Avanduse Vallavolikogu — Simuna Põhikooli 2004-2007 arengukava kinnitamine — KO, 168, 1616

Aluseks võttes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 3 1 ning lähtudes Simuna Põhikooli hoolekogu ja õppenõukogu ettepanekutest, Avanduse Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Simuna Põhikooli arengukava 2004–2007 (arengukava lisatud). 2. Määrus jõustub 25. juunil 2004. a. Volikogu esimees Lembit LÜKK Kinnitatud Avanduse Vallavolikogu 18. juuni 2004. a määrusega nr 12 SIMUNA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2004–2007 I. Sissejuhatus Simuna Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Simuna Põhikooli arengukava lähtub Simuna Põhikooli põhimäärusest ja Avanduse valla arengukavast. II. Üldandmed 2.1. Asend Simuna Põhikool asub Avanduse vallas Simuna alevikus. Koolimaja koosneb kolmest osast, lisaks võimla (iseseisev valla allasutus) ja tööõpetuse hoone. Õppetöö toimub n.ö keskmises ja uues osas ehk siis 1965. a ja 1997. a valminud ehitistes. 1908. a ehitatud koolimaja on 1994. aastast tunnistatud varisemisohtlikuks ja seisab alates 1998. aastast kasutuskõlbmatult tühjana. 2.2. Kooli ajalugu Simuna kandi ajalooga on tegelenud tuntud kodu-uurija Heino Ross, kes arhiivimaterjalide põhjal on tõestanud, et kooliharidust anti Simuna kihelkonnakoolis (tol ajal Katkuküla kool) juba 1690. aastal. Tema poolt kogutud andmetel, mis on kogutud kooli kroonikasse, põhinebki järgnev tagasivaade kooli ajaloole. Kooli asutajaks oli pastor Schvieger, esimeseks köstriks aga tõenäoliselt Elias Reinhold. 1698. aasta visitatsioonis märgitakse ära laste head lugemisoskust. 1754. aastal mainitakse köstrina Andreas Jecki, tema järglasena Otto Steini. 1786. a paiku kooli töö seiskub mõneks ajaks, kuid sel perioodil luuakse kihelkonda mitmed külakoolid. Esimese külakoolina asutati 1756. a Lasinurme, siis 1786. a Padu, Salutaguse, Muuga, Paasvere, Salla, Selli, Tammiku, Käru, Kissa, Rahkla, Rakke, 1787. a Koila, Sootiigi, Hirla, Kurtna koolid. Tuntud koolimehe Villem Normanni (1812–1906) tegevus algas 1832. a, mil ta tuli kihelkonnakooli köstriks. Tema ajal sai kool 1836. a uuesti ametliku kinnituse ja töötas pidevalt 52 aastat. Selle ajaga andis kool täiendava hariduse 563 õpilasele, kellest 99 sai koolmeistriks. V. Normann oli ka kirjamees ja õpikute autor, Simuna esimese talurahva laulukoori looja 1832. aastal. Tema eestvedamisel loodi veel kuus külakooli: 1837. a Rohu ja Venevere, 1838. a Avanduse ja Edru, 1852. a Mõisamaa, 1884. a Nadalama. Seega tekkis kihelkonda 22 kooli. Normanni kool lõpetas tegevuse 1886. a venestussurve tõttu. Järgmiseks koolielu edasiarendajaks oli Noorsoo Kasvatuse Selts, kelle majandamisel alustas Simunas tegevust kõrgem kool 1907. a Mihkel Leesmanni majas Juhan Juksare juhatamisel. Selle kooli lõpetanu võis töötada vallakooli õpetajana või vallakirjutajana ning valdas vene ja saksa keelt. Noorsoo Kasvatuse Seltsi ehitas ka 1908. a koolimaja, kus toimus pidevalt õppetöö kuni 1997. aastani. 1918. a oli koolis 175 õpilast, 1920. a jäi kool Haridusseltsi alluvusse. Aastatel 1913–1918 tegutses Avanduse 2-klassiline vene kool, kus õpetati ka aiandust, laulmist, võimlemist ja käsitööd. 1938. a alustas tegevust mõisahoones Avanduse 2-aastane põllutöökool. Kool tegutses kuni 1955. aastani, mil ta viidi üle Kehtnasse. 1940. aastast algas Simuna kooli elus mitmeti keeruline periood, mis kestis 1988. aastani. See etapp sisaldas sõjaaega 1941–1944, mitmeid koolireforme, protsentomaaniat. 1954. a hakati rajama kooliaeda, mille hiilgeaeg oli kuuekümnendate keskel. Simuna kooliaias kasvatatud gladioole hinnati Moskva Rahvamajandussaavutuste Näitusel medali vääriliseks. Ka aastatel 1995–1997 on kooliaed võitnud Tootsi peenra konkursil eripreemia. 1965. a valmis kooli juurdeehitus kaheksa klassiruumiga, mis andis võimaluse aineklasside sisseseadmiseks ja õpetajate töötingimuste parandamiseks. Järgmine juurdeehitus koolimajale sai valmis 1997. aastal ja selles paiknevad viis klassiruumi, söökla, õpetajate tuba, mitmed muud ruumid. Aasta hiljem avati ka uus täismõõtmetega võimla. 2.3. Pedagoogilise personali üldanalüüs Tänase Simuna Põhikooli missiooniks on tagada kõigi oma õpilaste areng läbi riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava ellurakendamise. Õpiabi tagavad konsultatsiooni- ja parandusõppetunnid. Üks kord kuus on võimalik kasutada psühholoogi teenust. Pedagooge on 15. Pedagoogide keskmine vanus on 42,2 aastat, keskmine staa� 17,5 aastat. Seitse õpetajat on kõrgharidusega, neli õpetajat on erialase keskeriharidusega, kes omandavad kõrgharidust, kaks õpetajat on keskeriharidusega, kellest üks omandab pedagoogilist kõrgharidust, üks kõrgharidusega õpetaja omandab pedagoogilist kõrgharidust, üks õpetaja on keskharidusega ja õpib kõrgkoolis. Vaid üks õpetaja ei omanda pedagoogilist haridust. Kaadri tugevuseks võib välja tuua – kolm suurte kogemustega õpetajat on vanemõpetajad, õpetajate tööstaa ñ on psühholoogiliselt kõige tulemuslikumas ajas, pool kaadrist omandab pedagoogilist kõrgharidust, mis aitab kaasa uute kaasaegsete meetodite toomisele kooli. 2.4. Õpilaskonna üldanalüüs 2004. aasta 1. jaanuari seisuga õpib Simuna Põhikoolis 133 õpilast. Koolis õpivad valdavalt Avanduse valla õpilased, vaid üks õpilane on Laekvere vallast. Avanduse vallas kooli õppima asuvate 1. klassi õpilaste ja põhikooli astmes õppivate laste arvud 2003–2010 rahvastiku registri andmetel: Õpilasi 2003/2004 2004/2005 2005/2006 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 7-aastased 10 9 12 8 11 9 7 Laste arv põhikooli astmes kokku 134 126 114 100 94 88 81 III. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad 3.1. Tulemuslikkuse hindamine Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamine toimub riikliku järelevalve läbiviimise korra alusel. (Haridus- ja teadusministri 31. juuli 2003. a määrus nr 42). 3.2. Arengukava valdkonnad Kooli arengukava viiakse ellu järgnevate valdkondade arendamise kaudu: 1. Koolisisene juhtimine a. Koolisisene juhtimine b. Hoolekogu c. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus 2. Kooli töö planeerimine a. Kooli arengukava, tegevusplaanid b. Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine 3. Õpetamine ja õppimine a. Ainealase töö planeerimine b. Ainealase töö korraldus c. Õpilaste osalus õppetöös d. Õpilaste hindamine 4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus 5. Kooli töökeskkond 6. Klassi ja kooliväline töö 7. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 3.3. Hetkeseis ja arengueeldused 3.3.1. Koolisisene juhtimine 3.3.1.1. Koolisisene juhtimine Direktoril on nõutav kvalifikatsioon. Oskab tegelikkust hinnata, omab tagasisidet kooli tööst ning lähtub sellest koolis majanduslikke ja pedagoogilisi otsuseid tehes. Ta suudab kaasata teisi otsuste tegemisse, delegeerib ülesandeid, kontrollib nende täitmist. Toetab alluvaid ja nende algatusi. Tunneb seadusandlust, järgib haridusalaseid õigusakte ja kooli põhimäärust. Peab tagama uue nõuetekohase arengukava valmimise, täitmise. Direktori asetäitjal õppe- ja kasvatustöö alal on nõutav kvalifikatsioon. Korraldab koolielu koostöös direktori, huvijuhi ja õpetajatega. Tööjaotus ja vastutus direktori ja õppealajuhataja vahel on selge. Juurutab kooli süsteemse sisehindamise, vormistab vajalikud sisehindamise aktid. Klassijuhatajad lähtuvad oma töös kooli õppekasvatustöö ülesannetest, klassi probleemidest, ametijuhendist. Tuleb jõuda selleni, et neil oleks ülevaade üksikute õpilaste ja kogu klassi õnnestumistest, arenemisest ja probleemidest, et klassijuhataja planeeriks, analüüsiks, hindaks ning koordineeriks klassi õpilaste, õpetajate, lastevanemate koostegevust. See kõik tähendab klassijuhatajate professionaalsuse edasise tõstmise vajadust. Klassijuhatajad koostavad tööplaanid poolaasta algul, kuhu planeerivad töö klassiga, osavõtu kooli üritustest, töö lastevanematega. Kevadel esitavad kokkuvõtte oma klassi kohta õppealajuhatajale. Personal ja õpetajad lähtuvad töös kooli õppekavast ning kooli juhtkonna, hoolekogu ja õppenõukogu otsustest. Tuleb teha edasist tööd selle nimel, et kõik kooli töötajad teaksid paremini oma ülesandeid, otsustus- ja vastutuspädevust, selleks tuleb vajadusel uuendada ametijuhendid. Õppenõukogu liikmed võiks olla koolis toimuvaga paremini kursis, st info levik vajab paremat organiseerimist nii õpetajate kui ka õpilasomavalitsuse poolt. Õppenõukogu käib koos regulaarselt vastavalt tööplaanile. Käsitleb koolielu olulisi ja prioriteetseid küsimusi; võtab vastu sisulisi otsuseid, mis aitavad tagada tulemuste järjekindla paranemise, arengu. Koosolekute kohta on vormistatud nõuetekohased protokollid. Õpilasomavalitsus täidab oma ülesandeid vastavalt seaduse, kooli põhimääruse ja õpilasomavalitsuse põhimäärusega antud õigustele ja kohustustele. On olemas direktori kinnitatud õpilasesinduse põhimäärus. Õpilased osalevad koolielu probleemide lahendamisel, otsuste vastuvõtmisel ja elluviimisel. Õpilasesindus on kaasatud kooli kodukorra uuendamisprotsessi. Koolis on olemas sisehindamise süsteem, mille abil õpitakse tundma kooli tugevaid ja nõrku külgi. Tuleb jõuda selleni, et sisehindamine aitab direktorit ja õppealajuhatajat otsuste tegemisel, toetab ja suunab nii kollektiivi kui ka pedagoogide arengut, näidates arenguvajadusi. Koolis on sätestatud selged reeglid personalile, mis fikseerivad nende kohustused, vastutuse ja õigused (sisekorra eeskirjad, ametijuhendid). Sisekorra eeskirjad ja ametijuhendid vajavad uuendamist. Koolis peetakse nõutavaid rakendusraamatuid, dokumendid vormistatakse nõuetekohaselt. Lähtutakse riigi standarditest ning Arhiiviameti ja Haridus- ja Teadusministeeriumi nõuetest, kooli vajadustest. Uuenenud seadusandluse nõuetele vastav ja erinevaid kooli protsesse reguleeriv asjaajamiskord vajab täiustamist, samuti vajab täiendavat korrastamist arhiiv. Ressursse kasutatakse eesmärgipäraselt. Vahendite kasutamist on analüüsinud nii kooli juhtkond kui ka hoolekogu, lähtudes tulemist. Riigieelarvelisi eraldisi kasutatakse vastavalt kehtivale töötasustamise korrale, tunniressursse kasutatakse otstarbekalt ja läbimõeldult, klasside ja rühmade täitumised on optimaalsed. Täiendkoolitusraha kasutamine on seotud koolisiseste vajaduste ja üleriigiliste prioriteetidega. 3.3.1.2. Hoolekogu Hoolekogu koosseis, juhtimine ja tegevus vastavad kehtiva määruse nõuetele. Puudub hoolekogu aasta tööplaan. Esindatud on erinevate huvirühmade ja elualade inimesed, kes aitavad luua võimalusi ja tingimusi õppijatele võimete- ja huvikohase hariduse omandamiseks. Hoolekogu osaleb kooli arengukava väljatöötamises, aitab seda ellu viia, kasutatakse aktiivselt ja asjatundlikult võimalusi koolielu mõjutada. 3.3.1.3. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus Koolil on ülevaade lastevanemate ootustest ja muredest. On kavas läbi viia lastevanemate rahulolu küsitlusi. Neid tuleks läbi viia igal õppeaastal. Puudub lastevanemate küsitluste läbiviimise kord, kus on kirjeldatud, kuidas toimub küsitluste ettevalmistamine, läbiviimine ja analüüs. Vahetatakse infot lapse käitumise ja edasijõudmise kohta, kuid see pole veel plaanipärane. Vajalik oleks jõuda olukorrani, kus klassijuhataja tööplaanis kajastuvad klassi lastevanemate koosolekud, arenguvestlused õpilaste ja lapsevanematega ja ajad, millal edastatakse lapsevanemale väljavõtted lapse käitumise ja õpitulemuste kohta. Lastevanematel on võimalus arutleda koos õpetajatega, kooli juhtkonna esindajatega oma lapse koolitöö ja edukuse üle. Toimuvad lastevanemate koosolekud, lastevanemad aitavad ülekoolilisi ja klassiüritusi ette valmistada ja korraldada. Eesmärgiks tuleb seada parema ülevaate saamine lastevanemate ja õpilaste ootustest ja muredest, lastevanemate kursishoidmine kooli eesmärkide ja arendustegevusega. Arenguruumi on õppe- ja kasvatusraskustega õpilaste ja nende vanemate nõustamises, samuti tublimate õpilaste innustamisel. 3.3.2. Kooli töö planeerimine 3.3.2.1. Kooli arengukava, plaanid Tuleb jõuda olukorrani, kus kooli arengukava väljaarendamises osalevad kooli juhtkond, pedagoogiline kollektiiv ja muu personal, hoolekogu. Arengukava peaks mõjutama kooli enesehindamist, õppeaasta üldtööplaani, peegeldama riiklikke, regionaalseid ja kooli prioriteete ning keskenduma õpetamisele ja õppimisele, kooli töökeskkonnale, kooli õppekava väljatöötamisele. Kooli arengukava peaks sisaldama kõiki koolielu valdkondi. Õppeaasta üldtööplaanis esitatud eesmärgid ja ülesanded tulenevad õppekava rakendamisel lahendamist vajavatest probleemidest, õppe-kasvatustöö probleemidest. Üldtööplaanis on esitatud erinevate valdkondade töö eesmärgid ja konkreetsed plaanid. Enamasti ollakse teadlik õppeaasta eesmärkidest ja ülesannetest ning neid järgitakse oma töös. 3.3.2.2. Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine Tuleb saavutada, et kava järgitakse õppekavatöös ja õppeaasta üldtööplaani koostades pidevalt ning vajaduse korral tehakse kavas muudatusi. Tuleb luua kooli arengukava regulaarse täiustamise süsteem. Arengukava tuleb avalikustada kooli kodulehel. 3.3.3. Õpetamine ja õppimine 3.3.3.1. Ainealase töö planeerimine Kooli õppekava üldosa on kooskõlas riikliku õppekava ja kooli arengukavaga. Selles on kirjas kooli eesmärgid, õppe- ja kasvatustöö põhimõtted. Kirja on pandud kooli arusaam õppimisest ja õpetamisest, õpitulemuste kontrolli ja hindamise põhimõtted, kord jm. Õppesisu, põhimõisted ja õpitulemused on määratud klassiti. Kooli õppekava läbivate teemade käsitlus on aineti ja klassiti jälgitav, õpitulemused fikseeritud. Kirja on pandud õppeedukuse hindamise vormid ja põhimõtted, kasutatav õppevara. Üldtunnijaotusplaan ei ületa klassiti suurimat lubatud nädalakoormust. Kooli õppekavas toodud üldtunnijaotusplaan on kooskõlas riikliku õppekava tunnijaotusplaanidega. Õpetajate töökavad konkretiseerivad kooli õppekava üldosa ja ainekavasid ainete lõikes lähtuvalt õppeaasta tööplaanist, klasside õpilaskonnast. Töökavad on vormistatud õppeveerandite kalenderplaanidena. Õppesisu on liigendatud ulatuslikumate õppeteemade järgi. Kalendaarse tööplaani koostamisel arvestavad õpetajad üldtööplaanis fikseeritud eesmärke ja klassivälise töö plaani. Väljasõidud tuleb teatavaks teha vähemalt nädal aega enne, sellest tuleb informeerida õppealajuhatajat ning teisi õpetajaid. Õppealajuhataja koos aineõpetajatega koostavad nõuetele vastava arvestuslike tööde graafiku. 3.3.3.2. Ainealase töö korraldus Õpikute hankimiseks on kirjastustega lepingud sõlmitud. Riigieelarvelisi vahendeid on kasutatud otstarbekalt ja sihipäraselt ning on tellitud vajalik õppekirjandus. Õppematerjalid ja vahendid vajavad kaasajastamist. Õppevahendeid tuleks juurde hankida. Ainealane metoodiline töö käib peamiselt piirkondlikes ja maakondlikes ainesektsioonides. Pedagoogid täiendavad end aktiivselt nii koolis kui väljaspool seda. Koolis viiakse vähemalt kord aastas läbi infopäev, kus erinevatest töökoosolekutest ja kursustest osavõtnud õpetajad teevad omandatust kokkuvõtte ja jagavad kogemusi. Õppetöö korraldamisel tuleb jätkuvalt arvestada kõikide õpilaste arengutaset. Mõnes aines on puudulike hinnete osakaal liialt suur. Selle põhjuseks võib nimetada vajaliku distsipliini puudumist mõningatel juhtudel, mis takistab korrapärast ja aktiivset õppimist. Õpetajate kvalifikatsioon ja kooli atesteerimiskomisjoni tegevus vastavad kehtestatud nõuetele. Pedagoogide atesteerimise nõuded tuleb kooskõlastada vastava haridusministri määrusega. Koolis on loodud õpetajate enesetäiendamise tingimused, osaletakse piirkondlikus ja üleriigilises täienduskoolituses. Poolaasta lõikes on kirja pandud koolituskava. Õpetajad peaksid tunnetama välis- ja sisehindamist, sh enesehindamist võimalusena saada tagasisidet ja areneda. Toimib õpilaste abistamine väljaspool õppetunde. Õpilastel on võimalus saada konsultatsioone aineõpetajatelt. Õpetajate vastuvõtuajad on kindlaks määratud. Omavalitsuse poolt on korraldatud psühholoogi teenus. Õpiraskustega õpilaste abistamine peab tähelepanu all olema ka tulevikus. Eraldi tegelevad õpetajad erivajadustega õpilastega, kes õpivad lihtsustatud õppekava järgi. Probleemideks selles töös on õpetajate koolitamise vajadus, samuti õppevahendid. Õppetööd toetab ka pikapäevarühm, mille ülesandeks on bussi ootavate õpilaste vaba aja sisustamine. Direktori käskkirjaga on kinnitatud pikapäevarühma nimekiri. 3.3.3.3. Õpilaste osalus õppetöös Tuleb jõuda selleni, et hästi valitud tegevused (õppemeetodid) ning aktiivistavad töövõtted köidaksid kõigi õpilaste tähelepanu kõigis ainetundides. Võitlust põhjuseta puudumistega tuleb aktiviseerida. Tulemusliku õpetaja-õpilase koostöö saavutamine õppeprotsessis peab olema jätkuvalt koolitöö üks tähtsamaid eesmärke. Õppimist ja õpetamist peab ka edaspidi toetama osalemine maakondlikel olümpiaadidel, õpilasvõistlustel ja konkurssidel, kus ka seni on saadud auhinnalisi kohti ja töid on ära märgitud (sport, emakeel, bioloogia, kunst). 3.3.3.4. Õpilaste hindamine Hindamisel lähtutakse õppekava eesmärkidest ja põhimõtetest, toetades efektiivselt ja süsteemselt õppeprotsessi. Hindamismeetodid on paindlikud ning loovad tasakaalu kirjalike kontrolltööde ja suulise vastamise vahel. Hinnatakse teadmisi, õpioskusi ja pädevusi vastavalt kooli õppekavale. Tehakse vahet õpilase ja klassi arengu hindamise (protsessi hindamise) ning vahetulemuste saavutamise hindamise (arvestusliku hindamise) vahel. Vajaduse korral koostatakse hindamistulemuste põhjal õpilaste edasijõudmisest perioodilisi ülevaateid. Protsess- ja arvestusliku hindamise suhe on selgepiiriline. Tulemusi analüüsitakse õpilastega ja ka õppenõukogus ning vajaduse korral kavandatakse meetmed olukorra parandamiseks. Lastevanematele saadetakse vajaduse korral kirjalikke teatisi lapse edasijõudmise kohta. Tulevikus tuleks need ka dokumendiregistris registreerida. Enamik õpilasi on saavutanud eksamitel ja tasemetöödes häid tulemusi, mis on vastavuses veerandi- ja aastahinnetega. Õpilaste edasiõppimine järgmises haridusastmes on valdav. Eesmärgipärase, selgete põhimõtetega ja õpilase võimeid arvestava hindamise saavutamisel on jätkuvalt arenguruumi. Õpetaja peab välja töötama ainenõuded igaks õppeveerandiks ja need õpilastele teatavaks tegema veerandi algul. 3.3.4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus Koolil on ülevaade tema teeninduspiirkonda kuuluvatest koolikohustuslikest lastest ning nõuetekohane arvestus koolikohustuse täitmise kohta vastavalt valitsuse kehtestatud korrale. Kool peab nõuetekohast arvestust õpilasraamatus jt nõutavates dokumentides, täpsustab ja kontrollib 1. klassi tulevate laste nimekirjad, koostab koolis õppivate koolikohustuslike õpilaste nimekirjad ja peab täpset arvestust õpilaste liikumise kohta (õpilaste register), väljastab teatised õigel ajal. Informeerib omavalitsust koolikohustusliku õpilase õpingute katkestamisest, põhikooli lõpetanud õpilastest. Koolikohustust mittetäitvate õpilastega tegelevad koostöös õpetajad, õpilasomavalitsus, sotsiaaltöötaja, noorsoopolitsei. Direktor ja õppenõukogu on rakendanud põhjuseta puudujatele mõjutusvahendeid. Vallavalitsus on organiseerinud kaugemal elavatele lastele õpilastranspordi. Õpilaste vastuvõtt kooli, kooli lõpetamine ja õpilaste liikumine (koolisiseselt ja -väliselt) on vormistatud nõuetekohaselt. Puudumiste päeviku täpsem täitmine aineõpetajate poolt peaks olema suurema tähelepanu all (tähelepanekud õpilaste käitumise ja hoolsuse kohta igas tunnis). Tuleb selgusele jõuda, kas senine koolisisene korrapidamine on sellisel kujul vajalik ja otstarbekas 3.3.5. Kooli töökeskkond Õppeasutuse ruumid on valdavalt puhtad. Klasside maitsekale kujundamisele võiks enam tähelepanu pöörata. Kooli vara heaperemeheliku hoidmise ja kasutamise tagamise osas on arenguruumi. Koolimajas on avariiväljapääsud, avariivalgustus, tulekustutid, mõnedes ruumides ventilatsioon. Talviste külmade ilmade korral on raskusi nõuetekohase temperatuuri saavutamisega kooli ahiküttega osas, eriti koridorides. Kooli töötajad ja õpilased on instrueeritud ohutustehnikast, samuti õppekäikudel, ekskursioonidel, spordi jt kooliüritustel turvalisuse tagamisest. Turvalise töökeskkonna loomine peab jääma eesmärgiks ka edaspidi. Tööõpetuse ruumis tuleb tagada ohutu töökeskkond, hankida kombineeritud puidutööpink ja muud vajalikud tööriistad. Õpilastele tuleks muretseda töökitlid. Puudub kodunduse kabinet. Seoses sellega pole võimalik õppekavas ette nähtud praktilisi töid läbi viia toitlustamise osas. Õpilaste garderoob ei vasta kehtivatele nõuetele. Koolilõunat sööb enamik õpilasi. Koolilõuna on tasuta. Toitude kvaliteet on hea. Kooli keskmise osa aknad on pehkinud, avamisel ohtlikud ja vajavad väljavahetamist, samuti vajavad remonti selle majaosa koridorid. Kooliaed on kavas säilitada iluaiana, siduda see rohkem praeguse hoonestusega. Investeeringuid vajab staadion: väljaehitamist vajaksid kaugushüppekast, kuulitõuke- ja kettaheitealad, uue maja ümbruse haljastus. 3.3.6. Klassi- ja kooliväline töö Kooli juhtkond ja vallavalitsus toetavad huvialategevust, mida koordineerib huvijuht, kes teeb loomingulist koostööd õpilasomavalitsusega. Õpilaste rohke osaluse tagamine huvialategevusest peab jääma eesmärgiks. Huvijuht teeb huvialategevuse osalusstatistikat, sisse on seatud «kooliraha» süsteem – iga huvitegevuse ürituse eest saab õpilane rahatähe, kevadel saab kogutud raha kulutada oksjonil (esemed, huvireis jne). Huvijuht on seadnud eesmärgiks lapsevanemate kaasamise kooli üritustel ja õpilaste väljasõitudel, samuti erinevate projektide koostamisel raha taotlemiseks erinevate ürituste tarvis (näit. seikluskasvatus). Huvijuhi kureerimisel ilmub igal veerandil kooli ajaleht. Alates 2004. a tegutseb kooliraadio. Õppetöö paindlik korraldus võimaldab õpilastel osaleda eri ringides. Ringitöö toimub selge tunniplaani järgi. Tähtis on huvialatöö tulemuslikkuse tagamine. 3.3.7. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Koolil on hetkel 13 arvutit ja üks skanner. Arvutiklassis asub 10, õpetajate kasutuses 1, direktoril 1 ja õppealajuhatajal 1 arvuti. Arvutipark vajab iga-aastast uuendamist. Vajalik oleks IKT edasine juurutamine kooli juhtimises, õppetöö organiseerimises ja samuti IKT rakendamine õppeprotsessis. Koolile on tulemas veebruaris 2004 tiigrihüppe projekti kaudu sülearvuti ja videoprojektor. Kõik kooli arvutid on ühendatud lokaalsesse arvutivõrku ja internetti. Operatsioonisüsteemidest on koolis põhiliselt kasutusel Windows XP. Vanematel arvutitel on kasutusel ka Windows 98. Tarkvara on vaja juurde osta. 2003. aastast on koolil interneti püsiühendus teenusepakkuja Elion vahendusel. Kavas on viia internetiühendus kõikidesse aineklassidesse ning tagada õpetajatele arvuti- ja projektori kasutamise võimalus ainetunnis. Kavas on osta koolile digitaalne videokaamera ning luua foto- ja filmikroonika IKT baasil. Kooli elektronposti aadress on: simunapk@estpak.ee Kooli kodulehekülg asub aadressil www.estpak.ee/~simunapk Kodulehekülg vajab edasiarendamist. Kõik õpetajad omavad arvutikasutusoskusi. Kõik õpetajad omavad elektronposti aadressi ja ka kasutavad seda. 3.4. Arengu üldeesmärk, prioriteedid Simuna Põhikooli arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Lähtuvalt hetkeseisu analüüsist ja arengueeldustest on Simuna Põhikooli prioriteetsed eesmärgid arengukava valdkondade lõikes järgmised: 1. Avanduse valla arengukavas aastateks 2004–2008 ette nähtud munitsipaallasteaia loomine ja viimine Simuna Põhikooli ruumidesse. 2. Koolisisene juhtimine 2.1. Koolisisene juhtimine • Personali tööjaotuse ja vastutuse konkretiseerimine. • Sisehindamise regulaarseks ja süsteemseks muutmine. • Klassijuhatajate professionaalsuse tõstmine. • Pedagoogide informeerituse tõstmine. 2.2. Hoolekogu Hoolekogu töö planeerimine. 2.3. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus • Õpilaste kaasamine koolielu korraldamisse. • Lastevanemate rahuloluküsitluste läbiviimine. • Lastevanemate kursishoidmine kooli eesmärkide ja arendustegevusega. 3. Kooli töö planeerimine Kooli arengukava regulaarse uuendamise süsteemi kujundamine. Arengukava, üldtööplaani ja töötajate tööplaanide loogilise vastavuse tagamine. 4. Õpetamine ja õppimine 4.1. Ainealase töö planeerimine • Kooli õppekava järgi koostatud õpetajate töökavade täiustamine. 4.2. Ainealase töö korraldus • Õppematerjalide ja vahendite kaasajastamine. • Töökoosolekutest ja täienduskoolitustest ülevaadete andmine. • Aineõpetajate professionaalsuse tõstmine. • Õpiraskuste ennetamine. • Töö erivajadustega lastega. 4.3. Õpilaste osalus õppetöös • Osalemine kooli-, maakonna- ja üleriigilistel olümpiaadidel, õpilasvõistlustel ja konkurssidel. 4.4. Õpilaste hindamine • Eesmärgipärase, selgete põhimõtetega ja õpilase võimeid arvestava hindamise saavutamine. 5. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus • Puudumiste arvestuse täpsemaks muutmine. 6. Kooli töökeskkond • Ruumide tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastavuse tagamine. • Turvalise töökeskkonna loomine. • Kooli inventari inventeerimine, süstematiseerimine. 7. Klassi ja kooliväline töö • Õpilaste rohke osaluse tagamine huvialategevusest. • Huvialatöö tulemuslikkuse tagamine. 8. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) • IKT juurutamine kooli juhtimises ja õppeprotsessis. • Tarkvara juurdeostmine. IV. Tegevuskava kolmeks aastaks 4.1. Arengukava ülesanded ja projektid 4.1.1. Koolisisene juhtimine 4.1.1.1. Koolisisene juhtimine Prioriteetne eesmärk 1. Personali tööjaotuse ja vastutuse konkretiseerimine. Täitmise aeg, planeeritud kulud (kr), finantseerimise allikas ja vastutaja Jrk nr Ülesanded ja projektid 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Töösisekorraeeskirja uuendamine + Direktor 2. Personali ametijuhendite uuendamine + Direktor 3. Personalipoliitika väljatöötamine + Direktor Prioriteetne eesmärk 2. Sisehindamise regulaarseks ja süsteemseks muutmine. Täitmise aeg, planeeritud kulud (kr), finantseerimise allikas ja vastutaja Jrk nr Ülesanded ja projektid 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Sisehindamise regulaarseks ja süsteemseks muutmine + + + Õppealajuhataja 2. Sisehindamise tulemuste analüüs, ettepanekud arengukavasse + + + Õppealajuhataja Prioriteetne eesmärk 3. Klassijuhatajate professionaalsuse tõstmine. Täitmise aeg, planeeritud kulud (kr), finantseerimise allikas ja vastutaja Jrk nr Ülesanded ja projektid 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Klassijuhatajate koolitus 4 000 4 000 8 000 Kooli eelarve Direktor Prioriteetne eesmärk 4. Pedagoogide informeerituse tõstmine. Täitmise aeg, planeeritud kulud (kr), finantseerimise allikas ja vastutaja Jrk nr Ülesanded ja projektid 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Igakuine infokoosolek + + + Õppealajuhataja, huvijuht 2. Kiire info edastamine teadetetahvlil + + + Õppealajuhataja 4.1.1.2. Hoolekogu Prioriteetne eesmärk 1. Hoolekogu töö planeerimine. Täitmise aeg, planeeritud kulud (kr), finantseerimise allikas ja vastutaja Jrk nr Ülesanded ja projektid 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Hoolekogu tööplaani koostamine + + + Hoolekogu esimees 4.1.1.3. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus. Prioriteetne eesmärk 1. Õpilaste edasine kaasamine koolielu korraldamisse. Täitmise aeg, planeeritud kulud (kr), finantseerimise allikas ja vastutaja Jrk nr Ülesanded ja projektid 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Kooli kodukorra läbiarutamine õpilasesinduse poolt + Huvijuht 2. Lahenduste otsimine kooli probleemidele ühistöös õpilasesindusega + + Huvijuht 3. Õpilaste rahuloluküsitluse läbiviimine + + + Huvijuht, direktor Prioriteetne eesmärk 2. Lastevanemate rahulolu küsitluste läbiviimine. Täitmise aeg, planeeritud kulud (kr), finantseerimise allikas ja vastutaja Jrk nr Ülesanded ja projektid 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Lastevanemate küsitluse korra väljatöötamine + Direktor 2. Lastevanemate küsitluse läbiviimine + + + Direktor Prioriteetne eesmärk 3. Lastevanemate kursishoidmine kooli eesmärkide ja arendustegevusega. Täitmise aeg, planeeritud kulud (kr), finantseerimise allikas ja vastutaja Jrk nr Ülesanded ja projektid 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Põhidokumentide avalikustamine koduleheküljel + + + Arvutiõpetaja 2. Infoleht igal sügisel lastevanematele kooliaasta põhitegevuste kohta Direktor Õppealajuhataja 4.1.2. Kooli töö planeerimine Prioriteetne eesmärk 1. Kooli arengukava regulaarse uuendamise süsteemi kujundamine. Täitmise aeg, planeeritud kulud (kr), finantseerimise allikas ja vastutaja Jrk nr Ülesanded ja projektid 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Kooli arengukava uuendamise korra väljatöötamine ja järgimine + Direktor Prioriteetne eesmärk 2. Arengukava, üldtööplaani ja töötajate tööplaanide loogilise vastavuse tagamine. Täitmise aeg, planeeritud kulud (kr), finantseerimise allikas ja vastutaja Jrk nr Ülesanded ja projektid 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Arengukava, üldtööplaani ja töötajate tööplaanide loogilise vastavuse tagamine + + + Direktor, õppealajuhataja 4.1.3. Õpetamine ja õppimine 4.1.3.1. Ainealase töö planeerimine Prioriteetne eesmärk 1. Kooli õppekava järgi koostatud õpetajate töökavade täiustamine. Täitmise aeg, planeeritud kulud (kr), finantseerimise allikas ja vastutaja Jrk nr Ülesanded ja projektid 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Õpetajate töökavade vastavusse viimine aineõpetaja ametijuhendis esitatud nõudmistega + 2. Arvestuslike tööde graafiku koostamine ja täitmise kontroll + + + Õppealajuhataja Õppealajuhataja 4.1.3.2. Ainealase töö korraldus Prioriteetne eesmärk 1. Õppematerjalide ja vahendite kaasajastamine. Täitmise aeg, planeeritud kulud (kr), finantseerimise allikas ja vastutaja Jrk nr Ülesanded ja projektid 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Koostada andmebaas olemasolevatest õppevahenditest + 2. Koostada vajaminevate vahendite pingeread + Direktor 3. Eelarves õppevahendite uuendamiseks vajalike vahendite planeerimine + + + Aineõpetajad Direktor Prioriteetne eesmärk 2. Töökoosolekutest ja täienduskoolitustest ülevaadete koostamine ja koolisiseselt info jagamine. Täitmise aeg, planeeritud kulud (kr), finantseerimise allikas ja vastutaja Jrk nr Ülesanded ja projektid 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Täienduskoolitustest ja töökoosolekutest ülevaadete koostamine ja avalikustamine + + + Õppealajuhataja Prioriteetne eesmärk 3. Aineõpetajate professionaalsuse tõstmine. Täitmise aeg, planeeritud kulud (kr), finantseerimise allikas ja vastutaja Jrk nr Ülesanded ja projektid 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Koolitusplaani koostamine õppeaastaks + + + Õppealajuhataja 2. Aineõpetajate koolitus õppemeetodite osas + + Õppealajuhataja 3. Aineõpetajate koolitus tunnidistsipliini saavutamiseks + Õppealajuhataja Prioriteetne eesmärk 4. Õpiraskuste ennetamine. Täitmise aeg, planeeritud kulud (kr), finantseerimise allikas ja vastutaja Jrk nr Ülesanded ja projektid 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Õpetajate konsultatsiooniajad kinnitada õppeaasta alguses + + + Direktor Prioriteetne eesmärk 5. Töö erivajadustega lastega. Täitmise aeg, planeeritud kulud (kr), finantseerimise allikas ja vastutaja Jrk nr Ülesanded ja projektid 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Lihtsustatud õppekavade koostamine + + + Aineõpetajad 4.1.3.3. Õpilaste osalus õppetöös Prioriteetne eesmärk 1. Aktiivne osalemine kooli-, maakonna- ja üleriigilistel olümpiaadidel, õpilasvõistlustel ja konkurssidel. Täitmise aeg, planeeritud kulud (kr), finantseerimise allikas ja vastutaja Jrk nr Ülesanded ja projektid 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Õpilaste ettevalmistussüsteemi täiustamine + + + 2. Tulemusi näidanud õpilaste ja neid ettevalmistanud õpetajate motiveerimissüsteemi kujundamine + + + Aineõpetajad Õppealajuhataja, Direktor 4.1.3.4. Õpilaste hindamine Prioriteetne eesmärk 1. Eesmärgipärase, selgete põhimõtetega ja õpilase võimeid arvestava hindamise saavutamine. Täitmise aeg, planeeritud kulud (kr), finantseerimise allikas ja vastutaja Jrk nr Ülesanded ja projektid 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Võrrelda ja analüüsida kokkuvõtvate hinnete vastavust eksamitulemuste, tasemetööde ja sisseastumiskatsete tulemustega + + + 2. Ainenõuete süsteemi ühtlustamine + Õppealajuhataja Õppealajuhataja 4.1.4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus Prioriteetne eesmärk 1. Puudumiste täpse arvestuse saavutamine. Täitmise aeg, planeeritud kulud (kr), finantseerimise allikas ja vastutaja Jrk nr Ülesanded ja projektid 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Puudumiste päeviku korrektne täitmine aineõpetajate poolt + + + Aineõpetajad 4.1.5. Kooli töökeskond Prioriteetne eesmärk 1. Ruumide ning sisustuse tervisekaitse- ja õppekava nõuetega vastavuse tagamine. Täitmise aeg, planeeritud kulud (kr), finantseerimise allikas ja vastutaja Jrk nr Ülesanded ja projektid 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Informeerida regulaarselt valda ja hoolekogu kitsaskohtadest + + + 2. Keskmise õppehoone akende ja uste vahetus 380 000 Valla- ja riigieelarve Direktor 3. Lumetõkke ja katuse-konstruktsioonide paigaldamine, ventilatsioon 360 000 Valla- ja riigieelarve Direktor 4. Rekonstruktsioonide paigaldamine (keldri soklid) 540 000 295 000 Valla ja riigieelarve Direktor 5. Keskmise õppehoone katus, korstnad, ahjud 320 000 183 600 Valla- ja riigieelarve 6. Kombineeritud puutööpink puidutöökotta 30 000 Valla- eelarve 7. Köögiseadmed 100 000 Valla- ja riigieelarve 8. Klassimööbli ostmine 20 000 20 000 Kooli- eelarve Prioriteetne eesmärk 2. Turvalise töökeskkonna loomine. Täitmise aeg, planeeritud kulud (kr), finantseerimise allikas ja vastutaja Jrk nr Ülesanded ja projektid 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Esmaabialane koolitus 4000 Kooli eelarve Direktor Prioriteetne eesmärk 3. Kooli inventari süstematiseerimine. Täitmise aeg, planeeritud kulud (kr), finantseerimise allikas ja vastutaja Jrk nr Ülesanded ja projektid 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Kooli inventari arvele võtmine ja süstematiseerimine + Direktor 2. Inventari hoidmise eest vastutajate määramine + Direktor 4.1.6. Klassi ja kooliväline töö Prioriteetne eesmärk 1. Õpilaste rohke osaluse tagamine huvialategevusest Täitmise aeg, planeeritud kulud (kr), finantseerimise allikas ja vastutaja Jrk nr Ülesanded ja projektid 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Viia läbi küsitlused õpilaste hulgas huviringides osalemise kohta ja koostada vastav andmebaas + + + Huvijuht Prioriteetne eesmärk 2. Huvialatöö tulemuslikkuse tagamine. Täitmise aeg, planeeritud kulud (kr), finantseerimise allikas ja vastutaja Jrk nr Ülesanded ja projektid 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Õpilaste ja vanemate soovide väljaselgitamine ringitöö osas (küsitlus) + + + Huvijuht 2. Ringide töö tulemuslikkuse analüüsimine + + + Huvijuht 3. Tagada ringitöö tulemuste esitlemine vähemalt kord aastas (kontsert, näitus, etendus või esinemine) + + + Huvijuht 4.1.7. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) Prioriteetne eesmärk. IKT edasine juurutamine kooli juhtimises ja õppeprotsessis. Täitmise aeg, planeeritud kulud (kr), finantseerimise allikas ja vastutaja Jrk nr Ülesanded ja projektid 2004/2005 2005/2006 2006/2007 Kokku kulu Finants. allikas Vastutaja 1. Kooli arvutiklassi aktiivsem ärakasutamine õppetöös + + + Aineõpetajad 2 Kodulehekülje täiustamine + Arvutiõpetaja 3 Tarkvara juurdeostmine 5 000 5 000 5 000 Direktor 4. IKT vahendite kaasajastamine 10 000 10 000 10 000 Direktor 4.2. Ressursside andmik Jrk nr Finantseerimise allikas 2004/2005 plan. kulu (kr) 2005/2006 plan. kulu (kr) 2006/ 2007 plan. kulu (kr) Kokku kulu (kr) 1. Kooli eelarve 43 000 39 000 15 000 97 000 2. Valla investeeringud 30 000 122 0000 958 600 2 208 600 V. Arengukava uuendamise kord Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal sügisel nii, et koolil oleks uue õppeaasta alguseks olemas arangukava kolmeks järgnevaks õppeaastaks. Arengukava kinnitab Avanduse Vallavolikogu.