Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi ja Ungari Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu ühiskomitee 2000. a otsus — RT II, 13, 65

(õ) 20.10.09 9:35 Eesti Vabariigi ja Ungari Vabariigi vaheline vabakaubandusleping Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta ÜHISKOMITEE 2000. A OTSUS Sõlmitud nootide vahetamise teel detsembris 2000, rakendatakse 1. jaanuarist 2001 [. . .] Ungari Vabariigi valitsus ja Eesti Vabariigi valitsus, tõdedes, et toodete päritolureeglite muutmine tõhustab üleeuroopalise kumulatsioonisüsteemi toimimist, edendab lepingupoolte vastastikku kasulikke kaubandussuhteid ning aitab kaasa Euroopa integreerumisprotsessile, on kokku leppinud, et protokoll mõiste «pärinevad tooted» määratluse ja halduskoostöömeetodite kohta, mis on Ungari Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu lahutamatu osa, viiakse kooskõlla Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide assotsiatsioonilepingute päritolureeglite muudatustega järgmiselt: 1. artikli 1 punkt i asendatakse järgmisega: «(i) «lisandunud väärtuse» arvutamiseks lahutatakse tootjahinnast kõigi kasutatud muudest kui artiklites 3 ja 4 nimetatud riikidest pärinevate materjalide tolliväärtus või kui tolliväärtus ei ole teada või seda ei saa kindlaks teha, siis esimene kindlakstehtav hind, mida on lepingupoole territooriumil materjalide eest makstud.»; 2. artikkel 7 asendatakse järgmisega: «Artikkel 7. Ebapiisavad töötlemisprotsessid 1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, käsitatakse pärinevate toodete staatuse saamiseks ebapiisava töötlemisena järgmisi toiminguid, olenemata sellest, kas artikli 6 nõuded on täidetud või mitte: (a) toimingud toodete hea seisundi säilitamiseks vedamise ja ladustamise ajal; (b) pakendite osadeks jaotamine ja kokkupanemine; (c) pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi ja muu katte eemaldamine; (d) tekstiiltoodete triikimine või pressimine; (e) lihtne värvimine ja poleerimine; (f) teravilja ja riisi koorimine, täielik või osaline kroovimine, poleerimine ja glasuurimine; (g) suhkru värvimine või tükksuhkruks vormimine; (h) puuvilja, pähklite ja köögivilja koorimine, kivide eemaldamine ja lüdimine; (i) teritamine, lihtne lihvimine või lihtne lõikamine; (j) tuulamine, sõelumine, sortimine, liigitamine, sobitamine (sealhulgas kaubaartiklitest komplektide kokkupanemine); (k) lihtne villimine plaskudesse ja pudelitesse, lihtne pakendamine konservikarpidesse, kottidesse, kastidesse, karpidesse, kinnitamine papile või kartongile ja muu lihtne pakendamine; (l) märkide, siltide, logode ja muude eraldustähiste kinnitamine või trükkimine toodetele või nende pakendile; (m) eri- või samaliigiliste toodete lihtne segamine; (n) lihtne tooteosade kokkupanek tervikliku toote saamiseks või toodete lahtivõtmine osadeks; (o) punktides a–n kirjeldatud kahe või enama toimingu kombinatsioon; (p) loomade tapmine. 2. Kui otsustatakse, kas toote töötlemist tuleb käsitada ebapiisavana lõike 1 tähenduses, võetakse arvesse kõik lepingupoole territooriumil selle tootega tehtud toimingud.»; 3. artikli 15 lõike 6 viimane lause asendatakse järgmisega: «Käesoleva lõike sätteid kohaldatakse 31. detsembrini 2001.»; 4. artikli 20 järele lisatakse järgmine artikkel ja viide sellele lisatakse sisukorda: «Artikkel 20a. Arvestuse eraldamine 1. Kui ühesuguste ja omavahel asendatavate pärinevate ja mittepärinevate materjalide eraldi varude hoidmisest tulenevad märkimisväärsed kulud või raskused, võib toll asjaosaliste kirjalikul taotlusel lubada selliste varude haldamiseks kasutada arvestuse eraldamise meetodit. 2. See meetod peab tagama, et teataval vaatlusperioodil saadakse «pärinevana» käsitatavate toodete arvuks sama arv, mis oleks saadud varude füüsilise eraldatuse korral. 3. Toll võib sellise loa anda mis tahes tingimustel, mida ta peab vajalikuks. 4. Seda meetodit kirjendatakse ja kohaldatakse toote valmistajariigis kehtivate raamatupidamise üldpõhimõtete alusel. 5. Kõnealuse soodustuse saaja võib sõltuvalt asjaoludest väljastada või taotleda päritolutõendeid tootekoguste suhtes, mida võib käsitada pärinevatena. Tolli nõudmisel esitab soodustuse saaja aruande koguste haldamise kohta. 6. Toll jälgib loa kasutamist ja võib selle igal ajal tühistada, kui soodustuse saaja kasutab luba valesti või ei täida mõnda muud protokollis sätestatud tingimust.»; 5. artikli 22 lõike 1 esimesse lausesse lisatakse mõiste «eksportöör» järele järgmine tekst: «edaspidi «kinnitatud eksprtöör»,»; 6. artikkel 30 asendatakse järgmisega: «Artikkel 30. Euros väljendatavad summad 1. Kui toodete kohta esitatakse arve muus vääringus kui euro, kinnitab iga artiklites 3 ja 4 nimetatud asjaomane riik artikli 21 lõike 1 punkti b ja artikli 26 lõike 3 kohaldamiseks igal aastal omavääringus sellised summad, mis on samaväärsed euros väljendatud summadega. 2. Kaubasaadetise suhtes kohaldatakse artikli 21 lõike 1 punkti b ja artikli 26 lõiget 3 arve koostamiseks kasutatud vääringu põhjal ja asjaomase riigi kinnitatud summa kohaselt. 3. Mis tahes omavääringus kasutatavad summad on selles vääringus samaväärsed oktoobri esimesel tööpäeval euros väljendatud summadega. Summad teatatakse Euroopa Komisjonile 15. oktoobriks ja neid kohaldatakse järgneva aasta 1. jaanuarist. Euroopa Komisjon teavitab vastavatest summadest kõiki asjaomaseid riike. 4. Riik võib euros väljendatud summa omavääringusse ümberarvestamisel ümardada saadava summa üles- või allapoole. Ümardatud summa ei või erineda ümberarvestamisel saadavast summast rohkem kui viis protsenti. Riik võib euros väljendatud summaga samaväärse omavääringusumma muutmata jätta, kui euros väljendatud summa ümberarvestamine lõikes 3 sätestatud iga-aastase kohanduse ajal põhjustab samaväärse omavääringusumma suurenemise, mis on enne ümardamist vähem kui 15 protsenti. Samaväärse omavääringusumma võib muutmata jätta, kui ümberarvestamine põhjustaks selle samaväärse summa vähenemise. 5. Lepingupoolte taotluse korral vaatab Ühiskomitee euros väljendatud summad läbi. Sellisel läbivaatamisel kaalub Ühiskomitee, kas asjakohaseid piiranguid on vaja säilitada. Selleks võib ta otsustada euros väljendatud summasid muuta.»; 5. II lisa muudetakse järgmiselt: a) harmoneeritud süsteemi rubriigi 5309–5311 kanne asendatakse järgmisega: «5309– 5311 Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie; paberlõngast riie: – kumminiiti sisaldav, Tootmine ühekordsest lõngast1 – muu Tootmine:1 – kookoslõngast, – džuutlõngast, – looduslikest kiududest, – keemilistest staapelkiududest, mis on kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata, – keemilistest ainetest või tekstiilimassist või – paberist või Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandeerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast. 1 Eritingimusi segatekstiilmaterjalist toodete kohta vt sissejuhatavastmärkusest 5.»; b) grupi 57 kanne asendatakse järgmisega: «Grupp 57 Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted: – Nõeltöödeldud vildist Tootmine:1 – looduslikust kiududest, või – keemilistest ainetest või tekstiilimassist Siiski – polüpropüleen filamneti rubriigist 5402, – polüpropüleenkiudu rubriikidest 5503 või 5506, või – polüpropüleen filament köisikuid rubriigist 5501, mille monofilamendi või kiu nimiväärtus on vähem kui 9 detsiteksi, võib kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast Džuutkangast võib kasutada alusmaterjalina – Muust vildist Tootmine:1 – kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata looduslikest kiududest, või – keemilistest ainetest või tekstiilimassist – Teistest tekstiilmaterjalidest Tootmine:1 – kookos- või džuutlõngast, – sünteetilisest või tehisfilamentlõngast, – looduslikest kiududest, või – kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata keemilistest staapelkiududest Džuutkangast võib kasutada alusmaterjalina 1Eritingimusi segatekstiilmaterjalist toodete kohta vt sissejuhatavast märkusest 5.» Vahetatud kirjades sisalduv jõustub päeval, mil saabub viimane teade selle jõustumiseks vajalike siseriiklike protseduuride täitmise kohta, kuid mitte enne, kui jõustub leping. Protokolli päritolureeglite kohta, mida on muudetud eelpool toodu kohaselt, kohaldavad lepingupooled ajutiselt 1. jaanuarist 2001. [. . .] Õiend Metaandmetes parandatud akti andja: Vabariigi Valitsus. Lisatud seosed.