Narva Linnavolikogu — Narva linna haridusasutuste võrgu reorganiseerimise programmi kuni 2010 aastani kinnitamine — KO, 188, 1778

Narva Linnavolikogu 27. mai 2004. a määrus nr 28/35 Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277) § 6 lõike 3 punktile 2, Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Narva linna haridusasutuste võrgu reorganiseerimise programm kuni 2010. aastani» (lisatud). 2. Määrus jõustub seadusega ettenähtud korras. Volikogu esimees Mihhail STALNUHHIN Kinnitatud Narva Linnavolikogu 27. mai 2004. a määrusega nr 28/35 NARVA HARIDUSASUTUSTE VÕRGU REORGANISEERIMISE PROGRAMM KUNI 2010. AASTANI 1. Sissejuhatus 1.1. Narva haridusasutuste võrgu reorganiseerimise programmi eesmärk Narva haridusasutuste võrgu reorganiseerimise programm (edaspidi Programm) on koostatud demograafilise ja majandusliku olukorra alusel. Programm võimaldab optimeerida 2010. aastaks haridusasutuste võrgu nii, et • seadustes kehtestatud nõuete alusel oleks igale õpilasele haridusteenuste saamiseks tagatud elukohajärgne koht, • seoses tekkinud demograafilise olukorraga toimuks asutuste struktuuri muutmise protsess sujuvalt ja plaanipäraselt, • oleks loodud võimalusi erinevate asutuste (omaniku ja struktuuri järgi) arenguks, arvestades innovatsioone (keelekümbluse meetod, distantne õpe jms). 1.2. Narva demograafilise ja majandusliku olukorra lühikirjeldus ja hindamine Haridusseaduse § 2 punktides 5 ja 6 on sätestatud: «5. Haridusel on järgmised tasemed: 1) alusharidus; 2) põhiharidus (hariduse I tase); 3) keskharidus (hariduse II tase); 4) kõrgharidus (hariduse III tase). 6. Igale haridustasemele kehtestatakse nõuded, mida nimetatakse riigi haridusstandardiks.» Narva munitsipaalhariduse süsteemil on kolm taset: 1) alusharidus – 24 asutust; 2) põhiharidus – 2 kooli; 3) keskharidus – 11 kooli. 2004. aastaks on haridusasutuste olemasoleva võrgu probleemid ilmnenud eriti teravalt seoses a. demograafilise olukorraga, b. majandusliku olukorraga, c. riikliku poliitikaga (2007. aastal algab üleminek eestikeelsele õppele gümnaasiumiastmes), d. Eesti ühinemisega EL-iga (uute Euroopa standarditega õpikeskkonna kujundamises). Demograafiline olukord

• ajavahemikus 1988.–2004. a on sündimus vähenenud Narvas 2,5 korda; • tänaseks on koolieelsed lasteasutused üle elanud sündimuse vähenemise ning alates 1999. aastast on laste arv neis stabiliseerunud; • õpilaste arvu vähenemise protsess avaldab hetkel oma mõju koolidele, kus on täheldatud teatud tendentse; • 2004. aastaks on kõrgema sündimuse aastatel sündinud lapsed juba lõpetanud gümnaasiumi või hakkavad 2004.–2005. õppeaastal õppima 11. ja 12. klassis; • 2008. aastaks lõpetavad kõik enne 1990. aastat sündinud lapsed gümnaasiumi; • I astme (1.–3. kl) õpilaste arv suureneb 2010. aastaks veidi, sest 2003. ja 2004. aastal on ka sündimus mõnevõrra suurenenud; • sündimuse järsku suurenemist pole oodata, sündimus stabiliseerub tasemel 650–700 sündi aastas; • 2010. aastaks toimub III astme (7.–9. kl) ja gümnaasiumi õpilaste arvu järsk vähenemine; • 1.–12. klassi õpilaste üldarv on 2010. aastal 6300, mis on 2000 võrra väiksem võrreldes 2003.–2004. õppeaastaga. Majanduslik olukord 1. 2004. aastal on linna eelarvest eraldatud haridussüsteemile 47,6%, kuid 13 munitsipaalkooli ja 24 lasteaia finantseerimist teostatakse minimaalselt ning vastavalt vajadustele on vahendeid eraldatud ainult palkadeks ja kommunaaltasudeks. 2. 2004. aastal on HTM eraldatud riigieelarvest Narva koolide õpetajatele 17,5% rohkem vahendeid võrreldes 2003. aastaga, vaatamata sellele, et õpilaste arv on vähenenud 8% võrra. Kuid vahendeid jäi õpetajate palkade vajalikuks tõstmiseks 1,2 mln võrra puudu: eraldatud fond ei võimalda ülal pidada kõiki linna koolides olemasolevaid pedagoogilisi kohti, sest mitmes koolis on alatäituvusega (12–17 õpilast) klasse linna keskmise juures 26,3 õpilast. MTH on keeldunud lisafinantseerimast Narvat. 3. Haridusasutuste remonti teostatakse episoodiliselt, v.a Kesklinna gümnaasium ja Kreenholmi gümnaasium. Kesklinna gümnaasiumi kapitaalremont teostati linna vahendite arvel 1997.–2003. aastal. Kreenholmi gümnaasium on kaheksa aastat olnud kapitaalremondis (alates 1997. aastast) linna eelarve ja programmi RIP vahendite arvel. Sama kool on 2003. aastal saanud remondiks vahendeid riiklikult programmilt «21. sajandi kool». Kõik teised koolihooned on plaanipärase remondita kasutamise tõttu kehvenenud nii, et nõuavad suuri kapitalimahutusi akende, mööbli ja elektrisüsteemi vahetamiseks, köökide ja pesukodade (koolieelsetes lasteasutustes) seadmete ning EL-i nõuete vastavate ohutussüsteemiseadmete soetamiseks. 4. Haridusasutuste hoonete kapitaalremondi teostamiseks tuleb korraldada ekspertiis ning välja töötada projektdokumentatsioon – ainult sellisel juhul saab taotleda Euroopa fondide toetust. 2. Koolieelsed lasteasutused 2.1. Hetkeolukorra kirjeldus seisuga 01.01.2004 Narva koolieelsete lasteasutuste võrku kuuluvad 01.01.2004 seisuga 24 asutust, mis asuvad kompaktselt 4 linnaosas. Kokku käib neis asutustes 3083 last. Lõunalinnaosa Põhjalinnaosa Kuuseke Sipsik Põngerjas 63 last 182 last 185 last Pääsuke Vikerkaar Sädemeke Tuluke Cipollino Käoke 66 last 101 last 150 last 171 last 198 last 209 last Kokku 430 last Kokku 895 last Läänelinnaosa Kesklinn Väikevend Pingviin Punamütsike Kirsike Kuldkalake Potsataja Tareke 63 last 122 last 150 last 150 last 162 last 185 last 186 last Muinasjutt Marjake Karikakar Kaseke Ojake Maasikas Kakuke Päikseke 58 last 60 last 65 last 68 last 69 last 70 last 147 last 196 last Kokku 1025 last Kokku 733 last Kõik hooned on ehitatud tüüpprojektide järgi. Kaheksas asutuses on seoses tervishoiunormide muutumisega avatud vähem rühmi, kui oli ette nähtud projektis. Kahes lasteaias on avatud kuus erivajadustega laste rühma. 2.2. Narva koolieelsete lasteasutuste arengu prognoos kuni 2010. aastani 2.2.1. Komplekteerimise prognoos Aasta 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Kokku lapsi 3051 3083 3143 3253 3304 3281 3227 Kooli minevaid lapsi 549 523 578 637 656 687 609 Juurde tulevaid lapsi 609 633 633 633 633 633 633 2.2.2. Narva koolieelsete lasteasutuste süsteemil on kõik vajalikud tingimused ja võimalused koolieelsete laste kasvatamiseks, arendamiseks ja õpetamiseks, on loodud kaasaegne õpikeskkond. 2.2.3. Laste arv on veidi suurenenud. 2.2.4. Laste kooliminek ja juurdetulek on võrdsed. 2.2.5. Koolieelsete lasteasutuste arvu ei ole ajavahemikus 2004–2010 muutunud. 2.2.6. Koolieelsete lasteasutuste võrk on stabiilne. 2.2.7. On täiel määral tagatud vajadus koolieelsete lasteasutuste järgi. 2.2.8. Väärtustatavamaks on muutunud järglus lasteaed → kool igas linnaosas. 2.2.9. On arenenud erilasteaiad • keelekümblusega; • tervisehäiretega lastele; • erivajadustega lastele. 2.3. Koolieelsete lasteasutuste arengu variandid Vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele ja seoses optimaalse koolieelsete lasteasutuste munitsipaalvõrgu arenemisega on võimalikud järgmised muutused: • uute rühmade asutamine tegevussuundade järgi; • laste arvu muutumine rühmades ja rühmade arvu muutumine lasteaedades sotsiaalministri määruse alusel ja vastavalt uutele laste tervisekaitse nõuetele; • uut tüüpi koolieelsete lasteasutuste «lasteaed→ kool» asutamine; • igas linnaosas pakub üks lasteaed ööpäevaringse viibimise teenust; • 3210 lapse kohta on säilitatud 3240 lasteaiakohta; • optimaalne koolieelsete lasteasutuste võrk on järgmine: Asutuse tüüp Asutuste arv Üldsuunaga lasteaed 19 Üldsuunaga lasteaed erirühmadega 4 Spetsialiseeritud lasteaed erivajadustega lastele 1 Kokku 24 3. Koolid 3.1. Hetkeolukorra kirjeldus seisuga 01.01.2004 3.1.1. Seisuga 01.01.2004 on Narvas 15 kooli, neist • 1 riigikool • 1 erakool • 13 munitsipaalkooli, sh – 1 põhikool – 9 gümnaasiumi – 1 eesti õppekeelega gümnaasium – 1 erivajadustega laste kool – 1 täiskasvanute kool 3.1.2. Munitsipaalkoolid – vene õppekeelega põhikool ja gümnaasiumid – asuvad kompaktselt 4 linnaosas: Lõunalinnaosa Põhjalinnaosa Kreenholmi Gümnaasium – 723 6. Kool – 726 Joala Kool – 451 Paju Kool – 642 Pähklimäe Gümnaasium – 1089 Humanitaargümnaasium – 964 Kokku 1900 õpilast Kokku 2695 õpilast Läänelinnaosa Kesklinnosa Peetri Kool – 645 Soldino Gümnaasium – 1004 Juhkentali Kool – 335 Kesklinna Gümnaasium – 1179 Kokku 1649 õpilast Kokku 1514 õpilast 3.1.3. Munitsipaalkoolide põhiprobleemid ettevalmistumisel 2004.–2005. õppeaastaks: • on järsult vähenenud ning väheneb ka edasi I–II astme (1.–6. kl) õpilaste arv kõigis linnaosades; • tänaseni on välja töötamata kooli komplekteerimise kord; • 1. klasside komplekteerimise kord on reguleerimata, toimub kaootiliselt, rikutakse tervishoiu norme ja teeninduspiirkonda; • linnaositi elavad õpilased ebaühtlaselt; • vaatamata sellele, et igal koolil on oma teeninduspiirkond, käivad lapsed teiste teeninduspiirkondade koolides, sest linna kompaktsuse tõttu asuvad koolid üksteise lähedal; • vahendite puudus koolihoonete ülalpidamiseks ja remondiks; Narva Linnavolikogu on rahavahendite otstarbeka ja säästva kasutamise poolt; • õpetajate koondamine, kaadri vahetamine. 3.2. Koolivõrgu arengu prognoos kuni 2010. aastani 3.2.1. Toimub õpilaste üldarvu vähenemine, muutub õpilaste arv astmeti. Õppeaasta 2003–2004 2004–2005 2005–2006 2006–2007 2007–2008 2008–2009 2009–2010 I aste, 1.–3. klass 1642 1659 1597 1592 1672 1795 1900 II aste, 4.–6. klass 2021 1746 1638 1642 1659 1597 1592 III aste, 7.–9. klass 3010 2701 2379 2021 1746 1638 1642 Gümnaasium, 10.–12. klass 1748 1911 1964 1895 1700 1480 1235 Kokku 8421 8017 7578 7150 6777 6510 6369 3.2.2. Õpilaste arvu vähenemine avaldab mõju linna kõigile vene õppekeelega munitsipaalkoolidele, v.a täiskasvanute kool ja erivajadustega kool. Kooli nimetus Aste Õppeaasta Prognoos 2001–2002 2002–2003 2003–2004 2004 –2005 2005–2006 2006–2007 Kesklinna Gümnaasium I 233 218 213 202 170 144 II 389 370 317 238 220 213 III 449 417 396 393 359 313 Gümnaasium 206 207 213 253 264 234 Kokku 1277 1212 1139 1086 1013 904 Pähklimäe Gümnaasium I 215 195 181 194 202 212 II 348 296 250 206 183 178 III 452 448 394 335 291 248 Gümnaasium 264 252 254 259 258 234 Kokku 1279 1191 1079 994 934 872 Soldino gümnaasium I 227 228 238 236 215 212 II 327 311 239 222 222 236 III 382 367 343 311 309 240 Gümnaasium 211 194 191 209 230 234 Kokku 1147 1100 1011 978 976 922 Humanitaargümnaasium I 231 217 228 225 218 212 II 311 302 244 216 206 227 III 295 259 312 296 296 239 Gümnaasium 215 225 188 221 220 234 Kokku 1052 1003 972 958 940 912 Kreenholmi Gümnaasium I 128 132 148 150 149 140 II 192 168 158 139 137 145 III 266 249 240 205 177 161 Gümnaasium 171 177 184 184 184 178 Kokku 757 726 730 678 647 624 6. Kool I 110 97 103 102 88 72 II 238 189 137 114 98 106 III 290 296 267 227 184 138 Gümnaasium 164 193 228 238 229 176 Kokku 802 775 735 681 599 492 Joala Kool I 91 73 71 62 67 70 II 156 145 117 93 71 68 III 178 162 151 148 143 118 Gümnaasium 122 138 117 122 133 156 Kokku 547 518 456 425 414 412 Juhkentali Kool I 54 57 51 48 48 54 II 96 65 53 50 54 48 III 146 152 137 110 67 53 Gümnaasium 88 96 94 120 132 150 Kokku 384 370 335 328 301 305 Peetri Kool I 128 118 107 128 135 140 II 280 185 190 142 118 106 III 289 345 348 310 223 190 Kokku 697 648 645 580 476 436 Paju Kool I 92 71 59 79 98 126 II 159 126 111 96 74 69 III 335 290 251 170 137 111 Gümnaasium 249 250 221 216 219 216 Kokku 835 737 642 561 528 522 3.2.3. Kõik koolid saab õpilaste arvu vähenemise tempo järgi jaotada järgmiselt: 1. rühm: Kesklinna Gümnaasium, Soldino Gümnaasium, Pähklimäe Gümnaasium, Humanitaargümnaasium – õpilaste arvu vähenemine toimub aeglaselt tänu 1. klasside heale komplekteerimisele 2001.–2004. aastal. 2. rühm: Kreenholmi Gümnaasium, 6. Kool, Joala kool (Lõunalinnaosa) – õpilaste arvu vähenemine toimub järsult, sest seisuga 01.09.2004 on selles linnaosas kõige rohkem 7.–9. klassi õpilasi, kes on 2007. aastaks lõpetanud põhikooli, ning juurdevoolu teistest linnaosadest praktiliselt ei teki. 3. rühm: Juhkentali Kool, Peetri Kool, Paju Kool – nendel koolidel on omapära komplekteerimise osas: Juhkentali Kool – probleemid 1. klasside komplekteerimisega, mis esinevad juba mitmendat aastat, vähene 1. astme õpilaste arv – praktiliselt 1 klassikomplekt igas paralleelis. Peetri kool – ainus põhikool linnas. Kaks korda – 1999. ja 2003. aastal – esines selles koolis õpilaste juurdevool seoses Vanalinna Kooli ja Kadastiku Kooli sulgemisega Narva Linnvolikogu otsusel. Õpilaste arv hakkab vähenema, sest 1988. –1990. aastal sündinud õpilased lõpetavad kooli. Neid oli koolis 2004. aastal kõige rohkem. Paju Kool – et selles linnaosas asub kolm suurt gümnaasiumi, k.a hiljuti kapitaalselt remonditud Kesklinna Gümnaasium, on Paju Koolil alates 2001. aastast probleeme 1. klasside komplekteerimisega. Selles koolis on asutatud eriklaasid erivajadustega õpilastele ja õpiraskustega õpilastele. 2003. aastal on kooli juures avatud Õpilaskodu. 3.2.4. Koolivõrgu reorganiseerimise korra alusel võib toimuda 2004.–2006. aastal koolide üldarvu muutumine. 3.2.5. Koolivõrgu muutumist mõjutab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud vene õppekeelega koolide üleminek eesti õppekeelele gümnaasiumiastmes alates 2007. aastast, keelekümbluse meetodi kasutava riigikooli areng. 3.2.6. Aastaks 2010 Narva linnas kujunenud munitsipaalkoolide võrk võib olla järgmine: • 8 põhikooli ja gümnaasiumi, • 1 eesti õppekeelega gümnaasium, • 1 täiskasvanute kool, • 1 erivajadustega laste kool tagab kõigile õpilastele võimaluse saada põhi- ja keskharidust vastavalt riiklikule haridusstandardile. 3.2.7. Peale munitsipaalkoolide osutavad haridusteenust Vanalinna Riigikool ja erakoolid. 3.3. Koolivõrgu reorganiseerimise kord 2004.–2006. aastal 3.3.1. Munitsipaalharidusasutuste reorganiseerimine 2004.–2006. aastal lähtub demograafilisest ja majanduslikust olukorrast. 3.3.2. Munitsipaalharidusasutuste reorganiseerimise teostamisel arvestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse sätteid, nimelt: • munitsipaalkooli tegevuse lõpetamist otsustab linnavolikogu seoses õpilaste arvu ja rahastamisvõimaluste vähenemise ning haridussüsteemi reorganiseerimisega. 3.3.3. Munitsipaalharidusasutuste reorganiseerimise aluspõhjaks on Narva haridusasutuste võrgu reorganiseerimise programm 2004.–2007. aastaks ning koolide seisundi ja komplekteerimise hindamine seisuga iga õppeaasta algus. 3.3.4. Kooli seisundit kui rahuldav määratakse kindlaks järgmiste näitajate järgi: • riigi- ja kohalikust eelarvest eraldatud vahendite piisavus arvestatuna ühele õpilasele õppeprotsessi korraldamiseks, õpetajate tasustamiseks vastavalt õigusaktides sätestatud tingimustele; • koolihoone seisund on ekspertiisi alusel tunnistatud rahuldavaks; • koolil on teeninduspiirkonnas piisavalt lapsi vähemalt ühe 1. klassi avamiseks täituvusega vähemalt 18 õpilast; • gümnaasiumiastmega koolis on igas IV astme (10.–12. klassid) paralleelis vähemalt kaks klassikomplekti keskmise täituvusega 26 õpilast; • kooli keskmine täituvus vastab linna keskmisele, kui kooli juures ei ole asutatud spetsialiseeritud klasse, mille täituvus on põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele teistsugune. 3.3.5. Uueks õppeaastaks avatavate esimeste klasside arvu otsustab iga kooli puhul igal aastal Narva Linnavolikogu ning otsus on lisaks «Narva haridusasutuste võrgu reorganiseerimise programmi kuni 2010. aastani» juurde. 3.3.6. Käesoleva korra alusel teostab Narva Linnavalitsus igal aastal linna koolide majandusliku seisundi ja komplekteerimise analüüsi ning võib teha hiljemalt 1. novembril ettepaneku koolide reorganiseerimise küsimuses. Narva Linnavolikogu 27. mai 2004. a määruse nr 28/35 «Narva linna haridusasutuste võrgu ümberkorraldamise programmi kuni 2010. aastani» lisa NARVA LINNA KOOLIDE ESIMESTE KLASSIDE KOMPLEKTEERIMISE PLAAN 2004.–2005. ÕPPEAASTAKS KOOLID 2001–2002 2002–2003 2003–2004 Laste arv teenindus piirkonnas Õpitakse tegelikult Laste arv teeninindus- piirkonnas Õpitakse tegelikult Laste arv teenindus piirkonnas Õpitakse tegelikult õpilaste arv komplekt. õpilaste arv komplekt. õpilaste arv komplekt. Kesklinna Gümnaasium 67 63 2 85 80 3 67 72 3 Juhkentali Kool 54 20 1 37 18 1 44 13 1 Kreenholmi Gümnaasium 26 42 2 29 46 2 39 58 2 6. Kool 28 24 1 22 37 2 27 37 2 Joala Kool 50 34 1 48 20 1 45 22 1 Peetri Kool 80 22 1 112 40 2 111 43 2 Soldino Gümnaasium 77 73 3 99 91 3 95 75 3 Pähklimäe Gümnaasium 55 55 2 76 65 2 69 64 2 Paju Kool 61 15 1 39 18 1 48 20 1 Humanitaar- gümnaasium 80 3 30 78 3 30 79 3 Eesti Gümnaasium 21 1 20 1 26 1 Vanalinna Riigikool 44 2 42 2 44 2 Õigeusu HK 12 1 14 1 7 1 KOKKU 498 505 21 577 569 24 575 560 24 Tulenevalt 1. klasside komplekteerimise dünaamikast 2001.–2003. a ning koolide teeninduspiirkondade laste arvust 2004. a, esitamine 1. klasside komplekeerimise plaan 2004.–2005. õppeaastaks. KOOLID Laste arv teenindus- piirkonnas Õpilaste arv Komplektide arv Kesklinna Gümnaasium 44 48 2 Juhkentali Kool 48 24 1 Kreenholmi Gümnaasium 40 48 2 6. Kool 24 24 1 Joala Kool 41 24 1 Peetri Kool 92 48 2 Soldino Gümnaasium 90 72 3 Pähklimäe Gümnaasium 70 72 3 Paju Kool 61 48 2 Humanitaargümnaasium 37 72 3 Eesti Gümnaasium 24 1 Vanalinna Riigikool 48 2 KOKKU 547 552 23