Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi valitsuste vaheline Balti haridusruumis haridustunnistuste akadeemilise tunnustamise leping — RT II, 2001, 21, 111

Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi valitsuste vahelise Balti haridusruumis haridustunnistuste akadeemilise tunnustamise lepingu eelnõu heakskiitmine Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide automaatse akadeemilise tunnustamise kokkulepe Soovides, et kõik Balti riikide elanikud saaksid maksimaalselt ära kasutada õppimisvõimalusi mis tahes Balti riigis, arvestades, et kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsioon, mis võeti vastu Lissabonis 11. aprillil 1997 (edaspidi «Lissaboni konventsioon»), tuleks viia ellu täies mahus, et tugevdada Balti riikide ühist haridusruumi ning soodustada üliõpilaste ja õppejõudude akadeemilist tunnustamist ja liikuvust Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahel, arvestades, et Lissaboni konventsiooni ratifitseerimisele järgnevalt on Balti riikides soovitav sõlmida leping, mis reguleerib haridustunnistuste tunnustamist Balti riikide vahel, lepivad Eesti Vabariigi valitsus, Läti Vabariigi valitsus ja Leedu Vabariigi valitsus (edaspidi «osalisriigid») kokku alljärgnevas: Artikkel 1. Definitsioonid Käesolevas lepingus omavad alltoodud mõisted järgmisi tähendusi: Haridustunnistuste hindamine Pädeva asutuse kirjalik hinnang isiku välisriigi haridustunnistusele. Juurdepääs (kõrgharidusele) Asjakohase ettevalmistusega kandidaatide õigus taotleda kõrghariduse omandamist ja olla tunnistatud kõrghariduse taotlejaks. Vastuvõtmine (kõrgharidusasutustesse ja -programmidesse) Tegevus või süsteem, mis võimaldab asjakohase ettevalmistusega taotlejal jätkata kõrghariduse omandamist teatavas institutsioonis ja/või programmis. Kõrgharidus Keskharidust eeldavad kursused või nende sarjad, väljaõpe või teadusalane ettevalmistus, mille osalisriigi asjaomased asutused on tunnistanud selle riigi kõrgharidussüsteemi osaks. Kõrgharidusasutus Asutus, mis annab kõrghariduse ja mida tunnustab osalisriigi pädev asutus. Kõrghariduse õppekava Kursus, mille osalisriigi pädev asutus on tunnistanud selle riigi kõrgharidussüsteemi osaks ja mille lõpetamise korral antakse üliõpilasele kõrgharidustunnistus. Õppetsükkel Kõrghariduse õppekava hinnatud ja dokumenteeritud osa, mille läbimisel omandatakse olulisi teadmisi ja oskusi. Tunnistus A. Kõrgharidustunnistus Pädeva asutuse antud kraad, diplom või muu tunnistus, mis tõendab kõrghariduse õppekava edukat läbimist. B. Kõrgharidusele juurdepääsu võimaldav tunnistus Pädeva asutuse antud diplom või muu tunnistus, mis tõendab õppekava edukat läbimist ja annab selle omanikule õiguse olla tunnistatud kõrghariduse taotlejaks. Tunnustamine Välismaisele tunnistusele pädeva asutuse poolt antav ametlik tunnustus, mis võimaldab juurdepääsu haridusele ja/või tööjõuturule. Artikkel 2. Peamised põhimõtted 1. Balti riigid - Eesti Vabariik, Läti Vabariik ja Leedu Vabariik (edaspidi «Riigid») – lepivad kokku tunnustada üksteise kõrgharidustunnistusi ning kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavaid tunnistusi, välja arvatud juhul, kui selles osas esinevad olulised erinevused. 2. Käesolev leping puudutab haridustunnistusi, mis antakse välja pärast õppekavade läbimist ja mida tunnustatakse neid väljaandnud riigis. 3. Kõrgharidustunnistus või kõrgharidusele juurdepääsu võimaldav tunnistus peaks andma omanikule ka teistes osalisriikides samad õigused, mis tal on haridustunnistuse väljaandnud Riigis. Artikkel 3. Ühises Balti haridusruumis kõrgharidusele juurdepääsdu võimaldavad keskharidust tõendavad tunnistused Osalisriigid tunnustavad, et Balti riikides võimaldavad juurdepääsu kõrgharidusele järgmised tunnistused: Eesti Vabariigis väljaantavad tunnistused: 1. Gümnaasiumi lõputunnistus 2. Lõputunnistus kutse- ja keskhariduse omandamise kohta 3. Lõputunnistus keskerihariduse omandamise kohta Haridustunnistused 1–3 võimaldavad kõrgharidusele juurdepääsu ainult koos Riigieksamitunnistusega. Läti Vabariigis väljaantavad tunnistused: 1. Atestāts par vispārējo videjo izglītību (üldkeskhariduse tunnistus) 2. Diploms par vidējo speciālo izglītību (keskerihariduse diplom) 3. Diploms par arodizgiītību (kutsehariduse diplom), juhul kui õppekavaga kehtestatud nominaalaeg on 4 aastat. 4. Diploms par vidējo profesionālo izglītību (kutsekeskhariduse diplom) – alates aastast 2000. Leedu Vabariigis väljaantavad tunnistused: 1. Brandos atestatas (küpsustunnistus). Artikkel 4. Kõrgharidusele vastuvõtt ja vastuvõtu erinõuded Kõrgharidusele vastuvõtul võidakse nõuda teatud erinõuete täitmist: – et taotleja oleks edukalt läbinud teatud ained keskhariduse tasemel, – et taotlejal oleks eelnev erikoolitus või -võimed. Juhul kui selliste erinõuete täitmine on eeltingimuseks taotlejatele vastuvõtvas riigis, võidakse samu nõudeid rakendada ka teistest Riikidest pärit taotlejate kohta. Artikkel 5. Esimese akadeemilise kraadi tunnustamine õpingute jätkamiseks Eesti bakalaureusekraad, Läti Bakalaura grāds ja Leedu Bakalauro laipsnis annavad võrdse juurdepääsu õpingute jätkamiseks, et taotleda magistrikraadi Eestis, Maġistra grāds Lätis ja Magistro laipsnis Leedus. Samad tingimused kehtivad ka juurdepääsul rakendusliku suunitlusega õppekavadele, kus sisseastumise tingimuseks on esimese akadeemilise kraadi omamine. Juhul kui esimene kraad ühes Riigis omistatakse pärast kolmeaastase nominaalajaga õppekava ja õpe selle kraadi omandamiseks ei hõlma uurimusalast lõputööd, võivad teiste Riikide kõrgharidusasutused kehtestada kraadi omavale isikule edasiõppesse vastuvõtul lisanõudeid. Artikkel 6. Tunnustamine doktoriõppesse vastuvõtul Eesti magistrikraad, Läti Maġistra grāds ja Leedu Magistro laipsnis või nendele vastavad kõrgharidustunnistused, mis võimaldavad juurdepääsu doktoriõppele selles Balti riigis, kus nad omistati, võimaldavad samaväärset juurdepääsu ka edasiõppele doktorikraadi taotlemiseks Eestis, Doktora grāds taotlemiseks Lätis ja Daktaro laipsnis taotlemiseks Leedus. Artikkel 7. Doktorikraadide tunnustamine Iga Riik tunnustab teistes Riikides omistatud doktorikraade. Osalisriigid võtavad meetmeid, et anda teiste Riikide doktorikraadide omanikele samad õigused tegelda akadeemilise ja teadustööga, mis neil on doktorikraadi omistanud Riigis. Artikkel 8. Mitteakadeemilise kõrghariduse õppekava järel omistatud kõrgharidustunnistuste tunnustamine Iga Riik tunnustab kõrgharidustunnistusi, mis on antud teistes Riikides pärast mitteakadeemilise kõrghariduse õppekava läbimist. Mitteakadeemilise kõrghariduse õppekava läbimise järel omistatud kõrgharidustunnistus võimaldab juurdepääsu õpingute jätkamiseks magistrikraadi taotlemiseks Eestis, Maġistra grāds taotlemiseks Lätis või Magistro laipsnis taotlemiseks Leedus, juhul kui selline tunnistus tagab juurdepääsu edasiõppele selles Riigis, milles tunnistus välja anti. Juhul kui pärast mitte-akadeemilise kõrghariduse õppekava läbimist väljaantud kõrgharidustunnistus ei võimalda juurdepääsu edasiõppele magistrikraadi, Maġistra grāds või Magistro laipsnis taotlemiseks Riigis, kus see välja anti, peaksid osalisriigid otsima võimalusi tunnustada seda õppetsüklina taotleja edasistes õpingutes akadeemilises õppes. Artikkel 9. Õppetsüklite tunnustamine Iga Riik tunnustab õppetsükleid, mis on läbitud kõrgharidusliku õppekava raames teises Riigis. Juhul kui õppetsüklid on läbitud vastavalt eelnevatele kokkulepetele kõrgharidusasutustega, kantakse ainepunktid täies mahus üle. Teistel juhtudel peavad osalisriigid püüdma üle kanda maksimaalse arvu ainepunkte vastavalt õppekava võimalustele. Artikkel 10. Käesoleva lepingu mõju kutsealasele tunnustamisele Teistes Riikides omistatud kõrgharidustunnistuste akadeemiline tunnustamine peaks soodustama nende tunnistuste tunnustamist ka kutsealasel eesmärgil. Sellistel juhtudel, kui kutsealane tegevus on reguleeritud siseriiklike seadustega või Riigi jaoks siduvate rahvusvaheliste õigusaktidega, kohalduvad kutsealase tunnustamise suhtes vastavad õigusaktid. Artikkel 11. Haridustunnistuste tunnustamine, mida enam ei omistata Iga Riik tunnustab üleminekuperioodi jooksul pärast taasiseseisvumist teistes Riikides omistatud kõrgharidustunnistusi ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavaid tunnistusi, mida enam ei omistata, järgmiselt: – tunnistused, mis võimaldavad juurdepääsu kõrgharidusele ja vastavad praegustele üldistele juurdepääsunõuetele ühes Riigis, annavad õiguse juurdepääsuks ka teistes Riikides; – kõrgharidustunnistusi, mis vastavad teatud tunnistusele praeguses kõrgharidussüsteemis ühes osalisriigis, tunnustatakse teiste osalisriikide poolt. Artikkel 12. Riiklike akadeemilise tunnustamise infokeskuste roll käesoleva lepingu elluviimisel Riiklikud Akadeemilise Tunnustamise Infokeskused (ENIC/NARIC keskused) täidavad käesoleva lepingu elluviimisel järgmisi ülesandeid: – annavad kõrgharidusasutustele ja/või vastava Riigi tööandjatele asjakohast informatsiooni teiste Riikide haridussüsteemide ja neis väljaantavate haridustunnistuste kohta; – annavad teiste osalisriikide ENIC/NARIC keskustele informatsiooni oma Riigi haridussüsteemi ja selles väljaantavate haridustunnistuste kohta; – hindavad teises Riigis väljaantavaid haridustunnistusi; 20.03.2019 9:16 Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „haridustunnistusi“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel. – pakuvad ja korrastavad informatsiooni oma Riigi kõrgharidusasutuste ja õppekavade kohta. Artikkel 13. Järelevalve lepingu elluviimise üle Käesoleva lepingu elluviimise üle teostab järelevalvet Balti Kõrghariduse Koordineerimiskomitee (ik Baltic Higher Education Coordination Committee – BHECC). Igal aastal pühendatakse vähemalt üks BHECC koosolek käesoleva lepingu elluviimise küsimustele. Eriti edendab BHECC Lissaboni konventsiooni valitsustevahelise komitee otsuste/soovituste elluviimist Balti regioonis ja teeb vajaduse korral käesoleva lepingu kohta vastavaid parandusettepanekuid. Artikkel 14. Lepingu jõustumine Käesolev leping jõustub kolmanda kuu esimesel päeval kuupäevast, mil lepingupooled on diplomaatiliste kanalite kaudu teavitanud teineteist lepingu jõustumiseks vajalike siseriiklike tingimuste täitmisest. Artikkel 15. Lepingu kehtivus Leping sõlmitakse määramata ajaks. Iga lepingupool võib lepingu lõpetada, teavitades sellest teisi osapooli kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu. Leping lõpeb aasta möödumisel nimetatud kirjaliku teate saamisest. Käesolev leping on sõlmitud Tallinnas 18. veebruaril 2000. a kolmes eksemplaris eesti, läti, leedu ja inglise keeles, kusjuures kõik neli teksti on võrdselt autentsed. Tõlgendamise erinevuse korral võetakse aluseks inglisekeelne tekst. EestiVabariigi valitsuse nimel Mart LAAR Läti Vabariigi valitsuse nimel Andris SHKELE Leedu Vabariigi valitsuse nimel Andrius KUBILIUS AGREEMENT AMONG THE GOVERNMENT OF THE REPUBLIC OF ESTONIA, THE GOVERNMENT OF THE REPUBLIC OF LATVIA AND THE GOVERNMENT OF THE REPUBLIC OF LITHUANIA ON THE ACADEMIC RECOGNITION OF EDUCATIONAL QUALIFICATIONS IN THE BALTIC EDUCATIONAL SPACE Desiring to enable all people of the Baltic States to benefit fully from the study opportunities in any of the States, Considering that the Convention on the Recognition of Qualifications Concerning Higher Education in the European Region adopted in Lisbon on 11 April 1997, (hereinafter “the Lisbon Convention”), should be fully implemented in order to strengthen the Baltic common educational space and to stimulate the academic recognition as well as the mobility of students and teaching staff among the Republic of Estonia, Republic of Latvia and Republic of Lithuania, Considering that a follow-up to the ratification of the Lisbon Convention in the Baltic States in a form of Agreement regulating the recognition of the concrete educational qualifications among the Baltic States is desirable, the Government of the Republic of Estonia, the Government of the Republic of Latvia and the Government of the Republic of Lithuania hereinafter referred to as “Parties” agree upon the following: Article 1. Definitions For the purposes of this Agreement, the following terms shall have the following meaning: Assessment (of individual qualifications) The written appraisal or evaluation of an individual’s foreign qualifications by a competent authority. Access (to higher education) The right of qualified applicants to apply and to be considered for admission to higher education. Admission (to higher education Institutions and programmes) The act of, or system for, allowing qualified applicants to pursue studies in higher education at a given institution and/or a given programme, Higher education All types of courses of study, or sets of courses of study, training or training for research at the post secondary level which are recognised by the relevant authorities of a Party as belonging to its higher education system. Higher education institution An establishment providing higher education and recognised by the competent authority of a Party. Higher education programme A course of study recognised by the competent authority of a Party as belonging to its system of higher education, and the completion of which provides the student with a higher education qualification. Period of study Any component of a higher education programme which has been evaluated and documented and, while not a complete programme of study in itself, represents a significant acquisition of knowledge or skill. Qualification A. Higher education qualification Any degree, diploma or other certificate issued by a competent authority attesting the successful completion of a higher education programme. B. Qualification giving access to higher education Any diploma or other certificate issued by a competent authority attesting the successful completion of an education programme and giving the holder of the qualification the right to be considered for admission to higher education (cf. the definition of access). Recognition A formal acknowledgement by a competent authority of the value of a foreign educational qualification with a view to access to educational and/or employment activities. Article 2. Basic Principles 1. The Baltic States – the Republic of Estonia, the Republic of Latvia and the Republic of Lithuania (hereinafter, States) – agree to recognise each other’s higher education qualifications and qualifications giving access to higher education unless there is an evidence of substantial differences. 2. This Agreement shall deal with the qualifications awarded after completion of study programmes, which are recognised in the home country. 3. A higher education qualification or a qualification providing access to higher education shall give its holder the same rights in the other Parties as it gives in the State in which it has been awarded. Article 3. Secondary education qualifications giving access to higher education in the Baltic common educational space The Parties shall recognise the following qualifications giving access to higher education studies in the Baltic States: Qualifications issued in the Republic of Estonia: 1. Gümnaasiumi lõputunnistus (Secondary school leaving certificate) 2. Lõputunnistus kutse- ja keskhariduse omandamise kohta (Upper-secondary vocational school leaving certificate) 3. Lõputunnistus keskerihariduse omandamise kohta (Post-secondary professional school leaving certificate). The qualifications 1–3 are only valid together with Riigieksamitunnistus (State Examination Certificate) as the access qualifications. Qualifications issued in the Republic of Latvia: 1. Atestāts par vispārējo vidējo izglītību (certificate of General secondary education) 2. Diploms par vidējo speciālo izglītību (diploma of Secondary specialised education) 3. Diploms par arodizglītību (Diploma of vocational education), if the duration of programme is 4 years 4. Diploms par vidējo profesionālo izglītību (diploma of secondary professional education) – starting from year 2000. Qualifications issued in the Republic of Lithuania: 1. Brandos atestatas (maturity certificate). Article 4. Specific admission requirements and admission to higher education studies The admission to the higher education programme in question may require fulfilment of specific requirements: – specific subjects to be successfully completed by the applicant at the secondary education level, – specific previous training or ability. If fulfilment of such specific requirements is a precondition for admission of applicants from their own country, the same requirements may be applied for the applicants from the other States. Article 5. Recognition of the first academic degrees for further studies The Estonian Bakalaureusekraad, the Latvian Bakalaura grāds and the Lithuanian Bakalauro laipsnis give equal access to further studies towards Magistrikraad in Estonia, Maġistra grāds in Latvia and Magistro laipsnis in Lithuania. The same conditions apply for access to professional study programmes that have the first academic degrees as the entrance requirement. In the case if the first degree in one of the States is awarded after a three-year study programme and the studies towards this degree do not include final thesis, the higher education institutions in the other States may impose additional requirements before admission of the holder to further studies. Article 6. Recognition for admission to doctoral studies The Estonian Magistrikraad, the Latvian Maġistra grāds and the Lithuanian Magistro laipsnis or equivalent higher education qualifications which provide access to doctoral studies in the State where they were awarded, give equal access to further studies towards Doktorikraad in Estonia, Doktora grāds in Latvia and Daktaro laipsnis in Lithuania. Article 7. Recognition of doctoral degrees Each State shall recognise the doctoral degrees awarded in other States. Parties will take measures in order to give the holders of doctoral degrees from other States the same rights to pursue academic and research activities they have in the country in which the doctoral degree was awarded. Article 8. Academic recognition of qualifications awarded after completion of higher professional studies Each State shall recognise higher education qualifications awarded in the other States after completion of higher professional studies. A qualification awarded after higher professional studies shall provide access to further studies towards Magistrikraad in Estonia, Maġistra grāds in Latvia and Magistro laipsnis in Lithuania, if it provides such access in the State in which the qualification has been awarded. If a qualification awarded after higher professional studies does not provide access to further studies towards Magistrikraad, Maġistra grāds or Magistro laipsnis in the State in which it was awarded, the Parties should look for possibilities of recognising it as periods of study in applicants further academic studies. Article 9. Recognition of periods of study Each State shall recognise the periods of study completed within the framework of a higher education programme in the other States. In cases when periods of study have been completed according to previous Agreements among higher education institutions, a full credit transfer shall be granted. In all other cases the Parties should look towards transfer of maximum credits relevant to the programme. Article 10. Consequences of this Agreement regarding professional recognition The academic recognition of higher education qualifications awarded in other States should facilitate recognition of these qualifications also for professional purposes. In these cases when the professional activity is regulated by national or international legislation binding to a State, the appropriate legislation applies to the professional recognition. Article 11. Recognition of such qualifications which are not awarded any more Each State shall recognise higher education qualifications and qualifications giving access to higher education awarded in the other States during the transition period after re-gaining independence, and which are not awarded any longer, as following: – qualifications which gave access to higher education and correspond to the present general access requirements in one State shall be given access in the other States; – higher education qualifications which correspond to the certain qualification in the present higher educational system in one Party shall be recognised in other Parties. Article 12. The role of the national academic recognition information centres in implementation of this Agreement The National Academic Recognition Information Centres (ENIC/NARIC centres) shall fulfil the following functions towards implementation of this Agreement: – provide the higher education institutions and/or employers of the appropriate State with the relevant information regarding educational systems, and qualifications awarded in other States; – provide the ENIC/NARIC centres of other Parties with information on the educational system, and qualifications awarded in the appropriate State; – evaluate the qualifications awarded in other Parties; – provide and regularly renew information about State recognised higher education institutions and programmes in their State. Article 13. Oversight of the Agreement implementation The oversight of the implementation of this Agreement shall be carried out by the Baltic Higher Education Co-ordination Committee (BHECC). Each year no less than one of the BHECC meetings shall be devoted to questions related to implementation of this Agreement. In particular BHECC shall facilitate implementation of decisions/recommendations of the intergovernmental committee of the Lisbon Convention in the Baltic area and suggest appropriate changes of this Agreement if necessary. Article 14. Entering into force The present Agreement shall enter into force on the first day of the third month, following the date when the Contracting Parties have notified each other through diplomatic channels of the fulfilment their internal legal procedures for its entry into force. Article 15. Remaining in force The present Agreement shall stay in effect for a non-fixed period. This Agreement can be denounced in writing through diplomatic channels by either Party and the Agreement will be no longer in force after the notification after one year. The Agreement is done in three original copies at Tallinn on the18th day of February, 2000 in the Estonian, Latvian, Lithuanian, and English languages, all texts are equally authentic. In case of divergency in interpretation, the English text shall prevail. For the Government of the Republic of Estonia Mart LAAR For the Government of the Republic of Latvia Andris SHKELE For the Government of the Republic of Lithuania Andrius KUBILIUS