Narva Linnavolikogu — Narva linna turismiarengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine — KO, 191, 1790

Narva Linnavolikogu 17. juuni 2004. a määrus nr 36/36 Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22, 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277) § 6 lõike 3 punktile 2 Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Narva linna turismiarengukava aastateks 2004–2007 (lisatud). 2. Määrus jõustub seadusega sätestatud korras. Volikogu esimees Mihhail STALNUHHIN Kinnitatud Narva Linnavolikogu 17. juuni 2004. a määrusega nr 36/36 NARVA LINNA TURISMIARENGUKAVA AASTATEKS 2004–2007

1. Sissejuhatus Käesolev dokument kujutab endast Narva turismiarengukava lähimaks neljaks aastaks. Dokumendi koostamise vajadus on tingitud kohaliku omavalitsuse soovist kindlaks määrata tegevuse suunad, mida tuleb teostada, selleks et linn kasutaks olemasolevat potentsiaali ning areneks turismi valdkonnas. Arengukava põhiülesandeks on luua Narva linnas kaasaegse ja konkurentsivõimelise turismitööstuse arendamiseks vajalikud tingimused. See tagab ühest küljest laiad võimalused Eesti elanike ja välismaalastest turistide vajaduste rahuldamiseks turismiteenuste valdkonnas ning teisest küljest olulise panuse linna majanduslikku arengusse, sh maksulaekumiste arvel linna eelarvesse, aga ka töökohtade arvu suurendamise ning linna loodusliku ja kultuurilis-ajaloolise potentsiaali otstarbeka kasutamise arvel. Arengukava koostamise eeldusi: • Narva linna kasutamata turismipotentsiaal; • erasektoripoolsete investeeringute puudujääk turistide teenindusinfrastruktuuri arendamisse; • välisfinantseerimise kaasamise võimalused seoses käesoleva arengukavaga ning kaasfinantseerimise garantiid kohaliku omavalitsuse poolt; • Narva turismi arendamisele suunatud vahendite efektiivse kasutamise vajalikkus; • Eesti ühinemine EL-ga ja Narvale EL-i piirilinna staatuse omistamine. Eesti ühinemisel EL-ga tekib uusi võimalusi Euroopa piirkondlike arengukavade raames ning seetõttu turismi arendamine on Eesti riikliku arengukava 2004–2006 prioriteete EL-i struktuurifondide evitamiseks. Saanud EL-i piirilinnaks, peab Narva saama uue impulsi arenguks, mida tuleb kasutada otstarbekalt. 2. HETKESEIS 2.1. Riiklik tasand Eesti turismi mõjutavad mitmed tegurid: Tallinnas ja Tartus asutatakse pidevalt uusi ööbimiskohti, Eesti kuurordipiirkondadesse ehitatakse uusi sanatooriume, suurenenud on võimalused ühenduseks Rootsiga, avatud uus laevaliin Tallinn–Sankt-Peterburg, taasavati rongiliiklus liinil Tallinn–Sankt-Peterburg. Majutusettevõtetes on 2003. aasta jooksul Eesti külaliste arv kasvanud võrreldes 2002. aastaga 5% ning ööbimiste arv 10% (Statistikaamet 2004). Viimaste aastatega võrreldes on Eestis toimumas turismiäri tulude pidev kasv. Ettevõtluse arendamiseks ja toetuseks Eestis on riigi poolt asutatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), mille struktuuriüksuseks on EAS Turismiarenduskeskus. EAS Turismiarenduskeskus tegeleb vahetult Eesti turismi arendamise ja toetamisega. EAS Turismiagentuuri süsteemis on Tallinnas peakontor, 3 turismibürood ja 19 infopunkti. Turismitööstus on majanduse valdkondi, mis võimaldab võrdlemisi väikeste kapitalimahutuste abil tagada kohalike kultuurilis-ajaloolise pärandi, traditsioonide ja looduslike ressursside majanduslikult efektiivse kasutamise. 2.2. Kohalik tasand Ööbivate turistide arv on kasvanud mitme viimase aasta jooksul. Selline tendents on eeskätt seotud uute majutuskohtade loomisega. Tabel 1. Statistika turistide ööbimiskohtadest Narvas 2001–2003. a. 2001 2002 2003 Majutatud Ööbimised Majutatud Ööbimised Majutatud Ööbimised Kokku 2881 4421 5156 7120 6226 24600 Eesti 1340 1793 3778 4367 3583 4913 Välisriigid kokku 1541 2628 1378 2753 2643 19 687 Soome 321 371 285 357 419 689 Rootsi 322 663 191 286 234 647 Taani 76 129 90 160 61 111 Saksamaa 142 267 160 347 209 610 Holland, Belgia, Luksemburg 20 30 25 165 40 54 Prantsusmaa 27 48 10 17 23 41 Austria 13 15 13 38 16 60 Suurbritannia, Iirimaa 48 57 100 287 37 237 Itaalia 0 0 22 78 36 58 Norra 32 68 73 85 92 137 SRÜ 104 162 167 328 377 1926 sh Venemaa 85 130 163 324 358 1823 Läti 78 112 57 60 293 313 Leedu 70 93 35 46 71 89 Poola 54 70 28 69 585 14 437 Ungari 2 6 18 89 45 128 USA 6 12 37 109 37 49 Allikas: Statistikaamet; Narva Linnavalitsus, 2004. a. Tabel 2. Narva majutatud turistide arv reisi eesmärgi järgi 2001–2003. a. 2001 2002 2003 Ööbimised % Ööbimised % Ööbimised % Eesti elanikud 2067 100 2083 100 4028 100 Puhkusereis 210 10,2 409 19,6 1224 30,4 Tööreis 1857 89,8 1674 80,4 2804 47,6 Muud 885 22 Välismaalased 2259 100 3771 100 19379 100 Puhkusereis 396 17,5 1353 35,9 1425 7,4 Tööreis 1863 82,5 2418 64,1 17954 91 Muud 308 1,5 Allikas: Statistikaamet; Narva Linnavalitsus, 2004. a. Tabel 3. Narva Turismi-infokeskuse statistika, 2001–2003. a. 2001 2002 2003 Külastajad kokku: 8177 6745 4518 Eesti elanikud 7075 5649 3206 Välismaalased 1102 1096 1312 sh Soome 157 188 168 sh Rootsi 190 223 184 sh Venemaa 165 144 155 sh Saksamaa 188 138 188 sh Suurbritannia 36 36 34 sh USA 64 42 58 sh Itaalia 28 34 43 sh Prantsusmaa 14 31 63 teised riigid 230 241 367 Kirjalikud päringud (e-post, faks, kiri) 1770 2476 1132 Helistajad 3534 2272 Teenindatud kliendid kokku 9947 12755 7922 Allikas: Statistikaamet, EAS, 2004. a. 3. TURISMITOOTED JA -SIHTGRUPID 3.1. Turismitooted Turismitooted kujunevad puhkavate ja reisivate inimeste teenindamisega puutuvate ettevõtete teenustest. Nendeks ettevõteteks on transpordifirmad ja -kompaniid, hotellid, restoranid ja kohvikud, ekskursioonifirmad, muuseumid ja näituseruumid, lõbupargid, hasartüritused ja -asutused, spordi- ja kuurordiorganisatsioonid. 2004. aasta alguse andmetel on Narvas 7 hotelli ja võõrastemaja kokku 206 ööbimiskohaga, 5 restorani ja 8 kohvikut, 10 ekskursioonifirmat, 18 akrediteeritud giidi, 2 diskoklubi, bowling, piljardiklubi, 4 pubi ja 4 kasiinot. Peamisteks turismitoodeteks on Narvas järgmised omalaadsed iseärasused ja vaatamisväärsused, mis võivad suure tõenäosusega pakkuda huvi ja meelitada välisturiste: • arhitektuurilise ja kultuurilise tähendusega mälestised (vt tabel 4), • vaatlusplatsid, millelt näeb Narva ja Ivangorodi kindlust, Narva jõge ja Venemaad, • Narva muuseum ja Kunstigalerii, • kuurordilinn Soome lahe rannikul, • rikkalik ajalugu, • kuurordilinna Narva-Jõesuu lähedus. Table 4. Narva tähendusrikkad arhitektuurilis-kultuurilised mälestised Nimetus Asukoht Mälestise liik *Seisund Narva linna bastionid 14. saj – 1863 Narva vanalinn arhitektuuri 1 Narva Hermanni linnus, 13.–17. saj Peterburi mnt 2 arhitektuuri 4+ Narva raekoda, 1665–1671 Raekoja plats 1 arhitektuuri 2 Narva Aleksandri kirik, 1881–1884 Kiriku t 9 arhitektuuri 3 Magasiait Narvas Vestervalli t 21, 18. saj, 1988 Vestervalli t 21 arhitektuuri 5 Kreenholmi arhitektuuri kompleks Joala t arhitektuuri 4 Narva õigeusu kirik, 1890–1898 Bastrakovi t 4 arhitektuuri 4 Kreenholmi uus haigla, 1913 Haigla t 7 arhitektuuri 3 * Narva peamiste vaatamisväärsuste seisund viiepallilisüsteemis (1 – väga halb, 5 – väga hea). Allikas: Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Ameti statistika, 2004. Tabelis 4 on vastava värviga esile tõstetud need objektid, mis vajavad hädasti remonti või restaureerimist ning just neid objekte tuleb arvestada projektitegevuse kavandamisel ja investeeringute taotlemisel. 3.2. Turismi sihtgrupid Turismi peamiseks sihtgrupiks on transiitturistid, sest praegu on Narva turism iseloomustatud kui läbisõiduturism. Selleks on kaks põhjust: esiteks linna asumine turismimarsruudil Tallinn–Sankt-Peterburg ning teiseks olemasolevate turismitoodete ebapiisav arv. Siseturism on vähearenenud linna negatiivse imago tõttu, mida kujundavad üleriigilised massimeedia vahendid ning teenindamise madal kvaliteet teabe vähesuse tõttu Narva linna turismiinfrastruktuuri kohta. Viimase asjaolu tähelepanuväärseks põhjuseks on riigikeele puudulik valdamine elanikkonna suurema osa poolt, mis on omakorda tingitud piirkonna ajaloolisest spetsiifikast. Viimastel aastatel on Narva Elektrijaamades tehtud remondi- ja ehitustöid, millesse oli kaasatud suur hulk välismaalastest spetsialiste ja töölisi. Seoses Eesti ühinemisega EL-ga on potentsiaalseks turismisihtgrupiks turistid, kes reisivad piki EL-i piire, sest Euroopas on selline turism küllaltki populaarne. Statistiliste andmete, riikliku turismiarengukava ja geograafilise asendi seisukohalt on potentsiaalseteks turismitoodete realiseerimise turgudeks Venemaa, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Leedu, Läti ja Eesti. Seega on Narva turismifirmade hinnangul ning lähtudes olukorra analüüsist põhilisteks turismisihtgruppideks Narva puhul: • transiitturistid (põhiliselt need, kes kasutavad turismimarsruuti Tallinn–Sankt-Peterburg; • Narva-Jõesuu kuurorttsoonis puhkavad turistid; • laste- ja noortegrupid, kes tulevad Narva tundma õppimaks kuulsate lahingute ajalugu ja kohta (õppeekskursioonide ja -laagrite raames); • piki Euroliidu uute liikmesriikide piire reisivad turistid; • veetranspordiga reisivad turistid. 4. NARVA TURISMI OLUKORRA SWOT-ANALÜÜS Käesolev SWOT-analüüs on koostatud Narva turismi olukorra analüüsi põhjal seisuga 2004. aasta algus. Tugevused • Suure hulga arhitektuurilise ja kultuurilise tähendusega ajaloomälestiste olemasolu. • Turismi arendamiseks ja aktiivseks puhkuseks vajalike looduslike ressursside olemasolu ja kuurortlinna (Narva–Jõesuu) lähedus. • Soodne geopoliitiline asukoht Venemaa–Eesti piiril Euroopa tähendusega marsruudil Tallinn–Sankt–Peterburg. • Euroliidu–Venemaa piiril teineteise vastas asuvate kindluste (Narva ja Ivangorod) kompleksi ainulaadsus. Nõrkused • Linna negatiivne imago. • Potentsiaalsete turistide ebapiisav informeeritus. • Olemasolevate arhitektuurilise ja kultuurilise tähendusega ajaloomälestiste kehv seisund. • Olemasolevate turismitoodete ebapiisav hulk ja madal kvaliteet. • Traditsiooniliste vaatemänguürituste puudumine. • Teenindava infrastruktuuri puudulik arendatus ja turistide kompleksse teenindamise puudumine. • Komplitseeritud suhted Eesti ja Venemaa vahel. Ohud • Ainulaadsete ajalooliste arhitektuurimälestiste hulga vähenemine aegapidise hävimise tõttu. • Karmid nõuded turismiinfrastruktuurile seoses Eesti ühinemisega Euroliiduga. • Euroliidu ja teiste Eesti linnade poolne karm konkurents. Võimalused • Potentsiaalsetele turistidele mõeldud reklaami mahu suurendamine ja kvaliteedi tõstmine. • Välisinvesteeringute kaasamine turismiinfrastruktuuri ja -toodete arendamisse. • Piiriäärse turismialase koostöö arendamine. • Koostöö Politseiametiga tagamaks turistide ja linna külaliste turvalisust. • Soodsate tingimuste loomine turismivaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. • Uute turismitoodete loomine linna ajaloo baasil. 5. TURISMI ARENGUSUUNAD 2015. AASTAKS 5.1. Nägemus Narva turism muutub 2015. aastaks linna majandusliku kasvu lahutamatuks koostisosaks: • olemasolevate arhitektuurilise ja kultuurilise tähendusega ajaloomälestiste säilitamise, kasutamise ja arendamise arvel; • loodud ja areneva turismiteenindamise infrastruktuuri arvel; • piiril ja kuurortlinna Narva-Jõesuu naabruses asumise tulusa kasutamise arvel; • turismialase rahvusvahelise koostöö arendamise arvel; • jõe kaldal asuva linna potentsiaali kasutamine. 5.2. Arengu strateegilised eesmärgid ja prioriteetsed suunad Lähtudes kirjeldatud olukorrast, SWOT-analüüsist ja arengu nägemusest kuni 2015. aastani on kindlaks määratud järgmised strateegilised eesmärgid, mille saavutamine võimaldab maksimaalselt läheneda käesolevas arengukavas püstitatud ülesannete täitmisele: • Tingimuste loomine turistide meelitamiseks. • Tingimuste loomine turistide kvaliteetseks teenindamiseks. • Uute turismitoodete loomine. 5.3. Ülesanded ja meetmed strateegiliste eesmärkide saavutamise raames Meetmeid kavandatakse kindlaks määramaks struktureeritud suunda strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikes tegevustes. Iga meetme puhul kavandatakse omakorda tegevusi, mille korraldamiseks tuleb teostada vastavad projektid. I. Infovarustamine 1.1. linna saabunud turistide infovarustamine; 1.2. potentsiaalsete turismigruppide infovarustamine; 1.3. turismitoodete reklaam; 1.4. giidide kvalifikatsiooni kontroll; 1.5. linna positiivse imago loomine. II. Arhitektuurilise ja kultuurilise tähendusega ajalooliste mälestiste säilitamine ja nende potentsiaali kasutamine 2.1. kaitsmine välismõjude ja hävimise eest; 2.2. tingimuste loomine kasutamaks turismitoodete komponentidena; 2.3. arhitektuurirajatiste kasutamise tõhustamine. III. Turismiinfrastruktuuri arendamine 3.1. infrastruktuuri olemasolevate elementide arendamine ja uute loomine; 3.2. uute turismitoodete või nende komponentide loomine; 3.3. naaberlinnade ja -piirkondade sünergeetilise potentsiaali kasutamine; 3.4. kompleksne lähenemine turistide teenindamisele; 3.5. välisabi ja rahvusvaheliste kogemuste kasutamine. 6. ELLUVIIMISE KAVA KUNI 2007. AATANI Ülesannete ja meetmete realiseerimiseks vajalike summasid kavandatakse iga tegevuse puhul eraldi. Käesoleva arengukava rahastamist kavandatakse alljärgnevate allikatest: • linnaeelarve, • riiklikud fondid, • Euroliidu programmid ja struktuurfondid, • rahvusvahelised finantsdoonorid ja fondid, • ühisprojektide realiseerimise partnerid, • erasektor. 6.1. Arengukava projektid, eelarved, rahastamisallikad ja vastutajad Kasutatud lühendid: NLV – Narva Linnavalitsus; NLAÖA – Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet; NLVLM – Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet; NLVLPA – Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet; NLVKO – Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond; Muuseum – Narva Linna Muuseum; Haridusosakond – Narva Linnavalitsuse Haridusosakond; NNMK – Kohaliku omavalitsuse asutus Narva Noorte Meremeeste Klubi; Pro Narva – Sihtasutus Pro Narva; KS – mittetulundusühingud ja sihtasutused. Jrk nr Eesmärk Projekt/tegevus Vastutajad Eelarve Rahastamis- allikad Aeg 2004 2005 2006 2007 1 1.1 1.2 1.3 Reklaami- ja turismialaste informatsiooniliste materjalide väljatöötamine, uuendamine ja levitamine NLAÖA 287 000 Narva KOV 2 1.2 1.3 1.5 3.1 3.2 Linna osalemine vabariiklikes ja rahvusvahelistes üritustes eesmärgil reklaamida Narvat kui ettevõtluse ja transiidi keskust Euroopa Liidu piiril; turismitoodete sihipärane turundus rahvusvahelisel ja riiklikul tasandil NLV *300 000 Narva KOV, partnerid, fondid, erasektor 3 1.4 Giidide atesteerimise korraldamine NLV, KS *10 000 Narva KOV, partnerid 4 2.2 2.3 Vanalinna arengukontseptsiooni väljatöötamine ja juurutamine NLVLPA *50 000 Narva KOV 5 2.3 Narva Raekoja renoveerimine (renoveerimise osa – projekt «Narva Raekoja rekonstrueerimise- projekti koostamine») NLAÖA, Muuseum, NLVKO, NLVLM 1 151 320 *296 000 Narva KOV, fondid 6 2.3 Narva Raekoja renoveerimine (renoveerimise osa – «Narva Raekoja energiasäästu» projekt) NLAÖA, Muuseum, NLVKO, NLVLM 2 654 720 *307 720 Narva KOV, fondid 7 2.3 3.2 Projekt «Narva Muuseumi Põhjaõue avamine turistidele» NLV, Muuseum, NLVKO, Pro Narva, NLVLM *830 200 Narva KOV, fondid 8 3.2 Tingimuste loomine ja käsitööliste küla organiseerimine Narva Muuseumi territooriumil Muuseum, NLVKO, Pro Narva 1 000 000 Narva KOV, partnerid 9 2.1 2.2 Narva kindluse bastionide renoveerimine ja avamine turistidele (Esimene etapp – projekt «Narva Kindluse bastionide kuivendamine», teine etapp – analüüside läbiviimine) NLAÖA, Muuseum, NLVKO, NLVLM 5 671 440 *977 460 *200 000 Narva KOV, fondid 10 3.1 3.2 3.3 3.5 Veeturismi/sadama arendamine (tasuvuse analüüsi teostamine, muud etapid) NLV, NNMK, Haridus- osakond, NLVLPA *500 000 Narva KOV, partnerid, fondid 11 3.1 3.3 Jalgratta-suusatrassi projekt Narva–Vaivara–Narva-Jõesuu Narva, Vaivara, Narva- Jõesuu; kohalikud omavalit- sused *3 000 000 Narva, Narva-Jõesuu, KOVid, fondid 12 3.5 Linna osalemine koostööprojektides piiriülese koostöö korraldamiseks NLV *400 000 Narva KOV, partnerid, fondid 13 1.5 Kultuurürituste organiseerimine linna populariseerimiseks Muuseum, NLVKO, Pro Narva, KS 100 000 Narva KOV, partnerid, fondid 14 1.1 Turismiviidete paigutamine NLV, NLVLPA *350 000 Narva KOV, fondid 15 2.1 Igaaastane bastionide rohimine NLV, NLVLPA 25 000 Narva KOV, partnerid 16 3.1 3.2 Erafirmade väljaõppe meetmed turismitoodete loomiseks ja esindamiseks NLV 150 000 Narva KOV, fondid, Erasektor 17 3.1 3.2 Külalistemaja «Narva» avamine Erasektor Erasektor 18 3.1 Karavani platsi organiseerimine Erasektor Erasektor, Narva KOV, fondid 19 3.2 Kinomaja loomine Erasektor Erasektor, Narva KOV, fondid 20 3.2 Spordi- ja meelelahutus- kompleksi loomine Erasektor Erasektor, Narva KOV, fondid 21 3.1 3.2 Veekompleksi ehitamine Erasektor Erasektor, Narva KOV, fondid * Linnavalitsuse planeeritud omafinantseering. 6.2. Arengukava eelarve Arengukava eelarvet prognoositakse 1–2 lähiaastaks ning sellesse kantakse ainult need tegevused ja projektid, mida korraldab kohalik omavalitsus või milles ta on partneriks. Projektide eelarvelised summad määratakse ja korrigeeritakse projektide ettevalmistamise ja kirjutamise käigus ning see on aluseks linnaeelarve kavandamisel. 2004. aasta KOV Välisfinantseerimine Kokku Kohalikud partnerid Välispartnerid Projekt 1 287 000 – – 287 000 Projekt 2 25 000 Projekt 3 10 000 Projekt 4 50 000 Projekt 12 400 000 Projekt 13 100 000 Kokku 872 000 2005. aasta KOV Välisfinantseerimine Kokku Kohalikud partnerid Välispartnerid Projekt 1 300 000 Projekt 2 275 000 Projekt 4 50 000 Projekt 5 296 000 – 855 320 1 151 320 Projekt 6 307 720 – 2 347 000 2 654 720 Projekt 7 830 200 Projekt 8 300 000 Projekt 9 977 460; 200 000 – 4 693 980 5 671 440 Projekt 10 500 000 Projekt 11 1 000 000 Projekt 12 400 000 Projekt 13 100 000 Projekt 14 350 000 Projekt 15 25 000 Projekt 16 150 000 Kokku 6 061 380 7. ELLUVIIMINE JA MONITOORING Käesoleva arengukava rakendamine toimub elluviimise plaani konkreetsete tegevuste ja projektide teostamise alusel. Arengukava elluviimise tulemuste mõõtmine ja hindamine, ülesannete täitmise ja eesmärkide saavutamise hindamine, paranduste tegemine ja täiendamine on üks tsükliti toimuv protsess, mida teostab Narva linnavalitsus Linnaarengu ja Ökonoomika Ameti isikus. Arengukava elluviimise indikaatoriteks on alljärgnevad põhinäitajad: • külaliste ja turistide hinnangute parenemine linnast, • linna imago parenemine, • Narva tuntus välismaal, • turistide arvu suurenemine, • turismifirmade ja -büroode käibe suurenemine. Kohaliku omavalitsuse tegevuse kõrval on seatud eesmärkide saavutamiseks vaja ettevõtjate huvitatust ja investeeringuid turismiinfrastruktuuri loomisse.