Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse ja Itaalia Vabariigi valitsuse vaheline sõitjate ja kauba rahvusvahelise autoveo korraldamise kokkulepe — RT II, 1997, 12, 51

(õ) 12.10.2007 10:55 Eesti Vabariigi valitsuse ja Itaalia Vabariigi valitsuse vahelise sõitjate ja kauba rahvusvahelise autoveo korraldamise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi valitsus ja Itaalia Vabariigi valitsus (edaspidi nimetatud lepingupooled), arvestades vastastikust huvi ja soovi arendada sõitjate ja kauba autovedu kahe riigi vahel või transiidina läbi kummagi territooriumi, leppisid kokku alljärgnevas: Artikkel 1 Vastavalt käesolevas kokkuleppes sätestatud tingimustele on kummagi lepingupoole riigi vedajatel õigus lepingupoole territooriumil registreeritud sõidukiga teostada sõitjate ja kauba autovedu kahe riigi vahel või transiidina läbi teise lepingupoole territooriumi. I. SÕITJATEVEDU Rakendusvaldkond Artikkel 2 Isikute sissesõitu lepingupoolte territooriumidele ja nende sealviibimist reguleerivate õigusaktide kohaselt rakendatakse käesolevat kokkulepet kahe riigi vahelise ja ka transiidina teostatava rahvusvahelise sõitjateveo osas sõidukitele, milles on sõitjate veoks ette nähtud enam kui üheksa kohta, juhi koht kaasa arvatud (buss). Kahe riigi vahelised liiniveod Artikkel 3 1. Käesolevas kokkuleppes loetakse liiniveoks sõitjate vedu bussiga kindlal marsruudil eelnevalt kindlaks määratud sõiduplaani ja varem avaldatud tariifide järgi. 2. Sellise veo puhul on lubatud sõitjate väljumine ja sisenemine kummaski lõpp-peatuses ja kindlaks määratud vahepeatustes. 3. Sihtpunktis ja kindlaks määratud vahepeatustes on veo käigus ning vabade istekohtade olemasolu korral kohustuslik võtta peale kõiki sõitjaid, kes selleks soovi avaldavad. See peab toimuma vastavuses käesoleva kokkuleppe ja sõitjate liinivedusid reguleerivate siseriiklike seadustega. Artikkel 4 Kahe riigi vahelised liiniveod määratakse kindlaks käesoleva kokkuleppe artikli 27 lõikes 2 mainitud lepingupoolte pädevate valitsusasutuste ühisel kokkuleppel artiklis 28 sätestatud ühiskomisjoni (edaspidi ühiskomisjon) ettepaneku alusel. Artikkel 5 1. Sõitjate liinivedu teostatakse liiniloa alusel, mis ei ole edasiantav. 2. Liiniloa väljastavad lepingupoolte pädevad valitsusasutused lepingupoole territooriumil asuva teelõigu kohta vastastikusel kokkuleppel, kui nimetatud valitsusasutused ei lepi kokku teisiti. 3. Liiniloa kehtivusaja määrab kindlaks ühiskomisjon. 4. Liiniluba veo teostamiseks kindlal marsruudil väljastatakse taotluse alusel, mille esitab firma selle lepingupoole pädevale valitsusasutusele, kelle territooriumil firma on registreeritud. 5. Ühiskomisjoni kokkuleppel määratakse kindlaks taotluses sisalduvad vajalikud andmed, nagu marsruut, kogu aasta sõiduplaan, tariifid ja mis tahes muu lepingupoolte pädevate valitsusasutuste poolt nõutav informatsioon. Taotlusega peab kaasnema asjaomase teelõigu planimeetriline skeem koos peatustega ja nende vahemaadega kilomeetrites. 6. Ühe lepingupoole pädev valitsusasutus esitab saabunud taotlused koos kogu nõutava dokumentatsiooniga teise lepingupoole pädevale valitsusasutusele. 7. Kummagi lepingupoole pädev valitsusasutus väljastab taotluse alusel ja ühiskomisjoni kinnitatud korra kohaselt liiniload tema territooriumil teostatavate vedude jaoks. 8. Pädeva valitsusasutuse väljastatud liiniloa originaal või selle autentne koopia peab olema sõidukis kogu liiniveo jooksul. Artikkel 6 Firmadel ei ole lubatud teostada sõitjate sisevedusid teise lepingupoole territooriumil, kui pädevad valitsusasutused ei ole kokku leppinud teisiti. Transiitliiniveod Artikkel 7 1. Käesolevas kokkuleppes loetakse transiitliiniveoks sõitjate vedu, mis algab ühe lepingupoole territooriumilt ja läbib teise lepingupoole territooriumi, suundudes kolmandasse riiki ilma teise lepingupoole territooriumil sõitjaid peale võtmata või maha panemata. 2. Transiitliinivedusid teostatakse transiitriigi pädeva valitsusasutuse väljastatud loa alusel, mille firma peab taotlema oma riigi pädeva valitsusasutuse vahendusel. Pendelveod Artikkel 8 1. Käesolevas kokkuleppes mõistetakse pendelveo all eelnevalt ettenähtud ajaks gruppidesse koondatud sõitjate korduvat vedu ühest ja samast lähtepunktist ühte ja samasse sihtpunkti või ühe lepingupoole territooriumil asuvasse puhkekohta või turismiobjektile, ning ettenähtud aja lõppedes järgneva reisiga samade gruppide vedu tagasi ühte ja samasse lähtepunkti teise lepingupoole territooriumil. Sõitjad, kes sõitsid sihtpunkti koos, peavad ka koos tagasi sõitma, kui lepingupoolte pädevad valitsusasutused ei ole kokku leppinud teisiti. 2. Pendelvedude korral tehakse esimene tagasisõit ja viimane sihtpunkti sõit tühjalt. Artikkel 9 1. Selleks, et teostada pendelvedu käesoleva kokkuleppe artiklis 8 sätestatud tingimustel, on vajalik mõlema lepingupoole pädeva valitsusasutuse luba. 2. Loa saamiseks esitab firma taotluse selle lepingupoole pädevale valitsusasutusele, kelle territooriumil firma on registreeritud. 3. Taotluses peavad olema ära toodud veo eesmärk, marsruut, sõitude arv ja kuupäevad ning kõik teised lepingupoolte pädevate valitsusasutuste nõutavad andmed. 4. Loa väljastamise taotluse koos nõutava dokumentatsiooniga esitab lepingupoole pädev valitsusasutus teise lepingupoole pädevale valitsusasutusele. 5. Teise lepingupoole pädev valitsusasutus teatab oma otsusest kirjalikult 30 päeva jooksul arvates taotluse laekumisest. 6. Kui teise lepingupoole pädev valitsusasutus on taotluse heaks kiitnud, väljastab firmale loa selle lepingupoole pädev valitsusasutus, kelle territooriumil taotluse esitanud firma on registreeritud. Juhuveod Artikkel 10 Käesoleva kokkuleppe kohaselt loetakse juhuvedudeks järgnevaid sõitjatevedusid: 1) ühe ja sama sõitjate grupi vedu ühe ja sama sõidukiga, kusjuures vedu algab ja lõpeb selle riigi territooriumil, kus sõiduk on registreeritud; 2) ühe ja sama sõitjate grupi vedu ühe ja sama sõidukiga, kui teekonna lähtepunktiks on selle riigi sadam või lennujaam, kus sõiduk on registreeritud, ja sihtpunktiks on teise riigi territooriumi sadam või lennujaam ning sõiduk peab tagasi pöörduma: a) tühjalt; b) sõitjatega, kes saabusid laeva või lennukiga sellesse sadamasse või lennujaama, kuhu sõites eelmised sõitjad toodi, ja kes peavad jätkama reisi laeva või lennukiga selle riigi territooriumil asuvast sadamast või lennujaamast, kus sõiduk on registreeritud; c) sõitjatega, kes saabusid laeva või lennukiga mõnda teise sadamasse või lennujaama selles riigis, kus asub ka see sadam või lennujaam, kuhu sõites eelmised sõitjad toodi, ja kes peavad jätkama reisi laeva või lennukiga selle riigi territooriumil asuvast sadamast või lennujaamast, kus sõiduk on registreeritud. 3) tühisõidud teise lepingupoole territooriumile vastavalt vedaja ja tellija eelnevale kokkuleppele moodustatud sõitjate gruppide vedamiseks riiki, kus sõiduk on registreeritud. Artikkel 11 1. Käesoleva kokkuleppe artikli 10 punktides 1 ja 2 sätestatud vedude, sh. transiidi teostamiseks luba vaja ei ole. 2. Sellistel juhtudel peab juhil olema kaasas sõitjate nimekiri või kontrolldokument, mis sisaldab sõitjate nimekirja. 3. Luba ei ole vaja avariis kannatada saanud bussi asendamisel teisega vastavalt ühiskomisjoni poolt kehtestatud korrale. 4. Käesoleva kokkuleppe artikli 10 punktis 3 toodud juhul peab selle lepingupoole, kelle territooriumil vedu teostav firma on registreeritud, pädev valitsusasutus taotlema loa teise lepingupoole pädevalt valitsusasutuselt. Pädevad valitsusasutused vahetavad igal aastal ühiskomisjonis kindlaks määratud kvoodi lubade blankette. Muud sõitjateveod Artikkel 12 1. Kõik muud käesoleva kokkuleppe artiklites määratlemata sõitjateveod teostatakse teise lepingupoole pädeva valitsusasutuse igakordselt väljastatavate lubade alusel. 2. Loa saamiseks esitab firma taotluse selle lepingupoole pädevale valitsusasutusele, kelle territooriumil firma on registreeritud. 3. Taotluses peab sisalduma sõidu sihtpunkt, marsruut, sõidu eesmärk, andmed kasutatava sõiduki kohta ja mis tahes muud lepingupoolte pädevate valitsusasutuste nõutavad andmed. 4. Vastava loa saamiseks edastab lepingupoole pädev valitsusasutus saabunud taotlused koos nõutava dokumentatsiooniga teise lepingupoole pädevale valitsusasutusele. 5. Teise lepingupoole pädev valitsusasutus teatab oma otsusest kirjalikult 30 päeva jooksul arvates taotluse laekumisest. 6. Kui teise lepingupoole pädev valitsusasutus on taotluse heaks kiitnud, väljastab firmale loa selle lepingupoole pädev valitsusasutus, kelle territooriumil taotluse esitanud firma on registreeritud. II. KAUBAVEDU Kahe riigi vaheline vedu ja transiit Artikkel 13 1. Ühe lepingupoole territooriumil registreeritud, kaubavedu teostav firma peab omama kahe riigi vaheliseks kaubaveoks teise lepingupoole pädeva valitsusasutuse väljastatud luba, välja arvatud artiklites 14 ja 15 sätestatud juhtudel ja ühiskomisjoni vastuvõetud eriotsuste korral. Lubade kvoodi, tüübid ning väljastamise korra ja tingimused määrab kindlaks ühiskomisjon. 2. Kaubaveo teostamisel võib sõidukite sissesõidu või liikumise ja ka juhtide viibimise teise lepingupoole territooriumil allutada vastastikusel kokkuleppel eritingimustele, -kontrollile ja -kaitsele, kui seda nõuab riigi julgeolek. Artikkel 14 1. Materjali või materjalide importi ja eksporti lepingupoolte territooriumidele ja territooriumidelt reguleerivad normid ei kehti järgnevas nimekirjas toodud vedude korral: 1) matusega seotud vedu; 2) näitustega seotud esemete vedu; 3) kauba juhuvedu lennujaama või lennujaamast häirete korral liikluses; 4) pagasi vedu sõitjateveoks ette nähtud sõidukitele lisatud haagisega ja pagasi vedu otse lennujaama või lennujaamast mis tahes tüüpi sõidukitega; 5) postivedu; 6) kiire meditsiinilise abi andmiseks vajalike ainete vedu, eeskätt loodusõnnetuse korral; 7) väärtusliku kauba vedu (nt. väärismetallid) politsei või teiste julgestusteenistuste eskorditud erisõidukitega; 8) mere- ja õhutranspordivahendite varuosade vedu; 9) teise lepingupoole territooriumil kaubavedu teostava, kuid kasutamiskõlbmatuks muutunud sõiduki asendamisega seotud vedu ning remonditud sõiduki tagasisõit tühjalt. Vedu asendussõidukiga teostatakse kasutamiskõlbmatuks muutunud sõidukile väljastatud loa alusel; 10) mesilaste ja kalamaimude vedu. 2. Ühiskomisjon võib käesolevas artiklis loetletud vedude osas teha muudatusi. 3. Käesolevas artiklis loetletud vedudele võib kehtestada piiranguid lähtudes siseriiklikest õigusaktidest. Artikkel 15 1. Edasi-tagasi sõiduks kehtiv luba ei ole edasiantav ja lubab firmal teostada vedusid sõidukiga või sõidukite kombinatsiooniga (sõiduk ilma haagiseta, täishaagisega sõiduk või poolhaagisega sõiduk) loal märgitud kehtivusaja piires, mis ei ole pikem kui üks aasta. 2. Transiiti kummagi lepingupoole territooriumil võib teostada ilma lubadeta, kui lepingupooled ei lepi kokku teisiti. 3. Käesolevas kokkuleppes loetakse transiidiks vedusid läbi ühe lepingupoole territooriumi kolmandasse riiki, ilma et toimuks kauba peale- või mahalaadimist transiidina läbitava lepingupoole territooriumil. Artikkel 16 1. Kummagi lepingupoole territooriumil on keelatud teostada kabotaaþvedusid. 2. Samuti on keelatud ühe lepingupoole territooriumil registreeritud vedajal teostada teise lepingupoole ja kolmanda riigi vahelisi vedusid, välja arvatud veod teise lepingupoole pädeva valitsusasutuse eriloa alusel. III. ÜLDSÄTTED Artikkel 17 1. Mõlema riigi pädevad valitsusasutused kehtestavad nõuded firma tehnilise taseme ja professionaalsuse, sõidukite sobilikkuse, sõidudokumentide sisu, juhtide sobilikkuse, kindlustuse ja kolmandate isikute tsiviilvastutuse ning reisijakindlustuse kohta siseriiklike õigusaktide kohaselt. 2. Kindlustuspoliisi tingimused peavad igal juhul olema kooskõlas selle riigi seadustega, kus vedusid teostatakse. Artikkel 18 Piletite väljastamise protseduurid, sõitjate ja kauba autoveoks nõutavate dokumentide täitmine, registri pidamine ja kahe pädeva valitsusasutuse vahel vahetatavate statistiliste andmete kogumine määratakse kindlaks lepingupoolte pädevate valitsusasutuste vastastikkusel kokkuleppel. Artikkel 19 1. Käesoleva kokkuleppe kohaselt teise lepingupoole territooriumil vedusid teostavate sõidukite juhid ja meeskonnad peavad täitma selles riigis kehtivaid liiklus- ja veoeeskirju. 2. Eelmises punktis nimetatud eeskirjade rikkumise korral kannab rikkuja vastutust selle lepingupoole pädeva asutuse ees, kelle territooriumil rikkumine toime pandi. Artikkel 20 1. Mõlema lepingupoole vedajad on kohustatud järgima selle lepingupoole territooriumil, kus vedusid teostatakse, kehtivaid hindade ja maksude alaseid õigusakte. 2. Ühiskomisjon võib teha ettepanekuid maksusoodustusteks, kui need on lubatud riikide õigusaktidega. Artikkel 21 1. Lepingupool lubab teise lepingupoole territooriumil registreeritud ajutiselt tollimaksudest vabastatud sõidukitel siseneda oma riigi territooriumile ilma keeldude ja piiranguteta tingimusel, et sõidukid reeksporditakse. 2. Lepingupooled võivad kehtestada sõidukite ajutise sissesõidu puhul vajalikke tolliformaalsusi. Artikkel 22 1. Juht ja teised sõiduki meeskonna liikmed võivad ajutiselt sisse tuua tolli- ja impordimaksu vabalt mõõdukal hulgal isiklikuks tarbeks vajalikke esemeid proportsionaalselt teise lepingupoole territooriumil viibimise kestusega tingimusel, et need reeksporditakse. 2. Samuti on tolli- ja impordimaksust vabastatud isiklikuks tarbeks kaasa võetud toiduained, väike kogus tubakat, sigareid ja sigarette teise lepingupoole territooriumil kehtivate tollieeskirjade kohaselt. 3. Need vabastused on lubatud tollivõimude kehtestatud tingimustel ja kehtivad ka sõitjate isiklikuks otstarbeks vajalike esemete ajutise maksuvaba impordi kohta. Artikkel 23 Tolli- ja impordimaksust on ilma keeldude ja piiranguteta vabastatud kütus, mis asub ajutiselt sissesõitnud sõiduki standardsetes mahutites, milleks loetakse kõnealuse sõiduki tootja paigaldatud mahuteid. Artikkel 24 1. Käesoleva kokkuleppe kohaselt vedusid teostava sõiduki remontimiseks vajalike varuosade ajutine sissevedu on ilma piirangute ja keeldudeta vabastatud tolli- ja impordimaksust vastavalt lepingupoolte kehtestatud tolliformaalsustele. 2. Asendatud varuosad, mis ei ole reeksporditud, maksustatakse tolli- ja impordimaksuga vastavalt selle riigi õigusaktidele, kuhu varuosad imporditi, välja arvatud juhul, kui varuosad jäetakse sellele riigile tasuta või hävitatakse asjaomase poole kulul tollivõimude järelevalve all. Artikkel 25 1. Käesoleva kokkuleppe kohaselt teostatavate veoteenuste eest arveldatakse ja makstakse vabalt konventeeritavas valuutas maksmise päeval kehtiva vahetuskursi alusel. 2. Rahaülekanded peavad toimuma ilma piirangute ja hilinemisteta, eeskätt maksukohustuste täitmisel. 3. Ülalmainitud makseid peab sooritama lepingupoolte vahel sõlmitud makselepingu alusel. Artikkel 26 1. Käesoleva kokkuleppe mis tahes sätete rikkumise korral teise lepingupoole territooriumil rakendab selle riigi pädev valitsusasutus, kus sõiduk on registreeritud, pärast teise lepingupoole pädevalt valitsusasutuselt taotluse saamist, rikkumise toime pannud firma suhtes ühte järgnevatest sanktsioonidest: 1) hoiatus; 2) hoiatus koos teatega, et korduva rikkumise korral rakendatakse järgnevates punktides 3 või 4 sätestatud meetmeid; 3) sellesse riiki, kus rikkumine toimus, kauba- või sõitjateveo lubade ajutine peatamine; 4) sellesse riiki, kus rikkumine toimus, kauba- või sõitjateveo lubade äravõtmine. 2. Mõnda eespool nimetatud sanktsiooni rakendanud pädev valitsusasutus teatab sellest kirjalikult teise lepingupoole pädevale valitsusasutusele. Artikkel 27 1. Käesoleva kokkuleppe rakendamisega tekkivad vaidlusalused küsimused lahendatakse lepingupoolte pädevate valitsusasutuste ühisel kokkuleppel. 2. Käesoleva kokkuleppe kohaselt on pädevaks valitsusasutuseks: Eesti Vabariigis: Teede- ja Sideministeerium Itaalia Vabariigis: Transpordi- ja Merendusministeeriumi Autotranspordi Peavalitsus (il Ministero dei Trasporti e della Navigazione, Direzione Generale della Motorizzazione Civile e dei Trasporti in Concessione). Artikkel 28 1. Lepingupoolte pädevate valitsusasutuste esindajatest moodustatakse ühiskomisjon, et: 1) avaldada arvamust sõitjate liinivedude kohta, kooskõlastades vajaduse korral mõlemale lepingupoolele kasulikud veod; 2) kindlaks määrata artiklis 11 sätestatud sõitjateveolubade kvoot; 3) kehtestada ühisel kokkuleppel artiklis 13 sätestatud kaubaveolubade kvoot, tüübid ning väljastamise kord ja tingimused; 4) kavandada artiklites 5, 9, 11 ja 13 sätestatud lubade näidised ja kehtestada lubade väljastamise kord; 5) lahendada käesoleva kokkuleppe rakendamisel tekkivaid mis tahes probleeme ja vaidlusaluseid küsimusi; 6) võtta sobivaid meetmeid kahe riigi vahelise autoveo arengu hõlbustamiseks ja soodustamiseks; 7) kontrollida maksusoodustuste andmise vajalikkust vastastikusel alusel vastavalt mõlemas riigis kehtivatele seadustele. 2. Lepingupoolte pädevad valitsusasutused määravad oma esindajad, kes tulevad kokku ühiskomisjonis ühe lepingupoole nõudmisel vaheldumisi kummagi riigi territooriumil. Artikkel 29 Küsimused, mis ei ole reguleeritud käesoleva kokkuleppe või rahvusvaheliste konventsioonidega, mille osalisteks lepingupooled on, lahendatakse kummagi lepingupoole siseriiklike seaduste kohaselt. Artikkel 30 1. Sõitjate- ja kaubaveoks ette nähtud sõidukite juhid ja meeskonnad peavad käesoleva kokkuleppe kohaselt teostatavate vedude korral täitma selle lepingupoole riigi, kus vedu toimub, seadusi ja määrusi, eeskätt lepingupoole territooriumile sissesõitu ja seal viibimist reguleerivaid siseriiklikke õigusakte. 2. Lepingupooled jätavad reeglina endale õiguse vastastikku piirata kokkulepitud liikumisvabadust, samuti kaubaveo korraldamist, eriti kui seda nõuab riigi julgeolek. IV. LÕPPSÄTTED Artikkel 31 1. Käesolev kokkulepe jõustub päeval, mil lepingupooled vahetavad diplomaatilisi noote, milles teatavad kokkuleppe jõustumiseks vajalike siseriiklike nõuete täitmisest. 2. Käesolev kokkulepe kehtib ühe aasta arvates selle jõustumisest. Kokkuleppe kehtivusaeg pikeneb automaatselt aastast aastasse, kuni üks lepingupooltest kokkuleppe lõpetab, teatades sellest kirjalikult kolm kuud enne kehtivusaja lõppu. Ülaltoodu kinnituseks on valitsuste volitatud esindajad kirjutanud alla käesolevale kokkuleppele. Koostatud Roomas 20. märtsil 1997. aastal, kahes eksemplaris eesti ja itaalia keeles, mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Eesti Vabariigi valitsuse poolt Toomas Hendrik ILVES Itaalia Vabariigi valitsuse poolt Lamberto DINI Õiend Metaandmetes parandatud akti andja: Vabariigi Valitsus.