Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vaheline lennuühenduse leping — RT II, 1997, 19, 90

(õ) 12.10.2007 11:15 Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vahelise lennuühenduslepingu eelnõu heakskiitmine Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Sisukord Preambul Artikkel 1. Mõisted Artikkel 2. Õiguste andmine Artikkel 3. Lennuettevõtte määramine ja tegevusluba Artikkel 4. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine või piiramine Artikkel 5. Mittediskrimineerimine maksustamisel Artikkel 6. Tollimaksust ja muudest maksudest vabastamine Artikkel 7. Tulude ülekandmine Artikkel 8. Lennuliinide käitamise korraldamise põhimõtted Artikkel 9. Käitamisinformatsiooni ja statistiliste andmete vahetamine Artikkel 10. Tariifid Artikkel 11. Lennuettevõtte äritegevus Artikkel 12. Lennundusohutus Artikkel 13. Lennundusturvalisus Artikkel 14. Sissesõit ja reisidokumentide kontroll Artikkel 15. Mõttevahetus Artikkel 16. Konsultatsioonid Artikkel 17. Vaidluste lahendamine Artikkel 18. Vastavus mitmepoolsetele lepingutele ja konventsioonidele Artikkel 19. Registreerimine Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis Artikkel 20. Jõustumine, kestus Artikkel 21. Lõpetamine Eesti Vabariigi valitsus ja Saksamaa Liitvabariigi valitsus, olles liitunud 7. detsembril 1944 Chicagos allakirjutamiseks avatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooniga; soovides sõlmida lepingut regulaarse lennuühenduse loomiseks ja korraldamiseks oma territooriumide vahel ja väljaspool neid, on kokku leppinud alljärgnevas: Artikkel 1. Mõisted (1) Kui kontekst ei nõua teisiti, siis käesolevas lepingus: a) tähendab mõiste «konventsioon» 7. detsembril 1944 Chicagos allakirjutamiseks avatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni ja hõlmab kõiki selle lisasid, mis on vastu võetud konventsiooni artikli 90 kohaselt ning lisade või konventsiooni kõiki parandusi artiklite 90 ja 94 kohaselt, kui need lisad ja parandused on lepingupoolte suhtes jõustunud või nende poolt ratifitseeritud; b) tähendab mõiste «lennundusvõimud» Eesti Vabariigi puhul Teede- ja Sideministeeriumi; Saksamaa Liitvabariigi puhul Liitvabariigi Transpordiministeeriumi, või mõlemal juhul iga isikut või organit, kes on volitatud täitma ülalmainitud võimude poolt praegu täidetavaid ülesandeid; c) tähendab mõiste «määratud lennuettevõte» lennuettevõtet, mille lepingupool on käesoleva lepingu artikli 3 järgi kirjalikult määranud lennuettevõtteks, mis käitab rahvusvahelisi lennuliine käesoleva lepingu artikli 2 lõikega 2 kooskõlas määratud marsruutidel. (2) Mõisted «territoorium», «lennuliin», «rahvusvaheline lennuliin», «lennuettevõte» ja «vahemaandumine mittekaubanduslikel eesmärkidel» omavad konventsiooni artiklites 2 ja 96 määratletud tähendust. (3) Mõiste «tariif» tähendab tasu, mis võetakse reisijate, pagasi või kauba (välja arvatud post) rahvusvahelise veo eest (s.o vedu kahe või enama riigi territooriumidel asuvate punktide vahel) ja see hõlmab: a) iga põhitariifi või tasu rahvusvahelise veo eest, mida on sellisena turustatud ja müüdud, sh põhitariife, mis on moodustatud teiste tariifide või lisatariifide alusel rahvusvaheliste sektorite või rahvusvaheliste sektorite osa moodustavate kodumaiste sektorite üle teostatavate vedude eest; b) komisjonitasu, mida tuleb maksta reisijate- või pagasiveopiletite müügi või kaubaveo vastavate tehingute pealt; ja c) tingimusi, mis määravad veo tariifi või tasu rakendamise või komisjonitasu maksmise. See hõlmab ka: d) iga vedudega seoses saadud märkimisväärset soodustust; e) iga tariifi rahvusvahelise veo jätkuna siseriiklikus sektoris teostatava veo eest, mis ei ole kasutatav puhtal kujul siseriikliku reisi puhul ega võrdsetel alustel kõigi rahvusvaheliste lennuettevõtete ja nende teenuste kasutajate jaoks. Artikkel 2. Õiguste andmine (1) Kumbki lepingupool annab teisele lepingupoolele õiguse määratud lennuettevõtete kaudu rahvusvahelistel lennuliinidel vedude teostamiseks: a) lennata üle oma territooriumi ilma vahemaandumiseta; b) maanduda oma territooriumil mittekaubanduslikel eesmärkidel; c) maanduda oma territooriumil kooskõlas lõikega 2 määratud marsruutidel nimetatud punktides, et kaubanduslikel alustel võtta reisijaid peale ja lasta neil maha minna ning laadida peale ja maha lasti ja posti. (2) Marsruudid, millel lepingupoolte määratud lennuettevõtted võivad käitada rahvusvahelisi lennuliine, täpsustatakse marsruutide ajagraafikus nootide vahetamise teel. (3) Kummagi lepingupoole lennuettevõtetel, v.a need, mis on määratud käesoleva lepingu artikli 3 alusel, on regulaarlendude teostamisel lõike 1 punktides a ja b sätestatud õigused. (4) Ülaltoodud artiklis 1 sätestatut ei saa tõlgendada ühe lepingupoole lennuettevõttele õiguse andmisena vedada tasu eest või renditingimustel reisijaid, lasti või posti teise lepingupoole territooriumil asuvate punktide vahel (kabotaaþ). (5) Veoõiguste andmine ülaltoodud lõike 1 kohaselt ei hõlma õigust vedada reisijaid, pagasit, lasti ega posti õigusi andva lepingupoole territooriumil asuvate punktide ja kolmanda riigi territooriumil asuvate punktide vahel või vastupidi (viies vabadusaste). Viienda vabadusastme veoõigused antakse vaid mõlema lepingupoole lennundusvõimude vaheliste vastavate lepingute alusel. Artikkel 3. Lennuettevõtte määramine ja tegevusluba (1) Käesoleva lepingu artikli 2 lõikega 2 kooskõlas määratud marsruutidel võib alustada rahvusvaheliste lennuliinide käitamist igal ajal tingimusel, et: a) lepingupool, kellele antakse käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 sätestatud õigused, on määranud kirjalikult ühe või mitu lennuettevõtet; ja b) need õigused andnud lepingupool on andnud määratud lennuettevõttele või -ettevõtetele õiguse lennuliinide avamiseks. (2) Need õigused andnud lepingupool annab, arvestades järgnevates lõigetes 3 ja 4 ning käesoleva lepingu artiklis 9 sätestatut, viivitamatult nimetatud loa rahvusvaheliste lennuliinide käitamiseks. (3) Kumbki lepingupool võib nõuda igalt teise lepingupoole poolt määratud lennuettevõttelt tõendeid, et see on võimeline täitma esimese lepingupoole rahvusvahelist lennuliiklust käsitlevate seaduste ja määrustega kehtestatud nõudeid. (4) Kumbki lepingupool võib teise lepingupoole määratud lennuettevõttel käesoleva lepingu artikli 2 alusel antud õiguste kasutamise keelata, kui see lennuettevõte ei ole võimeline taotluse korral tõestama, et sisuline omandiõigus ja tegelik kontroll selle lennuettevõtte üle kuulub teise lepingupoole kodanikele või juriidilistele isikutele või sellele lepingupoolele endale. Kuid arvestades Saksamaa Liitvabariigi õiguslikke kohustusi Euroopa Liidu ees, on teisel lepingupoolel õigus niimoodi toimida vaid juhul, kui Saksamaa Liitvabariigi määratud lennuettevõte ei ole võimeline taotluse korral tõestama, et sisuline omandiõigus selle lennuettevõtte üle kuulub Euroopa Liidu liikmesriigile või liikmesriigi kodanikele või juriidilistele isikutele ja et tegelik kontroll kuulub sellisele riigile või selle kodanikele või juriidilistele isikutele. (5) Kummalgi lepingupoolel on õigus ülaltoodud lõigete 1 kuni 4 sätete alusel välja vahetada enda määratud lennuettevõte. Uuel määratud lennuettevõttel on samad õigused ja samad kohustused kui sellel, mille ta välja vahetab. Artikkel 4. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine või piiramine Kummalgi lepingupoolel on õigus käesoleva lepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt antud tegevusluba kehtetuks tunnistada või tingimuste seadmisega piirata, kui määratud lennuettevõte ei järgi õiguse andnud lepingupoole seadusi või määrusi või käesoleva lepingu sätteid või ei täida neist tulenevaid kohustusi. Kui seaduste või määruste edasise rikkumise vältimiseks ei ole vajalik tegevuse viivitamatu peatamine või eritingimuste seadmine, siis eelnevad sellisele kehtetukstunnistamisele või piiramisele konsultatsioonid, nagu on ette nähtud käesoleva lepingu artiklis 16. Artikkel 5. Mittediskrimineerimine maksustamisel Kummagi lepingupoole määratud lennuettevõtte õhusõidukilt teise lepingupoole territooriumil lennujaamade ning muude lennundust teenindavate rajatiste ja seadmete kasutamise eest võetavad tasud ei tohi olla kõrgemad kui lepingupoole enese lennuettevõtete sarnastel rahvusvahelistel lennuliinidel lendavatelt õhusõidukitelt võetavad tasud. Artikkel 6. Tollimaksust ja muudest maksudest vabastamine (1) Kummagi lepingupoole määratud lennuettevõtte poolt rahvusvahelistel lennuliinidel kasutatav õhusõiduk, samuti selle pardal olev kütus, määrdeõlid, varuosad, sisseseade ja pardavarustus vabastatakse kõigist tollimaksudest ning muudest impordi, ekspordi ja kaupade transiidi eest võetavatest maksudest teise lepingupoole territooriumile saabumisel, sealt lahkumisel või sellest ülelendamisel. See kehtib ka teise lepingupoole territooriumist ülelennu ajal õhusõiduki pardal tarbitavate kaupade kohta. (2) Ülaltoodud lõikes 1 mainitud tollimaksudest ja muudest maksudest on vabastatud kütus, määrdeõlid, varuosad, sisseseade ja pardavarustus, mis on ajutiselt imporditud ühe lepingupoole territooriumile, et neid seal viivitamata või pärast säilitamist teise lepingupoole määratud lennuettevõtte õhusõidukile paigaldada või selle pardale võtta või muul viisil esimese lepingupoole territooriumilt re-eksportida. Kummagi lepingupoole määratud lennuettevõtte reklaammaterjalid ja transpordidokumendid on sisseveol teise lepingupoole territooriumile samuti vabastatud lõikes 1 nimetatud tollimaksudest ja muudest maksudest, v.a osutatud teenuste tasul põhinevad maksud (vastavalt käesoleva lepingu artiklis 5 sätestatud põhimõtetele). (3) Kummagi lepingupoole määratud lennuettevõtte õhusõiduki poolt teise lepingupoole territooriumil pardale võetud kütus ja määrdeõlid, mida kasutatakse rahvusvahelistel lennuliinidel, on vabastatud ülaltoodud lõikes 1 mainitud tollimaksudest ja muudest maksudest ning teistest spetsiaalsetest tarbimismaksudest. (4) Kumbki lepingupool võib ülaltoodud lõigetes 1 kuni 3 mainitud kaupu hoida tollivõimude järelevalve all. (5) Kui ülaltoodud lõigetes 1 kuni 3 mainitud kaubad on vabastatud tollimaksudest ja muudest maksudest, ei allu need kaubad mingitele majanduslikele impordi-, ekspordi- või transiidikeeldudele ega -piirangutele, mis nende suhtes muudel juhtudel kehtiksid. (6) Lepingupooled tagavad vastastikkuse alusel teise lepingupoole määratud lennuettevõttele müüdud kaupade või osutatud teenuste vabastamise käibemaksust või muudest samalaadsetest kaudsetest maksudest, kui need kaubad ja teenused on kasutatud ettevõtte äritegevuseks. Maksuvabastus võib esineda vabastuse või tagasimaksmise näol. Artikkel 7. Tulude ülekandmine Kumbki lepingupool annab teise lepingupoole määratud lennuettevõttele õiguse kanda teise lepingupoole territooriumil oma transporditeenuste müügist saadud tulu üle oma peakontorisse igal ajal vabalt ja piiranguteta mis tahes vabalt konverteeritavas valuutas, kooskõlas vastava lepingupoole valuutaeeskirjadega ning ametliku vahetuskursi alusel. Artikkel 8. Lennuliinide käitamise korraldamise põhimõtted (1) Kummagi lepingupoole määratud lennuettevõtetele tagatakse võrdne võimalus käitada lennuliine käesoleva lepingu artikli 2 lõikega 2 kooskõlas määratud marsruutidel. (2) Rahvusvaheliste lennuliinide käitamisel käesoleva lepingu artikli 2 lõikega 2 kooskõlas määratud marsruutidel arvestab kummagi lepingupoole iga määratud lennuettevõte teise lepingupoole mis tahes määratud lennuettevõtte huvidega, hoidudes põhjendamatult mõjutamast lennuliine, mida viimane lennuettevõte käitab samadel marsruutidel või nende osadel. (3) Käesoleva lepingu artikli 2 lõikega 2 kooskõlas määratud marsruutidel käitatavate rahvusvaheliste lennuliinide esmaseks eesmärgiks on pakkuda sellist vedude mahtu, mis vastaks eeldatavale nõudlusele vedude järele lennuettevõtte määranud lepingupoole territooriumile ja territooriumilt. Selliste lennuettevõtete õigust teostada vedusid käesoleva lepingu artikli 2 lõikega 2 kooskõlas määratud marsruutide teise lepingupoole territooriumil asuvate punktide ja kolmandates riikides asuvate punktide vahel tuleb kasutada rahvusvahelise lennutranspordi korrapärase arengu huvides nii, et veoste maht oleks seotud: a) nõudlusega vedude järele lennuettevõtted määranud lepingupoole territooriumile ja territooriumilt; b) nõudlusega vedude järele piirkondades, mida need lennuliinid läbivad, arvestades kohalikke ja piirkondlikke lennuliine; c) põhimarsruutide ökonoomsuse nõuetega. (4) Tagamaks määratud lennuettevõtetele vastastikku õiglast ja võrdväärset kohtlemist, kinnitavad lepingupoolte lennundusvõimud lendude sageduse, kasutatavate õhusõidukite tüübi vastavalt mahule ning lennugraafiku. (5) Lepingupoolte lennundusvõimud peavad vajaduse korral püüdma korraldada veoste mahtu ja lennuliikluse sagedust rahuldaval tasemel. (6) Käesoleva lepinguga antud kaubaveoõiguste kasutamist käsitlevad koostöökokkulepped, eelkõige ühiste lennunumbrite kasutamine (koodide jagamine) või osamahu (blokeeritud ruum) ostmine määratud lennuettevõtete vahel sõlmitud lepinguga, esitatakse kinnitamiseks mõlema lepingupoole lennundusvõimudele. Ühe lepingupoole määratud lennuettevõtted võivad selliseid kokkuleppeid teise lepingupoole määratud lennuettevõtetega sõlmida vaid siis, kui ka nendele lennuettevõtetele on antud vastavad kinnitused ning seda üksnes vastastikkuse alusel, võttes igal üksikul juhul arvesse kehtivaid riiklikke eeskirju. Selliste kokkulepete puhul teise lepingupoole teiste lennuettevõtetega on nõutav selle lepingupoole lennundusvõimude kinnitus. Käesoleva lepingu artikli 3 lõike 1 sätted jäävad muutmata. Artikkel 9. Käitamisinformatsiooni ja statistiliste andmete vahetamine (1) Iga määratud lennuettevõte teatab lepingupoolte lennundusvõimudele vähemalt ühe kuu jooksul enne lennuliinide avamist käesoleva lepingu artikli 2 lõikega 2 kooskõlas määratud marsruutidel ning enne iga järgneva lennuplaani käikulaskmise algust, millist lennuliini ja millist tüüpi õhusõidukit ta kasutama hakkab ning milline on tema lennugraafik. Lühiajalistest muudatustest teatatakse viivitamata. (2) Lepingupoole lennundusvõimud varustavad taotluse korral teise lepingupoole lennundusvõime määratud lennuettevõtete perioodiliste või muude statistiliste andmetega, mida põhjendatult võidakse nõuda, et kontrollida esimese lepingupoole määratud lennuettevõtte pakutavat veoste mahtu käesoleva lepingu artikli 2 lõikega 2 kooskõlas määratud marsruutidel. Selline informatsioon sisaldab võimaluse korral detailset teavet veoste päritolu ja sihtpunktide kohta. Artikkel 10. Tariifid (1) Määratud lennuettevõtte poolt reisijatele kehtestatud tariifid käesoleva lepingu artikli 2 lõikega 2 kooskõlas määratud marsruutidel vajavad selle lepingupoole lennundusvõimude kinnitust, kelle territooriumil (transpordidokumentides sisalduva informatsiooni põhjal) asub reisi lähtepunkt. (2) Määratud lennuettevõtted võtavad oma tariifides arvesse käitamiskulusid, mõistlikku kasumit, olemasolevaid konkurentsi- ja turutingimusi ning transpordi kasutajate huve. Pädevad lennundusvõimud võivad keelduda tariifi kinnitamast vaid siis, kui see ei vasta nendele kriteeriumidele. (3) Määratud lennuettevõte esitab tariifid lennundusvõimudele kinnitamiseks vähemalt üks kuu enne nende kehtestamise kuupäeva. (4) Kui ühe lepingupoole lennundusvõimud ei nõustu kinnitamiseks esitatud tariifiga, informeerivad nad asjaomast lennuettevõtet kahekümne ühe päeva jooksul arvates tariifi esitamise kuupäevast. Sellisel juhul seda tariifi ei rakendata. Kehtima jääb tariif, mis kehtis enne selle muutmise kavatsust. Artikkel 11. Lennuettevõtte äritegevus (1) Kumbki lepingupool annab teise lepingupoole määratud lennuettevõttele vastastikkuse alusel õiguse pidada oma territooriumil määratud lennuettevõtte jaoks vajalikke kontoreid ning administratiiv- ja tehnilist personali. (2) Lõikes 1 nimetatud kontoreid asutatakse ja personali võetakse tööle kooskõlas asjaomase lepingupoole seaduste ja määrustega, mis reguleerivad välismaalaste sissesõitu ja nende viibimist selle lepingupoole territooriumil. Lõikes 1 nimetatud kontorites töötavale personalile antakse elamis- ja tööload kooskõlas asjaomase lepingupoole seaduste ja määrustega, sõltumata tööturu olukorrast ja arengust. (3) Kumbki lepingupool annab vastastikkuse alusel teise lepingupoole määratud lennuettevõttele õiguse korraldada teise lepingupoole määratud või muu lennuettevõtte jaoks iseseisvalt reisijate, pagasi, lasti ja posti vedamiseks ettevalmistamist. Selle õiguse alla ei käi teenuste osutamine maa peal (õhusõiduki maapealne ettevalmistamine), mis jääb lennujaama töötajate eelisõiguseks. (4) Kumbki lepingupool annab igale teise lepingupoole määratud lennuettevõttele õiguse müüa transporditeenuseid oma transpordidokumentide alusel vahetult oma müügikontorites ja oma vahendajate kaudu igale kliendile teise lepingupoole territooriumil. Artikkel 12. Lennundusohutus (1) Kumbki lepingupool võib taotleda konsultatsioone ohutusnormide osas, mida teine lepingupool rakendab lennundust teenindavate rajatiste ja seadmete, lennuki meeskonna, õhusõiduki ja määratud lennuettevõtte suhtes. Kui lepingupool teeb konsultatsioonide tulemusena kindlaks, et teine lepingupool ei rakenda ega kohalda nendes valdkondades efektiivselt ohutusnorme ja -nõudeid, mis vastaks vähemalt konventsiooni alusel kehtestatud miinimumnõuetele, teatab ta teisele lepingupoolele kirjalikult oma tähelepanekutest ning abinõudest, mis on vajalikud nimetatud miinimumnõuete täitmiseks. Teine lepingupool rakendab ebakoha kõrvaldamiseks vajalikke abinõusid. Kui teine lepingupool ei rakenda vajalikke abinõusid sobiva aja -- igal juhul vähemalt 15 päeva -- jooksul, on see piisav alus artikli 4 rakendamiseks. (2) Kui lennuettevõtte tegevuse ohutuse tagamiseks on vaja kohe rakendada abinõusid, võib lepingupool võtta artiklis 4 sätestatud meetmed enne konsultatsioonide alustamist. (3) Lepingupool peab lõigete 1 ja 2 alusel võetud meetmed lõpetama niipea, kui teine lepingupool käesolevas artiklis sätestatud ohutusnormid täidab. Artikkel 13. Lennundusturvalisus (1) Kooskõlas rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustustega kinnitavad lepingupooled oma vastastikust kohustust kaitsta tsiviillennunduse turvalisust ebaseaduslike sekkumiste vastu. Arvestades rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustuste üldist laadi, tegutsevad lepingupooled eelkõige kooskõlas 14. septembril 1963 Tokyos alla kirjutatud konventsiooniga õhusõiduki pardal toime pandud kuritegude ja mõningate teiste tegude kohta, 16. detsembril 1970 Haagis alla kirjutatud õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise vastu võitlemise konventsiooniga, 23. septembril 1971 Montrealis alla kirjutatud tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsiooniga ja 24. veebruaril 1988 Montrealis alla kirjutatud protokolliga võitlusest ebaseaduslike vägivallaaktidega rahvusvahelist tsiviillennundust teenindavates lennujaamades, mis täiendab 23. septembril 1971 Montrealis koostatud konventsiooni võitlusest tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegudega. (2) Lepingupooled kohustuvad teise poole palvel osutama vastastikku igakülgset abi, et vältida tsiviilõhusõidukite ebaseaduslikku hõivamist ning teisi ebaseaduslikke tegusid, mis on suunatud niisuguse õhusõiduki, selle reisijate ja meeskonna, lennujaamade ja navigatsiooniseadmete julgeoleku vastu, ning igasugust muud tsiviillennunduse turvalisust ähvardavat ohtu. (3) Kui pannakse toime või ähvardatakse toime panna tsiviilõhusõiduki hõivamine või mõni muu ebaseaduslik tegu sellise õhusõiduki, selle reisijate ja meeskonna, lennujaama või navigatsiooniseadmete julgeoleku vastu, abistavad lepingupooled vastastikku nõu pidades teineteist sidepidamise hõlbustamise ja muude abinõude rakendamise teel, et lõpetada sellised intsidendid või ähvardused nii kiiresti, kui see on inimelusid minimaalselt ohtu seades võimalik. (4) Kumbki lepingupool rakendab kõiki realistlikena tunduvaid abinõusid, et tagada tema territooriumil oleva õhusõiduki, mis on ebaseaduslikult hõivatud või mille suhtes on toime pandud muid ebaseaduslikke tegusid, hoidmist maapinnal, kui selle õhkutõus ei ole vältimatult vajalik meeskonna ja reisijate elude kaitseks. Võimaluse korral rakendatakse selliseid abinõusid vastastikuste konsultatsioonide alusel. (5) Lepingupooled tegutsevad vastastikustes suhetes Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni kehtestatud ja konventsiooni lisades määratletud lennundusturvalisuse eeskirjade järgi, kui sellised eeskirjad on lepingupoolte suhtes kohaldatavad; lepingupooled nõuavad, et nende registrisse kantud õhusõiduki käitajad või käitajad, kelle põhitöökoht või alaline elukoht on nende territooriumil, ja nende territooriumil asuvate lennujaamade käitajad tegutseksid vastavuses nimetatud lennundusturvalisuse eeskirjadega. (6) Kumbki lepingupool nõustub, et ülalmainitud õhusõidukite käitajatelt võib nõuda nende lõikes 5 nimetatud lennundusturvalisuse eeskirjade järgimist, mida teine lepingupool nõuab oma territooriumile sisenemiseks, sealt lahkumiseks või seal viibimiseks. Kumbki lepingupool tagab, et tema territooriumil tegelikult rakendatakse abinõusid õhusõiduki kaitsmiseks ning reisijate, meeskonna ja käsipakkide läbivaatamiseks ning pagasi, lasti, posti ja pardavarustuse kontrollimiseks enne pardaletulekut/-võtmist või selle vältel. Kumbki lepingupool kaalub tähelepanelikult ka teise lepingupoole iga taotlust võtta teatud ohusituatsiooni korral selles olukorras õigustatud spetsiaalsed turvameetmed. (7) Kui lepingupool ei täida käesolevas artiklis sätestatud lennundusturvalisuse ettekirjutusi, võivad teise lepingupoole lennundusvõimud taotleda viivitamatult nõupidamist selle lepingupoole lennundusvõimudega. Kui ühe kuu jooksul, arvates sellise taotluse esitamise päevast, ei jõuta rahuldava kokkuleppeni, on alust esimese lepingupoole määratud lennuettevõttele või -ettevõtetele tegutsemisloa andmisest keelduda, luba tühistada, seda kitsendada või sellele tingimusi seada. Tõsises hädaolukorras võib kumbki lepingupool võtta ajutisi meetmeid juba enne ühe kuu möödumist. Artikkel 14. Sissesõit ja reisidokumentide kontroll (1) Ühe lepingupoole taotlusel lubab teine lepingupool lennuettevõtetel, kes kasutavad lennuliikluse õigusi mõlemas riigis, võtta meetmeid kindlustamaks, et veetakse ainult selliseid reisijaid, kes omavad taotluse esitanud riiki sisenemiseks ja sealt läbisõiduks nõutavaid reisidokumente. (2) Kumbki lepingupool võtab uurimiseks vastu isiku, kes on sihtpunktist tagasi saadetud pärast seda, kui seal on kindlaks tehtud, et tal ei ole sissesõiduõigust ja see isik enne lennuki pardale tulekut viibis tema territooriumil muul põhjusel peale otsetransiidi. Lepingupool ei saada sellist isikut tagasi riiki, kus teda eelnevalt vastu ei võetud. (3) Käesolev säte ei tähenda seda, et riigivõimud ei või tagasisaadetud ja sissesõiduõiguseta isikut edasi uurida, et teha kindlaks, kas teda on selles riigis võimalik vastu võtta või korraldada tema üleandmise või viimise riiki, mille kodanik ta on, või kus ollakse teda muul viisil nõus vastu võtma. Kui isik, kelle puhul sissesõiduõiguse puudumine on kindlaks tehtud, on kaotanud või rikkunud oma reisidokumendid, aktsepteerib lepingupool nende asemel dokumenti, mis kinnitab tema lennukile mineku ja saabumise tingimusi, ning mille on välja andnud selle lepingupoole riigivõimud, kus tehti kindlaks, et sellel isikul ei olnud sissesõiduõigust. Artikkel 15. Mõttevahetus Vajaduse korral vahetavad lepingupoolte lennundusvõimud omavahel arvamusi, et jõuda kõigis käesoleva lepingu rakendamist puudutavates küsimustes tihedama koostöö ja vastastikuse mõistmiseni. Artikkel 16. Konsultatsioonid Kumbki lepingupool võib igal ajal taotleda konsultatsioone, et arutada käesolevasse lepingusse või marsruutide kavasse tehtavaid parandusi või lepingu tõlgendamisega seotud küsimusi. Sama kehtib ka arutluste kohta käesoleva lepingu rakendamise üle, kui üks lepingupooltest leiab, et mõttevahetus käesoleva lepingu artikli 15 tähenduses ei ole andnud piisavaid tulemusi. Sellised konsultatsioonid algavad kahe kuu jooksul arvates kuupäevast, mil teine lepingupool sai kätte sellekohase taotluse. Artikkel 17. Vaidluste lahendamine (1) Kui käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega tekkinud lahkheli ei suudeta lahendada lepingu artikli 16 kohaselt, esitatakse see ühe lepingupoole nõudmisel lahendamiseks vahekohtule. (2) Selline vahekohus moodustatakse ad hoc järgnevalt: kumbki lepingupool nimetab ühe liikme ja need kaks määravad kolmanda riigi kodaniku, kelle lepingupoolte valitsused määravad vahekohtu esimeheks. Kaks liiget nimetatakse kahe kuu jooksul ja esimees kolme kuu jooksul arvates kuupäevast, mil üks lepingupool informeeris teist lepingupoolt oma kavatsusest esitada lahkheli lahendamiseks vahekohtule. (3) Kui ülaltoodud lõikes 2 sätestatud tähtaegu ei ole järgitud, võib kumbki lepingupool mõne teise vastava kokkuleppe puudumisel paluda Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni Nõukogu presidendil teha vastavad määramised. Kui president on ühe lepingupoole kodanik või kui ta mingil muul põhjusel ei saa oma ülesandeid täita, teeb määramised asepresident. (4) Vahekohus teeb oma otsused häälteenamusega. Sellised otsused on lepingupooltele kohustuslikud. Kumbki lepingupool kannab ise oma liikme kulud ning enda esindamise kulud vahekohtu istungitel; esimehe kulud ja muud kulud kannavad lepingupooled võrdselt. Teistes küsimustes määrab vahekohus oma menetluse ise. Artikkel 18. Vastavus mitmepoolsetele lepingutele ja konventsioonidele Kui mõlema lepingupoole suhtes jõustub mõni üldine mitmepoolne lennuühenduse leping või konventsioon, mis käsitleb mis tahes käesoleva lepinguga reguleeritavat küsimust, siis prevaleerivad sellise lepingu või konventsiooni sätted. Kõik arutelud, mille eesmärgiks on määrata, millises ulatuses mitmepoolne leping või konventsioon lõpetab või asendab käesoleva lepingu või parandab või täiendab seda, toimuvad kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 16. Artikkel 19. Registreerimine Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis Käesoleva lepingu, kõik selles tehtud parandused ja käesoleva lepingu artikli 2 lõike 2 kohaselt vahetatud noodid edastab Saksamaa Liitvabariigi valitsus registreerimiseks Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile. Artikkel 20. Jõustumine, kestus (1) Käesolev leping jõustub ühe kuu möödumisel päevast, mil lepingupooled on teineteisele kirjalikult teatanud käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike põhiseaduslike tingimuste täitmisest. (2) Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks. Artikkel 21. Lõpetamine Kumbki lepingupool võib igal ajal teisele lepingupoolele teatada oma otsusest käesolev leping lõpetada. Samaaegselt saadetakse nimetatud teade Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile. Sel juhul lõpeb käesolev leping kaheteistkümne kuu möödumisel päevast, mil teine lepingupool on teate kätte saanud, tingimusel, et lõpetamise teadet ei ole vastastikusel kokkuleppel enne selle perioodi lõppemist tagasi võetud. Kui teine pool pole teate kättesaamist kinnitanud, loetakse see kättesaaduks neljateistkümne päeva möödumisel selle laekumisest Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile. Koostatud kahes eksemplaris Tallinnas 2. mail 1997. aastal eesti, saksa ja inglise keeles, kõik kolm teksti on võrdselt autentsed. Eesti- ja saksakeelsete tekstide erineva tõlgendamise korral loetakse määravaks ingliskeelne tekst. Eesti Vabariigi valitsuse nimel Raivo VARE Saksamaa Liitvabariigi valitsuse nimel Berndt MÜTZELBURG Lisa Marsruutide kava I. Saksamaa Liitvabariigi määratud lennuettevõtete käitatavad marsruudid Punktid Saksamaa Liitvabariigi territooriumil Vahepunktid Punktid Eesti Vabariigi territooriumil Punktid väljaspool Määramata Üks punkt, mille suhtes lepivad kokku lepingupoolte lennundusvõimud Kolm vabalt valitud punkti Üks punkt, mille suhtes lepivad kokku lepingupoolte lennundusvõimud II. Eesti Vabariigi määratud lennuettevõtete käitatavad marsruudid Punktid Eesti Vabariigi territooriumil Vahepunktid Punktid Saksamaa Liitvabariigi territooriumil Punktid väljaspool Määramata Üks punkt, mille suhtes lepivad kokku lepingupoolte lennundusvõimud Kolm vabalt valitud punkti Üks punkt, mille suhtes lepivad kokku lepingupoolte lennundusvõimud III. Pakutud maht Lepingupooled lepivad ajaliselt kokku nende määratud lennuettevõtete pakutava mahu määra suhtes, mis kuulub tulevikus läbivaatamisele ning mille kõikuvus võib olla 40/60 protsenti kogumahust, arvestamata piirkondlikke lennuliine. IV. Piirkondlikud lennuliinid Lisaks alajaotustes 1 ja 2 määratletule võivad määratud lennuettevõtted käitada piirkondlikke lennuliine marsruutidel Eesti Vabariigis asuva mis tahes punkti ja Saksa Liitvabariigis asuva mis tahes punkti vahel, v.a Berliini, Frankfurti, Müncheni ja Düsseldorfi lennujaamad, kasutades rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaamu ning lennukeid, mille maht ei ületa 70 reisijakohta kooskõlas ECAC põhimõtetega. Õiend Akti metaandmetes on väljaandjaks parandatud Vabariigi Valitsus.