Kiviõli Linnavolikogu — Kiviõli linna kaugküttepiirkonna piiride, võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimuste ja korra, kaugkütte üldiste kvaliteedinõuete, soojuse piirhinna kooskõlastamise korra, soojusettevõtja arenduskohustuse ning elanikkonna kasutatud soojusenergia arvestamise korra vastuvõtmine — KO, 172, 1655

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 37, kaugkütteseaduse §-st 5, Kiviõli Linnavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Kiviõli linna kaugküttepiirkonna piirid, võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamise kord, soojusettevõtja arenduskohustus ning elanikkonnaga kasutatud soojusenergia arvestamise kord (vastavalt lisale). 2. Tunnistada kehtetuks Kiviõli Linnavolikogu 20. detsembri 2001. a määrus nr 31 «Kiviõli linna soojusenergia tarbimise eeskiri». 3. Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2004. a. Volikogu esimees Rein KAARET Kiviõli Linnavolikogu 17. juuni 2004. a määruse nr 18 lisa KIVIÕLI LINNA KAUGKÜTTEPIIRKONNA PIIRID, VÕRGUGA LIITUMISE JA VÕRGUST ERALDUMISE TINGIMUSED JA KORD, KAUGKÜTTE ÜLDISED KVALITEEDINÕUDED, SOOJUSE PIIRHINNA KOOSKÕLASTAMISE KORD, SOOJUSETTEVÕTJA ARENDUSKOHUSTUS NING ELANIKKONNAGA KASUTATUD SOOJUSENERGIA ARVESTAMISE KORD. 1. Üldsätted 1.1. Käesolev eeskiri lähtub kaugkütteseaduse §-st 5, asjaõigusseaduse § 74 lõikest 1 ja ehitusseaduse §-st 16 ning tagab kindla, usaldusväärse, efektiivse ja põhjendatud hinnaga, keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastava soojavarustuse. Eeskiri kehtestab kaugküttepiirkonnaks Kiviõli linna administratiivpiiridesse jääva maa-ala vastavalt lisatud linna plaanile ja sätestab kaugküttesüsteemi kaudu edastatava ja korterelamute (edaspidi elamu) omanike (sh valdajate) valduses olevate korterite ja ruumide vahel jaotatava soojusenergia, kütte ja sooja veega varustamise ja jaotamise korra. 1.2. Käesolev eeskiri on kehtestatud selleks, et reguleerida kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatava talitusliku kogumi tarbija varustamiseks soojusega ning suhete reguleerimiseks arveldamisel soojavarustuse eest. Mõisted Tarbimiskoht – koht, kus tarbija kasutab või võib kasutada soojusenergiat korteris või ruumides, kaasa arvatud tarbitav soojusenergia üldkasutusruumides (trepikojad, keldrid, pööningud jne) ning seinte, lae, põranda ning üldsoojussüsteemide (püstikute) kaudu kasutatav soojusenergia. Tarbija – korteri või ruumide omanik (valdaja), kes kasutab või võib kasutada soojusenergiat korteris või ruumides. Tarbijapaigaldis – kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalseks seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum ehitise varustamiseks soojusega. Majahaldaja – Kiviõli Linnavalitsuse poolt aktsepteeritud äriühing, mis korraldab elamute tarbijapaigaldiste hooldust ja remonti kaasomandi eseme valitsemiseks ja korteriomanike ühiste huvide esindamiseks korteriühistu moodustamiseni või valitseja nimetamiseni. Liitumispunkt – võrgu ja tarbijapaigaldise ühenduskoht (asub elamu või ehitise soojussõlmes). 2. Kiviõli linna kaugküttepiirkonna piirid 2.1. Kiviõli linna omavalitsuse kaugküttepiirkonna piirid on linna plaanil tähistatud punase pideva joonega lisas 1 ja kirjeldatud lisas 2. 3. Võrguga liitumise ja võrgust eraldumise kord 3.1. Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omadis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud punktides 3.3 ja 3.4 nimetatud erandjuhtudel. 3.2. Võrguga liitumise ja võrgust eraldumise erandjuhud vaatab läbi ja määrab konkreetsed liitumise ja eraldumise tingimused linnavalitsuse nimetatud komisjon (edaspidi komisjon). 3.3. Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud võrguga liituma. 3.4. Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte on: 3.4.1. ajutised ehitised; 3.4.2. ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus on alla 40 KW; 3.4.3. ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse; 3.4.5. ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (maasoojus, päikseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia, biogaas). 3.5. Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras (§-id 10–12). 3.6. Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenuse katkestamist koos liitumis- ja soojuse ostu-müügi lepingute lõpetamisega. 3.7. Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on taotlejal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel: 3.7.1. kaugküttevõrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine; 3.7.2. ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu; 3.7.3. ehitise rekonstrueerimine selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama ainult ökoloogiliselt puhtaid küteviise (maasoojus, päikseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia, biogaas). 3.8. Taotleja esitab linnavalitsusele ja võrguettevõtjale läbivaatamiseks ning otsustamiseks taotluse kaugküttest loobumise kohta; alternatiivkütte projektlahenduse. 3.9. Võrguettevõtja esitab eraldumistingimused taotleja taotluse alusel 30 tööpäeva jooksul. 3.10. Eraldumistingimustes määratakse kindlaks: 3.10.1. võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks 6 kuu jooksul eraldumise taotluse esitamisest; 3.10.2. võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks. 3.11. Eraldumise taotleja peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud. 3.12. Elamutes paiknevate korterite eraldamine kaugküttega tarbijapaigaldist teostatakse ainult kehtiva õigusaktidega ettenähtud korras. 3.13. Elamutes kaasomandi eseme valitsemiseks ja korteriomanike ühiste huvide esindamiseks korteriühistu moodustamiseni või valitseja nimetamiseni tarbijapaigaldisest eraldamine ja alternatiivküttele üleminek teostatakse järgmiselt: 3.13.1. Taotleja esitab linnavalitsusele, võrguettevõtjale ja majahaldajale läbivaatamiseks ning otsustamiseks taotluse kaugküttest loobumise kohta; kõigi elamutes paiknevate ühisomandis olevate tarbijapaigaldiste omanike kirjaliku ühisotsuse kaugküttest loobumise ja alternatiivküttele ülemineku kohta; alternatiivkütte projektlahenduse koos elamute küttesüsteemi tasakaalustamise teostamise garantiiga. 3.13.2. Kiviõli Linnavalitsus esitab otsuse koos majahaldaja eraldumistingimusega taotleja taotluse alusel 30 päeva jooksul. 3.13.3. Taotleja esitab tarbimiskoha alternatiivküttele ülemineku projekti ja tarbimiskohal kaudse soojuse kulude arvestuse läbivaatamiseks ja kinnitamiseks majahaldajale. 3.13.4. Majahaldaja väljastab loa keskküttesüsteemist eraldumistööde alustamiseks pärast taotleja poolt majahaldajale tagatissumma maksmist. Tagatissumma moodustab keskküttesüsteemi taastamiseks vajaliku põhjendatud summa, juhuks kui taotleja katkestab tööde teostamise, millega häirib kekküttesüsteemi toimimist. Tagatissumma tagastatakse taotlejale viie tööpäeva jooksul pärast kõikide tööde täitmist vastavalt eraldumisprojektile. Väljamakse aluseks on majahaldaja poolt alla kirjutatud tööde vastuvõtu akt. 3.13.5. Projekteerimistöid ja nendega seotud alternatiivküttele ülemineku töid võib teostada ainult vastavat litsentsi ja tegevusluba omav ettevõte. Tööde täitmise järelevalvet teostab majahaldaja poolt aktsepteeritud isik. Majahaldajal on õigus põhjendatud tasule järelevalve teostamise eest. 3.13.6. Kõik kulud, mis on seotud kaugküttest loobumisega ja alternatiivküttele üleminekuga, katab taotleja nendeks on: a) projekteerimistööd, seadmete soetamiskulud, seadmete paigaldus, konsultatsioonikulud, kaudse soojusenergia kulude arvestus tarbimiskohas pärast maja üldküttesüsteemist eraldumist; b) võimalike kulude ja kahjumi kompensatsioon naaberkorterite omanikele keskküttesüsteemist eraldamisetööde teostamise jooksul; c) tasakaalustusarmatuuri paigaldus ja reguleerimine; d) kulud, mis on seotud maja keskküttesüsteemist eraldamise projekti täitmise järvelevalvega (järelevalve täiteisik kooskõlastatakse majahaldajaga); e) kulude kompensatsioon võrguettevõtjale maja keskküttesüsteemist soojuskandja kasutamise eest eraldamistööde teostamise aja jooksul. 3.13.7. Tarbijapaigaldisest eraldunud korterite soojusega varustamisel kaudselt kaugkütte teel (püstikud, laed, seinad, põrandad, trepikojad, keldrid jne) maksab tarbija võrguettevõtjale arvestuste teel määratud protsenti tegelikust soojusenergia kulust arvestusperioodi jooksul hoone kütmiseks. Tarbimiskoha omanik või valdaja esitab majahaldajale soojusenergia kaudkulude arvestuse, mis on teostatud vastavat tegevusluba omava äriühingu poolt, mida aktsepteeritakse võrguettevõtja ja majahaldaja poolt (kaudne soojuse kulu arvestuse metoodika peab läbima eksperthinnangu Tallinna Tehnikaülikoolis). Arvestused esitatakse majahaldajale ning säilitatakse majahaldaja poolt. Majahaldaja poolt väljastatud tõendi alusel teostab võrguettevõtja tarbija poolt tarbitud kaudse soojuse koguse arvestuse. 3.13.8. Omavoliliselt tarbimiskoha väljalülitamisega (väljalõikamisega) tekitatud kahju võrguettevõtjale, majahaldajale või teistele ühisomandis olevate tarbijapaigaldiste omanikele katab selle tekitaja seadusandlusega ettenähtud korras. Sel juhul tarbitud soojusenergia kogus arvestatakse lähtudes olemasolevast köetavast kubatuurist või ruutmeetritest. 3.13.9. Tarbitud soojusenergia kaudkulude kogus tarbimiskohas, mis on eraldatud maja keskküttesüsteemist kuni käesoleva määruse vastuvõtmiseni, teostatakse olemasolevate kaudkulude arvestuste alusel vaid sel juhul, kui on olemas maja kõigi korteriomanike nõusolek. Juhul kui vastav nõusolek puudub, arvestatakse tarbitud soojusenergia kaudne kogus 20% suuruses, lähtudes eraldatud tarbimiskoha täiskubatuurist või proportsionaalsest arvestusest ruumide üldpinnast. 3.13.10. Soojusenergia tarbimise arvestus äritegevuseks kasutatavates mitteeluruumides ja elamute keldrikorrustel asuvates ruumides toimub järgmise korra järgi: a) ruumid, kus on keskkütteseadmed (radiaatorid) – samade printsiipide alusel antud elamu elukondlike ruumidega; b) ruumid, kus ei ole keskkütteseadmeid – tarbitud soojusenergia kaudne soojuse kogus arvestatakse 20% suuruses lähtudes proportsionaalsest arvestusest ruumide üldpinnast. 3.13.11. Käesoleva määruse punktid 3.13.3–3.13.7, 3.13.9 kehtivad kuni kaasomandi eseme valitsemiseks ja korteriomanike ühiste huvide esindamiseks korteriühistu moodustamiseni või valitseja nimetamiseni. 3.14. Võrguga liitumise ja eraldumise protsessis tekkivaid vaidlusi lahendab linnavalitsuse moodustatud komisjon. 4. Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded 4.1. Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijapaigaldiste pideva varustamise vajalikus koguses soojusega ja kvaliteedinäitajad vastavalt nende vahel sõlmitud soojuse ostu-müügilepingule. 5. Soojuse piirihinna kooskõlastamise kord 5.1. Soojusettevõtja esitab soojuse piirihinna kooskõlastamiseks põhjendatud taotluse Kiviõli Linnavalitsusele. 5.2. Soojuse piirihind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud: 5.2.1. vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine; 5.2.2. investeeringud tegevus- ja arenduskohustuste täitmiseks; 5.2.3. keskkonnanõuete täitmine; 5.2.4. kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5.2.5. põhjendatud tulukus. 5.3. Soojuse piirihinna kooskõlastamise taotluse vaatab läbi ja esitab koos omapoolsete ettepanekutega linnavalitsusele otsustamiseks komisjon, kuhu vajadusel kaastatakse spetsialiste. 5.4. Soojuse piirihind arvutatakse hinnavalemiga või esitatakse hinnakalkulatsioon tabelina. 5.5. Soojusettevõtja poolt taotletud soojuse piirihinna kooskõlastamine toimub lähtuvalt kaugkütteseadusest (§ 9). 5.6. Kiviõli Linnavalitsus teeb soojuse piirihinna kooskõlastuse kohta otsuse 30 päeva jooksul alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest. 5.7. Kiviõli Linnavalitsuse nõudel peab soojuse müüja selgitama ja põhjendama piirihinna moodustamise aluseid. 5.8. Soojusettevõtja võib taotleda piirihinna ja hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmes aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirihinna kooskõlastamiseks soojusettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite (nt hinna muutuvkulu komponentide muutumine) ilmnemisel. Viimasel juhul on taotluse kooskõlastamise aeg 10 päeva. 5.9. Soojusettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirihinna vähemalt kolm kuud enne selle kehtima hakkamist. 5.10. Kiviõli Linnavalitsus ei avaldada seoses soojuse piirihinna kooskõlastamisega saadud teavet kolmadatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teabe edastamine on vajalik kaugkütteseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. 6. Soojusettevõtja arenduskohustus. 6.1. Soojusettevõtja (võrguettevõtja) arendab oma võrke lähtudes omavalitsuse üld- ja detailplaneeringutest ning nende realiseerimise vajadusest. Planeeringud koostatakse koostöös soojusettevõtjaga (võrguettevõtjaga). 6.2. Soojusettevõtja arendab tema omandis või valduses olevaid kaugkü\ttesü\steeme ja tõstab nende efektiivsust, et oleks tagatud kõigis tema võrgupiirkondades uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine. 6.3. Soojusettevõtja (võrguettevõtja) on võrgu tehniliste võimaluste piires ja majandusliku põhjendatuse korral kohustatud ühendama võrguga kõik tema võrgupiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust. 6.4. Soojusettevõtja esitab konkreetsed arenduskohustused oma arengukavas, äriplaanis, soojusettevõtte erastamis-, ostu- või rendilepingus. 6.5. Soojusettevõtja (võrguettevõtja) arenduskohustuste tä*itmist kontrollib komisjon, lähtudes eelkõige kaugkütteseaduses sätestatust (§ 14, § 28 ja § 29). 7. Soojusenergia tegeliku tarbimise arvestus tarbimiskohtade vahel 7.1. Elamus tarbitud soojusenergia jaotamise tasustamise aluseks tarbimiskohtade vahel on käesolev määrus, soojusmõõtesüüsteemide näidud ning kehtiv soojusenergia hind. Jaotamisele tarbimiskohtade vahel kuulub 100% elamus kasutatud soojusenergiast ja soojusekandja kadudest. Võrguettevõtja varustab soojusenergiaga võrku ühendatud elamu tarbijapaigaldisega, kirjaliku soojusenergia müügilepingu olemasolul kõikide korteriomanikega. Mitteeluruumide soojusenergiaga varustamine toimub kirjaliku soojusenergia müügilepingu olemasolul majahaldaja ja võrguettevõtja vahel. Soojusenergia tarbimise arvestust teostab võrguettevõtja majahaldaja esitatud andmete alusel. 7.2. Võrguettevõtjal on õigus teostada soojusenergia jaotamise arvestust tarbimiskohtade vahel elamus, kus on moodustatud korteriühistu või nimetatud valitseja ning sellise teenuse makse põhjendatud suuruse kinnitab võrguettevõtja juhatus. 7.3. Küte 7.3.1. Elamu soojuskulud jaotatakse elamutes asuvate tarbimiskohtade vahel proportsionaalselt kasutatavate ruumide kubatuuriga. Kui ruumide kõrgused on võrdsed, on võimalik jaotada soojuskulud proportsionaalselt ruumide üldpinnaga. 7.3.2. Kui elamus kasutatakse ruume erinevatel eesmärkidel (kauplused, kontoriruumid, raamatukogud jne), on tarbimiskoha soojuskulud lubatud suurendada kuni 25% võrreldes soojuskuludega eluruumides. Märkus Elamu küttekulude arvestamisel lahutatakse elamu üldsoojusmõõtesüsteemi näidu järgi tarbitud soojusenergia kulust soojusenergia kulu soojaveevarustamiseks. 7.4. Soojaveevarustus 7.4.1. Elamu soojuskulud soojaveevarustamiseks jaotatakse elamus asuvate tarbijate vahel olenevalt tarbimiskohtadel soojaveearvestite näitudest ja/või asukohast. 7.4.2. Soojaveevarustuse arvestus kütteperioodi jooksul 7.4.2.1. Kui tarbimiskohas tarbitavat sooja vee kogust mõõdetakse veearvestiga, arvestatakse tarbitud soojusenergia maksumus järgmise valemiga: Msv = 1,15xGk (tsv-tks)x10-3x1,163xH, kr. kus: 1,15 – soojaveevarustussüsteemis soojuskadude arvestamise tegur; Gk – sooja vee tegelik tarbimine arvestusperioodi jooksul, m³; tsv-tks – sooja ja külma vee temperatuuride vahe, 55 – 5= 50º C H – kehtiv soojusenergia hind 7.4.2.2. Soojaveearvestite puudumisel tarbimiskohas arvestatakse valemiga: Msv = 1,15x0,105x30,36x (tsv-tks)x10-3 x1,163x H, krooni, kus: 0,105 – sooja vee kulunorm, m³; 30,36 – keskmine soojaveevarustamisega ööpäevade arv arveldusperioodi jooksul. 7.4.3. Soojaveevarustus väljaspool kütteperioodi valemiga: teg Qsv = Qtarb + Qkadu, teg Qsv – soojusmõõtesüüsteemidega mõõdetud elamu üldine soojuskulu, MWh. Qtarb – arvutuslikult (vt p-d 7.4.2.1 ja 7.4.2.2) arvestatud soojuskulu soojaveevarustuseks, MWh Qkadu – vahetu veetarbimisega mitteseotud soojuskaod soojaveevarustussüsteemis, MWh Qkadu jaotatakse elamu tarbimiskohtade üldpinna vahel. 8. Muud 8.1. Elamutes kaasomandi eseme valitsemiseks ja korteriomanike ühiste huvide esindamiseks korteriühistu moodustamiseni või valitseja nimetamiseni: 8.1.1. Majahaldaja kohustub teostama tarbijapaigaldise hooldust, remonti ja soojusenergia jaotamist tarbimiskohtade vahel sõltumata võrguettevõtja ja majahaldaja vahel sõlmitud soojavarustuse lepingu olemasolust. 8.1.2. Võrguettevõtja kannab vastutust soojusenergiaga varustamise kvaliteedi eest võrguga ühendatud tarbijapaigaldise liitumispunktini. 8.1.3. Võrguettevõtja ja majahaldaja vaheline koostöö toimub sõlmitud soojusevarustuse lepingu alusel. 8.1.4. Elamu erinevate tarbimiskohtade soojusenergia varustuse kvaliteedi kohta esitatakse pretensioonid majahaldajale hiljemalt arvestusperioodi viimaseks kuupäevaks. 8.1.5. Majahaldaja esitab võrguettevõtjale hiljemalt arvestusperioodi lõpuks tarbimiskohtade omanike (valdajate) muudatuste nimekirja ja elamu sisesüsteemide konstruktsiooni muudatused. 8.1.6. Elamu üldsoojusmõõtesüsteemide rikete avastamise korral koostatakse võrguettevõtja ja majahaldaja kahepoolne akt, kus arvutatakse välja soojusenergia üldkulu. Soojusenergia üldkulu arvestus arvestusperioodi eest toimub arvestades vähemalt kahe elamu soojustarbimise muudatust protsentides ning see oleneb välisõhu temperatuurist arvestusperioodi jooksul. Elamutes, mis on seadistatud soojusmõõtesüsteemidega, mille andmebaasis säilib keskmine ööpäevade temperatuur, arvestus teostatakse keskmiste näitude alusel, mis on võetud analoogsete soojusmõõtesüsteemidega varustatud elamutest. 8.2. Soojusmõõtesüsteemi näitude teadliku muudatuste avastamise puhul või soojusmõõtesüsteemi teadliku rikkumise puhul tarbija poolt loetakse soojusenergia tarbimine omavoliliseks. Omavoliliselt tarbitud soojuse kogus ja selle maksumus määratakse majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud korra alusel. 8.3. Käesolevate eeskirjade punkti 3.13.6 täitmine elamu korterite (ruumide) puhul on kohustuslik kõikidele omanikele (valdajatele), kus keskküttega varustamine oli osaliselt või täielikult välja lülitatud sõltumata väljalülitamise ajast. Tarbimiskohal tarbitud soojusenergia arvestust teostatakse käesolevate eeskirjade alusel. 9. Eeskirjade punktid 7 ja 8 on soojusenergia varustuse kirjaliku müügilepingu sõlmimise aluseks võrguettevõtja ja korteriomaniku (rentniku) vahel ning kehtivad korterelamus kaasomandi eseme valitsemiseks ja korteriomanike ühiste huvide esindamiseks korteriühistu moodustamiseni või valitseja nimetamiseni.

Kiviõli Linnavolikogu 17. juuni 2004. a määruse nr 18 lisa 2 Kiviõli omavalitsuse kaugkütte piirkonna piirid 1. Kiviõli omavalitsuse kaugküttepiirkond hõlmab territooriumi, mis piirneb: Pargi ja Raudtee tänava ristmikust Raudtee tänavaga kuni Rahvamaja tänava ristmikuni – Rahvamaja tänavaga kuni Herne tänava ristmikuni – Herne tänavaga kuni Mäe tänava ristmikuni – Mäe tänavaga kuni Vabriku tänava ristmikuni – Vabriku tänavaga kuni Vabaduse puiestee ristmikuni – Vabaduse puiesteega kuni linna põhjapiirini – linna põhjapiirist kuni Pargi tänava mõttelise pikenduseni – Pargi tänavaga kuni Raudtee tänava ristmikuni. Märkus. Kaugküttepiirkonna piir kulgeb piki tänava telgjoont.