Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi ja Ungari Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu ühiskomitee 1998. a otsus — RT II, 13, 65

(õ) 20.10.09 9:50 Eesti Vabariigi ja Ungari Vabariigi vaheline vabakaubandusleping Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta Eesti Vabariigi ja Ungari Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu ühiskomitee otsused ÜHISKOMITEE 1998. a OTSUS Sõlmitud nootide vahetamise teel detsembris 1998, rakendatakse 1. jaanuarist 1999 [. . .] Ungari Vabariigi valitsus ja Eesti Vabariigi valitsus on kokku leppinud, et protokoll mõiste «pärinevad tooted» määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta, mis on Ungari Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu lahutamatu osa, viiakse kooskõlla Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide assotsiatsioonilepingute päritolureeglite muudatustega järgmiselt. 1. Artikli 1 alapunkt i asendatakse järgmisega: «i) «lisandunud väärtuse» arvutamiseks lahutatakse tootjahinnast kõigi teistest artiklites 3 ja 4 nimetatud riikidest pärinevate kasutatud materjalide tolliväärtus või kui tolliväärtus ei ole teada või seda ei saa kindlaks teha, siis esimene kontrollitav hind, mis makstakse toodete eest Eestis või Ungaris». 2. Artiklid 3 ja 4 asendatakse järgmisega: «Artikkel 3. Kumulatsioon Eestis 1. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 1 kohaldamist, käsitatakse tooteid Eestist pärinevatena, kui need tooted on sealt saadud ning sisaldavad Ühendusest, Bulgaariast, Poolast, Ungarist, Tšehhi Vabariigist, Slovaki Vabariigist, Rumeeniast, Leedust, Lätist, Eestist, Sloveeniast, Islandist, Norrast, Šveitsist (sealhulgas Liechtensteinist*) või Türgist pärinevaid materjale vastavalt päritolureeglite protokollile, mis on lisatud Eesti ja iga nimetatud riigi vahelistele lepingutele, tingimusel et Eestis toimuv käitlemine või töötlemine ei piirdu protokolli artiklis 7 nimetatuga. Selliste materjalide küllaldane käitlemine või töötlemine ei ole vajalik. 2. Kui Eestis toimuv käitlemine või töötlemine ei piirdu artiklis 7 nimetatud toimingutega, käsitatakse saadavat toodet Eestist pärinevana ainult siis, kui sellele lisandunud väärtus on suurem nende kasutatud materjalide väärtusest, mis pärinevad teistest lõikes 1 nimetatud riikidest. Kui see nii ei ole, käsitatakse saadud toodet pärinevana riigist, mille arvele langeb kõige suurem osa Eestis tootmisel kasutatud materjalide väärtusest. 3. Lõikes 1 nimetatud riigist pärinevad tooted, mida Eestis ei käidelda ega töödelda, säilitavad nendesse riikidesse eksportimisel oma päritolu. 4. Selles artiklis sätestatud kumulatsiooni võib rakendada ainult nende materjalide ja toodete suhtes, millele päritolustaatus on antud selles protokollis ettenähtud päritolureeglitega samaste reeglite kohaldamise teel. Artikkel 4. Kumulatsioon Ungaris 1. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 1 kohaldamist, käsitatakse tooteid Ungarist pärinevatena, kui need tooted on sealt saadud ning sisaldavad ühendusest, Bulgaariast, Poolast, Ungarist, Tšehhi Vabariigist, Slovaki Vabariigist, Rumeeniast, Leedust, Lätist, Eestist, Sloveeniast, Islandist, Norrast, Šveitsist (sealhulgas Liechtensteinist*) või Türgist pärinevaid materjale vastavalt päritolureeglite protokollile, mis on lisatud Sloveenia ja iga nimetatud riigi vahelistele lepingutele, tingimusel et Sloveenias toimuv käitlemine või töötlemine ei piirdu selle protokolli artiklis 7 nimetatuga. Selliste materjalide küllaldane käitlemine või töötlemine ei ole vajalik. 2. Kui Ungaris toimuv käitlemine või töötlemine piirdub artiklis 7 nimetatud toimingutega, käsitatakse saadavat toodet Ungarist pärinevana ainult siis, kui sellele lisandunud väärtus on suurem nende kasutatud materjalide väärtusest, mis pärinevad teistest lõikes 1 nimetatud riikidest. Kui see nii ei ole, käsitatakse saadud toodet pärinevana riigist, mille arvele langeb kõige suurem osa Ungaris tootmisel kasutatud materjalide väärtusest. 3. Lõikes 1 nimetatud riigist pärinevad tooted, mida Ungaris ei käidelda ega töödelda, säilitavad nendesse riikidesse eksportimisel oma päritolu. 4. Selles artiklis sätestatud kumulatsiooni võib rakendada ainult nende materjalide ja toodete suhtes, millele päritolustaatus on antud selles protokollis ettenähtud päritolureeglitega samaste reeglite kohaldamise teel.» 3. Artikkel 12 asendadakse järgmisega: «1. Välja arvatud artiklites 3 ja 4 ning selle artikli lõikes 3 sätestatud juhud, tuleb Eestil või Ungaril jätkata II jaotises sätestatud päritolustaatuse omandamise tingimuste täitmist. 2. Välja arvatud artiklites 3 ja 4 sätestatud juhud, kui teise riiki eksporditud Eesti või Ungari päritoluga kaup tuuakse tagasi, tuleb seda käsitada mujalt pärinevana, kui toll ei ole veendunud, et: a) tagasitoodud kaup on sama, mis eksporditud; ja b) kaup on selles riigis või eksportimise ajal läbinud ainult kauba hea seisundi säilitamiseks vajalikud toimingud. 3. Päritolustaatuse omandamist vastavalt II jaotises sätestatud tingimustele ei mõjuta nende Eestist või Ungarist eksporditud materjalide käitlemine või töötlemine väljaspool Eestit või Ungarit, mis seejärel sinna reimporditakse, tingimusel et: a) nimetatud materjalid on täielikult saadud Eestist või Ungarist ning nende käitlemisel või töötlemisel ei ole piirdutud artiklis 7 loetletud ebapiisavate toimingutega; ja b) toll on veendunud, et: i) reimporditud kaup on saadud eksporditud materjalide käitlemise või töötlemise teel; ii) kogu väljaspool Eestit või Ungarit selle artikli sätete kohaldamisel saadud lisandunud väärtus ei ületa 10% selle lõpptoote tootjahinnast, millele päritolustaatust taotletakse. 4. Lõike 3 kohaldamisel ei kehti II jaotises sätestatud päritolustaatuse omandamise tingimused väljaspool Eestit või Ungarit toimuva käitlemise või töötlemise suhtes. Kui aga II lisa nimekirjas kohaldatakse lõpptoote päritolustaatuse kindlakstegemisel reeglit, mis määrab mujalt pärinevate kasutatud materjalide maksimumväärtuse, ei tohi asjaomase poole territooriumil kasutatud mujalt pärinevate materjalide koguväärtus koos kogu selle artikli kohaldamisel väljaspool Eestit või Ungarit saadud lisandväärtusega ületada nimetatud protsenti. 5. Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tähendab «kogu lisandunud väärtus» kõiki väljaspool Eestit või Ungarit tekkivaid kulusid, kaasa arvatud seal kasutatud materjalide väärtus. 6. Lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata toodete suhtes, mis ei vasta II lisas sätestatud tingimustele või mida saab käsitada piisavalt käidelduna või töödelduna ainult siis, kui on rakendatud artikli 6 lõikes 2 nimetatud üldväärtusi. 7. Lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata toodete suhtes, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63. 8. Igasugune selles artiklis käsitletud ja väljaspool Eestit või Ungarit toimuv käitlemine või töötlemine leiab aset väliseks töötlemiseks ettenähtud korra või muu samasuguse korra kohaselt.» 4. Artiklites 13, 14, 15, 17, 21, 27, 30 ja 32 asendatakse fraas «artiklis 4 nimetatud» fraasiga «artiklites 3 ja 4 nimetatud». 5. Artikli 15 lõike 6 viimases lõigus asendatakse kuupäev «31. detsember 1998» kuupäevaga «31. detsember 2000». 6. Artikli 26 lõikes 1 asendatakse viide «C2/CP3» viitega «CN22/CN23». 7. I lisa märkuses 5.2 a) lisatakse «– tehisfilamentkiud» ja «– polüpropüleenist sünteesstaapelkiud» vahele «– voolu juhtivad filamentkiud»; b) viies näide («Džuudist alusele valmistatud taftingvaip . . . on täidetud.») kustutatakse. 8. II lisa muudetakse järgmiselt: a) harmoneeritud süsteemi rubriikide 2202 ja 2208 kannete vahele lisatakse järgmine: «HS rubriigi nr Toote kirjeldus Mittepärinevate materjalide käitlemine või töötlemine, mis tagab päritolustaatuse (1) (2) (3) või (4) 2207 Denatureerimata etüülalkohol, alkoholisisaldusega 80% mahust või rohkem; mis tahes kangusega denatureeritud etüül- või muu alkohol. Tootmine: – rubriikides 2207 või 2208 klassifitseerimata materjalidest» b) grupi 57 kanne asendatakse järgmisega: «Grupp 57 Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted: – nõeltöödeldud vildist Tootmine:1 – looduslikust kiust või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist Siiski: – polüpropüleenist filamentkiudu rubriigist 5402, – polüpropüleenist kiudu rubriikidest nr 5503–5506, – polüpropüleenist filamentköisikut rubriigist 5501, mille monofilamendi kiu nimiväärtus on vähem kui 9 detsiteksi, võib kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – džuutkangast võib kasutada alusmaterjalina – muust vildist Tootmine:1 – kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata looduslikust kiust, või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist – muud Tootmine:1 – kookoskiust või džuutlõngast,a – sünteetilisest või tehisfilamentlõngast, – looduslikust kiust, – kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata keemilisest staapelkiust – džuutkangast võib kasutada alusmaterjalina 1Eritingimusi segatekstiilmaterjalist toodete kohta vt sissejuhatavast märkusest 5. a Džuutlõnga võib kasutada alates 1. juulist 2000.»; c) harmoneeritud süsteemi rubriigi 7006 kanne asendatakse järmisega: «7006 Rubriikides nr 7003, 7004 või 7005 esitatud klaas, painutatud, töödeldud servadega, graveeritud, puuritud, emailitud või muul viisil töödeldud, ent raamimata ja muudest materjalidest detailideta: – vastavalt SEMII standarditele1 õhukese dielektrilise pooljuhtkilega kaetud aluspinnaga klaasplaadid Tootmine rubriigi 7006 katmata aluspinnaga klaasplaatidest – muud Tootmine rubriigi 7001 materjalidest 1SEMII – pooljuhtseadmete ja -materjalide instituut (Semiconductor Equipment and Materials Institute Incorporated).»; d) harmoniseeritud süsteemi rubriigi 7601 reegel asendatakse järgmisega: «7601 Töötlemata alumiinium Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevasse rubriiki; ja – kõikide kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast või Tootmine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja murrust termilisel või elektrolüütilisel teel» Vahetatud kirjades sisalduv jõustub päeval, mil saabub viimane teade selle jõustumiseks vajalike siseriiklike protseduuride täitmise kohta, kuid mitte enne, kui jõustub leping. Protokolli päritolureeglite kohta, mida on muudetud eelpool toodu kohaselt, kohaldavad lepingupooled ajutiselt lepingu kohaldamise päevast 1. jaanuarist 1999. [. . .] * Liechtensteini Vürstiriigil on tolliliit Šveitsiga ja ta on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaline. Õiend Metaandmetes parandatud akti andja: Vabariigi Valitsus. Lisatud seosed.