Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vaheline kalandusalaste suhete leping — RT II, 1997, 5, 21

Eesti Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalaste suhete lepingu eelnõu heakskiitmine Teadaanne välislepingu jõustumise kohta Alla kirjutatud 19. detsembril 1996. a., jõustunud 1. jaanuaril 1997. a. Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud «Eesti», ja Euroopa Ühendus, edaspidi nimetatud «Ühendus», edaspidi nimetatud «Pooled», võttes arvesse Eesti ja Ühenduse vahelisi suhteid ja iseäranis neid, mis on loodud Eesti ja Ühenduse vahel Euroopa Lepingu alusel, ning Eesti ja Ühenduse vahel 5. juulil 1993 Brüsselis allakirjutatud kalandusalaste suhete lepingut ning ühist kavatsust tihendada vastastikuseid suhteid; arvestades, et Rootsi Kuningriik ja Soome Vabariik ühinesid Ühendusega 1. jaanuaril 1995; arvestades, et 24. veebruaril 1993 Eesti ja Rootsi Kuningriigi vahel ning 21. jaanuaril 1994 Eesti ja Soome Vabariigi vahel sõlmitud kalandusalased lepingud on nüüdsest Ühenduse korraldada; arvestades ühist soovi asendada need lepingud uue lepinguga Eesti ja 1. jaanuaril 1995 moodustunud Ühenduse vahel; arvestades Poolte ühist soovi tagada nende kallastega külgnevates vetes kalavarude kaitse ja nende ratsionaalne kasutamine; võttes arvesse 1982. a. ÜRO mereõiguse konventsiooni sätteid; kinnitades, et kaldariikide jurisdiktsiooni laiendamine kalavarudele ja riikide suveräänsete õiguste teostamine nendes piirkondades kalavarude uurimise, kasutamise, kaitse ja haldamise eesmärgil peavad olema vastavuses rahvusvahelise õiguse printsiipidega; võttes arvesse, et Eesti on kehtestanud oma majandusvööndi, kus Eesti teostab oma suveräänseid õigusi kalavarude uurimise, kasutamise, kaitse ja haldamise eesmärgil, ja Ühenduse lepingut, mille alusel liikmesmaade kalapüügivööndites (edaspidi nimetatud Ühenduse kalandusjurisdiktsiooni all olev piirkond) kehtivad piirangud võivad ulatuda kuni 200 meremiilini ja et kalapüük eespool toodud vööndites on allutatud Ühenduse ühtsele kalanduspoliitikale; arvestades, et osa Läänemere kalavarudest koosneb ühistest, üksteisega tihedalt seotud kalavarudest, milliseid kasutatakse mõlema Poole kalurite poolt, ning et nende kalavarude säilitamine ja ratsionaalne kasutamine on saavutatav ainult koostöö tulemusena Poolte vahel ja vastavatel rahvusvahelistel foorumitel, eriti Rahvusvahelises Läänemere Kalanduskomisjonis; arvestades tulemusi ÜRO konverentsilt vahelduva paiknevusega ja kaugele migreeruvatest kalavarudest, samuti vastutustundliku kalapüügi koodeksit; soovides jätkata koostööd vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide raames kõigi vastavate kalavarude ühise säilitamise, ratsionaalse kasutamise ja haldamise eesmärgil; arvestades mainitud koostööd kalavarude säilitamist, haldamist ja kasutamist puudutavates küsimustes, teadusliku uurimistöö tähtsust kalavarude säilitamisel, ratsionaalsel kasutamisel ja haldamisel ning soovides edendada edasist koostööd selles vallas; arvestades mõlema Poole huvi kalastada teise Poole kalandusjurisdiktsiooni piirkonnas Läänemeres; otsustanud parandada koostööd ja arengut kalandussektoris kalandusettevõtete vaheliste ühisettevõtete loomisele kaasaaitamisega; olles veenudnud, et selline uuel tasemel koostöö kalandussektoris aitab kaasa Eesti laevastiku uuendamisele ja muutmisele ning Ühenduse laevastiku ümberstruktureerimisele; soovides kehtestada reegleid ja eeskirju, mis loovad aluse vastastikusteks suheteks kalanduses ja määravad koostöö edasise arengusuuna; on kokku leppinud alljärgnevas: Artikkel 1 Pooled teevad koostööd kindlustamaks nende kalandusalase jurisdiktsiooni all olevates vetes ja sellega külgneval alal olevate kalavarude säilimine ja nende ratsionaalne kasutamine. Pooled lepivad kokku kolmandate pooltega kas otseselt või läbi vastavate regionaalsete asutuste kalavarude kaitseks ja otstarbekohaseks kasutamiseks ette võetavates abinõudes, sealhulgas ka lubatud püügikvootide määramisel ja jaotamisel. Artikkel 2 Kumbki Pool tagab juurdepääsu teise Poole kalalaevadele kalastamiseks oma kalandusalase jurisdiktsiooni piirkonnas Läänemeres, mis on kaugemal kui kaksteist meremiili territoriaalmere lähtejoonest, vastavalt allpool toodud sätetele. Artikkel 3 1. Kumbki Pool peab igal aastal vastavas vormis kindlaks määrama oma kalandusalase jurisdiktsiooni piirkonna Läänemeres ja vajaduse korral ettenägematute asjaoludega toimetulemiseks täpsustamisele kuuluvad: a) lubatud püügikvoodid erinevatele kalaliikidele ja kalaliikide gruppidele, arvestades parimaid saadaolevaid objektiivseid teaduslikke nõuandeid, kalavarude vastastikust sõltuvust, vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide tegevust ja teisi asjassepuutuvaid faktoreid; b) pärast vastavasisulisi konsultatsioone teise Poole kalapüügilaevadele eraldatud kalapüügikvoodid, mis on kooskõlas eesmärgiga luua vastastikku rahuldav tasakaal kalandusalastes suhetes; c) vastastikuse juurdepääsu korralduse ühistele kalavarudele ühishaldusskeemi kontekstis. 2. Kumbki Pool kehtestab kalavarude kaitseks või taastamiseks vajalikke abinõusid sellisel tasemel, mis tagaks varude säästliku kasutamise juures suurima saagi. Pärast iga-aastaste kalapüügivõimaluste kindlaksmääramist kehtestatud mis tahes abinõude ja tingimuste puhul võetakse arvesse, et need ei kahjustaks teise Poole kalalaevadele lubatud püügivõimalusi. Artikkel 4 Eesti võib tagada lisakalastusvõimalusi oma majandusvööndis; vastutasuks tagab Ühendus Eestile rahalise toetuse, mida Eesti poolt kasutatakse Eesti kalanduse arendamiseks kahjustamata sealjuures Ühenduse huve. Artikkel 5 1. Pooled edendavad kalandusalaste ühisettevõtete loomist Ühenduse ja Eesti ettevõtete vahel. 2. Eesti edendab selliste ühisettevõtete loomise ja tegutsemise jaoks soodsa ja stabiilse keskkonna arendamist ja säilitamist. Eriti rakendab ta sel eesmärgil investeeringute soodustamise ja kaitse mehhanisme, mis kindlustavad kõigile sellistes ühisettevõtetes osalevatele Ühenduse ettevõtetele mittediskrimineeriva, ausa ja võrdväärse kohtlemise. See sisaldab ka mere kalavarude kasutamise võimalust. 3. Pooled nõustusid konsulteerima kõige sobivamal moel, et edendada kalandusalaste ühisettevõtete loomist Eesti ja Ühenduse kalalaevade omanike vahel eesmärgiga ühiselt ekspluateerida kalavarusid skeemi kohaselt, kus Ühendus peaks tagama finantsabi, sellal kui Eesti peaks tagama ligipääsu kalastusvõimalustele lisaks neile, mis on tagatud vastavalt käesoleva lepingu artiklitele 3 ja 4. Artikkel 6 Kumbki Pool võib nõuda, et kalapüük tema kalandusalase jurisdiktsiooni piirkonnas teisele Poolele kuuluvate kalalaevade poolt toimub kehtestatud lubade alusel. Piirangud, mille raames püügilubasid välja antakse, määratakse Poolte konsultatsioonide tulemusena. Kummagi Poole pädevad asutused peavad õigeaegselt teatama teisele Poolele teise Poole kalandusjurisdiktsiooni piirkonnas kalastada soovivate kalalaevade nimed, registeerimisnumbrid ning muud vajalikud üksikasjad. Teine Pool annab seejärel välja vastavad püügiload kokkulepitud piirangute raames. Artikkel 7 1. Kumbki Pool tagab vastavalt oma seadustele, määrustele ja administratiivsetele eeskirjadele kalavarude kaitseks kehtestatud abinõude ning teise Poole poolt tema kalandusalase jurisdiktsiooni piirkonnas kehtestatud kalavarude kasutamise reeglite ja eeskirjade järgimise oma kalalaevade poolt. 2. Kumbki Pool võib oma jurisdiktsiooni all olevas piirkonnas kooskõlas rahvusvahelise õigusega võtta vajalikke meetmeid, mis tagavad kalavarude kaitseks kehtestatud abinõude ning teiste õigusaktidega kinnitatud reeglite ja eeskirjade järgimise teise Poole kalalaevade poolt. 3. Kumbki Pool peab nõuetekohaselt teist Poolt eelnevalt informeerima selliste kalapüügi reguleerimiseks kehtestatud reeglite ja eeskirjade kehtestamisest ning nendesse sisseviidavatest parandustest. 4. Kummagi Poole poolt kalavarude kaitse eesmärgil võetud kalapüüki reguleerivad meetmed peavad põhinema teaduslikel kriteeriumidel ning ei tohi olla teise Poole suhtes diskrimineerivad tegelikkuses või õiguslikult. Artikkel 8 Kumbki Pool nõustub oma laevade inspekteerimisega teise Poole selleks määratud pädevate asutuste poolt, mis vastutavad kalapüügialase tegevuse eest teise Poole kalandusalase jurisdiktsiooni piirkonnas. Kumbki Pool lihtsustab inspekteerimisi, mille eesmärgiks on kontrollida artiklis 7 osutatud kalapüüki korraldavate piirangute järgimist. Artikkel 9 Kummagi Poole pädevad asutused informeerivad koheselt läbi diplomaatiliste kanalite teist Poolt sellele kuuluvate kalalaevade kinnipidamistest ja arestimisest ning järgnevatest tarvitusele võetavatest abinõudest. Kummagi Poole pädevad asutused püüavad lihtsustada kalavarude kaitseks kehtestatud abinõude ja teiste kalandusalaste eeskirjade rikkumise eest kinnipeetud ja arestitud laevade ning nende meeskondade kiiret vabastamist mõõduka kautsjoni või teiste laevaomanike või nende esindajate garantiide vastu, mis on määratud kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Artikkel 10 Pooled on nõus vahetama informatsiooni oma rahvuslike kalandussektorite teadusliku ja tehnilise arengu vallas, samuti informatsiooni kalavarude kasutamisest ja väljapüügi suurusest. Artikkel 11 1. Pooled teevad koostööd teaduslike uurimistööde läbiviimisel, mis on vajalikud kalavarude kaitse seisukohalt ja optimaalsete väljapüügi koguste määramisel nende kalandusalase jurisdiktsiooni all olevas piirkonnas, samuti tehakse teaduslikku koostööd näidiste ja bio-statistiliste andmete kogumisel, mis sisaldavad kalapüügistatistikat, püügipäevi, kasutatavaid püügivahendeid, uute kalaliikide ja uute püügipiirkondade püügivõimaluste uurimist nende ühiseks kasutamiseks tulevikus. 2. Pooled soodustavad uurimisalast koostööd ja koostööd kalamajanduse vallas lähtudes vastastikusest huvist nendes küsimustes. Vastastikused kalandusspetsialistide ja kalateadlaste vahetused moodustavad osa kokkulepitud programmidest. Artikkel 12 1. Pooled teevad koostööd otse ning vastavates rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas teaduslike uurimistööde vormis, kalavarude kaitse, nende optimaalse kasutamise ja haldamise eesmärgil neis piirkondades, mis asuvad väljaspool Poolte ja kolmandate riikide jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi, kus iganes nende laevad kala püüavad. Pooled konsulteerivad üksteisega küsimustes, mis puudutavad nende vastastikuseid huvisid ja mida käsitletakse rahvusvaheliste organisatsioonide poolt. 2. Pooled teevad koostööd tagamaks nende õigusi ja nende kohustuste täitmise kooskõlas rahvusvahelise õigusega, selleks et kooskõlastada elusressursside konserveerimist, optimaalset kasutamist ja haldamise juhtimist Põhja-Atlandil ja Läänemerel. Artikkel 13 1. Olles huvitatud anadroomsete kalaliikide kaitsest, kinnitavad Pooled, et nad peavad kinni 1982. a. ÜRO mereõiguse konventsiooni vastavatest põhimõtetest ja sätteist ning eriti selle 66. artiklist. 2. Pooled teevad eespool toodud küsimuses eriti tihedat koostööd kahepoolselt ja vastavates rahvusvahelistes kalandusorganisatsioonides, eriti IBSFC-s. Artikkel 14 1. Pooled konsulteerivad üksteisega küsimustes, mis kerkivad esile seoses antud lepingu täitmise ja elluviimisega. 2. Vaidlusküsimused, mis puudutavad antud lepingu tõlgendamist või rakendamist, lahendatakse läbirääkimiste teel Poolte vahel. Artikkel 15 Mitte miski selles lepingus ei mõjuta ega kahjusta mingil viisil Poolte arvamusi mis tahes rahvusvahelist mereõigust puudutavates küsimustes. Artikkel 16 Käesolev leping ei mõjuta majandusvööndite või kalapüügipiirkondade kehtivaid piire Eesti ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide vahel. Artikkel 17 Käesolev leping laieneb ühelt poolt neile territooriumidele, millistele laieneb Euroopa Ühenduse asutamisleping, vastavalt käesolevas lepingus esitatud tingimustele, ning teiselt poolt Eesti Vabariigi territooriumile. Artikkel 18 Käesolev leping jõustub päeval, mil Pooled informeerivad teineteist selleks vajalike protseduuride täitmisest. Sellel päeval asendab see Ühenduse ja Eesti vahel 5. juulil 1993. aastal allakirjutatud kalandusalase lepingu, Soome Vabariigi valitsuse ja Eesti vahel 21. jaanuaril 1994 allakirjutatud kalandusalase lepingu ning Rootsi Kuningriigi ja Eesti vahel 24. veebruaril 1993 allakirjutatud kalandusalase lepingu. Artikkel 19 Käesolev leping kehtib esialgselt kümne aasta jooksul alates selle jõustumise päevast. Juhul kui üks Pool pole teatanud lepingu lõppemisest vähemalt 9 kuud enne lepingu kehtivusaja lõppu, jääb leping jõusse veel järgnevateks kolmeaastasteks perioodideks, kui vastavat teadet lepingu lõpetamisest pole esitatud vähemalt 9 kuud enne iga järgneva perioodi lõppu. Käesolev leping on koostatud eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, protugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja taani keeles, kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tehtud Brüsselis detsembrikuu üheksateistkümnendal päeval tuhande üheksasaja üheksakümne kuuendal aastal. Eesti Vabariigi nimel Clyde KULL Euroopa Ühenduse nimel Jose Almeida SERRA