Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vaheline sõitjate ja kauba rahvusvahelise autoveo kokkulepe — RT II, 1997, 33, 107

«Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise sõitjate ja kauba rahvusvahelise autoveo kokkuleppe» eelnõu heakskiitmine Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi valitsus ja Šveitsi Liidunõukogu, edaspidi nimetatud lepingupooled, püüdes lihtsustada sõitjate ja kauba autovedu kahe riigi vahel ja transiidina läbi kummagi territooriumi, leppisid kokku alljärgnevas: Artikkel 1. Rakendusala Käesoleva kokkuleppe sätteid rakendatakse sõitjate ja kauba rahvusvahelise autoveo suhtes lepingupoole territooriumilt, territooriumile või transiidina läbi nimetatud territooriumi sõidukitega, mis on registreeritud teise lepingupoole territooriumil. Artikkel 2. Mõisted Käesolevas kokkuleppes tähendab: 1. «vedaja» füüsilist või juriidilist isikut, kellel on Eestis või Šveitsis oma riigi seaduste järgi õigus teostada sõitjate ja kauba autovedu; 2. «sõiduk» mehhaaniliselt liikuvat maanteesõidukit, samuti selle haagist või poolhaagist, mis oma varustatuse ja registreerimise järgi on ette nähtud vedamaks a) rohkem kui 9 sõitjat (juht kaasa arvatud), b) kaupa; 3. «luba» iga kinnitust, kontsessiooni või luba, mida nõutakse lepingupoolte siseriiklike seaduste kohaselt; 4. «sõitjate liinivedu» sõitjate vedu sõidukitega eelnevalt kooskõlastatud sõiduplaani alusel ja marsruuti mööda, tingimusel, et sõitjate pealevõtmine ja mahaminek toimub eelnevalt kindlaksmääratud peatustes; 5. «sõitjate pendelvedu» korduvaid edasi-tagasisõite samast lähtekohast samasse sihtkohta eelnevalt gruppidesse koondatud sõitjatega; 6. «sõitjate juhuvedu» vedu, mis ei kuulu liiniveo ega pendelveo mõiste alla; 7. «kabotaažvedu» vedusid, mida teostatakse ühe lepingupoole territooriumil asuva kahe mis tahes punkti vahel teise lepingupoole territooriumil registreeritud sõidukitega. Artikkel 3. Sõitjatevedu 1. Alljärgnevatel tingimustel teostatavad sõitjate juhuveod on loavabad: a) samade sõitjate vedu sama sõidukiga kogu reisi vältel, mille lähte- ja sihtkoht asuvad sõiduki registreerimisriigis, tingimusel, et reisi jooksul või väljaspool nimetatud riigi piire peatumisel ei võeta sõitjaid peale ega panda maha (ringsõit suletud ustega); b) sõitjate gruppide vedu selle riigi, kus sõiduk on registreeritud, mis tahes punktist teise lepingupoole territooriumi mis tahes punkti, tingimusel, et sõiduk pöördub tühjalt tagasi riiki, kus ta on registreeritud; c) sõitjate gruppide vedu teise lepingupoole territooriumi mis tahes punktist selle riigi, kus sõiduk on registreeritud, mis tahes punkti, tingimusel, et nimetatud veoteenusele eelnes tühisõit ning sõitjad – koondatakse veolepingu alusel grupiks enne saabumist punkti, kus nad peale võetakse; või – on eelnevalt ühe ja sama vedaja poolt punktis b sätestatud tingimusel veetud teise lepingupoole territooriumile ja veetakse nüüd mis tahes teise riiki; või – on teise lepingupoole territooriumile külla kutsutud, tingimusel, et küllakutsuja kannab transpordikulud. Sõitjad peavad moodustama kokkukuuluva isikute grupi, mis ei ole moodustatud ainult selle sõidu eesmärgil; d) transiitveod läbi teise lepingupoole territooriumi. 2. Alljärgnevatel tingimustel teostatavad sõitjate pendelveod on loavabad: a) majutusega pendelveod teise lepingupoole territooriumile; b) majutusega pendelveod transiidi korral läbi teise lepingupoole territooriumi; c) pendelvedudega kaasnevad tühisõidud. 3. Lõigetes 1 ja 2 loetletud vedude korral peab sõidukis olema kaasas kontrolldokument. 4. Lõigetes 1 ja 2 nimetamata juhtudel on luba vajalik olenevalt lepingupoolte siseriiklikest seadustest. Load antakse välja vastastikkuse alusel. Artikkel 4. Kaubavedu Lepingupoole vedajal on õigus viia ajutiselt teise lepingupoole territooriumile tühi või koormaga sõiduk selleks, et vedada kaupa: a) ühe lepingupoole territooriumi mis tahes punkti ja teise lepingupoole territooriumi mis tahes punkti vahel; b) teise lepingupoole territooriumilt kolmandasse riiki või kolmandast riigist teise lepingupoole territooriumile; c) transiidi korral läbi teise lepingupoole territooriumi. Artikkel 5. Siseriiklike seaduste rakendamine Käesolevas kokkuleppes reguleerimata juhtudel peavad lepingupoole vedajad ja sõidukite juhid teise lepingupoole territooriumil sõites kinni pidama seal kehtivatest seadustest ja eeskirjadest, mida rakendatakse mittediskrimineerimise põhimõttel. Artikkel 6. Kabotaažvedude keeld Ühe lepingupoole vedajatel ei ole lubatud teostada sõitjate ja kauba vedu teise lepingupoole territooriumil asetseva kahe punkti vahel, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool seda lubab. Artikkel 7. Õiguserikkumised 1. Lepingupoolte pädevad valitsusasutused hoolitsevad selle eest, et vedajad peaksid kinni käesoleva kokkuleppe sätetest. 2. Vedaja ja sõidukijuhi suhtes, kes on teise lepingupoole territooriumil rikkunud käesoleva kokkuleppe sätteid, selles riigis kehtivaid autovedusid reguleerivaid seadusi ja määrusi või liikluseeskirju, rakendab selle riigi, kus sõiduk on registreeritud, pädev valitsusasutus teise riigi pädeva valitsusasutuse nõudmisel järgmisi sanktsioone: a) ametlik hoiatus; b) tähtajaline, osaline või täielik keeld teostada vedusid selle lepingupoole territooriumil, kus õiguserikkumine toime pandi. 3. Sanktsiooni rakendanud pädev valitsusasutus informeerib sellest teise lepingupoole pädevat valitsusasutust. 4. Lepingupool, kelle territooriumil rikkumine toimus, jätab endale õiguse rakendada oma kohtute või pädeva valitsusasutuse kaudu oma riigi seadustes ettenähtud sanktsioone. Artikkel 8. Kokkuleppe rakendustingimused ja pädevad valitsusasutused Käesoleva kokkuleppe rakendustingimused ja kokkuleppe rakendamise suhtes pädevad valitsusasutused määratakse kindlaks protokollis, millele lepingupooled kirjutava alla samal ajal kui kokkuleppele. Nimetatud pädevad valitsusasutused suhtlevad teineteisega otse. Artikkel 9. Ühiskomisjon 1. Lepingupoolte pädevad valitsusasutused moodustavad käesoleva kokkuleppe rakendamiseks ühiskomisjoni. 2. Ühiskomisjoni ülesandeks on käesoleva kokkuleppe ning artiklis 8 sätestatud protokolli täitmise korrapärane järelevalve ja kokkuleppe rakendamine. Ühiskomisjonil on õigus muuta ja täiendada artiklis 8 sätestatud protokolli, välja arvatud selle punkt 4. 3. Kummagi lepingupoole pädevad valitsusasutused võivad nõuda ühiskomisjoni kokkukutsumist. Komisjon käib koos kordamööda mõlema lepingupoole territooriumil. Artikkel 10. Rakendamine Liechtensteini Vürstiriigis Liechtensteini Vürstiriigi ametliku soovi kohaselt rakendatakse käesolevat kokkulepet ka Liechtensteini Vürstiriigis niikaua, kuni Liechtensteini Vürstiriik on tolliliidulepingu kaudu Šveitsiga seotud. Artikkel 11. Jõustumine ja kehtivusaeg 1. Käesolev kokkulepe jõustub niipea, kui kumbki lepingupool on teatanud teineteisele, et välislepingute sõlmimiseks ja jõustumiseks vajalikud õiguslikud tingimused on täidetud. Käesolevat kokkulepet rakendatakse ajutiselt alates sellele allakirjutamise kuupäevast. 2. Kokkulepe kehtib määramata aja. Kumbki lepingupool võib kokkuleppe kirjaliku teatega lõpetada kalendriaasta lõpus, teatades sellest kolm kuud ette. Käesoleva kinnituseks on kokkuleppele valitsuste volitatud esindajad alla kirjutanud. Sõlmitud Helsingis 25. juunil 1997. a. kahes eksemplaris eesti ja saksa keeles, mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Eesti Vabariigi valitsuse poolt Raivo VARE Šveitsi Liidunõukogu poolt Moritz LEUENBERGER Protokoll Tuginedes 25. juunil 1997. a. Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahel sõlmitud sõitjate ja kauba rahvusvahelise autoveo kokkuleppe artiklile 8, lepitakse kokku alljärgnevas: 1. Sõitjatevedu (artikkel 3) Kokkuleppe artikli 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud vedusid teostatakse kontrolldokumendis sisalduva sõidulehe ja sõitjate nimekirja alusel. Käesolevale protokollile lisatud sõidulehe näidis moodustab protokolli lahutamatu osa. Loataotlused vedude jaoks, mis ei vasta käesoleva kokkuleppe artikli 3 lõigetes 1 ja 2 toodud tingimustele (nt. liinivedu), tuleb esitada riigi, kus sõiduk on registreeritud, pädevale valitsusasutusele; viimane saadab taotlused teise lepingupoole pädevale valitsusasutusele. Vedaja peab taotluses esitama sõiduplaani, tariifid, liini käitamisperioodi ning teised pädevate valitsusasutuste poolt nõutavad andmed. Lubade väljaandmise korra ja muud sarnased küsimused lahendavad lepingupoolte pädevad valitsusasutused omavahel vastastikkuse alusel. Loa väljastanud pädev valitsusasutus teatab sellest teise lepingupoole pädevale valitsusasutusele, saates talle väljaantud loa koopia. Load peavad olema sõidukis kaasas ja need tuleb esitada asjaomaste kontrollorganite nõudmisel. Tühjade transiitsõitude korral peab vedaja tõendama, et ta läbib teise lepingupoole territooriumi tühjalt. Vastava tõendi olemasolu korral ei pea sõidukitel, mis sõidavad asendama rikkis või õnnetuses kannatada saanud sõidukeid, olema luba tühjalt sissesõiduks. 2. Kaubavedu (artikkel 4) Kaubaveol autorongidega, mis koosnevad erinevatest riikidest pärit sõidukitest, rakendatakse käesolevat kokkulepet kogu autorongi suhtes juhul, kui veduk on registreeritud ühe lepingupoole riigis. 3. Siseriiklike seaduste rakendamine (artikkel 5) Lepingupooled nendivad, et käesoleva kokkuleppe artikkel 5 viitab eeskätt autovedusid, maanteeliiklust, sõidukite mõõtmeid ja masse, sõiduki meeskonna töö- ja puhkeaega, sõiduaega, samuti tolli- ja muid makse ning riigilõive käsitlevatele seadustele. Sõiduki registreerimiskoha alusel kehtestatud sõidukimaksu ei või teise lepingupoole vedajalt nõuda. 4. Pädevad valitsusasutused (artikkel 8) Käesoleva kokkuleppe rakendamisel on pädevateks valitsusasutusteks: Eestis: Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeerium, Viru 9, EE 0100 Tallinn, (tel: 372 6 397 613, faks: 372 6 397 606); Šveitsis: Šveitsi Transpordi- ja Energiamajanduse Ministeeriumi Transpordi Liiduamet, CH–3003 Bern (tel: ++41 31 322 57 22, faks: ++41 31 324 11 86). 5. Sõidukite mõõtmed ja massid Kumbki lepingupool kohustub mitte esitama teise lepingupoole territooriumil registreeritud sõidukite mõõtmetele ja massidele rangemaid nõudeid, kui tema enda riigis registreeritud sõidukitele. Juhul, kui ületatakse sõiduki mõõtmetele ja massidele lepingupoolte siseriiklike seadustega kehtestatud norme, tuleb toimida järgnevalt: Eestis: Sõidukile, mille mõõtmed ja massid koos veosega või ilma selleta ületavad riigis kehtestatud piirnorme, väljastab taotluse alusel eriloa ainult jagamatute kaupade veoks Eesti Maanteeamet, Pärnu mnt. 24, EE0001 Tallinn (tel: 372 2 44 58 29, faks: 372 6 313 112); Šveitsis: Eesti Vabariigis registreeritud sõidukid tohivad Šveitsi Tolliameti või Politsei Liiduameti Berni Maanteeliikluse Peaosakonna poolt välja antud loa alusel sisse sõita Šveitsi Justiits- ja Politseiministeeriumi kindlaksmääratud piiritsooni. Vedudeks sellest piiritsoonist välja annab Politsei Liiduameti Maanteeliikluse Peaosakond, CH–3003 Bern (faks: 31 963 43 03) välja eriload ainult jagamatute kaupade veoks ja seda juhul, kui teedeolud sellise loa väljaandmist võimaldavad. Taotlused tuleb esitada eelnevalt nimetatud ametkonnale. Sõiduki registreerimistunnistuses märgitud täismassi ei tohi mingil juhul ületada. 6. Toll Ajutiselt sissesõitnud sõiduki konstruktsioonis ette nähtud kütusepaagis olevat kütust võib sisse tuua ilma impordimaksude, -keeldude ja -piiranguteta. Ajutiselt sissesõitnud sõiduki remondiks ette nähtud varuosad võib ajutiselt sisse tuua ilma impordimaksude, -keeldude ja -piiranguteta. Lepingupooled võivad selliste varuosade ajutise sisseveo vormistamiseks ette näha asjakohase tunnistuse. Asendatud varuosad tuleb deklareerida, taas välja vedada või tolliorganite järelevalve all hävitada. Sõlmitud Helsingis 25. juunil 1997. a. kahes eksemplaris eesti ja saksa keeles, mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Eesti Vabariigi valitsuse poolt Raivo VARE Šveitsi Liidunõukogu poolt Moritz LEUENBERGER