Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi ja Ungari Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu ühiskomitee 1999. a otsus — RT II, 13, 65

(õ) 20.10.09 9:35 Eesti Vabariigi ja Ungari Vabariigi vaheline vabakaubandusleping Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta ÜHISKOMITEE 1999. A OTSUS Sõlmitud nootide vahetamise teel detsembris 1999, rakendatakse 1. jaanuarist 2000 [. . .] «Ungari Vabariigi valitsus ja Eesti Vabariigi valitsus, tõdedes, et toodete päritolureeglite muutmine tõhustab üleeuroopalise kumulatsioonisüsteemi toimimist, edendab lepingupoolte vastastikku kasulikke kaubandussuhteid ning aitab kaasa Euroopa integreerumisprotsessile, on kokku leppinud, et protokoll mõiste «pärinevad tooted» määratluse ja halduskoostöömeetodite kohta, mis on Ungari Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu lahutamatu osa, viiakse kooskõlla Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide assotsiatsioonilepingute päritolureeglite muudatustega järgmiselt. 1. Artiklites 21 ja 26 asendatakse sõna «eküü» sõnaga «euro». 2. Artikkel 30 asendatakse järgmisega: «Artikkel 30. Euros väljendatavad summad 1. Ekspordiriigi vääringus väljendatavad summad, mis on võrdväärsed euros väljendatud summadega, määrab kindlaks ekspordiriik ja need tehakse teatavaks impordiriikidele. 2. Kui summad ületavad impordiriigi kindlaksmääratud summasid, nõustub viimane nendega juhul, kui tooteid käsitlev kaubaarve on väljastatud ekspordiriigi vääringus. Kui tooteid käsitlev kaubaarve on väljastatud mõne artiklites 3 ja 4 nimetatud riigi vääringus, tunnustab impordiriik asjaomase riigi teatatud summat. 3. Mis tahes omavääringus kasutatavad summad on kõnealuses omavääringus võrdväärsed 1999. aasta oktoobri esimesel tööpäeval euros väljendatud summadega. 4. Ungari või Eesti taotluse korral vaatab ühiskomitee läbi euros väljendatud summad ning nendega võrdväärsed summad Ungari ja Eesti vääringutes. Selle läbivaatuse teostamisel tagab ühiskomitee, et omavääringus kasutatavaid summasid ei vähendata, ja lisaks sellele kaalub, kas on soovitav asjakohaseid piiranguid säilitada. Selleks võib ta otsustada euros väljendatavaid summasid muuta.» 3. II lisa muudetakse järgmiselt: a) harmoneeritud süsteemi rubriik nr 1904 asendatakse järgmisega: «1904 Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel valmistatud toidukaubad (nt maisihelbed); eelnevalt keedetud, küpsetatud või muul viisil teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu ja püülijahu) toiduks valmistatud teraviljad (v.a maisiterad), mujal nimetamata Tootmine: – materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriiki nr 1806; – milles kõik kasutatavad teraviljad ja jahu (v.a kõva nisu ja selle teisendtooted ning mais Zea indurata) peavad olema täielikult pärinevad;1 – milles kasutatud grupi 17 mis tahes materjali väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 1 Maisi Zea indurata käsitlevat erandit kohaldatakse kuni 31.12.2002.»; b) harmoneeritud süsteemi rubriik nr 2207 asendatakse järgmisega: «2207 Denatureerimata etüülalkohol, alkoholisisaldusega 80% mahust või rohkem; denatureeritud etüül- või muu alkohol, mis tahes kangusega Tootmine: – materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriikidesse nr 2207 või nr 2208; – milles kõik kasutatavad viinamarjad või viinamarjadest saadud materjalid peavad olema täielikult pärinevad või kui kõik muud kasutatud materjalid juba on pärinevad, võib arrakit kasutada kuni 5% ulatuses mahust.»; c) harmoneeritud süsteemi grupp 57 asendatakse järgmisega: «Grupp 57 Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted: – nõeltöödeldud vildist Tootmine:1 – looduslikest kiududest või – keemilistest materjalidest või tekstiilipulbist. Siiski: – rubriiki nr 5402 kuuluvat polüpropüleen-filamenti või – rubriikidesse nr 5503 või nr 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiude või – rubriiki nr 5501 kuuluvat polüpropüleen-filamentköisikut, mille iga üksiku filamentkiu jämedus on igal juhul vähem kui 9 detsiteksi, võib kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast. Alusena võib kasutada džuutriiet. – muust vildist Tootmine:1 – looduslikest kiududest, mis on kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata või – keemilistest materjalidest või tekstiilipulbist – muudest tekstiilmaterjalidest Tootmine:1 – kookoskiud- või džuutlõngast, – sünteetilisest või tehisfilamentlõngast, – looduslikest kiududest või – keemilistest staapelkiududest, mis on kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata. Alusena võib kasutada džuutriiet. 1 Eritingimusi segatekstiilmaterjalist toodete kohta vt sissejuhatavast märkusest 5.»; d) harmoneeritud süsteemi rubriik nr 8401 asendatakse järgmisega: «ex 8401 Tuumareaktorite kütteelemendid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse1 Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 1 See eeskirja kohaldatakse kuni 31.12.2005.»; e) harmoneeritud süsteemi rubriikide nr 9606 ja 9612 vahele lisatakse järgmine: «9608 Kuulsulepead; vildist vms urbsest materjalist otstega pliiatsid ja markerid; täitesulepead, stülograafid jm sulepead; kopeersuled; liikuva või vintsüdamikuga pliiatsid; sulepead, pliiatsihoidikud jms kirjutusvahendite hoidikud; eespool nimetatud kirjatarvete osad (sh otsikud ja klambrid), v.a rubriiki nr 9609 kuuluvad Tootmine, milles kasutatud materjalid on kõik liigitatud muudesse rubriikidesse kui toode. Siiski võib kasutada samasse rubriiki liigitatud kirjutussulgi või suleotsi.» Vahetatud kirjades sisalduv jõustub päeval, mil saabub viimane teade selle jõustumiseks vajalike siseriiklike protseduuride täitmise kohta, kuid mitte enne, kui jõustub leping. Protokolli päritolureeglite kohta, mida on muudetud eelpool toodu kohaselt, kohaldavad lepingupooled ajutiselt 1. jaanuarist 2000. [. . .] Õiend Metaandmetes parandatud akti andja: Vabariigi Valitsus. Lisatud seosed.