunud tegevust ühiskomitee poolt määratud ajavahemiku jooksul või kui ühiskomitee ei saavuta kokkulepet kolmekümne päeva jooksulpärast temale küsimuse edastamist, võib asjaosaline lepingupool astuda vastavaid samme tekkinud probleemide lahendamiseks. 5. Rakendatud kaitseabinõudest tuleb kohe teatada teisele lepingupoolele. Nende ulatus ja kestus peavad olema piiratud määrani, mis on tingimata vajalik nende rakendamise esile kutsunud olukorra parandamiseks, ega tohi ületada kõnealuse tegevuse või raskuse poolt tekitatud kahju ulatust.Eesõigus tuleb anda abinõudele, miskõige vähem häirivad käesoleva lepingu toimimist. 6. Ühiskomitee peab perioodiliselt korraldama nõupidamisi kaitseabinõude võimalikult kiiremaks pehmendamiseks või tühistamiseks, kui nende järgimine pole enam õigustatud. 7. Kui kohest tegutsemist nõudev eriolukord teeb eelneva uurimise võimatuks, võib asjaosaline lepingupool artiklites 28, 29 ja 31 sätestatud juhtudel kohe rakendada ajutisi abinõusid, mis on tingimata vajalikud olukorra lahendamiseks. Abinõudest teatatakse viivitamatult ühiskomiteele ning lepingupoolte vahelised nõupidamised viiakse läbi niipea, kui võimalik. Artikkel 34. Maksebilansi raskused 1. Lepingupooled püüavad vältida piirangute kehtestamist,kaasa arvatud impordiga seotud abinõusidmaksebilansi tasakaalustamise eesmärgil. 2. Kui üks lepingupooltest on tõsistes maksebilansi raskustesvõi selle vahetu tekkimise ohu ees, võibasjaosaline lepingupool, kooskõlas 1994. a. Üldise tolli- jakaubanduskokkuleppe vastavate sätetega kohaldadapiiranguid, kaasa arvatud impordiga seotud abinõusid, mis on piiratud kestusega egavõi olla laiema ulatusegakui maksebilansi parandamiseks vajalik. Abinõud peavad järk-järgultvähenema maksebilansi tingimusteparanedes ja need tühistatakse, kui olukord ei õigusta enam nende säilitamist.Asjaosaline lepingupool informeerib teist lepingupoolt kohe nende kehtestamisest javõimaluse korral nende kõrvaldamise ajagraafikust. Artikkel 35. Arenguklausel 1. Kui üks lepingupool peab lepingupoolte majandushuvidele kasulikuks arendada ja süvendada suhteid, mis on loodud käesoleva lepingu alusel, laiendades neid aladele, mis ei ole lepinguga hõlmatud, esitab ta teisele lepingupoolele põhjendatud palve. Lepingupooled võivad teha ühiskomiteele ülesandeks uurida seda palvet jas obivuse korral anda soovitusi, eriti pidades silmas nõupidamiste alustamist. 2. Lepingud, mis tulenevad lõikes 1 nimetatud protseduurist, ratifitseeritakse või kiidetakse lepinguosaliste poolt heaks kooskõlas nende riikide õigusaktidega. IV peatükk INSTITUTSIOONILISED JA LÕPPSÄTTED Artikkel 36. Ühiskomitee 1. Ühiskomitee on käesolevaga loodud ja koosneb Eesti Vabariigi valitsuse poolt määratud esindajast ja Slovaki Vabariigi valitsuse poolt määratud esindajast. 2. Käesoleva lepingu rakendamist kontrollib ja haldab ühiskomitee. 3. Käesoleva lepingu nõuetele vastavaks rakendamiseks vahetavad lepingupooled informatsiooni ja ükskõik kumma lepingupoole algatusel peavad nõupidamisi ühiskomitees. Ühiskomitee vaatab läbi lepingupoolte vahelise kaubavahetuse takistuste kõrvaldamise võimalusi. 4. Ühiskomitee võib langetada otsuseid käesoleva lepinguga sätestatud küsimustes. Teistes küsimustes võib ühiskomitee teha soovitusi. Artikkel 37. Ühiskomitee protseduurid 1. Käesoleva lepingu rakendamiseks tuleb ühiskomitee kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord aastas. Kumbki lepingupool võib nõuda koosoleku kokkukutsumist. 2. Ühiskomitee tegutseb vastastikuse kokkuleppe alusel. 3. Kui ühiskomitee ühe lepingupoole esindaja on reservatsioonidega vastu võtnud otsuse, mis nõuab sisemiste juriidiliste küsimuste lahendamist, siis jõustub otsus, juhul kui selles ei esine hilisemat kuupäeva, reservatsiooni tõstatamisest teatamise kuupäeval. 4. Käesolevast lepingust tulenevalt võtab ühiskomitee vastu protseduurireeglid, mis muuhulgas sisaldavad sätteid koosolekute kokkukutsumise ning esimehe ja tema ametiaja määramise kohta. 5. Ühiskomitee võib otsustada allkomisjonide ja töörühmade loomist, kui ta peab seda vajalikuks oma ülesannete täitmiseks. Artikkel 38. Käesoleva ja teiste lepingutega reguleeritud kaubandussuhted 1. Käesolevat lepingut kohaldatakse kaubandussuhetele Eesti Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahel. 2. Käesolev leping ei takista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade ja piirikaubanduse kokkulepete säilitamist ega loomist, kui need ei mõjuta negatiivselt kaubavahetusrežiimi ja eelkõige käesoleva lepinguga kehtestatud päritolureeglite sätteid. Artikkel 39. Lisad ja protokollid 1. Käesoleva lepingu I kuni IV lisa ja protokollid 1 kuni 3 moodustavad selle lepingu lahutamatu osa. 2. Ühiskomitee võib otsustada paranduste tegemise lisades ja protokollides. Sel juhul jõustuvad parandused kuupäeval, mil viimase diplomaatilise noodiga on kinnitatud nende kättesaamist. Artikkel 40. Parandused Käesoleva lepingu parandused, mida pole nimetatud artikli 39 lõikes 2, jõustuvad kuupäeval, mil hilisema diplomaatilise noodiga on kinnitatud, et kõik protseduurid, mis on nõutavad kummagi lepingupoole riigiõigusaktide alusel paranduste jõustumiseks, on tehtud. Artikkel 41. Lepingu jõustumine 1. Käesolev leping kuulub ratifitseerimisele ja jõustub ratifitseerimisdokumentide vahetamise kuupäeval. 2. Ratifitseerimisdokumentide vahetamine toimub Bratislavas. 3. Lepingupooled rakendavad käesoleva lepingu sätteid ajutiselt 1996. aasta 1. juulist, juhul kui leping ei jõustu enne 1996. aasta 1. juulit. Artikkel 42. Kehtivus ja tühistamine 1. Käesolev leping on sõlmitud määramata ajaks. 2. Kumbki lepingupool võib tühistada käesoleva lepingu kirjaliku teatega teisele lepingupoolele. Tühistamine jõustub seitsmenda kuu esimesel päeval pärast seda, kui teine lepingupool on teate kätte saanud. Ülaltoodu kinnituseks on selleks volitatud isikud alla kirjutanud käesolevale lepingule. Alla kirjutatud 1996. aasta 29. mail Tallinnas kahes eksemplaris, kumbki inglise keeles, olles võrdselt autentne. Eesti Vabariigi nimel Siim KALLAS Slovaki Vabariigi nimel Jura SCHENK Vastastikuse mõistmise protokoll 1. Lepingupoolte eesmärgiks on saavutada kaubavahetuse jätkuv liberaliseerimine põllumajandustoodete osas kummagi riigi põllumajanduspoliitika ja rahvusvaheliste kohustuste raamides. 2. Hiljemalt 1997. aasta teisel poolel uurivad lepingupooled võimalusi lubada teineteisele kontsessioone, mis viiksid lepingupoolte kaubavahetuse täielikule liberaliseerimisele põllumajandustoodete osas. 3. Diagonaalset kumulatsiooni, mis on sätestatud käesoleva lepinguprotokolli 2 artiklis 4, kohaldatakseainult juhul, kui nimetatud artiklis toodud riigid on mõlema lepingupoolegasõlminud vabakaubanduslepingu jamoodustanud ühtsete päritolureeglitega tolliliidu. Riikidele, kes ei nõustunende tingimusega käesoleva lepingujõustumise kuupäeval, kohaldatakse artiklit 4 kas vabakaubanduslepinguvõi tolliliidu moodustamise lepingujõustumise kuupäevast või niisuguse lepingu parandust, mis kätkebeneses samaväärsed päritolureeglid selle riigija viimatimainitud lepingupoolega. Iga viide käesoleva lepingu protokolli 2 artiklile 4 kohaldatakse protokollijärgi. 4. Tollihüvituse keeld või tollimaksudest vabastamine, mis on toodudkäesoleva lepingu protokolli 2artiklis 15, peab olema ajutiselt piiratud, kuni see kohaldatakse diagonaalse kumulatsiooniraamides mõlemalepingupoole ja Euroopa Liidu vahel. Kumbki lepingupool võib otsustada nimetatudartikli osalist kohaldamisttäielikus kooskõlas võimalike modaalsustega selle osalisest kohaldamisestEuroopa Liiduga. I lisa (Artikli 6 lõike 2 juurde) Slovaki Vabariik tühistab hiljemalt 2001. aasta 1. jaanuariks kvantitatiivsedpiirangud impordile ja muudsarnase toimega meetmed alljärgnevatele Eesti Vabariigi päritoluga toodetele: HS kood Toote kirjeldus 2701 -- Kivisüsi, briketid ning muud kivisöest toodetudtahkekütused 2702 -- Pruunsüsi 4707 -- Paberi- ja kartongijäätmed või makulatuur 8418 -- Külmikud, sügavkülmikud ja muudkülmutusseadmed* * Rakendatakse ainult maakera osoonikihti hävitavaid materjalesisaldavatele toodetele. II lisa (Artikli 7 lõike 2 juurde) 1. Slovaki Vabariik tühistab hiljemalt 1997. aasta 1. jaanuariksekspordi kvantitatiivsetele piirangutelesarnase toimega meetmed alljärgnevate toodete osas: HS/KN koodid 2505 4403 99 20 7201 2517 10 4403 99 30 7204 2517 10 10 4403 49 70 7206 2517 10 10 10 ex 4403 49 90 7207 2517 10 10 90 4403 99 50 7208 2517 10 20 4403 99 99 7209 2517 10 20 10 4407 10 10 10 7210 2517 10 20 90 4407 10 30 10 7211 2517 10 80 4407 10 50 10 7212 2523 29 00 4407 10 71 10 7213 2523 90 10 4407 10 79 10 7214 2523 90 90 4407 10 91 10 7215 2620 20 00 4407 10 93 10 7216 7802 00 4407 10 99 10 7218 2620 30 00 ex 4407 29 10 7219 7404 00 4407 29 20 7220 2620 40 00 ex 4407 29 50 7221 7602 00 4407 29 70 7222 2701 4407 29 83 7223 2702 4407 29 85 7224 2704 00 4407 29 99 7225 2716 00 00 4407 91 7226 3102 10 4407 92 7227 3102 40 4407 99 7228 4102 4702 00 00 7229 4103 90 00 4703 21 00 7301 4403 20 00 4703 29 00 7302 4403 91 00 7102 7304 4403 92 00 7106 7305 4403 99 10 7108 7306 2. Lõikes 1 loetletud automaatsed litsentsid kehtestatakse ekspordikontrolliks. Slovaki Vabariik ei rakendakvantitatiivseid piiranguid ekspordile Eesti Vabariiki alates käesoleva lepingujõustumise kuupäevast. 3. Slovaki Vabariik informeerib regulaarselt ühiskomiteed ekspordikvantitatiivsetele piirangutele sarnasetoimega muude meetmete õiguspärasusest. III lisa (Artikli 8 lõike 1 juurde) TEHNILISTE EESKIRJADE EELNÕUDESSEMÄRKUSTE TEGEMISE KORD Käesoleva korra tähenduses kehtivad järgmised mõisted: a) «Tehniline iseloomustus»: dokumendis sisalduviseloomustus, mis sätestab toote nõutavad tunnused,nagu kvaliteedi tase, teostus, ohutus või mõõtmed, sealhulgas tootelekohaldatavad nõuded terminoloogia,sümbolite, testimise ja testimismeetodite, pakkimise, märkimise võimarkeerimise kohta; b) «Tehnilised eeskirjad»: tehnilised iseloomustused, mishõlmavad vastavaid administratiivseid sätteid,millest kinnipidamine on de jure või de facto kohustuslikturustamisel või kasutamisel ühe lepingupooleterritooriumil või valdavas osas sellest, välja arvatud kohalikevõimuorganite kohaldatud sätted; c) «Tehniliste eeskirjade eelnõud»: tehniliseiseloomustuse tekst, mis hõlmab ka administratiivseid sätteidja on vormistatud selle jõustamise eesmärgil või kavatsetakse sedalõplikult jõustada tehnilise tingimusena,kusjuures tekst ei ole veel lõplik ja sellesse võib teha parandusi; d) «Tooted»: kõik käesoleva lepingu allakäivad kaubad. Artikkel 2 1. Teatamine peab: (a) sisaldama tehniliste tingimuste projekti täieliku tekstioriginaalkeeles ning täieliku tõlke või kokkuvõtteinglise keeles; (b) osutama, kuivõrd tehniliste tingimuste projekt on identnetehnilise täpsustamisega antud aine vallas,mis on välja töötatud rahvusvahelise või piirkondliku instantsi poolt,või kuivõrd see kaldub kõrvaletaolistest täpsustustest; kõrvalekaldumise korral taolistest täpsustamistestantakse kõrvalekaldumisepõhjused; (c) sisaldama kompetentse riigivõimuorgani nime ja aadressi, kesannab edasist informatsiooni antudtingimuste kohta; (d) sisaldama ettenähtud jõustumise kuupäeva. 2. Kui tehniliste tingimuste projekt annab edasi üksnes rahvusvahelisevõi Euroopa standardi täit teksti,piisab informatsioonist vastava standardi kohta. Artikkel 3 Kumbki lepingupool võib paluda lisainformatsiooni tehniliste eeskirjadeeelnõude kohta käesoleva korrakohaselt. Artikkel 4 1. Lepingupool võib lisada kommentaare vahendatavatele tehnilisteeeskirjade eelnõudele. 2. Lepingupooled vahetavad informatsiooni oma järelepärimistest. Artikkel 5 Märkustele kommentaaride esitamiseks on aega kolm kuud sellestkuupäevast, mil lepingupool sai kätteeeskirjade eelnõu teksti. Selle aja jooskul ei rakendata tehniliste eeskirjadeeelnõud. Artikkel 6 Lepingupoolte poolsete kommentaaride kohta antakse lisateavet, milles näidatakse,mis ulatuses on arvessevõetud sisulisi muudatusi võrreldes projektiga, samuti tingimuse jõustumisekuupäev. Artikkel 7 Kolmekuune ajavahemik ei kehti juhul, kui erakorralistel asjaoludel seoses tervishoiuvõi julgeolekukaitsega, loomade tervise ja elu või taimede kaitsega, peavad pädevad ametkonnadette valmistama tehnilisieelnõusid väga lühikese ajaga, nii et nende jõustumine võikehtestamine toimub koheselt, ilma võimalikekonsultatsioonideta. Võetud meetmete erakorralisust näitavad asjaolud tulebära näidata. Artikkel 8 Lepingupooled peavad käesoleva lepingu raames regulaarseid nõupidamisi,et tagada käesoleva korrarakendamist. IV lisa (Artikli 27 lõike 1 juurde) INTELLEKTUAALSEST OMANDIST Artikli 27 lõikes 1 mainitud mitmepoolsed lepingud on järgmised: -- Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon1883. aasta 20. märtsist (Stockholmi Akt, 1967); -- Kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsioon 1886. aasta9. septembrist (Pariisi Akt, 1971); -- Rahvusvaheline Konventsioon 1961. aasta 26. oktoobrist Teosteesitajate, fonogrammide tootjate jaringhäälingu organisatsioonide kaitseks (Rooma Konventsioon); -- Euroopa Patendinduse Konventsioon 1973. aasta5. oktoobrist; -- Protokoll Madridi lepingu juurde rahvusvaheliste märkideregistreerimisest (Madrid, 1989); -- Patendikoostööleping (Washington, 1970; täiendatud1979 ja muudetud 1984). Protokoll 1 (artikli 10 lõike 2 juurde) TOLLIMAKSUDE RAKENDAMINE NINGPÕLLUMAJANDUSLIKE KONTSESSIOONIDEVAHETAMINE EESTI VABARIIGI JA SLOVAKI VABARIIGI VAHEL 1. Imporditollid, mida Slovaki Vabariik rakendab Eesti Vabariigi päritolugatoodetele, mis on toodudkäesoleva protokolli lisas A, tühistatakse käesoleva lepingujõustumise kuupäeval. 2. Imporditollid, mida Slovaki Vabariik rakendab Eesti Vabariigi päritolugatoodetele, mis on toodudkäesoleva protokolli lisas B, jäävad enamsoodustustingimustetasemele. 3. Imporditollid, mida Eesti Vabariik rakendab Slovaki Vabariigi päritolugatoodetele, tühistatakse käesolevalepingu jõustumise kuupäeval. 4. Käesolevas protokollis käsitletud imporditollid hõlmavadväärtusejärgseid makse ja eritolle ning tooteerisusi. Protokolli 1 lisa A HS/KN koodid 010111 010119 010120 010210 010310 010410 010420 010600 020500 020610 020621 020622 020629 020630 020641 020649 020680 020690 020810 020820 020890 02109021 030110 030191 030192 030193 030199 030211 030212 030219 030221 030222 030223 030229 030231 030232 030233 030239 030240 030250 030261 030262 030263 030264 030265 030266 030269 030270 030310 030321 030322 030329 030331 030332 030333 030339 030341 030342 030343 030349 030350 030360 030371 030372 030373 030374 030375 030376 030377 030378 030379 030380 030410 030420 030490 030510 030520 030530 030541 030542 030549 030551 030559 030561 030562 030563 030569 030611 030612 030613 030614 030619 030621 030622 030623 030624 030629 030710 030721 030729 030731 030739 030741 030749 030751 030759 030760 030791 030799 050100 050210 050290 050300 050400 050510 050590 050610 050690 050710 050790 050800 050900 051000 051110 051191 051199 060110 060120 060210 060220 060230 060240 060290 06031015 06031055 060390 060410 060491 060499 070110 07019051 07020015 07020020 07020025 07020045 07020050 07041005 07041080 07051105 07051180 07069011 07070010 07070015 07070020 07070035 07070040 070910 070930 070940 07095130 07095150 07095190 070952 07096091 07096095 07099020 07099031 07099039 07099040 07099050 07099071 07099073 07099075 07099077 07099079 07108010 07108061 07108069 07108080 07108085 071110 071120 071130 071140 071190 071230 071290 071310 071320 071331 071332 071333 071339 071340 071350 071390 071410 071420 071490 080111 080119 080121 080122 080131 080132 080211 080212 080221 080222 080231 080232 080240 080250 080290 080300 080410 080420 080430 080440 080450 080510 080520 080530 080540 080590 080620 080720 080820 08101005 08101080 081040 081050 081090 081210 081220 081290 081310 081320 081330 081340 081350 081400 090111 090112 090121 090122 090190 090210 090220 090230 090240 090300 090411 090412 090420 090500 090610 090620 090700 090810 090820 090830 090910 090920 090950 091010 091020 091030 091040 091050 091091 091099 100110 100510 100610 100620 100630 100640 100700 100810 100820 100830 100890 110230 110314 110610 110620 110630 110710 110720 120100 120210 120220 120300 120400 12050010 12060010 120710 120720 120730 120740 120750 120760 120792 120799 120810 120890 120911 120919 120921 120922 120923 120924 120925 120926 120929 120930 120991 120999 121110 121120 121190 121210 121220 121230 121292 121299 121300 121410 121490 130110 130120 130190 130211 130212 130213 130214 130219 130220 130231 130232 130239 140110 140120 140190 140210 140290 140310 140390 140410 140420 140490 150300 150410 150420 150430 150510 150590 150600 150710 150790 150810 150890 150910 150990 151000 151110 151190 151221 151229 151311 151319 151321 151329 151511 151519 151521 151529 151530 151540 151550 151560 151590 151800 152000 152110 152190 152200 160300 160411 160412 160413 160414 160415 160416 160419 160420 160430 160510 160520 160530 160540 160590 170220 170410 170490 180100 180200 180310 180320 180400 180500 180610 180620 180631 180632 180690 190240 190300 19041030 19042095 190530 190540 190590 20019010 20019040 20019060 200310 200320 200570 20059030 20059050 20060010 200791 200811 200819 200820 200830 200911 200919 200920 200930 200940 20098032 20098083 20098095 20099041 20099049 20099071 20099073 20099079 210111 210112 210120 210210 210220 210230 210310 210320 210330 210390 220110 220190 230110 230120 230210 230220 230230 230240 230250 230310 230320 230330 230400 230500 230610 230620 230630 230640 230650 230660 230670 230690 230700 230810 230890 230910 230990 Protokolli 1 lisa B HS/KN koodid 010290 010391 010392 010511 010512 010519 010592 010593 010599 020110 020120 020130 020210 020220 020230 020311 020312 020319 020321 020322 020329 020410 020421 020422 020423 020430 020441 020442 020443 020450 020711 020712 020713 020714 020724 020725 020726 020727 020732 020733 020734 020735 020736 020900 021011 021012 021019 021020 02109010 02109011 02109019 02109029 02109031 02109039 02109041 02109049 02109060 02109071 02109079 02109080 02109090 040110 040120 040130 040210 040221 040229 040291 040299 040310 040390 040410 040490 040510 040520 040590 040610 040620 040630 040640 040690 040700 040811 040819 040891 040899 040900 041000 06031011 06031013 06031021 06031025 06031029 06031051 06031053 06031061 06031065 06031069 07019010 07019059 07019090 07020030 0702003510 0702003590 0702004010 0702004090 070310 070320 070390 0704101010 0704101020 0704101090 070420 070490 07051110 070519 070521 070529 070610 07069005 07069017 07069030 07069090 07070025 07070030 0707009010 0707009090 070810 070820 070890 070920 07095110 0709601010 0709601090 07096099 070970 07099010 07099060 07099090 071010 071021 071022 071029 071030 071040 07108051 07108059 07108070 07108095 071090 071220 080610 080711 080719 080810 080910 080920 080930 080940 08101010 081020 081030 081110 081120 081190 090930 090940 100190 100200 100300 100400 100590 110100 110210 110220 110290 110311 110312 110313 110319 110321 110329 110411 110412 110419 110421 110422 110423 110429 110430 110510 110520 110811 110812 110813 110814 110819 110820 110900 12050090 12060091 12060099 120791 121010 121020 121291 150100 150200 151211 151219 151410 151490 151610 151620 151710 151790 160100 160210 160220 160231 160232 160239 160241 160242 160249 160250 160290 170111 170112 170191 170199 170211 170219 170230 170240 170250 170260 170290 170310 170390 190110 190120 190190 190211 190219 190220 190230 19041010 19041090 19042010 19042091 19042099 190490 190510 190520 200110 200120 20019020 20019030 20019050 20019065 20019070 20019075 20019085 20019091 20019096 200210 200290 200410 200490 200510 200520 200540 200551 200559 200560 200580 20059010 20059060 20059070 20059075 20059080 20060031 20060035 20060038 20060091 20060099 200710 200799 200840 200850 200860 200870 200880 200891 200892 200899 200950 200960 200970 20098011 20098019 20098033 20098035 20098036 20098038 20098050 20098061 20098063 20098069 20098071 20098073 20098079 20098084 20098086 20098088 20098089 20098096 20098097 20098099 20099011 20099019 20099021 20099029 20099031 20099039 20099051 20099059 20099092 20099094 20099095 20099096 20099097 20099098 210130 210410 210420 210500 210610 210690 220210 220290 220300 220410 220421 220429 220430 220510 220590 220600 220710 220720 220820 220840 220850 220860 220870 220890 220900 240110 240120 240130 240210 240220 240290 240310 240391 240399 Protokoll 2 (Artikli 18 lõige 1 juurde) MÕISTE «PÄRINEVAD TOOTED»DEFINITSIOONIJA ADMINISTRATIIVSE KOOSTÖÖ MEETODITE KOHTA Sisukord I osa. ÜLDSÄTTED Artikkel 1. Definitsioonid II osa. MÕISTE «PÄRINEVAD TOOTED»DEFINITSIOON Artikkel 2. Üldised nõuded Artikkel 3. Kahepoolne päritolu kumulatsioon Artikkel 4. Diagonaalne päritolu kumulatsioon Artikkel 5. Täielikult pärinevad tooted Artikkel 6. Piisavalt töödeldud tooted Artikkel 7. Ebapiisavad töötlemisoperatsioonid Artikkel 8. Kvalifikatsiooniühik Artikkel 9. Lisaseadmed, varuosad ja tööriistad Artikkel 10. Komplektid Artikkel 11. Neutraalsed elemendid III osa. TERRITORIAALSED NÕUDMISED Artikkel 12. Territoriaalsuse printsiip Artikkel 13. Otsetransport Artikkel 14. Näitused IV osa. TOLLIHÜVITUS VÕIVABASTAMINE Artikkel 15. Tollihüvitusest või tollimaksuvabastusestkeeldumine V osa. PÄRITOLUTÕENDID Artikkel 16. Üldised nõuded Artikkel 17. Liikumissertifikaadi EUR. 1 väljastamiseprotseduur Artikkel 18. Liikumissertifikaadi EUR. 1 tagantjäreleväljastamine Artikkel 19. Liikumissertifikaadi EUR. 1 duplikaadiväljastamine Artikkel 20. Liikumissertifikaadi EUR. 1 väljastamine eelnevaltvormistatud või väljaantud päritolutõendi alusel Artikkel 21. Arvedeklaratsiooni vormistamise tingimused Artikkel 22. Kinnitatud eksportöör Artikkel 23. Päritolutõendi kehtivus Artikkel 24. Päritolutõendi esitamine Artikkel 25. Osakaupa importimine Artikkel 26. Päritolutõendist vabastamine Artikkel 27. Täiendavad dokumendid Artikkel 28. Päritolutõendi ja täiendavatedokumentide säilitamine Artikkel 29. Vastuolud ja vormivead Artikkel 30. ECU-des väljendatud summad VI osa. ADMINISTRATIIVKOOSTÖÖKORRALDAMINE Artikkel 31. Vastastikune abistamine Artikkel 32. Päritolutõendite kontrollimine Artikkel 33. Vaidluste lahendamine Artikkel 34. Karistused Artikkel 35. Vabatsoonid VII osa. LÕPPSÄTTED Artikkel 36. Tolli alamkomitee Artikkel 37. Lisad Artikkel 38. Kaubad transiidil või laos I osa ÜLDSÄTTED Artikkel 1. Definitsioonid Käesolevas protokollis: (a) «tootma» tähendab igasugust töö- võitöötlemisoperatsiooni, sealhulgas koostamist või muid spetsiifilisioperatsioone; (b) «materjal» tähendab igasugust toote valmistamiselkasutatavat koostisosa, toorainet või komponenti jne; (c) «toode» tähendab valmistatavat toodet, ka juhul kui sedakavatsetakse hiljem kasutada teistestootmisoperatsioonides; (d) «kaubad» tähendab nii materjale kui ka tooteid; (e) «tolliväärtus» tähendab väärtust,mis on määratletud vastavalt 1994. aasta üldise tolli- jakaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepingule (Maailma Kaubandusorganisatsioonitolliväärtuseleping); (f) «ex-works hind» tähendab tootjahinda, mismakstakse selle lepingupoole tootjale, kelle ettevõttes tehakseviimane töö või töötlemine, eeldusel et hinnas sisaldubkõikide kasutatud materjalide väärtus, millest on lahutatudkõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või võidakse tagasi makstatoote ekspordil; (g) «materjalide väärtus» tähendab kasutatudmittepärinevate materjalide tolliväärtust nende impordi ajal,või kui see ei ole teada ning seda pole võimalik kindlaks teha, siis tähistabsee materjalide eest importivaslepingupooles makstavat esimest kindlakstehtavat hinda; (h) «pärinevate materjalide väärtus»tähendab nende materjalide alapunktis g defineeritudtolliväärtust,rakendatuna mutatis mutandis; (i) «lisandunud väärtuse» all mõistetaksetootjahinda, millest on lahutatud nende toodete, mis ei pärinenudmaalt, kus need tooted hangiti, tolliväärtuste summa; (j) «grupid» ja «rubriigid» tähendavad gruppe jarubriike (neljakohalisi koode), mida kasutataksenomenklatuuris, mis moodustab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritudsüsteemi, käesolevasprotokollis nimetatud «harmoneeritud süsteem» või«HS»; (k) «klassifitseeritud» viitab toote või materjali vastavasserubriiki klassifitseerimisele; (l) «kaubasaadetis» tähendab tooteid, mis saadetaksesamaaegselt ühelt eksportöörilt ühele kaubasaajale võimille transporti eksportöörilt kaubasaajale hõlmab ainult ükstranspordidokument või selle puudumisel ainult üksarve; (m) «territooriumid» tähendab ka territoriaalvett. II osa MÕISTE «PÄRINEVAD TOOTED»DEFINITSIOON Artikkel 2. Üldised nõuded Käesolevas lepingus käsitletakse järgmisi tooteid kui ühelepingupoole päritoluga tooteid: (a) täielikult pärinevad tooted käesoleva protokolliartikli 5 tähenduses; (b) tooted, mis sisaldavad sellest lepingupoolest mittetäielikultpärinevaid materjale, tingimusel, et neidmaterjale on selles lepingupooles piisavalt töödeldud käesoleva protokolliartikli 6 tähenduses. Artikkel 3. Kahepoolne päritolu kumulatsioon Ühest lepingupoolest pärinevaid materjale käsitletakse kui teisestlepingupoolest pärinevaid materjale, kuineed on lülitatud sealt pärineva toote koosseisu. Ei ole vajalik, et need materjalidoleksid läbinud piisava töö võitöötlemise, eeldades, et neid on töödeldud rohkem kui viidatudkäesoleva protokolli artikli 7 lõikes 1. Artikkel 4. Diagonaalne päritolu kumulatsioon 1. Lõigete 2 ja 3 sätete kohaselt vaadeldakse materjale, mispärinevad Euroopa Liidust, Poolast, Ungarist,Tðehhi Vabariigist, Bulgaariast, Rumeeniast, Lätist, Leedust, Sloveeniast, Islandist,Norrast või Ðveitsist ühelepingupoole ja nende riikide vahelise lepingu tähenduses, kui selle lepingupoolepäritoluga materjale on liidetudtootele, mis on omandatud sealt. Selliste materjalide piisavad töö- võitöötlemisoperatsioonid ei ole vajalikud. 2. Tooteid, mis on omandanud päritolu lõikest 1 tulenevalt,loetakse lepingupoolest pärinevateks toodeteksjuhul, kui seal lisandunud väärtus ületab lõikes 1 viidatudteistest riikidest pärinevate kasutatud materjalide väärtuse. Vastasel juhulkäsitletakse kõnealuseid tooteid sellest lõikes 1 viidatud riigistpärinevaina, millise päritolugakasutatud materjalide väärtus on suurim. Päritolu määramisel eivõeta arvesse lepingupooles piisava töötluse läbiteinud materjale, mis pärinevad lõikes 1 viidatud riikidest. 3. Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni rakendatakse siis, kuikasutatud materjalid on saavutanudpäritolustaatuse käesoleva protokolli reeglitega samaväärsetepäritolureeglite kohaldamisega. Artikkel 5. Täielikult pärinevad tooted 1. Täielikult ühest lepingupoolest pärinevaiks loetaksejärgmisi tooteid: (a) selle riigi maapinnast või merepõhjast saadudmineraalained; (b) tooted seal kasvatatud/kasvanud vegetabiilsetest toodetest; (c) seal sündinud ja kasvatatud elusloomad; (d) tooted seal kasvatatud elusloomadest; (e) seal toimunud jahipidamise või kalapüügi tulemuselsaadud tooted; (f) nende laevade poolt merest väljaspool lepingupooleterritoriaalvett püütud kala ja muud tooted; (g) nende vabriklaevade pardal ainult punktis f viidatudsaadustest valmistatud tooted; (h) seal kogutud pruugitud tooted, mis kõlbavad ainult toorainenatarbimiseks, sealhulgas kasutatudrehvid, mis kõlbavad ainult protekteerimiseks või jäätmetenakasutamiseks; (i) seal teostatud tootmisprotsesside käigus eraldunud metalli- jamuud jäätmed; (j) väljaspool nende territoriaalvett asuvast merepõhjastvõi selle aluspinnasest saadud tooted, eeldusel,et neil on selle põhja või aluspinna töötlemise ainuõigus; (k) ainult punktides a kuni j märgitudtoodetest valmistatud kaubad. 2. Lõike 1 punktides f ning g toodudmõisted «nende laevad» ja «nende vabriklaevad» kehtivadüksnes sellistelaevade ja vabriklaevade kohta: (a) mis on registreeritud või arvele võetud riigis, mis onkäesoleva lepingu lepingupooleks; (b) mis sõidavad lepingupoole lipu all; (c) millest vähemalt 50% kuulub lepingupoole kodanikele võifirmale, mille peakontor asub ühelepingupoole territooriumil ja mille mänedþer või mänedþerid,direktorite nõukogu või juhatuse esimeesja enamus juhtimisorganite liikmetest on selle lepingupoole kodanikud, ning lisaksosaühingud võiaktsiaseltsid, mille kapitalist vähemalt pool kuulub mainitud riikidele või nenderiikide juriidilistele isikutelevõi kodanikele; (d) mille kapten ja ohvitserid on selle lepingupoole kodanikud; ja (e) mille meeskonnast vähemalt 75% on selle lepingupoolekodanikud. Artikkel 6. Piisavalt töödeldud tooted 1. Artikli 2 rakendamisel loetakse mittetäielikult pärinevad tootedpiisavalt töödelduiks juhul, kuiII lisa nimekirjas toodud tingimused on täidetud. Ülalviidatud tingimused määratlevad, milline mittepärinevatematerjalide töötlemine on nõutav kõigikäesoleva lepingu rakendusalasse kuuluvate toodete valmistamisel ning neid tingimusirakendatakse ainult sellistematerjalide osas. Juhul kui toodet, mis on saanud päritolustaatuse, täites selleletootele nimekirjas ettenähtudtingimused, kasutatakse teise toote valmistamisel, ei arvestata selle toote valmistamisekskasutatud materjaleteises tootes kui mittepärinevaid. 2. Vaatamata lõikes 1 sätestatule võib teatud tootevalmistamisel siiski kasutada mittepärinevaid materjale,mida vastavalt nimekirjas seatud tingimustele ei tohiks kasutada, eeldusel et: (a) nende koguväärtus ei ületa 10% toote«ex-works» hinnast; (b) ühtki nimekirjas märgitud mittepärinevatematerjalide väärtuse maksimaalset protsendimäära ei ületatakäesoleva lõike rakendamisel. Käesolev lõige ei kehti harmoneeritud süsteemi gruppide 50kuni 63 kohta. 3. Lõiked 1 ja 2 ei kehti artiklis 7 toodud juhtudel. Artikkel 7. Ebapiisavad töötlemisoperatsioonid 1. Vaatamata lõikes 2 sätestatule loetakse pärineva tootestaatuse omandamiseks järgnevaid operatsiooneebapiisavaks töötlemiseks, olenemata sellest, kas artikli 6 nõuded ontäidetud või mitte: (a) transpordil ja ladustamisel kauba hea seisundi säilitamiseksteostatavad operatsioonid (ventileerimine,laialilaotamine, kuivatamine, jahutamine, soola, vääveldioksiidi või muudevesilahuste sisse asetamine,kahjustatud osade eemaldamine ja muud taolised operatsioonid); (b) lihtsad operatsioonid, mis seisnevad tolmu eemaldamises,sõelumises, sorteerimises,klassifitseerimises, komplekteerimises (sealhulgas kaubaartiklite komplektidesse panek),pesemises,värvimises, tükeldamises; (c) (i) pakendi vahetamine ning pakendite kokkupanemine jalahtivõtmine; (ii) lihtne pudelitesse, anumatesse, kottidesse, karpidesse panek, papistvõi puidust alustele kinnitaminejne, ning kõik muud lihtsad pakkimisoperatsioonid; (d) markeeringute, siltide või muude eristusmärkidekinnitamine toodetele või nende pakenditele; (e) erinevat liiki või sarnaste toodete lihtne segamine, juhul kuikäesolevas protokollis toodudpäritolureeglid ei võimalda segu ühte või mitut komponenti lugedalepingupoolest pärinevateks toodeteks; (f) osade lihtne kokkupanek, selleks et moodustuks terviklik toode; (g) punktides a kuni f kirjeldatud kahe võienama operatsiooni kombinatsioon; (h) loomade tapmine. 2. Et määratleda, kas antud toote töötlemine loetakselõike 1 tähenduses ebapiisavaks, vaadeldakse kõikilepingupooles selle toote suhtes teostatud operatsioone koos. Artikkel 8. Kvalifikatsiooniühik 1. Käesoleva protokolli sätete rakendamisel loetaksekvalifikatsiooniühikuks üht kindlat toodet, midapeetakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri järgi klassifikatsioonikindlaksmääramisel baasühikuks. Sellest järeldub, et: (a) kui toode, mis koosneb esemete grupist või on kokku pandudosadest, klassifitseeritakse harmoneeritudsüsteemi ühe rubriigi all, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku; (b) kui kaubapartii koosneb mitmest identsest tootest, mis onklassifitseeritud harmoneeritud süsteemisama rubriigi all, tuleb käesoleva protokolli rakendamisel käsitleda iga toodet eraldi. 2. Kui harmoneeritud süsteemi üldreegli nr. 5 järgi ontoote klassifitseerimisel pakend arvestatud tooteosaks, arvestatakse see toote osaks ka päritolu määramisel. Artikkel 9. Lisaseadmed, varuosad ja tööriistad Lisaseadmeid, varuosi ja tööriistu, mis lähetatakse koos seadme,masina, aparaadi või sõidukiga ning mison osa normaalvarustusest ja sisalduvad toote hinnas ja kantakse samale saatelehele,käsitletakse kui üht tervikutvastava seadme, masina, aparaadi või sõidukiga. Artikkel 10. Komplektid Komplekte, nagu on defineeritud harmoneeritud süsteemi üldreeglisnr. 3, loetakse pärinevaiks, kui kõikkomponenttooted on pärinevad. Sellele vaatamata, kui komplekt koosnebpärinevatest ja mittepärinevatesttoodetest, loetakse komplekt tervikuna pärinevaks eeldusel, et mittepärinevatetoodete väärtus ei ületa 15 protsentikogu komplekti «ex-works» hinnast. Artikkel 11. Neutraalsed elemendid Toote päritolu määramisel ei ole vaja kindlaks teha järgmisteelementide päritolu: (a) energia ja kütus; (b) tehas ja seadmed; (c) masinad ja tööriistad; (d) kaubad, mis ei ole ega peagi olema toote lõppkoostisosad. III osa TERRITORIAALSED NÕUDMISED Artikkel 12. Territoriaalsuse printsiip 1. II osas toodud päritolustaatuse saamise tingimused tuleb tingimatatäita lepingupooltes, välja arvatudartiklis 4 toodud juhtudel. 2. Kui lepingupoolest pärinevad eksporditud tooted saadetakse tagasi,välja arvatud artiklis 4 toodudjuhtudel, tuleb neid lugeda mittepärinevateks seni, kuni pole võimaliktõestada tollivõime rahuldaval viisil, et: (a) tagastatud kaubad on samad, mis eksporditi; ja (b) neid ei ole teises riigis rohkem töödeldud, kui on vajaliknende hea seisundi säilitamiseks sellel maalvõi eksportimise jooksul. Artikkel 13. Otsetransport 1. Käesoleva lepinguga antud soodustatud käsitlus hõlmabainult käesoleva protokolli nõudmisi rahuldavaidtooteid, mida transporditakse lepingupoolte vahel otse või läbi artiklis 4viidatud teiste riikide territooriumide.Jagamatu kaubasaadetise moodustavaid kaupu võib transportida ka läbimõne muu riigi territooriumi, vajadusekorral neid sellel territooriumil ümber laadides või ajutiselt ladustades tingimusel,et kaup on jäetud transiit- võiladustamisriigis tollivõimude järelevalve alla ning et nendega ei ole seal teostatudmuid operatsioone kuimahalaadimine, ümberlaadimine või mõni muu operatsioon nende heaseisukorra säilitamiseks. Pärinevaid tooteid võib torujuhtmeid pidi transportida ka läbi teisteterritooriumide peale lepingupoolteksolevate riikide. 2. Tõendusmaterjal selle kohta, et lõike 1 tingimused ontäidetud, esitatakse importiva riigi tollivõimudelejärgmiste dokumentide esitamisega: (a) ühtne transpordidokument, mis kajastab liikumist eksportivastriigist läbi transiitriigi; või (b) transiitriigi tollivõimude poolt väljastatud sertifikaat: (i) mis annab toodete täpse kirjelduse; (ii) kus on märgitud toodete mahalaadimise jaümberlaadimise kuupäevad ja vajaduse korral laevadening teiste kasutatud transpordivahendite nimed; ja (iii) mis tõendab tingimusi, milles tooted olid transiitriigis;või (c) eelnimetatute puudumisel iga muu seda asendav dokument. Artikkel 14. Näitused 1. Pärinevatele toodetele, mis on saadetud näituseleväljastpoolt artiklis 4 nimetatud riike ning mis pärastnäitust imporditakse lepingupooleks olevasse riiki, kehtivad impordil käesolevalepingu sätted, tingimusel ettollivõimudele on rahuldavalt tõestatud, et: (a) eksportöör on need tooted lähetanud lepingupoolestriiki, kus toimub näitus ja on need seal näituseleksponeerinud; (b) tooted on eksportööri poolt kas müüdudvõi mõnel muul viisil antud isikutele lepingupooles; (c) tooted on näituse ajal või vahetult pärast sedasaadetud samasse riiki, kust nad näitusele saadeti; ja (d) tooteid ei ole sellest hetkest, mil nad näitusele saadeti, kasutatudühelgi muul otstarbel kui näituseleksponeerimiseks. 2. Päritolutõend tuleb välja anda või koostada vastavaltV osas sätestatule ning esitada tavalisel viisilimportiva lepingupool tollivõimudele. Sellel peab olema toodud näituse nimi jaaadress. Vajaduse korral võibtõendusmaterjalina nõuda lisadokumente toodete olemuse ning nendeeksponeerimise tingimuste kohta. 3. Lõige 1 kehtib igasuguse kaubandus-, tööstus-,põllumajandus- või käsitöönäituse, messi võisarnaseavaliku näituse või eksponeerimise kohta, mis ei ole korraldatud eraviisilisteleesmärkidel kauplustes võiäripindadel, mis on spetsialiseerunud välismaiste toodete müügile, ningülalmainitud näituse jooksul jäävad tootedtolli kontrolli alla. IV osa TOLLIHÜVITUS VÕI VABASTAMINE Artikkel 15. Tollihüvitusest või tollimaksuvabastusestkeeldumine 1. Mittepärinevad materjalid, mida kasutatakse pärinevate toodetetootmiseks lepingupoolte territooriumilvõi mõnes muus artiklis 4 viidatud riigis ja millele on vastavaltV osas sätestatule koostatud või väljastatudpäritolutõend, ei saa olla lepingupooles mis tahes tollihüvituse võitollimaksuvabastuse subjektiks. 2. Lõikes 1 sätestatud keeld igasuguste tollimaksude võisarnase toimega maksude osalise või täielikutagasimaksmise, vähendamise või mittemaksmise kohta, mida rakendatakselepingupooltes toote valmistamiselkasutatud materjalide suhtes, kui niisugust tagasimaksmist, vähendamist võimittemaksmist rakendatakse, kehtibnimetatud materjalidest valmistatud pärinevate toodete ekspordil ja mitte siis, kui need onmõeldud tarbimisekskohapeal. 3. Päritolutõendiga toodete eksportija peab alati olema valmistollivõimude nõudmise korral esitama kõikvastavad dokumendid, mis tõendavad, et mingit hüvitust ei ole saadud sellistetoodete valmistamisel kasutatudmittepärinevate materjalide eest ja et niisugustele materjalidele kohaldatavad tollimaksudja kõik sarnase toimegamaksud on tegelikult tasutud. 4. Lõigete 1 kuni 3 sätteid rakendatakse ka pakkimise suhtesvastavalt artikli 8 lõikele 2, lisandite,varuosade ja tööriistade suhtes vastavalt artiklile 9 ja komplekttoodete suhtesvastavalt artiklile 10, kui niisugusedesemed on mittepärinevad. 5. Lõigete 1 kuni 4 sätteid rakendatakse ainult materjalide suhtes, miskuuluvad käesoleva lepingurakendusalasse. Need sätted ei välista põllumajandustoodete ekspordi suhtestagasimaksu süsteemi rakendamistkäesoleva lepingu alusel teostatava ekspordi suhtes. 6. Vaatamata lõike 1 sätetele võivad lepingupooled rakendadatollihüvitusi või nendest vabastamisi,tollimakse või nendega samaväärseid makse pärinevate toodetevalmistamiseks kasutatavate materjalide suhtesalljärgnevatel tingimustel: a) 5%-line või lepingupooles kehtiv madalam tollilõivsäilitatakse toodete osas, mis kuuluvad HSgruppidesse 25--49 ja 64--97; b) 10%-line või lepingupooles kehtiv madalam tollilõivsäilitatakse toodete osas, mis kuuluvad HSgruppidesse 50--63. Käesoleva lõike sätted kehtivad 1998. aasta 31. detsembrini ja neidvõib ühise otsuse alusel üle vaadata. V osa PÄRITOLUTÕENDID Artikkel 16. Üldised nõuded 1. Ühe lepingupoole pärinevad tooted saavad importimisel teiselepingupoolde käesoleva lepingu kohaseidsoodustusi, kui esitatakse: (a) EUR. 1 liikumissertifikaat, mille näidis on toodud III lisas;või (b) artikli 21 lõikes 1 sätestatud juhtudel onselleks arvedeklaratsioon, mille sõnastus on IV lisas ning misantakse eksportööri poolt saatelehe põhjal, saabumisteatis võimõni muu kaubadokument, mis kirjeldab neidtooteid piisavalt detailselt, võimaldamaks nende tuvastamist (edaspidi nimetatud«arvedeklaratsioon»). 2. Vaatamata lõike 1 sätetele saavad pärinevad tootedkäesoleva protokolli tähenduses artiklis 26 täpsustatudjuhtudel soodustusi sellest lepingust, ilma et oleks vaja esitada mingeid ülalnimetatuddokumente. Artikkel 17. Liikumissertifikaadi EUR. 1 väljastamiseprotseduur 1. Liikumissertifikaadi EUR. 1 väljastatavad eksportiva lepingupooletollivõimud eksportööri võieksportööri vastutusel tema volitatud esindaja poolt esitatud kirjaliku taotlusealusel. 2. Selleks täidab eksportöör või tema volitatud esindajanii liikumissertifikaadi EUR.1 kui ka taotluseblanketi, mille näidised on toodud III lisas. Need blanketid täidetakse üheskeeltest, milles on sõlmitud käesolevleping ja vastavalt eksportiva riigi õigusaktidele. Kui blanketid täidetaksekäsitsi, tuleb seda teha tindiga jatrükitähtedega. Toodete kirjeldus tuleb esitada selleks ettenähtud lahtris,jätmata ühtegi tühja rida. Täitmatalahtrisse tuleb tõmmata horisontaalne joon kirjelduse viimase rea alla ningtühi ruum tuleb läbi kriipsutada. 3. Eksportöör, kes taotleb liikumissertifikaadi EUR. 1väljastamist, peab olema valmis esitama eksportivariigi, kus liikumissertifikaat EUR. 1 väljastatakse, tollivõimudenõudmisel kõik vajalikud dokumendid, mistõendavad kõnealuste toodete päritolustaatust ning ühtlasi vastavustkäesoleva protokolli teistele tingimustele. 4. Liikumissertifikaadi EUR. 1 väljastavad lepingupooletollivõimud, kui eksporditavad kaubad pärinevadlepingupoolest või mõnest teisest artiklis 4 viidatud riigist ja kui need tootedvastavad teistele käesoleva protokollitingimustele. 5. Eksportiva riigi tollivõimud astuvad vajalikke samme, et kontrollidatoodete päritolustaatuse õigsust ningvastavust käesoleva protokolli teistele nõuetele. Sel eesmärgil on neilõigus nõuda igasugust tõendusmaterjali jainspekteerida eksportööri arveid või sooritada ükskõik millistmuud kontrolli, mida peavad vajalikuks. Eksportivariigi tollivõimude ülesandeks on kindlustada, et lõikes 2 viidatudblanketid on korralikult täidetud. Eelkõigekontrollivad nad, kas lahter, mis on jäetud kaupade kirjeldamiseks, on täidetudselliselt, et oleks välistatud kõikvõimalikud võltsingud. 6. Liikumissertifikaadi EUR. 1 väljaandmise kuupäevmärgitakse sertifikaadi lahtrisse 11. 7. Liikumissertifikaat EUR. 1 väljastatakse eksportiva riigitollivõimude poolt ja väljastatakse eksportöörilekohe, kui eksport on tegelikkuses toimunud või tagatud. Artikkel 18. Liikumissertifikaadi EUR. 1 tagantjäreleväljastamine 1. Vaatamata artikli 17 lõike 7 sätetele, võibliikumissertifikaati EUR. 1 erandlikult väljastada ka pärastsellel märgitud toodete eksportimist, juhul kui: (a) seda ei väljastatud eksportimise käigus vigade, tahtmatutegevusetuse või eriliste asjaolude tõttu; või (b) on võimalik tollivõimudele rahuldaval viisil tõestada, etliikumissertifikaat EUR. 1 väljastati, kuidimportimisel seda tehnilistel põhjustel ei aktsepteeritud. 2. Lõike 1 rakendamiseks peab eksportöör oma avaldusesnäitama liikumissertifikaadiga EUR. 1 seotudtoodete eksportimise koha ja aja ning märkima taotluse põhjused. 3. Tollivõimud võivad liikumissertifikaadi EUR. 1tagantjärele väljastada ainult pärast eksportööri avaldusesesitatud detailide ja vastava toimiku kokkulangevuse kontrollimist. 4. Tagantjärele väljastatud liikumissertifikaatidele EUR. 1 peabolema märgitud üks järgnevatest lausetest

, «TAGANTJÄRELE VÄLJAANTUD»,«ISSUEDRETROSPECTIVELY», «DELIVRE A POSTERIORI»,«NACHTRÄGLICH AUSGESTELLT». 5. Lõikes 4 toodud märge kantakse liikumissertifikaadiEUR. 1 lahtrisse «Märkused». Artikkel 19. Liikumissertifikaadi EUR. 1 duplikaadiväljastamine 1. Liikumissertifikaadi EUR. 1 varguse, kaotamise võihävimise korral võib eksportöör pöörduda selleväljaandnud tollivõimude poole avaldusega koostada duplikaat nende käsutuses olevateekspordidokumentide alusel. 2. Sel viisil väljastatud duplikaadile peab olema märgitud üksjärgnevaist sõnadest: «DUKLIKÁT», «DUPLIKAAT»,«DUPLICATE», «DUPLICATA», «DUPLIKAT». 3. Lõikes 2 viidatud märge tehakse liikumissertifikaadiEUR. 1 lahtrisse «Märkused». 4. Duplikaat, millel peab olema liikumissertifikaadi EUR. 1 originaaliväljastamise kuupäev, on kehtivsellest kuupäevast. Artikkel 20. Liikumissertifikaadi EUR. 1 väljastamine eelnevaltvormistatud või väljaantudpäritolutõendi alusel Kui pärinevad tooted on allutatud ühe lepingupoole tolliameti kontrollile,peab olema võimalik asendadapäritolutõendi originaal ühe või enama liikumissertifikaadigaEUR. 1, saatmaks neid tooteid või osa neisttoodetest eri paika-desse lepingupooltes. Liikumissertifikaadi EUR. 1 asendussertifikaadiväljastab see tolliamet,kelle kontrollile tooted alluvad. Artikkel 21. Arvedeklaratsiooni vormistamise tingimused 1. Artikli 16 lõike 1 punktis b märgitudarvedeklaratsioon vormistatakse: (a) kinnitatud eksportööri poolt vastavalt artiklile 22,või (b) ükskõik millise eksportööri pooltükskõik millise saadetise jaoks, mis koosneb ühest või enamast osast,mis sisaldavad pärinevaid tooteid koguväärtuses mitte üle6000 ECU. 2. Arvedeklaratsiooni võib vormistada juhul, kui kõnesolevaidtooteid saab lugeda pärinevaks lepingupoolestvõi mõnest muust artiklis 4 viidatud riigist ja käesoleva protokolliteised nõuded on täidetud. 3. Eksportöör, kes vormistab arvedeklaratsiooni, peab olema valmisigal ajal eksportiva lepingupooletollivõimude nõudel esitama kõik asjakohased dokumendid, mistõendavad kõnesolevate toodete päritolustaatustja käesoleva protokolli muude nõuete täitmist. 4. Arvedeklaratsioon tuleb eksportööri poolt vormistadakirjutusmasinal, pitsatiga või printeriga arvele,üleandmisteatisele või muule kaubadokumendile, deklaratsioonile, millesõnastus on toodud IV lisas, kasutadesselles lisas märgitud üht keelt ja kooskõlas eksportiva lepingupoolsiseriiklike õigusaktidega. Kui see deklaratsioon on kirjutatud käsitsi, peab seeolema kirjutatud tindiga ja trükitähtedega. 5. Arvedeklaratsioonid peavad kandma eksportööri käsitsikirjutatud originaalallkiri. Vastavalt artiklile 22ei nõuta kinnitatud eksportöörilt niisuguste deklaratsioonide allakirjutamisteeldusel, et ta esitab eksportiva riigitollivõimudele kirjaliku kinnituse, et ta aktsepteerib täie vastutusega igatarvedeklaratsiooni, mis identifitseeribteda kui allakirjutanut. 6. Arvedeklaratsiooni võib eksportöör vormistada, kui sellegaseotud tooted eksporditakse, või pärasteksportimist, tingimusel et see esitatakse importivas riigis kahe aasta jooksul pärasteelnimetatud toodeteimportimist. Artikkel 22. Kinnitatud eksportöör 1. Eksportiva maa tollivõimud võivad volitada ükskõikmillist eksportööri, kes teostab käesoleva lepingugahõlmatud kaupade sagedasi tarneid, vormistama hõlmatud arvedeklaratsioonesõltumata asjaomaste toodeteväärtusest. Niisugust volitust taotlev eksportöör peab tollivõimerahuldaval viisil esitama kõik vajalikud tagatisedtõestamaks toodete päritolustaatust ja käesoleva protokolli muudenõuete täitmist. 2. Tollivõimud võivad allutada kinnitatud eksportööristaatuse andmise mis tahes tingimustele, mida nadpeavad sobivaks. 3. Tollivõimud annavad kinnitatud eksportööriletollivõimude kinnituse numbri, mis märgitaksearvedeklaratsioonile. 4. Tollivõimud teostavad kinnitatud eksportööri poolt volitusekasutamise järelevalvet. 5. Tollivõimud võivad volituse tühistada igal ajal. Nad teevadseda juhul, kui eksportöör ei suuda enamtagada lõikes 1 sätestatut, ei täida lõikes 2märgitud tingimusi või kasutab volitust ebakorrektselt. Artikkel 23. Päritolutõendi kehtivus 1. Päritolutõend kehtib neli kuud alates väljaandmisekuupäevast eksportivas riigis ja selle aja jooksul tulebta esitada importiva riigi tollivõimudele. 2. Päritolutõendeid, mis esitatakse importiva lepingupooletollivõimudele lõikes 1 toodud viimasest esitamisekuupäevast hiljem, võidakse aktsepteerida enamsoodustusreþiimi saamiseksjuhul, kui dokumente ei olnudvõimalik enne viimast kuupäeva esitada erakorraliste asjaolude tõttu. 3. Muudel juhtudel, kui esitamine hilineb, võivad importiva lepingupooletollivõimud vastu võtta päritolutõendit juhul, kui tooted on neileesitatud enne nimetatud lõplikku tähtaega. Artikkel 24. Päritolutõendi esitamine Päritolutõendid esitatakse importiva lepingupoole tollivõimudelevastavalt selles riigis kehtivateleprotseduuridele. Nimetatud tollivõimud võivad nõudapäritolutõendi tõlget ja võivad nõuda, etimpordideklaratsiooniga kaasneks importööri tunnistus, et tooted vastavadkäesoleva lepingu rakendamiseks vaja-likele tingimustele. Artikkel 25. Osakaupa importimine Kui importööri palvel lahti võetud või kokkupanemata tooteidharmoneeritud süsteemi üldreegli nr. 2 punktia tähenduses, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi jaotuste XVI jaXVII või gruppide 7308 ja 9406 alla,imporditakse osadena vastavalt tollivõimude poolt kehtestatud tingimustele, esitataksekogu kaubapartii kohtaüks päritolutõend esimese osa importimisel. Artikkel 26. Päritolutõendist vabastamine 1. Väikepakkidena saadetud tooted eraisikult eraisikule või osanareisijate isiklikust pagasist aktsepteeritaksepärinevate toodetena ilma päritolutõendit esitamata, eeldusel et sellisedtooted ei ole imporditud kaubavahetuseteel ja on deklareeritud käesoleva protokolli nõuetele vastavatena ja kui ei olekahtlust sellise deklaratsioonitõepärasuses. Posti teel saadetud toodete puhul saab seda deklaratsiooni esitadatollideklaratsioonil C2/CP3 võisellele dokumendile lisatud lehel. 2. Juhuslikku laadi importi, mis koosneb ainuüksi saajate või reisijatevõi nende perekondade isiklikukstarbimiseks mõeldud kaupadest, ei loeta kaubanduslikuks impordiks, kui nende kaupadeolemusest ja kogusestilmneb, et silmas ei peeta ärieesmärki. 3. Sealjuures ei tohi nende toodete koguväärtus ületada500 ECU väikepakkide puhul ega 1200 ECU toodetepuhul, mis moodustavad osa reisija isiklikust pagasist. Artikkel 27. Täiendavad dokumendid Artikli 17 lõikes 3 ja artikli 21 lõikes 3 märgitud dokumendid,mida kasutatakse tõestamaks, et tooteid,millele on väljastatud liikumissertifikaat EUR. 1 või arvedeklaratsioon,võib lugeda pärinevateks lepingupoolestvõi mõnest muust artiklis 4 viidatud riigist, ning nimetatud tootedtäidavad käesoleva protokolli muid nõudeid,võivad sisaldada inter alia järgnevat: (a) eksportööri või tarnija otsesed tõendidnimetatud kaupade hankimise kohta, sisaldades näiteks andmeidarvete või sisemise raamatupidamise kohta; (b) dokumendid, mis tõestavad kasutatud materjalidepäritolustaatust ja mis on väljastatud või koostatudühes lepingupooles, kus neid dokumente kasutatakse vastavalt siseriiklikeleõigusaktidele; (c) dokumendid, mis tõestavad materjalide töötlemistühes lepingupooles ja on väljastatud või koostatudühes lepingupooles, kus neid dokumente kasutatakse vastavalt siseriiklikeleõigusaktidele; (d) liikumissertifikaadid EUR. 1 või arvedeklaratsioonid, mistõestavad kasutatud materjalidepäritolustaatust, mis on väljastatud või koostatud lepingupooles vastavaltkäesolevale protokollile või mõneteise artiklis 4 loetletud riigi poolt kooskõlas päritolureeglitega, mis onidentsed käesoleva protokollireeglitega. Artikkel 28. Päritolutõendi ja täiendavate dokumentidesäilitamine 1. Eksportöör, kes taotleb liikumissertifikaadi EUR. 1väljaandmist, peab vähemalt kolmeks aastakssäilitama artikli 17 lõikes 3 nimetatud dokumendid. 2. Eksportöör, kes vormistab arvedeklaratsiooni, peab vähemaltkolmeks aastaks säilitama selle arvedeklaratsiooni koopia ning artikli 21lõikes 3 nimetatud dokumendid. 3. Eksportiva lepingupoole tollivõimud, kes annavad väljaliikumissertifikaadi EUR. 1, peavad vähemaltkolmeks aastaks säilitama artikli 17 lõikes 2 nimetatud taotluse vormi. 4. Importiva lepingupoole tollivõimud peavad vähemalt kolmeksaastaks säilitama liikumissertifikaadidEUR. 1 ja arvedeklaratsioonid. Artikkel 29. Vastuolud ja vormivead 1. Väikeste vastuolude avastamine märkustes, mis onpäritolutõendi ja tolliametile esitatud dokumentidevahel importimiseks vajalike formaalsuste läbiviimiseks, ei too ipso factokaasa päritolutõendi tühistamist, kuion nõuetekohaselt tõestatud, et see dokument vastab esitatud kaupadele. 2. Ilmsed vormilised vead, nagu trükivead päritolutõendil, misei sea dokumendile kantud informatsioonikorrektsust kahtluse alla, ei anna põhjust seda dokumendi tagasi lükata. Artikkel 30. ECU-des väljendatud summad 1. Summad eksportiva lepingupoole valuutas, mis on väljendatud ECU-des,fikseeritakse eksportivaslepingupooles ja neist teatatakse importivatele lepingupoolele. 2. Kui need kogused ületavad importiva lepingupoole määratudvastavad summad, siis peab viimane neidaktsepteerima juhul, kui arve on esitatud eksportiva lepingupoole valuutas. Kui tooted on arvessemärgitud mõnemuu artiklis 4 esitatud riigi valuutas, peab importiv lepingupool tunnustama nimetatudriigi poolt märgitudsummat. 3. Teatud rahvusvaluutades märgitud summad peavad olemavõrdväärsed ECU-des väljendatuna sellesrahvusvaluutas 1995. aasta oktoobri esimese tööpäeva seisuga. 4. ECU-des väljendatud summad ja nende ekvivalendid lepingupooltevaluutades vaadatakse lepingupooltepalvel ühiskomitee poolt läbi. Sellise läbivaatuse käigus kindlustabühiskomitee, et iga rahvusliku valuutakasutamine ei vähene, ja otsustab, kas vastavate limiitide säilitamine on vajalik.Sellel eesmärgil võib ta otsustadaECU-des väljendatud summasid muuta. VI osa ADMINISTRATIIVKOOSTÖÖ KORRALDAMINE Artikkel 31. Vastastikune abistamine 1. Mõlema lepingupoole tollivõimud peavad üksteistvarustama pitsatijäljendite näidistega, mida kasutataksenende tolliametis liikumissertifikaatide EUR. 1 väljaandmisel, jatollivõimude aadressidega, kes vastutavad nendesertifikaatide ja arvedeklaratsioonide kontrollimise eest. 2. Käesoleva protokolli paremaks rakendamiseks peavad lepingupooledabistama üksteist pädevatetolliorganite kaudu, kontrollides liikumissertifikaatide EUR. 1 võiarvedeklaratsioonide õigsust ning nendesdokumentides olevate andmete korrektsust. Artikkel 32. Päritolutõendite kontrollimine 1. Päritolutõendite tagantjärgi kontrollimine viiakse läbipisteliselt või siis, kui importiva lepingupooletollivõimudel on põhjendatud kahtlusi niisuguste dokumentide autentsusevõi kõnealuste toodete päritolustaatusetõepärasuse või käesoleva protokolli muude nõuetetäitmise suhtes. 2. Lõike 1 sätete rakendamiseks peavad importiva lepingupooletollivõimud tagastama liikumissertifikaadiEUR. 1 ja arve, kui see on esitatud, arvedeklaratsiooni või nende dokumentidekoopiad eksportiva lepingupooletollivõimudele, andes vajaduse korral järelepärimiste põhjused.Kõik saadud dokumendid ja informatsioon, misviitab päritolutõendi kohta antud informatsiooni ebakorrektsusele, edastataksekontrollimiseks. 3. Kontrolli teostavad eksportiva lepingupoole tollivõimud. Seleesmärgil on neil õigus nõuda ükskõikmilliseid tõendusmaterjale ja inspekteerida eksportööri pangaarveidvõi viia läbi ükskõik millist muudkontrollimist, mida nad peavad vajalikuks. 4. Kui importiva lepingupoole tollivõimud otsustavad tühistadaenamsoodustuse andmise kõnealusteletoodetele kuni kontrolli tulemuste selgumiseni, peavad nad pakkuma võimalust loovutadakaubad importijaletingimusel, et võetakse tarvitusele mis tahes vajalikuks peetavadettevaatusabinõud. 5. Kontrollimist nõudnud tollivõime peab informeerimakontrollimise tulemustest niipea kui võimalik. Needtulemused peavad selgelt näitama, kas dokumendid on autentsed ja kas kõnealuseidtooteid saab pidada pärinevaks lepingupoolest või artiklis 4 loetletud riikidest ja kasnad vastavad käesoleva protokolli muudeletingimustele. 6. Põhjendatud kahtluse korral, juhul kui järelkontrolli palveesitamise kuupäevast kümne kuu jooksul eiole vastust laekunud või vastus ei sisalda kõne all oleva dokumendi autentsusevõi toodangu tõelise päritolu kohtapiisavalt informatsiooni, võivad kontrolli nõudnud tollivõimudõigustatult keelduda sooduskäsitlusest, väljaarvatud erandolukordades. Artikkel 33. Vaidluste lahendamine Kui artiklis 32 toodud kontrolliprotseduuridega seoses tekib vaidlus, mida ei olevõimalik lahendadakontrolli nõudnud tollivõimude ja kontrolli eest vastutavate tollivõimudevahel, või kui tõstatatakse käesolevaprotokolli tõlgendamise küsimus, esitatakse küsimus lahendamiseksühiskomiteele. Kõigil juhtudel lahendatakse importööri ja importiva lepingupooletollivõimude vahelised vaidlused vastavaltselle riigi seadustele. Artikkel 34. Karistused Igaüht, kes toodetele sooduskäsitluse saamiseks koostab ebaõigeidandmeid sisaldava dokumendi või esitabandmeid sellise dokumendi koostamiseks, karistatakse. Artikkel 35. Vabatsoonid 1. Lepingupooled astuvad kõik vajalikud sammud kindlustamaks, etpäritolutõendi alusel tarnitavaid tooteid,mis transpordi käigus läbivad nende territooriumil asuva vabatsooni, ei asendatateiste kaupadega ja neid eikäsitseta mingil muul moel, kui ainult nende riknemise vältimiseks vajalikudoperatsioonid. 2. Erandina lõikes 1 sätestatust, kui lepingupoolest pärinevaidtooteid imporditakse päritolutõendi aluselvabatsooni ja nad läbivad seal töötluse, väljastavad kõne allolevad võimud eksportööri soovil uue liikumissertifikaadi EUR. 1, kuiteostatud menetlus või töötlus on kooskõlas käesolevaprotokolli sätetega. VII osa LÕPPSÄTTED Artikkel 36. Tolli alamkomitee 1. Luuakse tolli alamkomitee, mille ülesandeks on tehaadministratiivkoostööd, et rakendada käesolevatprotokolli korrektselt ja vormikohaselt ning täita muid talle tollialal usaldatavaidülesandeid. 2. Alamkomitee koosneb lepingupoolte ekspertidest, kes vastutavadtolliküsimuste eest. Artikkel 37. Lisad Käesoleva protokolli lisad moodustavad selle lahutamatu osa. Artikkel 38. Kaubad transiidil või laos Käesoleva lepingu sätteid võib kohaldada ka kaupadele, mis vastavadkäesoleva protokolli sätetele ja miskäesoleva lepingu jõustumise kuupäeval on transiidil või ajutiselhoiul lepingupoole tollilaos või vabatsoonis,importiva lepingupoole tollivõimudele edastatakse nelja kuu jooksul sellestkuupäevast eksportiva lepingupoolepädevate võimude poolt tagantjärele väljaantud liikumissertifikaatEUR. 1 koos dokumentidega, mis näitavad,et kaubad on transporditud otse. I lisa Sissejuhatavad märkused protokolli 2 II lisa nimekirjale Märkus 1 Nimekiri määratleb tingimused kõikidele toodetele, et omandadapiisavalt töödeldud toote staatus käesolevaprotokolli artikli 6 tähenduses. Märkus 2: 2.1. Nimekirja kaks esimest veergu kirjeldavad saadavat toodet. Esimene veergannab harmoneeritudsüsteemi rubriigi või grupi numbri ja teine veerg annab toote kirjelduse. Igasissekande jaoks kahes esimesesveerus vastab reegel veergudes 3 ja 4. Juhul kui sissekandele esimeses veeruseelneb «ex», näitab see, et reeglidveergudes 3 ja 4 puudutavad ainult seda osa sellest rubriigist, mida on kirjeldatudveerus 2. 2.2. Kui veerus 1 on grupeeritud mitu rubriiki või on toodud antud grupikood ja toote kirjeldus on veerus 2seetõttu antud üldmõistes, siis vastavad reeglid veergudes 3ja 4 kehtivad kõigi toodete kohta, mis onharmoneeritud süsteemis liigitatud selle grupi rubriikidesse võiükskõik millisesse grupeeritud rubriiki veerus 1. 2.3. Kui nimekirjas on erinevad reeglid, mis kehtivad rubriigi erinevate toodetekohta, sisaldab iga taandridarubriigi selle osa kirjeldust, millele vas-tavad reeglid veergudes 3 ja 4. 2.4. Kui esimeses kahes veerus antud kirje kohta on toodud reegel niiveerus 3 kui ka veerus 4, siis võibeksportöör valikuliselt kohaldada kas veerus 3 või veerus 4märgitud reeglit. Kui mingit päritolureeglit ei oleveerus 4 antud, siis tuleb kohaldada reeglit veerus 3. Märkus 3 3.1. Protokolli artikli 6 sätted kehtivad toodete kohta, mis on omandanudpäritolustaatuse ja midakasutatakse teiste toodete tootmisel, hoolimata sellest, kas see staatus on omandatudettevõttes, kus neid tooteidkasutatakse, või teistes lepingupoolte ettevõtetes. Näiteks: Mootor rubriigist nr. 8407, mille kohta reegel ütleb, et kasutatavatemittepärinevate materjalide väärtus eitohi ületada 40% tootjahinnast (ex-works hinnast), on valmistatud«legeeritud terasesulamist» rubriigi all nr.ex 7224. Kui see valtsimine toimus ühes lepingupooles mittepärinevast valukangist,on valtsimine juba andnudpäritolu nimekirja rubriigi nr. ex 7224 reegli põhjal. Valtsimist võibsiis lugeda pärinevaks mootori väärtusearvestamisel, hoolimata sellest, kas see toodeti samas või mõnes teiseslepingupoole ettevõttes. Seega ei võetamittepärineva valukangi väärtust arvesse kasutatud mittepärinevatematerjalide väärtuse arvestamisel. 3.2. Nimekirja reegel annab minimaalselt vajaliku töö- võitöötlemismahu, kusjuures suurem töö võitöötlemine annab samuti päritolustaatuse; vastupidiselt, väiksemtöö või töötlemine ei anna tootelepäritolustaatust. Seega, kui reegel ütleb, et teatud tootmisstaadiumis võibkasutada mittepärinevat materjali, siison sellise materjali kasutamine tootmise varasemas staadiumis lubatud ja hilisemas mitte. 3.3. Vaatamata märkusele 3.2, kui reegel ütleb, et võibkasutada «ükskõik millise rubriigi materjale», võibkasutada ka tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale, võttes siiski arvesse reeglissisalduvaid piiranguid.Siiski väljend «valmistamine ükskõik millise rubriigi materjalidest,kaasa arvatud rubriigi nr. . . . teised materjalid» tähendab,et kasutada võib vaid selliseid tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale, millel onerinevtoote kirjeldus kui tootel veerus 2. 3.4. Kui nimekirja reegel määrab, et toodet võib valmistadarohkem kui ühest materjalist, tähendab see, etühte või enamat materjali võib kasutada. See ei nõua kõikidekasutamist. Näiteks: Reegel kangastele HS 5208 kuni 5212 sätestab, et kasutada võiblooduslikke kiude ning muude materjalidehulgas võib kasutada ka keemilisi kiude. See ei tähenda, et mõlemaid peabkasutama; võib kasutada ühte või teistvõi mõlemat korraga. 3.5. Kui nimekirja reegel määrab, et toode peab olema valmistatudteatud materjalist, siis see tingimus eivälista teiste materjalide kasutamist, mis oma iseloomu tõttu ei saa reeglittäita. (Vt. märkust 6.2 allpool seosestekstiilidega.) Näiteks: Reegel rubriigi nr. 1904 toiduainete valmistamiseks, mis eelkõige välistabteraviljade ja teraviljasaadustekasutamise, ei välista mineraalsoolade, kemikaalide ja teiste lisandite kasutamist, mis poletoodetud teraviljadest. See ei kehti aga toodetele, mida juhul, kui ei saa nimekirjas kirjeldatud vastavastmaterjalist toota, saab tootasama iseloomuga materjalist varasemas tootmisstaadiumis. Näiteks: Mittekootud materjalist valmistatud grupi ex 62 rõivaeseme puhul, kui lubataksekasutada ainultmittepärinevat lõnga, ei ole võimalik alustada mittekootud kangast, isegi kuimittekootud kangaid pole üldjuhulvõimalik valmistada lõngast. Niisugustel juhtudel oleks lähtematerjaltavaliselt lõnga eelstaadiumis, st. kiustaadiumis. 3.6. Kui nimekirja reeglis on toodud kasutada lubatud mittepärinevatematerjalide maksimaalväärtuseks kaksprotsendimäära, siis ei või neid protsente kokku liita. Teiste sõnadega,kõigi kasutatud mittepärinevatematerjalide maksimaalväärtus ei tohi kunagi ületada kõrgeimat toodudprotsendimääradest. Konkreetse materjalikohta kehtivaid individuaalseid protsendimäärasid ei tohi samuti ületada. Märkus 4 4.1. Nimekirjas kasutusel olev termin «looduslikud kiud»tähistab muid kiudusid peale kunst- või sünteetilistekiudude. See on piiratud staadiumini enne ketramist, kaasa arvatud jäätmed, ja kuiei ole märgitud teisiti, hõlmabkiude, mis on kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, aga mittekedratud. 4.2. Termin «looduslikud kiud» hõlmab hobusejõhvirubriigist nr. 0503, siidi rubriikidest nr. 5002 ja 5003,samuti villa, peeni või jämedaid loomakarvu rubriikidest nr. 5101 kuni 5105,puuvillakiudu rubriikidest nr. 5201kuni 5203 ja muid taimseid kiude rubriikidest nr. 5301 kuni 5305. 4.3. Termineid «tekstiilimass», «keemilised ained» ja«paberivalmistamise materjalid» kasutatakse nimekirjaskirjeldamaks materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppides 50 kuni 63 ja midavõib kasutada kunst-,sünteetiliste või paberkiudude või lõnga tootmiseks. 4.4. Terminit «staapelkiud» kasutatakse nimekirjas rubriikidessenr. 5501 kuni 5507 kuuluvatelesünteetilistele või kunstkiule, staapelkiule või -jäätmeteleviitamiseks. Märkus 5 5.1. Kui teatud toote puhul on nimekirjas viidatud käesolevalemärkusele, siis ei kehti veerus 3 toodudtingimused ühegi nende valmistamisel kasutatud põhilise tekstiilmaterjali kohta,mis summaarselt moodustavad10% või vähem kõigi kasutatud põhiliste tekstiilmaterjalidekogukaalust. (Vt. ka märkusi 5.3 ja 5.4 allpool.) 5.2. Märkuse 5.1 kohaselt võib teatud kõikumist rakendadaainult segatoodetele, mis on valmistatud kahestvõi enamast põhilisest tekstiilmaterjalist. Põhilised tekstiilmaterjalid on järgmised: -- siid, -- vill, -- jäme loomakarv, -- peen loomakarv, -- hobusejõhv, -- puuvill, -- paberivalmistamise materjalid ja paber, -- lina, -- naturaalne kanep, -- dþuut ja muud niinkiud, -- sisal ja muud agaavi perekonda kuuluvad kiud, -- kookoskiud, abaka, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud, -- sünteesfilamentkiud, -- tehisfilamentkiud, -- sünteesstaapelkiud polüpropüleenist, -- sünteesstaapelkiud polüestrist, -- sünteesstaapelkiud polüamiidist, -- sünteesstaapelkiud polüakrülonitriilist, -- sünteesstaapelkiud polüimiidist, -- sünteesstaapelkiud polütetrafluoroetüleenist, -- sünteesstaapelkiud polüfenüleensulfiidist, -- sünteesstaapelkiud polüvinüülkloriidist, -- muud sünteesstaapelkiud, -- tehisstaapelkiud viskoosist, -- muud tehisstaapelkiud, -- lõng, valmistatud polüuretaanist vaheldumisi polüeetristpaindlike segmentidega, mähitud või mitte, -- lõng, valmistatud polüuretaanist vaheldumisi polüestristpaindlike segmentidega, mähitud või mitte, -- rubriiki nr. 5605 (metalliseeritud lõng) kuuluvad tooted: alumiiniumfooliumist või plastkilest põhimikust koosnev,mitte üle 5 mm laiune riba, mis onalumiiniumpulbriga pealistatud või pealistamata ning kihitatud läbipaistvavõi värvilise liimiga plastkilekahe kihi vahel, -- muud tooted rubriigist nr. 5605. Näiteks: Lõng rubriigist nr. 5205, mis on valmistatud puuvillakiust rubriigistnr. 5203 ja sünteetilisest staapelkiustrubriigist nr. 5506 on segalõng. Sellepärast võibmittepärinevaid sünteetilisi staapelkiude, mis ei vastapäritolureegitele (mille puhul on nõutav valmistamine keemilistest materjalidestvõi tekstiilimassist), kasutadakuni 10% lõnga kaalust. Näiteks: Villane kangas rubriigist nr. 5112, mis on valmistatud villasest lõngast rubriigistnr. 5107 ja süntees-staapelkiudude lõngast rubriigist nr. 5509, onsegamaterjalidest kangas. Seetõttu võib nii sünteetilist lõnga, misei vasta päritolureeglitele (mille puhul on nõutav valmistamine keemilistestmaterjalidest või tekstiilmassist) kuika villast lõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (mille puhul on nõutavvalmistamine looduslikest kiududest, misei ole kraasitud, kammitud ega muul moel ketramiseks ette valmistatud) või nende kahekombinatsiooni kasutadakuni 10% kanga kaalust. Näiteks: Froteeriie rubriigist nr. 5802, mis on valmistatud puuvill-lõngast rubriigistnr. 5205 ja puuvillkangastrubriigist nr. 5210, on segatoode ainult juhul, kui puuvillkangas ise on segakangas, ollesvalmistatud kahteerinevasse rubriiki klassifitseeritud lõngadest või kui kasutatudpuuvill-lõngad ise on segud. Näiteks: Kui kõnesolev froteekangas oleks olnud valmistatud puuvill-lõngastrubriigist nr. 5205 ja sünteetilisestkangast rubriigist nr. 5407, siis on ilmselt kasutatud kahte erinevatpõhitekstiilmaterjali ja froteekangas onjärelikult segatoode. Näiteks: Dþuudist alusele valmistatud taftingvaip, mille tupsud on nii tehiskiud- kui kapuuvill-lõngast, onsegatoode, sest on kasutatud kolme põhitekstiilmaterjali. Seega võib kõikimittepärinevaid materjale, midakasutatakse hilisemas tootmise staadiumis, kui reegel seda lubab, kasutada eeldusel, et nendesummaarne kogukaal ei ületa 10% kõigi vaibas sisalduvate tekstiilmaterjalidekogukaalust. Niisiis võib dþuudist alust ja/võitehiskiudlõnga importida selles tootmise staadiumis eeldusel, et kaalu tingimused ontäidetud. 5.3. Juhul kui toodetele lisatakse «lõnga, mis on valmistatudpolüuretaanist vaheldumisi paindlikesegmentidega polüeetrist, mähitud või mitte», on tolerants sellelõnga suhtes 20%. 5.4. Juhul kui toodetele lisatakse «alumiiniumfooliumist võiplastiklindist südamikuga lõnga või paela, misvõib olla alumiiniumpulbriga kaetud või mitte, laiusega kuni 5 mm ja mison kahe plastikriba vahele kleebitudkleepriba abil», on tolerants selle lõnga või paela suhtes 30%. Märkus 6 6.1. Nende tekstiiltoodete osas, mis on nimekirjas tähistatud viitegakäesolevale märkusele, võib kasutadatekstiilmaterjale, välja arvatud voodrid ja vaheriided, mis ei vasta valmistatud toote kohtanimekirja veerus 3toodud reeglile, eeldusel et need ei ole klassifitseeritud tootega samas rubriigis ning et nendeväärtus ei ületa 8%toote tootjahinnast (ex-works hind). 6.2. Vaatamata märkusele 6.3 võib materjale, mis ei oleklassifitseeritud gruppides 50 kuni 63, kasutadavabalt tekstiiltoodete valmistamisel, olenemata sellest, kas nad sisaldavad tekstiilmaterjalevõi mitte. Näiteks: Kui nimekirja reegel sätestab, et teatud tekstiiltoote jaoks, nagu püksid, tulebkasutada lõnga, ei takista seemetallesemete, nagu nööpide kasutamist, kuna nööbid ei oleklassifitseeritud gruppides 50 kuni 63. Samalpõhjusel ei ole keelatud tõmblukkude kasutamine, kuigi need tavaliselt sisaldavadtekstiilmaterjale. 6.3. Seal, kus kehtib protsendireegel, peab kasutatud mittepärinevatematerjalide väärtuse kalkulatsioonisarvesse võtma ka materjalide väärtust, mis ei ole klassifitseeritudgruppides 50 kuni 63. Märkus 7 Rubriikide nr. ex 2707, 2713--2715, ex 2901, ex 2902 ja ex 3403rakendamiseks on «spetsiifilisedtöötlusoperatsioonid» järgmised: (a) vaakumdestilleerimine; (b) redestilleerimine täieliku fraktsioneerimisprotsessi abil*; (c) krakkimine; (d) uuendamine; (e) ekstraheerimine selektiivlahustite abil; (f) protsess, mis sisaldab kõiki järgnevaid operatsioone:kontsentreeritud väävelhappe, ooleumi võiväävelanhüdriidiga töötlemine; leeliseliste toimeaineteganeutraliseerimine; dekoloriseerimine ja puhastaminelooduslikult aktiivse mulla, aktiviseeritud mulla, aktiviseeritud söe või boksiidiga; (g) polümerisatsioon; (h) alkülatsioon; (i) isomerisatsioon. 7.2. Rubriikide nr. 2710, 2711 ja 2712 rakendamiseks on «spetsiifilisedtöötlusoperatsioonid» järgmised: (a) vaakumdestilleerimine (b) redestilleerimine täieliku fraktsioneerimisprotsessi abil*; (c) krakkimine; (d) uuendamine; (e) ekstraheerimine selektiivlahustite abil; (f) protsess, mis sisaldab kõiki järgnevaid operatsioone:kontsentreeritud väävelhappe, ooleumi võiväävelanhüdriidiga töötlemine; leeliseliste toimeaineteganeutraliseerimine; dekoloriseerimine ja puhastaminelooduslikult aktiivse mulla, aktiviseeritud mulla, aktiviseeritud söe või boksiidiga; (g) polümerisatsioon; (h) alkülatsioon; (ij) isomerisatsioon; (k) ainult rubriigi nr. ex 2710 alla kuuluvate raskete õlide puhulvesinikuga desulfureerimine, misvähendab töödeldud toodete väävlisisaldust vähemalt85% võrra (ASTM D 1266-59 T meetod); (l) ainult rubriigi nr. ex 2710 alla kuuluvate toodete puhuldeparafineerimine kõikide protsesside abil, v.a.filtreerimine; (m) ainult rubriigi nr. ex 2710 alla kuuluvate raskete õlide puhulvesinikuga töötlemine rõhu all üle20 baari ning temperatuuril üle 250 kraadi C katalüsaatori abildesulfurisatsiooni tekitamata, kus vesinik onkeemilise reaktsiooni aktiivne element. Kusjuures edasist rubriigi nr. 2710määrdeõlide vesinikugatöötlemist (näit. hüdroviimistlus või dekoloreerimine) peamiseltvärvi või stabiilsuse parendamiseks eikäsitleta «spetsiifilise protsessina»; (n) ainult rubriigi nr. ex 2710 alla kuuluvate kütteõlide puhulatmosfääriline destilleerimine, tingimuselet vähem kui 30% toodete kogumahust destilleerub, sealhulgas kadu, temperatuuril 300kraadi C juuresASTM D 86 meetodil; (o) ainult rubriigi nr. ex 2710 alla kuuluvate raskete õlide, v.a.gaasiõli ja kütteõli, töötleminekõrgsagedusega elektrilise koonuslahenduse teel. 7.3 Rubriikide nr. ex 2707, 2713--2715, ex 2901, ex 2902 ja ex 3403rakendamiseks lihtoperatsioonid,nagu puhastamine, dekanteerimine, soolatustamine, vee eraldamine, filtreerimine,värvimine, märkimine, erinevaväävlisisaldusega toodete segamisel väävlisisalduse saamine, nendeoperatsioonide või sarnaste operatsioonideükskõik milline kombineerimine ei anna päritolustaatust. * Vt. lisamärkust 4(b) kombineeritud nomenklatuuri grupi 27kohta. II lisa Nimekiri mittepärinevate materjalidega tehtavast tööstvõi töötlemisest, mis on nõutav valmistatudtootele päritolustaatuse saamiseks Nimekirjas toodud tooted ei pea olema hõlmatudlepinguga. Sellisel juhul on vajalik konsulteerida käesoleva lepingu teisteosalistega (Vt. RT II 1997, 38--42, lk. 1230--1298.) III lisa Liikumissertifikaat EUR. 1 1. Liikumissertifikaat EUR. 1 väljastatakse vormil, mille näidis ontoodud käesolevas lisas.* Nimetatudvorm trükitakse slovaki, eesti või ühe käesoleva protokolliartiklis 4 nimetatud riigi keeles. Sertifikaadidvormistatakse ühes nendest keeltest ning vastavuses eksportiva lepingupoole seadustega.Käsitsi täites tuleb sedateha tindiga ning kasutades trükitähti. 2. Iga sertifikaadi mõõtmed on 210x297 mm; lubatud onküljepikkuse kõikumine kuni pluss 8 mm või kunimiinus 5 mm. Kasutatav paber peab olema valge kirjapaber, mis ei sisalda mehaanilistpaberimassi ja ei kaaluvähem kui 25g/m2. Sertifikaadil peab olema trükitud rohelisegiljoððmustriga taust, mis teeb kõik mehaanilistevõi keemiliste vahenditega teostatud võltsingud silmaga nähtavaks. 3. Lepingupoolte kompetentsetel võimuorganitel on õigustrükkida sertifikaadid ise või lasta need trükkidanende poolt heakskiidetud trükkalitel. Viimasel juhul peab igal sertifikaadil olema viidesellise kinnituseolemasolule. Igal sertifikaadil peab olema märgitud trükkali nimi ja aadressvõi märge, mille järgi on võimaliktrükkalit kindlaks teha. Samuti peab sertifikaadil olema ka trükitud võikäsitsi kirjutatud seerianumber, misvõimaldab teda identifitseerida. * Näidised vt. RT II 1997, 27--32, lk. 1051--1053. IV lisa Arvedeklaratsioon Eestikeelne versioon Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolliameti kinnitusnr. . . .1) deklareerib, et need tootedon . . . sooduspäritoluga, välja arvatud juhul, kui on selgeltnäidatud teisiti. . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 (Koht ja kuupäev). . . . . . . . . . . . . . . . . . .3 (Eksportöör, lisaks peab dokumendileallakirjutava isiku nimi olema loetavaltkirjutatud) Slovakikeelne versioon

Ingliskeelne versioon The exporter of the products covered by this document (customs authorizationNo . . .1) declares that,except where otherwise clearly indicated, these products are of . . . preferentialorigin. Prantsuskeelne versioon exportateur des produits couverts par le présent document (autorisationdouanière No . . . 1), déclare que,sauf indication claire du contraire, ces produits ont originepréférentielle . . . Saksakeelne versioon Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr.. . .1) der Waren, auf die sich diesesHandelspapier bezieht, erklärt, daß diese Waren, soweit nicht anderes angegeben,präferenzbegünstigte . . .Ursprungswaren sind. 1 Kui arvedeklaratsioon on välja antud kinnitatudeksportööri poolt käesoleva protokolli artikli 22 tähenduses,tuleb kinnitatud eksportöörivolituse number kanda siia. Kui arvedeklaratsioon ei ole välja antud kinnitatudeksportööri poolt, jäetakse sulgudes olevad sõnad väljavõi koht tühjaks. 2 See märge võib jäädavälja, kui vastav informatsioon esineb dokumendis endas. 3 Vt. käesoleva protokolli artikli 21 lõiget 5.Kui eksportööri allkirja ei nõuta, kehtib sama ka allakirjutaja nimekohta. Protokoll 3 VASTASTIKUNE ABISTAMINE TOLLIKÜSIMUSTES Artikkel 1. Definitsioonid Käesoleva protokolli tähenduses: a) «tolliseadused» tähendab lepingupoolte territooriumidelkohaldatavaid sätteid, hõlmates importi, eksporti,kaupade transiiti ja nende paigutamise muid tolliprotseduure, kaasa arvatud lepingupooltesvastuvõetud keelud,piirangud ja kontrolliprotseduurid; b) «tollimaksud» tähendab kõiki tolle, lõive jamuid kohustusi, mis nõutakse sisse või kogutakselepingupoolte territooriumidel tolliseaduse kohaldamisel, kuid ei hõlma makse jakohustusi, mis on osutatudteenuste umbkaudsete kuludega võrreldes piiratud; c) «taotlevad võimud» tähendab pädevaidhaldusvõime, kes on lepingupoole poolt selleks määratud jaesitavad abistamispalve tolliküsimustes; d) «abistamispalve saanud võimud» tähendabpädevaid haldusvõime, kes on lepingupoole poolt selleksmääratud ja võtavad vastu abistamispalve tolliküsimustes; e) «üleastumine» tähendab nii tolliseadusterikkumist kui ka igasuguse rikkumise katset; f) «tollivõimud» tähendab Slovaki VabariigisRahandusministeeriumi Tolli Keskvalitsust (Ministerstvofinancií -- Ústredná colná správa) ja EestiVabariigis Riigi Tolliametit. Artikkel 2. Ulatus 1. Lepingupooled abistavad teineteist käesolevas protokollis märgitudmoel ja tingimustel, kindlustades, ettolli tegevust reguleerivaid õigusakte kohaldatakse korrektselt, eriti nende rikkumisevältimiseks, avastamiseksja uurimiseks. 2. Abistamine tolliküsimustes, nagu käesolev protokollsätestab, kehtib lepingupoole käesoleva protokollikohaldamiseks pädevate tollivõimude suhtes. See ei mõjuta vastastikust abikriminaalasjades. Samuti ei hõlmasee informatsiooni, mis on omandatud kohtuvõimu nõudmisel, välja arvatudjuhul kui nimetatud võimud selleganõustuvad. Artikkel 3. Abistamine nõudmise korral 1. Taotlevate võimude nõudmisel peavad abistamispalve saanudvõimud varustama neid kõige asjassepuutuva informatsiooniga, võimaldamaks neil kindlustada, et tolliseadused on korrektseltkohaldatud, kaasaarvatud informatsioon teadaolevate või plaanitud operatsioonide kohta, mis rikuvadvõi võiksid rikkuda neidseadusi. 2. Taotlevate võimude nõudmisel peavad abistamispalve saanudvõimud informeerima neid, kuivõrd ühelepingupoole territooriumilt eksporditud kaubad on korralikult imporditud teise lepingupooleterritooriumile,täpsustades vajadusel kaupadele kohaldatud tolliprotseduure. 3. Taotlevate võimude nõudmisel peavad abistamisplave saanudvõimud astuma vajalikke samme, etkindlustada järelevalve suunamist: a) füüsilistele või juriidilistele isikutele, kelle suhtes onkahtlusi, et nad rikuvad või on rikkunudtolliseadusi; b) kaupade liikumisele, mille suhtes on alust kahtlustada tolliseadusterikkumist; c) transpordivahenditele, mille kohta on kahtlusi, et neid on kasutatudvõi kasutatakse tolliseadusterikkumiseks. Artikkel 4. Iseeneslik abistamine Lepingupooled pakuvad oma pädevuses teineteisele abi, kui nad peavad sedavajalikuks tolliseadustekorrektseks kohaldamiseks, eriti informatsiooni olemasolul, mis puudutab: -- operatsioone, mis on rikkunud, rikuvad või võiksid rikkudanimetatud seadusi ja mis võiks huvitadateist lepingupoolt; -- uusi abistamismeetodeid, mis on kasutusele võetud niisugusteoperatsioonide teostamisel; -- kaupu, mida tuntakse ulatusliku tolliseaduste rikkumise objektidenaimpordi, ekspordi, transiidi võiigasuguse muu tolliprotseduuri korral; -- isikuid, keda kahtlustatakse või teatakse või kes onsüüdi kuritegude toimepanemises teise lepingupooleterritooriumil kehtivate tolliseaduste vastu; -- transpordivahendeid või konteinereid, mille kohta on teadavõi on sellekohaseid kahtlusi, et need olid,on või võiksid olla kasutamisel kuritegude sooritamisel teise lepingupooleterritooriumil kehtivate tolliseaduste vastu. Artikkel 5. Kättetoimetamine/teavitamine Taotlevate võimude nõudmisel peavad abistamispalve saanudvõimud kooskõlas oma seadustega tegema kõikvajaliku, et -- edastada kõik dokumendid, -- teavitada kõigist otsustest käesoleva protokolli kohaselt adressaati, kes elab või on etableeritud tematerritooriumil. Sellisel juhulkohaldatakse artikli 6 lõiget 3. Artikkel 6. Abistamisnõudmiste vorm ja sisu 1. Käesoleva protokolli kohased nõudmised tuleb teha kirjalikult.Niisuguste nõudmiste täitmiseks vajalikuddokumendid tuleb lisada nõudmisele. Vajaduse korral võib nõudmisekiiruse tõttu aktsepteerida suulisi nõudmisi,kuid need tuleb kinnitada kirjalikult. 2. Käesoleva artikli lõike 1 kohased nõudmised peavadsisaldama järgmise informatsiooni: a) taotlevad võimud, kes esitavad nõudmise; b) nõudmise ulatus; c) nõudmise objekt ja selle põhjus; d) seadused, määrused ja muud juriidilised asjaolud; e) võimalikult täpsed ja kõikehaaravad tunnusedfüüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kes on juurdluseobjektiks; f) asjakohaste faktide kokkuvõte, välja arvatudartiklis 5 sätestatud juhtudel. 3. Nõudmine esitatakse abistamispalve saavate võimude ametlikuskeeles või neile võimudele vastuvõetavaskeeles. 4. Kui nõudmine ei vasta vormilistele nõuetele, võidaksenõuda selle parandamist või täiendamist, samutivõib nõuda ettevaatusabinõude järgimist. Artikkel 7. Nõudmiste täitmine 1. Abistamisnõudmise rahuldavad abistamispalve saanud võimudvõi, kui need ei saa iseseisvalt toimida,siis administratiivne allüksus, kuhu nõudmine on suunatud, jätkab omaendapädevuse ja olemasolevatevahenditega, nagu tegutseksid nad omal algatusel või sellesama lepingupoole muudevõimude nõudmisel, varustades neid juba omandatud informatsiooniga, viiesläbi kohaseid järelepärimisi või korraldades nende läbiviimist. 2. Abistamisnõudmised täidetakse kooskõlas abistamispalvesaanud lepingupoole seaduste, määruste jamuude õiguslike vahenditega. 3. Lepingupoole vastavalt volitatud ametnikud võivad teise lepingupoolenõusolekul ja viimase poolt seatudtingimustel hankida abistamispalve saanud võimude ameteilt või nendevõimude muudelt alluvatelt võimudeltinformatsiooni seoses tolliseadustest üleastumisega, milliseid taotlevad võimudvajavad käesoleva protokollitähenduses. 4. Lepingupoole ametnikud võivad teise lepingupoole nõusolekulolla järelepärimiste läbiviimise juuresviimase territooriumil. Artikkel 8. Vahendatava informatsiooni vorm 1. Abistamispalve saanud võimud vahendavad järelepärimistetulemusi taotlevatele võimudele dokumentide,dokumentide kinnitatud koopiate, raportite jms kujul. 2. Lõikes 1 sätestatud dokumente võib asendada arvuti abiledastatud informatsiooniga mis tahes kujulsamaks otstarbeks. Artikkel 9. Erandid abistamiskohustustest 1. Kui abistamispalve saanud võimud leiavad, et taotletud abistamine rikuksselle lepingupoole suveräänsust,avalikku korda, julgeolekut või muid olulisi huvisid või hõlmaks sellelepingupoole territooriumil tööstuslike,kaubanduslike või professionaalsete saladuste rikkumist, võivad nad keeldudaniisuguse abi andmisest, anda sedaosaliselt või anda seda teatud tingimuste või nõuetega. 2. Kui abistamise nõudmist ei saa rahuldada, peab taotlevaid võimesellest viivitamatult teavitatama jainformeeritama abiandmisest keeldumise põhjustest. 3. Kui tollivõimud paluvad abi, mida nad ise teise lepingupooletollivõimude sellekohase palve korral eisuudaks neile anda, peavad nad oma nõudmises juhtima sellele tähelepanu.Niisuguse nõudmise rahuldaminejäetakse abistamispalve saanud võimude otsustada. Artikkel 10. Konfidentsiaalsuse järgimise kohustus 1. Käesoleva protokolli alusel vahendatud informatsioon mis tahes kujul onkonfidentsiaalse iseloomuga.See peab olema kaitstud ametisaladusena ja vastavate seadustega vastuvõtvaslepingupooles. 2. Nimelisi andmeid ei vahendata, kui on alust arvata, et vahendamine võivahendatud andmete kasutamineon vastuolus õiguslike printsiipidega ühes lepingupooles, ja eriti kui puudutatudisik võiks kahju kanda.Nõudmisel peab vastuvõttev lepingupool informeerima teist lepingupooltvarustatud kasutamisest ja saavutatudtulemustest. 3. Nimelisi andmeid võib ainult vahendada tollivõimudele jasüüdistuse esitamise vajadusel prokurörile jakohtuvõimudele. Teised isikud või võimud võivad omandadaniisugust informatsiooni ainult eelnimetatudvõimude volituste alusel. 4. Lepingupooled kontrollivad vahendatava informatsiooni korrektsust. Kuiilmneb, et informatsioon oliebakorrektne ja tühistatav, tuleb viivitamatult informeerida vastuvõtvatlepingupoolt. Viimane on kohustatudtegema parandusi või kustutamisi. 5. Avalikke huvisid kahjustamata võib asjaosaline isik omandadainformatsiooni andmebaaside ja nendeandmete säilitamise kohta. Artikkel 11. Informatsiooni kasutamine 1. Omandatud informatsiooni kasutatakse ainult käesoleva protokollitähenduses ja võidakse kasutadakummaski lepingupooles muul eesmärgil ainult informatsiooni edastanudtollivõimude eelneval kirjalikulnõusolekul ja see informatsioon allub mis tahes piirangutele, mida need võimud onsellele kehtestanud. Needsätted ei ole kohaldatavad informatsioonile, mis puudutab õiguserikkumisi seosesnarkootiliste ja psühhotroopseteainetega. Seda informatsiooni võib artiklis 2 toodud ulatuses vahendada teistelevõimudele, kes on otseselt seotudvõitlusega ebaseadusliku uimastitega äritsemise vastu. 2. Lõige 1 ei tõkesta informatsiooni kasutamist üheskikohtu- ega haldusprotsessis, mis toimub tolliseadustevastu eksimise asjus. 3. Lepingupooled võivad oma tõendusmaterjalis, raportites jatunnistustes ning kohtueelsetes protsessidesja süüdistustes kasutada tõendina omandatud informatsiooni ja dokumentekooskõlas käesoleva protokollisätetega. 4. Toimikute ja dokumentide originaale nõutakse ainult juhtudel, kuikinnitatud koopiad oleksid ebapiisavadning kui õigusaktid seda lubavad. Vahendatud originaalid tagastatakse viivitamatult niipeakui põhjus, miksnendega teist lepingupoolt varustati, on möödunud. Artikkel 12. Eksperdid ja tunnistajad Abistamispalve saanud võimude ametnikku võib volitada esinemaeksperdina või tunnistajana antud volitustepiirides kohtu- või haldusprotsessis seoses käesoleva protokolliga reguleeritudküsimustega teise lepingupoolejurisdiktsiooni all ja esitama niisuguseid esemeid, dokumente või nende legaliseeritudkoopiaid, mida võibprotsessil vaja minna. Kohaleilmumise nõudes tuleb eraldi märkida, mis asjas jamille alusel ametnikkuküsitletakse. Artikkel 13. Abistamise kulutused Lepingupooled loobuvad kõigist nõuetest teineteise suhtes seoses kulutuste katmisega käesoleva protokolli alusel, välja arvatud sobival juhul kulutuste katmisest ekspertidele, tunnistajatele jatõlkidele, kes ei ole avalikuteenistuse subjektid. Artikkel 14. Tõlgendamine 1. Käesolevat protokolli rakendavad lepingupoolte tollivõimud. Nad otsustavad kõiki praktilisi küsimusi ja korraldusi, arvestades andmekaitse eeskirju. 2. Lepingupooled peavad teineteisega nõu ja informeerivad teineteistüksikasjalistest tõlgendamiseeeskirjadest, mis on vastu võetud kooskõlas käesoleva artikli sätetega. 3. Lepingupoolte tollivõimud võivad korraldada oma juurdlusametitevahelisi otsekontakte.