Kohtla Vallavolikogu — Kohtla valla arengukava aastateks 2004-2008 vastuvõtmine ja kinnitamine — KO, 162, 1521

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2002, 68, 407; 63, 387; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 ja Kohtla valla põhimääruse § 39, annab Kohtla Vallavolikogu määruse: 1. Võtta vastu ja kinnitada Kohtla valla arengukava aastateks 2004–2008 (arengukava lisatud). 2. Arengukava on avalikustatud Saka raamatukogus aadressil Saka küla, Kohtla vald, Kohtla Vallavalitsuse kantseleis aadressil Järve küla 2–10 ja Kohtla valla koduleheküljel www.kohtlavv.ee. 3. Määrus jõustub 24. mail 2004. a. 4. Käesoleva määruse peale võib esitada Kohtla Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul alates määruse teadasaamise päevast või esitada kaebus Jõhvi Halduskohtule haldusmenetluses sätestatud korras 30 päeva jooksul teatavakstegemisest. Volikogu esimees Arno ROSSMAN Kohtla Vallavolikogu 21. mai 2004. a määruse nr 25 lisa KOHTLA VALLA ARENGUKAVA 2004–2008 1. SISSEJUHATUS 1.1. Arengukava koostamise motiiv ja eesmärk Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest on valla arengukava dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. Arengukava ülesandeks on pidevate muutustega valla arengus edukalt toime tulla, et tagada valla tasakaalustatud pikaajaline areng. Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 1.2. Arengukava koostamise protsessi lühikirjeldus A rengukava kui dokumendiga peab samavõrd oluliseks pidama ka selle koostamisprotsessi, mille käigus on toimunud rida arutelusid koos külavanematega, külakoosolekuid, kus rahval oli võimalus oma soove ja ettepanekuid esitada, anda ülevaade oma nägemusest valla edasise arengu kohta. Koostöös vallavalitsuse, -volikogu, külavanemate ning vallaelanike aktiiviga on leitud ühine tulevikunägemus, eesmärgid selle saavutamiseks ning konkreetne tegevuskava. 2. STRATEEGILINE ARENGUKAVA 2.1. Visioon Aastaks 2008 on Kohtla vald üks väärtustatumaid elukeskkondi maakonnas, mida iseloomustavad hoolitsetud looduskeskkond, aktiivne kultuurielu ning mitmekesised spordi ja vaba aja veetmise võimalused, Valla elanikkond on sotsiaalselt ja majanduslikult aktiivne, kindlustades sellega kogukonna heaolu ning tasakaalustatud arengu. 2008. aastaks on Kohtla vald haldusreformi tulemusel ühinenud Kohtla-Nõmme vallaga ja Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosaga. 2.2. Missioon Kohtla Vallavolikogu ja -valitsus tagavad valla elanikele, ettevõtetele, organisatsioonidele ja valda külastavatele inimestele sotsiaalselt, majanduslikult, kultuuriliselt ja looduslikult kvaliteetse keskkonna. 2.3. Valla prioriteedid Tagamaks Kohtla valla edukat, stabiilset arengut on valla prioriteetideks: 1) Arenenud infrastruktuuriga elu- ja puhkekeskkond. 2) Aktiivne turismi- ja ettevõtlusvõrgustik. 3) Garanteeritud valikuvõimalused konkurentsivõimelise hariduse saamiseks. 4) Turvaline elukeskkond 5) Mitmekülgsed vabaaja veetmise võimalused. 6) Keskkonnakaitse 2.4. Arengusuundade üldised strateegilised eesmärgid 2.4.1. Arenenud infrastruktuuriga elu- ja puhkekeskkond Kohtla vald on arenenud ja mitmekülgse infrastruktuuriga, mis rahuldab nii kohalike elanike kui ka puhkajate vajadusi. Suuremad külad on varustatud puhastusseadmetega ühendatud vee- ja kanalisatsiooniga. Kaasaegsed sidevahendid tagavad kiire info kättesaadavuse. Teed on korras ning teedevõrk väljaarendatud, teedeäärsed hooldatud ning teetruubid korras. Välja on arendatud Saka mõisa pargi turismi infrastruktuur ja maastikukujundus. Rajatud on jalgtee, jalgrattatee ja matkarada koos turistide vaatetorni ja -platvormiga, väljak ning jalgteesild. Külade keskused on haljastatud, istepinkidega varustatud ning suuremates keskustes on rajatud laste mänguväljakud ning spordirajatised. Prügi käitlemine on viidud vastavusse kehtivate nõuetega. Kogu valla territooriumil tegeletakse maastiku ja elamukruntide hooldusega. Elanikud on keskkonnateadlikud ja säästvat arengut soosivad. Välisvalgustussüsteem on välja arendatud. 2.4.2. Aktiivne turismi- ja ettevõtlusvõrgustik Kohtla valla territoorium omab tugevat potentsiaali turismi ja puhkepiirkonna arendamiseks. Kaunis pankrannik ja mitmed vaatamisväärsused on välja arenenud puhkepiirkonnaks. Saka ajaloolised mõisahooned koos 17. sajandil rajatud pargiga Põhja-Eesti pankranniku maastikuliselt silmapaistvaimas osas on üks Ida-Virumaa kõrgema potentsiaaliga turismiobjekt. Saka mõisahoonete baasil rajatud rahvusvahelistele nõuetele vastav turismi- ja konverentsikeskus täidab ka Põhja-Eesti pankranniku külastuskeskuse funktsiooni. Valaste joa vaateplatvorm koos sinna juurde kuuluva turismikeskusega on meeldivaks külastusobjektiks saanud kogu Põhjarannikul. Kohtla vallas on välja arenenud väikeettevõtjatel põhinev teenindusvõrgustik, mis suudab varustada vajalike turismialaste teenustega nii puhkajaid kui ka kohalikke elanikke. Traditsioonilistest harudest on säilinud ja pidevalt kaasajastatud põllumajandus ning loomakasvatus. 2.4.3. Garanteeritud valikuvõimalused konkurentsivõimelise hariduse saamiseks. Igal koolikohustuslasel on garanteeritud alg-, põhi- ja gümnaasiumihariduse saamine enda poolt valitud koolis, kas Ida-Virumaal või Eesti Vabariigi teistes koolides, mis suudavad anda konkurentsivõimelise hariduse. Igal noorel on võimalus osaleda vastava huvikooli tegevuses lähtuvalt oma võimetest. 2.4.4. Turvaline elukeskkond Läbi koolituse ja täiendusõppe on loodud sotsiaalne keskkond, milles inimesed suudavad olla võimalikult kaua ühiskondlikult aktiivsed ning toimetulevad. Täiendusõppe ja koolituse läbiviimiseks on kaasatud Saka rahvamaja. Töötute osakaalu madalal hoidmiseks eelistatakse toetuse andmisele töötute koolitust ja ümberõpet ning jõukohast tööd. Sotsiaaltöö kvaliteet on paranenud, eriline rõhk on pandud tööle noorsooga. Suuremate külade keskustes on rakendunud naabrivalve. 2.4.5. Mitmekülgsed vaba aja veetmise võimalused Oluline osa on Saka rahvamajal, mis on kujunenud mitmekülgseks kultuurikeskuseks. Ontika pankrannikul asub rahvusvahelise rannikuraja E9 lõik Eestis – Ontika matkarada pikkusega 5,5–6 km. Traditsiooniks on saanud mitmesuguste kultuuriürituste korraldamine külakeskustes. Vallavalitsus toetab uusi ideid vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamiseks vallas. 2.5. Strateegilised eesmärgid valdkondade kaupa 2.5.1. Arenenud infrastruktuuriga elu- ja puhkekeskkond 2.5.1.1. Looduskeskkond Eesmärgid ja lahendusvariandid

Avalikud jalutuskohad ja terviserajad • Parkide uuendamine ja hooldamine • Parkidesse prügikastide paigaldamine • Pargiteede ja jooksuradade väljaehitamine

Kultuuriliste väärtustega paikade eksponeerimine ja arendamine • Järve kindlus-elamu, Järve mõisa park ja allee • Saka mõisakompleks ja park • Ontika mõisakompleks ja park • Kukruse mõisakompleks, Kukruse lehiseallee ja park • Tollide perekonnakalmistu Kabelimetsas • Ontika maastikukaitseala ja pankrannik • Peeri kooli mälestuskivi • Kohtla kooli mälestuskivi • Valaste joa vaateplatvorm. 2.5.1.2. Maakasutus ja kinnisvara Eesmärgid ja lahendusvariandid

Kruntide soovijatele ja omanikele võimaldatakse kiiret asjaajamist planeeringute teostamisel vastavalt seadusandlusele. • Vabadele maadele ja ehitistele kasutusotstarbe leidmine • Ehitusjärelevalve tõhustamine

Valla maade tõhus haldamine • Valla valitsemiseks vajalike maade munitsipaliseerimine • Sööti jäänud põllumaade kasutuselevõtmine • Maakasutuses üld- ja teemaplaneeringute järgimine • Tõhustada ehitusjärelvalvet 2.5.1.3. Elamu- ja kommunaalmajandus Eesmärgid ja lahendusvariandid

Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine • Rajada kanalisatsioonisüsteem küladesse, kus on ühisveevärk (Peeri, Täkumetsa, Saka, Kukruse, Kabelimetsa, Vitsiku ) • Korrastada ja arendada kogu veevarustussüsteem 2.5.1.4. Teed, transport ja side Eesmärgid ja lahendusvariandid

Kvaliteetsed sõidu-, jalgratta- ja kõnniteed • Kindlustada kõigi valla teedel asuvate truupide korrashoid ja hooldus • Sademe-, pinna- ja drenaaživete ärajuhtimise korraldamine • Vallateede hooldusremont ja ehitus

Korrektne tee- ja vaatamisväärsuste märgistus • Paigaldada vajalikud liiklusmärgid ja suunaviidad • Märgistada vaatamisvääruste asukohad

Rahuldav bussiliiklus • Üle vaadata ja kooskõlastada bussiliinide sõidugraafikud • Bussipeatustesse sõidugraafikute paigaldamine • Bussiootepaviljonide rajamine kohtadesse, kus nad puuduvad

Hea telefoni- ja internetiühendus • Toetada interneti püsiühenduse paigaldamist küladesse • Suurendada arvutite arvu intrnetipunktides ning tagada internetiside töökord. 2.5.1.5. Jäätmehooldus ja heakord Eesmärgid ja lahendusvariandid

Esteetiliselt kaunis elukeskkond • Kinnistuomanike kohustuste määratlemine • Toetada prügi koristamist valla territooriumilt kohalike heakorratalgute käigus (laupäevakud koduümbruse korrastamiseks) • Laiendada jäätmehooldust kõigis valla piirkondades garaaži- ja aiandusühistutes • Jäätmehoolduseeskirjade täitmise kontrollimine • Lagunevate ehitiste lammutamise korraldamine

Olmeprügi sorteerimise võimalused • Koostöös prügiveo firmaga sorteeritud olmeprügi konteinerite (vanapaber, plastmass, klaas jne ) paigaldamise korraldamine • Korraldada ehitus- ja suuremate olmejäätmete kogumine ning äravedu • Inimeste teavitamine prügi sorteerimise võimalustest ning ohtlike jäätmete kogumisest vallas • Jätkata heakorrakonkursside korraldamist • Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamise korraldamine 2.5.1.6. Mõisaparkide korrastamine

Saka mõisapargi rekonstrueerimine Tööde teostaja: Sihtasutus Saka-Ontika Pank Jalgrattatee ja matkarada koos turistide vaatetorni ja -platvormi ning jalgrattahoidla rekonstrueerimisega, trepi ehitus ja pargi rekonstrueerimine.

Kukruse mõisapargi allee ja von Tolli perekonnakalmistu rekonstrueerimine Veskimäe dendropargi rajamine, mis moodustab kompleksi Kukruse mõisapargi, allee ning von Tollide perekonna kalmistuga.

Järve mõisapargi puhke- ja spordikompleksi rajamine. 2.5.2. Turvaline elukeskkond 2.5.2.1. Sotsiaalhooldus ja tervishoid Eesmärgid ja lahendusvariandid

Inimeste keskmine eluiga tõuseb ja nad on seejuures võimalikult kaua ühiskondlikult aktiivsed • Tagada heal tasemel arstiabi kättesaadavus perearstide kaudu • Tervislike eluviiside propageerimine, tervisespordiürituste korraldamine • Pakkuda pensionäridele tegevust klubide ja huvirühmade näol, nende tegevuse mitmekesistamine • Stabiilsete teenuste ja toetuste pakkumine, mis kindlustavad sotsiaalse turvatunde.

Iga inimene on võimeline ise endaga toime tulema • Kindlustada sotsiaalse nõustamise teenuse tase ja abi kättesaadavus • Töötutele töö tegemise võimaluste leidmine

Kvaliteetne sotsiaalhooldus • Tõsta sotsiaalteenuste kvaliteeti • Kaasata sotsiaalhoolekandesse III sektor

Ennetustööna AIDS-i, narkomaania ja alkoholismivastased nõustamised

Naabrivalve käivitamine külades • Leida initsiaator naabrivalveprotsessi käivitamiseks

Heategevuskampaaniad • Korraldada kasutatud kodumasinate, vana mööbli jms äraandmist ja taaskasutust

Eraettevõtluse kaasamine sotsiaalteenuste osutamiseks • Arendada perekonnas hooldamise teenust abivajajatele. 2.5.3. Mitmekülgsed vaba aja veetmise võimalused 2.5.3.1. Haridus, kultuur, sport ja vaba aeg Eesmärgid ja lahendusvariandid

Regulaarne koostöö kõigi põhi- ja üldhariduskoolidega, kus õpivad valla lapsed

Võimaldada igal lapsel valida kool vastavalt oma vajadustele ja võimetele

Soodustada valla laste muusika- ja kunstihariduse omandamist ning osavõttu huvialaringidest

Noorsootöötaja pidev koostöö pedagoogide ning Tööhõiveametiga

Saka rahvamaja aktiivsem rakendamine • Huvialaringid lastele • Täiskasvanute huvialaklubid • Kogu valda hõlmavate kultuuriürituste läbiviimine

Järve mõisapargi kasutamine kultuuriliste ürituste läbiviimiseks • Lava paigaldamine põlenud hoone vundamendile • Vabaõhuürituste korraldamine • Puhke- ja spordikompleksi rajamine Järve külasse

Heal tasemel raamatukogu • Kontaktide arendamine suuremate raamatukogudega • Kvaliteetse internetiühenduse tagamine raamatukogus

Traditsiooniliste ürituste jätkuv toetamine

Järjepideva sporditegevuse toetamine

Omaalgatusliku tegevuse toetamine

Ajaloolise kultuuripärandiga seotud paikade ja sündmuste tähtsustamine

Laste vaba aja veetmise võimaluste laiendamine • Laste huvialalaagritesse saatmine • Laste kaasamine heakorratöödele • Huvialaklubide organiseerimine Päevakeskuses ja Saka rahvamajas

Kultuurialane välissuhtlus • Teha tihedamalt koostööd teiste kultuuriasutuste, spordiklubide, seltside ning teiste samasisuliste ettevõtjatega • Reklaamida valda tutvustavaid üritusi erinevates infokandjates 2.5.4. Aktiivne ettevõtlusvõrgustik 2.5.4.1. Ettevõtlus ja investeerimiskeskkonna loomine Eesmärgid ja lahendusvariandid

Avatus uutele investeeringutele • Aktiivne mainekujundusega tegelemine • Uuringute tegemine klientide nõudmiste määratlemiseks

Olemasolevate ja tulevaste ettevõtjate abistamine • Sisulise koostöö korraldamine ettevõtjatega • Ettevõtjatele ja ettevõtlusega tegelema hakkajatele täienduskoolituse pakkumine • Alustavatele ettevõtjatele info andmine erinevatest fondidest raha saamise võimaluste kohta • Valla ettevõtlusest huvitatud inimestele infopäevade korraldamine, selgitamaks, millisel alusel on vallas kasulik ja võimalik ettevõtlust alustada 2.5.4.2. Turism ja puhkemajandus

Eesmärgid ja lahendusvariandid

Maakonna turismivõrgustikus aktiivne osalemine, lülitumine turismikettidesse

Arengukava olulisematele turismiga seotud objektidele • Valaste joa vaateplatvorm ja kohvik • Saka turismikompleksi ja Põhja-Eesti pankranniku külastuskeskus • Kodumajutuse propageerimine elanike seas

Aktiivse puhkuse paigad • Matkaradade planeerimine ja väljaehitamine • Lõkke- ja telkimisplatside rajamine 2.5.5. Valla üldine areng ja halduskorraldus Valla juhtimine Eesmärgid ja lahendusvariandid

Vallaelanike teadlikkus Kohtla Vallavalitsuse ja -volikogu tegevusest • Regulaarselt ilmuv valla ajaleht • Infotahvlite paigaldamine tihedamalt külastatavatesse kohtadesse (rahvamaja, raamatukogu, külakeskused), kajastamaks kohalikke sündmusi ja kommenteerimaks vallavolikogu ja vallavalitsuse otsuseid

Kiire info liikumine vallaelanike ja ametkonna vahel • Regulaarsete infopäevade korraldamine külades • Regulaarsete teabepäevade korraldamine külavanematele

Halduskorraldus 2.5.6. Valla maine Eesmärgid ja lahendusvariandid

Kohtla valla hea maine ning tuntus maakondlikul, vabariiklikul ja maailma tasandil • Viia läbi Kohtla valla maine kujundamise kampaania • Kohtla valla tutvustamine läbi erinevate kultuuri- ja spordiürituste • Teha Kohtla valda puhke- ja investeerimisvõimalusi tutvustav kodulehekülg • Avaldada Kohtla valla infot Ida-Viru maakonna koduleheküljel • Tutvustada Kohta valda kõikvõimalike erinevate trükiste abil • Haldusreformi läbiviimine Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa ja Kohtla-Nõmme vallaga. 3. TEGEVUSKAVA Tegevuse nimetus Täitmise aeg Läbiviija Planeeritud partnerid Looduskeskkond Parkide hooldamine ja arendamine 2004–2008 vallavalitsus OÜ Net Systems, kinnistu omanikud Pargiteede ja jooksuradade väljaehitamine 2004–2008 vallavalitsus ettevõtjad Kultuurilise väärtusega paikade eksponeerimine 2004–2008 vallavalitsus kinnistute omanikud Dendropargi rajamine Kabelimetsa külasse 2004–2008 kinnistute omanikud vallavalitsus Järve küla ja pargi renoveerimise ja heakorrastuse ideekonkurss ja detailplaneering 2004 vallavalitsus – Maakasutus ja kinnisvara Vabadele maadele ja ehitistele kasutusotstarbe leidmine 2004–2008 vallavalitsus – Üldplaneeringu täiendamine 2004–2008 vallavalitsus ettevõtjad, eraisikud Elamu ja kommunaalmajandus Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine 2004–2008 vallavalitsus ettevõtjad Teed, transport ja side Valla teede ja truupide remont, hooldus ja ehitus 2004–2008 vallavalitsus – Sademe-, pinna- ja drenaaživete ärajuhtimine 2004–2008 vallavalitsus külad, kinnistute omanikud, naaberomavalitsused, maavalitsus Viidamajanduse korrastamine 2005 vallavalitsus Ohutu liikluse korraldamine pidev vallavalitsus teedevalitsus, politsei Ühistranspordi korraldamine pidev vallavalitsus bussifirmad Välisvalgustuse rajamine 2004–2008 vallavalitsus – Bussipeatuste arendamine 2004–2008 vallavalitsus külad, teedevalitsus Internetiühenduse võimaluste laiendamine küladesse 2004–2008 vallavalitsus külad Jäätmekäitlus ja heakord Jäätmehooldus- ja heakorra eeskirjade täitmise järelevalve tõhustamine pidev vallavalitsus – Heakorrakonkursi traditsioonide jätkamine külades 2004–2008 vallavalitsus külad, ettevõtjad Jäätmekava koostamine ja täitmine 2004–2008 vallavalitsus – Sotsiaalhooldus ja tervishoid Pensionäride tegevuse mitmekesistamine pidev vallavalitsus külad Noorte ja paljulapseliste perede toetamine ja nõustamine pidev vallavalitsus – Tervislike eluviiside edendamine: õppepäevade, loengute ja nõustamise korraldamine pidev vallavalitsus valla spordiklubi, Saka rahvamaja Sotsiaalabi ja sotsiaalteenuste parema kättesaadavuse korraldamine 2004–2008 vallavalitsus, külavanemad koostööpartnerid, sotsiaalalal Haridus, kultuur, sport ja vaba aeg Regulaarne koostöö kõigi põhi- ja üldhariduskoolidega, lasteaedadega, lastekodudega pidev vallavalitsus koolid, lasteaiad, lastekodud Soodustada valla laste muusika- ja kunstihariduse omandamist ning osavõttu spordi- ja huvialaringidest pidev vallavalitsus koolid, huvialaringid, klubid Tervisespordi ürituste korraldamine 2004–2008 vallavalitsus valla spordiklubi, Saka rahvamaja Külades kultuuriliste ürituste läbiviimine 2004–2008 vallavalitsus ettevõtjad Spordiväljakute rajamine küladesse 2004–2008 vallavalitsus valla spordiklubi, külad Noorte ja lastelaagrite korraldamine 2004–2008 vallavalitsus – Saka rahvamaja arengukava väljatöötamine 2004–2008 rahvamaja juhataja – Ettevõtlus ja investeerimiskeskkonna loomine Saka heitveejõujaama rajamine 2004–2008 Enno Kirt vallavalitsus Katmikkombinaadi renoveerimine köögi- ja juurvilja tootmiseks 2004–2005 OÜ Varja Agro, Dan Tool – Saka-Valaste piirkonda tuulegeneraatorite pargi rajamine 2004–2005 Est Wind Energi Energia Team Eesti Hobusekasvatuse treeningumaneeži, koplite ja sõnnikuhoidla rajamine 2004–2006 FIE Kristiina Üleoja – Turism ja puhkemajandus Matkaradade planeerimine ja väljaehitamine 2004–2008 vallavalitsus Alutaguse Matkaklubi Lõkke- ja telkimisplatside rajamine 2004–2008 vallavalitsus Ettevõtjad, külad Saka turismikompleksi ja Põhja-Eesti pankranniku külastuskeskuse rajamine 2004–2008 Saka Cliff Hotel & SPA OÜ OÜ Net Systems Valla maine Kodulehekülg internetis 2004–2008 vallavalitsus – Infotahvlite püstitamine pidev vallavalitsus – Regulaarne valla ajaleht pidev vallavalitsus külad Valla tutvustamine trükiste abil pidev vallavalitsus – Regulaarsete infopäevade korraldamine pidev vallavalitsus külavanemad Valla info avaldamine Ida-Viru maakonna infolehel pidev vallavalitsus – Halduskorraldus Haldusreformi läbiviimine Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa ja Kohtla-Nõmme vallaga 2004–2008 vallavalitsus Kohtla-Järve Linnavalitsus, Kohtla-Nõmme Vallavalitsus 4. KOHTLA VALLA SENINE ARENG, PIIRID, TERRITORIAALNE SISESTRUKTUUR JA ASEND NAABERHALDUSÜKSUSTE SUHTES 4.1. Ülevaade valla ajaloost Kohtla vald (1949–1992 külanõukogu) moodustab omaaegse Alutaguse muinaskihelkonna ehk hilisema Jõhvi kirikukihelkonna loodepoolse osa, millega külgnevad idas Jõhvi, lõunas Mäetaguse ning läänes Lüganuse kirikukihelkonna Lüganuse ja Maidla vallad. Valla praegune põhjast lõunasse väljavenitatud kuju pärineb 1939. aastast. Valla elanike arv oli sel ajal suurimaks kogu Virumaal (7844 inimest). Järgnesid Erra (7006) ja Vao (5210) vallad. Elanike suure arvu põhjustas põlevkivitööstuse ja töölisasulate koondumine valla piirkonda Eesti Vabariigi ajal, mis 1946. aastal viis Kohtla-Järve linna ja 1945. aastal Kohtla (tänase Kohtla-Nõmme) alevi eraldumiseni. See tõi kaasa valla territooriumi, eriti aga elanike arvu vähenemise. 1997. aastal elas Kohtla valla 101 ruutkilomeetril 1616 inimest, Kohtla-Nõmmel 1461, Kohtla-Järvel (Järve linnaosas) aga 26 000 inimest. Vanimad kinnismuistised Kohtla valla territooriumil pärinevad meie ajaarvamise algusest. Tegemist on ajaga, mil Põhja-Eestis mindi üle põlispõllundusele ning hakati matma niinimetatud tarandkalmetesse. Viimaseid oli endise Järve algkooli lähikonnas vähemalt neli. Kalmed kuulusid 3.–6. sajandisse m.a.j. Umbes sama vana oli ka tarandkalme, mis asus endise Järve mõisa kohal lõuna pool Tallinn–Narva maanteed. Võib üsna kindlalt väita, et siinsed põlispõllud on vanimateks kogu Kohtla vallas. Aja jooksul pikenes põllumassiiv Kukruse suunas ja Peeri küla ümbrusse, kus samuti kunagi asus kivikalme. Lahtiseks jääb asustuse areng Kohtla valla rannikuäärses osas, s.t Sakalt Valasteni, mis Järvest eraldatud ulatusliku soodevööndiga. Arvatavasti ulatub ka seal põlispõllunduse algus tagasi vanemasse rauaaega (1.–5. sajand m. a. j.). Muinasaja lõpus oli Kohtla valla asustus põhijoontes välja kujunenud ning jäi seejärel enam-vähem muutumatuks paljudeks sajanditeks. Toonaste külade loetelu on meieni jõudnud Taani hindamisraamatu vahendusel, mis koostati tõenäoliselt 1241. aastal. Sealt leiame järgmised Kohtla valla külad: Saka, Ontika, Valaste, Järve, Peeri, Tõrvasküla (asus hilisema Järve mõisa kohal), Kukruse, Paate (asus Kukruse linnaosast idas) ja Odris. Mainitud külade adramaade koguarvuks oli 79. Arvestades, et üks adramaa toitis üldlevinud arvamuse kohaselt 6–9 inimest, võis muinasaja lõpul Kohtla valla territooriumil elada umbes 500–700 inimest. Kohtla valla omavalitsuslik staatus kinnitati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi poolt 17. juunil 1992. aastal ning vald asus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. Nõukogude korra ajal liideti põliselt Kohtla valda kuulunud Võrnu-Ereda piirkond Mäetaguse vallaga. Võrnu kuulub samuti Taani hindamisraamatu külade hulka ja selle suuruseks oli 13 adramaad, mis lisab veel 80–120 inimest. Eesti Vabariigi algusaegade suhteliselt väikesed vallad ei olnud majanduslikult kuigi tugeval järjel. 1935. aastal töötati välja soovitused valdade piiride muutmiseks. Asjaajamine ja valdadevahelised vaidlused kestsid mitmeid aastaid. Alles 1938. aasta lõpuks õnnestus vastuolud ületada ja 1. aprillist 1939 hakkasid muudatused kehtima. Valdade üldine arv vähenes 365-lt 248-le. Kohtla ja Järve valdade piiride osas otseseid muutusi ei olnud, kuid mõlema valla volikogud andsid nõusoleku liitumiseks. Kõik varad läksid üle Kohtla vallale ning nimeks otsustati jätta Kohtla vald. Vaidlusi tekitas vallamaja küsimus, sest Järve valla elanikele jäi Kohtla-Vanaküla liiga kaugeks. Sellepärast valiti vallamaja asupaigaks Järve küla. Reformi põhimõtteks oli, et uute valdade elanike arv ulatuks 2000-4000 inimeseni. Kohtla ja Järve valdades seda probleemi ei olnud, sest 1. märtsi 1939. aasta rahvaloenduse järgi elas Kohtlas 3176 (1934. aasta rahvaloenduse ajal 1929) ning Järvel 4695 (1934. aasta rahvaloenduse ajal 4282) elanikku. Arvestades peatset Kohtla-Järve alevi moodustamist, loeti siiski otstarbekaks mõlemad vallad liita, et vältida hilisemat elanike arvu vähenemist alla kriitilise piiri. Uus Kohtla vald oma 7844 elanikuga osutus Virumaa suurimaks. Järgnesid Erra (7006) ja Vao (5210). Kõige vähem elanikke (1943) oli territooriumilt suurimas Illuka vallas. Nõukogude ajal, 1945. aastal loodi Eestis külanõukogud. Kohtla valla territooriumil asus neid kolm: • Saka külanõukogu – hõlmas Suterma, Kolga-Saka, Saka, Ontika-Saka ja Ontika külad; • Järve külanõukogu – hõlmas Kaasikaia, Kaasikvälja, Amula, Järve, Kabelimetsa, Revino, Kukruse, Täkumetsa, Peeri ja Valaste külad; • Kohtla külanõukogu – hõlmas Rutiku, Servaääre, Vitsiku ja Vanaküla ning Roodu ja Kohtla asunduse. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 23. detsembrist 1945. a muudeti Kohtla alevik samanimeliseks töölisaleviks, väljudes sellega valla alluvusest. Juba 1946. aastal loodi ja eraldati Kohtla valla territooriumist Kohtla-Järve linn. 1947. aasta 4. aprillil sai Kohtla-Järve juba vabariikliku alluvusega linnaks. Sama aasta 12. detsembril allutati Kohtla alevinõukogu Kohtla-Järve Linna TSN-le. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 13. maist 1950 «Kukruse töölisalevi moodustamise kohta» kujundati Kukruse asula samanimeliseks töölisaleviks ning allutati Kohtla-Järve Linna TSN-le. Kohtla valla territoorium kahanes sellega veelgi. Vahepeal oli 25. veebruaril 1949. a moodustatud Virumaa idaosast Jõhvi maakond, kuhu kuulus ka Kohtla vald. 26. septembril 1950. a maakonnad kaotati ja nende asemele moodustati 39 maarajooni. Ühes sellega nimetati vallad ümber külanõukogudeks ning kaotati endised väikesed valdade alluvuses olnud külanõukogud. Kohtla külanõukogu jäi Jõhvi rajooni koosseisu. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 17. juunist 1954. aastast viidi seoses kolhooside ühinemisega ning kolhoosidevahelise maakorralduse korrastamisega läbi ka külanõukogude ühinemine. Kolhoose hakati Kohtla vallas looma 1949. aastal: Saka külanõukoguks märtsiküüditamise järel «Edu», «Punane Lipp», «Kungla» ja «Võidu Tee». Sama aasta oktoobris ühendati «Punane Lipp» «Kungla» kolhoosiga. 1950. aastal ühinesid «Kungla» ja «Edu» kolhoos «Kungla» kolhoosiks. 1951. aasta märtsis ühinesid «Kungla» ja «Võidu Tee» kolhoosiks «Võidu Tee». Järve külanõukogus moodustati 1949. aasta aprillis «Tulevik», mis ühendati 1951. aastal Toila külanõukogu alluvuses olnud «Lembitu» kolhoosiga «Tuleviku» kolhoosiks. Kaasikaia, Kaasikvälja ja Amula külade baasil moodustati «Kalju», Peeri külast «Ader». 1950. aasta sügisel ühinesid «Ader» ja «Kalju» kolhoosiks «Sirp ja Vasar». 1951. aasta märtsis liitus sellega «Kalju». 1955. aastal reorganiseeriti «Sirp ja Vasar» Kurtna sovhoosi osakonnaks. 1956. aastal loodi sellest osakonnast «Kohtla-Järve» sovhoos. Kohtla külanõukogus moodustati 1949. aastal Servaääre ja Vanaküla küla baasil «Punane Täht». 1951. aastal ühines see naabermajanditega kolhoosiks «Säde». 1954. aasta seadluse alusel moodustati Kohtla külanõukogu järgmiselt: 1. kolhoosid – «Sirp ja Vasar», «Võidu Tee», «Säde»; 2. asulad – Toila asundus, Amula, Kaasikvälja, Kabelimetsa, Kaasikaia, Kolga-Saka, Kukruse, Ontika, Ontika-Saka, Peeri, Revino, Roodu, Rutiku, Saka, Servaääre, Sinivoore, Suterma, Toila-Martsa, Täkumetsa, Valaste, Vanaküla ja Vitsiku külad. Külanõukogu keskus asus Kohtla-Järve linnas. 14. oktoobril 1960. aastal likvideeriti Jõhvi rajoon ja Kohtla külanõukogu allutati Kohtla-Järve linnapiirkonnale. 15. detsembril 1964. aastal likvideeriti omakorda linnapiirkond ja moodustati Kohtla-Järve rajoon, mille koosseisu lülitati ka Kohtla külanõukogu. 1977. aasta 25. veebruaril kinnitati Eesti NSV alevite ja külade uus nimekiri, mille alusel jäid Kohtla külanõukogusse järgmised külad: Järve, Kohtla, Kukruse, Ontika, Peeri, Roodu, Saka, Täkumetsa, Uikala ja Valaste. 1984. aasta lõpuks liideti Uikala küla Toila külanõukoguga. Keskajal lisandusid eelmistele veel Roodu, Käva, Mõisamaa ja Amula külad. Asustuse üldpilti muutis oluliselt külamaade mõisastamine eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel, mil külad muutusid hõredamaks ja osa talusid asustati ääremaadele. Tekkisid Kohtla-Servaääre, Saka vabatküla, Järve vabatküla, Kukruse Hiirelinn ja Kohtla Vitsiku külad. Teine suurem muudatus toimus 1920. aastate algul, kui mõisamaad jagati talukruntideks. Tekkisid niinimetatud asunduskülad (Kohtla, Järve, Sinivoore, Saka, Kukruse, Peeri). Omavalitsuse tekkelugu Kohtla vallas algab 1816. aastaga. Sel ajal moodustas vallakogukonna iga vähegi suurem mõis. Kohtla valla praegusel territooriumil oli neid kokku viis (Kohtla, Järve, Saka, Ontika ja Kukruse). 1866. aasta vallareformiga vallavalitsuste õigused suurenesid ja sõltuvus mõisast vähenes. Saades majanduslikult iseseisvaks, muutusid senised väikesed vallad ebamajanduslikeks. 1891. aastal viidi läbi valdade ühendamine ja selle alusel ühinesid Saka, Ontika, Järve ja Kukruse vallad ühiseks Järve vallaks. Kohtla ja Võrnu valdadest moodustati Kohtla vald. Seega jäi tänase Kohtla valla territooriumile alles kaks valda. 1913. aasta aadressraamatu järgi kuulusid nendesse valdadesse järgmised külad: 1. Järve vald – Ontika mõis – Valaste ja Väike-Saka külad; Kukruse mõis – Kukruse ja Peeri külad; Järve mõis – Järve küla; Valla keskus asus Järve külas. 2. Kohtla vald – Kohtla mõis – Kohtla, Rutiku, Vitsiku ja Käva külad; Ereda mõis – Võrnu, Uuenurme, Aruküla ja Võrnu-Sala külad; Valla keskus asus Kohtla külas. Saka mõis ja küla kuulusid sel perioodil Lüganuse kihelkonda. 1919. aasta lõpul iseloomustasid mõlemat valda järgmised andmed: Järve vald – elanikke 2500 põllumajanduslikku maad 10 131 tiinu puhastulu 80 rubla Kohtla vald – elanikke 1763 põllumajanduslikku maad 10 850 tiinu puhastulu 450 rubla. Võrreldes ülejäänud tänase Ida-Viru maakonna territooriumi valdadega olid elanike arvult Järve viiendal ja Kohtla kaheteistkümnendal kohal. Põllumajandusliku maa osas oldi vastavalt viiendal ja kuuendal kohal. Puhaskasu osas oli Kohtla viiendal ja Järve üheksandal kohal. 1921. aastal liitus Järve vallaga Püssi valla Suterma küla, vastavalt sealsete elanike palvele. Tänu asunduste rajamisele ja põlevkivitööstuse tekkimisele, kasvas asustus 1930. aastate alguseks tunduvalt: Järve vald – territoorium 92 km2; elanikke 3768 (1932. a); talundeid 445; talundeis elanikke 2171 (1929. a); talunditel maad 7109 ha; sellest põldu ja aiamaad 2362 ha (33%). Kohtla vald – territoorium 86 km2; elanikke 1916 (1934. a); talundeid ja elamuid 334; talundeis elanikke 1224 (1929. a); talunditel maad 4983 ha; sellest põldu ja aiamaad 1650 ha (33,1%). Tegutsesid järgmised tööstusettevõtted: Georg Dehki saeveski – end. Järve mõis; Nikolai Saksimi nahaparkimise töökoda – Järve vald; Georg Dehki telliskivitehas – end. Järve mõis; Johannes Müllershofi telliskivitehas – Kohtla asundus; Prits Kreismanni telliskivitööstus – Kohtla vald; Jaan Blumenfeldti sepikoda – end. Kukruse mõis; Ruuben Nurga sepikoda – Kohtla asundus; Räis Augusti sepikoda – Võrnu küla; Tõnis Aleksiuse pagaritööstus – Järve vald; August Ehavaldi pagaritööstus – Järve vald; Eduard Rommoti pagaritööstus – Järve vald; Kartulisaaduste ümbertöötlemise ühing «Amidon» – Järve vald; Rudolf Salla tuuleveski – Kohtla vald; J. Rebase tuuleveski – Järve vald; A. Strandmanni tuuleveski – Kohtla vald; Tennovi tuuleveski – Järve vald; Kohtla Tarvitajate Ühisuse tuuleveski – Kohtla vald; Sahki tuuleveski – Kohtla vald; J. Albi tuuleveski – Järve küla; Vuksi ja Jüri Kaubi tuuleveski – Järve vald; Madis Saroki tuuleveski – Järve vald; Stepan Logusovi metsatööstus – Kohtla vald; T. Tschernoschevi metsatööstus – Järve vald; Rudolf Kessi metsatööstus – Kohtla vald; Rudolf Räisi metsatööstus – Kohtla vald. Toodud nimekiri ei hõlma põlevkivitööstust ega sellega seotud ettevõtteid, samuti kaubandusettevõtteid. Tsaariajal eksisteeris Kohtla ja Järve valdade territooriumil 6 kooli (Järve, Kohtla, Kukruse, Peeri, Valaste ja Võrnu). Kõik nad rajati juba 18. sajandil. Nendele võib lisada veel 19. sajandi esimesel poolel rajatud Saka kooli. Eesti Vabariigi ajal kasvas koolide arv veelgi. Tabel 1. Klassikomplektide arvud Kohtla valla koolides 1919–1940

Nõukogude perioodil koolid üksteise järel suleti või läksid Kohtla-Järve linna alluvusse ja tänaseks ei ole valla territooriumile enam alles jäänud ühtegi kooli. Vilkalt arenes ühistegevus. Eesti Vabariigi alguseks eksisteeris Kohtla ja Järve valdades kokku 8 ühistegevuslikku organisatsiooni. Järgneva paarikümne aasta jooksul lisandus neid juurde veel 15. Vallad ja seltsid asutasid raamatukogusid. 1934. aastal oli neid Järve ja Kohtla valdades kokku 6 (Järvel, Kukrusel, Kohtlas, Võrnus, Valastes ja Sakal). Veel tegutsesid segakoorid Järvel, Kohtlas ja Võrnus, puhkpilliorkestrid Järvel, Kohtlas ja Võrnus, keelpilliorkester Järvel. Samal ajal rahvaarv üha jätkas kasvu. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. aasta määrusele nr 244 «Alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine» ennistati Kohtla vallas Amula, Kaasikaia, Kaasikvälja, Kabelimetsa, Mõisamaa, Paate, Servaääre ja Vitsiku ajalooliselt väljakujunenud külad. Valla põhiväärtusteks on võrratu loodus kõigi oma vaatamisväärsuste ja kontrastidega, sest asub ju valla territooriumil Eesti ilusaim ja kõrgeim – Ontika pankrannnik, kus loodusjõud on kujundanud kuni 56 m üle merepinna ulatuva paeastangu. Valastes asub Eesti kõrgeim – 25-meetrine Valaste juga. Unikaalse looduse säilitamise eesmärgil on loodud Ontika maastikukaitseala. Ontika pankrannik, Eesti loodusele väga iseloomulik on valitud Eesti loodusmaastike sümboliks. 4.2. Kohtla valla praegused piirid ja nende otstarbekus, üldandmed Kohtla valla praeguse piirid pärinevad põhijoontes aastatest 1945–1950, mil valla territooriumist eraldati Kohtla alev (1945) – praegune Kohtla-Nõmme vald, Kohtla-Järve linn (1946) ja Kukruse alev (1950) – praegune Kohtla-Järve linnaosa. Hiljem tehti linnaliste asulate kasuks veel mitmeid äralõikeid. Kohtla valla praegune põhjast lõunasse välja venitatud kuju pärineb 1939. aastast, mil vallareformi käigus ühendati Kohtla ja Järve vallad. Valla piir kulgeb põhjas piki Soome lahe rannikut, edelas läbib piir Saka ja Aa vahelisel joonel pankrannikupealse suhteliselt viljakate muldadega kultuurmaistu (ühine piir Lüganuse vallaga), seejärel lõikab valla territooriumisse sügavale Kohtla-Järve linna ning Kohtla-Nõmme valla territoorium, mille tulemusena moodustub Kohtla valla edelasopp (piirneb Maidla vallaga). Lõunas on piir ühine Mäetaguse vallaga, idas Kohtla-Järve linna Sompa linnaosaga ning Jõhvi vallaga. Kirdes sopistub piir itta, kus puutub kokku Toila vallaga. Kohtla valla territooriumi sees asub Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa territoorium. Tänu linnaliste asulate moodustumisele valla territooriumi arvelt kujunes valla piir küllalt sopiliseks, mis mõnevõrra raskendab valla haldamist. Haldusreformi käigus oleks otstarbekas Kohtla-Nõmme valla ning Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa liitmine Kohtla vallaga. Tabel 2. Üldandmed Pindala (km2) 101 Elanike arv seisuga 01.01.2004 a. 1657 Rahvuste arv 13 Külasid 17 Eestlasi elanike üldarvust 54% Mehi 798 48% Naisi 859 52% Kohtla valla vapp

Sinisel kilbil kuldne kroon ja sellest vasakul hõbe-sinine piit ning lainelõikeline vastandvärvides, hõbe-sinine vapitüvi. Eepose «Kalevipoeg» järgi saabus Kalev põhjakotka seljas ja maandus kõrgel Viru kaldal, milleks tõenäoliselt oli Ontika (56 m). Hõbedane piit – Ontika paekallas heraldilisel kujul. Vasakul (sinistes) asuv paekallas kujutab Kohtla valla paiknemist Toila vallast vasakul. Toila vapil on paekallast kujutav piit paremal. Lainelõige ja jalus – tähistavad vett ja veerikkust. Kohtla valla lipp Ristikujuline lipp on varda poolt lipu 1/3 pikkuse kohal püstiselt sirglõikega ning allservast lipu 2/7 laiuse kohal põigiti lainelõikega jaotatud neljaks väljaks: vardapoolne ülemine on valge ja alumine – sinine ning väljad lipu lehvivas otsas on vastandvärvides. Kandelipu suurus on 105x165 cm. Laiuse ja pikkuse suhe on 7:11. Lipu kujunduse aluseks on vapp, kuid pööratud kujul, kuna seda eeldab lipu olemus ja sümbolite paigutus. Kroon paigutatakse hõbeda ja sinise piirile. 4.3. Valla asukoht maakonnas ja naaberhaldusüksuste suhtes, võimalikud koostöövaldkonnad Kohtla vald moodustab endise Jõhvi kihelkonna loodeosa ja praeguse Ida-Viru maakonna kõige tihedama asustusega piirkonna tuumiku (idas hõlmab tihedama asustusega piirkond veel Jõhvi ja läänes Lüganuse valla). Vallal on ühine piir 6 valla, Kohtla-Järve linna ning Kohtla-Järve linna Kukruse ja Sompa linnaosadega, seega kokku 7 haldusüksusega. Seetõttu etendavad suhted naaberhaldusüksustega tavalisest suuremat tähtsust. Olulisim osa on suhetel Kohtla-Järve linna ning tema linnaosadega, mille tagamaaks vald sisuliselt on. Valitsenud poliitilise olukorra ja linnale prioriteedi andmise tõttu lähiminevikus, ei olnud vastastikku kasutoovate suhete arendamine võimalik. Pigem vastupidi, linna naabrus põhjustas valla (endise külanõukogu) sotsiaalsfääri ja ka muude valdkondade taandarengu. Kujunenud uues olukorras võib loota vastastikuste suhete normaliseerumisele, kuna see on valla normaalse arengu kindlustamiseks hädavajalik. Valla edelaosa areng on mõeldamatu ilma tiheda koostööta Kohtla-Nõmme vallaga, kellega on saavutatud põhimõtteline üksmeel. Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosa mõjutab suhteliselt väiksemat osa valla territooriumist, kuid Kukruse linnaosa integreerimine valla ellu on sellegipoolest hädavajalik, seda enam, et ta asub keset valda, olles viimase territooriumist täielikult ümbritsetud. Naabervaldadest on Kohtlal kõige tihedam side Jõhvi vallaga, kellega on ka pikim ühine piir. Pealegi sarnanevad Jõhvi valla arenguprobleemid Kohtla omadega. Siia võib lisada Jõhvi linna küllalt tugeva mõju vallale, vaatamata ühise piiri puudumisele. Haldusreformi läbiviimisel tuleks kõne alla ka (lisaks ühinemisele Kohtla-Nõmme valla ning Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosaga) ühinemine Jõhvi vallaga. Läänepoolsed naabrid, Lüganuse ja Maidla, koonduvad rohkem Kiviõli ümber ja Kohtlaga neil (eriti Maidlal) tihedam side puudub. Sama võib ütelda lõunapoolse naabri – Mäetaguse valla kohta, kelle sotsiaalmajanduslik sfäär on suunatud rohkem Iisaku poole kui põhja. Viimasel juhul pealegi rohkem Jõhvi kui Kohtla suunas. Peamised koostöövaldkonnad: 1. Haridus – Kohtla-Nõmme valla ja Kohtla-Järve linnaga, vähem Jõhvi linna ning Toila vallaga. Muusika- ja kunstikooli osas koostöö Jõhvi linnaga. 2. Kultuur – Kohtla-Järve ja Jõhvi linnade ning Kohtla-Nõmme vallaga. 3. Sotsiaal- ja kaubandussfäär – Kohtla-Järve linna ning tema linnaosade Kukruse ja Sompaga, Kohtla-Nõmme, Jõhvi ja Toila vallad. 4.4. Valla haldusjaotus Oma praegusel kujul on Kohtla vald küllalt homogeenne. Suhteliselt iseseisvama piirkonna moodustab Saka ühes lähiümbrusega. Ülejäänud valla territooriumist täiesti isoleeritud on aga Roodu küla, mille ainus ühendustee vallaga kulgeb läbi Kohtla-Nõmme valla. Teedevõrgu iseloomu tõttu võib valla siiski jaotada tinglikult kaheks – põhja- ja lõunaosaks, vastavalt endisele halduslikule jaotumisele Kohtla ja Järve valdadeks. Ühendus nende kahe poole vahel toimub valdavalt läbi Kohtla-Järve linna. Praegu vallas osavallad puuduvad, kuid haldusreformi läbiviimisel on otstarbekas osavaldade moodustamine. Ainsaks vallas praegu eksisteerivaks struktuurseks allüksuseks on külad ühes külavanematega. Tabel 3. Kohtla valla elanike arv 01.01.2004 Elanikke kokku 1657 Külad: Järve 722 Saka 162 Valaste 106 Ontika 82 Kohtla 77 Peeri 81 Kukruse 58 Kabelimetsa 70 Vitsiku 47 Roodu 44 Kaasikaia 46 Amula 34 Paate 34 Täkumetsa 27 Kaasikvälja 35 Servaääre 26 Mõisamaa 6 4.5. Asustus, rahvastik, tööjõuressursid Tabel 4. Kohtla valla vanuseline struktuur Kohtla vald 1657 286 1139 232 Külad: Järve 722 128 531 63 Saka 162 34 103 25 Valaste 106 24 66 16 Ontika 82 12 54 16 Kohtla 77 17 45 15 Peeri 81 10 58 13 Kukruse 58 13 37 8 Kabelimetsa 70 12 50 8 Vitsiku 47 5 30 12 Roodu 44 1 34 9 Kaasikaia 46 9 30 7 Amula 34 7 20 7 Paate 34 1 23 10 Täkumetsa 27 1 15 11 Kaasikvälja 35 9 22 4 Servaääre 26 3 18 5 Mõisamaa 6 – 3 3

Joonis 1. Kohtla valla elanike vanuseline struktuur 1. jaanuari 2003. aasta seisuga oli Kohtla vallas 1636 elanikku, 1. jaanuari seisuga 1657. Valla suuruseks on 101,6 km2 ja sellega on ta üks väiksemaid maavaldu Ida-Virumaal, moodustades ca 3% maakonna territooriumist. Rahvastiku paiknemine valla territooriumil on ebaühtlane: enamik rahvastikust elab valla põhjaosa suuremates külades. Kohtla vald on tiheda asustusega, valla rahvastiku keskmine tihedus (16,1 inimest /km2) ületab tunduvalt nii Ida-Virumaa maavaldade keskmise (6,9 inimest /km2) kui ka Eesti maavaldade keskmise (10,3 inimest /km2). 1959. aastal oli valla administratiivpiires 28 asulat. Põlevkivi kaevandamise ja tööstuse arengu, Kohtla-Järve linna ja tema eri osade tekke ja laienemisega ning mitmesuguste haldusreformide tulemusena killustati nii endine Virumaa suurima elanike arvuga Kohtla valla territoorium, kui muudeti sisemist jaotumist külade vahel. 1960. aastaks oli valla asulate nimekirjas 9 küla. Pärast endiste külade osalist ennistamist 1997. aasta detsembris kinnitati asulate praegune nimistu ja määrati lahkmejooned. Elanike arvu muutumise dünaamikast ajavahemikul 1959–2003 annab ülevaate tabel. Elanike arvu muutumise dünaamikat on jälgitud ajavahemikul 1959–2003 sel põhjusel, et selle ajavahemiku statistilised andmed on omavahel võrreldavad: rahvastiku andmed maa-asulate lõikes on viidud vastavusse vahepealsel perioodil kehtinud territoriaalse jaotusega. Ajavahemikul 1959–2003 vähenes kogu valla elanike üldarv 340 inimese võrra, s.o ca 1,2 korda. Suuremad muudatused toimusid asulate lõikes – Järve küla elanike arv suurenes 2,8 korda, kõikide teiste külade (välja arvatud Saka) elanike arv vähenes aga enam kui kahekordselt. Elanike ümberasumist valla lõunaosa küladest on suurel määral põhjustanud majandusstruktuuri ja sotsiaalsed muudatused, aga ka põlevkivi maa-alune kaevandamine ja sellega kaasnevad keskkonnakahjustused. Talude taastamisega on elanike arvu vähenemine valla äärealade külades küll lakanud, kuid praeguse põllumajanduse madalseisu tõttu areneb talude taasloomine väga aeglaselt. Põhiosa elanikest on koondunud valla kesk- ja põhjaossa Tallinn–Narva maantee ja raudtee ning linnade ümbrusse. Kohtla-Järve linnaga külgnevas vallakeskuses Järve külas elab ligi pool kogu valla elanikest (722 ehk 43,5%). Suuruselt järgmistes Saka ja Valaste külades elab 162 ning 106 elanikku. Ülejäänud külades elab igaühes vähem kui 100 elanikku. Kõige väiksemas külas Mõisamaal elab 6 inimest. Umbes 70% valla elanikke on tööealised inimesed (15–65 aastat), lapsi on rohkem kui 16% (286 inimest). Ülejäänud on pensionärid (14%). Tabel 5. Kohtla valla elanike arvu dünaamika Jrk nr Küla nimi Faktiline elanike arv rahvaloenduse andmetel 1959 1970 1979 1989 1998 1999 2000 2001 2003 inimest inimest inimest inimest inimest inimest inimest inimest inimest 1 Amula 38 32 32 34 35 2 Järve 252 304 422 1006 726 715 721 721 710 3 Kaasikaia 41 46 46 45 48 4 Kaasikvälja 23 22 25 27 35 5 Kabelimetsa 60 60 61 62 71 6 Kohtla 314 317 257 171 75 67 69 64 80 7 Kukruse 369 299 193 134 66 61 58 57 57 8 Mõisamaa 6 6 7 7 6 9 Ontika 231 205 170 133 77 78 74 81 83 10 Paate 37 37 38 37 34 11 Peeri 180 222 172 109 70 68 76 76 81 12 Roodu 104 119 63 42 49 42 42 42 37 13 Saka 217 202 189 185 161 156 151 150 160 14 Servaääre 22 22 22 20 23 15 Täkumetsa 68 66 49 26 30 30 30 26 24 16 Valaste 208 192 119 53 79 83 85 87 104 17 Vitsiku 102 52 54 54 54 48 Vald kokku 1976 1926 1634 1859 1612 1579 1591 1590 1636

Joonis 2. Kohtla valla elanike dünaamika Valla elanike arvu suhteline stabiilsus on seletatav tema linnalähedase asendiga. Suur osa valla töötavast elanikkonnast on leidnud rakenduse naabruses asuvates linnades: ligi kolmveerand valla töötajatest töötab väljaspool valda. Valla elanike arvu suhtelist stabiilsust on mõjutanud ka vastassuunaline mehaaniline liikumine – ümbruskonna linnade elanikud on asunud elama valla territooriumile. 4.6. Teenindus, puhke- ja turismimajandus Kohtla valla paiknemine Kohtla-Järve linna ning linnaosade ja Kohtla-Nõmme valla mõjutsoonis on avaldanud otsest mõju valla teenindusasutuste võrgu väljakujunemisele. Valla teenindusasutuste paiknemisest annab ülevaate järgnev nimistu. 1. Lasteaed – kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Toila vallas, Jõhvi linnas, Kohtla-Nõmme vallas. 2. Kool – kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Kohtla-Nõmme vallas, Jõhvi linnas, Toila vallas. Kohtla-Järve ning Jõhvi linnade huvi- ja spordikoolid. 3. Tervishoiuasutus – kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Kohtla-Nõmme ja Toila valdades. 4. Apteek – kasutatakse Kohtla-Järve ja Jõhvi linnades, Kohtla-Nõmme vallas. 5. Hooldekodu – kasutatakse Aa hooldekodu, Toila valla hooldekodu ja Kiviõli linna hooldekodu. 6. Kaubandus – kasutatakse Järve külas, Kohtla-Järve linnas, Kohtla-Nõmme ja Jõhvi vallas. Turud – Jõhvi linnas ja Kohtla-Järve linnas. 7. Toitlustusasutus – kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Jõhvi linnas ja Järve külas baar «Rokki», kohvik Valaste joal, Saka Gliff Hotell. 8. Raamatukogu – kasutatakse Sakal, Kohtla-Järve linnas, Kohtla-Nõmme vallas, Jõhvi linnas. 9. Kultuuriasutus – kasutatakse Saka rahvamaja, Kohtla-Nõmme vallas, Kohtla-Järve ja Jõhvi linnades 10. Muuseum – kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Kaevandus Park Muuseum Kohtla-Nõmmel (avati 2001. a) 11. Postiasutus, side – kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Jõhvi linnas, Kohtla-Nõmme vallas. Automaattelefonikeskjaam – Kohtla-Järve linnas ja Jõhvi linnas. 12. Pank – kasutatakse Kohtla-Järve linnas ja Jõhvi linnas. 13. Päästeteenistus – kasutatakse Ida-Virumaa Päästeteenistuse Kohtla-Järve Tuletõrje malevateenust. 14. Politsei – teenindab Kohtla-Järve Politseijaoskond. 15. Piirivalve – Ida-Virumaa Piirivalvepiirkond – perspektiivis kordon Sakal ja Valastes. 16. Olmeteenindus kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Jõhvi linnas. 17. Spordirajatised – kasutatakse Kohtla-Järve ja Jõhvi linnades, Kohtla-Nõmme vallas, Saka ja Järve külades. 18. Autoteenindus – kasutatakse Kohtla-Järve linnas, Jõhvi vallas, Täkumetsa ning Järve külades. 19. Bensiinijaam – kasutatakse Kohtla-Järve ja Jõhvi linnas, Jõhvi vallas. 20. Majutusasutused – kasutatakse Kohtla-Järve ja Jõhvi linnas, Saka Cliff Hotell. 21. Puhke (turismi) keskus – Valaste joa vaateplatvorm ja toitlustuskoht Valaste kohvik, perspektiivis Saka-Valaste piirkonda tuulegeneraatorite pargi rajamine. Projektis on Saka matka- ja turismikeskus Saka külas. Perspektiivis dendropark Kabelimetsa külasse koos tuuleveski renoveerimisega. 22. Turismiinfo – avalikud internetipunktid on Saka raamatukogus ja Järve küla Päevakeskuses, kavas on rajada need ka teistesse küladesse. 23. Euromatkarada peatus- ja teeninduskohtadega – telkimis- ja puhkekohtade rajamine põhjarannikul Saka, Ontika ja Valaste külades. 24. Teeäärne teenindus – perspektiivis Täkumetsa küla keskus, tankla Kukrusel. 25. Aiandusühistud – Valaste, Peeri ja Roodu külades. 26. Veterinaarteenistus – FIE veterinaararstid piirkonnas. 27. Vallamaja – Järve külas. Valla elanikke teenindavad põhiliselt ümbruskonna valdade ja linnade ning linnaosade teenindusasutused. Vallas on Saka külas asuvad Saka rahvamaja ja Saka raamatukogu. Naaberhaldusüksuste teenindusasutuste osa elanike teenindamisel on põhiline nii hariduse, tervishoiu, kaubanduse, spordibaaside kasutamise, kultuurilise ja olmeteeninduse kui ka kodanikukaitse osas, s.t rahuldatakse nii elanike igapäevase kui episoodilise teenindamise vajadusi. Valla territoorium omakorda pakub naaberhaldusüksuste elanikele võimalusi vaba aja veetmiseks – ümbruskonna linnade elanikud kasutavad valla territooriumil loodud puhkevõimalusi looduslikult kaunis keskkonnas mererannikul, metsades ning arvukates aiandusühistutes. Valla teenindusasutuste võrk vajab täiendamist. Nii tööalane pendelmigratsioon kui ka Kohtla-Järve linna ja tema erinevate linnaosade ning Kohtla-Nõmme tähtsus tootmis-, teenindus- ja hariduskeskustena säilivad ka edaspidi. Vallasiseselt on edasine ülesanne äärealadel paiknevate külade osatähtsuse taastumine ning töövõimelistele elanikele tööhõive tagamine. Korrastamist vajab telefoniside. Kodanikukaitse (politsei, kiirabi, päästeteenistus) tagamise üheks põhifaktoriks valla tingimustes on aga ulatusliku ja töökindla sidesüsteemi olemasolu. Perspektiivis on palju projekte, mis peavad tagama valla elanike parema teenidusstruktuuri. Kuna Kohtla vald on Eesti riigi põhjapiiril olev vald, siis siin on üheks huvipooleks Riigi Piirivalveamet, kelle huvid tagatakse vastavalt Riigipiiri- ja Piirivalveseadusele. Riigi Piirivalveamet on rajanud Veeteede Ameti Valaste tuulepargi juurde mere seiresüsteemi radari, mis asub klindil Ontika maastikukaitsealal. Valla külaliste ja turistide teenindamiseks-majutamiseks on vaja teeninduskeskusi – majutuskohti. Saka mõisa on ehitatud Saka Cliff Hotel, selle projekti esimene etapp on perioodil maist 2003 kuni aprillini 2004 a. Projektis 2004–2005. aastatel on ka Saka-Valaste piirkonda tulegeneraatorite pargi rajamine. Valaste joal paikneb vaateplatvorm ja toitlustuskoht, parkla autodele. Teeninduskompleksi rajamise projektis on: lõkkeplatside ja telkimiskohtade rajamine, täiendavate kioskite, istepinkide ja laudade, puutrepi ja laste mänguseadmete paigaldamine. Selle projekti eesmärgiks oli Valaste joa kui vaatamisväärsuse korrastamine ning välisturistide huvi suurendamine Ida-Viru maakonna vastu ning investeeringute kaasamine. Ontika maastikukaitseala looduse paremaks tundmaõppimiseks on rajatud 5,5 km pikkune õpperada, mis algab Saka külast ja kulgeb süvamerelasuni. Vastavalt soovile saab jätkata kas mööda mereranda või klindiastangu ülaserva kuni Valaste joani. Joa juurest toob õpperada tagasi Ontika mõisa juurde. Valaste joa vaateplatvorm on ette nähtud Valla territooriumil asuva Ontika pankranniku – ühe Ida- Virumaa unikaalsema loodusobjekti – eksponeerimiseks. Väljaehitamisel on rahvusvahelise rannikuraja E 9 lõik Eestis – Ontika matkarada. Matkarada algab Saka külast rahvamaja juurest. 1. vaatekoht – Saka küla, 2 – Saka süvamerelasu kanjon, 3 – pangaalune mets, 4 – kambriumi sinisavid, 5 – astangupealne Ontikal, 6 – Valaste juga. Perspektiivis on ka Kukruse mõisa renoveerimine ning Järve mõisa restaureerimise tasuvusuuring. Tabel 6. Struktuurifondidesse projektid. Tegevuse (projekti) nimetus. Viitega peamisele rahastamisallikale (või toetusfondile) Juhtiv või taotlev organisatsioon Projektijuht või kontaktisik Tegevuse (projekti) partnerid Orienteeruv maksumus, sh OF ja KF, tuhat kr. Tähtaeg (algus ja lõpp) 1. Euroopa Liidu struktuurifondidest toetatavate projektide nimetused. KOV taotluskiri. Rahastamiseks sobiva RAK meetme nimetus, number ja fond. 1.1. Katmikkombinaadi renoveerimine köögi- ja juurviljatootmiseks. RAK meede 10 investeeringud põllumajandustootmisse (EAGGF), SAPARD. OÜ Varja Agro Dan Tool, Jüri Moor Finantseerimine 2 järgus. Kokku umbes 20 milj krooni oktoober 2003-september 2004 1.2. Saka heitveejõujaama rajamine (heitvee potentsiaalse energia kasutamine). 16.09.2002 nr 6.1-18/743. RAK meede 10 investeeringud põllumajandustootmisse (EAGGF). Enno Kirt Kohtla Vallavalitsus OF- 10%, 88 500 krooni 2. Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist (ISPAst) nimetus.ja teistest allikatest toetatavate projektide nimetused. Rahastamisallika või fondi 2.1. Interneti ühendusega infopunkti rajamine Saka külasse ja Järve küla Päevakeskusse. Kohtla Vallavalitsus, OÜ Ida-Virumaa.ee Etti Kagarov, Hannes Arus 2003–2004 2.2. Kohtla valla küladesse kanalisatsiooni projekteerimine ja ehitamine. Kohtla Vallavalitsus Tabel 7. Puhke- ja turismimajanduse projektid. Tegevuse (projekti) nimetus. Viitega peamisele rahastamisallikale (või toetusfondile) Juhtiv või taotlev organisatsioon Projektijuht või kontaktisik Tegevuse (projekti) partnerid Orienteeruv maksumus, sh OF ja KF, tuhat kr. Tähtaeg (algus ja lõpp) 1. Euroopa Liidu struktuurifondidest toetatavate projektide nimetused. KOV taotluskiri. Rahastamiseks sobiva RAK meetme nimetus, number ja fond. 1.1. Saka Cliff hotelli ehitamine. 28.04.2003 nr. 7-21 2/629. RAK meede 10 investeeringud põllumajandustootmisse (EAGGF). Saka mõisa renoveerimine 2 etapp (algus 2005) Saka Cliff Hotel Tõnis Kaasik OÜ Net Systems 15 000 000 krooni mai 2003 – aprill 2004 (esimene etapp) 1.2. Saka matka- ja turismikeskuse rajamine OÜ Net Systems Tõnis Kaasik Kohtla Vallavalitsus 1.3. Dendropargi rajamine Kabelimetsa külasse koos tuuleveski renoveerimisega. RAK meede 10 investeeringud põllumajandustootmisse (EAGGF). FIE Kalev Mae Kalev Mae Kohtla Valla- valitsus 2 000 000 krooni Oleneb rahastamisest. 1.4. Kukruse mõisa renoveerimine. RAK meede 10 investeeringud põllumajandustootmisse (EAGGF). Kohtla Vallavalitsus Etti Kagarov 2. Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist (ISPAst) ja teistest allikatest toetatavate projektide nimetused. Rahastamisallika või fondi nimetus. 2.1. Puhke- ja piknikukohtade rajamine Ontika pankrannikul. OÜ Net Systems Tõnis Kaasik OÜ COPS & MAX 2004–2008 2.3. Järve mõisa restaureerimise tasuvusuuring Kohtla Vallavalitsus Etti Kagarov 2.4. Tuulegeneraatorite tehase ja pargi rajamine EST WIND ENERGI Harry Raudvere Energia Team Eesti 1,6 miljardit 2004–2005 2.5. Saka turismipiirkonna tehnilise infrastruktuuri rajamine. 10.02.2003 nr. 9-2.4/69 OÜ Net Systems H. Kombe Kohtla Vallavalitsus 1 737 040 sellest OF – 20% veebruar 2003 – juuni 2003 Rajatavad telkimiskohad On juba telkimiskohad Ontika mõisas. On plaanis ka telkimiskohti teha Ontika matkaraja piirides ja Valaste vaateplatvormi teenindavas kompleksis. Naaberlinnade elanikele pakuvad puhkamisvõimalusi valla territooriumil olevad aiandusühistud Valastes, Peeril ja Roodul. 4.7. Sotsiaal-, tervishoid, kultuur, sport Valla elanikkonna tervishoiualane teenindamine rajaneb Kohtla-Järve linna ning Kohtla-Nõmme ja Toila valdade tervishoiuasutuste baasil. Tervishoiuasutuste rajamine valla territooriumile ei ole otstarbekas, küll aga vastavate ruumide leidmine ja nende kohandamine perearstide vastuvõturuumides külades. Ebaotstarbekaks peetakse ka hooldekodu rajamist valla territooriumile, kuna Aa ja Toila hooldekodud suudavad seda teenust pakkuda vajalikul tasemel. Kohtla vallas Järve külas on rajatud eakate päevakeskus. Sellega on loodud võimalus valla elanikele mitmesuguste ürituste läbiviimine ning vajadusel ka sotsiaalteenuste osutamine. Avahoolduse projekti realiseerimise eesmärgiks päevakeskuses on

konkreetsete abivajajate väljaselgitamine;

vanurite nõustamine toimetulekuks igapäevases elus ja

noorte perede nõustamine eluga toimetulekuks;

võimaluse andmine kõikidele elanike gruppidele vaba aja veetmiseks. Vaba aja sisukaks veetmiseks annab hea võimaluse aastatel 1994–1997 renoveeritud Saka rahvamaja. See 1934. a Saka Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu eestvõttel ja talupoegade abiga ehitatud rahvamaja on olnud aastate vältel agara seltsielu tunnistajaks. Kultuurielu edendamine külas – see saab käesoleva perioodi üheks prioriteediks. Rahvamaja ruume on võimalik välja üürida mitmesuguste ürituste läbiviimiseks. Taaskäivitamisel on mitmed huviala- ja taidlusringid. Saka rahvamaja on kujunenud kogu valla kultuurikeskuseks. Rahvamaja on ka Toilas. Vaba aja sisukaks veetmiseks annavad hea võimaluse ka Kohtla-Järve kultuurihoone, Jõhvi Kultuurikeskus ja Kukruse kultuurihoone. Kohtla valla lastel on võimalus käia erinevates ringides Kohtla-Järve kultuurihoones ja Jõhvi Kultuurikeskuses. Mõned õpivad ka Kohtla-Järve kunstikoolis ja Jõhvi muusikakoolis. Renoveerimist vajab Järve linnus. 2001. aastal renoveeriti linnuse katus, et hoone ei laguneks. Park linnuse ümber on suurepärane koht mitmesuguste suveürituste (laadad, vabaõhuetendused jm) jaoks. Rahvamaja juures asuv laululava on saanud traditsiooniliselt valla küla- ja perepäevade kohaks. Kavas on propageerida telkimisvõimalusi turistidele, kes läbivad matkaraja või külastavad Valaste joa vaateplatvormi. Kõigi spordiürituste initsiaatoriks on 1995. aastal asutatud valla spordiklubi, kelle tegevuse eesmärgiks on võistlus- ja rahvaspordi tasemel sportlike eluviiside propageerimine valla elanike seas. Spordiklubi on vaatamata oma noorusele leidnud oma koha ning võimalused spordi arendamiseks. Traditsiooniliseks võistluseks on saanud Saka küla jooks Maido Keskküla karikale, osaletakse korvpalliturniiridel. Spordiklubi edasiseks ülesandeks on sportlike eluviiside propageerimine ning külavanemate kaudu kõigil korraldatavatel spordiüritustel osalemise laiendamine. Valla elanikud tegelevad spordiga Kohtla-Järve spordihoones, Ahtme spordihoones ja Kohtla-Järve jäähallis. 4.8. Transport ja teed Kohtla valda läbivaks tähtsaimaks liiklusmagistraaliks on valda ida-lääne suunas läbiv Tallinn–Narva maantee. Kaugliinide bussid peatuvad Kohtla-Järve linnas s.t enam-vähem valla keskel. Seetõttu on vallaelanikel ühendus Tallinna, Tartu ja Narvaga parem kui maapiirkondade elanikel tavaliselt. Teiseks Kohtla valda läbivaks suuremaks teeks on Kohtla-Järve–Mäetaguse maantee, mis on kohaliku tähtsusega ning selle kaudu toimub ühendus Mäetaguse vallaga ning mille kaudu pääseb Jõhvi–Tartu maanteele. Kohtla valda läbivad kõik autobussiliinid, mis suunduvad Kohtla-Järvelt Kohtla-Nõmmele, Sompasse, Jõhvi, Kiviõlisse, Mäetagusele, Sillamäele, Alajõele, Avinurme, Kuremäele, Kundasse ning Rakveresse. Valda läbivad kiirliinid, mis suunduvad Tallinna, Pärnusse, Narva, Tartusse, Paidesse ja Viljandisse. Valla rannikuäärseid külasid läbib Kohtla-Järve–Saka–Ontika–Valaste–Jõhvi autobussiliin. Valla äärealade elanikud jäävad kesksetest teedest küllalt kaugele ja nende ühendatus transpordivõrguga on palju nõrgem kui valla keskosa elanikel, mille peamiseks keskuseks on Kohtla-Järve autobussijaam. Valla lõunaosa elanike liikumisvõimalusi avardab Kohtla-Nõmme valla territooriumil paiknev Kohtla raudteejaam. Esmajoones parandab see ühendust Tallinna ja Narvaga. Tallinn–Narva magistraali ääres peaks tulevikus välja kujunema mitmesuguste teenindusettevõtete kett, milledest osa võib olla ka ainult sesoonse kasutamisega. Ühtlasi annab see soodsa võimaluse veskite, taluhoonete jms taastamiseks turistide teenindamise eesmärgil. Valla territooriumil asuvate riigimaanteede – põhi- ja kõrvalmaanteed – kogupikkus on 49,3 km, kohalike maanteede kogupikkus on 69,5 km, sealhulgas asfaltkattega teid 11,6 km killustikukattega 52,5, aherainekattega 3626 m ja pinnasteid 1716 m (teede jaotus ja loetelu antud tabelites). Tabel 8. Riigimaanteede loetelu Kohtla vallas Jrk nr Tee nr Maantee nimetus Tee pikkus (km) Teede pikkus valla territooriumil (km) Tee pind valla terri- tooriumil (ha) I Põhimaanteed 1. E20 Tallinn–Narva 148,9–157,5 8,6 29,07 158,0–160,5 2,5 7 II Kõrvalmaanteed 2. 13115 Kohtla–Kohtla-Nõmme 0–0,9 0,9 1,62 3. 13116 Vanaküla–Kohtla jaam 0–1,4 1,4 2,6 4. 13121 Voorepere–Saka 3,3–6,8 3,5 4,08 5. 13126 Kohtla-Järve–Mäetaguse 2,7–6,9 4,2 11,2 6. 13133 Saka–Ontika–Toila 0–15 15 27 7. 13134 Kukruse–Tammiku 0–1,5 1,5 2,25 8. 13136 Jõhvi–Uikala 3,5–4,4 0,9 1,72 6,7–8,0 1,3 1,99 9. 13137 Järve–Ontika 0–2,2 2,2 4,14 10. 13180 Vanaküla–Sininõmme 0–2,2 2,2 2,4 11. 13195 Järve küla–Valaste 0–5,1 5,1 8,99 Kokku 38,2 67,99 põhi- ja kõrvalmaanteed Kokku 49,3 104,06 Tabel 9. Kohtla valla kohalike maanteede loetelu seisuga 01.01.2004.a. Kohtla valla kohalike maanteede nimekiri JRK. TEE NR. KAARDIL TEE NR. TEE NIMETUS TEE ASUKOHT (KÜLA) 1. 1. 3200001 Sutermu tee Saka 2. 2. 3200002 Sutermu–Kolga–Saka Saka 3. 3. 3200003 Kolga–Saka tee Saka 4. 4. 3200004 Saka karjääri tee Saka 5. 5. 3200005 Saka ristmiku tee Saka 6. 6. 3200006 Süvamerelasu tee Saka 7. 7. 3200007 Saka keskuse tee Saka 8. 8. 3200008 Saka kaupluse tee Saka 9. 9. 3200009 Saka bussipeatuse tee Saka 10. 10. 3200010 Saka küla tee Saka 11. 11. 3200011 Saka kaldapealse tee Saka 12. 12. 3200012 Ontika mõisataguse tee Ontika 13. 13. 3200013 Valaste majaka tee Valaste 14. 14. 3200014 Ontika–Kaasikvälja Ontika, Kaasikvälja 15. 15. 3200015 Kaasikaia küla tee Kaasikaia 16. 16. 3200016 Kaasikvälja küla tee Kaasikvälja 17. 17. 3200017 Kaasikvälja–Amula Amula 18. 18. 3200018 Amula raudteepealse tee Amula, Kukruse 19. 19. 3200019 Amula–Suurekivi Amula 20. 20. 3200020 Valaste–Kukruse mõisa Valaste, Kukruse 21. 21. 3200021 Paate küla tee Paate 22. 22. 3200022 Kukruse mõisa–Metskonna Kukruse 23. 23. 3200023 Kukruse mõisa tee Kukruse 24. 24. 3200024 Kukruse mõisaserva tee Kukruse 25. 25. 3200025 Järve küla keskuse tee Järve 26. 26. 3200026 Järve küla sissesõidu tee Järve 27. 27. 3200027 Järve mõisa allee tee Järve 28. 28. 3200028 Sinivoore mäe tee Peeri 29. 29. 3200029 Outokumpu–Kabelimetsa Peeri, Täkumetsa, Kabelimetsa 30. 30. 3200030 Sootaga tee Peeri 31. 31. 3200031 Kukruse mäe tee Täkumetsa, Peeri 32. 32. 3200032 Täkumetsa küla tee Täkumetsa 33. 33. 3200033 Täkumetsa veehoidla tee Täkumetsa 34. 34. 3200034 Kabelimetsa küla tee Kabelimetsa 35. 35. 3200035 Peeri küla–Käva Peeri 36. 36. 3200036 Peeri vana tee Peeri 37. 37. 3200037 Outokumpu–Peeri Peeri 38. 38. 3200038 Kohtla-Järve–Peeri Peeri 39. 39. 3200039 Mõisamaa küla tee Mõisamaa 40. 40. 3200040 Käva tee Peeri 41. 41. 3200041 Servaääre küla tee Servaääre 42. 42. 3200042 Servaääre metsataguse tee Servaääre 43. 43. 3200043 Peeri aiandusühistute tee Servaääre, Peeri 44. 44. 3200044 Servaääre viaduktitaguse tee Servaääre 45. 45. 3200045 Kaubabaasi tee Servaääre 46. 46. 3200046 Vitsiku metsaäärse tee Vitsiku 47. 47. 3200047 Vitsikunurga tee Vitsiku 48. 48. 3200048 Vitsikuaru tee Vitsiku 49. 49. 3200049 Vitsikukruusa tee Vitsiku 50. 50. 3200050 Vitsikukopli tee Vitsiku 51. 51. 3200051 Vitsiku keskuse tee Vitsiku 52. 52. 3200052 Kohtla vanaküla tee Kohtla 53. 53. 3200053 Savi tänav–Roodu küla Roodu 54. 54. 3200054 Roodu küla tee Roodu 55. 55. 3200055 Roodu raudteeäärse tee Roodu 56. 56. 3200056 Roodu küla–Kohtla jõe Roodu 57. 57. 3200057 Roodumetsa tee Roodu 58. 58. 3200058 Tuhamäe tee Kohtla 59. 59. 3200059 Ontika küla tee Ontika

Joonis 3. Kohalikud maanteed kattega ja katteta 4.8. Telefon ja side Valla territooriumil asub üks telefonikeskjaam – Sakal – monteeritud mahuga 50 numbrit. Naaberlinnades ja linnaosades paiknevad keskjaamad (Kohtla-Järve–Järve küla, Kukruse, Kohtla-Nõmme) varustavad sideteenustega nendega piirnevaid abonente. Telefonidega varustatus on ebapiisav Peeri, Roodu, Amula, Servaääre ja Mõisamaa külades. Valla territooriumil mobiiltelefoni tugimasti ei ole – lähim mast on valla piiril Kohtla-Nõmmel. Põhimaantee – Tallinn-Narva trass on stabiilse mobiilsidega kaetud. Postiside teenuseid osutavad vallaelanikele Kukruse, Jõhvi ja Kohtla-Järve linnades ning Kohtla-Nõmme vallas asuvad sidejaoskonnad. Valla külasid teenindavatest sidejaoskondadest annab ülevaate järgmine tabel. Tabel 10. Valla külasid teenindavad sidejaoskonnad

4.9. Veevarustus ja kanalisatsioon Kohtla valla veearengukava koostamise raames on uuritud valla külade veevärgi olukorda. Valla suuremate keskuste, tööstusettevõtete ja loomapidamishoonete veega varustamine toimub tsentraalsete ja väiksemate veevarustussüsteemide baasil, milliste koosseisu kuuluvad: sukelpumpadega varustatud puurkaevud, hüdrofoonid, veetorud ja veereservuaarid. Valla territooriumil paikneb 20 puurkaevu, milliste vett kasutatakse majandus-joogivee tarbeks. 5 puurkaevu on VIRU VESI AS hallata. Neile lisanduvad veel madalad puurkaevud. Joogiveena kasutatakse vallas põhiliselt ordoviitsiumi, ordoviitsium-kambriumi ja kambrium-vendi veehorisondi vett. Puurkaevude sügavused kõiguvad 12-275 m. Täkumetsa kaevu sügavus on 275 m. Madalamaks kaevuks on Kukrusel asuv kaev sügavusega 70 m, järelikult asub seal ka tarbitav veekiht kõrgemal. Järve küla elamud on ühendatud Kohtla-Järve linna veevarustussüsteemi. Endiste kaevanduste piirkondades on ehitatud veetorustikud Täkumetsa, Kabelimetsa, Kukruse ja Peeri külades. Kabelimetsa küla veevarustus Veega varustatakse 21 majapidamist. Ühisveevärgi tarbeks on üks puurkaev, mis on puuritud 1980. aastal. Puurkaev on Kohtla valla bilansis (2277). Selle kaevu töötav osa algab 95 meetrist. Veetrassi kogupikkus on 1700 meetrit. Küla ühisveevärgi lubatavaks veekoguseks 20 440 tuhat m3/ aastas. Veetrass on renoveeritud. Täkumetsa küla veevarustus Täkumetsa küla varustatakse veega puurkaevust, mis on rajatud 1981. aastal. Veevarustussüsteemi kuulub 21 majapidamist. 2000. aastal renoveeriti pumbamaja ja veetrass kogupikkusega 1617 meetrit, mis varustab 15 majapidamist veega. Puurkaevu (2372) sügavus on 275 m, mis on Kohtla valla bilansis olev pumbajaam. Asukohaks Täkumetsa küla. Küla ühisveevärgi lubatavaks veekoguseks 20 440 tuhat m3/ aastas. Veekvaliteeti kontrollib kord kvartalis Tervisekaitsetalitus. Külas elab 30 inimest, kelle elumajadesse antakse vesi pumbamaja välisveevõtu kohtadest. Majades on kuivkäimlad, vannitoad ja duširuumid puuduvad, sellepärast heitveekogumiskaevusid pole. Reovee puhastamist ei toimu. Peeri küla veevarustus Täkumetsa küla 1981. a rajatud puurkaev varustab veega 16 majapidamist alates 2003. a. Veetrass renoveeriti 2003. aastal. 16 Peeri küla majapidamist varustab veega VIRU VESI AS. Veetrassi üldpikkuseks on 5887,5 meetrit. Kukruse küla veevarustus Küla 23 majapidamist varustab veega Kohtla valla bilansis olev Kabelimetsa puurkaev. Kukruse külas asuv 1958. a rajatud puurkaev on reservis. 2000. aastal renoveeriti veetrass, mis oli amortiseerunud. Küla veevajadus aastas on 4800 m3. Saka küla veevarustus Küla kahte nelja- ning ühte 12 korteriga maja varustab veega valla bilansis olev puurkaev. Puurkaevu (2241) sügavus on 150 meetrit. Asukoht on Saka küla kasvuhoone. Veetarbimine aastas on 2244 m3. Veetrass amortiseerunud, vajab renoveerimist. Veetrassi kogupikkus 200 meetrit. Heitvee väljalaske ei toimu, leping on sõlmitud eraettevõttega heitvee äraveoks, heitveed kogunevad kogumiskaevu (45 m3). Vitsiku küla veevarustus Kohtla valla bilansis olev puurkaev varustab veega 7 majapidamist ning on rajatud 1955. aastal. Puurkaevu (2457) sügavus on 184 meetrit. Asukoht Vitsiku küla. Töötav osa on konkreetselt märkimata, aga orienteeruvalt on see 160–180 meetrit. Lubatud veevõtt on aastas 0,8 tuhat m3. Veetrass on hiljuti renoveeritud. Vitsiku küla 10-s majapidamises rajati uued puurkaevud AS Eesti Põlevkivi poolt aastatel 2000–2001. Külas on 50 inimest, kelle majapidamiste heitveed kogunevad kogumiskaevu (32 m3). Järve küla veevarustus Kogu Järve küla olme- ja tööstusettevõtete reovesi on kanaliseeritud tsentraalsete kanalisatsioonisüsteemide kaudu Kohtla-Järve linna kanalisatsioonisüsteemi. Järve küla 13-t elumaja varustab veega VIRU VESI AS.

Joonis 4. Kukruse ja Kabelimetsa küla veetrassid

Joonis 5. Täkumetsa küla veetrass

Joonis 6. Peeri küla veetrass

Joonis 7. Saka küla veetrass Veetrasside ülevaatuse tulemusena on trassitorud kohati tugevasti korrupeerunud, veetrassi siibrid ja ventiilid ei ole töökorras. Kohati on üle lubatud hulga rauda, mis toob kaasa ka vee hägususe. Veetrassid on ka tihti halva ehituskvaliteediga, torustik on paigaldatud minimaalse aluspadjaga. Torustiku kraavitäitena oli kasutatud väljakaevatud pinnast, mis sisaldas ka paemurdu. Torustiku korrodeerumise vältimiseks on torud jäetud isoleerimata. See on jälgitav ka veetrassi kontrollkaevudes. Enne veetrassi käikuandmist on tegemata torustike läbipesu. Veevõtukraanid kohati ei ole töökindlad ja kipuvad talviti külmuma. Vähese veetarbimise tõttu on voolukiirused torustikes väikesed ning vee vahetus aeglane, mis aga põhjustab tarbijateni jõudva vee kvaliteedi halvenemist. Arvutusliku ja tegeliku veetarbe vahe viitab kas veetrassileketele või ebakorrektsele tarbitava vee arvestusele. Valla territooriumil puuduvad täielikult looduslikud järved. Saka karjääris on tehisjärv. Valda läbivad Pühajõgi (jõe pikkus kokku 28 km, valgala suurus 196 km2), Mägara oja (14 km, 33 km2), Kohtla jõgi (29 km, 189 km2), Kohtla-Järve peakraav (5 km, 27 km2), Varbe peakraav (11 km, 38 km2) ja Valaste oja (7 km, 16,3 km2). Valla väiksemad jõed ja ojad kuivasid 1930. aastatel seoses kaevanduste rajamisega. Sel ajal kuivasid ka Kohtla-Servaääre kuristud, kust algas mitme kilomeetri pikkune maa-alune jõgi. Rikutud on ka põhjaveerežiim. Pärast Käva I ja II ning Kukruse kaevanduse sulgemist kujunesid neis piirkondades maa-alused veereservuaarid. Langenud kaevanduskäikude kohal esineb pinnase soostumist. Valla territooriumil asuvad puhastusseadmed (Amula, Saka ja Peeri farmide juures) ei tööta. Perspektiivis on rajada lokaalsed puhastusseadmed Saka ja Peeri külades. Kohtla valla veearengukavast: Kohtla valla 17 külast alla poole saavad tarbitava vee külade ühisveevõrkudest, ülejäänud saavad vee oma kaevudest ja vee kohalevedamist tsisternautodega ei toimu. Probleeme tekitavad ühisveevõrgu töökindlus ja seal tarbitava vee halb kvaliteet. Suuremateks probleemideks on trassilekked. Veearvestiga fikseeritud tegelik veetarve ületab veetarbenormide põhjal arvutatud veetarvet. See viitab olulistele veetrassileketele, mis vajavad likvideerimist. Arvestusega, et veetrassid on ehitatud ebakvaliteetselt ning mitukümmend aastat tagasi, on vaja varemehitatud veetrasse renoveerida, kasutades kaasaegseid materjale. Planeerides veetrasside renoveerimist oleks tööde soovituslik järjekord: – veetrasside kandmine alusplaanile. Veetrassidega alusplaan peaks sisaldama teavet torustike materjali, läbimõõtude ja pikkuste kohta, aga samuti kontrollkaevude ja neis paiknevate siibrite kohta; – ühisveevõrgu mittetöötavate siibrite vahetus uute vastu; – amortiseerunud veetrasside renoveerimine (vahetamine uute vastu). Tõenäoliselt vajavad renoveerimist vanemad veetrassid; – ühisveevärgi laiendamine, mille tulemusena tekiks veevarustuse ringvõrk. Ringvõrgu eeliseks on töökindlus. Samuti kaovad ära tupikharud ning vesi vahetub terve ühisveevõrgu ulatuses ühtlaselt. Probleemiks on ka torustike üledimensioneerimine ja ülehinnatud veetarbimine, millest tingituna vesi trassides seisab ning vee kvaliteet halveneb. Olukorra lahendamiseks on kaks võimalust: 1. Olemasolevate ühisveevõrkude renoveerimine, st. teostatakse uued kontrollarvutused ja veetorustikud vahetatakse välja, kasutades kaasaegseid torumaterjale (plasttoru) ning väiksemaid toruläbimõõte. Võimalik on magistraaltrasside puhul kasutada vana veetoru, mille sisse paigaldatakse plasttoru. 2. Olemasolevate veetrasside läbipesu. Ühisveevärgi läbipesu (meetodiks kas puhastuskorkide või õhk-vesi) tulemusena eraldatakse torustikest sinna sadestunud sete ja rooste. Praegu olemasolevad ühisveevärgid ei ole kohandatud torustike läbipesuks. Seega on antud variandi puhul vaja kuni 500 m vahemaadega aga ka tupiktrasside lõppu paigaldada püstikud, mille abil toimuks trassilõigu läbipesu. Kuna torustikud on üledimensioneeritud ning veetarbimine väike, peaks trassipesu toimuma regulaarselt (kuni kord aastas). – Ühe puurkaevu rajamine koos vajaminevate seadmetega ca 200 000 krooni. Puhtalt läheb kaev maksma ca 80–100 tuhat krooni (168 mm toru kuni kaevu töötava osani, s.o 90–110 m-ni ja pärast seda u 20 m pikkuselt vaskfilter). Pumba võib kätte saada alates 13 000 kroonist (DX 8-19 ja 10-12). Juurde tuleb rauaärastus; lihtsamaid seadmeid võib saada alates 14 000 kroonist. Kaevu hoone koos sisustusega (survepaak, elektrikilp jne.) maksab samuti kuni 100 000 krooni. Soovitav on kaev jätta väljapoole hoonet, et võimaldada kaevule juurdepääs kaevu läbipesuks või pumba remondiks. Samas puurkaevu maksumus üksikmajapidamisele või kahe-kolme kõrvutiseisva majapidamise peale oleks ca 100 000 krooni. – ühe meetri veetrassi rajamise maksumuseks on 250…300 krooni. Trasside rajamiseks on soovitatav kasutada plasttoru, mille eeliseks on väikesed survekaod (võimalik kasutada väiksema läbimõõduga veetorusid) ning nende tööiga. Seega on ühe kaevu hind võrdne ligi 600 m veetrassi paigaldamisega. Samas, võttes arvesse, et tarbijale antav vesi peab olema ka kvaliteetne ning vastama Eesti Standardi poolt kehtestatud joogiveenõuetele, ei saa rajatavad veetrassid olla pikaks venitatud. 4.2. Valla majanduse struktuur Valla majanduse põhiosa moodustab põllumajanduslik tootmine. Põllumajandusettevõtted ja metskonnad kasutavad maad 3752,9 ha ehk 37% maa üldpinnast, 367 talu kasutab 2728,7 ha ehk 27% üldpinnast. Valla territooriumil on kasutusse andmata maad 2854,2 ha ehk 28,5% üldpinnast. Tervikuna on vallas maakasutajaid 1150. Valla territooriumi üldpinnast (10 155,6 ha) moodustab haritav maa 44%, looduslik rohumaa 6% ning metsamaa 30%, ülejäänud 20% on õue- ja muu maa. Kasutusse andmata maast (2854,2 ha) moodustab haritav maa 544,2 ha, looduslik rohumaa 200 ha ning metsamaa 1060 ha. Tabel 11. Kohtla valla maakasutus seisuga 2003. a Maakasutajad Maakasutajate arv Üldpind Sellest (ha) Haritav maa Looduslik rohumaa Metsamaa Vald kokku 1157 10 155,6099 4733,169 604,0073 2607,7488 Põllumajandusettevõtted ja metskonnad kokku 51 3321,6338 1641,125 62,0000 1384,2100 sealh. Registreeritud omandiõigusega 28 1932,0921 406,7500 18,4600 1296,9600 Talud kokku 376 3072,1511 2084,195 258,7265 559,5183 sealh. Registreeritud omandiõigusega 296 1757,5884 1079,982 186,5355 385,0817 Elanike majapidamised 595 256,7513 107,1898 65,6326 11,1605 Muud kasutajad 131 542,3337 18,6595 17,6482 22,8600 Kasutusse andmata maa 4 2962,7400 882,0000 200,0000 630,0000 Valla territooriumil on kokku 29 osaühingut, 2 aktsiaseltsi, 4 mittetulundusühingut ning 25 füüsilisest isikust ettevõtjat. Peale põllumajandus- ja loomakasvatussaaduste tootmise tegeletakse mitmesuguste ehitustöödega, puidu ülestöötamise, mööbli ja trükitoodete valmistamise, toitlustuse ning kaubandusega. Tabel 12. Valla territooriumil asuvad osaühingud, aktsiaseltsid, mittetulundusühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad Jrk nr Nimetus Juhatuse liige või ettevõtja nimi 1. OSAÜHINGUD 1 Alprinter OÜ A. Eritsai, juhatuse liige 2 Dion OÜ V. Hutnjak, juhatuse liige 3 Dorervalo OÜ A. Mänd, juhatuse liige 4 Eesti Era OÜ Neil McDermott, juhatuse liige 5 HR Servis OÜ Üllar Lilleorg, juhatuse liige 6 Järve Tootjate OÜ M. Moroz, juhatuse liige 7 Kemasi Ehituse OÜ J. Kiprušenkov, juhatuse liige 8 OÜ Bon-Hi Igor Valassov, tegevdirektor 9 OÜ Geos Ehitusgrupp Gennadi Borissov 10 OÜ Kohtla Vili Z. Voistrik, juhatuse liige 11 OÜ Net Systems T. Kaasik, juhatuse liige 12 OÜ Ondega P. Kaldur, I. Villers, R. Aidma, A. Rossman, M. Moor, A. Rebban 13 OÜ Ontika Talu E. Juhkov, A. Juhkov, juhatuse liikmed 14 OÜ Poldar Group Oleg Galperin, ettevõtja 15 OÜ Relitel Ly Lilleorg, juhatuse liige 16 OÜ Varja Agro Dan Toole – volitatud esindaja 17 OÜ Select Oil N. Kulekevitš 18 OÜ Stem-Ida V. Kudrjatsev, V. Hutnjak, juhatuse liikmed 19 OÜ Vana Saka Talu P. Tüvi, juhatuse liige 20 OÜ Vibimees Janek Parkman, juhatuse liige 21 OÜ Viking Motors Ida-Viru Elgudja Kopaladze, juhatuse liige 22 Saka Era OÜ Neil McDermott-juhatuse liige 23 Sinilasso OÜ V. Silenko, juhatuse liige 24 Sivellon OÜ E. Kopaladse, direktor 25 Toeks ja Abiks OÜ A. Tõks, juhatuse liige 26 OÜ Auto-Ken G. Sellik, juhatuse liige 27 SCANNER JVLA A. Lõssenko, juhatuse liige 28 OÜ COPS&MAX I. Arming, juhatuse liige 29 Saka Cliff Hotell & SPA OÜ T. Kaasik, juhatuse liige 2. FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJAD 1 Aivar Kisant FIE, A-osa 2 Andres Juhkov FIE 3 ARU talu Tiina Käbin Tiina Käbin, FIE 4 Boriss Ladanjuk Boriss Ladanjuk, ettevõtja 5 Ealina Mihhailova FIE 6 Einar Eiert FIE, taksoteenused 7 Jaaniussi Talu Ljubov Näägo, ettevõtja 8 Kabeli Talu V. Kabel, FIE 9 Kalev Mae FIE 10 Kiviaugu Talu H.Eero, FIE 11 Kristiina Üleoja FIE 12 Mare Tingas FIE 13 Margus Malm FIE 14 Maria Fedulova FIE 15 Martin Kase Tolli talu Martin Kase, FIE 16 Pärskamäe Talu V. Almiste, FIE 17 Platunovi Talu Anvir Platunov; FIE 18 Ralf Burk Ralf Burk, ettevõtja 19 Rando Rosman FIE 20 Sergei Lukovikov Sergei Lukovikov, FIE 21 Tatjana Frolova FIE 22 Üllar Vendi Äri Üllar Vent, ettevõtja 23 Väino Bunderi Talu V. Bunder, FIE 24 Vassili Maškin FIE 25 Vladimir Serebrjakov-Takt Serebjakov, FIE 3. AKTSIASELTSID 1 AS Uikala Prügila Mati Toovis, tegevdirektor 2 Inest Market AS J. Sestilovski, juhatuse liige 3 Ontika Arendus-Koolituskeskus AS P. Kaldur, juhatuse liige 4. MITTETULUNDUSÜHINGUD 1 MTÜ Järve küla 5A korteriühistu E. Kulm, juhatuse liige 2 MTÜ Järve küla 6 korteriühistu A. Kazakov, N. Rozinko, A. Semarin, juhatuse liikmed 3 MTÜ Järve küla 7 korteriühistu E. Juuse, V. Psenitskin, juhatuse liikmed 4 MTÜ ToilaOntika Merekuurort A. Rossman – juhatuse liige 5. MUUD 1 Kohtla valla Spordiklubi A. Rossman, juhatuse liige 2 Kohtla Vallavalitsus E. Kagarov, vallavanem 3 Marika Tantsuklubi V. Gussev, juhatuse liige 4 Ontika Talupidajate selts J. Maalman, juhatuse liige 5 Sihtasutus Saka-Ontika Pank T. Kaasik, juhatuse liige 4.11 Ajaloo-, arheoloogia- ja kultuurimälestised Ajaloo- ja arheoloogiamälestised • Kohtla küla aardeleidude asupaik • Käva põlevkivikaevanduse asukoht • Kukruse kaevanduse asukoht • Kohtla, Peeri ja Saka külade asulakohad • Rauasulatuskoht Roodu külas • Maa-alune kalmistu «Sõjakalme» ehk «Sudi» Saka külas • Kultusekivid Kohtla, Kukruse, Peeri, Roodu ja Saka külades Arhitektuurimälestised • Järve mõisa kindluselamu • Saka mõisahooned ja park • Ontika mõisahooned ja park • Kukruse mõisahooned • Kukruse mõisa allee matusepaigaga • Kukruse mõisa tuuleveski Loodusobjektid • Kohtla-Vanaküla karstilehtrid • Sinivoore ja Kukruse aherainemäed • Karjaoru juga • Saka–Ontika–Toila maastikukaitseala • Saka–Ontika matkarada • Valaste juga • Kivisilla juga • Järve park ja allee • Kukruse lademe stratotüübi asukoht Kultuuriloolised ja väljapaistvate isikutega seotud paigad • Polaaruurija E. E. von Tolli mälestusmärk Kukruse Kabelimäel • P. Tõnnov’i (talupoegade liikumise tegelane) sünnikoht Järve vallas • E. Mets’a (Alutaguse murdeuurija) sünnikoht Servaääre külas.