Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi ja Türgi Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu ühiskomitee otsus nr 98/2 — RT II, 13, 64

(õ) 16.10.09 16:30 Eesti Vabariigi ja Türgi Vabariigi vaheline vabakaubandusleping Teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi ja Türgi Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu lõpetamise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta Eesti Vabariigi ja Türgi Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu ühiskomitee otsused EESTI–TÜRGI ÜHISKOMITEE OTSUS NR 98/2 millega muudetakse protokolli mõiste «pärinevad tooted» määratluse ja halduskoostöömeetodite kohta Koostatud 14. oktoobril 1998, rakendatakse 1. jaanuarist 1999 Ühiskomitee, arvestades lepingu protokolli artiklit 38, mille kohaselt ühiskomitee võib protokolli muuta, juhindudes seisukohtadest, mis on esitatud ühisdeklaratsioonis protokolli kohta; arvestades, et protokollis nr 3 tuleb mõiste «pärinevad tooted» määratlust muuta, et tagada laiendatud kumulatsioonisüsteemi nõuetekohane toimimine, mis võimaldab kasutada Türgi, Eesti, Euroopa Ühenduse, Rumeenia, Poola, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Bulgaaria, Leedu, Läti, Sloveenia, Islandi, Norra ja Šveitsi (sealhulgas Liechtenstein) päritoluga materjale; arvestades, et kaubanduse hõlbustamiseks ja haldusülesannete täitmise lihtsustamiseks on soovitav muuta artiklite 1, 3, 4, 12 ja 15 sõnastust; arvestades, et töötlemistehnikate muutuste ja teatavate toorainete vähesuse arvessevõtmiseks tuleb teha muudatusi selliste töötlemisnõuete loetelus, millele päritolustaatuseta tooted peavad päritolustaatuse saamiseks vastama; on vastu võtnud järgmise otsuse. Artikkel 1 Protokolli mõiste «pärinevad tooted» määratluse ja halduskoostöömeetodite kohta muudetakse järgmiselt. 1. Artikli 1 alapunkt i asendatakse järgmisega: «i) «lisandunud väärtuse» arvutamiseks lahutatakse tootjahinnast kõigi teistest artiklites 3 ja 4 nimetatud riikidest pärinevate kasutatud materjalide tolliväärtus või kui tolliväärtus ei ole teada või seda ei saa kindlaks teha, siis esimene kontrollitav hind, mis makstakse toodete eest lepingupooles. 2. Artiklid 3 ja 4 asendatakse järgmisega: «Artikkel 3. Kumulatsioon Türgis 1. Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, käsitatakse tooteid Türgist pärinevatena, kui need tooted on sealt saadud ning sisaldavad Türgist, Eestist, Rumeeniast, Leedust, Bulgaariast, Poolast, Ungarist, Tšehhi Vabariigist, Slovaki Vabariigist, Lätist, Sloveeniast, Islandist, Norrast, Šveitsist (sealhulgas Liechtensteinist*) või Euroopa Ühendusest* pärinevaid materjale vastavalt päritolureeglite protokollile, mis on lisatud Türgi ja iga nimetatud riigi vahelistele lepingutele, tingimusel et Türgis toimuv käitlemine või töötlemine ei piirdu selle protokolli artiklis 7 nimetatuga. Selliste materjalide piisav käitlemine või töötlemine ei ole vajalik. 2. Kui Türgis toimuv käitlemine või töötlemine piirdub artiklis 7 nimetatud toimingutega, käsitatakse saadavat toodet Türgist pärinevana ainult siis, kui sellele lisandunud väärtus on suurem nende kasutatud materjalide väärtusest, mis pärinevad teistest lõikes 1 nimetatud riikidest. Kui see nii ei ole, käsitatakse saadud toodet pärinevana riigist, mille arvele langeb kõige suurem osa Türgis tootmisel kasutatud materjalide väärtusest. 3. Lõikes 1 nimetatud riigist pärinevad tooted, mida Türgis ei käidelda ega töödelda, säilitavad nendesse riikidesse eksportimisel oma päritolu. 4. Selles artiklis sätestatud kumulatsiooni võib rakendada ainult nende materjalide ja toodete suhtes, millele päritolustaatus on antud selles protokollis ettenähtud päritolureeglitega samaste reeglite kohaldamise teel. Artikkel 4. Kumulatsioon Eestis 1. Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, käsitatakse tooteid Eestist pärinevatena, kui need tooted on sealt saadud ning sisaldavad Eestist, Türgist, Bulgaariast, Poolast, Ungarist, Tšehhi Vabariigist, Slovaki Vabariigist, Leedust, Lätist, Rumeeniast, Sloveeniast, Islandist, Norrast, Šveitsist (sealhulgas Liechtensteinist*) või Euroopa Ühendusest pärinevaid materjale vastavalt päritolureeglite protokollile, mis on lisatud Eesti ja iga nimetatud riigi vahelistele lepingutele, tingimusel et Eestis toimuv käitlemine või töötlemine ei piirdu protokolli artiklis 7 nimetatuga. Selliste materjalide piisav käitlemine või töötlemine ei ole vajalik. 2. Kui Eestis toimuv käitlemine või töötlemine ei piirdu artiklis 7 nimetatud toimingutega, käsitatakse saadavat toodet Eestist pärinevana ainult siis, kui sellele lisandunud väärtus on suurem nende kasutatud materjalide väärtusest, mis pärinevad teistest lõikes 1 nimetatud riikidest. Kui see nii ei ole, käsitatakse saadud toodet pärinevana riigist, mille arvele langeb kõige suurem osa Eestis tootmisel kasutatud materjalide väärtusest. 3. Lõikes 1 nimetatud riigist pärinevad tooted, mida Eestis ei käidelda ega töödelda, säilitavad nendesse riikidesse eksportimisel oma päritolu. 4. Selles artiklis sätestatud kumulatsiooni võib rakendada ainult nende materjalide ja toodete suhtes, millele päritolustaatus on antud selles protokollis ettenähtud päritolureeglitega samaste reeglite kohaldamise teel.» 3. Artikkel 12 asendadakse järgmisega: «Territoriaalsuse põhimõte 1. Välja arvatud artiklites 3 ja 4 ning selle artikli lõikes 3 sätestatud juhud, tuleb lepingupooltel jätkata II jaotises sätestatud päritolustaatuse omandamise tingimuste täitmist. 2. Välja arvatud artiklites 3 ja 4 sätestatud juhud, kui teise riiki eksporditud lepingupoole päritoluga kaup tuuakse tagasi, tuleb seda käsitada mujalt pärinevana, kui toll ei ole veendunud, et: a) tagasitoodud kaup on sama, mis eksporditud; ja b) kaup on selles riigis või eksportimise ajal läbinud ainult kauba hea seisundi säilitamiseks vajalikud toimingud. 3. Päritolustaatuse omandamist vastavalt II jaotises sätestatud tingimustele ei mõjuta nende Eestist või Türgist eksporditud materjalide käitlemine või töötlemine väljaspool Eestit või Türgit, mis seejärel sinna reimporditakse, tingimusel et: a) nimetatud materjalid on täielikult saadud Eestist või Türgist ning nende käitlemisel või töötlemisel ei ole piirdutud artiklis 7 loetletud ebapiisavate toimingutega; ja b) toll on veendunud, et: i) reimporditud kaup on saadud eksporditud materjalide käitlemise või töötlemise teel; ii) kogu väljaspool Eestit või Türgit selle artikli sätete kohaldamisel saadud lisandunud väärtus ei ületa 10% selle lõpptoote tootjahinnast, millele päritolustaatust taotletakse. 4. Lõike 3 kohaldamisel ei kehti II jaotises sätestatud päritolustaatuse omandamise tingimused väljaspool Eestit või Türgit toimuva käitlemise või töötlemise suhtes. Kui aga II lisa nimekirjas kohaldatakse lõpptoote päritolustaatuse kindlakstegemisel reeglit, mis määrab mujalt pärinevate kasutatud materjalide maksimumväärtuse, ei tohi asjaomase poole territooriumil kasutatud mujalt pärinevate materjalide koguväärtus koos kogu selle artikli kohaldamisel väljaspool Eestit või Türgit saadud lisandväärtusega ületada nimetatud protsenti. 5. Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tähendab «kogu lisandunud väärtus» kõiki väljaspool Eestit või Türgit tekkivaid kulusid, kaasa arvatud seal kasutatud materjalide väärtus. 6. Lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata toodete suhtes, mis ei vasta II lisas sätestatud tingimustele või mida saab käsitada piisavalt käidelduna või töödelduna ainult siis, kui on rakendatud artikli 6 lõikes 2 nimetatud üldväärtusi. 7. Lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata toodete suhtes, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63. 8. Igasugune selles artiklis käsitletud ja väljaspool Eestit või Türgit toimuv käitlemine või töötlemine leiab aset väliseks töötlemiseks ettenähtud korra või muu samasuguse korra kohaselt.» 4. Artiklites 13, 14, 15, 17, 21, 27, 30 ja 32 asendatakse fraas «artiklis 4 nimetatud» fraasiga «artiklites 3 ja 4 nimetatud». 5. Artiklisse 15 lisatakse järgmine lõige: «6. Vaatamata lõikele 1 võivad lepingupooled rakendada tollimaksude ja muude samalaadsete maksude hüvitamist ning sellistest maksudest vabastamist materjalide puhul, mida on kasutatud päritolustaatusega toodete valmistamisel, järgmistel tingimustel: a) 5% tollimaksumäär või Türgis ja Eestis kehtiv madalam tollimaksumäär säilitatakse toodete suhtes, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–49 ja 64–97; b) 10% tollimaksumäär või Türgis ja Eestis kehtiv madalam tollimaksumäär säilitatakse kaupade suhtes, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63. Seda lõiget kohaldatakse kuni 31. detsembrist 2000 ning seda võib üle vaadata ühisel kokkuleppel.» 6. Artiklis 26 asendatakse viide «C2/CP3» viitega «CN22/CN23». 7. I lisa märkuses 5.2 lisatakse «– tehisfilamentkiud» ja «– polüpropüleenist sünteesstaapelkiud» vahele «– voolu juhtivad filamentkiud». 8. I lisa märkuses 5.2 viies näide («Džuudist alusele valmistatud taftingvaip . . . on täidetud.») kustutatakse. 9. II lisas lisatakse harmoneeritud süsteemi rubriikide 2202 ja 2208 kannete vahele järgmine: «HS rubriigi nr Toote kirjeldus Mittepärinevate materjalide käitlemine või töötlemine, mis tagab päritolustaatuse (1) (2) (3) või (4) 2207 Denatureerimata etüülalkohol, alkoholisisaldusega 80% mahust või rohkem; mis tahes kangusega denatureeritud etüülalkohol või muu alkohol, mis tahes kangusega. Tootmine: – rubriikides 2207 või 2208 klassifitseerimata materjalidest.» 10. II lisas asendatakse grupi 57 kanne järgmisega: «Grupp 57 Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted: – nõeltöödeldud vildist Tootmine:1 – looduslikust kiust või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist Siiski: – polüpropüleenist filamentkiudu rubriigist 5402, – polüpropüleenist kiudu rubriikidest nr 5503 või 5506 – polüpropüleenist filamentköisikut rubriigist 5501, mille monofilamendi kiu nimiväärtus on vähem kui 9 detsiteksi, võib kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – džuutriiet võib kasutada alusmaterjalina – muust vildist Tootmine:1 – kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata looduslikust kiust, või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist – muud Tootmine:1 – kookoskiust või džuutlõngast,a – sünteetilisest või tehisfilamentlõngast, – looduslikust kiust, – kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata keemilisest staapelkiust Džuutriiet võib kasutada alusmaterjalina 1 Eritingimusi segatekstiilmaterjalist toodete kohta vt sissejuhatavast märkusest 5. a Džuutlõnga võib kasutada alates 1. juulist 2000.» 11. II lisas asendatakse harmoneeritud süsteemi rubriigi 7006 kanne järmisega: «7006 Rubriikides nr 7003, 7004 või 7005 esitatud klaas, painutatud, töödeldud servadega, graveeritud, puuritud, emailitud või muul viisil töödeldud, ent raamimata ja muudest materjalidest detailideta: – vastavalt SEMII standarditele1 õhukese dielektrilise pooljuhtkilega kaetud aluspinnaga klaasplaadid Tootmine rubriigi 7006 katmata aluspinnaga klaasplaatidest – muud Tootmine rubriigi 7001 materjalidest 1 SEMII – pooljuhtseadmete ja -materjalide instituut (Semiconductor Equipment and Materials Institute Incorporated).» 12. II lisas asendatakse harmoneeritud süsteemi rubriigi 7601 reegel järgmisega: «7601 Töötlemata alumiinium Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevasse rubriiki; ja – kõikide kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast või Tootmine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja -murrust termilisel või elektrolüütilisel teel.» 13. IV lisa järele lisatakse järgmine: «V lisa EUROOPA ÜHENDUSE PÄRITOLUGA TOODETE NIMEKIRI, MILLE SUHTES ARTIKLID 3 JA 4 EI KEHTI, HARMONEERITUD SÜSTEEMI GRUPPIDE JA RUBRIIKIDE JÄRJEKORRAS Grupp 1 Grupp 2 Grupp 3 0401 kuni 0402 ex 0403 Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir jm fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kondenseeritud või kondenseerimata, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma 0404 kuni 0410 0504 0511 Grupp 6 0701 kuni 0709 ex 0710 Külmutatud köögivili (toores, eelnevalt aurutatud või vees keedetud) ex 0711 Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud (nt väävelgaasiga, soolalahuses, väävlivees või muus konserveerivas lahuses) köögiviljad v.a rubriigi nr 0710 40 00 alla kuuluv suhkrumais, mis pole kõlblikud kohe toidus kasutamiseks 0712 kuni 0714 Grupp 8 ex grupp 9 Kohv, tee ja maitseained, v.a rubriigi 0903 alla kuuluv mate Grupp 10 Grupp 11 Grupp 12 ex 1302 Pektiinid 1501 kuni 1514 ex 1515 Muud taimerasvad ja -õlid (v.a jojobaõli ja selle fraktsioonid) ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata ex 1516 Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeniseeritud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasiselt töötlemata, v.a hüdrogeniseeritud kastoorõli ehk nn «opaalvaha» ex 1517 ja ex 1518 Margariin, searasva analoogid jm toodetud toidurasvad ex 1522 Loomsete või taimsete rasvainete või vahade töötlemise jäägid, v.a degraa Grupp 16 1701 ex 1702 Muud suhkrud, s.h keemiliselt puhtad laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos tahkel kujul; maitse- ja värviainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või mitte; karamell, v.a rubriikide nr 1702 11 00, 1702 30 51, 1702 30 59, 1702 50 00 ja 1702 90 10 alla kuuluv 1703 1801 ja 1802 ex 1902 Täidisega makaronitooted, mis sisaldavad enam kui 20% kaalust kala, vähilaadseid molluskeid või teisi veeselgrootuid, vorsti või vorstitooteid, mis tahes liha ja rupsi, sh mis tahes liiki rasvu ex 2001 Kurgid ja kornišonid, sibulad, teravmaitseline segu mangost, perekonda Capsicum kuuluvad viljad, v.a magus paprika või vürts, seened ja oliivid, veiniäädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud 2002 ja 2003 ex 2004 Muu köögivili, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika võiäädikhappeta, külmutatud, muud kui rubriigi nr 2006 alla kuuluvad tooted, v.a kartul jahu või helvestena ja suhkrumais ex 2005 Muu köögivili, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika võiäädikhappeta, külmutamata, muud kui rubriigi nr 2006 alla kuuluvad tooted, v.a kartul jahu või helvestena ja suhkrumais 2006 ja 2007 ex 2008 Puuviljad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru, magusaine- või piirituslisandiga või ilma, mujal nimetamata, v.a maapähklivõi, palmisäsi, mais, jamss, bataat jm sarnased söödavad taimeosad, mis sisaldavad kaalust 5% või rohkem tärklist, viinapuu lehti, humalavõrseid või muid sarnaseid söödavaid taimeosi 2009 ex 2106 Maitse- ja värvilisanditega suhkur, siirupid 22042206 ex 2207 Denatureerimata etüülalkohol, alkoholisisaldusega 80% mahust või rohkem, mis on saadud käesolevas nimekirjas loetletud põllumajandustoodangust ex 2208 Denatureerimata etüülalkohol, alkoholisisaldusega kuni 80% mahust, mis on saadud käesolevas nimekirjas loetletud põllumajandustoodangust 2209 Grupp 23 2401 4501 5301 ja 5302.» Artikkel 2 Otsus jõustub 1. jaanuaril 1999, eeldusel et Türgi ja Eesti on teineteist teavitanud otsuse jõustumiseks vajalike siseriiklike ratifitseerimisprotseduuride täitmisest. Kui nimetatud kuupäevaks teavitatud ei ole, jõustub otsus sellise teate kättesaamisest arvates järgmise kuu esimesel päeval. Koostatud neljateistkümnendal oktoobril tuhande üheksasaja üheksakümne kaheksandal aastal Ankaras kahes autentses ingliskeelses eksemplaris. * Liechtensteini Vürstiriigil on tolliliit Šveitsiga ja ta on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaline. ** Selles artiklis sätestatud kumulatsiooni ei kohaldata Euroopa Ühendusest pärinevatele materjalidele, mis on loetletud selle protokolli V lisas. Õiend Metaandmetes parandatud akti andja: Vabariigi Valitsus. Lisatud seosed.