Vabariigi Valitsus — Leping Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahel vastastikustest suhetest kalanduse alal — RT II, 1997, 27, 103

(õ) 12.10.2007 12:05 Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise vastastikuste kalandusalaste suhete lepingu eelnõu heakskiitmine Eesti Vabariigi valitsus ja Läti Vabariigi valitsus, (edaspidi nimetatud «pooled»), tunnustades traditsioonilist koostööd poolte kalurite vahel ja soovides edendada poolte kalandusalast koostööd; vastavalt Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelisele lepingule merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus ja Läänemeres, mis kirjutati alla Tallinnas 12. juulil 1996. aastal; võttes arvesse 10. detsembri 1982. a ÜRO mereõiguse konventsiooni sätteid, 13. septembri 1973. a Läänemeres ja Taani väinades kalastamist ja elusressursside säilitamist puudutavat konventsiooni ning 1995. a ÜRO Toitlustus- ja Põllumajandusorganisatsiooni vastutustundliku kalanduse käitumisjuhist; võttes arvesse, et kalaressursid Läänemeres ja eriti Liivi lahes koosnevad ühistest või omavahel tihedalt seotud varudest, mida ekspluateerivad mõlema poole kalurid, ning et seetõttu võib nende varude efektiivset säilitamist ja ratsionaalset majandamist saavutada poolte koostöö kaudu; kinnitades poolte ühist soovi tagada nende jurisdiktsiooni piiridesse jäävatel merealadel säästlikku kalandust, on kokku leppinud järgnevas: Artikkel 1 Pooled teevad otse ja vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu koostööd, et tagada vastastikust huvi pakkuvate kalavarude säästlikku kasutamist, ratsionaalset majandamist ja säilitamist. Artikkel 2 1. Pooled garanteerivad teise poole kalalaevadele nõuetekohase juurdepääsu oma kalandusjurisdiktsiooni aladele kalapüügi eesmärgil vastavalt käesoleva lepingu artiklitele. 2. Kui ühe poole kalalaevad püüavad kala teise poole kalandusjurisdiktsiooni aladel, rakendavad pooled vastavalt käesolevale lepingule nimetatud laevade suhtes majandusvööndi juriidilist reþiimi. 3. Käesolevas lepingus tähendab termin «kalalaev» poole lipu all sõitvat mis tahes laeva, mida kasutatakse kalapüügiks või mis tahes laeva, mis seda teenindab (töötlemis- ja/või transpordilaev). 4. Käesolevas lepingus tähendab termin «kalandusjurisdiktsiooni ala» poolte jurisdiktsiooni alla kuuluva mereala mis tahes osa, mille suhtes pooled igal aastal protokolli vormis kokku lepivad. 5. Käesolevas lepingus tähendab termin «kalastamine» järgmisi tegevusi: kala otsimist, kala püüdmist ja püütud kala transportimist. Artikkel 3 1. Ühe poole kalalaevade tegevus peab teise poole kalandusjurisdiktsiooni aladel kalastades vastama selle poole vastavates kalandusalastes õigusaktides ning käesolevas lepingus sätestatud nõuetele. Muu tegevuse osas alluvad teise poole territoriaalvetes asuvad kalalaevad selle riigi seadustele ning on kohustatud täima vastava riigi võimude poolt kehtestatud reegleid, mis puudutavad laevasõitu, piiri- ja tollikontrolli, ühiskondlikku korda, keskkonnakaitset ja muid küsimusi. 2. Kalalaevade juurdepääs poolte kalandusjurisdiktsiooni aladele peab toimuma lubade alusel või neid asendavate aktsepteeritud täielike laevanimekirjade alusel. Eespool mainitud laevad peavad pidama nõuetekohast logiraamatut ja edastama informatsiooni oma tegevusest teise poole kalandusjurisdiktsiooni alal poolte kompetentsetele ametivõimudele vastavalt kokkulepitud menetlusele. 3. Poolte kompetentsed ametivõimud vahetavad üksikasjalikku informatsiooni saagi hulga osas kalaliikide kaupa, mis on püütud ühe poole lipu all sõitvate laevade poolt teise poole kalandusjurisdiktsiooni aladel. 4. Juhul, kui kumbki pool võtab vastu uusi seadusi, määrusi või esitab uusi tingimusi, millel on kalandusele eriline tähtsus, tuleb teisele poolele sellest nõuetekohaselt ja mõistliku aja jooksul teada anda. Pärast iga-aastaste protokollide sõlmimist võetavad meetmed või kehtestatavad tingimused peavad arvestama vajadust mitte halvendada teise poole kalalaevadele lubatud kalapüügivõimalusi. Artikkel 4 1. Mõlemad pooled tagavad, et nende kalalaevad peavad kinni käesoleva lepingu sätetest. 2. Kumbki pool võib kooskõlas rahvusvahelise õigusega oma kalandusjurisdiktsiooni ala piires võtta meetmeid, mis võivad olla vajalikud käesoleva lepingu sätetetest kinnipidamiseks teise poole lipu all sõitvate laevade poolt. 3. Kummagi poole kompetentsed ametivõimud teavitavad teise poole kalalaevade kinnipidamise või arestimise korral viivitamatult vastava poole kompetentseid ametivõime edaspidi võetavatest meetmetest. Artikkel 5 Kooskõlas oma õigusaktidega lihtsustavad pooled kontakte organisatsioonide, ettevõtete ja äriühingute vahel ning aitavad kaasa nende koostööle võrdsuse ja vastastikuse kasusaamise alusel järgmistes valdkondades: -- kalandusalaste ühisettevõtete organiseerimine kummagi poole territooriumil, -- kala töötlemine ja turustamine, -- kalalaevade ehitamine ja remont, -- akvakultuuri ja kalavarude täiendamine, -- merekalavarude säilitamine ja kaitse, -- kalandussektorit puudutavate uuringute ja info vahetamine, -- merekeskkonna saastatuse ärahoidmine kalanduse vallas, -- inimelude kaitsele kaasaaitamine merel. Artikkel 6 1. Pooled peavad iga-aastaseid kahepoolseid konsultatsioone käesoleva lepingu elluviimiseks ja vaatavad üle vastastikused kalastamisvõimalused kummagi poole jurisdiktsiooni alla kuuluvatel aladel, määrates kindlaks piiravad tingimused, muuhulgas ka püütavad kalaliigid, püügikoguse ja kalalaevade arvu, millel on lubatud püüda kala teise poole kalandusjurisdiktsiooni alal. 2. Pooled koordineerivad oma tegevust, et Liivi lahte puudutavates kalandusküsimustes võtta vastu otsuseid viisil, mis ei mõjutaks negatiivselt ühiste kalavarude säilitamist ja kasutamist. 3. Pooled leppisid kokku moodustada alaline nõuandev komisjon kalavarude ratsionaalseks majandamiseks Liivi lahes ja Läänemeres, et tegelda järgmiste küsimustega: -- ühiste kalavarude hindamine, mis baseerub parimal kättesaadaval teaduslikul hinnangul, -- ettepanekute väljatöötamine kalavarude hõlvamiseks, mis lähtub kalandustraditsioonidest, kalandusjuridiktsiooni alast ja vastastikustest huvidest, -- poolte kalandusreeglite ühtlustamine, -- kalandusalaste uuringute ja uurimisprogrammide koordineerimine, -- vastastikune kalakaitsealane tegevus, -- laevadeklaratsioonide, litsentseerimise, poolte kalandusjurisdiktsiooni aladele sisenemise ja sealt lahkumise protseduuri väljatöötamine. Nõuandev komisjon peaks tulema kokku vähemalt korra aastas enne iga-aastaste konsultatsioonide algust. 4. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud korraldusi käsitletakse eriprotokollides, mis jõustuvad pärast vajalike siseriiklike protseduuride lõpuleviimist. Artikkel 7 Käesolev leping ei mõjuta teisi, poolte vahel juba sõlmitud lepinguid ega olemasolevaid mitmepoolseid konventsioone, millega pooled on ühinenud. Samuti ei mõjuta leping kummagi poole seisukohti seoses ÜRO mereõiguse konventsiooniga. Artikkel 8 1. Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil vahetatakse noote, mis kinnitavad, et pooled on viinud lõpule käesoleva lepingu jõustamiseks vajalikud siseriiklikud protseduurid. 2. Käesolev leping jääb jõusse viieks aastaks ja lepingut uuendatakse automaatselt viieaastasteks lisaperioodideks tingimusel, et kumbki pool ei teata teisele kuus kuud enne vastava perioodi kehtivuse lõppu oma kavatsusest lepin gut muuta, parandada või sellest lahti ütelda. Koostatud 6. veebruaril 1997. aastal kahes eksemplaris eesti, läti ja inglise keeles, kõik tekstid on võrdselt autentsed. Lahkarvamuste korral tõlgendamisel prevaleerib ingliskeelne tekst. Eesti Vabariigi valitsuse nimel Tiit VÄHI Läti Vabariigi valitsuse nimel Andris ŠKÊLE Õiend Akti metaandmetes on väljaandjaks parandatud Vabariigi Valitsus.