Kiviõli Linnavolikogu — Kiviõli linna arengukava vastuvõtmine — KO, 172, 1654

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 7, Kiviõli Linnavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Kiviõli linna arengukava aastateks 2004 kuni 2007. 2. Määrus jõustub 10. mail 2004. a. Volikogu esimees Rein KAARET Kinnitatud Kiviõli Linnavolikogu 29. aprilli 2004. a määrusega nr 16 «Kiviõli linna arengukava vastuvõtmine» KIVIÕLI LINNA ARENGUKAVA Sissejuhatus Käesoleva arengukava eesmärk on anda pilt Kiviõli linna hetkseisust põhilistes eluvaldkondades, analüüsida linna potentsiaali ja võimalikke arenguteid ning pakkuda välja konkreetsed projektid soovitud tulemuste saavutamiseks. Linna peamised pikaajalised arengusuunad on arengukavas esitatud kuni aastani 2012, detailne arengukava kavandatavate projektide ja eelarvega on koostatud perioodiks 2004–2007. Arengukava koostamine on tingitud mitmesugustest vajadustest. Esiteks on arengukava nõutav kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega, mille § 37 kohaselt on arengukava aluseks: 1) valla- või linnaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. Teisalt on arengukava koostamine hea meetod linna olukorra kaardistamiseks ning linna eesmärkide ja nende saavutamise viiside paikapanemiseks. Kuna linna arengukava koostamisse on kaasatud nii linnavalitsuse kui -volikogu liikmeid ning samuti linnaelanikke, peaks juba üksnes arengukava koostamise protsess aitama kaasa linna hetkeolukorra paremale mõistmisele ja probleemide lahendamisele. Samuti on oluline koostada arengukava mitmeaastase perspektiiviga, sest see soodustab hetketegevuste paremat mõtestatust ja nende suunatust kaugemate eesmärkide poole. Arengukava koostamine annab ka motivatsiooni vaagida läbi võimalikud rahastusallikad, mille abil püstitatud eesmärke täita, kuid millele igapäevaselt ehk ei mõelda. Ühe olulise vajaduse arengukava järele tingib asjaolu, et mitmesugustest fondidest, sealhulgas Euroopa Liidu struktuurifondidest rahalise toetuse saamine eeldab arengukava olemasolu, sest potentsiaalsed rahastajad soovivad teada, mismoodi nende panus aitab kaasa strateegiliste eesmärkide saavutamisele, mitte näiteks hetkeidee realiseerimisele. Teistest arengukava koostamise vajadustest vähemtähtsaks ei saa pidada tõsiasja, et arengukava olemasolu ja kättesaadavus avalikkusele, nt interneti vahendusel, annab potentsiaalsetele investoritele aimu linna arengueesmärkide ja linnas oma äriideede rakendatavuse kohta. Samuti aitab ambitsioonika kuid reaalse arenguvisiooni ning leidlike projektiideede olemasolu parandada linna mainet ka laiema avalikkuse silmis, kui seda on võimalikud investorid. Käesolev arengukava valmis koostöös linnaametnike ja -elanikega, toetudes linna 1998. aastal koostatud eelmisele arengukavale ning 2000. aastal koostatud üldplaneeringule. Informatsioon linna hetkeolukorra kohta koguti kirjalike ankeetide kaudu ning arenguvisioon, strateegilised eesmärgid ja projektiideed töötati välja valdkondlike töögruppide kaudu. Käesolev arengukava ei sisalda garantiisid selles sisalduva informatsiooni õigsuse või päevakohasuse suhtes. Arengukavas edastatud informatsioon on subjektiivne ja sõltumatu arvamus, mis põhineb arengukava tellija poolt esitatud teabel ja linna ning regiooni tulevikuperspektiivide analüüsil. 1. Taustateave 1.1. Asend Kiviõli linn asub Kirde-Eestis Ida-Viru maakonna lääneosas. Linn rajati koos Põlevkivikombinaadiga 1922. aastal ja seda ümbritsevad kaevandused. Linna pindala on 11,747 km2. Seisuga 1. märts 2003. a elas Kiviõlis 7413 elanikku. Kiviõlist on nii Ida-Viru maakonnakeskusesse Jõhvi kui Lääne-Viru maakonnakeskusesse Rakverre 35 kilomeetrit ja Tallinna 138 kilomeetrit. Kiviõli naaberomavalitsused on Lüganuse, Sonda ja Maidla vald, lähimad linnad Püssi, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Rakvere. Kiviõli linna läbib Sämi–Sonda–Kiviõli–Varja maantee, mis on paralleelne Tallinna–Narva maanteega. Ida-lääne suunas kulgeb läbi linna Tallinna–Narva raudtee, jagades linna mõtteliselt põhja-lõuna osadeks. Lisaks linnas asuvale kahele Baltikumi suurimale tuhamäele on linna lähikonnas vaatamisväärsusteks Erra (Uhaku) karstiala, Lüganuse kirik kahe kabeli ja kirikuaiaga, Maidla mõisakompleks ja Purtse kindluselamu. Puhke- ja supluskohtadeks on 12 km lääne pool asuv Uljaste järv ja 10 km põhja pool asuv Liimala rand. Linna lähimaks veekoguks on piki linna idapiiri voolav Purtse jõgi. Rohealasid on Kiviõli linna piirides 222 ha, milleks on valdavalt metsaga kaetud alad ning metsastunud endine Küttejõu põlevkivikaevanduse karjäär. 1.2. Looduskeskkond Rikkalike põlevkivi leiukohtade tõttu on maastik ümber kujundatud ja päris loodusliku ilmega maastikku on vähe. Pinnamood on tasane, tooni annavad suured tehispinnavormid – karjäärid, aherainemäed. Linna lõunaosas paiknevad Vana karjäär ja Küttejõu karjäär. Põhjaosas paiknevad Baltikumi kõrgeimad tuhamäed – terrikoonikud, mis laiuvad umber 200 ha suurusel maa-alal. Vana tuhamäe kõrgus on 101 m (teistes allikates 108 m) ja uue tuhamäe kõrgus 107 m (teistes allikates 115 m) üle merepinna. Põlevkivi on olnud linna tähtsaimaks maavaraks. Küttejõu karjäär suleti 1951. aastal põlevkivivarude lõppemise tõttu. Kiviõli kaevandus suleti 1987. aastal. Pikaajaline põlevkivikaevandamine on olnud ka peamiseks reostusallikaks Kiviõli linnas. Põlevkivi töötlemisel tekib aheraine, mis ladestatakse aheraine- ja tuhamägedena ning muul sarnasel moel. Vaatamata rekultiveerimisele on suured kaevandamisega seotud maa-alad olnud pikka aega kasutusest väljas, tekitades juurde keskkonnariske ning risustades maastikku ja põhjavett. Samuti on Kiviõli ümbrus olnud üks suurema atmosfäärse õhusaastega piirkondi Eestis. 1.3. Ajalugu ja rahvastik Vanimad teadaolevad andmed inimasustusest tänase Kiviõli linna territooriumil kuuluvad arheoloogiliste kaevamiste andmetel (Moora, 1936) 2.–1. aastatuhandesse eKr. Sellele viitavad ka mitmed kultuskivileiud. Kiviõli linna kujunemine on otseses seoses põlevkivi kaevandamise ja ümbertöötlemisega. Kiviõli kaevanduses alustati kaevandamist 1922. aastal Tallinna–Narva raudteest põhjapool. Küttejõu karjääris, mis asub raudteest lõuna pool, alustati kaevandamist 1925. aastal. Nii Kiviõli kui Küttejõu asula on oma nime saanud aktsiaseltside Eesti Kiviõli (1921–1940) ja Küttejõud (1920–1940) järgi. 1991. aastal kinnitati Kiviõli omavalitsuslik staatus ja Kiviõli linn astus omavalitsusliku haldusükskuse õigustesse. Nii põlevkivi töötlemise tehast kui selle juurde kuuluvat töölisasulat hakati Kiviõliks nimetama 1928. aastal, mil tehase tunnelahjust väljus esimene tööstuslik kogus põlevkiviõli. Tööstuse arenemisega rajati Kiviõlisse raudteejaam. Kasvama hakkas kombinaadist idapoolne asula. Esimesteks elamuteks olid töölisbarakid, millele hiljem lisandusid kivimajad. Kolmekümnendateks aastateks olid ehitatud mõned individuaalelamud ja rahvamaja. Kaevanduse algse põhitööjõu ja asula põhielanikkonna moodustasid endise Vene Loodearmee sõjaväelased. 1939. aasta lõpuks oli Eesti Põlevkivil 1500 töölist ja 140 ametnikku, töölisasulas elas ligikaudu 3000 mitmest rahvusest inimest. Kaevandus suleti 1987. aastal. 1946. aastal sai seni Erra valla alla kuulunud Kiviõli töölisasula maakonnale alluva linna õigused. 1957. aastal liideti Küttejõu asula Kiviõli linnaga. Alates 1945. aastast hakati Kiviõlisse ehitama mitmekorruselisi kivielamuid ja vajalikke ühiskondlikke hooneid. Rajati oma pagaritööstus, 1952. aastal valmis haigla. 1947. aastal hakkas tööle raamatukogu, ilmus ajaleht Kaevur. Metsa tänavale ehitati eesti õpilastele 400-kohaline koolimaja. Aastatel 1950–1959 oli Kiviõli samanimelise rajooni keskus. Pärast Kiviõli rajooni kaotamist allutati Kiviõli linn administratiivselt Kohtla-Järvele. 1970.–1980. aastatel saabus seoses tööstuse laienemisega Kiviõlisse hulgaliselt võõrtööjõudu NSVL teistest piirkondadest, mille tulemusena demograafiline olukord Kiviõlis muutus põlisrahva kahjuks. Alates 1991. aastast on Kiviõli linn omavalitusliku haldusüksuse staatuses. 1. jaanuaril 2003. a elas Kiviõlis 7516 elanikku ja novembris 2003 kõigest 7281 elanikku. 1997. aastal oli elanike arvuks 8467 ja 2000. aastal 8083. Seega on elanikkonna arvukuse tendents selgelt kahanemise suunas. 10. novembril 2003. a jagunes elanikkond vanuseliselt järgmiselt: Vanus Elanikke 0–7 423 7–20 1 063 20–63 4 040 üle 63 1 755 Kokku 7 281 Elanikkonna rahvuslik koosseis oli 2003. aasta märtsis järgmine: Eestlased 2 749 Venelased 4 027 Ukrainlased 144 Valgevenelased 116 Sakslased 47 Soomlased 181 Poolakad 15 Lätlased 8 Leedulased 17 Muud 148 Kodakondsuse alusel jagunes linnaelanikkond märtsis 2003 järgmiselt: Eesti kodanikud 5 428 Vene kodanikud 714 Kodakondsuseta 1 310 Linnas ilmneb elanikkonna vananemise tendents – vanuseline struktuur muutub noorte ja töövõimelises eas elanikegruppide kahjuks. Hetke majandussituatsioon Kiviõli linnas ja Ida-Viru maakonnas soodustab haritud tööjõu ning elanikkonna võimekama osa äravoolu, kuna neil puudub perspektiiv ja võimalused oma oskuste ja teadmiste rakendamiseks kodulinna huvides. Elanike üldarv väheneb linnas negatiivse loomuliku iibe ja Eesti teistesse piirkondadesse väljarände tõttu pidevalt. Demograafiline olukord on linnas jätkuvalt põliselanikkonna kahjuks. Elanikkonnast moodustavad eestlased ligi 37% ja venelased üle 53%. 1.4. Tööhõive ja majandus Tööealist elanikkonda on Kiviõli rahvastikust ca 49%, tööga hõivatud on neist ca 86% ja töötud ca 14%. Tööhõive olukorda linnas saab nimetada struktuurseks tööpuuduseks, sest samal ajal tööpuudusega on linnas puudus kvalifitseeritud tööjõust. Struktuurne tööpuudus on mitmete nõukogudeaegsete tööstusharude kadumise ning uute oludega kohanemisvõime ja ümberõppe ebapiisavuse tulemus. Ettevõtete arv on linnavalitsuse andemetel viimastel aastatel suurenenud ca 15,8%, kuid ettevõtlusaktiivsust linnas tuleb siiski üldiselt pidada madalaks. Kokkuvõtlikult võib täheldada, et Kiviõlis domineerivad kaubandus- ja toitlustus- ning elanikkonnale teenuseid pakkuvad ettevõtted. Lisaks sellele on viimaste aastate jooksul hakanud linnas laienema õmblus- ja keemiatööstus. 2. Linna hetkeolukorra analüüs 2.1. Kohaliku planeerimise staatus Põhilisteks Kiviõli linna juhtimise dokumentideks on olnud linna arengukava ja üldplaneering. Linna viimane arengukava koostati 1998. aastal, määratlemata täpselt selle elluviimise perioodi. Viimased ajaliselt määratletud tegevused planeeriti arengukava kohaselt ellu viia 2003. aastal. Arengukava koostajaks oli linnavalitsuse arenguspetsialist Arne Piirimägi. Linna üldplaneering pärineb 2000. aastast ja see valmis AS Entec ja Kiviõli linnavalitsuse vahelises koostöös. Dokumentide koostamisse kaasati ka Kiviõli linnavalitsuse ja linnavolikogu liikmeid ja linna elanikke. Linna üldplaneering ja arengukava 1997–2002 nägid ette järgmisi peamisi arengusuundi ja linnavalitsuse hinnangul on saavutused neis valdkondades alljärgnevad: Planeeritud areng (1997–2002) Saavutused või muutused (2003) Linna kujundamine mitmekesise majandusliku ja sotsiaalse struktuuriga, oma eripäraga vabariiklikuks aga ka Euroopa tasandil arvestatavate tõmbekeskustega piirkondlikuks keskuseks Väikeettevõtlus, keskkonnasõbralikkus, teenindus ja turism on valdkonnad, mille arendamisele linnas selle eesmärgi täitmiseks on tähelepanu pööratud. Elanike arvu vähenemise peatamine muuhulgas transpordisektori arendamise kaudu, et endise monofunktsionaalse ja nüüdse suure tööpuudusega linna elanikud saaksid töötada väljaspool linna, aga elama jääda Kiviõlisse Elanikkonna vähenemine on otseselt seotud tööpuudusega ja kuigi arvukuse vähenemist ei ole suudetud peatada, on positiivseks asjaoluks see, et 1999. aasta ca 25,6%-lt töötuse määralt on 2003. aastaks liigutud ca 9,8%-ni. Töötuse vähenemist saab seostada ettevõtluse arenguga: vahemikul 1999–2003. a on areng olnud ca 15,8%. Endise tööstus- ja tootmismaa heakorrastamine ning kasutamine haljas- ja puhkemaana, kogu linna haljastuse korraldamine, muutmaks linna miljöö turvalisemaks ning atraktiivsemaks nii oma elanikele kui külalistele Eesmärgi täitmist on raskendanud asjaolu, et haljastuse arenguprogramm linnas puudub. Küttejõu karjääri ja vana tuhamäe kujundamine puhke- ja rekreatsioonialadeks, samuti nende objektide kasutamine turistimagnetitena Küttejõu karjääri projekt ei käivitunud 2,5 miljoni kroonise stardiraha kaotuse tõttu. Lisarahade hankimine teistest projektidest ei ole tänaseni õnnestunud. Vana tuhamäe projekt liigub vastavalt perspektiivis kavandatule. Kultuuri- ja spordirajatiste korrastamine ja loomine, piirkondliku spordikooli loomine ja staadioni väljaehitamine mõlema kohaliku kooli kasutuseks Linna spordiklubidel puudub strateegiline nägemus väljakute korrastamisest ja rajamisest. 2003. a rajati tenniseväljak. Kasutatav staadion on korrastamata ning linnal puudub rahaline kate noorte tarbeks uue(te) spordiväljakute rajamiseks. Remonditud on Kiviõli I Keskkooli välikorvpalliväljak, kavas on läbi projektirahade korrastada tenniseväljak. Keskkoolide ja Kiviõli Kunstide Kooli sisuline ümberkorraldamine See etapp on aastatel 1997/1999 läbi käidud, kuid vasturääkivate argumentide tõttu ei ole probleemi suudetud kompleksselt lahendada. Mõeldud oli üldhariduskoolidele läbi huvikooli anda süvendatult muusikalist ja kunstikallakuga täiendkoolitust, samuti ühendada kultuuriasutused ühise nimetaja alla, s.t arendada välja Kiviõli linna Kultuurikeskus (ühtse juhtimise ja remondibaasiga jne) Rahvaloomingumaja tegevuse põhisuuna muutmine noorte vabaaja veetmise keskuseks Rahvaloomingumaja, mis ühendas Laste Loomingu Maja ja Rahvamaja, oli Kiviõlis kuni aastani 1995. Hetkel tegutseb rahvamaja, mis võimaldaks olemasolevate ruumide baasil noortekeskuse väljaarendamist. Seni on veel hulk lahtisi küsimusi: kas need peaks tegutsema eraldi juhtimisega, MTÜ või sihtasutusena jne. Ühtse hoolekandekeskuse loomine ja kolmanda sektori kaasamine sotsiaalhoolekande tagamiseks linnas, sotsiaalkorterite arvu suurendamine või sotsiaalmaja rajamine ja puudega inimestele ligipääsu tagamine kõigisse üldkasutatavatesse hoonetesse Ühtse hoolekandekeskuse küsimust ei ole kompleksselt arutatud. Küll aga on küsimus ka taotluste vormis päevakorras olnud läbi linna Sotsiaalabiameti, loomaks päevakeskuse nii vanuritele kui puuetega linlastele. Mis puudutab juurdepääse võimalikesse üldkasutatavatesse hoonetesse, siis küsimus on lahendamata, v.a üksikud kauplused või teenindusasutused ja elamud. Regionaalse aktiviseerimiskeskuse loomine tööhõivekeskuse baasil Eeldatavalt planeerib riik kõikide riigiasutuste sulgemist Kiviõli regioonis. Olukorra võib päästa regiooni omavalitsuste ühinemine: koos ühtse valitsemisaparaadi ja uue struktuuri moodustamisega, täiendades ametnikkonda riigi funktsioonidega tegelevate kohalike ametnikega. Linnas puuduvate teenindusasutuste loomine: hotell, kaubanduskeskus, toitlustuskohad, autobussijaam jne. Autobussijaam sõltub Metsa, Keskpuiestee, Kooli, Muru ja Viru tänava keskuse detailplaneeringust. Vastavalt 1997. a sõlmitud ostu-müügilepingule investeeringute osas, oleksid rahastajateks OÜ Elkarin ja linnaeelarve. Kaubanduskeskuse loomine on samuti sõltuv detailplaneeringust – esialgne kava on alustada 2004. aastal. Õmblustööstuse laienemine olemasolevate ettevõtete baasil ja uute loomine, puidutöötlemise ja ehitusmaterjalide tootmise arendamine Svarmiel AS järjepidev laienemine (ca 200 töölist). Uus ettevõte OÜ Senger Grupp (40 töölist). Olemasoleva perspektiivse elamufondi renoveerimine Eesmärk on saavutatav läbi ühistute, kuid eelnevalt tuleb viia eluasemeturu bilanss vastavusse nõudlusega. Kui kaua viimane kestab, sõltub nii riigi regionaalpoliitikast, mida täna võib puudulikuks pidada, kui ka kohalikust demograafilisest olukorrast, sise- ja välismigratsioonist, ettevõtluse arengust jne. Linna teede ja tänavate renoveerimise plaani koostamine ja rakendamine, olemasoleva teedevõrgu remontimine/rekonstrueerimine, luues sellega eeldused ettevõtluse ja turismi arenguks, jalgrattateede rajamine Linna teed ja tänavad on inventariseeritud. Teede ja jalgrattateede rajamine ja remontide planeerimine tuleb kõne alla alates 2005/2006. aastast, v.a jooksev auguremont, kuna eeldatavalt 2006. aastaga saavad lõpule kommunikatsioonide paigaldused: vee- ja kanalisatsioonitrassid ja sadevetekanalisatsiooni renoveerimine. Eesmärk on realiseeritav juhul, kui ei teki tõrkeid projekti koostamisel, riigihangetes, tarnetes jne. Kaugkütte rekonstrueerimata soojussõlmede viimine kaasaegsele tasemele Eesmärk on elluviidav läbi investeeringute AS Kiviõli Soojusesse. Läbirääkimised käivad ja lahend leitakse eeldatavalt 2004. aasta jooksul. Kanalisatsioonitorustike renoveerimine ja regionaalsete puhastusseadmete rajamine 2003. a. Ajutise prügimäe sulgemine ja prügi ladustamine Uikala prügilasse Eesmärgiga seotud tegevused on planeeritud kuni 2004. a juulini. Linnajuhtimise alusdokumentide täitmist on linnajuhtide sõnul jälgitud vahelduva eduga ning vahe- ja lõppkokkuvõtteid nende täitmisest ei ole tehtud. Siiski võib öelda, et mitmed linna eelmises arengukavas välja toodud võimalikud arengusuunad ei ole erinevatel põhjustel tänaseks tegelikkuseks saanud. 2.2. Kiviõli linn globaalses, riiklikus ja maakondlikus kontekstis Globaalne kontekst Linna arengusihtide seadmisel tuleb kindlasti arvestada ka ülemaailmsete teguritega, mida kohalikul ega ka Eesti tasandil muuta ei õnnestu ja millega konkurentsis püsimiseks tuleb kaasa minna. Peamiseks seesuguseks mõjuteguriks on üldine piiride kadumine ja distantside vähenemine. Majanduslikus mõttes tuleb nii Eesti astumisega Euroopa Liitu kui muude globaalsete trendidega seoses arvestada riigipiiride tähtsuse pideva vähenemisega, st asjaoluga, et majanduskonkurentsis osutuvad võitjateks need, kes osalevad aktiivselt kohalikes, piirkondlikes ja nende kaudu globaalsetes koostöövõrkudes. Seega ei ole muuhulgas keelebarjääride all kannatav ning üksnes kohalikele vajadustele suunatud majandustegevus kindlasti perspektiivikas. Ühelt poolt on linna aktiivsemad ettevõtjad – näiteks õmblustööstuses – juba loonud sidemeid välispartneritega, tuues sellega tuntust linnale ja hõivates tööjõudu. Seesuguseid sidemeid on hetkel aga siiski vähevõitu ja majandustegevuse kaudu linna asetamine Euroopa või miks mitte ka ülemaailmsesse konteksti on üks pikema perspektiivi väljakutseid. Teiseks globaalseks mõjuteguriks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng ning sellest tulenev kapitali, tööjõu, kaupade ja teenuste mobiilsus. See vajab kohalikul tasandil märkimisväärset soovi ja võimet konkurentsis püsida, et minna kaasa ülemaailmsete majandustrendidega, mis liiguvad loodusressursside kasutamisest ja masstootmisest teadmiste ja oskuste kaudu tekkivate lisaväärtuste poole. Piirkondliku edukuse tagatiseks on seetõttu elukestva õppe vajadust teadvustava kvalifitseeritud tööjõu olemasolu. Kuna tänapäeva üks võtmekontseptsioone on säästev areng, eelistab üha rohkem inimesi keskkonnasõbralikku elu- ja töökeskkonda. On selge, et piirkond, mis on tuntud kehvade looduskeskkonnanäitajate ja elukeskkonna üldise vähese inimsõbralikkuse poolest, langeb konkurentsis kiiresti allapoole. Samuti kannatab sellisel puhul piirkonna turismiline atraktiivsus, mis on suure tõenäosusega üks tuleviku perspektiivikamaid ettevõtlusharusid. Lisaks keskkonnasõbralikkusele on piirkondadele väljakusteks seega oma näo ja eripära leidmine ja selle kohta info kättesaadavuse tagamine. Hetkel tasuvad Kiviõli vaatamisväärsustest äramainimist Baltikumi kõrgeimad tehispinnavormid – tuhamäed, mille arendamine keskkonnasõbralikeks ja ajaveetmisvõimalusi pakkuvateks rajatisteks on samuti üks Kiviõli linna arenguvõimalusi. Riiklikus kontekstis tuleb Kiviõli linna arengut vaadelda Riikliku arengukava – ühtse programmdokumendi aastateks 2003–2006 (edaspidi Riiklik arengukava – RAK) valguses. RAK kohaselt on Eesti peamisteks tugevusteks stabiilne makromajanduslik raamistik ja õppimisvõimeline, haritust hindav tööjõud. Peamised nõrkused on tööjõu ettevalmistuse ja paindlikkuse vähene vastavus ettevõtete nõudlusele ning (osalt ka inimressursi kvaliteedist tulenev) ettevõtete ebapiisav pikaajaline konkurentsivõime. Võimalustest on kesksel kohal turgude laienemine ja uued tehnoloogiad, keskne oht on aga kulueeliste vähenemine rahvusvahelises konkurentsis. RAK üks eelisarenguvaldkondi on ka regionaalne areng. Sellest tuleneb, et kogu Eesti arengut puudutava strateegia keskne suunitlus peab olema inimressursi õppimisvõime parema realiseerimise ja ettevõtete innovatiivsuse edendamise kaudu ära kasutada uute tehnoloogiate ja avanevate turgudega seotud võimalused, ning ennetada madalatel tootmiskuludel põhinevate konkurentsieeliste kahanemisest tulenevaid kriise. Seega on RAK kohaselt Eesti majanduspoliitika ja seda toetavate Euroopa Liidu poliitikate üldeesmärgiks kiire, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud jätkusuutlik majanduslik areng. Prioriteetvaldkondi selle üldeesmärgi täitmisel on RAKis 4: inimressursi arendamine, ettevõtluse konkurentsivõime, maaelu ja põllumajandus ning infrastruktuur ja kohalik areng. Nende prioriteetide alla kuuluvaid meetmeid ja projekte näeb RAK ette rahastada järgmistest vahenditest: – riigieelarvest ja kohalikest eelarvetest; – erasektorist; – Euroopa Liidu Struktuurifondidest, s.o Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Euroopa Põllumajanduse Arendusrahastu (EAGGF), Euroopa Kalanduse Arendusrahastu (FIFG). Maakondlik kontekst. Ida-Virumaa on pidevalt olnud Eesti regionaalpoliitika sihtpiirkonnaks. Suur osa programme on olnud suunatud mitte-eestlastest elanikkonna integreerumise toetamisele, märgatavat ettevõtluse elavnemist need kaasa ei toonud. Alates 2000. aastast on maakonnas tegutsenud tööstuspiirkondade programm, mis on olnud eelkõige suunatud avaliku sektori projektide toetamiseks, mis parendavad ettevõtluseks vajalikke infrastruktuure ning aitavad kaasa inimressursi arendamisele. Peamiste probleemidena maakonnas võib välja tuua kapitali vähesuse, nüüdisaegse oskusteabega juhtide nappuse, kaasaegse kvalifikatsiooniga tööjõu vähesuse, nõrga arendustegevuse ning keskkonnaprobleemid. Ettevõtlust ei soodusta ka asjaolu, et kuigi maakonna elanikkond moodustab kogu Eesti elanikkonnast 13%, on maakonna kaupade ostujõud kõigest ligikaudu 5% Eesti kogumüügist. Ettevõtlust piiravaks asjaoluks on ka valdavalt vene päritolu ettevõtjate keele- ja kultuuribarjäärid. Ettevõtjate suhtlemine muu Eestiga on nende endi sõnul ebapiisav, rääkimata rahvusvahelistumise võimaluste tundmisest. Kiviõli linn on mitmes mõttes Ida-Viru maakonna tüüpiline osa ja allub sarnasele arendusloogikale, kui on rakendamisel kogu maakonnas. Ida-Viru maakonna 1998.–2003. aasta arengukava kohaselt on Ida-Virumaa arendusloogika määratud ära maakonna geograafilisest asendist ja rahvastikust, tema territooriumil asuvatest loodusvaradest ning strateegilise tähtsusega tootmisvõimsustest. Erilise aspektina, mida maakonna arengu juures tuleb silmas pidada, nimetab maakondlik arengukava ära Ida-Virumaad teistest maakondadest eristava rahvastiku – elanikkonnas on ülekaalus muulased. Sellest tulenevalt on Ida-Virumaa arengusuunaks peetud multikultuurse, mitmekesise majandusliku ja sotsiaalse struktuuriga oma eripära ja näoga üleeuroopalise tuntuse ja edukusega regioon. Peamiste arendusvaldkondadena on arengukavas mainitud: – transport ja transiit; – turism ja puhkemajandus; – haridus. Rääkides transpordist, ei tule silmas pidada üksnes transiiti, vaid ka maakondliku tähtsusega teede korrastust ja transpordi korraldust, mis rahuldaks nii kohalike elanike vajadusi kui muudaks maakonna atraktiivseks külalistele. Just viimast – maakonna muutmist turistidele ligitõmbavamaks ning neile kvaliteetse teenuse pakkumist – peab arengukava maakonna arengu teiseks võtmeprioriteediks. Eesmärgiks on Ida-Virumaa ajaloolise ja loodusliku ning samuti nõukogudeaegsest industriaalsest minevikust üle kandunud potentsiaali realiseerimine. Kahtlemata on otstarbekas ka Kiviõli linna arengumudel rajada olemasoleva ressursi innovatiivsele ja leidlikule ärakasutamisele. Kuna Ida-Virumaa on Eesti üks suurema töötuse, sealhulgas pikaajalise töötusega piirkondi, on hariduse tööturu vajadustele kohaldamise temaatika maakonnas eriti olulisel kohal. Tulenevalt pikaajalisest töötusest ja asjaolust, et kogu maakonnas on elanikkonna vananemise tendentsid, tuleb silmas pidada seda, et inimeste hulk, kelle haridustee on algusjärgus, on maakonnas väike. Suure osa maakonna elanike jaoks on tööelu vaja ümber mõtestada ja palju juurde õppida – seega lisaks olemasolevatele üldharidus- ja kutsekoolidele tuleb suurt tähelepanu pöörata ka täiskasvanute ümber- ja täiendõppe võimalustele. Samuti on üldharidus- ja kutseõppes oluline koostada koolide ja isiklikud õppekavad viisil, mis arvestavad maakondlikke ja kohalikke eripärasid. Enesestmõistetavalt peab Ida-Virumaa arengukava maakonnas oluliseks suurt tähelepanu pöörata ka majanduse konkurentsivõime parandamisele ja aktiivsete tööturumeetmete rakendamisele. Peamised nimetatud printsiibid on järgmised: – tööjõu ja tööturuteenuste kvaliteedi tõstmine; – konkurentsivõimelise majanduse kujundamine ning eriti väikeettevõtluse toetamine; – keskkonnahoid. Lisaks ülaltoodud kolmele põhilisele arenguvaldkonnale ja üldise ettevõtluse toetamise vajadusele keskendub maakonna arengukava ka omavalitsusstruktuuride arengusuundadele. Ühe olulise maakondliku arengutegurina nähakse sotsiaalse dialoogi arendamist (erinevate rahvusrühmade, ametiühingute, naiste, pensionäride, haridustöötajate, loomingulise intelligentsi, ettevõtjatega jne.) ja üldsuse kaasamist otsustusprotsessi. Samuti jätab maakonna osalus üle-eestilistes ja rahvusvahelistes koostöövõrkudes ning maakonna huvide ja taotluste väljendamine selles taustsüsteemis soovida ning selles osas peaksid maakonna ja omavalitsuste juhid ühiseid sihipäraseid jõupingutusi tegema. 2.3. Kiviõli rahvastiku sotsiaalne struktuur Sotsiaalse staatuse järgi jaguneb linna elanikkond järgmiselt (10.11.2003): Lapsi 1506 Pensionäre ca 2600 sh puudega inimesi ca 450 Tööealisi ca 3600 Tööga hõivatud inimesi ca 3100 Töötuid 400–450 Need arvud näitavad, et ülalpeetavaid on linnas oluliselt rohkem kui sissetulekut omavaid inimesi. Toimetulekuraskustega leibkondi on Kiviõli linnas 400 ringis. Igas seesuguses leibkonnas on 1–2 töötut või puudega inimest. Samuti on toimetulekuraskustes lastega pered, elatakse toimetulekutoetustest. On dokumentaalselt tõestatud, et linna suuremad tööandjad maksavad miinimumpalkasid. Suureks probleemiks linnas on struktuurne tööpuudus – tööjõu haridustase, vanuseline struktuur ja geograafiline paiknemine ei lange kokku tööturu vajadustega. Linnas kasutatud meetmed abivajajate abistamiseks on olnud passiivset laadi, nt lastega perede toetamine erinevate sotsiaaltoetustega. Linnas on levinud pikaajaline töötus. Pikaajaliste töötute aktiviseerimiseks oleks linnas otstarbekas korraldada heakorratöid, mis oleks juba aktiivne viis abivajajatele vastutulekuks. Linna rahvuseline struktuur on järgmine: 37% on eestlasi; 54% venelasi ja 9% muid vene keelt kasutavaid rahvusrühmi. Samad protsentuaalsed suhted kehtivad ka prognoosina arengukava kehtivuse ajaks. Kiviõli eripära on selles, et vene ja rea muulaste kogukonna enamik esindajaid on Eesti kodanikud. Linnas ei ole rakendatud ega kavandata spetsiaalseid integratsioonimeetmeid, sest rahvastiku koosseis on olnud pikka aega sama ja reguleerinud end ise. Rahvastiku haridustasemeline ligikaudne jaotus on järgmine: hariduseta on ca 3% elanikkonnast, algharidus on ca 5%, põhiharidus ca 20%, keskharidus ca 55%, keskeri- 11% ja kõrgharidus ca 6% elanikkonnast. Kiviõli linnas on hariduse, kultuuri ja muu huvitegevus põhimõtteliselt fikseeritud 1936. aastast, kui alustas tegevust Kultuuri ja Haridusselts «Valgus». Selleks ajaks – 1927 – oli alustanud tööd praegune Kiviõli Vene Gümnaasium, aastast 1932 ka Kiviõli I Keskkool. 1935/1936. aastal avas uksed Kiviõli Rahvamaja ning valmis staadion. Tänaseks on iga-aastasteks traditsioonideks kujunenud jaanuaris–veebruaris maakondlik koorilaulupäev eraldi nii eesti kui ka vene kooridele; mais toimuvad Rahvamaja kooride aastakontserdid; juunis on linna päev; üle aasta toimuv regiooni laulu ja tantsupidu, jaanipäev; juulis – linna muusikapäev; augustis – suve ärasaatmine; septembris–oktoobris toimub pensionäride klubi ja liidu sügisball ning aasta lõpus aastalõpu ball. Sõltuvalt kogukonnast on traditsioonidel ja tavadel omad eripärad, kuid linna ühisüritustena on aastate lõikes välja kujunenud just eelnimetatud tavad. Samuti tegutsevad linnas kodanike- ja vabatahtlikud ühendused, neist arvukamad on Pensionäride Klubi Ajaratas, Kiviõli Pensionäride liit, suusa-, võrkpalli- ja jalgpalliklubid ning Kultuuri- ja Haridusselts Valgus. 2.4. Linna füüsiline elukeskkond Keskkond ja selle arendamine vajab süsteemi loomist kasvõi olemasoleva üldplaneeringu alusel, haljasalade, ehitiste, teede ja linnamiljöö teadlikku strateegilist kujundamist linnas seni tehtud ei ole. Linna välisilmet peetakse üldiselt halvaks ja mitteatraktiivseks. Samas on linnas võrreldes teiste Ida-Virumaa linnadega rohelist haljastust rohkem ja see on suhteliselt heas olukorras. Haljastus. Kiviõli 11,75 km2 pindalaga linnast ca 52% moodustavad haljasalad ja pargid. Viimastel aastatel on haljastus laienenud ka linna äärealadele ja lähiaastatel on plaanis võtta erineval tasemel haljastusele kogu linna territoorium. On kavas arendada ka juba olemasolevaid haljasalasid eri puu- ja põõsaliikide istutamisega. Linna kõrghaljastuses domineerinud paplipuud on asendumas pärnadega ja jõudsalt on arenemas ka 1995. aastal istutatud harilikud männipuud. Üldine linna haljastusplaan puudub ja seetõttu on haljastuse planeerimine ja hooldus linnas olnud ebarahuldav. Linnavalitsus planeerib koostööd õppeasutusega, kus koolitatakse haljastajaid. Linna kaitsealadest ja kaitstavatest objektidest väärib äramärkimist Kiviõli Kunstide Kool, mis on kohaliku tähtsusega arhitektuuriline muinsuskaitseobjekt. Seda hooldab linnavalitsus. Otseselt kaitsealuseid objekte rohkem ei ole, küll aga on mälestusmärk vana tuhamäe jalamil ja Küttejõu asulas; mälestusmärgi hoolduse eest vastutab linnavalitsus. Linna pargis on mälestusmärk kirjanik Janko Skrõganile, mida hooldab Valgevene Kultuuriselts. Kaitsealad linnas puuduvad. Elamumajandus. Kiviõli linn koosneb kolmest mõttelisest osast. Need on uus linnaosa, vana linnaosa ja raudteetagune linnaosa, kus on põhiliselt individuaalelamud. Veidi eraldi ja keskusest eemal on Varinurme ja Graniidi tänava elamute rajoon. Linna ja Graniidi tänava eramute vahele jääb veel väga viletsas seisukorras Küttejõu elamute rajoon. Küttejõu koosneb enamasti halvas seisukorras barakk tüüpi elamutest. Eluasemete tase on väga erinev. Eramutes on see parem kui suuremates majades. Vanas linnaosas on suurem osa majadest kehva katuse ja vananenud kommunikatsioonidega. Samas on katlamaja automatiseeritud ja heas seisukorras ning rahuldavas olukorras on ka sooja ja külma vee trassid. Uues elamurajoonis on murelasteks lamekatused. Likvideerimist ja väljavedu vajavad mitmed elamud ja tööstusobjektid, sh põlengute läbi hävinud individuaalhooned, tühjaks jäänud korruselamud, mitteeluruumid. Elamumajanduse üheks põhiprobleemiks on madal maksedistsipliin – laekub umbes 50–60% kommunaalteenuste maksetest. Probleemiks on ka elamuettevõtte Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ ülemäära suur koormatus. Seni tegeleb nimetatud ettevõte ka Kiviõli Soojuse AS ja osalt ka Kiviõli Vesi OÜ maksete kogumisega klientidelt. Linnavalitsuse otsusega hakkab lähiajal iga ettevõte tegelema oma laekumistega ise ja siis peaks OÜ-l jääma rohkem aega ja vahendeid tegeleda elamufondiga. Positiivseks asjaoluks on, et soojamajanduses on võimalik kasutada mitut tarnijat. Üldiseks probleemiks on korteriühistute puudumine. Kiviõli linna investeeringud on olnud suunatud soojamajandusse ja vee- ning kanalisatsioonivaldkonda: 1995. aastal võeti energeetikalaen soojussõlmede ja katlamaja renoveerimiseks ja automatiseerimiseks, välja on ehitatud boilerijaamad, vahetatud vananenud soojustrassid. Joogivee torustikust on suur osa vahetatud, linn osaleb 17 linna veemajandusprojektis. Aastal 2003 peab plaanide kohaselt valmima joogivee puhastusjaam, mis tagab veekvaliteedi jõudmise Euroopa Liidu nõuete tasemele. Kavandatakse ka vihma- ja reoveekanalisatsiooni väljavahetamist. Linnas on piirkondi, enamasti eramute piirkonnas, kus reoveekanalisatsioon üldse puudub. Tänavavalgustuse elektriseadmed on halvas seisus, kuid positiivseks aspektiks võib pidada teovõimeliste elektritööde teostajate olemasolu ja asjaolu, et linnavalgustuse osas on teatud moderniseerimistöid tehtud. Jäätmehoolduseeskiri ja jäätmekava linnas puuduvad, elumajade juures on olemas jäätmekogumise platsid ja mahutid ning kasutada on võimalik kahte teenuste pakkujat. Teed ja transport. Teede ja tänavate üldpikkus on linnas 42 kilomeetrit, sellest 80% vajab remonti ja ca 50% kapitaalremonti. Lagunenud teid peetakse üheks linna suuremaks probleemiks – see on barjääriks ettevõtluse arengule ning samuti omab see olulist rolli linna troostitu välisilme loomisel. Linnas toimib linnaliinitransport, mis ühendab kesklinna, Varinurme ja Küttejõu linnaosa. Linnatransport on käigus septembrist juunikuuni, eesmärgiga teenindada sügis-talvisel-kevadisel perioodil õpilasi ja linnakodanikke. Suvekuudel linnatransporti ei ole. Peale selle on olemas ühendused Kiviõli–Sonda, Kiviõli–Maidla, Kiviõli–Aseri, hõlmates kohalikku regiooni. Lisaks on Kiviõli linn kaugliinide kaudu ühenduses Tallinna, Tartu, Rakvere, Jõhvi ja teiste Eesti linnadega. Side. Alates 1996. aastast linnas likvideeritud analoogside ja toimib digitaalside. Linnas on EMT ja Radiolinja mobiilsidevõrkude kohalikud ülekandejaamad. Samuti on Kiviõli üks Eesti Posti regionaal- ja jaotuskeskusi. Linna raamatukogus on üks tasuta avalik internetipunkt, videolaenutuses on tasuline internetipunkt ja koolides on õpilastele üldkasutatavad punktid. Elamutes on interneti püsiühendus samuti kättesaadav. Teleülekandeid teostab AS Starman ca 40 telekanaliga, raadiokanalitest on kättesaadavad Vikerraadio, Raadio 2, Raadio 4, Star FM ning mõned kommertskanalid. Suurt puudust tuntakse kohalikust Viru Raadiost, mida mõni aeg tagasi päevasel ajal läbi Vikerraadio kanali edastati ja mille vastu kohalik elanikkond suurt huvi tundis. Õhk. Linna välisõhk on normi piires või vähemasti puuduvad andmed selle kohta, et piirnorme ületataks. Suuremad õhusaastajad piirkonnas on Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja võib-olla ka Repo Vabrikud AS Püssis. Aidu karjäär tekitab lõhkamistöödega maanihkeid, mis on toonud kaasa õhu tolmusisalduse järsu suurenemise. Tuuliste ilmadega jõuab linna tuhamägede tolm ning samuti põhjustavad tolmu linna enda teed. Piirnormide ületamist võrreldes kehtestatud normatiividega ei ole siiski täheldatud. Turvalisus. Linna elukeskkonna troostitusele annab oma panuse ka madal turvalisus. Viimane väljendub peamiselt narkomaania ja alkoholismi levikus ja praktiliselt olematus võitluses nende vastu ning turvatunde vähesuses avalikes kohtades ja kodus seoses kuritegevusega. Politsei tööd peetakse nõrgaks – inimesed ei tunne, et neil oleks oma muredega kellegi poole pöörduda. Areneb organiseeritud kuritegevus. Noorsoopolitsei puudub. Turvalisusprobleemina võib välja tuua ka noorte teadmatuse ja illusioonituse tuleviku suhtes, mis omakorda viib eelnimetatud nende endi ja ümbruskonna turvalisust ohustavate ilminguteni. Positiivsete asjaoludena võib välja tuua alaealiste asjade komisjon toimimise, misläbi on noorte kuritegevuse ja sõltuvusprobleemide ennetustöö vähemasti osaliselt olemas. Samuti töötab alates juunist 2003 linnas halduskordnik. Positiivse asjaoluna märgivad linnaelanikud ära ka kodutuse probleemi puudumise linnas. 2.5. Haridus, vaba aeg ja kultuur Haridus. Kiviõlis on 4 haridusasutust. Kiviõli 1. Keskkool. Eesti õppekeelega koolis õpib 18 klassikomplektis ca 400 õpilast. Kool võib teenindada ka ümberkaudseid valdu. Kooli pedagoogiline kollektiiv on küllaltki eakas. Koolil on ujula, spordisaal ja jõusaal, ujulat ja spordisaali saab kasutada ka linnarahvas. Töötavad spordiringid nagu rahvastepall, korvpall ja üldkehaline ettevalmistus, ning muud huviringid nagu rütmika, rahvatants, loov liikumine ja võimlemine, line-tants, peotants, mudilaskoor, arvutiring. Samuti on koolil oma raamatukogu ja muuseum. Kool vajab jooksvat remonti – koolisöökla on renoveerimisel, remonti ootab ka lasketiir. Kiviõli Vene Gümnaasium. Vene õppekeelega koolis õpib 26 klassikomplektis ca 600 õpilast ja õhtuses õppes ca 50. Õhtune õpe annab keskhariduse omandamise võimaluse regiooni mittekoolikohustuslikele isikutele nii eesti kui vene keeles. Pedagoogiline kollektiiv on vene koolis noorem kui eesti koolis. Koolil on oma spordisaal ja spordiväljak. Tegeletakse võrkpalli, suusatamise, jalgpalli ja kergejõustikuga. Töötavad mitmed huvialaringid – algklasside ja vanemate klasside koor, peotants, arvutiring, kunstiring, breiktantsuring, ansamblid ja käsitööring. Koolil on ka oma raamatukogu. Kool vajab jooksvat remonti, koolisöökla remont on käimas. Kiviõli kunstide kool. Koolis õpib ca 200 õpilast. Koolil on 2 haru – muusika ja kujutav kunst. Muusikaharus on võimalik õppida klaverit, akordioni, tšellot, kannelt, arvutimuusikat, flööti ja viiulit. Kujutava kunsti harus on võimalik õppida akvarelli, portselanimaali, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti. Kõigil erialadel õpetatakse kunstiajalugu. Koolil on ka oma saal, kus korraldatakse kontserte. Samuti korraldatakse laste tööde näitusi ja tuuakse sisse tuntud kunstnike töid. Kool vajab akende vahetust Lasteaed Kannike. Lasteaias käib kokku kümnes eesti ja vene rühmas üle 200 lapse. Lasteaiateenuseid saavad kasutada ka Maidla valla lapsed. Lasteaial on tugev pedagoogiline kaader ja oma mänguväljak. Haridust puudutavateks peamisteks probleemideks Kiviõlis on nimetatud eakaid ja mõnel juhul ka ebakompetentseid õpetajaid/juhendajaid, eesti ja vene kooli vahelist nõrka koostööd ja koolide ebapiisavat ning ebaühtlast finantseerimist. Positiivsed aspektid haridusasutuste juures on huvijuhtide olemasolu ja huvitegevuse toimimine. Lisaks sellele on haridusasutustes mitmeid häid traditsioone, nagu kooliaastapäevade pidamine ja sellega kaasnev. Uueks huvitavaks traditsiooniks on Kiviõli 1. Keskkooli poolt korraldatav ekskursioon tuhamäele kooli lõpetamisel. Keskhariduse tase linnas on hea ning samuti kunstide koolist saadavat huviharidust peetakse heaks, kuigi kooli potentsiaali saaks paremini rakendada. Kiviõli lapsi käib ka ümbruskonna koolides: Kohtla-Järve Vene Gümnaasiumis, Oru Põhikoolis, Lüganuse Keskkoolis, Maidla Põhikoolis, Jõhvi Vene Gümnaasiumis ja Kohtla-Järve Humanitaarses Eragümnaasiumis. Erialasid saab õppida Jõhvi Kutsekeskkoolis. Vaba aja veetmine ja sport. Sportimis- ja vaba aja veetmise võimalusi oleks linna juurde vaja – puudu on võimlatest ja staadionitest ning treeningute spekter väike. Samuti on ringide juhendajad enamalt jaolt eakad ja väheentusiastlikud, ehkki mõnel spordialal on ka tugevad liidrid. Koolide juures on hetkel kaks võimlat: Kiviõli 1. Keskkooli võimla on rahuldavas korras, väljavahetamist vajab vaid põrand. Linna ainus ujula asub samas koolis ja selle seisukord on hea. Kiviõli Vene Gümnaasiumi võimla on kehvemas korras ja vajab põhjalikumat remonti. Samas on viimases koolis võimla kasutamise intensiivsus märgatavalt suurem kui 1. keskkoolis. Kavas on linna paigutada kaks rulakanalit. Linnastaadionile saab suvel rajada rannavõrkpalli väljaku, samuti on plaanis staadionil korrastada murukatet ja haljastust. Lähiaastatel on staadionil vaja läbi viia jooksuraja ja staadionihoone remont. Staadioni kõrval asub vastvalminud tenniseväljak, karjääris head terviserajad. Lisaks sellele on linnas piisavalt vaba maad, et sinna rajada veel spordirajatisi. Noorte vaba aja veetmise võimaluste kohta on pikem kirjeldus hariduse alapeatükis, kus viidatakse koolide juures toimivatele huviringidele. Viimaste suhtelisele rohkusele vaatamata peavad linnaelanikud probleemiks avatud noortekeskuse puudumist ja juhendajate/noorsootöötajate puudumist, kellega noortel oleks võimalik koolist vabal ajal suhelda. Samuti nähakse probleemi ja võimaliku ohuallikana asjaolu, et eesti ja vene noored omavahel enamasti ei suhtle. Kultuur Linna kultuurielu on mitterahuldavalt kordineeritud – üheks põhjuseks peetakse kultuuriametniku puudumist linnas. See on seotud üldise kultuuritöö väheseks tähtsustamiseks tendentsiga, mis väljendub madalates tasudes ja viletsates ruumides. Puudusena nimetatakse ka klubide, seltside, ühingute vähesust ja koostöö nõrkust. Positiivsena saab ära märkida rahvakultuurist huvitatud inimeste olemasolu ja aktiivsuse. Probleemina nimetatakse ka ürituste vähesust ja ühekülgsust linnas. Vaba aja veetmiseks on olemas ka 480 kohaga Rahvamaja saal. Rahvamaja ülesandeks on nii eesti- kui venekeelsele linnarahvale kultuurilis-meelelahutuslike ürituste korraldamine, kuid rahvamaja tegevuse nõrga küljena nimetatakse selle vähest kaasaegsust. Rahvamajas tegutsevad mitmed taidluskollektiivid: segakoor Loit, Gennadi Butuzovi nimeline vene koor, vene noortekoor, vene laste ja täiskasvanute tantsurühm, eesti rahvatantsurühm, õmblusring, lauluklubi, klubi Ajaratas (eesti) ja Kontakt (vene). Traditsiooniliseks on kujunenud linnapäev, suvelõpupidu, jaanituli, H. Jürsi nimeline laulukonkurss ja salongiõhtud. Rahvamaja saal ja abiruumid vajavad renoveerimist. Kiviõli Linnaraamatukogus koos Küttejõu filiaaliga ning Lasteraamatukogu kahe kogu fondides on kokku üle 95 000 nimetuse trükiseid. Aastas tehakse raamatukogudest üle 112 000 laenutuse. Raamatukogude asukohad on kasutamiseks soodsad ja raamatukogude kaader töötab hästi. Kiviõli 1. Keskkooli aulas näidatakse neljapäeviti linnarahvale filme. Üle 86% korteritest on hõlmatud kaabeltelevisioonivõrguga. 2.6. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Peamise probleemina tervishoiuvallas nähakse arstiabi ebapiisavat kättesaadavust – plaanilisele ravile on pikad järjekorrad. Hooldushaiglas võib järjekorra pikkus ulatuda 6 kuuni. Raviasutuste remondivajadus on suur, kuid meditsiiniaparatuuri puudust ei ole. Murettekitav on arstide kaadri vanus – ca 50% arstidest on pensionieas, mistõttu on lähiaastatel karta arstide puudust. Hetkel on meditsiinikaader siiski rahuldav ja tema koostöö sotsiaalabikaadriga hea. Kiviõli linnas tegeleb tervishoiukorraldusega Sihtasutus Kiviõli tervisekeskus (edaspidi SA KTK), mis teenindab kogu Kiviõli regiooni. SA KTK eesmärk on ambulatoorse ja statsionaarse abi andmine, samuti pesumaja- ja transporditeenuse osutamine elanikkonnale. SA KTK personaliressursid võimaldavad pakkuda hooldusraviteenust korraga 60 inimesele. 2003. aastal ostab Haigekassa teenust 49 voodikohale, kuid maakondliku arengukava kohaselt 2004. aastal ainult 30 voodikohale. Maakondlik arengukava ei näe Kiviõlis ette ühtki aktiivravi voodikohta, kuigi linn neid 5–10 sooviks. Kiviõli linnas on olemas 5 füüsilisest isikust ettevõtja perearsti, kes pakuvad elanikkonnale tervishoiukorralduse teenust. Perearstiteenuse negatiivse küljena nimetatakse perearstikeskuse puudumist ja asjaolu, et perearstid töötavad samaaegselt, sest puudub sellesisuline koordineerimine. SA KTK füüsiline seisund on nõrk: hooned on üle 50 aasta vanad, küttesüsteemid on amortiseerunud, väljavahetamist vajavad katus, aknad, uksed. Linnas pakub sotsiaalhoolekandealast teenust vanurite ja puuetega inimeste Vahtra Hooldemaja. Hooldemajas on 40 kohta, neist 10 ulatuses ostab teenust Kiviõli linn. Vanurite päevakeskus pakub üksikutele vanuritele järgmisi teenuseid: sooja toidu jagamine, pesu pesemine, vestlused, nõustamine, vaba aja veetmine. Aktiivseid päevakeskuse külastajaid on 15–20 inimest kuus. Abivajajad on invavahenditega hästi varustatud. Küttejõu sanitaar-hügieeniline punkt pakub pesemisteenust äärelinna elanikele – seda kasutab keskmiselt 35 inimest kuus. Koduhooldusteenust pakutakse 34 üksikule vanurile, töötab 4 hooldustöötajat. Kuigi puuetega inimeste hooldussüsteem toimib ka praegu, oleks tulevikus vajadus ka kahe spetsialisti järele, kes omaksid kvalifikatsiooni psüühiliste häiretega inimeste hoolduseks. Psüühiliste erivajadustega inimeste päevakeskuse loomine võimaldaks muuta 25–30 passiivse eluhoiakuga inimest aktiivseteks ja iseseisvateks inimesteks. Laste sotsiaalhoolekande alaseid vajadusi arvestades oleks vaja linnas luua 1–2 lastetuba. See võimaldaks lahendada probleemsete laste olmeprobleeme ja toimetulekuraskustega perede laste vaba aja veetmise probleeme. Linna sotsiaalsfääri üheks suuremaks probleemiks peetakse ennetava sotsiaaltöö puudumist. Lahtiseletatult tähendab see seda, et puuduvad piisavad täiendus- ja ümberõppevõimalused töötuse ennetamiseks, rehabilitatsioonivõimalus ehk meetmed töötuks jäänute kaasamiseks ja pikaajalise töötuse ja heitumuse vältimiseks. See toob omakorda kaasa toimetulekuraskustega isikute ja perede lisandumise, abisaajate hulga suurenemise lisaks niigi suurele arvule, mis tuleneb elanikkonna vananemisest, ning sõltuvusprobleemid ehk alkoholi ja teiste meelemürkide kasutamise sagenemise. 2.7. Ettevõtlus Tööpuudus Kiviõli linna tööealiste elanike seas on ca 14%. Töötuse juured peituvad 80. aastate lõpus ja 90. aastate alguses, kui suleti Kiviõli kaevandus, Autobaas, Õmblusvabrik ja pankrotistus Kiviõli Keemiatehas RAS Eesti Kiviteri koosseisus. Toimus ümberorientatsioon töö- ja tööjõuturul, kuid ümberõppesse ei suudetud kaasata kõiki tööta jäänud inimesi – suur hulk neist ei suutnud leida kohta uuenenud ajas ega ole seda suutnud tänaseni. Töötusega seotud probleemiks linnas on rohke alkoholitarvitamine, juhutööde või illegaalse tegevusega tegelemine – salaalkoholi tootmine turustamise eesmärgil, narkootikumikaubandus, vargused ja muu ebaseaduslik hõlptulu. Nende trendide tõttu on ca 400-inimeseline kontingent pikaajaliselt ja tõenäoliselt tagasipöördumatult töötu. Seda olenemata asjaolust, et linnas toimivad aktiivsed tööturumeetmed nagu täiend- ja ümberõpe ning riskigruppide tööleasumise ja töölenaasmise soodustamine. Linna peamised tööstusharud on põlevkivikeemia ja turbabriketitööstus ning transport. Suuremad ettevõtted on Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, pakkudes tööd ca 660 töötajale linnast ja väljastpoolt, õmblustööstuse poolelt AS Svarmil, AS Vezala ja OÜ Senger Grupp kokku ca 300 töötajaga. Muud ümberkaudsed ettevõtted pakuvad tööd ca 500 töötajale ning sellele lisaks pakub tööd ka kohalik omavalitsus hariduse ja elanikkonna teeninduse sfääris. Töökohti on ka tervishoiusektoris. Linna elanikkonna jaoks pole linnas piisavalt kaubandus-, teenindus- ning majutusettevõtteid. Väljaarendamata potentsiaaliga tööstusharud linnas on plastmassitööstus ning puidu- ja ehitusmaterjalidetööstus, kuigi infrastruktuur nende tööstusharude toimimist võimaldab. Samuti ei ole linnas piisavalt võimalusi turistide majutamiseks. Ettevõtluse arengu soodustamiseks toimib linnavalitsuse ja ettevõtjate vaheline dialoog, mida on kavas 2004. aastal vastavate projektide rakendamise kaudu veelgi tõhustada. Uusi ettevõtteid on linnavalitsuse andmetel linnas viimastel aastatel loodud vaid mõni üksik. Turism on linnas kindlasti üks arendamist vajavaid valdkondi. Turistide arvukuse tõusu oodatakse seoses vana tuhamäe projekti rakendumisega ja reservis oleva Küttejõu karjääri projektiga. Kindlasti on vaja mõelda ka muude turismiobjektide loomisele. Hetkel saab tuhamäge juba pidada atraktiivseks turismimagnetiks ja tema külastatavus on hea. Peamiste ettevõtlusega seotud probleemidena nimetasid tänased ettevõtjad ja linnavalitsuse töötajad workshopi käigus järgmisi asjaolusid: – puudub inkubatsioonikeskus, kus ettevõtja saaks kiiresti ja suhteliselt väikeste kuludega tegevust alustada; – erakapitali on linnas vähe ja sellest tuleneb väikeettevõtete ja konkurentsi puudus ning madal ärietikett; – juhtimisalase koolituse võimalusi ja ärialast infot linnast ei saa; – madal äriline aktiivsus uute ettevõtete loomisel – noored lahkuvad linnast ega naase nt peale kõrgkooli lõpetamist, sest seal ettevõtlusega alustamist ei peeta perspektiivseks; – tasemel tööjõu olemasolevates ettevõtetes töötamiseks napib; – elanikkonna ostujõud on madal, sest palgad on linnas väikesed ja mitteaktiivse elanikkonna (pensionärid, töötud) osakaal suur; – linnal on halb maine ettevõtluskeskkonnana kõigil ülalmainitud põhjustel ning tänu nõukogudeajast külge jäänud monofunktsionaalsele mainele. 2.8. Linnajuhtimine ja linna maine Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele on linna juhid volikogu esimees ja aseesimees, linnapea, abilinnapea ja linnasekretär. Peale selle moodustavad linna juhtimise reservi allasutuste juhid, kes on linnavalitsusega töölepingulises vahekorras. Linnajuhtide kohused on määratud ära Kiviõli linna põhimääruses. Lisaks sellele on linnajuhtide kohuseks linnakodanikele vastuvõttude korraldamine kindlatel nädalapäevadel. Siiski on näiteks ettevõtjate arvamus, et elanike/ettevõtjate/huvigruppide ja linna vahelist koostööd annaks oluliselt edasi arendada, seda nii ürituste korraldamisel kui ka seadusandlike aktide loomisel. Linnavalitsuse tööd ei pea linna aktiivsem elanikkond optimaalseks ka mitmes muus mõttes: juhtimine ei ole piisavalt läbipaistev, aktiivne ega sihipärane. Reformivajadust nähakse mitmes suunas – vaja oleks teha linnavalitsuse struktuuri ja ametnikkonna analüüs, seada selged prioriteedid ja määrata vastutused, kehtestada ametijuhendid ja protseduurid ning kontrollida töö tulemuslikkust. Puudust tuntakse ka spetsiaalselt arendusega tegelevast spetsialistist linnas, kelle ülesandeks oleks ideede kogumine ja elluviimisvõimaluste loomine Kiviõlist elamisväärse keskkonna ja huvipakkuva kultuurieluga linna kujundamisel. Linnal on töötavad koostöösidemed praktiliselt kõigi linna territooriumil asuvate ettevõtete ja asutustega. Otsese mainekujundusega linnas ei tegeleta, vaid nähakse seda pigem töötavat ettevõtluse kaudu. Linnaelanikud peavad linna maine aktiivset kujundamist siiski vajalikuks. Koostöö regionaalsel tasemel teatud määral toimib. Organiseeritud on see Kiviõli Omavalitsuste Liidu kaudu, kuhu kuuluvad Aseri, Lüganuse, Maidla ja Sonda vallad ning Kiviõli ja Püssi linn. Koostöö puudutab eelkõige ühistegevust hariduse, kultuuri, spordi ning ettevõtluse osas. Sama eemärki täidab ka Ida-Viru Omavalitsuste Liit, kuhu kuulub 23 maakonna omavalitsust. Siiski on maavalitsuse ja omavalitsuste suhe, sealhulgas Kiviõli linna ja maavalitsuse suhe, viimastel aegadel olnud jahe ja kaugenev. Põhjuseks peetakse riigi ja omavalitsuste tegevuse ja asjaajamise erisusi ja ühiste eesmärkide puudumist. Äramärkimist tasub Eesti linnade Liidu kaudu toimiv linnadevaheline koostöövorm. Siiski leiavad linnaelanikud, et regionaalse koostöö arendamine linnavalitsuse poolt ei ole piisavalt sihipärane ja tulemuslik. Väljaspool Eestit on linnal suhted Outokumpu linnaga Soomes, millega seob Kiviõli linna mõlema linnavalituse poolt allkirjastatud koostööleping Kiviõli Regiooni Arenduskeskuse ja Outokumpu Yrityskeskuse vahel. Linna maine oma elanike kui ka ülejäänud Eesti silmis ei ole hea. Oma osa on selles massimeedial ja turismialasel kirjandusel, mis seostab Ida-Virumaad ning sealhulgas Kiviõli linna saastatud looduse, lagunenud infrastruktuuri, tööpuuduse ja sõltuvusprobleemidega. Samas näitavad demograafilised trendid, et linna elanikkond pidevalt väheneb ja seda just noorte võimekate kodanike võrra. Peamise põhjusena linnast lahkumisel tuuakse välja motivatsiooni puudust, sest huvipakkuva ja tasuva töö leidmise võimalused on linnas väga väikesed. Peamiselt rännatakse tööd otsima pealinna ja teistesse suurematesse linnadesse. 2003. aasta algusest antakse välja Kiviõli linna infolehte, mis on kolmas katse kohaliku lehe väljaandmisel. Varasemad üritused hääbusid materjali vähesuse, entusiasmi hääbumise ja rahaliste vahendite puudumise tõttu. Pressiga toimub suhtlus vastavalt teemade aktuaalsusele: ca kord kuus maakonnalehtedega, kord kvartalis või harvemgi vabariiklike ajalehtedega ja kord aastas kajastatakse Kiviõliga seonduvaid teemasid televisioonis ja raadios. Välja on töötatud linna kodulehekülg ja materjale on üles pandud ka maakonna kodulehel. Siiski leiab interneti vahendusel Kiviõli kohta hetkel vähe infot. 2.9. Kiviõli linna peamised probleemid Analüüsides eri eluvaldkondade eelpoolkirjeldatud hetkeolukorda Kiviõlis ja võttes aluseks linna mitme eluala esindajate poolt täidetud küsimustike vastused ja töögruppide arutelu, on allpool äratoodud Kiviõli linna hetkel puudutavad kõige põletavamad probleemid. Allpooltoodud loetelus on probleemid liigitatud eluvaldkondade kaupa ega ole mingil viisil tähtsuse järjekorda seatud: Ettevõtlus – Tööpuudus, kvalifitseeritud tööjõu puudus – Ettevõtluse vähesus ja nõrkus – Noorte väljavool ja aktiivsete inimeste puudus Nagu ettevõtlust puudutavast loetelust näha, on selle valdkonna probleemid üksteisega tihedalt seotud ja vajavad seetõttu ilmselt ka samavõrd kompaktset lähenemist. Tegemist oleks justkui nõiaringiga – noored lahkuvad linnast ega naase ja seetõttu on linnas aktiivseid inimesi ja kvalifitseeritud tööjõudu vähe. Samas peletab töö- ja võimaluste puudus noored äraelamist ja eneseteostust otsima väljastpoolt linna. Selle nõiaringi katkestamine on ilmselt ka linna kõiki teisi eluvaldkondi puudutavate probleemide lahenduse eeldus. Elukeskkond – Teede olukord halb – Nõrk elamumajanduse haldus – puuduvad korteriühistud ja kommunaalmaksed laekuvad halvasti – Veevarustuseprobleemid – Linna välisilme trööstitu Kahtlemata takistab ühe tänapäevase ja konkurentsis püsida ihkava linna püsimajäämist ja arengut tema hooldamata, kõle ja ebaturvaline väljanägemine. Halvas korras teed, mahajäetud ja rüüstatud hooned ning värvide ja elurõõmsuse vähesus on tänast Kiviõli iseloomustavad omadused, mis võivad võtta kodutunde linlastelt ja ära ehmatada linna vastu huvi tundvad külalised ja ettevõtjad. Linna füüsilise elukeskkonna funktsioneerimise ja väljanägemise viimine kaasaegsele tasemele peab seega olema samuti linna arengu üks peamisi suundi. Sotsiaalsfäär – Puudub ennetav sotsiaaltöö – Noortel vähe võimalusi vaba aja veetmiseks, spordiks – Kultuuritöö vähene tähtsustamine – Madal turvalisus – narkomaania, alkoholism, kuritegevus – Tervishoiuvõimalused ebarahuldavad Põletavaimate probleemidena toovad linnaelanikud ära ka ennetava sotsiaaltöö puudumise selle kõige laiemas mõttes. Vaba aja sisustamine – kultuur, sport, huviringide töö – on linnas organiseerimata ja selle potentsiaal kasutamata. Need tegurid koos linnaelanike, eriti noorte seas leviva perspektiivitusetundega viivad alkoholismi ja narkomaaniani ning turvatunde üldise vähenemiseni. Samuti on selge, et üksnes passiivsete tööturumeetmetega nagu seda on abirahade ja toimetulekutoetuste maksmine ei ole võimalik elanikkonna elujärge ja kogu linna elukeskkonda paremuse poole suunata – selleks on vaja nõustamist, koolitusi ja muid inimesi aktiivses elus hoidvaid või sinna tagasitoovaid meetmeid. Juhtimine ja mainekujundus – Linna madal maine – Omavalitsuse vähene juhtimissuutlikkus ja nõrk koostöö kodanike(ühenduste)ga Ehkki eelpoolnimetatud probleemidest ülesaamiseks on vaja kõigi linnaelanike soovi ja initsiatiivi, on süsteemne, arengule suunatud ja oma vastutuse ulatusest teadlik linnajuhtimine üks arengu eeldusi. Käesoleval hetkel on mitmete arengukava koostamisel osalenud linlaste arvamus linnajuhtimisest aga skeptiline, pidades seda organiseerimatuks, kontrollimatuks ja lõpptulemusena vähetulemuslikuks. Efektiivne linnajuhtimine on vajalik kõigi probleemsete valdkondade süsteemseks arendamiseks ja linna maine kujundamiseks soovitud suunas. 3. Visioon ja strateegia 3.1. Linna tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud 29. märtsil 2003. aastal viidi Kiviõli linnas läbi SWOT-analüüs – kaardistati linna peamised tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Linna arengu kontekstis tähendavad tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud järgmist: Tugevused: ressurss, võime suutlikkus, mida saab kasutada või mis aitab kaasa linna edu kujundamisele, eesmärkide täitmisele – linna tugevad küljed; Nõrkused: puudujääk, negatiivne omadus või situatsioon, mis takistab omavalitsusel edu saavutamast – linna nõrgad küljed; Võimalused: linna arengus püstitatud eesmärkide täitmist soodustav väliskeskkonna seisund, situatsioon, tegur; Ohud: linna arengus püstitatud eesmärkide täitmist ohustav väliskeskkonna seisund, situatsioon, tegur. Peamiste tugevused erinevatel elualadel: TÖÖSTUS/ETTEVÕTLUS: – linna asend regiooni keskusena – see annab eelise ettevõtjale ja loob potentsiaali kaubanduse koondumiseks, teenindussektori ja kultuuri arenguks; – tööstuslik infrastruktuur olemas – veevärk ja kanalisatsioon on linnas korras, raudtee kulgeb läbi linna, olemas on vabu tööstushooneid, mida saab ettevõtluses kasutada; – kvalifitseeritud tööjõu olemasolu – põlevkivikeemia-, õmblus- ja metallitööstus; SOTSIAALNE ELUKESKKOND: – kunstide kool – koolil on vabariiklikul tasemel juhendamine ja tulemused kujutava kunsti ja muusika vallas; – ujula olemasolu Kiviõli 1. keskkoolis – teatud tasemel spordiinfrastruktuur linnas olemas; – tasemel haridus – eesti- ja venekeelne keskharidus on linnas saadaval ja heal tasemel. Peamiste nõrkustena nimetati: TÖÖSTUS/ETTEVÕTLUS: – ettevõtete vähene hulk – konkurents linnas praktiliselt puudub ja sellest tuleneb olemasolevate ettevõtete madal tase. SOTSIAALNE ELUKESKKOND: – linna elukeskkond ja välisilme kehv; – suhteliselt vähe maksumaksjaid – linnas on suur pensionäride osakaal, noored lahkuvad ega naase linna; – elanikkonna madal ostujõud – madalatest palkadest ja suurest ülalpeetavate osakaalust tulenev ostujõu madalus piirab ettevõtluse arengut; – vaba aja veetmise võimaluste puudus – kuigi linnas, peamiselt koolide juures huviringe on, ei ole nende tegevus tihti kaasaegne ja veetud tasemel juhendajate poolt; – vene kooli langev tase – õpetajad on suures osas eakad ja väheentusiastlikud ning osa probleemist moodustavad ka sotsiaalsed küsimused; – õpetajaid-juhendajaid koolides/ringides on vähe nad on vanamoodsad. FÜÜSILINE INFRASTRUKTUUR: – teedevõrk katki – linnas ja linna sissesõidul; – kommunaalmajandus kehvas seisus – elamute heakord ja maksedistsipliin on halb ning korteriühistuid on vähe; LINNAJUHTIMINE: – maakonna ja linna maine on kehv ja mainekujundus olematu või puudulik; – konkurentsikeskkond linna poolt ostetavate teenuste osas on nõrk ning teenuste kvaliteet sellest tulenevalt madal. Linna olulisimate võimalustena nimetati: TÖÖSTUS/ETTEVÕTLUS/ FÜÜSILINE INFRASTRUKTUUR: – kasutamata raudtee infrastruktuur; – väga odav kinnisvara – palju on vaba elamu- ja tööstusmaad ning hooneid; – kvalifitseeritud tööjõu olemasolu; – sadamate suhteline lähedus; – vanad tööstusseadmed – neid on võimalik kasutada turismiobjektina ja tehasehooneid ettevõtluses; – olemasolevad ettevõtjad on ärksad ja arengule suunatud; – tuhamägi on arendatav turistimagnetiks ja rekreatsioonipaigaks; – digitaalside olemasolu linnas; SOTSIAALNE ELUKESKKOND: – keskhariduse kõrge tase; LINNAJUHTIMINE: – linnajuhtimise teenuste parandamine; – linnaettevõtete erastamine; – struktuurifondide rahastusvõimalused. Suurimate ohtudena linna arengule nähti: SOTSIAALNE ELUKESKKOND: – vananev elanikkond – pensionäride osakaal linnas on suur ja näitab, põhiliselt tulenevalt noorte väljavoolust, kasvutendentsi; – keskkonnariskid – karjäärid ja tuhamäed kujutavad endiselt potentsiaalseid keskkonnariske; – haiglate reform – ravihaigla muutmine hooldushaiglaks ja kohtade vähenemine võivad põhjustada vajaliku meditsiiniabi mittekättesaadavuse linnas; LINNAJUHTIMINE: – struktuurifondide vahendid – probleemiks võib kujuneda suutmatus projekte koostada ja kaasrahastada. Antud analüüsi kokkuvõttes saame järeldada, et linnas on mingil määral olemas ettevõtluseks vajalik infrastruktuur ning ka üldine elukeskkond pakub elanikkonnale mõningaid eneseteostusvõimalusi. Siiski on domineerivaks probleemid nagu ettevõtlusaktiivsuse madalus, linna kehv välisilme ja vilets maine nii linlaste kui Eesti muu elanikkonna seas. Peamised võimalused arenguks pakubki olemasolev tööstuslik ja muu füüsiline infrastruktuur, sealhulgas ettevõtluseks sobiv hulk kasutamata maad ja hooneid. Ettevõtluse jõudsa arengu kaudu oleks võimalik tagada ka sotsiaalse elukeskkonna paranemine, mis aitaks linna meelitada investeeringuid ja noori ärksaid inimesi, minimeerides seeläbi ka linna arenguteel seisvaid ohte. 3.2. Kiviõli linna tulevikuvisioon Eeltoodud tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude analüüsist johtuvalt, asetades linn maakondlikku konteksti, saame kirja panna linna tulevikuvisiooni: Kiviõli linn on 2012. aastaks Ida-Virumaa kõige kiiremini arenev aktiivse ettevõtluskeskkonnaga linn. Lahtiseletatult tähendab see järgmist: • Kiviõlil on olemas ettevõtlust ja tööhõivet soodustavad arenguprogrammid. Tänu nendele programmidele on Kiviõli suutnud luua tingimused, kus piirkonda kolimisest on huvitatud nii kvaliteetsed ettevõtted kui kvaliteetne tööjõud. Nii ettevõtluse kui tööjõu piirkonda meelitamisel on edukalt ära kasutatud linna ajaloolist pärandit (arenenud tööstuse infrastruktuur, odav kinnisvara, tuhamäed jmt) ning Euroopa Liidu rahastamisprogramme. • Elavnenud ettevõtluskeskkond on suutnud toota piisavalt lisavahendeid, mille abil linn on oluliselt parendanud linna sotsiaalset elukeskkonda. Teede ja tänavate võrk on korras ning näeb esteetiliselt kena välja. Linnatänavad on valgustatud ja pargid hooldatud. Hooned on korras ja värvitud. • Kiviõli on Ida-Virumaal arvestatav kultuuri-, spordi- ja meelelahutusürituste keskusena. Linn pakub oma elanikele nii vaba aja veetmise kui eneseteostamise võimalusi. Noortel ei ole põhjust siit lahkuda, sest kodukohas on nii tasuvat tööd kui ka meeldivaid vaba aja sisustamise võimalusi. Tänu arenenud ja turvalisele elukeskkonnale ei ole linnal probleeme koolidesse heade õpetajate ning huviringidesse kõrgel tasemel juhendajate leidmisega. • Kõike seda toetab eesmärgipärane linnajuhtimine: Kiviõli linnavalitsus on tõhusalt juhitud ja efektiivselt töötav organisatsioon, mille usaldus ja pakutud teenuste kvaliteet on kõrgel tasemel. Linnaelanike ja avalikkuse pidevaks informeerimiseks linnas toimuvast ja koostöö arendamiseks lähipiirkondadega arendab linn välja süsteemse PR-tegevuse. 3.3. Visioonist strateegiliste eesmärkideni On selge, et tegelemaks linna ees seisvate probleemidega, nagu need on kokku võetud linna hetkeolukorda puudutavas peatükis, ja arendamaks linna ülaltoodud visiooni suunas on vaja strateegilist ja hästiorganiseeritud juhtimist. Ehkki suures osas saavad arengule kaasa aidata ettevõtjad ja teised linnaelanikud, peab linna juhtkonna poolt tulema initsiatiiv ja eestvedamine. Seetõttu on ülalkirjeldatud visiooni eduka elluviimise üks põhilisi eeldusi eelkõige linnajuhtimise tõhustamine ja selle linnaelanikele läbipaistvaks ja usaldusväärseks muutmine. Tulenevalt tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja riskide analüüsist ja sellele ehitatud arenguvisioonist peaks efektiivne ja avatud linnajuhtimine olema suunatud nelja põhivaldkonna eesmärkide saavutamisele: Linna välisilme ja füüsilise elukeskkonna parandamine – tagada linna hooldatud ja valgustatud välisilme, muuhulgas lammutades või taastades elaniketa hooned; – edendada korteriühistute loomist, et korrastada elamud ja suunata maksedistsipliini parandamist; – tagada kvaliteetse joogivee kättesaadavus kõigile; – klassifitseerida haljasalad ja selle põhjal säilitada, rajada ja hooldada haljastust; – tagada tänavate renoveerimine ja hooldus; – tagada elektrienergia säästev tarbimine; – likvideerida mitteametlikud prügilad; – üleminek jäätmete valikkogumisele. Haridus- ja kultuurielu ning rekreatsioonikorralduse süsteemne arendamine – luua kaasaegne õpikeskkond õpperuumide korrastamise ja kaaseaegsete õppematerjalide ja tehnikaga varustamise näol; – leida kompetentsed ja motiveeritud noorsoo-, haridus-, ja kultuuritöötajad; – noorte aktiviseerimine (nt vaba aja veetmise võimaluste, töölaagrite kaudu); – senisest paremini ära kasutada kunstide kooli potentsiaal; – muuta hariduse finantseerimine otstarbekamaks koolide koostöö kaudu; – kasutada ära olemasolev vaba maa vaba aja veetmise rajatiste arendamiseks, sh pargid, muuseumid, spordiväljakud; – süstematiseerida ja organiseerida kultuurielu edendamist ja kasutada raha otstarbekalt; – elustada ja kaasajastada rahvamaja tegevus ja luua kultuurikeskus; – renoveerida ja liita olemasolevad raamatukogud; – luua linnale aktiivse ja kultuurse linna maine, tuues linna üleriigilisi üritusi. Sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja turvatunde arendamine – vähendada sõltuvusprobleemide – alkoholismi ja narkomaania – levikut ning arendada välja rehabilitatsiooniprogrammid; – pakkuda ennetavat sotsiaaltööd – sh psühholoogiline, tööalane nõustamine, koolitused, kriisiabi, avatud noortekeskus; – linna koostöö tugevdamine politsei ja turvafirmadega, et suurendada turvatunnet ja tagada patrullimine ning naabrivalve; – pensionäride ja puuetega inimeste vaba aja veetmise võimaluste kaasajastamine tervisekeskuse tegevuse säilitamine; – meditsiiniasutuste remontimine; – tegevuse koordineerimine kiirabi, perearstide ja eriarstide vahel. Soodsa ettevõtluskeskkonna loomine – tihendada linnametnike ja ettevõtjate koostööd, muuhulgas kujundamaks selge visioon ja arenguprogrammid ettevõtluse arenguks; – suurendada linna ettevõtete konkurentsivõimet, sealhulgas tõsta koolitus- ja infoürituste abil ettevõtjate informeeritust toetusvõimalustest; – suurendada tööhõivet; – suurendada investeeringute voolu Kiviõlli; – sihipäraselt kujundada linna mainet; – arendada välja linna turismimagnetid ja tagada turistide teenindamiseks vajalike teenuste kättesaadavus; – luua vajalik infrastruktuur ettevõtluse alustamiseks. 3.4. Kiviõli linna strateegilised eesmärgid aastani 2012 ja tegevusvajadused aastateks 2004–2007 Strateegiline eesmärk 1 aastaks 2012: Linnajuhtimine on tulemuslik ja läbipaistev ning suunatud linna süsteemsele arengule. Projektid aastateks 2004–2007: 1.1. muuta linnajuhtimine aktiivseks ja avalikuks – linnavalitsuse struktuuri ja ametnikkonna analüüs, selgete prioriteetide seadmine ja vastutuse määramine, ametijuhendite ja protseduuride kehtestamine, töö tulemuslikkuse kontroll; 1.2. koostöö arendamine linnas (ettevõtjate huvigruppidega), ka seadusandlike aktide loomisel, nt Ettevõtjate klubi moodustamine, koostöö IVEKiga; 1.3. regulaarsed avalikud kohtumised elanikkonnaga ja huvigruppidega; 1.4. regionaalse koostöö arendamine: majandus, kultuur, haridus, sotsiaalhoolekanne, tervishoid. (Perspektiivselt on see eeldatavalt lähiaja ühinemisläbirääkimiste teemaks ning põhimõttelised koostöövormil peavad kujunema välja 2004. a jooksul); 1.5. linna maine parandamise/kujundamise kava loomine ja elluviimine. Strateegiline eesmärk 2 aastaks 2012: Avalikus kasutuses olevad haljasalad ja puhkealad on heakorrastatud ning tänu linlaste suurenenud keskkonnateadlikkusele toimib kaasaja nõuetele vastav jäätmekäitlus. Projektid aastateks 2004–2007: 2.1. haljastuskava koostamine detailplaneeringu raames/jätkuna; 2.2. haljasalade inventariseerimine ja puude/põõsaste istutamine haljastuskava kohaselt; 2.3. haljastuseriala praktikantide (haljastusarhitektide) kaasamine linna haljastuse planeerimisse; 2.4. reklaamide, viitade, märkide, teadetetahvlite, linnainfotahvlite paigaldus; 2.5. jäätmekava koostamine (vabariikliku ja piirkondliku jäätmekava jätkuna); 2.6. kompostiväljakute rajamine; 2.7. regulaarsete heakorratalgude korraldamine kord aastas – seotud ka ettevõtluse valdkonnaga. Strateegiline eesmärk 3 aastaks 2012: Elamutes toimivad korteriühistud, mis tagavad maksete laekumise ning hoonete heakorra ja esteetilise väljanägemise. Hooned on varustatud joogivee ja kanalisatsiooniga. Projektid aastateks 2004–2007: 3.1. linn toetab korteriühistute loomiseks vajalikke infopäevade korraldamist ning muud vajalikku abi ühistute loomiseks; 3.2. korteriühistute teemalised infopäevad ning abi ühistute loomiseks; 3.3. detailplaneeringu järgselt perspektiivse elamurajooni (ridaelamurajooni) loomine, kommunikatsioonide sinna tasuta viimine; 3.4. Küttejõu 3 baraki lammutamine; 3.5. hoolduslepingute sõlmimine sooja pakkuja ja saaja vahel; 3.6. veepuhastusjaama ehitamine; 3.7. sadeveekanalisatsiooni ehitus täies mahus; 3.8. veevarustuse tagamine (torustiku renoveerimine, surve tagamine) ja kanalisatsiooni ehitamine/väljaarendamine Männiku ja Graniidi eraelamurajoonides 3.9. joogivee trasside ehitamine/väljaarendamine Männiku ja Graniidi eraelamurajoonides; 3.10. linnapoolse pideva järelevalve korraldamine vee-ettevõtte tegevuse ja investeeringute osas. Strateegiline eesmärk 4 aastaks 2012: Linna teed ja tänavad on renoveeritud ja hooldatud, tänavate valgustus on tagatud ja elektrikasutus on optimaalne. Projektid aastateks 2004–2007: 4.1. kesklinna detailplaneeringu koostamine; 4.2. tee-ehitus plaani koostamine (renoveerimise järjekord) detailplaneeringu raames; 4.3. keskpuiestee remont; 4.4. koostada linnavalgustuskava; 4.5. elektrienergia jaotuspunkti ehitamine Kiigeplatsile; 4.6. välja vahetada 100 valgustit aastas energiasäästlikumate vastu; 4.7. välja vahetada paljasjuhtmeid 3 km aastas kaabelliinide vastu; 4.8. liinide rekonstrueerimistööd ca 4 km aastas; 4.9. erinevad elektrisüsteemide kaasajastamise tööd; 4.10. telefonijaama ümberkolimine (kui Pargi 7 hoone jääb tühjaks). Strateegiline eesmärk 5 aastaks 2012: Linna ajaveetmisvõimalused on mitmekesised ja noortele huvipakkuvad ning selleks vajalikud rajatised olemas ja heas korras. Projektid aastateks 2004–2007: 5.1. festivalide, ürituste korraldamine; 5.2. spordiväljaku ehitus (rularada, korvpall, võrkpall, jne); 5.3. mänguväljakute ehitus; 5.4. täismõõtmetega võimla ehitus; 5.5. suviste töölaagrite korraldamine; 5.6. avatud noortekeskuse loomine, sh huviringide korraldamine; 5.7. vana tuhamäe vabaaja keskuse projekteerimine; 5.8. vanale tuhamäele vabaajakeskuse rajamine; 5.9. staadioni, jooksuraja, staadionihoone ja staadioni ümbritseva aia remont. Strateegiline eesmärk 6 aastaks 2012: Linna haridusasutused pakuvad kaasaegses keskkonnas motiveeritud ja professionaalsete pedagoogide poolt heal tasemel haridust. Projektid aastateks 2004–2007: 6.1. õppematerjalide soetamine; 6.2. Kiviõli 1. Keskkooli söökla renoveerimine; 6.3. teatud funktsioonide ühendamine koolidel: 2 kooli + kunstide kool, nt tööõpetuse vahendite osas; 6.4. koolide juhtimise ühendamise analüüs (kolme kooli katusadministratsioon ühe direktori, kolme asetäitja ning õppealajuhatajatega; ühtne remondibaas ja majandusjuhtimine, raamatupidamine, ruumide ristkasutus.); 6.5. Kiviõli Vene Gümnaasiumi hoone renoveerimine; 6.6. õpetajate koolitus erivajadustega laste kasvatamiseks; 6.7. Kiviõli 1. Keskkooli jooksev remont; 6.8. Kunstide Kooli jooksev remont; 6.9. lasteaia jooksev remont. Strateegiline eesmärk 7 aastaks 2012: Linna kultuurielu on elav ja maakonnas ning vabariigis tuntud, korraldatakse nii traditsioonilisi kui uuenduslikke üritusi. Üritustest võtavad aktiivselt osa linlased ja linna külalised. Projektid aastateks 2004–2007: 7.1. rahvamaja renoveerimine + kaadriga varustamine; 7.2. raamatukogude renoveerimine ja liitmine, kujundamine teabekeskuseks; 7.3. raamatukogu internetiseerimine; 7.4. orkestrite festivali traditsiooni loomine; 7.5. Kiviõli linna päevad; 7.6. regiooni laulu- ja tantsupäev; 7.7. H. Jürsi nim. Laste laulukonkurss; 7.8. piirkondliku kultuurifoorumi korraldamine; 7.9. regionaalsete või vabariiklike ürituste toomine Kiviõlli, nt maakondlik laulukooride päev (jaanuar – eesti koorid, veebruar – vene koorid), regiooni laulu- ja tantsupäev üle aasta, 7 linna muusikapäev juulis, augustis kunstide kooli eestvõttel noorteorkestrite festival; 7.10. kunstide kooli sisehoovi kasutamine väliüritusteks; 7.11. linna ajalehe väljaandmine kord kuus alates 2004. aastast. Strateegiline eesmärk 8 aastaks 2012: Linna tervishoiukorraldus vastab linlaste vajadustele nii perearstiteenuse, kiirabi kui eriarstide osas. Projektid aastateks 2004–2007: 8.1. haigla arendamine vastavalt SA Kiviõli Tervisekeskuse arengukavale. Strateegiline eesmärk 9 aastaks 2012: Linnas pakutav sotsiaalabi on aktiivse ja preventiivse iseloomuga ning usaldusväärne. Linna elukeskkond on turvaline. Projektid aastateks 2004–2007: 9.1. nõustamiskeskuse rajamine – töö, ümberõpe, psühholoogiline abi; 9.2. vanurite päevakeskuse loomine; 9.3. puuetega inimeste päevakeskuse loomine; 9.4. sõltuvusainetest võõrutuse ja rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamine ja keskuse loomine; 9.5. pikaajaliste töötute ja sotsiaalabi vajavate inimeste kaasamine heakorra- ja lammutustöödele; 9.6. turvakodu/lastetubade loomine; 9.7. sotsiaaleluruumide renoveerimine/loomine; 9.8. munitsipaaleluruumide korrastamine; 9.9. naabrivalvesüsteemi väljaarendamine; 9.10. narkoennetusprojektide algatamine, ka maakondliku koostöö korras; 9.11. valvesüsteemide kaasajastamine. Strateegiline eesmärk 10 aastaks 2012: Ettevõtluse infrastruktuur on piisav kohalikeks algatusteks ja kapitali juurdevooluks linna. Elanikkonna hõivatus on paranenud ning omaks on võetud ja järgitakse elukestva õppe printsiipe. Projektid aastateks 2004–2007: 10.1. regionaalse tööstuspargi (Püssi, Lüganuse, Maidla, Kiviõli) loomisel aktiivne osalemine; 10.2. linna ja ettevõtjate vaheliste kvartaalsete kohtumiste pidamine info edastamiseks ja arengusuundade aruteluks; 10.3. avalike tööde kaardistamine (sh heakorratööd, ka haljastusse kuuluv) ja nende tegemisele sotsiaalabi vajavate elanike kaasamine; 10.4. noorte tööhõive parandamisele suunatud projektides osalemine; 10.5. linna/regiooni investeerimiskataloogi loomine (analüüsitud info ärimaade, kasutatavate hoonete jmt kohta, mida saaks Kiviõlis alustavale ettevõtjale pakkuda) ja edastamine Tööstus- ja Kaubanduskojale, konsulaatidele jne); 10.6. SA IVEK tegevusest elanikkonna teavitamine – iganädalased konsultatsioonid alustavatele ettevõtjatele. Kiviõli linna arengukava – kavandatavad projektid Strateegiline eesmärk 1. Linnajuhtimine on tulemuslik ja läbipaistev ning suunatud linna süsteemsele arengule Tegevus Aeg/aasta(d) Vastutaja Maksumus (kroonides) Finantseerimise allikas 2004 2005 2006 2007 1.1. muuta linnajuhtimine aktiivseks ja avalikuks – linnavalitsuse struktuuri ja ametnikkonna analüüs, selgete prioriteetide seadmine ja vastutuse määramine, ametijuhendite ja protseduuride kehtestamine, töö tulemuslikkuse kontroll, arengukava seire 2004 linnavalitsus Linnaeelarve 1.2. koostöö arendamine linnas (ettevõtjate huvigruppidega), ka seadusandlike aktide loomisel Nt. Ettevõtjate klubi moodustamine (1 x kuus kokkusaamine ja seminarid 2000 EEK= x 12 = 24 000 EEK aasta) pidev linnavalitsus + koostöö partneritega 24 000 Linnaeelarve + võimalikud projektid (seminarid, klubilised üritused) struktuurifondidest (EAS). Meede 1.2 ja 2.2 (SPD) 1.3. regulaarsed avalikud kohtumised elanikkonnaga ja huvigruppidega 1x kuus avalikud ümarlauad erinevatel teemadel pidev linnavalitsus + koostöö partneritega (nt KOL, IVOL, maavalitsus) 5 000 Linnaeelarve 1.4. regionaalse koostöö arendamine täpsemalt – meetmed/üritused/sagedus 1 x kuus ümarlauad pidev linnavalitsus + partnerid 12 000 Linnaeelarve 1.5. linna maine parandamise/kujundamise kava loomine ja elluviimine pidev linnavalitsus 50 000 50 000 50 000 50 000 Linnaeelarve Strateegiline eesmärk 2. Avalikus kasutuses olevad haljasalad ja puhkealad on heakorrastatud ning tänu linlaste suurenenud keskkonnateadlikkusele toimib kaasaja nõuetele vastav jäätmekäitlus Tegevus Aeg/aasta(d) Vastutaja Maksumus (kroonides) Finantseerimise allikas 2004 2005 2006 2007 2.1. haljastuskava koostamine detailplaneeringu raames/jätkuna 2005 linnavalitsus 60 000 Linna eelarve 2.2. haljasalade inventariseerimine ja puude/põõsaste istutamine haljastuskava kohaselt 2006 linnavalitsus 200 000 Linna eelarve 2.3. Vana Tuhamäe aluse pargi haljastus alates 2004 linnavalitsus 20 000 Linna eelarve + projektid (Turismi arendus + keskkond). Struktuurifondid: Meede 2.4 ja 4.2 2.4. haljastuseriala praktikantide (haljastusarhitektide) kaasamine linna haljastuse planeerimisse alates 2004 linnavalitsus 10 000 10 000 10 000 10 000 Linnaeelarve 2.5. Liiklusmärkide, reklaamide, viitade, märkide, teadetetahvlite, linnainfotahvlite paigaldus 2005 linnavalitsus 50 000 50 000 50 000 50 000 Linnaeelarve + turismiprojektid meede 2.4 struktuurifondid 2.6. jäätmekava koostamine (vabariikliku ja piirkondliku jäätmekava jätkuna) 2005 linnavalitsus 30 000 Linnaeelarve + keskkonnafondid (SPD meede 4.2) 2.7. regulaarsete heakorratalgude korraldamine kord aastas – seotud ka ettevõtluse valdkonnaga alates 2003 linnavalitsus 40 000 40 000 40 000 40 000 Linnaeelarve 2.8. kompostiväljaku rajamine 2004 linnavalitsus Strateegiline eesmärk 3. Elamutes toimivad korteriühistud, mis tagavad maksete laekumise ning hoonete heakorra ja esteetilise väljanägemise. Hooned on varustatud joogivee ja kanalisatsiooniga Tegevus Aeg/aasta(d) Vastutaja Maksumus (kroonides) Finantseerimise allikas 2004 2005 2006 2007 3.1. korteriühistute teemalised infopäevade korraldamine ning abi ühistute loomisel 2004–2007 linnavalitsus 40 000 40 000 40 000 Linnaeelarve 3.2. detailplaneeringu järgselt perspektiivse elamurajooni loomine Kalevi ja Pargi tänava vahelisele alale. Vajalike kommunikatsiooide ettevalmistamine 2007 linnavalitsus 500 000 Linnaeelarve 3.3. Küttejõu tühjadest barakkidest lammutada 2005–2006 linnavalitsus 100 000 Linnaeelarve 3.4. veepuhastusjaama ehitamine 2004 linnavalitsus 14 720 000 Linnaeelarve (omafinantseering) + ISPA/ Phare/ Cohesion 3.5. sadeveekanalisatsiooni ehitus täies mahus 2005–2007 linnavalitsus Linnaeelarve (omafinantseering) + ISPA/ Cohesion /Phare 3.6. veevarustuse tagamine (torustiku renoveerimine, surve tagamine) ja kanalisatsiooni ehitamine/väljaarendamine Männiku ja Graniidi eraelamurajoonides 2005–2006 linnavalitsus 300 000 300 000 Linnaeelarve 3.7. linnavalitsuse pideva järelevalve korraldamine vee-ettevõtte tegevuse ja investeeringute osas alates 2004 linnavalitsus Linnaeelarve Strateegiline eesmärk 4. Linna teed ja tänavad on renoveeritud ja hooldatud, tänavate valgustus on tagatud ja elektrikasutus on optimaalne Tegevus Aeg/aasta(d) Vastutaja Maksumus (kroonides) Finantseerimise allikas 2004 2005 2006 2007 4.1. kesklinna detailplaneeringu koostamine 2005 linnavalitsus 100 000 Linna eelarve 4.2. tee-ehitus plaani koostamine (renoveerimise järjekord) detailplaneeringu raames 2004 linnavalitsus 100 000 Linnaeelarve 4.3. keskpuiestee remont 2006 linnavalitsus 1 000 000 Linnaeelarve 4.4. kõnniteede, tänavate remont ja hooldus pidev linnavalitsus 650 000 650 000 650 000 650 000 4.4. koostada linnavalgustuskava 2005 linnavalitsus 50 000 Linnaeelarve 4.5. elektrienergia jaotuspunkti ehitamine kiigeplatsile 2005 linnavalitsus 37 000 Linnaeelarve 4.6. välja vahetada 100 valgustit aastas energiasäästlikumate vastu alates 2004 linnavalitsus 130 000 130 000 130 000 130 000 Linnaeelarve 4.7. välja vahetada paljasjuhtmeid 3 km aastas kaabelliinide vastu alates 2004 linnavalitsus 135 500 135 500 135 500 135 500 Linnaeelarve 4.8. elektriliinide rekonstrueerimistööd ca 4 km aastas alates 2004 linnavalitsus 305 000 305 000 305 000 305 000 Linnaeelarve 4.9. Pidevad elektrisüsteemide kaasajastamise tööd alates 2004 linnavalitsus 100 000 100 000 100 000 100 000 Linnaeelarve 4.10. telefonijaama ümberkolimine (kui Pargi 7 hoone jääb tühjaks) Strateegiline eesmärk 5. Linna ajaveetmisvõimalused on mitmekesised ja noortele huvipakkuvad ning selleks vajalikud rajatised olemas ja heas korras Tegevus Aeg/aasta(d) Vastutaja Maksumus (kroonides) Finantseerimise allikas 2 004 2 005 2 006 2 007 5.2. spordiväljaku ehitus (rularada, korvpall, võrkpall, jne) 2006 linnavalitsus 350 000 Linnaeelarve + projektid (Hasartmängumaksu programm, Euroopa Noored programm, EAS jt) 5.3. mänguväljakute ehitus 2005 linnavalitsus 100 000 Linnaeelarve + projektid (Hasartmängumaksu programm, Euroopa Noored programm, EAS jt) 5.4. täismõõtmetega võimla ehitus 2007–2012 linnavalitsus 1 500 000 Linnaeelarve 5.5. suviste töölaagrite korraldamine alates 2005 linnavalitsus 100 000 100 000 100 000 100 000 Linnaeelarve 5.6. avatud noortekeskuse loomine, sh huviringide korraldamine 2005–2006 linnavalitsus 750 000 750 000 Linnaeelarve + fondid 5.7. Vana tuhamäele vabaaja keskuse rajamine 2006–2008 linnavalitsus 5 000 000 5 000 000 10 000 000 Linnaeelarve + fondid (Struktuurifondid meede 2.4 ja 4.2) 5.8. Staadioni ümbritseva aia remont 2004–2007 linnavalitsus 100 000 Linnaeelarve Strateegiline eesmärk 6. Linna haridusasutused pakuvad kaasaegses keskkonnas motiveeritud ja professionaalsete pedagoogide poolt heal tasemel haridust Tegevus Aeg/aasta(d) Vastutaja Maksumus (kroonides) Finantseerimise allikas 2004 2005 2006 2007 6.1. kaasaegsete õppematerjalide soetamine pidev linnavalitsus 377 500 300 000 300 000 300 000 Linnaeelarve + projektid («21. sajandi kool» 6.2. Kiviõli 1. Keskkooli söökla renoveerimine 2004 linnavalitsus 2 000 000 Linnaeelarve + projektid («21. sajandi kool» 6.3. koolide juhtimise ühendamine 2005 linnavalitsus 6.4. Kiviõli Vene Gümnaasiumi hoone renoveerimine 2004–2008 linnavalitsus 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 Linnaeelarve + projektid («21. sajandi kool» 6.5. Õpetajate koolitus erivajadustega laste kasvatamiseks pidev linnavalitsus 20 000 20 000 20 000 Linnaeelarve + projektid 6.6. Kiviõli 1. Keskkooli, lasteaia ja kunstide kooli jooksev remont pidev linnavalitsus 850 000 850 000 850 000 850 000 Linnaeelarve + projektid Strateegiline eesmärk 7. Linna kultuurielu on elav ja maakonnas ning vabariigis tuntud, korraldatakse nii traditsioonilisi kui uuenduslikke üritusi. Üritustest võtavad aktiivselt osa linlased ja linna külalised Tegevus Aeg/aasta(d) Vastutaja Maksumus (kroonides) Finantseerimise allikas 2004 2005 2006 2007 7.1. rahvamaja renoveerimine 2004-2009 linnavalitsus 270 000 270 000 270 000 270 000 Linnaeelarve + RIP 7.2. raamatukogude renoveerimine ja liitmine, kujundamine teabe- ja kultuurikeskuseks, internetiseerimine 2005 linnavalitsus 100 000 Linnaeelarve 7.3. Kiviõli linna päevade korraldamine igal suvel linnavalitsus 20 000 200 000 30 000 30 000 Linnaeelarve 7.4. Regiooni laulu- ja tantsupäev alates 2006 linnavalitsus 20 000 20 000 Linnaeelarve 7.5. H. Jürsi nim Laste Laulukonkurss igal suvel linnavalitsus 5 000 5 000 5 000 5 000 Linnaeelarve 7.6. Piirkondliku kultuurifoorumi korraldamine alates 2005 linnavalitsus 5 000 5 000 5 000 Linnaeelarve + projektid (Euroopa Noored, Hasartmängumaksu programm, Kultuurkapital jt) 7.7. Regionaalsete või vabariiklike kultuuri ja meelelahutus ürituste toomine Kiviõlli alates 2005 linnavalitsus 200 000 200 000 200 000 Linnaeelarve + projektid (Euroopa Noored, Hasartmängumaksu programm, Kultuurkapital jt) 7.8. Kunstide kooli sisehoovi kasutamine väliüritusteks pidev linnavalitsus 7.9. Rahvakunsti arendamine ja toetamine pidev linnavalitsus 50 000 50 000 50 000 linnaeelarve 7.10 Kiviõli linn ajalehe väljaandmine 1 kord kuus alates 2004 linnavalitsus linnaeelarve Strateegiline eesmärk 8. Linna tervishoiukorraldus vastab linlaste vajadustele nii perearstiteenuse, kiirabi kui eriarstide osas Tegevus Aeg/aasta(d) Vastutaja Maksumus (kroonides) Finantseerimise allikas 2004 2005 2006 2007 8.1. haigla arendamises osalemine vastavalt SA Kiviõli Tervisekeskus arengukavale 2004–2008 linnavalitsus 40 000 40 000 40 000 40 000 Strateegiline eesmärk 9. Linnas pakutab sotsiaalabi on aktiivse ja preventiivse iseloomuga ning usaldusväärne. Linna elukeskkond on turvaline. Tegevus Aeg/aasta(d) Vastutaja Maksumus (kroonides) Finantseerimise allikas 2004 2005 2006 2007 9.1. nõustamiskeskuse rajamine – töö, ümberõpe, psühholoogiline abi alates 2004 linnavalitsus 10 000 50 000 50 000 50 000 Linnaeelarve + fondid (Euroopa Sotsiaalfond - Struktuurifondide meede 1.3) 9.2. vanurite päevakeskuse loomine 2006–2007 linnavalitsus 500 000 500 000 Linnaeelarve + fondid 9.3. puuetega inimeste päevakeskuse loomine 2006–2007 linnavalitsus 500 000 500 000 Linnaeelarve + fondid (Sotsiaalministeerium) 9.4. sõltuvusainetest võõrutuse ja rehabilitatsiooni- programmide väljatööta- mine ja keskuse loomine 2007 linnavalitsus 100 000 Linnaeelarve + fondid (Sotsiaalministeerium) 9..5 pikaajaliste töötute ja sotsiaalabi vajavate inimeste kaasamine heakorra- ja lammutustöödele alates 2005 linnavalitsus 930 000 100 000 100 000 100 000 Linnaeelarve + fondid 9.6. turvakodu/lastetubade loomine alates 2007 linnavalitsus 200 000 Linnaeelarve + fondid 9.7. sotsiaaleluruumide renoveerimine/loomine 2006–2007 linnavalitsus 200 000 200 000 Linnaeelarve 9.8. munitsipaaleluruumide korrastamine 2005 linnavalitsus 100 000 Linnaeelarve 9.9. naabrivalvesüsteemi väljaarendamine pidevalt linnavalitsus Linnaeelarve 9.10. narkoennetusprojektide algatamine, ka maa- kondliku koostöö korras pidevalt linnavalitsus 20 000 20 000 20 000 Linnaeelarve + fondid 9.11. Valvesüsteemide kaasajastamine kõikides linna allasutustes 2005–2006 linnavalitsus 50 000 50 000 Linnaeelarve Strateegiline eesmärk 10. Ettevõtluse infrastruktuur on piisav kohalikeks algatusteks ja kapitali juurdevooluks linna. Elanikkonna hõivatus on paranenud ning omaks on võetud ja järgitakse elukestva õppe printsiipe Tegevus Aeg/aasta(d) Vastutaja Maksumus (kroonides) Finantseerimise allikas 2004 2005 2006 2007 10.1. Regionaalse tööstuspargi loomisel aktiivne osalemine alates 2004 linnavalitsus 100 000 100 000 Linnaeelarve + projektid Struktuurifondid meede 2.2 10.2. inkubatsioonikeskuse loomine Vabaduse 16 2004 linnavalitsus 209 000 Linnaeelarve + projektid Struktuurifondid meede 2.2 10.3 noorte tööhõive parandamise meetodite väljatöötamine 2004 linnavalitsus Koostöö projektiga «Youth Employment» (Phare 2001), Ida-Viru koordinaator MTÜ Ida-Viru Arenduskeskus ASKELE 10.4. linna/regiooni investeerimiskataloogi loomine (analüüsitud info ärimaade, kasutatavate hoonete jmt kohta, mida saaks Kiviõlis alustavale ettevõtjale pakkuda) ja edastamine (Tööstus- ja Kaubanduskojale, konsulaatidele jne) koostöös IVOLi ja maavalitsusega 2006 linnavalitsus 25 000 Linnaeelarve + projektid Struktuurifondid meede 4.6 10.5. SA IVEK tegevusest elanikkonna teavitamine – iganädalased konsultatsioonid alustavatele ettevõtjatele alates 2004 linnavalitsus 10 000 10 000 10 000 10 000 Linnaeelarve