Anija Vallavolikogu — Kaugküttepiirkondade määramine Anija vallas — KO, 166, 1592

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277) § 22 lõike 1 punkti 37 ja kaugkütteseaduse (RT I 2003, 25, 154; 2004, 18, 131) § 5 lõike 2 alusel Anija Vallavolikogu määrab: 1. Määrata Anija valla territooriumil asuvad kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja võrgust eraldumise kord, soojuse piirhinna kooskõlastamise kord ning nõuded kaugkütte kvaliteedile vastavalt lisale 1 (lisatud). 2. Käesolevat määrust saab vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul haldusmenetluse korras. 3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Tõnis VÄLI Anija Vallavolikogu 21. juuni 2004. a määruse nr 72 lisa 1 KAUGKÜTTEPIIRKONDADE MÄÄRAMINE 1. Kaugküttepiirkonna piirid 1.1. Kehra linna ja Lehtmetsa küla kaugküttepiirkonna piirid vastavalt plaanile lisa 1.1; 1.2. Alavere küla kaugküttepiirkonna piirid vastavalt plaanile lisa 1.2. 2. Võrguga liitumine ja võrgust eraldumine 2.1. Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldus ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks. 2.2. Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga. 2.3 Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on: 2.3.1. ajutised ehitised; 2.3.2. ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojakoormus on alla 10 kW; 2.3.3. ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse; 2.3.4. ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse ökoloogiliselt puhtaid kütteviise. 2.4. Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras (§ 10, 11, 12). 2.5. Võrgust eraldumine kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud järgmistel juhtudel: 2.5.1. ehitise lammutamine; 2.5.2. ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu; 2.5.3. ehitise rekonstrueerimine selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise. 2.6. Eraldumist taotlev tarbija peab soojusettevõtjale esitama võrgust eraldumise taotluse. 2.7. Soojusettevõtja esitab eraldumistingimused tarbija taotluse alusel 30 päeva jooksul. 2.8. Eraldumistingimustes määratakse kindlaks: 2.8.1. võrguühenduse likvideerimise aeg; 2.8.2. võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks. 2.9. Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma soojusettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud. 2.10. Võrguga liitumise ja eraldumise protsessis tekkivaid vaidlusi lahendab vallavalitsus. 3. Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded 3.1. Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega vastavalt nende vahel sõlmitud soojuse ostu-müügilepingule. 3.2. Soojuse ostu-müügilepingus ettenähtud soojuskoormuse tagamiseks peab soojusallikast väljastatav soojuskandja temperatuurigraafik ja hüdrauliline režiim lähtuma välisõhu temperatuurist, ilmastikuprognoosist ning soojusvõrgu inertsist. 4. Soojuse piirhinna kooskõlastamise kord 4.1. Soojusettevõtja, kes lähtuvalt kaugkütteseadusest ei pea soojuse hinda kooskõlastama Energiaturu Inspektsiooniga, esitab soojuse piirhinna kooskõlastamiseks põhjendatud taotluse vallavalitsusele. 4.2. Soojusettevõtja poolt taotletud soojuse piirhinna kooskõlastamine toimub lähtuvalt kaugkütteseadusest (§ 8, 9). 5. Soojusettevõtja arenduskohustus 5.1. Soojusettevõtja arendab tema omandis või valduses olevaid võrke, lähtudes omavalitsuse üld- ja detailplaneeringutest ning nende realiseerimise vajadusest. 5.2. Soojusettevõtja arendab tema omandis või valduses olevaid võrke ja tõstab nende efektiivsust, et oleks tagatud kõigis tema võrgupiirkondades uute liitujate tarbijapaigalduste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine. 5.3. Soojusettevõtja esitab konkreetsed arenduskohustused oma arengukavas ja äriplaanis.