Vabariigi Valitsus — Kokkulepe Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vahel rahvusvahelise maanteeveo kohta — RT II, 1997, 11, 42

Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vahel rahvusvahelise maanteeveo kohta sõlmitava kokkuleppe heakskiitmine Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariik ja Hispaania Kuningriik (edaspidi nimetatud «lepingupooled»), soovides lepingupoolte poliitiliste ja majanduslike sidemete tugevdamiseks arendada sõitjate ja kauba maanteevedu oma territooriumidele, territooriumidelt või transiidina läbi oma territooriumide, leppisid kokku järgnevas: Artikkel 1. Rakendusvaldkond Käesoleva kokkuleppe sätted kehtivad lepingupoole territooriumile, territooriumilt või transiidina läbi selle teostatava sõitjate ja kauba maanteeveo kohta. Vastavalt käesolevas kokkuleppes sätestatud tingimustele võidakse lubada teostada vedusid kolmandatesse riikidesse ja kolmandatest riikidest. Artikkel 2. Definitsioonid Käesolevas kokkuleppes: a) mõiste «vedaja» tähendab isikut, sealhulgas lepingupoole riigis asutatud juriidilist isikut, kes selle riigi seaduste kohaselt võib teostada rahvusvahelist sõitjate- ja kaubavedu maanteedel kas üüri või tasu eest või omal kulul kooskõlas vastavate riiklike seaduste ja määrustega; b) mõiste «sõiduk sõitjateveoks» tähendab iga sõitjateveoks kohandatud, mootorajamiga maanteesõidukit, milles on rohkem kui üheksa istekohta, kaasa arvatud juhi koht, ja mis on registreeritud lepingupoole territooriumil; c) mõiste «sõiduk kaubaveoks» tähendab lepingupoole territooriumil registreeritud mootorsõidukit või sõidukite kombinatsiooni, milles vähemalt veduk on registreeritud ühe lepingupoole territooriumil, ning mis on varustatud ja kasutatav üksnes kaubaveoks. I. SÕITJATEVEDU Artikkel 3. Liini- ja pendelveod 1. Liini- ja pendelveod lepingupoolte territooriumide vahel või transiidina läbi nende kiidetakse ühiselt ja eelnevalt heaks lepingupoolte pädevate valitsusasutuste poolt. 2. Mõiste «liinivedu» tähendab sõitjatevedu marsruutidel eelnevalt kokkulepitud sõiduplaanide kohaselt, kusjuures sõitjad võivad sõidukisse siseneda või sealt väljuda eelnevalt kindlaksmääratud peatustes. Selliseid liinivedusid alustatakse vastastikkuse alusel. Kumbki pädev valitsusasutus annab välja veoloa tema territooriumil kulgeva teelõigu kohta. 3. «Pendelveod» on veod, mille puhul eelnevalt gruppidesse koondatud sõitjaid veetakse korduvatel sinna ja tagasi sõitudel ühest ja samast lähtekohast ühte ja samasse sihtkohta. Need sõitjate grupid, kes on sõitnud sihtkohta, tuuakse järgmise sõiduga lähtekohta tagasi. 4. Vedajad peavad esitama liini- ja pendelvedude lubade taotlused selle riigi, kus nad on asutatud, pädevale valitsusasutusele. Kui pädev valitsusasutus nõustub taotlusega, edastab ta selle koos soovitusega teise lepingupoole pädevale valitsusasutusele. 5. Käesoleva kokkuleppe artiklis 11 sätestatud ühiskomisjon peab: a) kehtestama taotlustele tingimused ja nõuded; b) saama ühiskomisjoni mõlemalt poolelt nõusoleku liiniveo taotluste tingimuste muutmiseks; c) määratlema pendelvedude lähte- ja sihtkohad. Artikkel 4. Juhuveod 1. «Juhuveod» tähistavad selliseid vedusid, mis ei kuulu käesoleva kokkuleppe artiklis 3 sätestatud liini- ega pendelvedude mõiste alla. 2. Vedude teostamiseks ühe lepingupoole territooriumil registreeritud sõidukiga teise lepingupoole territooriumil ei nõuta luba järgmiste juhuvedude korral: a) ringsõidud, st. veod, mille puhul kasutatakse ühte ja sama sõidukit ühe ja sama sõitjategrupi vedamiseks kogu reisi vältel ning sõitjad tuuakse samasse lähtekohta tagasi; b) veod, mille puhul sõiduk toimetab sõitjad sihtkohta ja pöördub tagasi tühjalt; c) alapunktides a ja b sätestatud vedudega seoses teostatavad transiitveod. 3. Käesoleva artikli lõikes 2 toodud vedude korral peab sõidukis olema kaasas õigesti täidetud sõiduleht sõitjate nimekirjaga, millel on vedaja allkiri ja pädevate tollivõimude pitsat. Sõiduleht täidetakse koduriigis ning see peab olema sõidukis kogu selle reisi vältel, milleks ta on välja antud. 4. Kõigi teiste käesoleva kokkuleppe artiklis 3 ning käesoleva artikli lõikes 2 nimetamata vedude teostamiseks nõutakse luba, mille annab välja pädev valitsusasutus kooskõlas selle lepingupoole seaduste ja määrustega, kelle territooriumil vedu teostatakse. Vedaja on kohustatud loa õigesti täitma ning esitama selle volitatud ametiisiku nõudmisel. II. KAUBAVEDU Artikkel 5. Lubade kord 1. Lepingupoole vedajad, kellel kooskõlas oma riigi õigusaktidega on õigus teostada rahvusvahelist kaubavedu, võivad kaupu vedada ühe lepingupoole territooriumilt teisele ja transiidina läbi nende rahvusvahelise veoloa alusel. Veoloa annavad välja selle lepingupoole, kelle territooriumil vedaja on asutatud, pädevad valitsusasutused vastavalt lubade kontingendile ja väljaandmise korrale, mille on kehtestanud käesoleva kokkuleppe artiklis 11 nimetatud ühiskomisjon. 2. Loakohustusest on vabastatud kaubavedu sõidukitega, mille lubatud täismass, kaasa arvatud haagiste mass, ei ületa 6 tonni või mille lubatud kandejõud, kaasa arvatud haagiste kandejõud, ei ületa 3,5 tonni. 3. Luba tohib kasutada vaid vedaja, kellele see on välja antud. Luba ei ole edasiantav. Luba peab olema alati sõidukis ning selle peab esitama volitatud ametiisiku nõudmisel. III. ÜLDSÄTTED Artikkel 6. Kabotaaþ ja veod kolmandatesse/st riikidesse/st 1. Vedaja, kelle alaline elukoht on ühe lepingupoole territooriumil, ei tohi vedada sõitjaid ega kaupa kahe punkti vahel teise lepingupoole territooriumil. 2. Ühe lepingupoole volitatud vedaja võib vedada kaupa teise lepingupoole territooriumilt kolmanda riigi territooriumile, samuti kolmanda riigi territooriumilt teise lepingupoole territooriumile tingimusel, et ta on teise lepingupoole pädevalt valitsusasutuselt saanud eriloa. Eeltoodu ei kehti juhul, kui sõiduk sama reisi jooksul oma tavalise marsruudi raames sõidab läbi selle riigi territooriumi, kus ta on registreeritud. 3. Ühiskomisjon määrab kindlaks lepingupoolte vahel vahetatavate kolmandate riikide erilubade arvu. Artikkel 7. Sõidukite mass ja mõõtmed 1. Lepingupooled kohustuvad mitte kehtestama teise lepingupoole territooriumil registreeritud sõidukite massile ja mõõtmetele rangemaid tingimusi, kui on kehtestatud tema territooriumil registreeritud sõidukitele. 2. Kui vedudeks kasutatava sõiduki mass või mõõtmed ületavad teise lepingupoole territooriumil lubatud massi või mõõtmete ülemmäära, peab vedaja eelnevalt hankima eriloa selle lepingupoole pädevalt valitsusasutuselt. 3. Vedaja peab täitma kõiki sellise loaga kehtestatud nõudmisi. Artikkel 8. Maksustamine 1. Ühe lepingupoole territooriumil registreeritud sõidukid, mis käesoleva kokkuleppe kohaste vedude teostamiseks ajutiselt sisenevad teise lepingupoole territooriumile, vabastatakse vastastikkuse põhimõttel maanteede kasutus- ja liiklusmaksudest. 2. Selline vabastus ei kehti maantee- ja sillatollide ega muude sarnaste maksude suhtes, mida nõutakse alati mittediskrimineerimise põhimõttel. 3. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud sõidukite puhul ei nõuta tollimakse: a) sõidukite eest; b) sõidukite tavalistes kütusepaakides sisalduva kütuse eest; c) teise lepingupoole territooriumile imporditud varuosade eest, mis on ette nähtud sõiduki remondiks. Väljavahetatud varuosad tuleb re-eksportida või hävitada. Artikkel 9. Siseriiklikud õigusaktid Kõigis küsimustes, mida ei reguleeri käesoleva kokkuleppe või rahvusvaheliste konventsioonide, millega mõlemad riigid on ühinenud, sätted, peavad ühe lepingupoole vedajad teise lepingupoole territooriumil sõites järgima selle lepingupoole õigusnorme ja eeskirju. Artikkel 10. Rikkumised 1. Kui ühe lepingupoole vedaja rikub käesoleva kokkuleppe sätteid või teise lepingupoole territooriumil kehtivaid õigusakte, informeerib selle lepingupoole, kelle territooriumil rikkumine toime pandi, pädev valitsusasutus teise lepingupoole pädevat valitsusasutust rikkumise asjaoludest, võtamata sellega võimalust rakendada enda territooriumil mis tahes õiguspärast sanktsiooni. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud rikkumise korral võib selle lepingupoole, kelle territooriumil rikkumine toime pandi, pädev valitsusasutus paluda teise lepingupoole pädeval valitsusasutusel: a) teha hoiatus asjaomasele vedajale, teatades, et järgmise rikkumise korral võidakse keelduda andmast tema sõidukile sissesõiduluba selle lepingupool territooriumile, kus rikkumine toime pandi, selle lepingupoole pädeva valitsusasutuse määratud aja jooksul; või b) teatada vedajale, et tema sõidukil on ajutiselt või määramata ajaks keelatud siseneda teise lepingupoole territooriumile. 3. Lepingupoole pädev valitsusasutus, kes on saanud sellise palve teise lepingupoole pädevalt valitsusasutuselt, peab selle täitma ja võetud meetmetest võimalikult kiiresti informeerima teise lepingupoole pädevat valitsusasutust. Artikkel 11. Pädevad valitsusasutused. Ühiskomisjon 1. Lepingupool teatab teisele lepingupoolele, millised pädevad valitsusasutused on volitatud tegelema käesoleva kokkuleppe rakendamisega seotud küsimustega. 2. Lepingupoolte pädevad valitsusasutused peavad üksteisega ühendust kõigis käesoleva kokkuleppe rakendamisega esile kerkivates küsimustes. 3. Lepingupoolte pädevate valitsusasutuste esindajad võivad ühiskomisjonis kohtuda vajaduse korral mis tahes ajal, et kehtestada veolubade väljastamise kord ja kontingent, reguleerida muud veondusega seotud tegevust ning lahendada käesoleva kokkuleppe rakendamisega esilekerkivaid probleeme. Artikkel 12 Lepingupooled järgivad kõiki sätteid, mis tulenevad Euroopa Liiduga sõlmitud lepingutest või mis tulenevad ühe või teise lepingupoole liikmelisusest selles. Artikkel 13. Jõustumine ja kestus 1. Käesolevat kokkulepet rakendatakse ajutiselt alates sellele allakirjutamise kuupäevast. Kokkulepe jõustub kuupäeval, mil lepingupooled on viimase diplomaatilise noodiga teineteisele teatanud oma põhiseaduslike nõuete täitmisest. 2. Käesolev kokkulepe jääb jõusse ajani, mil üks lepingupool selle diplomaatiliste kanalite kaudu lõpetab. Sellisel juhul lõpeb kokkulepe kuue kuu möödumisel teisele lepingupoolele sellekohase teate edastamisest. Eeltoodu kinnituseks on valitsuste täievolilised esindajad kirjutanud alla käesolevale kokkuleppele. Koostatud kahes eksemplaris Tallinnas 28. veebruaril 1997. aastal eesti, hispaania ja inglise keeles, kõik tekstid on võrdselt autentsed. Erinevate tõlgenduste korral prevaleerib ingliskeelne tekst. Eesti Vabariigi nimel Raivo VARE Hispaania Kuningriigi nimel D. Vicente Blanco Gaspar