Tallinna Linnavolikogu — Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2005-2007 — KO, 167, 1611

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punktist 2 ja linnavolikogu 27. novembri 2003. a määrusega nr 59 kinnitatud «Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra» punktist 6 ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Võtta vastu juurdelisatud Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2005–2007. 2. Tallinna Linnavalitsusel lähtuda linna 2005. aasta eelarve koostamisel eelarvestrateegiast. 3. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määrus nr 38 «Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2004–2006». 4. Määrus jõustub 24. juunil 2004. a. Volikogu esimees Maret MARIPUU Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2004. a määrusega nr 24 TALLINNA LINNA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2005–2007 Sissejuhatus Käesolev eelarvestrateegia kajastab linna eelarvepoliitilisi eesmärke ja tegevusi nende saavutamiseks aastatel 2005–2007. Strateegia on koostatud vastavuses Tallinna Linnavolikogu 27. novembri 2003. a määrusega nr 59 kinnitatud «Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra» punktiga 6. Strateegia kinnitamine linnavolikogu poolt võimaldab linnavalitsusel asuda koostama linna 2005. aasta eelarve kava. Strateegia on koostatud lähtudes järgmistest alustest: 1. Strateegia «Tallinn 2025» (vastu võetud linnavalitsuse istungil 17. märtsil 2004. a ja esitatud Tallinna Linnavolikogule). 2. Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2004–2006 (kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määrusega nr 38). Eelmisest 3 aasta strateegiast (2004–2006) on võetud üldjoontes strateegia eesmärgid ning ülesehitus. Arvandmeid on muudetud tulenevalt linnaeelarve 2003. aasta täitmise tulemustest, 2004. aasta kinnitatud eelarvest ja käesolevaks ajaks täpsustunud vajadustest. 1. Eelarve strateegia üldeesmärgid Linna eelarvestrateegias 2005–2007 püstitada järgmised Tallinna eelarvepoliitika üldeesmärgid: 1. Hoida linna tegevustulem positiivne ulatuses, mis kataks linna laenuteenindamise kulud ning tagaks linna finantspaindlikkuse ja jätkusuutliku investeerimisvõime. Saavutada eelarve tasakaal aastaks 2007. Selle eesmärgi saavutamiseks on Strateegias «Tallinn 2025» kavandatud eelarvest kaetavate tegevuskulude kasvu piiramine. Viimastel aastatel on tegevuskulud kasvanud keskmiselt kiiremini kui eelarve püsivad tulud. Nii vähenesid jooksvad tulud 2003. aastal eelmise aastaga võrreldes 4,0% (dividenditulude vähenemise ja mootorsõidukimaksu kaotamise tõttu), tegevuskulud aga kasvasid 6,3%. Olukorra parandamiseks on pikemas ajalises perspektiivis kavandatud tegevuskulude kasvu piiramine 2%-ga aastas. Käesolevas strateegias on tegevuskulude kasvuks kavandatud 2005. aastal 3,5%, 2006. aastal 2,4% ja 2007. aastal 1,7%. Linna strateegias 2025. aastani on märgitud eesmärgiks saavutada eelarve tasakaal aastaks 2007. 2. Kavandada meetmeid täiendavate tulude saamiseks ja laiendada linna tulubaasi – kaasata linna arenguks vajalike investeeringute tegemisel enam erinevate linnaväliste fondide, riigi ja erasektori vahendeid. Esmajärjekorras kasutada enam linna enda sisemisi võimalusi püsivate tulude suurendamiseks. (Suurendada tasuliste teenuste ja tegevuste mahtu; muuta maade kasutamise sihtotstarvet suurema tulususe saavutamiseks jne). Peamine töösuund peaks olema Euroopa Liidu fondide aktiivsem kasutamine. 2007. aastast avanevad uued fondid. Aastail 2005–2006 teha ettevalmistusi linna projektidele finantseerimise saamiseks nendest fondidest. Arendada välja välisfinantseerimise korraldamise süsteem 2005. aastaks. Selleks tugevdada Linnakantselei eurointegratsiooni bürood ja Tallinna esindust Brüsselis. Suurendada eurointegratsiooni büroo koordineerivat rolli ametite poolt eurofondidest finantseeritavate projektide koostamisel. Kaasata selleks tegevuseks väliseid nõustajaid (konsultatsioonibürood, juristid jt spetsialistid). Investeeringute valdkonnalises struktuuris arvestada välisinvesteeringute kasvavat osa ning sellega seonduvat kaas- ja sildfinantseerimise vajadust. (mln kr) 2005 2006 2007 Prognoositav abi Euroopa Liidu struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidest 79 92 200 Tagada vahendid abiga kaasneva omafinantseerimise vajaduse katteks 30 38 75 3. Jätkata tegevust hoidmaks elanike arv stabiilselt 400 tuhande tasemel. Elanike arv Tallinnas oli eelmises eelarve strateegias prognoositud järgmiselt: 2001 2002 2003 2004 2005 2006 379 371 378 386 390 392 Tegelikult on 2006. aastaks kavandatud tase tänaseks saavutatud. 31. maiks oli Tallinna registris juba 398,6 tuhat elanikku. Seetõttu on linna eesmärk hoida saavutatud tase stabiilsena. 4. Lähtuda eelarve prioriteetide määratlemisel linna üldstrateegilistest eesmärkidest. Linna üldstrateegilised eesmärgid on kirjas Tallinna Linnavolikogu 13. novembri 2003. a määrusega nr 56 kinnitatud Tallinna arengukavas 2004–2009. 5. Taotleda riigieelarvepoliitika ümberkujundamist. Riigi eelarvepoliitika peaks tagama, et toimuks riigi ja kohalike omavalitsusüksuste tasakaalustatud jätkusuutlik areng. Selleks tuleb kindlustada mõlemale tasandile kindel tulubaas ning selle proportsionaalne kasv. Statistikaameti andmetel kasvasid 2002. aastal riigieelarve tulud 18,7% ja kohalike omavalitsuste tulud 14,4%, ning 2003. aastal vastavalt 13,9% ja –6,2%. 2004. aastal on riigieelarve tulude kasvuks planeeritud 15,3%. Tulumaksureformi läbiviimisel andis riigi tasandil valitsuskoalitsioon lubaduse säilitada kohalike omavalitsusüksustele reformieelne tulumaksu kasvutempo, nn status quo. Selle pidi tagama brutotulu 10% kasv ning omavalitsustele tulumaksu eraldamise määr 11,4% brutotulust. Rahandusministeeriumi andmetel kasvas 2004. aasta I kvartalis Eestis brutotulu vaid 8%, mille puhul 11,4% tulumaksumäär brutotulust ei taga kohalike omavalitsusüksuste reformieelset tulude kasvutempot. Eesmärgid riigieelarve poliitika ümberkujundamisel: 1) algatada tulumaksuseaduse muutmine, suurendades kohalikele omavalitsusüksustele eraldatava tulumaksu määra vähemalt 11,8%-le, tagades selliselt tulumaksu laekumise reformieelse kasvutempo; 2) taotleda riigi vahendite suuremat osalust Tallinna investeeringutes, eeskätt üleriigilise tähtsusega peateede rekonstrueerimisel ja remontimisel. Juhtida riigi tähelepanu asjaolule, et kuigi Tallinnast laekub ca 800 mln krooni mootorikütuse aktsiisi aastas, on Tallinnale teede remondiks eraldatud viimase 7 aastaga ainult 15 miljonit krooni ehk 2 miljonit krooni aastas. Tallinn on saanud viimasel kahel aastal teede ehituseks ja remondiks suunata 200–250 mln krooni. Minimaalne vajadus oleks vähemalt kaks korda suurem; 3) taotleda maamaksu muutmist kohalikuks maksuks; 4) osaleda aktiivselt Linnade Liidu tegevuses omavalitsuste huvide kaitsmisel. 6. Lahendada osa linna funktsioonide täitmine linna äriühingute baasil. Selleks moodustada linna kinnisvara haldamise äriühing(-ud) hiljemalt 2005. aastaks. 7. Minna praeguseks juurutatud tekkepõhise eelarve alusel perioodil 2004–2007 tootepõhisele eelarvele. 2004. a eelarve on koostatud tekkepõhisena. Kommunaal- ja sotsiaalvaldkonna eelarve on koostatud tootepõhisena osas, mis ei ole seotud linnaosadega. Projekt jätkub vastavalt rakenduskavale. 2005. a eelarves on kavas tootepõhine eelarve koostada kommunaal- ja sotsiaalvaldkonnale täies ulatuses (s.t lisatud on ka linnaosad), lisaks Tuletõrje- ja Päästeameti, Perekonnaseisuameti, Linnaarhiivi ning Ettevõtlusameti eelarved. Tallinna eelarvepositsioon 2001–2007 (mln kr) 2000 täitmine 2001 täitmine 2002 täitmine 2003 täitmine 2004 eelarve 2005 prog- noos 2006 prog- noos 2007 prog- noos 1. Tulud ja abi kokku (1.1+1.2+1.3+1.4) 2250 3453 3515 3680 4178 4302 4404 4757 1.1. Tulud kokku 2217 2858 2850 2922 3383 3523 3612 3857 Maksutulud 1719 1857 1903 2095 2350 2602 2709 2881 Üksikisiku tulumaks 1539 1670 1721 1911 2169 2410 2510 2680 Maamaks 120 124 115 120 120 121 122 123 Muud riiklikud maksud 3 3 1 Kohalikud maksud 57 60 66 64 61 71 77 78 Mittemaksulised tulud 371 699 786 602 632 771 853 871 Tulu varadelt (varade müügita) 166 247 360 146 166 273 333 333 Finantstulud 3 26 8 3 6 3 3 3 Segatulud 24 57 46 86 88 79 79 79 Omatulud (äriruumide üürita) 178 369 372 367 372 416 438 456 Varade müük 127 302 161 225 401 150 50 105 1.2. Muud laekumised (ORF) 33 26 4 1.3. Sihtotstarbelised laekumised riigieelarvest 569 661 714 700 700 700 700 sh investeeringuteks 6 22 20 20 30 20 20 1.4. Välisabi 44 95 79 92 200 2. Finantseerimistehingud kokku 329 941 974 760 529 490 294 46 Laenud 304 206 395 615 450 450 250 0 Aktsiate müük 22 733 Aktsiakapitali vähendamine 431 119 73 40 44 46 Eelmiste aastate jäägid 3 2 148 26 6 Sissetulekud kokku (1+2) 2579 4394 4489 4440 4707 4792 4698 4803 VÄLJAMINEKUD 3. Kulud kokku 2424 3851 4198 4240 4382 4495 4446 4491 3.1. Kulud linna rahadest 2424 3282 3537 3482 3587 3716 3654 3591 sh tegevuskulud 1827 2364 2442 2598 2738 2834 2901 2951 investeeringud 543 873 1044 839 795 830 694 585 finantskulud (intressid) 33 35 39 37 54 52 59 55 muud kulud (ORF) 21 10 12 8 3.2. Kulud riigilt saadud rahadest 569 661 714 700 700 700 700 sh investeeringud 6 22 20 20 30 20 20 3.3. Investeeringud välisabi arvel 44 95 79 92 200 4. Finantseerimistehingud kokku 134 294 272 246 325 297 252 312 Laenude tagasimaksmine 134 294 196 224 316 274 233 293 Aktsiakapitali suurendamine 76 22 9 23 19 19 sh tervishoiu äriühingutele 76 22 9 transpordi äriühingutele 23 19 19 Väljaminekud kokku (3+4) 2558 4145 4470 4486 4707 4792 4698 4803 Tallinna eelarve tulem 2001–2007 (mln kr) 2000 täitmine 2001 täitmine 2002 täitmine 2003 täitmine 2004 eelarve 2005 prog- noos 2006 prog- noos 2007 prog- noos 1. Jooksvad tulud 2090 2556 2689 2697 2982 3373 3562 3752 Kasv eelmise aasta suhtes (%) 22,3 5,2 0,3 10,6 13,1 5,6 5,3 2. Vaba jäägi suunamine kuludesse 3 2 148 26 6 3. Jooksvad kulud 1827 2364 2442 2598 2738 2834 2901 2951 Kasv eelmise aasta suhtes (%) 29,4 3,3 6,4 5,4 3,5 2,4 1,7 4. Finantskulud 33 35 39 37 54 49 52 48 5. Tegevustulem (1+2-3-4) 233 159 356 88 196 487 602 746 Tulemi osa jooksvatest tuludest (%) 11,1 6,2 13,2 3,3 6,6 14,5 16,9 21,6 6. Laenude põhiosa tasumine 134 294 196 224 316 274 233 293 7. Investeeringud 543 879 1066 903 910 939 806 805 8. Aktsiakapitali suurendamine 76 22 9 23 19 19 9. Eelarve tulem (5-6-7-8) –444 –1014 –982 –1061 –1039 –749 –456 –371 Finantseerimine 453 1247 1009 1023 1039 749 456 371 sh varade müük 127 302 161 225 401 150 50 105 aktsiakapitali vähendamine, aktsiate müük 22 733 431 119 73 40 44 46 laenamine 304 206 395 615 450 450 250 0 riiklik investeering 6 22 20 20 30 20 20 välisabi 44 95 79 92 200 2. Hinnang riigi ja Tallinna majanduslikule olukorrale 2.1. Eesti makromajanduslik areng Eesti majandust iseloomustas 2003. aastal maailmamajanduse arengut arvestades kiire 4,7% kasv ning rekordiliselt madal 1,3% inflatsioon. Maailmamajanduse elavnemine algas 2003. aasta teisel poolaastal USA, Hiina ja Jaapani arengu toel. Eesti peamiste majanduspartnerite Soome, Rootsi ja Saksamaa majanduses oli seisak. Läti majanduskasv oli 2003. aastal 7%, Leedus 8,9% ja Venemaal 7,3%. Madal inflatsioon, reaalsissetulekute jätkuv tõus, soodsad laenu- ja liisingutingimused, välisinvesteeringute kasv toetasid Eesti majanduskasvu. Madala intressitaseme tõttu kasvas Eesti majanduse võlakoormus 80,3 miljardi krooni, s.o üle 70% SKP-st. Põhilise osa Eesti võlakoormast moodustavad eraisikute ja äriühingute võlad. 2003. aastal tehti välisinvesteeringuid Eestisse 11,8 miljardit kroonini, sellest 53% olid otseinvesteeringud. Välisinvestorid teenisid 8,5 miljardit krooni kasumit, millest 6,3 miljardit krooni paigutati Eesti majandusse. Tööstustoodangu maht kasvas aastaga 10,2%, ehitusettevõtete ehituskäive 13,3%, eksport 10,0%, jaekaubanduse maht 9,3%, tööhõive 1,2% ja keskmine palk 9,7%. Seoses tööhõive paranemisega, tööpuuduse vähenemisega ja sissetulekute kasvuga olid inimeste tulevikuootused jätkuvalt kõrged. Kasvas elanikkonna laenutase, selle arvel eluasemeehitus, remont ja sisustamine. Elanikkonna laenukoormus kasvas aastaga 19,2 miljardi kroonini, s.o 48,0%, sh eluasemelaenud 60,8%. Koos liisinguga oli elanikkonna laenukoormus 24,2 miljardit krooni. Samal ajal kasvas Eestis hoiuste maht 9,6%, ulatudes 53,4 miljardi kroonini. Eraisikute hoiused 2003. aasta lõpus olid 23,5 miljardit krooni, moodustades 44,0% hoiuste kogumahust. Eesti riigi ja tema majanduse usaldusväärsus kasvas. Seda kinnitas ka reitinguagentuur Fitch, kes 2003. aasta sügisel tõstis Eesti riigireitingu A+ tasemele. Majandusanalüütikud ootavad 2004. ja järgnevatel aastatel Eesti majandusearengu kiirenemist. Prognoosimisel on lähtutud sellest, et Euroopa majanduse elavnemine jätkub 2004. aastal, jõudes kindlasse tõusufaasi 2005. aastal. Eesti majanduses on põhilised struktuurimuutused teostatud, kujunenud on paindlik, avatud, kuid välisilmast mõjutatav majandusstruktuur. Globaalse konkurentsivõime reitingu alusel kuulub Eestile maailmas 22. koht. Euroopa Liiduga ühinemine 1. mail 2004. a toob kaasa ühisturu avanemise ning sellest tulenevad muudatused kaubandus- ja tollipoliitikas. Avanevad suuremad võimalused Euroopa Liidu fondide raha kaasamiseks. Toimuvad muutused aktsiisi- ja käibemaksu osas. Kaob tax free süsteem ning enamsoodustusrežiim kolmandate riikidega. Eesti majanduskasvu toetab 2004. ja 2005. aastal jätkuvalt sisenõudlus, peamiste kaubanduspartnerite majanduse elavnemine ja nende turu enam avanemine Eesti ekspordile ning välisinvesteeringud. Majanduskasv kujuneb tasakaalukamaks kui 2003. aastal ning väliskaubanduse puudujääk ning jooksevkonto defitsiit vähenevad. Muudatused aktsiisi- ja käibemaksu osas ning riiklikult reguleerivate hindade (elekter) ja tooraine hindade tõus toob kaasa inflatsiooni kiirenemise. 2.2. Tallinna majanduslik areng Tallinn Eesti Vabariigi pealinnana on riigi tähtsaim haldus- ja teeninduskeskus, kuhu on koondunud valitsus-, kultuuri-, finants- ja mitmed muud olulise tähtsusega asutused ning ettevõtted. Tallinna elanikkond oli 1. jaanuaril 2003. a Statistikaameti andmetel 397,2 tuhat inimest ning rahvastikuregistri andmetel 377,9 tuhat inimest (aasta lõpuks oli rahvastikuregistrijärgne elanikkond 392,3 tuhat inimest), s.o enam kui 29% Eesti elanikkonnast. Tallinnas on registreeritud 44% Eesti äriühingutest, kus töötab ligi 33,5% kogu Eestis tööga hõivatud elanikkonnast. Tallinna osa Eesti sisemajanduse kogutoodangust on ligi 55% ja jaekaubanduskäibest 50%. Tööstuskaupade müügis on Tallinna osa tunduvalt kõrgem. Enamus viimaste aastate suurematest kaubanduskeskustest on ehitatud Tallinna. Tallinna osa Eestit külastavate välisturistide arvust on ligi 80%. Tallinna elanike keskmine brutopalk oli 2003. aastal 8281 krooni, ületades Eesti keskmist palka 23,6%. Eesti Panga andmetel jätkub raha koondumine Tallinna. Pangaklientide elu- ja asukoha järgi kasvas aastaga Tallinna osa Eesti hoiuste mahust 56,8%-lt 58,2%-ni ning laenude osa 63,3%-lt 66,6%-ni. Tallinna osa Eesti kohalike eelarvete mahust oli 2003. aastal 34,7% ning peamisest tululiigist – tulumaksust – oli 38,9%. Tallinna tulubaas ei ole viimastel aastatel kasvanud loodetud tempos. Mitmed viimastel aastatel riigi õigusaktides tehtud muutused on vähendanud Tallinna tulumaksubaasi. Sellisteks otsusteks on olnud tulumaksu jaotamisel üleminek sageli tegelikkusele mittevastavale rahvastikuregistri elukoha andmebaasile ning ka käesolev tulumaksureform. Linna tulusid ja kulusid mõjutab riigisisene migratsioon. Paljud suurema sissetulekuga inimesed on asunud elama Tallinna lähiümbrusesse, kuid nende töökohad, laste õpi- ja vaba aja veetmise kohad jäävad sageli Tallinna. Selliste inimeste tulumaks laekub nende koduvalda ning Tallinna katta jäävad sellise pendelrändega kaasnevad kulud. Tallinna lähivaldade ja riigi osa nimetatud probleemide lahendamise finantseerimisel seni puudub. Piirangud linna arengule seab linna territoorium ning maa ja tööjõu hind. Sobivate kruntide puudumisel siirduvad ka paljud äriühingud linna tagamaale. Samal ajal on linna eeliseks haritud tööjõud, väljaehitatud ning täiustuv infrastruktuur ning transpordisõlmede lähedus. Tallinnal on suur potentsiaal töömahuka innovaatilise ekspordile orienteeritud tootmise, teadus- ja õppeasutuste, turismi ja teenindussfääri arenguks. Mitmekülgne tootmis- ja teenindussfäär annab elanikkonnale suurema valikuvabaduse ning võimaluse rakenduse leidmiseks. Eeltoodust jm teguritest lähtudes on suurem osa välisinvesteeringutest tehtud Tallinna ja tema lähipiirkonda. Probleeme majanduse ja eriti sotsiaalsfääri arengule võib tekitada Euroopa tööjõuturu avamisega kaasnev haritud tööjõu siirdumine nendesse riikidesse. Viimane tendents avaldab mõju palga kasvule ning tulumaksu kaudu omakorda linna tulubaasile. Tallinna arenguvõimalusi on positiivselt hinnanud reitinguagentuur Moodys Ivestor Service, tõstes 2003. aasta aprillis Tallinna linna pikaajaliste välisinvesteeringute reitingu ühe astme võrra Baa1-lt tasemele A3. Lähiaastatel võib prognoosida, et viimastel aastatel tehtud investeeringud leiavad väljundi ekspordi kasvu näol üha enam avanevatel Euroopa turgudele. Madalseisust on väljumas elektroonikatööstus, transiit läbi Eesti sadamate on taastamas vahepeal kaotatud positsioone. Stabiilne poliitiline olukord Läänemere regioonis suurendab Tallinna külastavate turistide arvu. Eeltoodut arvestades võib prognoosida Tallinnas tööhõive kasvu ning keskmise palga stabiilset, keskmiselt 7% kasvu aastas. Eesti ja Tallinna majandusnäitajad 2002–2007 Majandusnäitaja 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Eesti Elanike arv aasta alguses tuh inimest 1361,2 1356,0 1351,0 1347,0 1343,0 1339,0 SKP mld krooni 108,0 116,2 126,9 139,2 151,7 165,4 SKP reaalkasv %-s 6,0 4,7 5,3 5,8 5,6 5,9 Tarbijahinnaindeks 3,6 1,3 3,1 3,0 2,8 2,8 Tööhõive, 15–74-a, tuhat inimest 585,5 592,9 598,2 602,6 604,1 605,2 Tööhõive kasv %-s 1,4 1,3 0,9 0,7 0,3 0,2 Majandusnäitaja Keskmine brutopalk kroonides 6110 6702 7260 7762 8291 8914 Keskmise palga kasv %-s 10,9 9,7 8,3 6,9 6,8 7,5 Palga reaalkasv %-s 7,0 8,3 5,1 3,8 3,9 4,6 Maksukoormus SKP-st 34,6 36,0 36,5 35,8 34,5 33,5 Investeeringud SKP-st 31,4 33,4 33,3 33,4 33,9 34,2 Kodumaine sääst SKP-st 19,2 18,1 20,2 22,0 23,1 24,6 Jooksevkonto puudujääk SKP-st –12,3 –15,3 –13,0 –11,4 –10,8 –9,6 Tallinn Elanike arv aasta alguses tuh inimest Statistikaameti metoodika alusel 398,4 397,2 396,0 396 397 398 rahvastikuregistri alusel aasta alguses 370,7 377,9 392,3 400 400 400 Tööhõive, 15-74 a, tuhat inimest 198,6 199,0 200,0 201 201 201 Keskmine brutopalk kroonides 7550 8281 9000 9630 10300 11020 Keskmise brutopalga kasv %-s 11,6 9,7 8,7 7,0 7,0 7,0 Eesti Statistikaameti, Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi andmed 3. Linna tulupoliitika Tulupoliitika põhieesmärk on tagada Tallinna arengukavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks jätkusuutlik finantseerimine. 3.1. Füüsilise isiku tulumaks Põhieesmärk on tagada tulumaksu laekumiste stabiilne kasv, kusjuures tulumaksu laekumise kasvutempo ei oleks madalam kui kohalike omavalitsusüksuste keskmine. Kõige enam mõjutab tulumaksu laekumist maksumaksjate arv ja keskmine palk ning pidevad riigipoolsed tulumaksu jaotusmetoodika muutmised. Maksumaksjate arv sõltub olulisel määral riigi ja piirkonna sotsiaalmajanduslikust olukorrast, tootmise ajakohastamisest, Tallinnas elavate ja töötavate isikute poolt oma elukoha registreerimisest rahvastikuregistris ja tulumaksu jaotamise korrast kohalike omavalitsuste vahel. Tallinna linnavalitsuse poolt 2002. aastal linna elanike hulgas alustatud selgitustöö registreerimaks linna elanikud ka rahvastikuregistris Tallinna aadressil ning linna poolt osutatavate teenuste hinna sõltuvusse viimine rahvastikuregistrijärgsest linna elaniku staatusest on andnud positiivseid tulemusi linna registreeritud elanikkonna ja maksumaksjate arvu kasvu näol. Rahvastikuregistrijärgne Tallinna elanikkond kasvas 2002. aastal 7,2 tuhande inimese võrra ja 2003. aastal 14,4 tuhande inimese võrra. Elanike arvu kasvu võtab Maksuamet tulumaksu kohalikele omavalitsustele ülekandmisel arvesse aastase nihkega ning seetõttu ei kasva koheselt linna eelarvesse laekuv tulumaks. Siduda ka edaspidi linna poolt osutavate teenuste hind teenuse saajate elukohaga. Rahvastikuregistris Tallinna aadressil registreerunud ning linnaeelarvesse tulumaksu maksvatele isikutele osutada teenuseid soodushinnaga. Tõhustada Tallinnas elavate isikute hulgas selgitustööd nende registreerimiseks rahvastikuregistrisse Tallinna aadressil. Riigi tasemel koalitsioonilepingus oli lubadus, et tulumaksureformi elluviimisel ei tehta maksusoodustusi kohalike omavalitsuste tulude arvelt. Tegelikult viiakse tulumaksureformi siiski osaliselt läbi kohalike omavalitsusüksuste tulubaasi arvel. Alates 2004. aastast laekub maksumaksja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusüksusele 11,4% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust, va pensionitelt ja vara võõrandamisest saadud kasult arvestatud tulumaks, mis läheb riigieelarvesse. 2003. aasta tulude kohta esitatud residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel 2004. aastal määratud juurdemaks laekub täies ulatuses riigile. Reformieelse jaotusmetoodikaga võrreldes (56% laekunud tulumaksust kohalikule omavalitsusele ning 1000-kroonine maksuvaba miinimum) väheneb 2004. aastal Tallinna eelarvesse tulumaksu laekumine 8 protsendipunkti võrra. Tulumaksureformist kaotavad need omavalitsusüksused, kelle haldusterritooriumil on keskmine brutopalk üle 5347 krooni kuus. Kaotus tulumaksureformist on seda suurem, mida kõrgem on omavalitsusüksuse elanike keskmine palk. Sellega on rikutud omavalitsusüksuste võrdse kohtlemise printsiipi. Tallinnas oli 2003. aastal keskmine brutopalk 8281 krooni ning 2004. aasta prognoos on 9000 krooni. Selline kohalikele omavalitsusüksustele ülekantava tulumaksu kasvutempo piiramine on ellu viidud vaatamata välisekspertide hinnangule, et riigi poolt kohalikele omavalitsusüksustele pandud ülesannetega kaasnevaid kulusid ligi 2 miljardi krooni ulatuses on jäetud tuludega katmata. Riigi ükskõiksust kohalike omavalitsusüksuste finantsprobleemidesse näitab ka asjaolu, et viimastel aastatel on riigieelarve maht kasvanud kiiremini kui kohalike omavalitsusüksuste eelarvete maht. Tallinna Linnavalitsusel tuleb koostöös kohalike omavalitsuste liitudega algatada tulumaksuseaduse muutmine. Kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksu määra tuleb tõsta tasemele, mis tagab omavalitsusüksustele pandud ülesannete täitmise. Kaaluda võiks ka tulumaksu jaotuspõhimõtete sellist muutmist, mille alusel 2/3 kohalikele omavalitsusüksustele määratud tulumaksust laekub tulu saaja elukohajärgsele omavalitsusüksusele ja 1/3 tööandja asukohajärgsele omavalitsusüksusele. Selline jaotusmehhanism suurendaks praegusest rohkem omavalitsusüksuste huvitatust uute töökohtade loomisel. Tallinna linn tegi sellise ettepaneku Rahandusministeeriumile juba kolm aastat tagasi. 3.2. Maamaks Maamaks on riiklik maks, mis laekub täies ulatuses kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse. Maamaksuseadus võimaldab volikogul kehtestada maamaksu määra ainult diferentseeritult maa hinnatsoonide lõikes. Sihtotstarbe põhjal (elamumaa, ärimaa jt) ei saa linnavolikogu erinevat maksumäära kehtestada. Maksumäär ei sõltu krundi asukohast hinnatsooni sees, krundi täisehitatuse astmest ega korruste arvust. Selline paindumatu maksustamise põhimõte ei võimalda maksumäära tõsta asumi keskmes täisehitatud korrusmaja puhul ega muudel põhimõtetel (näiteks kõrgem määr hinnatsoonis äri-, tööstusmaale jne). Seadus võimaldab anda maksusoodustust ainult riikliku pensioniseaduse alusel pensioni saajatele. Tallinna Linnavalitsusel algatada riigi õigusaktide muutmine, mis võimaldaks muuta maamaks kohalikuks maksuks. See võimaldaks rohkem diferentseerida maksumäära ning rakendada vajadusel soodustusi. Linna eesmärgiks on maareformi kiirem lõpetamine ja maa käibesse võtmine. Kiirendada linnapoolset planeeringute menetlemist. Koostöös erasektoriga kavandada uusi elamupiirkondi ning parandada vanade piirkondade elu kvaliteeti. Nimetatud ja teised ettevõtmised peaksid vähendama inimeste ümberasumist linna lähipiirkonda. Maamaksu laekumine sõltub maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast. Maa kasutuselevõtu ja ümberkruntimise tulemusena suureneb igal aastal maamaksu summa 1–1,5 miljoni krooni võrra. Maamaksu laekumist mõjutab ka Maksuameti poolt võlglastelt sissenõutav maamaks. Eesmärgiks tuleks seada, et linna enda õigusaktide muutmisel ei väheneks linnakassasse laekuv maamaks. 3.3. Tulud varadelt Eesmärk on oluliselt suurendada linna varadelt või varade juhtimisega seotud püsivaid tulusid. Selleks on kavandatud mitmeid abinõusid. Nii suurendatakse Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti kooseisu, et koostada ise detailplaneeringuid ja valmistada ette piirkondi, mida anda välja kinnisvaraarendajatele. Seadusandluse vastava muudatusega oleks tulevikus võimalik saada sellest ka märkimisväärseid tulusid. Mitmekordseks on kavandatud suurendada tulusid hoonestusõiguse tasudest. Kinnistute müümise asemel koormata need hoonestusõiguse tasuga. Kinnisvara haldamise aktsiaseltsi moodustamisega saavutada kinnisvara haldamise tulususe oluline tõus. Tervishoiu strateegias töötatakse läbi ja pannakse volikogu ette otsustamiseks küsimus uue keskhaigla ehitamisest Lasnamäele. Euroopa nõuetele vastav haiglahoone tagaks Tallinna elanikele kvaliteetse kaasaegse arstiabi. Uue haiglahoone ehitamisel on kavas kasutada koostööd erasektoriga. Ida-Tallinna Keskhaigla antakse opereerida strateegilisele partnerile, kes ehitaks ka uue haigla ja võtaks rendile praeguse haiglahoone Ravi tänaval. Laekuks 15 mln krooni renti aastas. Uue haigla valmimise järel koormataks olemasolev kinnistu Ravi tänaval hoonestusõigusega, millest laekuks 30 mln krooni (alates 2006. aastast). (mln kr) 2004 2005 2006 2007 Tulud varadelt 166 273 333 333 Sh detailplaneeringutelt (SAPA) – 50 100 100 hoonestusõiguse tasu 9 59 59 59 Ravi tn kinnistu hoonestusõiguse tasu – – 30 30 dividendid 47 37 44 72 äriruumide üür 100 115 90 60 Tallinna maksutulud 2002–2007 Majandusnäitaja 2002 täitmine 2003 täitmine 2004 2005 prognoos 2006 prognoos 2007 prognoos prognoos Rahvastikuregistri järgne elanikkond 370,7 377,9 392,3 400 400 400 Tööhõive, 15–74-a, tuhat inimest 198,6 199 200 201 201 201 Keskmine brutopalk kroonides 7 550 8 281 9 000 9 630 10 300 11 020 Keskmise palga kasv %-s 11,6 9,7 8,7 7,0 7,0 7,0 Keskm tulumaksumaksjate arv tuh in 165,3 168 170 172 172 172 Maksustatav brutotulu aastas mln kr 15 172,8 16 764 18 280 19 560 20 930 22 395 Maksuvaba miinimum kuus kroonides 1 000,0 1 000 1 400 1 700 2 000 2 000 Tulumaksumäär %-s 26 26 26 24 22 20 Kohalikule omavalitsusele eraldatav %* 56 56 11,4 11,4 11,4 11,4 Maksutulu kasv eelm a-ga võrreldes % 2,5 10,1 5,6 6,5 6,5 6,5 Tulumaksu kasv eelm a-ga võrreldes % 3,1 11,0 6,2 6,9 6,9 6,9 eelarve Maksutulud kokku 1903,4 2094,8 2350,2 2602 2709 2881 Riiklikud maksud 1837,4 2031,1 2289 2531 2632 2803 Tulumaks 1721,3 1911,1 2169 2410 2510 2680 Maamaks 115 120 120 121 122 123 Hasartmängumaks 1,1 0 0 0 0 0 Kohalikud maksud 66,0 63,7 61,2 71,0 77,0 78,0 Reklaamimaks 23,5 26,4 25,0 27,0 30,0 30,0 Tänavate sulgemise maks 3,6 5,0 5,2 7,5 8,5 8,5 Parkimistasu 0 27,6 31,0 36,5 38,5 39,5 sh maks 0 19,4 27,0 28,5 29,0 sh viivistasu 0 8,2 9,5 10,0 10,5 Mootorsõidukimaks 38,9 4,7 0,0 0,0 0,0 * alates 2004. aastast eraldab Maksuamet kohalikele omavalitsusüksustele tulumaksu 11,4% nende haldusterritooriumile registreeritud inimeste brutotulust. 4. Välisvahendite kasutamine Eesmärk on luua linnas välisabi projektide juhtimise süsteem aastaks 2005 (regulatsioonid, Eurointegratsiooni Büroo tugevdamine). Välisabil põhinevate projektide kaasfinantseerimise aluseks on Tallinna linna arengukava ja Riiklik Arengukava (RAK). Euroopa Liidu kaasfinantseerimisega projektide maht on arvestatud eelkõige aastate 2004–2006 lõikes, kuna Euroopa Liidu seitsmeaastane finantsperiood hõlmab aastaid 1999–2006 ning seetõttu veel ei ole võimalik täpselt ette näha kõiki uues finantsperspektiivis 2007–2013 Tallinna jaoks avanevaid võimalusi. Arvestuste kohaselt on Tallinna linnal võimalik saada aastatel 2005–2007 välisfinantseerimist 498,7 miljonit krooni. Eesti piires läbiviidavate projektide puhul on reeglina vajalik tagada omafinantseering 25% ulatuses. Mõnede rahastamisallikate puhul kompenseerib riik eraldi taotlemisel projekti omafinantseeringust veel 10%. Seega reaalselt teadaolevate võimaluste maksimaalsel ärakasutamisel tuleb perioodil 2005–2007 iga aasta kohta eelarvesse planeerida vähemalt 40–70 miljonit krooni sild- ja kaasfinantseeringu tagamiseks (vt järgnev tabel). Indikatiivne välisabi ja kaasfinantseerimise maht (mln kr) Nr Nimetus Fond Indi- katiiv- ne maht Oma- finant- seering Kokku 2005 TLN 2005 EL 2006 TLN 2006 EL 2007 TLN 2007 EL Kommentaar 1 SF: Meede 1.1 Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem ESF* 10 25 % (–10%) 12,5 0,5 2 1 4 1 4 Avatakse koheselt peale liitumist EL-ga 2 SF: Meede 1.3 Võrdsed võimalused tööturul ESF* 48 25 % (–10%) 54 3,4 13,5 3,4 13,5 3,4 13,5 Avatakse koheselt peale liitumist EL-ga 3 SF: Meede 1.4 Haldussuutlikkuse tõstmine ESF* 3,2 25 % (–10%) 4 0,33 1,3 0,33 1,3 0,33 1,3 Avatakse koheselt peale liitumist EL-ga 4 SF: Meede 2.2 Kohaliku ettevõtluse infrastruktuuri arendamine ERDF* 48 25 % (–10%) 60 3,75 15 3,75 15 3,75 15 Avatakse koheselt peale liitumist EL-ga 5 SF: Meede 4.2 Keskkonna infrastruktuuri arendamine ERDF* 24 25 % (–10%) 30 2,5 7,5 2,5 7,5 2,5 7,5 Avatakse koheselt peale liitumist EL-ga 6 SF: Meede 4.3 Kutse- ja kõrghariduse infrastruktuuri arendamine ja kaasajastamine ERDF* 48 25 % (–10%) 60 3,75 15 3,75 15 3,75 15 Avatakse koheselt peale liitumist EL-ga 7 SF: Meede 4.6 Kohalik sotsiaalmajan- duslik areng ERDF* 40 25 % (–10%) 50 4,2 12,5 4,2 12,5 4,2 12,5 Avatakse koheselt peale liitumist EL-ga 8 Ühtekuuluvus- fond: Lasnamäe ja Mustamäe katmata alade joogivee- varustus- süsteemide renoveerimine ja ehitamine ERDF* 200 25% 250 0 0 0 0 18,75 56,25 2008 25/75 Taotlus võimalik esitada 2007 uue EL finantspers- pektiivi algul 9 Ühtekuuluvus- fond: Põhja-Tallinna lagurajooni regenereerimise projekt ERDF* 200 25% 250 0 0 0 0 18,75 56,25 2008 25/75 Taotlus võimalik esitada 2007 uue EL finantspers- pektiivi algul 10 Interreg IIIC ERDF* 20 25% (–10%) 25 2 6,2 2 6,2 2 6,2 Hetkel rahastuse saanud 2 projekti, kogumahuga 8 miljonit krooni 11 Interreg IIIB ERDF* 3 25% (–10%) 3,75 0,25 0,75 0,4 1,35 0,25 0,75 12 Interreg IIIA ERDF* 2 25% (–10%) 2,5 0,2 0,6 0,2 0,6 0,2 0,6 13 6 Raamprogramm Civitas II EL eel- arve 39 52 91 7 11 16 12 16 12 2008 10/7 14 Struktuuri- fondide ettevalmistus- fond PPF Phare 45 25% 6 1,5 4,5 0 0 0 0 6 kommu- naalameti projekti 6 miljoni krooni eest 15 Muud väiksemad algatused ja programmid kokku EL algatu- sed ja prog- rammid 6 25% 7,5 0,6 1,9 0,6 1,9 0,6 1,9 Socrates/ Sustainable Resource Management through Sustainable Urban Management/Nostra Awards 16 Kahepoolne Norra Kuningriigi abiprogramm Norra riigi eel- arve 3 25% 3,75 0,25 0,75 0,4 1,35 0,25 0,75 Avatakse taotlemiseks 2005 Kokku 698,7 174,7 897,5 30,23 79 38,53 92,2 75,73 203,5 * ESF – European Social Fund * ERDF – European Regional Development Fund Projektide arvestuslik välisfinantseering eelarvestrateegias on indikatiivne. Täitmine sõltub esitatavate projektide kvaliteedist ja prioriteetsusest. Välisfinantseerimise planeerimisel on põhirõhk pandud EL struktuurifondidele kui kõige käepärasematele, Eestist taotlevatele kaasfinantseerimise võimalustele. Struktuurifondide ettevalmistusfond annab juba praegu võimaluse taotleda struktuurifondide projektide ettevalmistamiseks väikest kaasfinantseerimist aastateks 2004–2005, millest on ette valmistatud projekte mahus 4,5 miljonit krooni. Nii struktuurifondide kui struktuurifondide ettevalmistusfond kaasfinantseerivad suhteliselt väikese mahuga projekte, sõltuvalt meetmest 0,5–15 miljoni krooni. Seega tuleb struktuurifondide kaasfinantseerimisvõimaluste maksimaalsel ärakasutamisel arvestada väga suure projektide administreerimise kulu ja töömahuga. Väga suuremahulisi, vähemalt 10 miljoni euro suurusi transpordi- ja keskkonnaprojekte finantseerib Ühtekuuluvusfond, millest vähemalt kahe projekti kaasfinantseerimine on arvestatud eelarvestrateegias alates aastast 2007. Selleks, et Tallinna linn üldse Ühtekuuluvusfondist toetust saaks, tuleb juba praegu alustada läbirääkimisi vastava valdkonna ministeeriumiga. Eelarves on toodud ära Kommunaalameti projekt «Lasnamäe ja Mustamäe katmata alade joogiveevarustussüsteemide renoveerimine ja ehitamine» ning Põhja-Tallinna lagurajooni regenereerimise projekt. Kuna Eesti riigi läbirääkimiste positsioon järgmiseks finantsperspektiiviks (2007-2013) kahandab toetust Ühtekuuluvusfondile (1/3) ning paneb põhirõhu struktuurifondidele (2/3), siis väheneb suurte Ühtekuuluvusfondi projektide maht Eestile oluliselt võrreldes praeguse seisuga. Seetõttu on vaja poliitikute kaasabi suhtlemisel nii Rahandus- kui Keskkonnaministeeriumiga Tallinna linna puudutavate positiivsete otsuste nimel. Struktuurifondide 31 meetmest on kohalik omavalitsus abikõlbulik 7 meetme osas. Kaasfinantseerimist EL struktuurifondidest taotletakse RAK-i põhiselt ning otsus kaasfinantseerimise kohta tehakse Eestis. Struktuurifondide rakendusakte ei ole Vabariigi Valitsus veel kinnitanud, seega ei ole taotlemise spetsiifilised reeglid, sh projektide lubatud suurus, veel teada. Kuna struktuurifondidest kaasfinantseerimise võimalused ühe meetme piires hõlmavad mitmeid valdkondi, on vaja eelnevalt selgitada välja selgitada sobiv meede. Olulised tehnilise abi saamise võimalused avanevad Tallinnale läbi Euroopa Liidu programmi Interreg III erinevate väljundite A, B ja C läbi. Võimalik on algatada ja osaleda koos välispartneritega kolme eri tüüpi võrgustike koostöös, arendada valdkondade spetsialistide vahelisi kontakte ning teha otseinvesteeringuid 15% ulatuses kogu projekti mahust. Interreg III avanes Eestile 2004. aastal, aga juba praeguseks on toetust saadud osalemiseks kahes projektis, koguväärtusega 8 miljonit krooni, millest omafinantseering moodustab 25%. Hetkel on kavandamisel veel kaks projekti. Kokku võib perioodil 2005–2007 arvestada Interreg III saadavat toetust ca 25 miljoni krooniga, millele lisandub omafinantseering 25%. Finantseerimisotsuse ootel on Transpordi- ja Keskkonnaameti projekt, mille abil töötatakse välja prioriteedisüsteemi rakendamise kava Tallinna linnas. 4-aastase projekti (2005–2008) maksumus on 91 miljonit krooni ja Tallinna linna omafinantseering 52 miljonit krooni. Väiksemates EL programmides ja initsiatiivides osalemist on planeeritud 6 miljoni krooni ulatuses. Selliste projektide mahud on suhteliselt väiksed ja tavaliselt omafinantseering näidatakse tööpanusena. Kuna suurte projektide puhul on samuti omapanuse näitamine sisse arvestatud, siis suuremat omapanust ei ole mõttekas väikeste projektide alla kinni panna. Aastal 2005 avaneb Eesti jaoks täiesti uus Norra Kuningriigi kahepoolne abiprogramm. Selle programmi rahalised mahud ja teostatavate projektide teemad on veel teadmata, mistõttu eelarve strateegias on planeeritud tagasihoidlik summa 3 miljonit krooni. 5. Linna kulupoliitika 5.1. Eelarve kulud Linna eelarve kulude kavandamisel on lähtutud säästliku kulutamise vajadusest. Kulude kasvu piiriks on pikaajalises arengukavas ette nähtud 2% aastas. Käesolevas strateegias on tegevuskulude kasvuks kavandatud 2005. a 3,5%, 2006. a 2,4% ja 2007. aastal 1,7%. 2005. aasta kasv on arvestatud 2004. aasta kinnitatud eelarve suhtes. Uudsena on strateegias eraldi ette nähtud ka linnaosadele kavandatavad summad. Enamikus valdkondades on 2005. aastaks tegevuskulud kavandatud 2004. aastaks kinnitatud eelarve tasemel. Kasv on ette nähtud hariduskuludes (41 mln krooni haridustöötajate palgatõusu katteks), kultuurikuludes (7 mln krooni palgatõusuks), kommunaalmajanduse kuludes (30 mln krooni teede jooksvaks remondiks) ja transpordi valdkonnas (25 mln krooni kütuseaktsiisi tõusu korvamiseks). 2006. ja 2007. aastaks on kavandatud proportsionaalne kulude kasv, välja arvatud üldvalitsemiskuludes. Valitsemiskulud peaksid jääma eelolevaks kolmeks aastaks 2004. aasta tasemele. Eelarve kulud 2002–2007* (mln kr) Valdkond 2002 täitmine 2003 täitmine 2004 eelarve sh LOV- id 2005 prognoos sh LOV- id 2006 prognoos 2007 prognoos Haridus 836 874 913 5 954 5 985 1004 Kultuur 151 135 145 10 152 10 157 160 Sport 85 102 103 10 119 10 106 108 Sotsiaalhooldus 155 244 253 71 253 71 261 266 Tervishoid 31 29 28 28 29 29 Heakord ja kommunaalmajandus 306 352 356 53 386 53 399 406 Transport** 467 436 513 515 532 542 Linnaplaneerimine 13 18 38 38 39 40 Turvalisus 15 18 20 20 21 21 Üldvalitsemine*** 270 287 248 79 248 79 248 248 Elamumajandus 48 24 28 11 28 11 29 29 Keskkonnakaitse 2 2 3 3 3 3 Äriruumide majandamine 11 24 14 14 14 14 14 15 Ettevõtlus 14 15 36 36 37 38 Reservfond 39 38 40 15 40 15 40 40 KOKKU 2443 2598 2738 268 2834 268 2899 2949 * Eelarve kulud on kajastatud ilma riigieelarveliste vahenditeta ning ilma kuludeta ebatõenäoliseks tunnistatud nõuetest. ** Transpordikulusid on vähendatud äriühingute aktsiakapitali suurenduse katteks: 2005 – 23 mln krooni, 2006 – 19 mln krooni, 2007 – 19 mln krooni. *** Üldvalitsemise kulude vähenemine 2004. aasta eelarves tuleneb sellest, et võrreldes kinnitatud eelarvega on Kommunaalameti, Transpordi- ja Keskkonnaameti, Elamumajandusameti, SAPA ja Ettevõtlusameti kulud viidud üldvalitsemiskuludest vastava valdkonna kuludesse (heakord ja kommunaalmajandus, transport, linnaplaneerimine, elamumajandus ja ettevõtlus). 2005. aasta eelarves kinnitatakse need vastava valdkonna kulude hulgas. 5.2. Investeeringud Vajalik on analüüsida investeeringute struktuuri. Olukorras, kus tegevuskulude kasvu võimalused on piiratud, tuleb investeeringute kavandamisel vältida selliseid suundi, millistega kaasneb tegevuskulude kasv, näiteks uute asutuste loomine või nende tegevuse laiendamine. Uusi asutusi mitte luua, välja arvatud need, mille tegevuse saab katta tema enda tegevustuludest. Investeerida tuleb rohkem seal, kus see on paratamatu ja ei suurenda tegevuskulusid. Mõningal juhul võib investeering isegi vähendada tegevuskulusid, näiteks tänavate kapitaalremont vähendab jooksva remondi kulutusi. Investeeringud infotehnoloogiasse peaksid pikemas perspektiivis vähendama tööjõukulusid. Investeeringute kava lähtub pikaajalises arengustrateegias kavandatud eesmärkidest ning prognoositavatest võimalustest. Järgnevas tabelis esitatud investeeringute mahule lisanduvad riigieelarvest eraldatavad rahad ning välisabi. Ressurssi võiks suurendada ka varade suurem müük kui käesolevas strateegias arvestatud (2005. aastal 150 mln krooni, 2006. aastal 50 mln krooni ning 2007. aastal 25 mln krooni). Investeeringud 2005. aastaks on kavandatud ligilähedaselt 2004. aasta kogumahule. Europrojektide kaasfinantseerimiseks on kavandatud 30 mln kr. Säilitatud on elamumajanduse investeeringute senine tase. Koos välisabiga on saavutatud eelolevateks aastateks investeer ingute stabiilne maht. Investeeringud 2002–2007 (mln kr) Valdkond 2002 täitmine 2003 täitmine 2004 eelarve 2005 prognoos 2006 prognoos 2007 prognoos Üldvalitsemine 9 15 18 12 11 8 Haridus 189 169 141 102 83 65 Kultuur 65 62 50 63 56 44 Sport 62 66 45 50 27 21 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid 38 48 36 33 21 17 Elamumajandus 136 95 127 130 116 90 Kommunaalmajandus 135 217 149 149 101 78 Teedemajandus 402 161 220 235 219 170 Turvalisus ja korrakaitse 4 2 3 2 2 1 Ettevõtlus 4 5 5 23 21 16 Europrojektide kaasfinantseerimine 30 38 75 KOKKU 1044 840 794 829 695 585 Peale selle: Välisabi rahadest 44 95 79 92 200 Riigi rahast 22 20 20 30 20 20 KÕIK KOKKU 1066 904 909 938 807 805 6. Linna laenupoliitika 6.1. Omavalitsuste laenamist reguleeriv seadusandlus Kohalike omavalitsuste laenude võtmist reguleerivad kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS), valla- ja linnaeelarve seadus, Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord ning Tallinna Linnavolikogu 6. veebruari 2003. a määrus nr 10 «Tallinna linna laenude võtmise ja haldamise kord». Vastavalt valla- ja linnaeelarve seaduse muudatusele alates 20.07.2002 ei tohi kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude rahaliste kohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised. Tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised. 6.2. Laenustrateegia aastateks 2004–2007 Linna laenustrateegia alused on: 1. Mitte võtta uusi laene alates aastast 2007, välja arvatud Euroopa Liidu struktuurifondide abiga tehtavate projektide kaasfinantseerimise tagamiseks e nn sildfinantseerimiseks. 2. Jätkata uute 2005-2006 võetavate laenudega laenuportfelli muutmist vähemalt kümne aasta pikkuseks. 3. Hoida linna keskmine kaalutud laenuintress 4,5% piires (6 kuu Euribori 10 aasta SWAP tase ehk 10 aasta oodatav keskmine intressimäär on hetkel 4.5%). Ebastabiilsete kulutuste vältimiseks maandada intressiriskid. 4. Kaasata linna investeeringute tegemisel võõrkapitali järgmistes summades: 2005 450 miljonit krooni (eelmises strateegias 300 mln krooni); 2006 250 miljonit krooni; 2007 laenu enam ei võeta. Laenude keskmine tagasimakse tähtaeg on siiani viis aastat, 2004. aastal emiteeritavad võlakirjad on juba 10-aastase tähtajaga. Olemasolevatest laenudest lõpeb viimane aastal 2008. Linna laenude keskmine kaalutud intress 2004. aastal on 3,33% (2003. aastal 3,78%). Samas tuleb arvestada, et laenuintresside tase on saavutanud oma kümne aasta madalaima seisu. Finantsanalüütikud prognoosivad Euribori-i kasvu pikemas perspektiivis, siit tulenevalt ka laenuintresside tõusu. 6.3. Võetud laenud Aastal 1996 kaasas Tallinna linn esmakordselt eelarvesse väliskapitali emiteerides võlakirju läbi Nomura neljaks aastaks summas 470 mln krooni. Alates aastast 1998 on hoogustunud võõrkapitali kaasamine. Laenude võtmise eesmärgiks on olnud tagada linna investeeringute stabiilsus. Kokku on Tallinna linnal viis eelarvelaenu, mille tagasimaksmata põhiosa jääk seisuga 26.04.2004 on kokku 1156,4 miljonit krooni. Tallinna linna nimel võetud laenud ja võlakirjad. 2004. aastal emiteerib linn võlakirjad kogumahuga 450 miljonit krooni. Linna eelarvest tagasimakstavad laenud seisuga 26.04.2004 Linna eelarvest tagasi makstavate laenude tagasimaksed 2004–2016 (mln kr) Põhiosa 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010–2016 Kokku Dresdner Panga võlakirjad 1999 30,4 30,4 Bank Gesellschaft Berlin sündikaadi laen 2000 41,3 41,2 82,5 Ühispanga laen 2001 40,0 40,0 40,0 40,0 160,0 Nordea panga laen 2002 98,8 98,8 98,8 49,4 345,8 Nordea/NIB laen 2003 93,9 93,9 93,9 93,9 93,9 469,4 Nordea laen 2003 (145,6 mln kr) 145,6 145,6 Kokku olemasolevad laenud 311,2 273,9 232,7 232,7 183,3 1233,7 Bayeri panga võlakirjad 2004 60,0 60,0 60,0 270,0 450,0 KOKKU 311,2 273,9 232,7 292,7 243,3 60,0 270,0 1683,7 Laenustrateegia järgi võetavad laenud: 2005. a 450 mln kr 56,3 56,3 337,4 450,0 2006. a 250 mln kr 33,3 216,7 250,0 Uued laenud kokku 56,3 89,6 554,1 700,0 PÕHIOSA KOKKU 311,2 273,9 232,7 292,7 299,5 149,5 824,1 2383,7 Intress (mln kr) Dresdner Panga võlakirjad 1999 0,9 0,9 Bank Gesellschaft Berlin sündikaadi laen 2000 3,3 1,1 4,4 Ühispanga laen 2001 4,9 4,1 3,4 2,0 1,2 15,6 Nordea panga laen 2002 14,4 10,5 6,7 4,1 2,2 37,9 Nordea/NIB laen 2003 16,8 11,3 7,4 4,8 2,1 42,4 Nordea laen 2003 (145,6 mln kr) 1,6 1,6 Kokku olemasolevad laenud 41,9 27,0 17,5 10,9 5,5 102,8 Bayeri panga võlakirjad 2004 10,3 13,1 13,3 11,7 10,6 9,5 19,5 88,0 KOKKU 52,2 40,1 30,8 22,6 16,1 9,5 19,5 190,8 Laenustrateegia järgi võetavad laenud: 2005. a 450 mln kr 10,2 20,4 20,4 20,4 17,7 44,6 133,7 2006. a 250 mln kr 5,6 10,2 10,2 10,2 33,1 69,3 Uued laenud kokku 10,2 26,0 30,6 30,6 27,9 77,7 203,0 INTRESS KOKKU 52,2 50,3 56,8 53,2 46,7 37,4 97,2 393,8 Laenu teenindamise kulud 1,8 2,0 2,0 1,8 1,7 1,5 4,8 15,6 KOKKU FINANTSKULU 54,0 52,3 58,8 55,0 48,4 38,9 102,0 409,4 KOKKU PÕHIOSA + FINANTSKULU 365,2 326,2 291,5 347,7 347,9 188,5 926,1 2793,1 6.4. Tallinna linna potentsiaalsed kohustused Tallinna linna nimel võetud laenud suurprojektide elluviimiseks, mille maksavad tagasi teenuse tarbijad Tallinna linn on vahendanud laenu linnaosavalitsustele ning linna enamusosalusega ettevõtetele võimaldamaks neil läbi viia suuremahulisi projekte. Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni ja Arengupanga (IBRD) laen võeti soojasõlmede renoveerimiseks. Rootsi Riiklikult Tööstuse ja Arengupangalt (NUTEK) saadud rahadega renoveeriti Mustamäe elamuid. Laenu tagasimakseteks vajalikud summad kogutakse teenuse tarbijatelt. Linna nimel võetud laenud, mis on all-laenulepingutega edasi laenatud (mln kr) Laenu- andja Laenu summa Sõlmitud Lõpp Saldo 31.12.2003 Tagasimaksed 2004 2005 2006 2007 põhi- osa intress põhi- osa intress põhi- osa intress põhi- osa intress põhi- osa intress IBRD* 4,92 mln USD 1994 2009 51,9 12,8 8,5 3,4 8,5 2,8 8,5 2,2 8,5 1,9 NUTEK 2,57 mln SEK 1995 2004 0,5 0,02 0,5 0,02 Kokku 52,4 12,8 9,0 3,4 8,5 2,8 8,5 2,2 8,5 1,9 * IBRD laen lõpeb aastal 2009. Kapitalirent Linna ametiasutuste ja linnaosade kapitaliliisingute jääk koos intressidega on seisuga 31.12.2003 228,4 mln krooni. Liisinguvahenditega on renoveeritud soojasõlmi, soetatud arvutustehnikat, kiirabiautosid, meditsiinitehnikat, sõiduautosid. (mln kr) Asutus Tagasimaksmata summa seisuga 31.12.2003 2004 eelarvesse planeeritud summa 2005 2006 2007–2009 Linnaarhiiv 0,056 0,018 0,016 0,015 0,007 Kommunaalamet* 218,633 74,615 74,616 69,402 Spordi- ja Noorsooamet 0,074 0,035 0,029 0,010 Kultuuriväärtuste Amet 0,491 0,127 0,119 0,111 0,134 SAPA 0,457 0,201 0,150 0,106 Tuletõrje- ja Päästeamet 3,581 1,555 1,513 0,513 Linnakantselei 4,318 3,447 0,746 0,125 Linnaosavalitsused 0,828 0,307 0,283 0,235 0,003 KOKKU 228,438 80,305 77,472 70,517 0,144 *Viru Keskuse terminaali ehitamisega seotud linna kohustused. 6.5. Linna laenukoormus Linna laenukoormus arvestades strateegias ettenähtud laenudega (mln kr) Eelarvetulud* 2003 tegelik 2004 prognoos 2005 prognoos 2006 prognoos 2007 prognoos 3567,1 3962,0 3543,0 3699,0 3906,0 Võlakohustuste põhiosa tagastamine, sh liisingud 260,2 404,3 358,9 311,7 302,5 Linnaeelarve laenude põhiosa tagasimaksed 223,9 316,0 273,9 232,7 292,7 Kapitaliliisingute (põhiosa+intress) tagasimaksed 24,5 79,2 76,5 70,6 1,3 EBRD laenu põhiosa tagasimaksed 2,7 IBRD laenu põhiosa tagasimaksed 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 NUTEK laenu põhiosa tagasimaksed 0,6 0,6 Intresside tasumine 41,3 57,4 51,7 54,2 50,1 Eelarve laenude intresside tagastamine ja teenindamiskulud 37,0 54,0 48,9 52,0 48,2 IBRD laenu intressimaksed 4,0 3,4 2,8 2,2 1,9 EBRD laenu intressimaksed 0,2 NUTEK laenu intressimaksed 0,1 0,01 Kokku põhiosa + intressid 301,5 461,7 410,6 365 352,6 % eelarve tuludest (v.a laen) 9% 12% 12% 10% 9% 2003 tegelik 2004 prognoos 2005 prognoos 2006 prognoos 2007 prognoos Seadusega lubatud laenu teenindamise kulud 20% aasta eelarve tuludest (v.a laen) 713,4 792,4 708,6 739,8 781,2 Võlakoormus aasta lõpu seisuga 2095,1 2159,8 2113,8 2094,2 1731,5 Linnaeelarve laenude põhiosa jääk aasta lõpu seisuga koos 2004. a võetud laenuga 1233,7 1372,5 1098,6 865,9 573,2 2005–2007 strateegia laenude jääk aasta lõpul 300,0 550,0 550,0 Võetud laenude arvestuslik intress aasta lõpul 102,8 60,9 33,9 16,4 5,5 2004 võetud laenu arvestuslik intress aasta lõpul 77,7 64,6 51,3 39,7 2005–2007 strateegia laenu intresside jääk aasta lõpul 82,4 132,5 108,7 Kapitaliliisingute jääk aasta lõpu seisuga (põhiosa+intress) 241,9 148,1 70,0 24,6 10,2 IBRD laenu võlg aasta lõpu seisuga 57,5 42,5 34,0 25,5 17,0 IBRD laenu arvestuslik intress 11,5 8,1 5,3 3,0 2,2 Muud linna lühiajalised kohustused (prognoos) 373,8 375,0 350,0 350,0 350,0 Muud linna pikaajalised kohustused (prognoos) 43,9 75,0 75,0 75,0 75,0 % aasta eelarve tuludest (v.a laen) 59% 55% 60% 57% 44% Seadusega lubatud võlakoormus 60% aasta eelarve tuludest (v.a laen) 2140,3 2377,2 2125,8 2219,4 2343,6 * eelarvetuludesse on sisse arvestatud riigieelarve § 5 lõike 2 alusel tasandusfondi vahendid summas 500 mln kr, välja on arvatud laen, välisabi ja muud riigieelarvelised eraldised. 7. Tallinna linna finantsjuhtimise mudeli juurutamine Tallinna Linnavolikogu 22. augusti 2002. a otsus nr 239 kohustab Tallinna Linnavalitsust juurutama ajavahemikul oktoober 2001 – mai 2002 välja töötatud finantsjuhtimise mudelit täies mahus. Linnavolikogu poolt kinnitatud üleminekuplaani alusel tuleb 2007. aastaks Tallinna linna tasandil üle minna tsentraliseeritud raamatupidamisele, toote- ja tekkepõhisele eelarvestamisele, integreerida täielikult raamatupidamine, eelarvestamine ja rahavood ning rakendada finantsjuhtimise infosüsteem. 2004. aasta algusest läks Tallinna linn üle tekkepõhisele eelarvele. 2004. aastaks koostati sotsiaal- ja tervishoiu- ning kommunaalvaldkondadele tootepõhised eelarved toodetele, mis ei ole seotud linnaosade valitsustega. 2004. aastal koostatakse 2005. aasta tootepõhised eelarved vastavalt linnavalitsuse 17. märtsi 2004. a korraldusele nr 516-k «I grupi linna ametiasutuste haldusala tootepõhise eelarve ettevalmistamine». Korraldusega kohustati Ettevõtlusametit, Tuletõrje- ja Päästeametit, Perekonnaseisuametit ja Linnaarhiivi tagama oma haldusala 2005. aasta eelarve eelnõu koostamine tootepõhisena. Samuti kohustati linnaosade valitsusi, Kommunaalametit ning Sotsiaal- ja Tervishoiuametit viima lõpuni ning tagama oma haldusala kommunaal- ja sotsiaalvaldkonna 2005. aasta eelarvete koostamine tootepõhisena. Alates 2004. aastast läks linn tervikuna üle uuele raamatupidamise seadusele vastavale majandusarvestusele. Linnavalitsuse 11. veebruari 2004. a määrusega nr 11 kinnitati raamatupidamise sise-eeskirjad. 2004. aasta jooksul valmistatakse ette finantsjuhtimise infosüsteemi rakendamine alates 2005. aastast 18 linnaasutuse raamatupidamises (Linnavalitsuse 24. septembri 2003. a korraldus nr 2137-k).