Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi ja Tšehhi Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu ühiskomitee otsus nr 1/1998 — RT II, 12, 62

(õ) 16.10.09 15:40 Eesti Vabariigi ja Tšehhi Vabariigi vaheline vabakaubandusleping Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta Eesti Vabariigi ja Tšehhi Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu ühiskomitee otsused ÜHISKOMITEE OTSUS NR 1/1998 Koostatud 28. detsembril 1998 Tallinnas, rakendatakse 1. jaanuarist 1999 Võttes arvesse 19. aprillil 1996. aastal Tallinnas allakirjutatud Eesti Vabariigi ja Tšehhi Vabariigi vahelist vabakaubanduslepingut ning selle lepingu protokolli nr 2 mõiste «pärinevad tooted» määratluse ja halduskoostöömeetodite kohta; arvestades Eesti Vabariigi ja Tšehhi Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu artikleid 36, 37 ja 39; arvestades, et protokollis nr 2 tuleb mõiste «pärinevad tooted» määratlust muuta, et tagada laiendatud kumulatsioonisüsteemi nõuetekohane toimimine, mis võimaldab kasutada Euroopa Ühenduse, Poola, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Bulgaaria, Rumeenia, Läti, Leedu, Eesti, Sloveenia, Islandi, Norra ja Šveitsi päritoluga materjale; arvestades, et kuni 31. detsembrini 2000 on soovitav säilitada protokolli nr 2 artiklis 15 sätestatud ühtse määraga maksude süsteem seoses tollimaksu tagastamise ja sellest vabastamise keeluga; arvestades, et oleks vaja laiendada kumulatsioonisüsteemi sellistele Türgi päritoluga toodetele; arvestades, et kaubanduse hõlbustamiseks ja haldusülesannete lihtsustamiseks on soovitav muuta protokolli nr 2 artiklite 3, 4 ja 12 sõnastust; arvestades, et töötlemistehnikate muutuste ja teatavate toorainete nappuse arvessevõtmiseks tuleb teha muudatusi selliste töötlemisnõuete loetelus, millele päritolustaatuseta tooted peavad päritolustaatuse saamiseks vastama; on lepingupoolte esindajatest moodustatud ühiskomitee vastu võtnud järgmise otsuse. Artikkel 1 Protokolli nr 2 mõiste «pärinevad tooted» määratluse ja halduskoostöömeetodite kohta muudetakse järgmiselt. 1. Artikli 1 alapunkt i asendatakse järgmisega: «i) «lisandunud väärtuse» arvutamiseks lahutatakse tootjahinnast kõigi teistest artiklis 4 nimetatud riikidest pärinevate kasutatud materjalide tolliväärtus või kui tolliväärtus ei ole teada või seda ei saa kindlaks teha, siis esimene kontrollitav hind, mis makstakse toodete eest Eestis või Tšehhis.»; 2. Artikkel 3 tühistatakse. 3. Artikkel 4 asendatakse järgmisega: «Artikkel 4. Päritolu kumulatsioon 1. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 1 kohaldamist, käsitatakse tooteid lepingupoole päritoluga, kui need tooted on sealt saadud ning sisaldavad Euroopa Ühendusest, Bulgaariast, Poolast, Ungarist, Tšehhi Vabariigist, Slovaki Vabariigist, Rumeeniast, Leedust, Lätist, Eestist, Sloveeniast, Islandist, Norrast, Šveitsist (sealhulgas Liechtenstein*) või Türgist pärinevaid materjale vastavalt päritolureeglite protokollile, mis on lisatud lepingupoole ja iga nimetatud riigi vahelistele lepingutele, tingimusel et Eestis või Tšehhis toimuv käitlemine või töötlemine ei piirdu selle protokolli artiklis 7 nimetatuga. Selliste materjalide piisav käitlemine või töötlemine ei ole vajalik. 2. Kui Eestis või Tšehhis toimuv käitlemine või töötlemine piirdub artiklis 7 nimetatud toimingutega, käsitatakse saadavat toodet Eesti või Tšehhi päritoluga ainult siis, kui sellele lisandunud väärtus on suurem nende kasutatud materjalide väärtusest, mis pärinevad teistest lõikes 1 nimetatud riikidest. Kui see nii ei ole, käsitatakse saadud toodet pärinevana riigist, mille arvele langeb kõige suurem osa Eestis või Tšehhis tootmisel kasutatud materjalide väärtusest. 3. Lõikes 1 nimetatud riigist pärinevad tooted, mida Eestis või Tšehhis ei käidelda ega töödelda, säilitavad nendesse riikidesse eksportimisel oma päritolu. 4. Selles artiklis sätestatud kumulatsiooni võib rakendada ainult nende materjalide ja toodete suhtes, millele päritolustaatus on antud selles protokollis ettenähtud päritolureeglitega samaste reeglite kohaldamise teel.» 4. Artikkel 12 asendadakse järgmisega: «Artikkel 12. Territoriaalsuse põhimõte 1. Välja arvatud artiklis 4 ning selle artikli lõikes 3 sätestatud juhud, tuleb Eestis ja Tšehhis jätkata II jaotises sätestatud päritolustaatuse omandamise tingimuste täitmist. 2. Välja arvatud artiklis 4 sätestatud juhud, kui teise riiki eksporditud Eestist või Tšehhist pärinev kaup tuuakse tagasi, tuleb seda käsitada mujalt pärinevana, kui toll ei ole veendunud, et: a) tagasitoodud kaup on sama, mis eksporditud; ja b) kaup on selles riigis või eksportimise ajal läbinud ainult kauba hea seisundi säilitamiseks vajalikud toimingud. 3. Päritolustaatuse omandamist vastavalt II jaotises sätestatud tingimustele ei mõjuta nende Eestist või Tšehhist eksporditud materjalide käitlemine või töötlemine väljaspool Eestit või Tšehhit, mis seejärel sinna reimporditakse, tingimusel et: a) nimetatud materjalid on täielikult saadud Eestist või Tšehhist või nende käitlemisel või töötlemisel ei ole piirdutud artiklis 7 loetletud ebapiisavate toimingutega; ja b) toll on veendunud, et: i) reimporditud kaup on saadud eksporditud materjalide käitlemise või töötlemise teel; ii) kogu väljaspool Eestit või Tšehhit selle artikli sätete kohaldamisel saadud lisandunud väärtus ei ületa 10% selle lõpptoote tootjahinnast, millele päritolustaatust taotletakse. 4. Lõike 3 kohaldamisel ei kehti II jaotises sätestatud päritolustaatuse omandamise tingimused väljaspool Eestit või Tšehhit toimuva käitlemise või töötlemise suhtes. Kui aga II lisa nimekirjas kohaldatakse lõpptoote päritolustaatuse kindlakstegemisel reeglit, mis määrab mujalt pärinevate kasutatud materjalide maksimumväärtuse, ei tohi asjaomase lepingupoole territooriumil kasutatud mujalt pärinevate materjalide koguväärtus koos kogu selle artikli kohaldamisel väljaspool Eestit või Tšehhit saadud lisandväärtusega ületada nimetatud protsenti. 5. Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tähendab «kogu lisandunud väärtus» kõiki väljaspool Eestit või Tšehhit tekkivaid kulusid, kaasa arvatud seal kasutatud materjalide väärtus. 6. Lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata toodete suhtes, mis ei vasta II lisas sätestatud tingimustele või mida saab käsitada piisavalt käidelduna või töödelduna ainult siis, kui on rakendatud artikli 6 lõikes 2 nimetatud üldväärtusi. 7. Lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata toodete suhtes, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63. 8. Igasugune selles artiklis käsitletud ja väljaspool Eestit või Tšehhit toimuv käitlemine või töötlemine leiab aset väliseks töötlemiseks ettenähtud korra või muu samasuguse korra kohaselt.» 5. Artikli 15 lõikes 6 asendatakse kuupäev «31. detsember 1998» kuupäevaga «31. detsember 2000». 6. Artiklis 26 asendatakse viide «C2/CP3» viitega «CN22/CN23». 7. I lisa märkuses 5.2 lisatakse «– tehisfilamentkiud,» ja «– polüpropüleenist sünteesstaapelkiud,» vahele «– voolu juhtivad filamentkiud,». 8. I lisa märkuses 5.2 viies näide («Džuudist alusele valmistatud taftingvaip . . . on täidetud.») kustutatakse. 9. II lisas harmoneeritud süsteemi rubriikide 2202 ja 2208 kannete vahele lisatakse järgmine: «HS rubriigi nr Toote kirjeldus Mittepärinevate materjalide käitlemine või töötlemine, mis tagab päritolustaatuse (1) (2) (3) või (4) 2207 Denatureerimata etüülalkohol, alkoholisisaldusega 80% mahust või enam; mis tahes kangusega denatureeritud etüülalkohol või muu kange alkohol. Tootmine: – rubriikides 2207 või 2208 klassifitseerimata materjalidest». 10. II lisas grupi 57 kanne asendatakse järgmisega: «Grupp 57 Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted: – nõeltöödeldud vildist Tootmine:1 – looduslikust kiust või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist Siiski: – polüpropüleenist filamentkiudu rubriigist 5402, – polüpropüleenist kiudu rubriikidest nr 5503 või 5506, – polüpropüleenist filamentköisikut rubriigist 5501, mille monofilamendi kiu nimiväärtus on vähem kui 9 detsiteksi, võib kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – džuutkangast võib kasutada alusmaterjalina – muust vildist Tootmine:1 – kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata looduslikust kiust või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist – muud Tootmine:1 – kookoskiust või džuutlõngast,a – sünteetilisest või tehisfilamentlõngast, – looduslikust kiust, – kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata keemilisest staapelkiust – džuutkangast võib kasutada alusmaterjalina 1 Eritingimusi segatekstiilmaterjalist toodete kohta vt sissejuhatavast märkusest 5. a Džuutlõnga võib kasutada alates 1. juulist 2000.» 11. II lisas harmoneeritud süsteemi rubriigi 7006 kanne asendatakse järmisega: «7006 Rubriikides nr 7003, 7004 või 7005 esitatud klaas, painutatud, töödeldud servadega, graveeritud, puuritud, emailitud või muul viisil töödeldud, ent raamimata ja muudest materjalidest detailideta: – vastavalt SEMII standarditele1 õhukese dielektrilise pooljuhtkilega kaetud aluspinnaga klaasplaadid Tootmine rubriigi 7006 katmata aluspinnaga klaasplaatidest – muud Tootmine rubriigi 7001 materjalidest 1 SEMII – pooljuhtseadmete ja -materjalide instituut (Semiconductor Equipment and Materials Institute Incorporated).» 12. II lisas harmoniseeritud süsteemi rubriigi 7601 kanne asendatakse järgmisega: «7601 Töötlemata alumiinium Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevasse rubriiki; ja – kõikide kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast või Tootmine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja -murrust termilisel või elektrolüütilisel teel». Artikkel 2 1. Otsus jõustub 1. jaanuaril 1999. aastal, eeldusel et enne nimetatud kuupäeva vahetavad lepingupooled noodid, milles kinnitakse, et lepingupoole valitsus on otsuse heaks kiitnud. 2. Kui otsus ei jõustu selle artikli lõike 1 kohaselt, kohaldatakse seda ajutiselt 1. jaanuarist 1999. Koostatud Tallinnas 28. detsembril 1998 inglise keeles kahes autentses eksemplaris. * Liechtensteini Vürstiriigil on tolliliit Šveitsiga ja ta on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaline. Õiend Metaandmetes parandatud akti andja: Vabariigi Valitsus. Lisatud seosed.