Riigikogu — Eesti Vabariigi ja Euroopa Nõukogu Arengupanga vahel sõlmitud laenuraamleping Tartu Ülikooli ja Eesti Põllumajandusülikooli üliõpilasühiselamute renoveerimise ja ehitamise projekti rahastamiseks — RT II, 2001, 15, 69

(õ) 26.10.09 15:10 Välislepingu ratifitseerimise seadus F/P 1365 (2000) LAENURAAMLEPING EESTI VABARIIGI, MIDA ESINDAB RAHANDUSMINISTEERIUM, JA EUROOPA NÕUKOGU ARENGUPANGA VAHEL Euroopa Nõukogu Arengupank (edaspidi Pank) Pariisis ühe poolena ja Eesti Vabariik, mida esindab Rahandusministeerium (edaspidi laenusaaja) teise poolena: – lähtudes Eesti Vabariigi poolt 2000. aasta 29. veebruaril esitatud taotlusest; – lähtudes Panga juhatuse otsusest 1424 (1997) muudatustega; – lähtudes Euroopa Nõukogu õiguste ja immuniteetide üldlepingu kolmandast lisaprotokollist; – lähtudes Panga 1970. aasta 6. oktoobri Laenureeglite sätetest, on kokku leppinud alljärgnevas. Artikkel 1 Käesolev laen antakse vastavuses Panga Laenureeglite üldtingimustega ja käesolevas lepingus ja selle lisades sätestatud eritingimustega. Artikkel 2 PROJEKT Pank annab laenusaajale ja laenusaaja võtab Panga juhatuse poolt 2000. aasta 30.–31. märtsil heaks kiidetud laenu F/P 1365 (2000) Tartu Ülikooli ja Eesti Põllumajandusülikooli üliõpilastele seitsme olemasoleva ühiselamu rekonstrueerimise ja kahe uue ühiselamu ehitamise osaliseks rahastamiseks. Pank eraldab käesoleva laenu laenusaajale ainult selleks, et võimaldada tal rahastada vaid lisas 1 kirjeldatud projekti ja teostada seda nimetatud lisas täpsustatud tingimustel. Kui laenu kasutatakse ükskõik millisel teisel Panga poolt mitte heaks kiidetud viisil, siis võib selle tõttu laenu peatada, tühistada või kuulutada koheselt tagasimakstavaks vastavalt käesoleva lepingu artikli 13 ja Laenureeglite tingimustele. Artikkel 3 LAEN 3.1. Finantstingimused Eraldatud laenusumma on: 150 000 000 EEK (ükssada viiskümmend miljonit Eesti krooni). Laen makstakse välja mitme osamaksena. Iga laenu osamakse tagasimaksetähtaeg on maksimaalselt 15 aastat. Iga osamakse põhisumma, intressimäär, valuuta, kestus ja väljamaksekuupäev lepitakse laenusaaja ja Panga vahel kokku kinnitatud teleksi või faksi teel. Laenusaaja teatab Pangale õigeaegselt arveldusarve numbri, millele väljamakse tuleb teostada. 3.2. Väljamakse Pank maksab laenu esimese osamakse välja tingimusel, et Panga arvates on rahaliste vahendite kasutamise institutsionaalne raamistik piisav nende nõuetekohaseks kasutamiseks. Lisaks tuleb enne esimest väljamakset Pangale esitada informatsioon muude rahastamisallikate ja nendega seonduvate laenutingimuste kohta. Käesoleva raamlepingu lisaleping, mis täpsustab iga osamakse detaile, vormistatakse laenusaaja ja Panga vahel iga osamakse kohta selle väljamaksmisel (lisa II). 3.3. Väljamaksetaotlus Laenust väljamaksete saamiseks peab laenusaaja õigeaegselt saatma Pangale vastava väljamaksesummaga võrdse kohustiskirja (lisa III). Kohustiskiri vormistatakse ja on tasutav osamakse valuutas. 3.4. Tehingute teostamise koht Kõik käesoleva laenu järgi laenusaaja poolt Pangale tasumisele kuuluvad summad tuleb maksta iga osamakse valuutas panka ja arvele, mida Pank on laenusaaja poolt makse teostamiseks volitatud pangale teatanud kirjalikult teleksi/telefaksiga vastava osamakse tagasimaksmise ajaks vähemalt viis tööpäeva enne maksekuupäeva. 3.5. Kuupäevad Artikkel 3 sätetele laieneb «muudetud järgnev äripäeva kokkulepe», mille mõiste on määratletud käesoleva lepingu lisas IV. Eurodes tehtavate väljamaksete puhul tähendab «äripäev» päeva, millal töötab üleeuroopaline automatiseeritud reaalaja arvelduste kiirülekannete süsteem (TARGET). Muude valuutade jaoks tähendab «äripäev» vastava valuuta päritolumaa äripäeva. Artikkel 4 LAENU JA PROJEKTI JÄRELEVALVE 4.1. Laenu kasutamine Kõik osamaksed peavad laenusaaja poolt olema ära kasutatud projekti rahastamiseks 12 kuu jooksul pärast nende väljamaksmist Panga poolt. 4.2. Projekti ellurakendamine Laenusaaja suhtub projekti elluviimisesse hoole ja tähelepanuga ning rakendab kõiki normaalseid meetmeid, täpsemalt finants-, tehnilisi, sotsiaalseid ja juhtimis- ning keskkonnakaitsealaseid meetmeid, mis on vajalikud projekti nõuetekohaseks ellurakendamiseks. Täpsemalt tagab ta enne projekti alustamist, et kogu finantseerimine, kõik maavaldus- ja kinnisvaraõigused, mis on selleks vajalikud, oleksid olemas ja et kõik varad ja seadmed oleksid pidevalt kindlustatud ja hooldatud. Lisaks tagab laenusaaja, et: – projekt oleks vastavuses Euroopa Nõukogu vastavate lepetega; – projekt oleks keskkonnasõbralik, lähtudes vastavatest rahvusvahelistest lepetest; – Pangapoolne osaline rahastamine ei ületaks 50% projekti kogumaksumusest, välja arvatud maksud, intressi- ja finantskulud; – investeeringutele arvestusliku maksumusega üle 10 miljoni euro kuulutatakse välja rahvusvaheline vähempakkumine. 4.3. Laenusaaja aruanded 4.3.1.Projekti arengu aruanded Vähemalt kord aastas alates laenu väljamaksmisest kuni projekti täieliku lõpetamiseni, peab laenusaaja saatma Pangale aruande, mis täpsustab: – laenu kasutamise staadiumit; – projekti rahastamiskava arengut; – projekti enese arengut; – projekti juhtimise üksikasju. Lisas V on ära toodud laenu ja projekti järelevalve näidisdokumendid, mis minimaalselt peab aruandes sisalduma. 4.3.2.Projekti lõpparuanne Kogu projekti lõpetamisel esitab laenusaaja Pangale lõpparuande, mis sisaldab projekti majandus-, finants-, sotsiaal- ja keskkonnaalaste tulemuste hinnangut. 4.4. Informatsiooni tagamine Pangale Laenusaaja peab säilitama projekti kohta rahvusvahelistele standarditele vastavaid raamatupidamisaruandeid, mis näitaksid igal ajahetkel projekti arengustaadiumit ja mis kajastaksid kõiki teostatud tehinguid ning määratleksid käesoleva laenu arvel soetatud vara ja ostetud teenuseid. Laenusaaja lubab võtta vastu kõik Panga teenistujate või Panga palgatud välisekspertide poolt läbi viidavad informatsioonimissioonid ja osutada neile kogu vajalikku kaasabi, korraldades kõikvõimalikke külastusi projekti teostamise paika. Eelkõige võib Pank ühe või enama konsultandi abil auditeerida kohapeal projekti raamatupidamist laenusaaja kulul, kui laenusaaja on rikkunud mõnda käesolevast laenulepingut tulenevat kohustust. Laenusaaja kohustub vastama põhjendatud perioodi möödumisel igale Panga informatsioonitaotlusele ja esitama Pangale kõik dokumendid, mida Pank peab vajalikuks käesoleva lepingu nõuetekohaseks ellurakendamiseks, eriti informatsiooni, mis vastavalt lisale I on vajalik projekti järelevalveks ja mis näitab laenu kasutamist. Laenusaaja teatab Pangale koheselt kõikidest seadusandlikest ja normatiivsetest muudatustest lisas I kirjeldatud projekti puudutuvas majandussektoris ja üldiselt igast sündmusest, mis võiks mõjutada nende kohustuste täitmist käesoleva lepingu järgi. Kõiki seadusandlikke ja normatiivseid muutusi lisas I kirjeldatud projekti puudutuvas majandussektoris loetakse sündmuseks, mis on sätestatud Panga Laenureeglite peatüki 3 artiklis 13-h ja mis võib olla aluseks laenu peatamisele, tühistamisele või koheselt tagasimakstavaks kuulutamisele. Artikkel 5 LAENUSAAJA KOHUSTUSTE LÕPPEMINE Kohustiskirjas määratletud summade tähtaegne tasumine vabastab laenusaaja artiklis 3 sätestatud kohustustest. Pärast seda, kui laenu kogu põhisumma ja kõik intressid ning nendega kaasnevad tasud, eriti aga allpool artiklites 6 ja 7 määratletud maksed, on nõuetele vastavalt tasutud, on laenusaaja täielikult vabastatud kohustustest Panga vastu, välja arvatud käesoleva lepingu artiklis 4 sätestatu. Artikkel 6 VIIVIS Sõltumata meetmetest, mida Pangal on õigus käesoleva lepingu või Laenureeglite järgi või muul viisil kasutada juhul, kui laenusaaja ei maksa kogu intressi või muid käesoleva lepingu järgi tasumisele kuuluvaid summasid hiljemalt määratud tähtajal, peab laenusaaja tasuma viivist tähtaegselt tasumata summalt ühe kuu LIBOR’i intressimäära suuruses vastava hilinenud makse valuutale makse kuupäeval (kui see satub laupäevale, pühapäevale või pangapühale, siis järgneval tööpäeval) kell 11.00 (Londoni kohaliku aja järgi), pluss 2,5% aastaarvestuses, selle summa tasumise tähtajast kuni tegeliku maksmise kuupäevani. Kohaldatavat ühekuulist LIBOR’it uuendatakse iga 30 päeva järel. Kui osamakse maksti välja eurodes, siis asendub ülalnimetatud LIBOR’it ühe kuu EURIBOR, mis määratakse kell 11.00 (Brüsseli kohaliku aja järgi), kõik muud tingimused jäävad muutmata. Artikkel 7 KAASNEVAD KULUD Kõik lõivud ja maksud, mis tasutakse või tuleb tasuda, ja kõik kulud, mis on seotud käesoleva lepingu sõlmimise, vormistamise, lõpetamise, täieliku või osalise tühistamise või peatamisega või saadud laenu tagastamise või refinantseerimisega, kaasa arvatud kõik käesoleva lepinguga seotud juriidilised õiguslikud toimingud, tasub laenusaaja. Erandina rakendatakse Panga Laenureeglite peatükis 4 mainitud vahekohtu protseduurile nimetatud reeglite peatüki 4 artikkel 25 sätteid. Artikkel 8 TAGATISED Laenusaaja kinnitab, et ta ei ole võtnud praegu ega võta tulevikus ühtki kohustust, mis võiks mõnele kolmandale osapoolele anda soodsama järjekoha või eelise ükskõik milliste maksete, tagatiste või garantiide saamiseks ning mis võiks kolmandatele osapooltele anda suuremaid õigusi (edaspidi tagatis). Kui siiski on kolmandale osapoolele selliseid tagatisi antud, siis laenusaaja peab vormistama või andma samasuguse tagatise Pangale või kui ta seda ei saa teha, siis leppima kokku sellega võrdse tagatise vormistamises Pangale. Käesolevate sätete mittetäitmist loetakse lepingu rikkumiseks Panga Laenureeglite peatüki 3 artikkel 13-h mõttes ja see võib tuua kaasa laenu peatamise, tühistamise või selle kohese tagasimaksmise nõude. Artikkel 9 SUHTED KOLMANDATE OSAPOOLTEGA Laenusaaja ei saa, lähtudes oma suhetest kolmandate osapooltega, seoses laenu kasutamisega hoiduda täielikult või osaliselt täitmast oma käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi. Panka ei saa kaasata vaidlustesse, mis võivad tekkida laenusaaja ja kolmandate osapoolte vahel ja kõik kulud, mis on Pangale tekkinud seoses käesolevast lepingust tulenevate probleemide lahendamisega sealhulgas kõik juriidilised või kohtukulud, tasub laenusaaja. Artikkel 10 JÕUSTUMINE Käesolev leping jõustub pärast vajalike siseriiklike protseduuride läbiviimist Eesti Vabariigis ning sellest peab Laenusaaja Panka ametliku teatega informeerima. Lepingu jõustumise kuupäevaks on kuupäev, mil Pank saab kätte nimetatud ametliku teate. Pank teatab Laenusaajale ametliku teate kättesaamise kuupäeva. Artikkel 11 RAKENDATAV SEADUS Käesoleva lepingu ja sellega seotud võimalike tagatiste suhtes kohaldatakse 1949. aasta 2. septembri Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldlepingu 1959. aasta 6. märtsi kolmanda lisaprotokolli artikli 1 lõiget 3 ja täiendavalt, kui selleks on vajadus, Prantsusmaa seadusandlust. Osapoolte vaidlused käesoleva lepingu üle lahendatakse vahekohtu poolt, mille tegevustingimused on sätestatud Panga Laenureeglite peatükis 4. Vahekohtu keel on inglise keel. Artikkel 12 LEPINGU TÕLGENDAMINE Laenusaaja kinnitab, et ta on tutvunud Panga Laenureeglitega ja on saanud nendest ärakirja. Kui ükskõik millisel juhul esineb vastuolu Panga Laenureeglites sätestatu ja käesoleva lepingu sätete vahel, siis on kehtivad käesoleva lepingu sätted. Käesoleva lepingu paragrahvide, lõikude ja artiklite pealkirjad ei oma selle tõlgendamisel tähendust. Mingil juhul ei või eeldada, et Pank oleks vaikivalt loobunud ühestki käesoleva lepinguga tagatud õigusest. Artikkel 13 VAHEKOHTU OTSUSE TÄITMINE Osapooled lepivad kokku selles, et nad ei taotle mingeid eeliseid ega privileege, immuniteeti ega kohtupretsedenti üheltki rahvusvaheliselt või kodumaiselt seadusandlikult või muult ametivõimult, et takistada otsuse, mis on langetatud Panga Laenureeglite peatüki 4 kohaselt, elluviimist. Artikkel 14 ESINDATUS JA KINNITUSED Laenusaaja kinnitab: – et tema selleks õigustatud organid on volitanud teda sõlmima käesolevat lepingut ja on allakirjutanu(te)le andnud seadustele, korraldustele, määrustele, liitumislepingule ja muudele sellele rakendatavatele normatiivaktidele vastavad volitused; – et käesoleva lepingu sõlmimine ja täitmine ei riku seadusi, korraldusi, määrusi ega muid sellele rakendatavaid normatiivakte ning et kõik selleks vajalikud kinnitused, load ja volitused on olemas ja kehtivad kogu laenu perioodi jooksul. Kogu laenu perioodi jooksul tuleb Pangale viivitamatult teatada mis tahes muudatustest ülalnimetatud volitustes ja kinnitustes ning esitada muudatusi tõendavad dokumendid. Artikkel 15 Käesolev leping on sõlmitud kahes originaalis, millest mõlemad on võrdses jõus. Kumbki osapool säilitab ühte originaali. Pariisis, EestiVabariigi, mida esindab Rahandusministeerium, nimel Renaldo MÄNDMETS Rahandusministeeriumi asekantsleri kt Euroopa Nõukogu Arengupanga nimel Raphaël ALOMAR Lisa I PROJEKTI KOKKUVÕTE Individuaalne laenuleping I. Laenu raamleping 1365 (2000) Laenukasutaja Tartu Ülikooli ja Eesti Põllumajandusülikooli üliõpilased Laenusaaja Eesti Vabariik, keda esindab Rahandusministeerium Panga Nõukogu kinnitus 206-ndal koosolekul 2000. aasta 30.–31. märtsil Kinnitatud summa 150 000 000 EEK II. Investeeritav sektor Haridusega seotud sotsiaalne infrastruktuur Kavandatud tööd Pepleri 14, Tuglase 7, Tiigi 14, Narva 89, Narva 25, Kreutzwaldi 52 ja Narva 27 ühiselamute renoveerimine ja Raatuse 22A ja 22B uute ühiselamute ehitamine Asukoht Tartu linn, täpsemad andmed ülal Projekti kavandatav kogumaksumus 312 000 000 EEK Komponentide maksumus – Pepleri 14 28 670 000 EEK – Raatuse 22A 44 862 000 EEK – Raatuse 22 B 44 862 000 EEK – Tuglase 7 38 600 000 EEK – Tiigi 14 19 710 000 EEK – Narva 89 27 737 000 EEK – Narva 25 36 612 000 EEK – Kreutzwaldi 52 34 111 000 EEK – Narva 27 36 835 000 EEK Eeldatav rahastamisplaan – Pank: 150 000 000 EEK – TÜ: 100 000 000 EEK – PMÜ: 30 500 000 EEK – Riik: 22 500 000 EEK – Kohalik omavalitsus: 9 000 000 EEK Projekti areng laenu taotlemise hetkel Umbes 7% Tööde teostamise aeg Vastavalt kavadele teostatakse projekt viie aasta jooksul ajavahemikul 1999–2003 III. Planeeritav sotsiaalne tulemus Arvestades ühiselamute praegust halba olukorda, saavutatakse selle projektiga märkimisväärne sotsiaalne mõju suure arvu üliõpilaste elamis- ja õppimistingimuste parandamisel. Selle projekti abil parandavad oma elamistingimusi ühiselamutes umbes 3700 üliõpilast. Saadakse 921 täiesti uut majutuskohta (800 kohta uutes ühiselamutes Raatuse tänaval ja 121 uut kohta rekonstrueeritavates ühiselamutes). Projekti tulemused tööhõive suurendamisel on järgmised: Pepleri 14 renoveerimisele kaasatakse umbes 60 töötajat 8 kuuks, mis annab kokku tööhõivet 40 inimaastat. Pepleri 14 tööde teine staadium annab tööd umbes 9 inimaastat. Kogu projekt annab tööhõivet 596 inimaastat. Lisa II EUROOPA NÕUKOGU ARENGUPANK LISALEPING Raamlepingu (kuupäev) juurde Euroopa Nõukogu Arengupanga (edaspidi Pank) ja Eesti Vabariigi (edaspidi laenusaaja) vahel. Käesolev lisaleping ja raamleping määravad esimese laenu osamaksele kokku lepitud tingimused nimetatud raamlepingu artikkel 3 järgi. Summa: [valuuta ja summa numbrites] Laenu tähtaeg: . . . . . . . . Väljamakse suurus: 100% Tagasimakse suurus: 100% Intressimaksed: . . . . . . . . Intressimäär: . . . . . . . Päevane osa: . . . . . . . Väljamakse kuupäev: [kuupäev] Ülekande arve: [laenusaaja vastav arve] Äripäev: (eurole): päev, millal töötab üleeuroopaline automatiseeritud reaalaja arvelduste kiirülekannete (TARGET) süsteem. [Tekst, mis viitab ülalnimetatud laenu tingimustele] Neid sätteid võidakse muuta vastavalt Panga ja laenusaaja poolt [kuupäev] alla kirjutatud raamlepingu lisa IV «muudetud järgneva äripäeva» mõistele. Käesoleva osamakse kasutamiseks peab laenusaaja saatma Pangale õigeaegselt osamaksele vastava kohustiskirja [lisa] Pariisis, [kuupäev] Euroopa Nõukogu Arengupanga nimel Pariisis, [kuupäev] Eesti Vabariigi nimel Lisa III RL ( ) – [number] osamakse RIIK KOHUSTISKIRI SAADUD VAHENDITE EEST, allakirjutanu: Eesti Vabariik kohustub tasuma käesoleva kohustiskirja järgi Euroopa Nõukogu Arengupangale või mõnele teisele selle esitajale põhisumma: siin sätestatud osamaksetena ja kuupäevadel ja iga [-] kuu järel määratud intresse. Nii määratletud põhisumma maksed toimuvad järgnevatel kuupäevadel. Kuupäev Summa Ülalpool nimetatud maksed teostatakse: [Panga arve asukoht ja rekvisiidid], Euroopa Nõukogu Arengupangale, ilma ükskõik millise kinnipidamiseta olemasolevateks või tulevasteks maksudeks, lõivudeks või muudeks koormisteks, mida võidakse võtta käesoleva kohustiskirjaga ette nähtud maksetelt või sellega seoses: Eesti Vabariigi või selle ükskõik millise makse haldava või administratiivse asutuse kasuks. Käesolev kohustiskiri põhineb Euroopa Nõukogu Arengupanga poolt Eesti Vabariigile antud laenul. Kui ükskõik milline käesolevast kohustiskirjast tulenev summa jääb tähtajaks täielikult tasumata, siis samast maksekuupäevast loetakse kogu tasumata põhisumma ja sellelt arvutatav intress koheselt tähtaegseks ja tasumisele kuuluvaks ning see tuleb maksta käesoleva kohustiskirja haldajale. Käesoleva kohustiskirja haldaja poolt mõne oma sellest tuleneva õiguse mittekasutamine ei tähenda mingil juhul sellest või mõnest muust õigusest loobumist. Eesti Vabariigi nimel Lisa IV MUUDETUD JÄRGNEVA ÄRIPÄEVA KOKKULEPE (Väljavõte:) Paragrahv 4.12. Äripäeva kokkulepe. (a) «Äripäeva kokkulepe» tähendab kokkulepet, mis määrab vastava kuupäeva, kui see muidu langeks päevale, mis ei ole äripäev. Järgnevad mõisted, kui neid kasutatakse koos terminiga «Äripäeva kokkulepe» ja mingi kuupäevaga, tähendavad korrektiive, mis leiavad aset, kui korrigeeritav kuupäev langeks muidu kuupäevale, mis ei ole äripäev, seega: (i) . . . (välja jäetud). . . (ii) kui «muudetud järgnev» või «muudetud» on määratletud nii, et vastav kuupäev loetakse järgmiseks äripäevaks, välja arvatud juhul, kui selline päev on järgmises kalendrikuus, viimasel juhul oleks vastav kuupäev viimasel äripäeval enne seda; ja (iii) . . . (välja jäetud) . . . (b) . . . (välja jäetud) . . . (Väljavõtte lõpp) («Rahvusvahelise Vahetustehingute Diilerite Ühenduse definitsioonid, 1991») Lisa V Tabel 1 EUROOPA NÕUKOGU ARENGUPANK KULUD TEHTUD KULUTUSED Kuupäev KOHALIKUS VALUUTAS RIIK: EESTI PROJEKT: RL 1365(2000) – Tartu Ülikooli ja Eesti Põllumajandusülikooli üliõpilaste ühiselamute ehitamine ja/või renoveerimine Rahastatava objekti nimetus 1999 20001 Kulud kokku Lõpetatud tööde % Muudatused, märkused Pepleri 14 Raatuse 22A Raatuse 22 B Tiigi 14 Narva 89 Narva 25 Narva 27 Tuglase 72 Kreutzwaldi 522 KOKKU KULUTUSED (kehtivates hindades) 1 Määratleda arvestatavad kalendrikuud. 2 Eesti Põllumajandusülikoolile kuuluvad ühiselamud. Lisa V Tabel 2 EUROOPA NÕUKOGU ARENGUPANK KULUD KAVANADATAVAD KULUTUSED Kuupäev KOHALIKUS VALUUTAS RIIK: EESTI PROJEKT: RL 1365 (2000) – Tartu Ülikooli ja Eesti Põllumajandusülikooli üliõpilaste ühiselamute ehitamine ja/või renoveerimine Rahastatava objekti nimetus 20001 2001 2002 2003 Kokku kavandatud kulutused (A) Kokku tehtud kulutused (B) Projekti kogumaksumus (A)+(B) Tehtud kulutused/ kogumaksumus % Muudatused, märkused Pepleri 14 Raatuse 22A Raatuse 22 B Tiigi 14 Narva 89 Narva 25 Narva 27 Tuglase 72 Kreutzwaldi 522 KOKKU KULUTUSED (püsihindades) Inflatsioon (%) KOKKU KULUTUSED (kehtivates hindades) 1 Määratleda arvestatavad kalendrikuud. 2 Eesti Põllumajandusülikoolile kuuluvad ühiselamud. Lisa V Tabel 3 EUROOPA NÕUKOGU ARENGUPANK EN ARENGUPANGA LAENUD Kuupäev RIIK: EESTI Kinnitatud laen: 150 000 000 EEK PROJEKT: RL 1365 (2000) – Tartu Ülikooli ja Eesti Põllumajandusülikooli üliõpilaste ühiselamute ehitamine ja/või renoveerimine Panga rahastatav osa: . . . (%) Nr Maksekuupäev Teostatud osamakse summa (välisvaluutas) Valuutakurss (maksekuupäeval) Teostatud osamakse ekvivalent EEK-ides Makse saaja Ülekande kuupäev makse saajale Makse saajale ülekantud summa EEK-ides Vahetuskurss (ülekande päeval) Laenu kasutamine (%) Muudatused, märkused Panga siseinfoks Täidetakse Laenusaaja poolt Lisa V Tabel 4 EUROOPA NÕUKOGU ARENGUPANK FINANTSVAHENDID Saadud rahaliste vahendite jaotus Kuupäev RIIK: EESTI PROJEKT: RL 1365 (2000) – Tartu Ülikooli ja Eesti Põllumajandusülikooli üliõpilaste ühiselamute ehitamine ja/või renoveerimine Nimetus 1999 2000 2001 2002 2003 KOKKU Muudatused EN Arengupank Tartu Ülikool Eesti Põllumajandusülikool Keskvalitsus Kohalik omavalitsus KOKKU Lisa V Tabel 5 EUROOPA NÕUKOGU ARENGUPANK TEGEVUSKAVA Tegevuskava ja arengudiagramm Kuupäev RIIK: EESTI PROJEKT: RL 1365 (2000) – Tartu Ülikooli ja Eesti Põllumajandusülikooli üliõpilaste ühiselamute ehitamine ja/või renoveerimine Rahastatava objekti nimetus 1999 2000 2001 2002 2003 Tegelikult lõpetatud tööde % Muudatused, märkused Pepleri 14 . . . . . . . . . . Raatuse 22A . . . . . . . . . . Raatuse 22 B . . . . . . . . . . Tiigi 14 . . . . . Narva 89 . . . . . Narva 25 . . . . . Narva 27 . . . . . Tuglase 71 . . . . . . . . . . Kreutzwaldi 521 . . . . . 1 Eesti Põllumajandusülikoolile kuuluvad ühiselamud. . . . . . Esialgne projekti teostamise kava. - - - - - Korrigeeritud töökava ________ Teostatud tööd Lisa V Tabel 6 MATERIAALSED JA SOTSIAALSED EESMÄRGID EUROOPA NÕUKOGU ARENGUPANK Kuupäev RIIK: EESTI PROJEKT: RL 1365 (2000) – Tartu Ülikooli ja Eesti Põllumajandusülikooli üliõpilaste ühiselamute ehitamine ja/või renoveerimine Infrastruktuuris kavandatava töö kirjeldus Infrastruktuuris ilmnevad materiaalsed ja sotsiaalsed indikaatorid Kavandatavad eesmärgid Saavutatavad tulemused Muudatused, märkused 9 ühiselamu renoveerimine ja/või ehitamine: Renoveerimistulemused Renoveerimine: Pepleri 14 Üliõpilaste arv 287 Üldpind ruutmeetrites 4370 Ruumide arv 152 Ruutmeetrit elaniku kohta 7,59 Üldpind elaniku kohta 15,22 Dušš ja WC elaniku kohta 1 kahele Üldkasutusega ruumid Kohvik, pesuruum, saun, treeninguruum Ruumid vaeguritele Seadmestatud Tiigi 14 Üliõpilaste arv 210 Üldpind ruutmeetrites 3545 Ruumide arv 125 Ruutmeetrit elaniku kohta 9,96 Üldpind elaniku kohta 16,88 Dušš ja WC elaniku kohta 1 neljale Üldkasutusega ruumid Kohvik, pesuruum Ruumid vaeguritele Võimalik kahele Narva 89 Üliõpilaste arv 445 Üldpind ruutmeetrites 7252 Ruumide arv 219 Ruutmeetrit elaniku kohta 8,08 Üldpind elaniku kohta 16,3 Dušš ja WC elaniku kohta 1 kaheksale Üldkasutusega ruumid Kohvik, pesuruum Ruumid vaeguritele Võimalik kahele Narva 25 Üliõpilaste arv 450 Üldpind ruutmeetrites 6495 Ruumide arv 225 Ruutmeetrit elaniku kohta 7,38 Üldpind elaniku kohta 14,43 Dušš ja WC elaniku kohta 1 neljale Üldkasutusega ruumid Kohvik, pesuruum Ruumid vaeguritele Kaldteed, WC ja vannituba Narva 27 Üliõpilaste arv 450 Üldpind ruutmeetrites 6538 Ruumide arv 225 Ruutmeetrit elaniku kohta 7,42 Üldpind elaniku kohta 14,52 Dušš ja WC elaniku kohta 1 neljale Üldkasutusega ruumid Kohvik, tõstesaal, saun, pesuruum Ruumid vaeguritele Kaldteed, WC ja vannituba Tuglase 71 Üliõpilaste arv 450 Üldpind ruutmeetrites 6896 Ruumide arv 255 Ruutmeetrit elaniku kohta 8 Üldpind elaniku kohta 15,2 Dušš ja WC elaniku kohta WC ja kraan igas toas, 1 dush 36-le Üldkasutusega ruumid Kohvik, tõstesaal, õpperuum, pesuruum, arvutiruum Ruumid vaeguritele Võimalik kahele Kreutzwaldi 521 Üliõpilaste arv 600 Üldpind ruutmeetrites 8496 Ruumide arv 305 Ruutmeetrit elaniku kohta 7,37 Üldpind elaniku kohta 14,16 Dušš ja WC elaniku kohta 1 viiele Üldkasutusega ruumid Kohvik, pesuruum Ruumid vaeguritele Võimalik neljale Ehitus: Raatuse 22A ja 22B Üliõpilaste arv 800 Üldpind ruutmeetrites 10800 Ruumide arv 410 Ruutmeetrit elaniku kohta 8 Üldpind elaniku kohta 12,75 Dušš ja WC elaniku kohta 1 viiele kuni kaheksale Üldkasutusega ruumid Kohvik, pesuruum Ruumid vaeguritele: Lift, kaldteed, WC ja vannituba KOKKU Üliõpilaste arv 3692 Üldpind ruutmeetrites 54 392 Ruumide arv 1916 Ruutmeetrit elaniku kohta 7,98 Üldpind elaniku kohta 14,93 1 Eesti Põllumajandusülikoolile kuuluvad ühiselamu. Panga siseinfoks Täidetakse Laenusaaja poolt Õiend Akt tehniliselt korrastatud, lisatud seosed.