Vigala Vallavolikogu — "Vigala valla korra eeskiri" kehtestamine — KO, 173, 1669

«Vigala valla korra eeskirja» kehtestamine Vigala Vallavolikogu 25. juuni 2004. a määrus nr 15 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 36¹ (volikogu ainupädevusse kuulub kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine), punkti 362 (koerte- ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine) ja punkti 36³ (avaliku korra eeskirjade kehtestamine) alusel Vigala Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada «Vigala valla korra eeskiri» (eeskiri lisatud määrusele). 2. Määruse peale on õigus kaevata kolmekümne päeva jooksul määruse kehtestamisest halduskohtusse. 3. Määrus jõustub 2. juulil 2004. a. Volikogu esimees Enn ROOSI VIGALA VALLA KORRA EESKIRI 1. Vigala valla korra eeskirja (edaspidi korra eeskiri) ülesanne on tagada Vigala vallas avalik kord, puhtus ja inimeste turvalisus. 2. Korra eeskiri koosneb heakorraeeskirjast, avaliku korra eeskirjast, kaevetööde eeskirjast ning koerte ja kasside pidamise eeskirjast. 3. Korra eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile isikutele, kes viibivad või elavad valla haldusterritooriumil. Nad peavad täitma tervisekaitse-, tuletõrje-, ehitus-, keskkonna- ja looduskaitsealaste või muude seadustega kehtestatud ettekirjutusi. 4. Korra eeskirjaga kehtestatud käitumisnõuete rikkumine toob süüdiolevatele isikutele kaasa vastutuse karistusseadustiku järgi. Heakorraeeskiri 5. Vigala valla (edaspidi vald) heakorra eeskirja (edaspidi eeskiri) ülesanne on tagada valla haldusterritooriumil puhtus ja heakord. Eeskiri sätestab Vigala valla avalike kohtade korrashoiu, samuti haldusterritooriumide, kruntide, hoonete, rajatiste ja õuede korrashoiu ning keskkonnaohutuse nõuete täitmise. 6. Vallavalitsuse kohustuseks on: 6.1. tagada avalike kohtade ja munitsipaalomandisse kuuluva territooriumi korrashoid; 6.2. korraldada valla piire, asulaid, teid ja tänavaid tähistavate siltide ning vajalike liiklusmärkide paigaldamist ja korrashoidu valla territooriumil; 6.3. tagada talvel lumetõrje valla teedel vastavalt nende puhastamiseks kehtestatud järjekorrale ja eelarves ettenähtud vahenditele; 6.4. tagada suvel kruusakatte hööveldamine ja hädavajalik remont valla teedel vastavalt eelarves ettenähtud vahenditele; 6.5. korraldada valla teede, tänavate, parkide, haljasalade, väljakute korrashoidu; 6.6. tagada avalikes kohtades asuvate tuletõrje veevõtukohtade märgistus, korrasolek ning juurdepääs nendeni. 7. Kinnistu omanik ja/või haldaja on kohustatud: 7.1. korras hoidma oma kinnistu ja kinnistu piirdeaia; 7.2. koristama kinnistuga külgneva puhastusala (puhastusala hõlmab krundiga piirnevat territooriumi kuni tee või tänava telgjooneni); 7.3. õigeaegselt kärpima puude ja põõsaste oksi, et need ei ulatuks elektri- või sideliinidesse ega piiraks teedel ja tänavatel nähtavust; 7.4. tegema vajadusel umbrohutõrjet; 7.5. kaitsealade piiridesse jääval maa-alal juhinduma täiendavalt nendel aladel kehtestatud eeskirjadest; 7.6. rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks; 7.7. järgima tuleohutuseeskirjadest ja muudest seadusandlikest aktidest tulenevaid nõudeid; 7.8. tähistama maavalduse vastavalt seaduses ettenähtud korrale; 7.9. likvideerima kinnistult kaaskodanikke solvavad ja häirivad kirjutised ning joonistused. 8. Kariloomade ja kodulindude pidaja on kohustatud: 8.1. pidama kariloomi ja kodulinde vaid loomapidamiseks sobilikes kohtades, kus on välistatud reostuse sattumine põhjavette ning veekogudesse; 8.2. karjatama karjatatavaid loomi tara või elektrikarjusega piiratud maa-alal või lõastatuna (keti ja vaiaga fikseeritult). Samuti peab omanik tagama, et tema loomad või linnud ei kahjustaks naabruses asuvaid aia- või põllukultuure ega reostaks avalikke kohti; 8.3. korras hoidma loomade karjatamiseks püstitatud tara; 8.4. korvama kariloomade või kodulindude pidamisega tekitatud kahjud, samuti on ta kohustatud kinni pidama veterinaariaeeskirjadest ja loomakaitseseadusest. 9. Ehitise omanik ja/või haldaja on kohustatud: 9.1. korras hoidma ehitise fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid; 9.2. remontima või lammutama lagunenud ehitised; 9.3. kindlustama üldkasutatavate trepikodade korrasoleku ja pimedal ajal nende valgustamise võimaluse; 9.4. omama tahkete jäätmete paigutamiseks tervisekaitsenõuetele vastavat prügikonteinerit, kindlustama selle õigeaegse tühjendamise ja väljaveo selleks ettenähtud kohta; 9.5. tagama heitvee kogumiskaevu korrasoleku, veepidavuse, korrektse sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise; 9.6. tagama talvisel ajal üldkasutatava hoone juurdepääsutee ja välistrepi puhastamise jääst ja lumest ning vajadusel nende liivatamise; 9.7. tagama loomakasvatushoone vastavuse tervisekaitse- ja keskkonnakaitsenõuetele, hoidma ümbruse korras ja vältima selle saastumist virtsa ja sõnnikuga. 10. Tehnovõrgu omanik või kasutaja on kohustatud: 10.1. korras hoidma temale kuuluva või tema kasutuses oleva tehnovõrgu; 10.2. hoidma tehnovõrgu nähtava osa ja muu konstruktsiooni seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja kaasinimeste turvalisuse. 11. Tänavakaubanduspunkti (kiosk, haagis, lett) omanik on kohustatud: 11.1. paigaldama tänavakaubanduspunkti ainult vallavalitsuse poolt lubatud kohta; 11.2. koristama iga päev pärast kauplemise lõppu kauplemiskoha ümbruse. 12. Avalikud kohad Avaliku koha all mõistetakse piirkonda, mis on üldkasutatav (teed, tänavad, pargid, väljakud, haljasalad, parkimisalad, bussipeatused, kalmistud, supluskohad). 13. Avalikes kohtades on keelatud: 13.1. igasugune reostamine; 13.2. puude, põõsaste, lillede ja okste kahjustamine; 13.3. kulu põletamine; 13.4. lahtise tule tegemine ilma vallavalitsuse loata; 13.5. pinkide, prügikastide, seinte ja igasuguste ehitiste ning inventari rikkumine ja määrimine; 13.6. jalgratta või mootorsõidukiga kalmistul või haljasalal sõitmine; 13.7. autode pesemine ja autovrakkide hoidmine. 14. Avaliku ürituse korraldaja peab maa-ala, kus üritus läbi viidi, ja sellega piirneva ala puhastama hiljemalt 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist. 15. Põllumajandustööde tegija peab tagama teedele sattunud pori, sõnniku, prahi jms koristamise veotööde lõppedes. 16. Heakorra tagamiseks on keelatud: 16.1. vigastada ja omavoliliselt maha võtta kõrghaljastust (v.a viljapuud, marjapõõsad, hekid) nii avalikes kohtades kui ka kinnistu territooriumil, rikkuda murukamarat, teekatet, kinnitada puude külge tarasid, traate, silte. Puude ja põõsaste mahavõtmine mittemetsamaal võib toimuda maatüki omaniku nõusolekul ning kooskõlas mittemetsamaal kasvavate puude ja põõsaste raie-eeskirjaga; 16.2. tuleohtlikul ajal (algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel) rohket suitsu tekitava risu, põhu jms põletamine, välja arvatud juhul, kui sellest on valehäire vältimiseks eelnevalt informeeritud Päästeteenistust; 16.3. omavoliliselt püstitada ehitisi; 16.4. vedada ja maha panna olmejäätmeid selleks mitteettenähtud kohta. 17. Küttekoldevälise tule tegemisel tuleb arvestada järgmist: 17.1. põlevmaterjali jäätmeid ja prahti põletada ning lõket või muud küttekoldevälist tuld võib teha väljapool ehitist tuulevaikse ilmaga selleks kohandatud mittepõleval alusel või taimestikust puhastatud mineraalpinnasel tuletöö üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul. Tuli peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast; 17.2. avaliku lõkke tegemise peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama Päästeteenistusega. Avaliku lõkke tegemise koht peab paiknema mis tahes ehitisest, põlevmaterjali hoiukohast või metsast vähemalt 50 m kaugusel; 17.3. pärast jäätmete ja prahi põletamist ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel. 18. Ehitus- ja remonditöid teostav ettevõte on kohustatud: 18.1. paigaldama nähtavale kohale teabetahvli tööde teostaja kohta; 18.2. hoidma korras ehitusobjekti territooriumi ja juurdepääsuteed; 18.3. vältima objektilt mulla, savi, pori ja muu prahi sattumist krundiga piirnevale territooriumile ja tänavale; 18.4. pärast tööde lõpetamist heakorrastama objekti ümbruse ja vedama ehitusjäätmed selleks ettenähtud kohta. 19. Ehitus- ja remonditöid teostaval ettevõttel on keelatud: 19.1. takistada ligipääsu tehno- ja kommunikatsioonivõrkudele, vigastada ning ehitada neid ümber järgimata seadusandlusega ettenähtud korda; 19.2. lasta pinnasesse, veekogudesse, heit- ja sadeveekanalisatsiooni õli ja muid määrdeaineid, söövitavaid, kergesti süttivaid ja terava lõhnaga aineid. Vigala valla avaliku korra eeskiri 20. Käesolev eeskiri sätestab avaliku korra nõuded ja põhimõtted ning vastutuse eeskirja rikkumise eest Vigala valla haldusterritooriumil. 21. Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile Vigala valla haldusterritooriumil viibivatele ja/või tegutsevatele isikutele. 22. Eeskirja ülesandeks on tagada avalik kord ja kaaskodanike turvalisus. 23. Kaaskodanike turvalisuse ja avaliku korra eeskirja täitmisele ja tagamisele kaasaaitamine on iga vallakodaniku kohus. 24. Avaliku korra eeskiri seab piirangud käitumisele avalikes kohtades. 25. Avalikuks kohaks on iga territoorium, rajatis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav. 26. Öörahu vallas on 1. septembrist kuni 31. maini 23.00–07.00ni, 1. juunist kuni 31. augustini 24.00–06.00ni. 27. Avaliku korra nõuded: 27.1. igasugune ettevõtlusalane tegevus tuleb korraldada nii, et sellega ei häiritaks kaasinimeste rahu ja öörahu; 27.2. töid, millega kaasnev müra ületab õigusaktides kehtestatud olmemüra normi, võib teostada tööpäeviti ajavahemikus kella 8.00...21.00 ja laupäeviti, pühapäeviti kella 9.00...19.00. Erandina ei kehti see punkt tekkinud avariide likvideerimisel; 27.3. avalike ürituste korraldamiseks on vajalik vallavalitsuse luba. Avalik üritus on avalikus kohas Vigala valla haldusterritooriumil korraldatav avalikkusele suunatud üritus; 27.4. ürituste korraldajad on kohustatud kasutatud alad puhastama hiljemalt 12 tundi pärast ürituse lõppemist või loas näidatud tähtajaks. Üritustel vastutavad korra tagamise eest korraldajad; 27.5. alaealistele ürituste korraldaja on kohustatud noorteüritused lõpetama sellise arvestusega, et alla 16-aastased jõuaksid koju hiljemalt öise liikumispiirangu alguseks; 27.6. kõrvalistel isikutel on keelatud viibimine ettevõtete, asutuste ja eravalduste piiratud territooriumidel, ehituste maa-alal ja varisemisohtlikes kohtades ilma omaniku või valdaja loata; 27.7. kauplemine valla territooriumil on lubatud ainult vallavalitsuse loal ja vallavalitsusega kooskõlastatud kohtades. 28. Keelatud on: 28.1. lärmamine, ebasündsate väljendite kasutamine, inimeste pahatahtlik tülitamine, kerjamine, samuti muud kaasinimeste rahu ja kaitstust rikkuvad või inimväärikust alandavad teod; 28.2. joobeseisundis tänavatele või teistesse avalikesse kohtadesse ilmumine, alkohoolsete jookide tarvitamine väljaspool selleks ettenähtud kohti, samuti joovastavate ja narkootiliste ainete tarvitamine; 28.3. autosignaalide kasutamine ning muu häiriva, sealhulgas ka muusikalise müra tekitamine, kui sellega kaasneb sanitaarnormide rikkumine (välja arvatud seadusest tulenevad juhud); 28.4. kehtestatud korra kohaselt ülespandud liiklusmärkide, viitade ja reklaami lõhkumine, rikkumine ja omavoliline teisaldamine; 28.5. hoonete, müüride, istepinkide, piirdeaedade, prügikastide, valgustite, hoone fassaadielementide lõhkumine, määrimine või nende muul viisil kahjustamine; 28.6. suitsetamine ühissõidukites ja üldkasutatavates ruumides, välja arvatud selleks ettenähtud kohad; 28.7. alla 18-aastastele isikutele alkohoolsete jookide ja tubakatoodete müümine ja andmine või alaealiste abistamine nende ostmisel; 28.8. kohaliku päästeameti ja politsei kooskõlastuseta pürotehniliste vahendite kasutamine; 28.9. mängida hasartmänge; 28.10. mootorsõidukite parkimine ja nendega sõitmine haljasaladel, laste mänguväljakutel, kalmistutel, kõnniteedel ja teistes selleks mitteettenähtud kohtades. 29. Alaealistel on keelatud: 29.1. alla 16-aastastel alaealistel viibimine ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00...06.00. Ajavahemikus 1. juunist kuni 31. augustini kella 24.00...05.00; 29.2. alla 18-aastastel külastada ilma lapsevanema või teda asendava seadusjärgse hooldajata pärast kella 22.00 baare ja kohvikuid ning osaleda üritustel, kus müüakse alkohoolseid jooke; 29.3. alla 18-aastastel alkohoolsete jookide, joovastavate ainete ja tubakatoodete omamine ja tarvitamine. 30. Valla avalikes veekogudes on keelatud: 30.1. ebakaines olekus ujumine ja suplemine; 30.2. ujumiseks palkide, laudade jm selleks mitteettenähtud vahendite kasutamine; 30.3. transpordivahendite parkimine veekogude kallastele ja nende pesemine lähemal kui 10 m veepiirist. Vigala valla kaevetööde eeskiri 31. Vigala valla kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri ) reguleerib kaevetööde tegemist Vigala valla haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõigile Vigala valla haldusterritooriumil kaevetöid tegevatele isikutele. 32. Eeskirja sätteid ei kohaldata: 32.1. kaevetöödel maaüksustel, kus kaevetööd on reguleeritud teiste eeskirjadega; 32.2. kaevetöödel füüsiliste või juriidiliste isikute omandis või valduses oleval maaüksusel, juhul kui seal ei asu kolmandatele isikutele kuuluvaid tehnovõrke ja -rajatisi või ei ole tegemist nende ehitamisega. Vastutus kaevetööde ohutuse eest seal lasub maaüksuse omanikul või valdajal; 32.3. kaevetöödel, mis kaasnevad ehitamisega, millele on väljastatud kirjalik nõusolek või ehitusluba. 33. Kaevetöödeks käesoleva eeskirja mõistes loetakse pinnases tehtavaid töid: 33.1. sügavamal kui 30 cm maapinnast; 33.2. kui tööde tegemisel rikutakse tee- või pinnakatet (asfalt, sillutis, muru jms). 34. Kaevetööd on lubatud kaeveloa alusel. 35. Kaevetööde tegija on isik, kellele väljastatakse kaevetööde luba. 36. Kaevetööd tuleb teha lühima tehnoloogiliselt võimaliku aja jooksul. 37. Tehnovõrkude ristumisel tänavatega tuleb eelistada kaevetööd tänavakatet lõhkumata (manteltorude läbisurumine, horisontaalne puurimine jms). 38. Tänavaliikluse häirimise või sulgemisega seotud kaevetööde korral on kaeveloa väljastajal õigus nõuda kaevetööde tegemist väikese liiklusintensiivsusega ajal, sealhulgas öösel. 39. Kaevetööde tegija esitab vormikohase kaeveloa taotluse vallavalitsusele. 40. Kaeveloa taotlusele lisatakse vajalikud kooskõlastused, kaevetööde asukoha lihtsustatud plaan ja vajadusel tee omanikuga kooskõlastatud liikluse ümberkorraldamise skeem. 41. Kooskõlastused kaeveloa taotlusele määrab ja kaeveloa väljastab valla majandus- ja keskkonnaspetsialist (edaspidi ametnik). 42. Vallavalitsus registreerib kaeveloa taotluse ja kaeveloa. 43. Tehnovõrkude ja -rajatiste avarii korral võib kaevetöid teha ilma kaeveloata, kusjuures kaevetööde tegija peab selliste tööde tegemisest informeerima vallavalitsust. Kaevetööde tegija peab sealjuures olema veendunud, et kaevetööde piirkonnas ei ohustata teisi tehnovõrke või -rajatisi ning vajadusel kohale kutsuma avariikoha läheduses asuvate tehnovõrkude või -rajatiste omanikud või valdajad. 44. Kaevetööde tingimusi, sealhulgas tähtaega võib muuta üksnes neid seadnud ametnik. 45. Kaeveloa väljastanud ametnik võib kaeveloa tühistada, kui kaevetöid ei ole alustatud nädala jooksul pärast loas märgitud tööde algustähtaega. 46. Kaeveloa taotluse rahuldamata jätmisest teatab ametnik kirjalikult kaevetööde tegijale 14 (neljateist) tööpäeva jooksul kaeveloa taotluse esitamise päevast arvates. 47. Kaevetööde ajal peab kaeveluba asuma kaevetööde asukohas. 48. Kui üldkasutataval alal tehakse kaevetööd kauem kui üks ööpäev, peab kaevetööde tegija paigaldama kaevetööde asukohta teabetahvli, kuhu on märgitud kaevaja nimi, telefoninumber, kaevetööde algus- ja lõpptähtpäev ning kaevetööde eest vastutava isiku nimi. 49. Kaevetööde tsoon tuleb tähistada piirete ja vastavate liiklusmärkidega. 50. Kaevetööde ajal tuleb tagada ohutu läbipääs liiklusvahenditele ja jalakäijatele kohtadesse, kuhu läbisõit või juurdepääs oli varem olemas. Pimedal ajal peab liikluseks ettenähtud kaevetööde tsoon olema valgustatud ohutuledega. 51. Kaevetööde vahetus ümbruses asuvate puude tüved ja võrad tuleb kaitsta võimalike vigastuste eest. 52. Ametnikul on õigus vajadusel nõuda kaevetööde tegijalt ümbersõidutee ehitamist, selle kaevetööde ajal sõidukorras hoidmist ning pärast kaevetööde lõppemist selle alla jäänud maa-ala endises seisundis taastamist. 53. Kaeviku täitmiseks kõlbmatu materjal tuleb kohe ära vedada. 54. Ettenägematute asjaolude ilmnemisel (lõhkekeha, arheoloogiline leid, jne) tuleb kohe kaevetööd peatada ja viivitamatult informeerida vallavalitsust ning vajadusel Päästeteenistust või Muinsuskaitseinspektsiooni. Kaevetööde peatamise kohta teeb ametnik kaeveloale kirjaliku märke. 55. Kaevetööde peatamisel eeskirja punkti 53 alusel pikeneb kaeveluba kaevetööde seiskamise aja võrra. Kaevetööde jätkamiseks tuleb kaevajal vajadusel taotleda ametniku täiendavad kooskõlastused. Kaevetööde jätkamise aluseks on ametniku kirjalik märge kaeveloal. 56. Tänaval, väljakul või parklas asuva kaeviku tagasitäite materjalina võib kasutada ainult materjali, mis oma omaduste poolest sobib teemulde ehituseks ja võimaldab nõuetekohast tihendamist. Keelatud on kaevikuid täita täidet tihendamata. Kaeveloa väljastajal on õigus nõuda tihendusmõõdistuse akti. 57. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine ühiskanalisatsiooni või kaevekoha ümbrusse tuleb eelnevalt kooskõlastada ühisveevärgi omaniku või valdajaga või maaüksuse omaniku või valdajaga. 58. Kaevetööde tegemisel võib olemasolevaid tehnovõrke ja -rajatisi ümber paigutada ainult nende omaniku või valdaja loal. 59. Kaevetööde tegemisel tehnovõrkude või -rajatiste vigastamisel on kaevetööde tegija kohustatud sellest viivitamatult teatama nende omanikule või valdajale. 60. Kaevetöödel kahjustatud maa-ala taastab kaevetööde tegija kogu ulatuses endisel kujul. Pinnasekate taastatakse kohe pärast kaevetööde lõpetamist. Taastamisel kasutatav materjal peab olema koostiselt ligilähedane ümbritseva kattega. Juhul kui on vaja liiklust kiiresti avada või kui töid tehakse talvel, taastatakse kate ametniku loal ajutiselt. Kuni katte lõpliku taastamiseni korraldab ajutise katte korrashoidu kaevetööde tegija. 61. Kaevetööde tähtaja pikendamiseks üle kaevetööde loas märgitud tähtpäeva peab kaevetööde tegija pöörduma ametniku poole hiljemalt kaeveloal märgitud kaevetööde lõpptähtpäeval. Kaevetööde pikendamise kohta teeb ametnik kaeveloale kirjaliku märke. 62. Maa-aluseid tehnovõrke ei tohi võtta ekspluatatsiooni ilma nõuetekohaselt vormistatud teostusjoonisteta. 63. Kaevetööd loetakse lõppenuks, kui: 63.1. on tehtud kõik kaeveloa taotluses märgitud tööd; 63.2. kaevetöödel kahjustatud maa-ala on nõuetekohaselt taastatud ja üle antud maaüksuse omanikule või valdajale; 63.3. vallavalitsusele on üle antud paigaldatud tehnovõrkude või -rajatiste teostusdokumentatsioon. Vigala valla koerte ja kasside pidamise eeskiri 64. Vigala valla koerte ja kasside pidamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab koerte ja kasside pidamise korra Vigala valla haldusterritooriumil. 65. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kelle omandis või valduses (edaspidi omanik) on koer ja/või kass. 66. Koera ja/või kassi pidamisel tuleb järgida loomakaitseseaduses, veterinaarkorralduse seaduses, loomatauditõrje seaduses, muudes loomapidamist reguleerivates õigusaktides ja käesolevas eeskirjas ettenähtud sätteid. 67. Koera ja/või kassi on lubatud pidada omanikule kuuluvas või tema valduses olevas ehitises või territooriumil nii, et oleks välditud nende lahtipääsemine ning eeldusel, et tagatakse nende eluks vajalikud tingimused ega kahjustata teiste isikute huve. 68. Koera ja/või kassi pidamine ei tohi häirida avalikku korda, kaasinimeste rahu ning ohustada nende turvalisust. 69. Koera ja/või kassi omanik on kohustatud vajadusel tähistama sissepääsu tema omandis või valduses olevale territooriumile sildiga koera olemasolu kohta ning tagama ametiülesannet täitvate isikute ohutu liikumise territooriumil. 70. Koera ja/või kassi omanik on kohustatud kindlustama tunnusmärgi olemasolu koera ja/või kassi kaelarihmal või muul moel, mis võimaldaks identifitseerida lahtipääsenud looma omanikku. 71. Koera ja/või kassi omanik peab tagama looma vaktsineerimise loomataudide vastu ning järgima loomataudist teatamise nõudeid. Esmane vaktsineerimine tuleb teostada 3–4 kuu vanustel loomadel. 72. Looma omanikul on keelatud koera või kassi vigastamine, piinamine või abitusse seisundisse jätmine või muu loomakaitseseaduses ettenähtud lubamatu tegu. 73. Omanik, kes soovib oma koerast või kassist vabaneda, peab tagama looma varjupaika viimise või nõuetekohase hukkamise veterinaararsti poolt. 74. Koera või kassi hukkumisel teadmata põhjusel tuleb omanikul pöörduda veterinaarasutuse või litsentseeritud veterinaararsti poole hukkumise põhjuste selgitamiseks. 75. Looma omanik on kohustatud teavitama volitatud veterinaararsti metslooma rünnakust temale kuuluvale loomale. 76. Koera või kassiga avalikus kohas viibimisel peab omanik tagama teiste inimeste ja loomade ohutuse ning vältima koera või kassi lahtipääsemist. 77. Koera või kassi omanik on kohustatud jälgima, et tema koer või kass ei reostaks avalikke kohti. Omanik on kohustatud tekitatud reostuse kohe koristama. 78. Nakkusohtlikult haige koera või kassiga avalikus kohas viibimine on keelatud. 79. Koera või kassi omanikul on keelatud võtta looma kaasa kauplustesse, toitlustusasutustesse, spordi- ja laste mänguväljakutele ning muudesse rahvarohketesse paikadesse, välja arvatud selleks ettenähtud kohad ja üritused ning pimeda juhtkoer või teenistuskoer teenistusülesannete täitmisel. 80. Ohtliku koera või kassi võib hukata: 80.1. vältimatus olukorras, kus ohtu on sattunud inimese elu; 80.2. haiguste leviku tõkestamiseks; 81. Koera või kassi hukkamine alaealise juuresolekul on keelatud, välja arvatud seaduses ettenähtud juhud. Vastutus 82. Eeskirja rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kui rikkujaks on juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni. Väärteo toimepanemise korral kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. Väärteo kohtuväliseks menetlejaks on politseiprefektuur, keskkonnainspektsioon või vallavalitsus.