Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi kodaniku Kaido Drevingi väljaandmine Saksamaa Liitvabariigile — RTL, 101, 1645

Korraldus kehtestatakse «Kriminaalmenetluse seadustiku» (RT I 2003, 27, 166; 83, 558; 88, 590; 2004, 46, 329; 54, 387) § 452 lõike 1 alusel ja kooskõlas «Väljaandmise Euroopa konventsiooniga» (RT II 1997, 8/9, 38). 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Saksamaa Liitvabariigi Hamburgi justiitsasutus esitas 14. juunil 2004. a kirjaliku taotluse Eesti Vabariigi kodaniku Kaido Drevingi (sünd 30.08.1968) väljaandmiseks Saksamaa Liitvabariigile. Saksamaa võimud süüdistavad Kaido Drevingit 27. detsembril 2001. a toimepandud pantvangi võtmises, väljapressimises ning röövis isikute grupi poolt. Kuriteo saagiks langes 22 000 Saksa marka. Tallinna Linnakohus arutas nimetatud taotlust 30. juuni 2004. a istungil ja leidis, et on olemas õiguslikud alused lugeda Kaido Drevingi väljaandmine põhjendatuks ja lubatavaks. Kaido Dreving eitas kohtuistungil kuriteo toimepanemist Hamburgis ja palus end mitte välja anda ning end vahi alt vabastada. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED «Väljaandmise Euroopa konventsiooni» artikkel 2 sätestab, et väljaandmine on lubatud selliste kuritegude puhul, mis on nii väljaandmist taotleva kui taotluse saanud riigi seaduste järgi karistatavad vabadusekaotusega vähemalt üks aasta või raskema karistusega. Saksamaal toimepandud kuriteod on Saksa karistusseadustiku §-de 239b, 249, 253, 255, § 250 lõike 2 punkti 1 ja § 25 lõike 2 ning § 52 alusel kvalifitseeritud pantvangi võtmise, röövi, väljapressimise ja röövelliku väljapressimisena ning on karistatavad vabadusekaotusega kuni viieteistkümne (15) aastani. Nimetatud teod on kvalifitseeritavad kuritegudena ka Eesti «Karistusseadustiku» (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387) §-de 135 ja 200 alusel ning karistatavad vangistusega kuni viisteist (15) aastat. Väljaandmist takistavaid asjaolusid vastavalt «Väljaandmise Euroopa konventsioonile» ei esine. Hamburgi Jaoskonnakohus andis 11. novembril 2003. a välja vahistamiskäsu, mille alusel Kaido Drevingi suhtes kohaldati Eestis Interpoli kaudu saadetud eelaresti palve alusel väljaandmisvahistust alates 26. maist 2004. a. Tallinna Linnakohus otsustas oma 30. juuni 2004. a määrusega väljaandmistaotlust toetada ja pidas väljaandmist õiguslikult põhjendatuks ning pikendas isiku suhtes väljaandmisvahistust kuni tema väljaandmiseni Saksamaa võimudele või väljaandmisest keeldumise otsuse tegemiseni. Kaido Drevingi väidet, et ta ei ole Saksamaal kuritegu toime pannud, saab selgitada ainult Saksamaal läbiviidav kohtueelne uurimine. Kuna kuritegu pandi toime isikute grupi poolt ja tõendid asuvad Saksamaal, on menetlustoimingute läbiviimiseks vajalik isiku väljaandmine Saksamaa Liitvabariigile. Kaido Drevingit ei saa Saksamaa Liitvabariigis ilma Eesti Vabariigi valitsuse nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta ega karistada muu enne väljaandmist toime pandud kuriteo eest, välja arvatud see, mis on väljaandmise aluseks. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kriminaalmenetluse seadustiku» § 452 lõikest 1 ja «Väljaandmise Euroopa konventsioonist» anda Kaido Dreving välja Saksamaa Liitvabariigile. 4. VAIDLUSTAMINE Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada «Halduskohtumenetluse seadustikus» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 2003, 13, 67; 23, 140; 2004, 46, 329) sätestatud korras 3 päeva jooksul väljaandmisotsuse teatavaks tegemisest arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Justiitsministeeriumil teha korraldus Kaido Drevingile teatavaks. Peaminister Juhan PARTS Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Marten KOKK