Pärnu Linnavolikogu — Veesõidukite liiklemise kord Pärnu, Sauga ja Reiu jõel Pärnu linna piires — KO, 221, 1975

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 2 ja veeseaduse § 3 lõike 2 punkti 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala (1) Käesolev määrus reguleerib veesõidukite liiklust Pärnu linna piires järgmiselt: 1) Pärnu jõel Kesklinna sillast ülesvoolu kuni linna piirini; 2) Sauga jõel Siimu sillast ülesvoolu kuni linna piirini; 3) Reiu jõel suudmest kuni linna piirini. (2) Veesõidukite liiklemine Pärnu jõel Kesklinna sillast allavoolu ja Sauga jõel suudmest kuni Siimu sillani on reguleeritud «Ohutu laevaliikluse eeskirjadega Pärnu sadama akvatooriumil». § 2. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) veesõiduk – ujuvvahend veekogul liiklemiseks (purjelaud, purjejaht, paat, mootorpaat, väikelaev, võistluspurjekas, veesuusarobot, sõudepaat jt), välja arvatud laevad meresõiduohutuse seaduse § 2 punktides 2, 4 ja 5 toodud tähenduses; 2) sõudekanal – Pärnu jõel 2,8 km pikkune veeala alates Papiniidu sillast allavoolu, mis on tähistatud veeliiklust reguleerivate märkidega; 3) jeti – parrasteta veeturbiiniga käitatav veesõiduk kogupikkusega kuni 4 m, mida ei saa konstruktsiooniliselt käsitada paadina ja mida juhitakse sellel istudes või seistes; 4) purjelaud – tuule jõul liikuv veesõiduk, mille taglasel puudub jäik ühendus lauaga; 5) väikelaev – veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit, välja arvatud veesõiduk pikkusega 12–24 meetrit, mida kasutatakse majandustegevuseks, kutsetööks ja koolituseks või riigihaldusülesannete täitmiseks, spordiliidu poolt vastavalt märgistatud võistlusspordiks ja treeninguteks kasutatav veesõiduk (näiteks jett, purjelaud, purjejaht, võistluspurjekas ja muu selline). 2. peatükk VEESÕIDUKITE LIIKLEMISE KORD § 3. Veesõidukite piirkiirus (1) Veesõidukite lubatud piirkiirus on 30 km/h, kui maavanem veeseaduse § 18 lõike 5 alusel ei ole otsustanud teisiti. Sõudekanalil on lubatud piirkiirus 5 km/h, välja arvatud treenerite saatekaatrid, millel on vastav märgistus. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud piirkiirus ei kehti järelevalveks ja päästetöödeks kasutatavatele veesõidukitele nende kasutamisel tööülesannete täitmisel. (3) Töötava mootoriga veesõiduk ei tohi Pärnu linna avaliku korra eeskirjaga kehtestatud öörahu ajal sõita käesoleva määruse § 1 lõikes 1 loetletud veealal kiirusega üle 15 km/h, välja arvatud järelevalveks ja päästetöödeks kasutatavad veesõidukid nende kasutamisel tööülesannete täitmisel. § 4. Veesõidukite liiklusohutuse nõuded Käesoleva määruse § 1 lõikes 1 loetletud veealal peab veesõiduki juht täitma järgmiseid liiklusohutusalaseid nõudeid: 1) veesõidukiga tuleb liikumissuunas liikuda jõe teljest pärisuunaliselt parempoolsel jõe osal, v.a sõudekanali piirkond; 2) lahknemine vastutuleva veesõidukiga toimub vasakult poolt; 3) möödasõit eesliikuvast veesõidukist toimub üldjuhul eesliikujast vasakult; 4) on keelatud ristata laevateed läheneva veesõiduki ees, laevateed ristata või sooritada tagasipööret on lubatud ainult mööduva veesõiduki tagant; 5) väljumisel harujõgedest (Sauga, Reiu) on veesõiduki juht kohustatud teed andma Pärnu jõel liikuvatele veesõidukitele; 6) on keelatud siseneda veesõidukiga ainult sõudepaatide liikumiseks ettenähtud veeliiklust reguleerivate märkidega tähistatud alasse – sõudekanalisse; 7) jõel asuvatest poidega eraldatud supluskohtadest veesõidukiga möödumine jõe telgjoonest supluskoha poolt on keelatud, välja arvatud teenistusülesandeid täitvad veesõidukid; 8) veesõidukite liiklemine ei tohi segada jõel korraldatavaid sporditreeninguid ja võistlusi. § 5. Veeteede tähistamine (1) Veesõidukite kasutamise keelualade, lubatud piirkiiruste jms tähistamist veeliiklust reguleerivate märkidega Pärnu linna piirides asuvatel veekogudel korraldab Pärnu Linnavalitsus «Meresõiduohutuse seaduse» alusel kehtestatud korra järgi. (2) Sisevete märgistamisel kasutatakse rahvusvahelise A-regiooni ujuvnavigatsioonimärgistust ja Euroopa siseveeteede koodeksi nõuetele vastavaid laevaliiklust reguleerivaid signaalmärke. (3) Paadisilla ja tähistatud kalapüünisega tohib tõkestada kuni kolmandiku veeliikluseks kasutatava vooluveekogu laiusest. 3. peatükk MOOTORITA VEESÕIDUKITE KASUTAMINE § 6. Sõudepaatide liiklemine (1) Sõudepaadid (süstad, kanuud jms), liikudes väljaspool sõudekanalit, ei tohi segada teiste veesõidukite, sealhulgas väike- ja purjelaevade, liiklemist ega oma eelistust liiklemisel nimetatute ees. (2) Veesõidukitega on keelatud ohustada sõudepaatide liiklemist (tekitada nende läheduses lainetust, neile ülemääraselt läheneda vms). § 7. Purjelauaga sõitmine (1) Purjelauaga on lubatud sõita valgel ajal hea nähtavuse (üle 500 m) korral, kusjuures purjelaudurid ei tohi takistada veesõidukite liiklemist ja manööverdamist. (2) Purjelauaga on keelatud sõita poidega piiratud ujumiskohtades ja kaldale lähemal kui 50 m. (3) Purjelauduril peab olema seljas ohutusvest. § 8. Veesuusatamine (1) Veesuusatamist on lubatud Pärnu linna piires harrastada Pärnu jõel tähistatud alal Kesklinna sillast ülesvoolu 900 meetrit ning Papiniidu sillast ülesvoolu kuni Reiu jõe suudmeni valgel ajal hea nähtavuse korral (üle 500 m). (2) Veesuusatajat pukseerivat väikelaeva võib juhtida vastavat tunnistust omav vähemalt 18-aastane isik, kusjuures samaaegselt peab väikelaevas olema vähemalt üks ujumisoskusega 15-aastane või vanem isik. (3) Veesuusatajat pukseeriva väikelaeva juht ja veesuusataja ei tohi tekitada ohtlikke situatsioone ega segada teiste veesõidukite liiklemist ning manööverdamist. (4) Kohtumisel teise veesõidukiga või möödumisel sellest peab veesuusataja sõitma rangelt teda pukseeriva väikelaeva kiiluvees. (5) Veesuusatamist on keelatud harrastada: 1) lähemal kui 20 m kaldale; 2) sõudekanaliks eraldatud veealal; 3) veepeo, veesporditreeningute, veespordi- vms ürituse alal või selle vahetus läheduses, kui see ei ole ürituse kavas; 4) lähemal kui 150 m väikesadamatele, ujuvkaidele; 5) veesuusatamist keelavate märkidega tähistatud alal. (6) Veesuusatajat pukseerival väikelaeval on keelatud arendada kiirust, mille puhul veesuusataja võib tõusta lahti veepinnast. (7) Veesuusatamisel peavad veesuusatajad ja väikelaevas olevad isikud kandma ohutus- või päästeveste. 4. peatükk MOOTORI JA/VÕI PURJEGA VARUSTATUD VEESÕIDUKITE KASUTAMINE § 9. Väike- ja purjelaevade liiklemine (1) Väike- ja purjelaevade liiklemine käesoleva määruse § 1 lõikes 1 loetletud veealal toimub väike- ja purjelaeva juhi omal vastutusel, lähtudes heast sõidupiirkonna tundmisest. (2) Väike- ja purjelaevade liiklemine Pärnu linna piires oleval veealal on lubatud ainult hea nähtavuse (üle 500 m) korral. (3) Väike- ja purjelaevade lubatud piirkiirus üldkasutataval veealal on 30 km/h. (4) Väike- ja purjelaevade lubatud piirkiirus kaldale lähemal kui 15 m on 5 km/h. § 10. Jeti kasutamine (1) Jetidel on lubatud Pärnu jõel linna piirides liikuda valgel ajal hea nähtavuse korral (üle 500 m) piirkonnas Papiniidu sillast ülesvoolu kuni Reiu jõe suudmeni. (2) Jetide liiklemine Sauga ja Reiu jõel Pärnu linna piires on keelatud. (3) Jetit võib juhtida isik, kellel on nõuetekohane tunnistus ja kes on vähemalt 15-aastane. (4) Õppesõitu jetiga teostatakse kvalifitseeritud juhendaja juuresolekul ja selleks piiritletud alal. (5) Jetiga on keelatud sõita: 1) lähemal kui 100 m ujumiskohtadest; 2) veepeo, veesporditreeningute, veespordi- vms ürituse toimumise alal või selle vahetus läheduses, kui see ei ole ürituse kavas; 3) pimedal ajal või halva nähtavuse korral (alla 500 m). (6) Jetijuhil ja kaassõitjal peab olema seljas päästevest. (7) Jeti peab olema varustatud töökorras «AUTOSTOP»-iga, mille tross peab sõidu ajal olema ümber juhi käsivarre. (8) Piirkondades, kus on lubatud jetide liiklemine, ei tohi need segada teiste veesõidukite liiklust ega oma eelistust viimaste ees. 5. peatükk VEESPORDIÜRITUSTE KORRALDAMINE § 11. Veespordiürituste korraldamine (1) Veespordiürituste, sh veepidude jms ürituste, korraldamine Pärnu linna piiridesse jääval veealal, talvel jääkattel on lubatud ainult Pärnu Linnavalitsuse kinnitatud avalike ürituste korraldamise korra kohaselt väljastatud loa alusel. (2) Ohutuse ürituse korraldamise ajal peab tagama üritust korraldav isik. (3) Veespordiürituse ajal kehtestatud veeliikluse muudatustest peab ürituse korraldaja vähemalt üks kuu enne ürituse toimumist teavitama kirjalikult teisi käesoleva määruse § 1 lõikes 1 loetletud veeala kasutamisega seotud isikuid. 6. peatükk VASTUTUS § 12. Vastutus (1) Käesoleva määruse § 1 lõikes 1 loetletud veealal liikleja on kohustatud vältima maaomanike ja teiste veekogu ja vee kasutajate õiguste rikkumist, vee-elustiku, veekogu sängi, kallaste, vesiehitiste ja tehnovõrkude kahjustamist ning täitma kahjulike mõjutuste levimise tõkestamiseks kehtestatud nõudeid. (2) Käesoleva määruse nõuete ja teistest Eesti õigusaktidest tulenevate laevasõiduohutusalaste nõuete eiramise ning veesõidukite mittevastavuse eest neile kehtestatud nõuetele kannavad vastutust veesõidukite juhid ja nende omanikud seadustes sätestatud korras. § 13. Veesõiduki kasutamise keeld Veeteede Amet ja Keskkonnainspektsioon võivad keelata veesõiduki kasutamise, kui see ei ole nõuetekohaselt mehitatud ja varustatud ning on avastatud puudusi, mis ei taga veesõiduki ohutust. § 14. Erikorraldused (1) Maavanemal on õigus oma korraldusega keelata avalikul ja avalikult kasutataval veekogul veesõidukitega liiklemine, kehtestada liikluskiiruse piirang, kui liiklemine või veesõiduki suur kiirus: 1) ohustab veeliiklust; 2) kahjustab või võib kahjustada veekogu seisundit ning lõhkuda veekogu kaldaid; 3) kahjustab või võib kahjustada kalavarusid või kalakoelmute seisukorda; 4) häirib teisi veekogu kasutajaid. (2) Maavanema käesoleva paragrahvi lõike 1 kohased korraldused tehakse avalikult teatavaks ning nad jõustuvad ametlikus väljaandes Ametlikud teadaanded avaldamisele järgneval päeval. § 15. Järelevalve Määruse alusel teostavad järelevalvet pädevad riigiasutused. 7. peatükk LÕPPSÄTTED § 16. Määruse jõustumine Määrus jõustub 21. juunil 2004. a. Volikogu esimees Margus TAMMEKIVI